European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Küsi meilt

Soovime olla läbipaistvad, kättesaadavad ja mõistetavad kõigile kodanikele.

Oleme euroala keskpank ja töötame enam kui 340 miljoni Euroopa kodaniku heaks. Meie eesmärk on hoida hinnad stabiilsed ja pangad turvalised.

Soovid täpsemalt teada, mida Euroopa Keskpank teeb ja kuidas see mõjutab inimeste igapäevaelu? Järgnevatest teemakäsitlustest leiab vastused kõige levinumatele küsimustele ning lehe allosas saad esitada meile ka oma küsimused.

EKP tegevusest lähemalt

Mis on EKP?

Euroopa Keskpank (EKP) on euroala keskpank ja haldab euroala riikides ringluses oleva raha hulka. Meie esmane eesmärk on hoida hinnad stabiilsena ja peamine vahend selleks on kehtestada asjakohased intressimäärad.

EKP vastutab ka pankade järelevalve eest ühtse järelevalvemehhanismi raames.

Mida kujutab endast keskpank? EKP ja eurosüsteemi lühitutvustus Ühtse järelevalvemehhanismi lühitutvustus

Oma tegevuses juhindume läbipaistvuse, sõltumatuse ja aruandekohustuse põhimõtetest.

Miks on EKP sõltumatu institutsioon? EKP selgitab: aruandekohustus
Kas EKP annab laene otse üksikisikutele või ettevõtetele?

EKP ei ole kommertspank, mis osutab pangandusteenuseid üksikisikutele ja ettevõtetele. Me ei paku eraisikutele võimalust võtta laenu või avada hoiukontot, samuti ei ole meil internetipanga veebisaiti.

Ühtlasi ei tegele EKP:

  • rahaülekannetega;
  • piiriüleste ülekannete teenustasude kogumisega;
  • kolmandatelt osapooltelt hoiuste vastuvõtmisega;
  • rahaliste vahendite blokeerimisega ega tõendite andmisega rahaliste vahendite väljastamise kohta.
Millistes keeltes EKP suhtleb?

Euroopa Liidus on praegu 24 ametlikku keelt. EKPga võib suhelda kõigis neis keeltes. Kodanikega suhtlemiseks valime keeled vastavalt sihtrühmale ja konkreetsetele asjaoludele. EKP õigusaktid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes. Meie töökeeleks on inglise keel.

Kellele kuulub EKP?

EKP kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadele. Iga riigi osakaal EKP kapitalis vastab võrdselt asjaomase riigi elanikkonnale ja sisemajanduse koguproduktile (SKP). Eurot kasutavad riigid maksavad sisse rohkem kapitali kui euroalavälised ELi riigid. Need tegurid kokku moodustavad kapitali märkimise aluse, mis määrab kindlaks iga riigi keskpanga tasutava summa.

Kellele kuulub EKP?
Kas EKP teenib kasumit ja võib kanda kahju?

Samamoodi kui teised institutsioonid teenib EKP kasumit ja kannab kahju. EKP puhaskasum ja -kahjum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. Kooskõlas EKPSi põhikirjaga võib kuni 20% kasumist kanda üldreservfondi, ülejäänud kasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kahjumi võib katta üldreservfondi, asjaomasel majandusaastal saadud tulu või riikide keskpankadele jaotatud summade arvelt.

Kas EKP teenib kasumit?
Milliseid meetmeid on EKP võtnud seoses Ukraina sõjaga?

EKP nõukogu on väljendanud oma täielikku toetust Ukraina rahvale.

Rakendame ELi ja Euroopa riikide valitsuste kehtestatud sanktsioone ning oleme valmis võtma kõiki meetmeid, mis on vajalikud hinna- ja finantsstabiilsuse tagamiseks euroalal.

Vaata lähemalt:

Pressiteade (25. veebruar 2022) Venemaa rünnak Ukraina vastu Venemaa rünnak Ukraina vastu ja EKP pangandusjärelevalve: korduma kippuvad küsimused

Rahapoliitika

Milline on EKP rahapoliitika?

EKP rahapoliitika puudutab kõiki raha maksumust ja kättesaadavust mõjutavaid otsuseid, mida tehakse hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Meie esmatähtsaks rahapoliitika instrumendiks on EKP baasintressimäärad. Mis tahes muutus baasintressimäärades mõjutab – mitmekuulise viivitusega – intressimäärasid majanduses tervikuna ning eelkõige intressimäärasid, millega kommertspangad annavad laenu eraisikutele ja ettevõtetele. Vajadust mööda kasutame EKP esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks ka muid vahendeid.

Hiljutised rahapoliitilised otsused EKP seatud hinnastabiilsuse eesmärk ja rahapoliitika strateegia läbivaatamine Christine Lagarde’i intervjuu: Redaktionsnetzwerk Deutschland
Miks on hinnastabiilsus nii oluline?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 kohaselt on EKP esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. EKP nõukogu hinnangul saab hinnastabiilsust parimal viisil säilitada, hoides inflatsioonimäära (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Hinnastabiilsus võimaldab inimestel oma kulutusi paremini planeerida ja motiveerib ettevõtteid investeerima. Samuti aitab hinnastabiilsus säilitada meie ühisvääringu usaldusväärsust, stabiliseerides kaupade ja teenuste hulga, mida saab konkreetse summa eurode eest osta.

Miks on hinnastabiilsus oluline? Miks seadsime inflatsioonieesmärgiks 2%?
Millist näitajat kasutatakse hinnastabiilsuse hindamiseks?

Leiame, et ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) on sobiv näitaja hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise hindamiseks.

ÜTHI mõõdab tarbijahindade inflatsiooni, st aja jooksul toimuvaid muutusi euroala kodumajapidamiste ostetavate tarbekaupade ja teenuste hindades.

Hinnaindeksi ühtlustatus tähendab seda, et kõik ELi liikmesriigid kasutavad sama metoodikat. See tagab riikide andmete võrreldavuse.

ÜTHI koostavad Eurostat ja riiklikud statistikaametid ühtlustatud statistiliste meetodite kohaselt.

Miks on inflatsiooninäitaja praegu kõrge?

Praeguse kõrge inflatsioonitaseme on tinginud kolm peamist tegurit. Esiteks hoogustavad inflatsiooni kõrgemad energiahinnad, kuna nafta, gaas ja elekter on muutunud kallimaks. Teiseks tõusevad hinnad ka seetõttu, et nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini ning ettevõtetel on raske sellega sammu pidada olukorras, kus nad taastavad pandeemia tõttu kahjustada saanud tarneahelaid. Kolmandaks olid hinnad pandeemia haripunktis erakordselt madalad. Praeguseid kõrgeid hindu selle väga madala tasemega võrreldes tunduvad hinnaerinevused väga suured.

Miks on inflatsioon praegu nii kiire? Christine Lagarde’i intervjuu: Redaktionsnetzwerk Deutschland Isabel Schnabeli intervjuu: Jung & Naiv (saksa keeles)
Miks on intressimäärad madalad?

Kui inflatsioonimäär peaks prognooside kohaselt jääma 2% sihttasemest allapoole, püüab EKP stimuleerida majandust oma baasintressimäärade ja muude vahendite abil. Madal baasintressimäär võimaldab pankadel odavalt laenu anda, mis elavdab investeeringuid ja tarbimist majanduses. Madalad intressimäärad suurendavad ka varade (näiteks pensionite ja eluasemete) väärtust, ergutades samuti tarbimist. See kõik omakorda hoogustab aktiivsust ja majanduskasvu ning seeläbi inflatsiooni.

Miks on intressimäärad madalad?
Mis on varaostude eesmärk?

Varaostude raames ostab keskpank muude varade hulgas näiteks riigivõlakirju või ettevõtete võlakirju eesmärgiga alandada selle kaudu pikemaajalisi intressimäärasid, kui on oht, et inflatsioonimäär püsib madal. See toetab tarbimise ja investeeringute ergutamise kaudu majandust ning võimaldab kokkuvõttes hinnasurvel tugevneda ja suunata inflatsioonimäära 2% tasemele.

Kuidas toimib EKP varaostukava?
Milline on EKP uus rahapoliitika strateegia?

EKP uus rahapoliitika strateegia avaldati 8. juulil 2021. Alates strateegia eelmisest läbivaatamisest 2003. aastal on nii euroala majanduses kui ka maailmamajanduses toimunud ulatuslikud muutused. Tootlikkuse vähenemise, demograafiliste muutuste ja finantskriisi tagajärjed on ahendanud meie võimalusi saavutada oma seatud eesmärgid üksnes baasintressimäärade kohanduste kaudu. Peale selle on rahapoliitika elluviimisel probleemiks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, oht keskkonnasäästlikkusele ja muutused finantssüsteemis.

Kui EKP volitused on kindlaks määratud aluslepingutes, siis rahapoliitika strateegia koostamine on meie ülesanne. Strateegias kirjeldatakse, kuidas kavatseme saavutada oma esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse euroalal, kasutades asjakohaseid rahapoliitika instrumente. Uue strateegia kohaselt taotleb EKP sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist. See tähendab, et nii sellest eesmärgist kõrgem kui ka madalam inflatsioonimäär on võrdselt soovimatud.

Lähemalt rahapoliitika strateegia läbivaatamisest
Soovid rahapoliitika kohta lähemalt teada?

Soovid lähemalt teada rahapoliitika instrumentide, meetmete ja otsuste kohta?

Rahapoliitika

Soovid täpsemat teavet rahapoliitika strateegia läbivaatamise peamiste järelduste kohta?

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine: küsimused ja vastused

Pangandusjärelevalve

Mida kujutab endast pangandusjärelevalve?

Euroopa pangandusjärelevalve peamine eesmärk on tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus, suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust ning tagada pankade järjepidev järelevalve.

Euroopa pangandusjärelevalve
Mis on ühtne järelevalvemehhanism?

Ühtne järelevalvemehhanism tähistab Euroopa pangandusjärelevalve süsteemi, kuhu kuuluvad EKP pangandusjärelevalve ja osalevate riikide järelevalveasutused.

Ühtse järelevalvemehhanismi lühitutvustus
Kas EKP pangandusjärelevalve vastutab tarbijakaitse ja rahapesuga seotud küsimuste eest?

Ei, tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP ülesannete hulka ning nende eest vastutavad riiklikud järelevalveasutused. Konkreetse panga tegevusega seotud kaebused tuleks esitada otse kõnealusele pangale või asjaomasele riiklikule asutusele.

Riiklikud pädevad asutused Rahapesu tõkestamine
Mida teha, kui on põhjust kahtlustada ELi õiguse rikkumist?

Kahtlustest asjaomase ELi õiguse rikkumise kohta soovitame teavitada EKPd rikkumisest teatamise platvormi kaudu. EKP kaitseb isikuandmeid ning tagab nii rikkumisest teataja kui ka süüdistatava isiku asjakohase kaitse.

Kuidas saada täpsemat teavet järelevalve alla kuuluva konkreetse panga kohta?

Teabele juurdepääsu võimaldamine on EKP jaoks väga oluline. Meie eesmärk on olla võimalikult avatud, tagades samal ajal nende küsimuste konfidentsiaalsuse, mis on seotud meie ülesannete täitmisega.

Teavet järelevalve alla kuuluvate pankade kohta kaitsevad mitmesugused ametisaladuse pidamise nõuded, mis on sätestatud Euroopa Liidu õiguses (nt kapitalinõuete direktiivis).

Juurdepääsu EKP dokumentidele reguleerib 4. märtsi 2004. aasta otsus EKP/2004/3 (muudetud). Uuringute võimaldamiseks ja toetuseks on kooskõlas EKP avatuse ja läbipaistvuse tagamise kohustusega loodud avalik dokumendiregister.

Avalik dokumendiregister
Millised pangad kuuluvad EKP järelevalve alla?

EKP otsese järelevalve all olevaid panku nimetatakse olulisteks krediidiasutusteks, samas kui kaudse järelevalve all olevaid panku nimetatakse vähem olulisteks krediidiasutusteks.

EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste loetelu
Mis on SREP?

Järelevalveasutused hindavad pankade riske ja teevad kindlaks, kas neid suudetakse korralikult juhtida. Seda tegevust nimetatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks (SREP). SREPi eesmärk on tagada pankade riskiprofiilide järjepidev hindamine ja võimaldada teha otsuseid vajalike järelevalvemeetmete kohta.

SREPi kohta saab lähemalt lugeda pangandusjärelevalve veebilehelt
Mis on stressitest?

Stressitestide abil hindavad järelevalveasutused pankade suutlikkust toime tulla finants- ja majandusšokkidega. Stressitestide tulemused aitavad järelevalveasutustel kindlaks teha pankade haavatavused ja käsitleda neid varajases etapis osana järelevalvealasest dialoogist.

Stressitestide kohta saab lähemalt lugeda pangandusjärelevalve veebilehelt
Soovid üksikasjalikumat teavet pangandusjärelevalve kohta?

Euro ja maksesüsteemid

Millised on euro praktilised hüved?

Euro kasutuselevõtt oli muljetavaldav saavutus, mis ühendas Euroopa inimesi, muutes reisimise, õpingud ja töötamise välisriikides hõlpsamaks ja turvalisemaks. Maastrichti leping oli Euroopa lõimumise protsessi üks olulisemaid verstaposte, mis sillutas teed ühisraha kasutuselevõtule.

Kuidas on euro lihtsustanud eurooplaste elu?
Mida kujutab endast digitaalne euro?

EKP analüüsib digitaalse euro kasutuselevõtu võimalusi. Tegu oleks eurosüsteemi emiteeritava rahaga elektroonilisel kujul. Digitaalse euro näol oleks tegu keskpangarahaga, seega riskivaba rahaga. Praegu on sularaha ainus keskpangaraha, mida kasutatakse jaemakseteks. Digitaalne euro oleks täiendav viis eurodes maksete tegemiseks. See ei asendaks sularaha, vaid pigem täiendaks seda. See oleks üks ühele konverteeritav kõigisse muudesse euro vormidesse (nagu pangatähed).

Lähemalt digitaalse euro kohta
Millised oleksid digitaalse euro eelised?

Digitaalne euro ühendaks endas digitaalse maksevahendi tõhususe ja keskpangaraha turvalisuse. See võimaldaks Euroopa Liidul jääda sõltumatuks väljaspool euroala kasutusele võetavatest ja kontrollitavatest digitaalsetest makseviisidest. Samuti tagaks see finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise suveräänsuse ning aitaks ka digiajastul säilitada maksete usaldusväärsuse.

Miks ei oleks digitaalse euro puhul tegemist krüptovara või stabiilse krüptovääringuga?

Krüptovarad erinevad põhimõtteliselt keskpangarahast: nende hinnad on äärmiselt kõikuvad, mistõttu neid on raske kasutada maksevahendi või arvestusühikuna. Krüptovaral puudub tegelik väärtus ning neid ei toeta ükski avalik-õiguslik asutus. Samad probleemid on ka stabiilsetel krüptovääringutel: lõppkokkuvõttes sõltub nende usaldusväärsus emiteerivast üksusest ja alusvarast. Samuti sõltuvad need sellest, kas emitent täidab oma lubadust hoida vääringu väärtus aja jooksul stabiilsena.

Digitaalne euro seevastu oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda emiteerib keskpank ja selle eesmärk on täita kodanike vajadusi – see oleks riskivaba ning tagatud oleks kasutajate privaatsus.

Milline näeks välja digitaalne euro?

Eurosüsteemi eksperdid on sõnastanud digitaalse euro mitu põhikriteeriumit, nagu lihtne juurdepääsetavus, stabiilsus, turvalisus, tõhusus ning vastavus andmekaitse- ja õigusnõuetele. Digitaalne euro võimaldaks koostoimet olemasolevate makseteenustega ning hõlbustaks tarbijatele üleeuroopaliste maksete ja muude teenuste pakkumist.

Miks kavatseb EKP muuta europangatähtede kujundust?

EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad vastutavad europangatähtede terviklikkuse kaitse ja nende usaldusväärsuse tagamise eest üldsuse silmis. 2021. aasta detsembris alustas EKP europangatähtede uue temaatika ja uue kujunduse kaalumist, et muuta need Euroopa kodanike jaoks omasemaks ning tagada, et pangatähtedel ja nende turvaelementidel kasutataks parimat kättesaadavat tehnoloogiat.

Lõplikku otsust uute pangatähtede tootmise ja emiteerimise kohta ei tehta enne, kui ümberkujundusprotsess jõuab 2024. aastal lõpule.

Pressiteade europangatähtede kujunduse muutmise kohta
Kas 500-eurosed pangatähed kehtivad endiselt seadusliku maksevahendina?

500-euroseid pangatähti enam ringlusse ei lasta, kuid need jäävad seadusliku maksevahendina kehtima ning neid saab ka edaspidi kasutada maksevahendina ja väärtuse säilitajana.

Lähemalt 500-eurose pangatähe kohta
Kas europangatähtede pilte tohib kasutada?

Europangatähtede pilte võib kasutada mitteärilisel eesmärgil EKP eelneva loata, kui järgitakse kõiki kehtivaid eeskirju (eelkõige otsuse EKP/2013/10 artiklit 2) ja tagatakse, et reproduktsiooni ei aeta segamini ehtsa pangatähega, kuna see kahjustaks euro usaldusväärsust.

Kui soovite ametialasel eesmärgil kasutada europangatähtede kõrgresolutsiooniga pilte, palume saata taotlus meiliaadressile Euro-Banknotes-Images@ecb.europa.eu. Pärast taotluse heakskiitu saadetakse pildid elektroonilisel kujul.

Mis on TARGET2?

TARGET2 on maksesüsteem, mida valdab ja hoiab käigus EKP koos riikide keskpankadega. See on enim kasutatav platvorm nii keskpankade kui ka kommertspankade suuremahuliste maksete töötlemiseks. EKP ja riikide keskpangad ei saa anda teavet üksikute pangaülekannete staatuse kohta ei euroala ega ka rahvusvahelisel tasandil.

Lisateave TARGET2 kohta
Mis on välkmaksete arveldussüsteem (TIPS)?

TIPS on turutaristu teenus, mille EKP ja riikide keskpangad käivitasid 2018. aastal. See võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele ööpäev läbi reaalajas rahaülekandeid. TIPSi abil saab teha välkmakseid kiiresti ja turvaliselt.

Lisateave välkmaksete arveldamise kohta
Soovid rohkem teavet euro ja meie maksesüsteemide kohta?

Milline on EKP sularahastrateegia? Miks on sularaha oluline? Millised on euroala elanike makseharjumused?

Kliki lingile ja loe lähemalt

Miks on maksesüsteemid nii olulised?

Loe lähemalt maksete ja turgude rubriiki meie veebilehel

Kliimamuutused

Kuidas mõjutavad kliimamuutused rahapoliitikat?

Sagedasemad ja ulatuslikumad loodusõnnetused avaldavad negatiivset mõju majandusele ja finantssüsteemile. Need võivad mõjutada majanduskasvu, inflatsiooni ning rahapoliitika mõju ülekandumist eraisikutele ja ettevõtetele. See omakorda mõjutab hinnastabiilsuse saavutamist, mis on EKP esmatähtis ülesanne. Seetõttu oleme kaasanud kliimamuutustega seotud kaalutlused oma rahapoliitika raamistikku.

Kuidas võetakse kliimamuutustega seotud kaalutlusi arvesse rahapoliitilistes otsustes?
Mis on EKP kliimamuutuste keskus?

Kliimamuutuste keskuse töös kasutatakse asutusesiseseid eriteadmisi ja kujundatakse meie kliimaeesmärke tihedas koostöös EKP teiste tegevusvaldkondadega. Keskuse tegevus ulatub rahapoliitikast usaldatavusjärelevalve funktsioonideni. Ühtlasi oleme otsustanud investeerida osa EKP omavahendite portfellist Rahvusvaheliste Arvelduste Panga eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade fondi.

Pressiteade kliimamuutuste keskuse kohta
Kuidas kavatseb EKP muuta oma rahapoliitikat keskkonnahoidlikumaks?

EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusena on EKP nõukogu kokku leppinud ambitsioonikas tegevuskavas selle kohta, kuidas kliimamuutustega seotud kaalutlused oma töösse lõimida.

Pressiteade tegevuskava kohta kliimamuutustega seotud kaalutluste kaasamiseks rahapoliitika strateegiasse
Kas EKP investeerib rohelistesse võlakirjadesse?

Praegu kuulub EKP-le ligikaudu viiendik ettevõtlussektori kõlblikest rohelistest võlakirjadest. Roheliste võlakirjade emiteerimine on üldjuhul koondunud sellistesse sektoritesse nagu kommunaal-, taristu-, transpordi- ja ehitussektor. Neis tegutsevad ettevõtted emiteerivad rohelisi võlakirju, et rahastada tõhusama tehnoloogia kasutuselevõttu, vähendada oma CO2 jalajälge ja suurendada oma energiaportfellis taastuvate energiaallikate osakaalu.

Ehkki keskpangad ei täida võitluses kliimamuutustega keskset rolli, mõjutab see selgelt meie esmast hinnastabiilsuse tagamise ülesannet ja seeläbi ka rahapoliitika strateegiat.

Soovid rohkem teavet selle kohta, kuidas EKP kliimamuutuste teemaga tegeleb?

Kliimamuutused ja EKP
Miks peaksid pangad tegelema kliimamuutuste teemaga?

Kliima- ja keskkonnariskid muutuvad pankade jaoks üha olulisemaks. Uuri lähemalt, kuidas äärmuslikud ilmastikunähtused võivad pankade tegevust mõjutada ja mida nad saavad teha, et säilitada enda oluline roll laenuandjatena ja aidata kaasa üleminekule vähese CO2 heitega majandusele.

Video: miks peaksid pangad tegelema kliimamuutuste teemaga? Pressiteade: EKP pangandusjärelevalve alustab 2022. aasta kliimariskide stressitesti

Koroonaviirusega seotud meetmed

Mida on EKP teinud seoses koroonaviiruse pandeemiaga?

EKP võttis 2020. ja 2021. aastal mitmesuguseid rahapoliitika- ja pangandusjärelevalvemeetmeid, et leevendada pandeemia mõju euroala majandusele ja toetada kõiki Euroopa kodanikke.

EKP meetmed pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks

10. veebruaril 2022 teatasime pankadele veel kättesaadavate viimaste ajutiste toetusmeetmete lõpetamisest.

Neis korduma kippuvates küsimustes antakse ülevaade pandeemiaga seotud meetmetest, mida EKP pangandusjärelevalve 2020. ja 2021. aastal rakendas.

Mis on pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)?

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava käivitati 2020. aasta märtsis, et ohjeldada koroonaviiruse pandeemia negatiivset mõju. Ostukava eesmärk on lihtsustada eraisikute, ettevõtjate ja valitsuste soodsatel tingimustel juurdepääsu vajalikele vahenditele ning aidata seeläbi majandusel pandeemiast tingitud probleemidega toime tulla.

Mis on pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava? Pressiteade PEPPi kohta
Kuidas toetab EKP juurdepääsu laenudele?

Pakkusime pankadele pikaajalist rahastust, et toetada laenuandmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Rahastust pakuti soodsa intressimääraga, et ergutada panku laenuandmist suurendama. Ühtlasi laiendasime nende varade loetelu, mida pangad said kasutada tagatisena (see toimis garantiina olukorras, kus pangad meilt laenu võtsid). Kõik need meetmed aitasid pankadel kogu pandeemiaolukorra vältel jätkata laenuandmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Mis on tagatis?
Kuidas jälgib EKP pankade IT- ja küberriske?

EKP-le teatatud küberintsidentide arv on pandeemia ajal suurenenud, kasvades 2020. aastal 54% võrreldes 2019. aastaga. Kriitilise tähtsusega teenuste (näiteks juurdepääs finantssüsteemile) kaitsmine rünnakute ja tõrgete eest on väga oluline. Küberintsidentidest teatamise raamistiku kaudu ja pankade poolt iga-aastasele IT-riski küsimustikule antud vastuste läbivaatamise kaudu ühistes järelevalverühmades analüüsib EKP pankade avatust IT-riskidele ja hindab nende riskijuhtimist, et muuta ELi finantssektor tugevamaks ja digitaalselt vastupidavamaks.

Loe artiklit: IT and cyber risk: a constant challenge
Kas pankadel on lubatud maksta dividende?

Võttes arvesse pandeemia põhjustatud suuremat süsteemset ebakindlust ja majandusstressi, soovitas EKP 27. märtsil 2020, et pangad peataksid erakorralise meetmena ajutiselt kõik dividendimaksed ja aktsiate tagasiostmised. Kapitali säilitamine oli vajalik selleks, et tagada mõistlik kapitali planeerimine ja pankade suutlikkus majandust toetada. 

23. juulil 2021 teatasime oma otsusest mitte pikendada dividendimaksetega seotud soovitust pärast 2021. aasta septembrit.

Ole tähelepanelik

Pettusehoiatus – EKP nime ja logo võidakse väärkasutada

EKP ei paku kommertspangandusteenuseid. Meie identiteeti võidakse väärkasutada seoses näilike finantstehingute ja muu petturliku tegevusega. EKP nime ja logo võidakse kasutada petuskeemides, mille osalised esinevad EKP töötajatena.

EKP nime väärkasutamine ja mida sel juhul teha

Tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP pädevusse

Ülesanded, mis on seotud pankade ja klientide vaheliste suhetega (tarbijakaitse) ning rahapesuvastase võitlusega, ei kuulu meie vastutusalasse ja jäävad riiklike järelevalveasutuste pädevusse.

Rahapesu tõkestamine

Kuidas meiega ühendust võtta?

EKP ülesannete ja tegevusega seotud küsimused, kommentaarid või ettepanekud saab esitada meili või posti teel kõigis ELi 24 ametlikus keeles. Telefoni teel saab meiega ühendust esmaspäevast reedeni kell 10.00–12.00 ja 14.00–16.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Kõik selle jaotise teemad