Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Küsi meilt

Püüame olla läbipaistvad, kättesaadavad ja mõistetavad kõigile kodanikele.

Oleme euroala keskpank ja töötame enam kui 340 miljoni eurooplase heaks, et hoida hinnad stabiilsed ja pangad turvalised.

Soovid teada, milliseid otsuseid Euroopa Keskpangas tehakse ja kuidas need mõjutavad inimeste igapäevaelu? Vaata lähemalt ja küsi meilt! 2020. aastal käsitlesime rohkem kui 16 000 päringut kogu maailmast.

EKP tegevusest lähemalt

Mis on EKP?

Euroopa Keskpank (EKP) on euroala keskpank ja haldab euroalal ringluses oleva raha hulka. Meie esmane eesmärk on hoida hinnad stabiilsena ja peamine vahend selleks on kehtestada asjakohased intressimäärad.

Mida kujutab endast keskpank? EKP ja eurosüsteemi lühitutvustus

EKP vastutab ka pankade järelevalve eest ühtse järelevalvemehhanismi raames.

Oma tegevuses juhindume läbipaistvuse, sõltumatuse ja aruandekohustuse põhimõtetest.

Miks on EKP sõltumatu institutsioon?
Kas EKP tegeleb laenude andmisega? Kas EKPs saab avada pangakonto?

Ei, EKP ei osuta kommertspangandusteenuseid eraisikutele ega ettevõtjatele. Me ei anna kommertspangandusteenustega seoses soovitusi ning meil ei ole internetipanganduse veebisaiti.

Ühtlasi ei tegele EKP:

  • rahaülekannetega;
  • piiriüleste ülekannete teenustasude kogumisega;
  • kolmandatelt osapooltelt hoiuste vastuvõtmisega;
  • rahaliste vahendite blokeerimise ega tõendite andmisega rahaliste vahendite väljastamise kohta.
Millistes keeltes EKP suhtleb?

Euroopa Liidus on praegu 24 ametlikku keelt. EKPga võib suhelda kõigis neis keeltes. Kodanikega suhtlemiseks valime keeled vastavalt sihtrühmale ja konkreetsetele asjaoludele.

EKP õigusaktid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes.

Meie töökeeleks on inglise keel.

Kellele kuulub EKP?

EKP kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadele. Iga riigi osakaal EKP kapitalis vastab võrdselt asjaomase riigi elanikkonnale ja sisemajanduse koguproduktile (SKP). Eurot kasutavad riigid maksavad euroalavälistest ELi riikidest rohkem. Need tegurid kokku moodustavad kapitali märkimise aluse, mis määrab kindlaks iga riigi keskpanga tasutava summa.

Kellele kuulub EKP?
Kas EKP teenib kasumit ja võib kanda kahju?

Nagu kõik pangad avaldab ka EKP tulude ja kulude aruannet. EKP puhaskasum ja/või -kahjum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. Kooskõlas EKPSi põhikirjaga võib kuni 20% kasumist kanda üldreservfondi, ülejäänud kasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kahjumi võib katta üldreservfondi, vastaval majandusaastal saadud tulu või riikide keskpankadele jaotatud summade arvelt.

Kas EKP teenib kasumit?

Rahapoliitika

Milline on EKP rahapoliitika?

EKP rahapoliitika puudutab kõiki raha maksumust ja kättesaadavust mõjutavaid otsuseid, mida tehakse hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Meie esmatähtsaks rahapoliitika instrumendiks on EKP baasintressimäärad. Mis tahes muutus baasintressimäärades mõjutab intressimäärasid majanduses tervikuna ning eelkõige intressimäärasid, millega kommertspangad annavad laenu eraisikutele ja ettevõtetele. Vajadust mööda kasutame EKP esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks ka muid vahendeid.

Hiljutised rahapoliitilised otsused
Miks on hinnastabiilsus nii oluline?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 kohaselt on EKP esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. EKP nõukogu hinnangul saab hinnastabiilsust parimal viisil säilitada, hoides inflatsioonimäära (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) keskpika aja jooksul 2% tasemel. Hinnastabiilsus võimaldab inimestel oma kulutusi paremini planeerida ja motiveerib ettevõtteid investeerima. Samuti aitab hinnastabiilsus säilitada meie ühisvääringu usaldusväärsust, stabiliseerides kaupade ja teenuste hulga, mida saab konkreetse summa eurode eest osta.

Miks on hinnastabiilsus oluline?
Miks on intressimäärad madalad?

Kui inflatsioonimäär peaks prognooside kohaselt jääma 2%-lisest sihttasemest allapoole, püüab EKP stimuleerida majandust oma baasintressimäärade ja muude vahendite abil. Madal baasintressimäär võimaldab pankadel odavalt laenu anda, mis elavdab investeeringuid ja tarbimist majanduses. Madalad intressimäärad suurendavad ka varade (näiteks pensionite ja eluasemete) väärtust, ergutades tarbimist. See kõik omakorda hoogustab aktiivsust ja majanduskasvu ning seeläbi inflatsiooni.

Miks on intressimäärad madalad?
Mis on varaostude eesmärk ja kuidas need toimivad?

Varaostude raames ostab keskpank muude varade hulgas näiteks riigivõlakirju või ettevõtete võlakirju eesmärgiga alandada selle kaudu pikemaajalisi intressimäärasid. See toetab tarbimise ja investeeringute ergutamise kaudu majandust ning võimaldab kokkuvõttes hinnasurvel tugevneda ja suunata inflatsioonimäära 2% tasemele. Tegu on rahapoliitikameetmega, mida kasutatakse eelkõige siis, kui baasintressimäärad on väga madalad.

Kuidas toimib EKP varaostukava?
Milline on EKP uus rahapoliitika strateegia?

EKP uus rahapoliitika strateegia avaldati 8. juulil 2021. Alates strateegia eelmisest läbivaatamisest 2003. aastal on nii euroala majanduses kui ka maailmamajanduses toimunud ulatuslikud muutused. Tootlikkuse vähenemise, demograafiliste muutuste ja finantskriisi tagajärjed on ahendanud meie võimalusi saavutada oma seatud eesmärgid üksnes baasintressimäärade kohanduste kaudu. Peale selle on rahapoliitika elluviimisel probleemideks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, oht keskkonnasäästlikkusele ja muutused finantssüsteemis.

Kui EKP volitused on kindlaks määratud aluslepingutes, siis rahapoliitika strateegia koostamine on meie ülesanne. Selles sätestatakse, kuidas saavutada euroalal asjakohaste rahapoliitika instrumentide abil esmase eesmärgina hinnastabiilsus. Uue strateegia kohaselt taotleb EKP sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist. See tähendab, et nii sellest eesmärgist kõrgem kui ka madalam inflatsioonimäär on võrdselt soovimatud.

Lähemalt rahapoliitika strateegia läbivaatamisest
Soovid lähemalt teada rahapoliitika, selle instrumentide, meetmete ja otsuste kohta?

Rahapoliitika

Soovid täpsemat teavet rahapoliitika strateegia läbivaatamise peamiste järelduste kohta?

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine: küsimused ja vastused

Pangandusjärelevalve

Mida kujutab endast pangandusjärelevalve?

Euroopa pangandusjärelevalve peamine eesmärk on tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus, suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust ning tagada pankade järjepidev järelevalve.

Euroopa pangandusjärelevalve
Mis on ühtne järelevalvemehhanism?

Ühtne järelevalvemehhanism tähistab Euroopa pangandusjärelevalve süsteemi, kuhu kuuluvad EKP ja osalevate riikide järelevalveasutused.

Ühtse järelevalvemehhanismi lühitutvustus
Kas EKP pangandusjärelevalve vastutab tarbijakaitse ja rahapesuga seotud küsimuste eest?

Ei, tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP ülesannete hulka ning nende eest vastutavad riiklikud järelevalveasutused. Konkreetse panga tegevusega seotud kaebused tuleks esitada otse kõnealusele pangale või asjaomasele riiklikule asutusele.

Riiklikud pädevad asutused Rahapesu tõkestamine
Mida teha, kui on põhjust kahtlustada ELi õiguse rikkumist?

Kahtlustest asjaomase ELi õiguse rikkumise kohta soovitame teavitada EKPd rikkumisest teatamise platvormi kaudu. EKP kaitseb isikuandmeid ning tagab nii rikkumisest teataja kui ka süüdistatava isiku asjakohase kaitse.

Kuidas saada täpsemat teavet järelevalve alla kuuluva konkreetse panga kohta?

Teabele juurdepääsu võimaldamine on EKP jaoks väga oluline. Meie eesmärk on olla võimalikult avatud, kaitstes samal ajal nende küsimuste konfidentsiaalsust, mis on seotud meie ülesannete täitmisega.

Teavet järelevalve alla kuuluvate pankade kohta kaitsevad mitmed ametisaladuse pidamise nõuded, mis on sätestatud Euroopa Liidu õiguses (nt kapitalinõuete direktiivis).

Juurdepääsu EKP dokumentidele reguleerib 4. märtsi 2004. aasta otsus EKP/2004/3 (muudetud). Uuringute võimaldamiseks ja toetuseks on kooskõlas EKP avatuse ja läbipaistvuse tagamise kohustusega loodud avalik dokumendiregister.

Avalik dokumendiregister
Millised pangad kuuluvad EKP järelevalve alla?
Soovid üksikasjalikumat teavet pangandusjärelevalve kohta?

Euro ja maksesüsteemid

Millised on euro praktilised hüved?

Euro kasutuselevõtt oli muljetavaldav saavutus, mis ühendas Euroopa inimesi, muutes reisimise, õpingud ja töötamise välisriikides hõlpsamaks ja turvalisemaks. Maastrichti leping oli Euroopa lõimumise protsessi üks olulisemaid verstaposte, mis sillutas teed ühisraha kasutuselevõtule.

Kuidas on euro lihtsustanud eurooplaste elu?
Mida kujutab endast digitaalne euro?

Digitaalne euro oleks samaväärne europangatähtedega, kuid digitaalsel kujul. See oleks eurosüsteemi (EKP ja euroala riikide keskpankade) emiteeritav elektrooniline raha, mis on kättesaadav kõigile elanikele ja ettevõtetele.

Digitaalne euro oleks kiire, lihtne ja turvaline vahend igapäevaste maksete tegemiseks. See toetaks Euroopa majanduse digiteerimist ja edendaks aktiivselt innovatsiooni jaemaksete valdkonnas. Analüüsime kaasnevaid eeliseid ja riske, et ühisvääring teeniks eurooplaste huve ka edaspidi hästi.

Lähemalt digitaalse euro kohta
Millised on digitaalse euro eelised?

Digitaalne euro ühendaks endas digitaalse maksevahendi tõhususe ja keskpanga turvalisuse. See võimaldaks ELil jääda sõltumatuks väljaspool euroala kasutusele võetavatest ja kontrollitavatest digitaalsetest makseviisidest. Samuti tagaks see finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise suveräänsuse ning aitaks ka digiajastul säilitada maksete usaldusväärsuse.

Kas EKP lõpetab sularaha ringlusse laskmise?

Digitaalse euro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Riikide keskpangad koos EKPga tagavad kõikjal euroalal jätkuvalt eurosularaha kättesaadavuse. Digitaalne euro pakub maksete tegemisel täiendavat valikuvõimalust ja muudab selle lihtsamaks, suurendades finantsalast kaasatust.

Milline näeks välja digitaalne euro?

Eurosüsteemi eksperdid on sõnastanud mitu põhikriteeriumit, nagu lihtne juurdepääsetavus, stabiilsus, turvalisus, tõhusus ning vastavus andmekaitse- ja õigusnõuetele. Neist kriteeriumitest lähtudes saame digitaalset eurot edasi arendada. Digitaalne euro võimaldaks koostoimet erasektori makselahendustega ning hõlbustaks tarbijatele üleeuroopaliste maksete ja lisateenuste pakkumist.

Kas 500-eurosed pangatähed kehtivad endiselt seadusliku maksevahendina?

500-eurosed pangatähed jäävad seadusliku maksevahendina kehtima ning neid saab ka edaspidi kasutada maksevahendina ja väärtuse säilitajana.

Lähemalt 500-eurose pangatähe kohta
Kas europangatähtede pilte tohib kasutada?

Europangatähtede pilte võib kasutada mitteärilisel eesmärgil EKP eelneva loata, kui järgitakse kehtivaid eeskirju (eelkõige otsuse EKP/2013/10 artiklit 2) ja tagatakse, et reproduktsiooni ei aeta segamini ehtsa pangatähega, kuna see kahjustaks euro usaldusväärsust.

Kui soovite ametialasel eesmärgil kasutada europangatähtede kõrgresolutsiooniga pilte, palume saata taotlus meiliaadressile Euro-Banknotes-Images@ecb.europa.eu. Pärast taotluse heakskiitu saadetakse pildid elektroonilisel kujul.

Mis on TARGET2?

TARGET2 on maksesüsteem, mida valdab ja hoiab käigus EKP koos riikide keskpankadega. See on enim kasutatav platvorm nii keskpankade kui ka kommertspankade suuremahuliste maksete töötlemiseks.

Lisateave TARGET2 kohta
Mis on välkmaksete arveldussüsteem (TIPS)?

TIPS on EKP ja riikide keskpankade käivitatud uus turuinfrastruktuuri teenus, mis võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele vahendite reaalajalist ülekandmist ööpäev läbi. TIPSi abil saab teha välkmakseid kiiresti ja turvaliselt.

Lisateave välkmaksete arveldamise kohta
Soovid rohkem teavet euro ja meie maksesüsteemide kohta?

Milline on EKP sularahastrateegia? Miks on sularaha oluline? Millised on euroala elanike makseharjumused?

Kliki lingile ja loe lähemalt

Miks on maksesüsteemid nii olulised?

Loe lähemalt maksete ja turgude jaotisest veebilehel

Kliimamuutused

Kuidas mõjutavad kliimamuutused rahapoliitikat?

Sagedasemad ja ulatuslikumad loodusõnnetused avaldavad negatiivset mõju majandusele ja finantssüsteemile. Need võivad mõjutada majanduskasvu, inflatsiooni ning rahapoliitika mõju ülekandumist eraisikutele ja ettevõtetele. See omakorda mõjutab hinnastabiilsuse saavutamist, mis on EKP esmatähtis ülesanne. Seetõttu kaasame kliimamuutustega seotud kaalutlused oma rahapoliitika raamistikku.

Kuidas võetakse kliimamuutustega seotud kaalutlusi arvesse rahapoliitilistes otsustes?
Mis on kliimamuutuste keskus?

EKP asutas hiljuti kliimamuutuste keskuse, et ära kasutada asutusesiseseid eriteadmisi ja kujundada meie kliimaeesmärke tihedas koostöös teiste tegevusvaldkondadega. Keskuse tegevus ulatub rahapoliitikast usaldatavusjärelevalve funktsioonideni. Ühtlasi oleme otsustanud investeerida osa EKP omavahendite portfellist Rahvusvaheliste Arvelduste Panga eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade fondi.

Pressiteade kliimamuutuste keskuse kohta
Milline on EKP tegevuskava, et muuta rahapoliitika keskkonnahoidlikumaks?

EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusena leppis EKP nõukogu kokku ambitsioonikas tegevuskavas selle kohta, kuidas kliimamuutustega seotud kaalutlused oma töösse lõimida.

Pressiteade tegevuskava kohta kliimamuutustega seotud kaalutluste kaasamiseks rahapoliitika strateegiasse
Kas EKP investeerib rohelistesse võlakirjadesse?

Praegu kuulub EKP-le ligikaudu viiendik ettevõtlussektori kõlblikest rohelistest võlakirjadest. Roheliste võlakirjade emiteerimine on üldjuhul koondunud sellistesse sektoritesse nagu kommunaal-, taristu-, transpordi- ja ehitussektor. Neis tegutsevad ettevõtted emiteerivad n-ö rohelisi võlakirju, et rahastada tõhusama tehnoloogia kasutuselevõttu, vähendada oma CO2 jalajälge ja suurendada oma energiaportfellis taastuvate energiaallikate osakaalu.

Isegi kui keskpankadel ei ole võitluses kliimamuutustega täita keskset rolli, mõjutab see selgelt meie esmast hinnastabiilsuse tagamise ülesannet ja seeläbi ka rahapoliitika strateegiat. Soovid rohkem teavet selle kohta, kuidas EKP kliimamuutuste teemaga tegeleb?

Kliimamuutused ja EKP

Koroonaviirusega seotud meetmed

Mida on EKP teinud seoses koroonaviiruse pandeemiaga?

EKP on võtnud erinevaid rahapoliitika- ja pangandusjärelevalvemeetmeid, et leevendada pandeemia mõju euroala riikide majandusele ja toetada kõiki Euroopa kodanikke.

Pandeemiaga seotud meetmed Koroonaviirusega seotud meetmetest lähemalt
Mis on pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)?

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava käivitati 2020. aasta märtsis, et ohjeldada koroonaviiruse pandeemia negatiivset mõju euroala majandusele. Ostukava eesmärk on lihtsustada eraisikute, ettevõtjate ja valitsuste soodsatel tingimustel juurdepääsu vajalikele vahenditele ning aidata seeläbi majandusel pandeemiast tingitud probleemidega toime tulla.

Pressiteade PEPPi kohta Lähemalt pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava kohta
Kuidas toetab EKP juurdepääsu laenudele?

Oleme pakkunud pankadele pikaajalist rahastust, et toetada laenuandmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Rahastust pakutakse soodsa intressimääraga, mis ergutab panku oma laenuandmist suurendama. Ühtlasi oleme laiendanud nende varade loetelu, mida pangad saavad kasutada tagatisena. See toimib garantiina olukorras, kus pangad meilt laenu võtavad. Kõik need meetmed on aidanud pankadel kogu pandeemiaolukorra vältel jätkata laenuandmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Mis on tagatis?
Kas pankadel on lubatud maksta dividende?

27. märtsil 2020 andis EKP pankadele soovituse peatada erakorraliste ja keeruliste asjaolude tõttu ajutiselt kõik dividendimaksed ja aktsiate tagasiostmised. Selle üldine eesmärk oli kaitsta pankade suutlikkust katta kahjumeid ja jätkata laenuandmist majanduse toetamiseks.

2020. aasta detsembris pärast soovituse läbivaatamist paluti pankadel järgida väga konservatiivset lähenemisviisi.

23. juulil 2021 teatasime oma otsusest mitte pikendada dividendimaksetega seotud soovitust pärast 2021. aasta septembrit.

Ole tähelepanelik

EKP nime ja logo võidakse väärkasutada.

EKP ei paku kommertspangandusteenuseid. Meie identiteeti võidakse väärkasutada seoses näilike finantstehingute ja muu petturliku tegevusega. EKP nime ja logo võidakse kasutada petuskeemides, mille osalised esinevad EKP töötajatena.

EKP nime väärkasutamine ja mida sel juhul teha

Tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP pädevusse

Ülesanded, mis on seotud pankade ja klientide vaheliste suhetega (tarbijakaitse) ning rahapesuvastase võitlusega, ei kuulu meie vastutusalasse ja jäävad riiklike järelevalveasutuste pädevusse.

Rahapesu tõkestamine

Kuidas meiega ühendust võtta?

EKP ülesannete ja tegevusega seotud küsimused, kommentaarid või ettepanekud saab esitada meili või posti teel kõigis ELi 24 ametlikus keeles. Samuti võib meiega ühendust võtta telefoni teel esmaspäevast reedeni ajavahemikus 10.00–12.00 ja 14.00–16.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Kõik selle jaotise teemad