Rahvuslik k�lg

20 senti

Andorra

Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse romaani stiilis Santa Coloma kirikut.

Andorra


Austria

Austria euromüntidel kujutatakse lilli, arhitektuurimälestisi ja kuulsaid ajaloolisi isikuid. Kavandid valiti riikliku komisjoni töö ja avaliku arvamuse uuringu põhjal. Nende autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. Mündil kujutatakse Belvedere lossi, mis on Austria üks kauneimaid barokkstiilis losse. 1955. aastal kirjutati seal alla lepingule, mis taastas Austria iseseisvuse. Seetõttu on lossi nimi saanud vabaduse sünonüümiks.

Austria


Belgia

Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kolm seeriat münte, mis kõik käibivad seadusliku maksevahendina.

Esimese seeria müntide siseosas on kujutatud kuningas Albert II; müntide välisringi moodustavad kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopat sümboliseerivast kaheteistkümnest tähest ning väljalaskeaasta.

2008. aastal kohandas Belgia oma müntide kujundust vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele. Teise seeria müntidel on samuti kujutatud kuningas Albert II, kuid kuninga monogramm ja väljalaskeaasta paiknevad nüüd mündi siseosas, kus asuvad ka rahapaja tunnus ning Belgia riigikood (BE).

2014. aastal lasi Belgia ringlusse euromüntide kolmanda seeria, millel on kujutatud kuningas Philippe, tema monogramm (FP) ja Belgia riigikood (BE). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Belgia


Eesti

Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune – sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”.

Eesti


Hispaania

Hispaania euromüntidel on kuningas Juan Carlos I või Miguel de Cervantese portree või Santiago de Compostela katedraali kujutis. Müntide kujundust korrigeeriti 2010. aastal, et viia need vastavusse Euroopa Komisjoni ühissuunistega. Näiteks aastaarvud paiknevad nüüd mündi siseosas.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.

Hispaania


Iirimaa

Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigil Iiri euromüntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel on kujutatud traditsiooniline Iiri sümbol keldi harf, mündi väljalaskeaasta ja sõna „Éire” (Iirimaa iiri keeles). Harfi kujundas Jarlath Hayes.

Iirimaa


Itaalia

Itaalia euromüntide kujunduse vaatas kõigepealt läbi riiklik tehnika- ja kunstiekspertide komisjon ning seejärel esitleti neid riigi suurima telekanali RAI UNO vahendusel üldsusele. Eri nimiväärtusega mündid on erineva kujundusega, mille aluseks on Itaalia kuulsate kunstnike meistritööd. Mündil kujutatakse Itaalia futuristlikku koolkonda esindava Umberto Boccioni skulptuuri.

Itaalia


Kreeka

Kreeka euromüntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevaid motiive. Münt on pühendatud juhtivale Kreeka ja Euroopa poliitikule ning diplomaadile Ioannis Capodistriasele (1776–1831), kellest sai pärast iseseisvussõda (1821–27) Kreeka esimene kuberner (1830–31).

Kreeka


Küpros

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Kyrenia kaupmeeste laeva, mis on pärit neljandast sajandist enne Kristust ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.

Küpros


Leedu

Leedu euromüntidel kujutatakse Leedu Vabariigi vappi (Vytis), mündi emiteerinud riigi nime (LIETUVA) ja väljalaskeaastat (2015). Lisaks on müntidel Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte. Mündid kujundas skulptor Antanas Žukauskas.

Leedu


Luksemburg

Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel.

Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).

Luksemburg


Läti

20-sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi suurt vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.

Läti


Madalmaad

Madalmaad valisid euromüntide esimese seeria jaoks välja kaks Bruno Ninaber van Eybeni loodud kavandit, millel kujutatakse kuninganna Beatrixi. Ringluses on kaks seeriat münte, mis mõlemad käibivad seadusliku maksevahendina.

2014. aastal ringlusse lastud teine seeria kujutab kuningas Willem-Alexanderi portreed ja müntidele on graveeritud sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlander” (Madalmaade kuningas).

1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendine:

Esimese seeria müntidel kujutatakse kuninganna Beatrixi portreed ning selle ümber teksti „Beatrix Koningin der Nederlanden” (Madalmaade kuninganna).

Teise seeria müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Madalmaad


Malta

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).

Malta


Monaco

Ringluses on kaks seeriat münte.

Esimese seeria 2-eurosel mündil kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III portreed. 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III ja troonipärija prints Alberti portreed. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse vürsti pitsatit. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Teise seeria 2- ja 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. 10-, 20- ja 50-sendised mündid kannavad Tema Kuningliku Kõrguse vürst Alberti monogrammi. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Monaco


Portugal

Riiklikule kavandikonkursile laekunud tööde hulgast valiti kolm erinevat euromüntide kujundust. Võitjaks osutusid kujundaja Vítor Manuel Fernandes dos Santose tööd, mis olid inspireeritud ajaloolistest sümbolitest ning Portugali esimese kuninga Dom Afonso Henriques’i pitsatitest. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1142.

Portugal


Prantsusmaa

Prantsuse euromüntide rahvusliku külje kujundus valiti rohkem kui 1200 kavandi hulgast. Majandus- ja rahandusministri juhitud komisjon valis eri nimiväärtuste jaoks välja kolm kavandit.

Komisjoni kuulusid numismaatikaeksperdid, kunstnikud, endine Euroopa Komisjoni liige (Christine Scrivener), parlamendiliikmed, Prantsuse rahapaja direktor Emmanuel Constans, graveerija Pierre Rodier, näitleja Irène Jacob ning kutseorganisatsioonide liikmed. Välja valiti järgmised kavandid:

10-, 20- ja 50-sendine: tavapäraselt on Prantsuse frankidel kujutatud külvaja motiivi. Laurent Jorlo loodud modernne ja ajatu graafika kujutab Prantsusmaad, mis jääb enesele truuks ka Euroopaga lõimudes.

Prantsusmaa


Saksamaa

Saksamaa ametnikud ja numismaatikaeksperdid valisid euromüntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil on Brandenburgi värav, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist. Reinhard Heinsdorffi loodud motiivil kujutatakse värava avamist, rõhutades Saksamaa ja Euroopa taasühinemist.

Saksamaa


San Marino

Mündil kujutatakse Püha Marino basiilikat. Motiiv põhineb Guercino koolkonna maalil.

San Marino


Slovakkia

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Bratislava lossi ja Slovakkia riigivapi motiivi.

Slovakkia


Sloveenia

Mündil on Lipizza hobused.

Sloveenia


Soome

Soome valis euromüntidele kolm motiivi, mis sarnanevad varem käibinud müntide kujundusega. 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Paljudel Soome müntidel on kasutatud erinevalt kujundatud vapilõvi motiivi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 1964–2001.

Soome


Vatikani Linnriik

Käibel on neli seeriat Vatikani Linnriigi münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Esimene seeria emiteeriti aastatel 2002–2005 ja sellel kujutatakse paavst Johannes Paulus II portreed.

Teise seeria müntidel, mida emiteeriti 2005. aasta juunist 2006. aasta märtsini, kujutatakse Vatikani Linnriigi juhatuse – kardinalide nõukogu – vappi, mille kohal mündi keskosas on paavsti kuuria sümbol. Mündi ülaosas asuvad poolringis sõnad „SEDE VACANTE” ja rooma numbritega kirjutatud müntimisaasta (MMV). Kujundaja nimi „D. LONGO” on siseosa vasakpoolses allääres. Kujutise siseosa parempoolses allääres asuvad graveerija initsiaalid: „MAC inc” (1- ja 20-sendine), „LDS inc” (2- ja 50-sendine), „ELF inc” (5-sendine ja 1-eurone) ning „MMC inc” (10-sendine ja 2-eurone).

Kolmandal seerial, mida emiteeriti 2006. aasta aprillist kuni 2013. aasta detsembrini, on kujutatud paavst Benedictus XVI. Vasakul pool paiknevad kujundaja initsiaalid (DL).

Neljas seeria, mille emiteerimist alustati 2014. aasta jaanuaris, kujutab paavst Franciscust.

Iga seeria müntidel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte, sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”, väljalaskeaasta ja rahapaja tunnus (R).

Vatikani Linnriik