Sularahale üleminek 2002. aastal

Euro sularahale üleminek 2002. aastal kujutas endast suursündmust Euroopa ajaloos ning ühtlasi ka märkimisväärset tehnilist saavutust. 1. jaanuaril 2002 võeti euro pangatähed ja mündid kasutusele 12 riigis, mille elanikkond ulatus 308 miljonini. Tegu oli maailma ulatuslikuima rahavahetusega, mis hõlmas nii pangasektorit, rahatranspordiettevõtteid ja müügiautomaaditööstust kui ka kõnealuste riikide kodanikke.

Üleminekule eelnesid ulatuslikud ettevalmistused. Võimalike tarnetõrgete vältimiseks hakati panku ja jaekaubandusettevõtteid varustama euro pangatähtede ja müntidega juba alates 2001. aasta septembrist. Tänu sellele oli euro sularaha 2002. aasta alguspäevadeks kättesaadav kõigis sektorites. 2002. aasta 3. jaanuaril oli euro pangatähtedega varustatud 96% kõigist euroala sularahaautomaatidest. Nädal pärast euro kasutuselevõttu tehti üle poole sularahatehingutest eurodes.

Pärast paralleelkäibeperioodi, mis kestis mõnedes riikides kuni kaks kuud ning mille vältel sai makseid teha nii riikide vääringutes kui ka eurodes, sai eurost 1. märtsil 2002 ainus seaduslik maksevahend euroalal. Selleks ajaks oli käibelt kõrvaldatud rohkem kui 6 miljardit liikmesriikide pangatähte ja ligikaudu 30 miljardit münti.

Vt lähemalt:

Tootmine

Euro pangatähtede trükkimine

EKP kooskõlastas ja jälgis pangatähtede tootmist viieteistkümnes trükikojas, kes tegid koostööd ligikaudu 40 toorainetarnijaga. Ühise kvaliteedijuhtimise süsteemi kaudu tagati pangatähtede ühtlane kvaliteet.

Ehkki euromüntide eest on alati vastutanud liikmesriigid, tegutses EKP siiski müntide kvaliteedi neutraalse hindajana tagamaks, et neid saab kasutada kõigis euroala liikmesriikide müügiautomaatides.

Euro pangatähtede tootmine algas 1999. aasta juulis ja sellega tegeles 15 trükikoda paljudes Euroopa Liidu riikides. 1. jaanuariks 2002 oli 12 euroala riigi jaoks koos logistiliste varudega trükitud 14,89 miljardit pangatähte. Kui need pangatähed, mille nimiväärtus kokku oli ligikaudu 633 miljardit eurot, asetada üksteise järel ritta, ulatuks nende rida umbes kaks ja pool korda maast kuuni ja tagasi.

Hiljem kiitis EKP nõukogu heaks täiendava 1,91 miljardi pangatähe tootmise. See reserv pidi katma olulisi riske seoses võimalike viivitustega ringlusse laskmiseks ja logistilisteks varudeks mõeldud pangatähtede tootmises. Ühtlasi toetas reserv ka sujuvat üleminekut euro sularahale. Pangatähtede kasutamata jäänud reserv arvati eurosüsteemi strateegilise varu hulka, mis loodi pärast eurole üleminekut, et rahuldada ootamatut nõudlust rahatähtede järele.

Kuueteistkümnes Euroopa rahapajas vermiti umbes 52 miljardit münti koguväärtusega 15,75 miljardit eurot. Selleks kulus 250 000 tonni metalli.

Esialgsed tootmismahud

Tabel 1 näitab, kui palju pangatähti toodeti ajavahemikus 1999–2001, et valmistuda euro sularahale üleminekuks 2002. aastal. Tabelis 2 on andmed jaotatud nimiväärtuste kaupa. Iga liikmesriigi keskpank pidi otsustama, kus trükitakse esialgne kogus riigi jaoks vajalikke pangatähti. Samuti vastutasid kõik liikmesriigid ise oma mündinõudluse rahuldamise eest. Andmed pangatähtede ja müntide tootmise kohta.

Tabel 1

Riik Riigi jaoks 1. jaanuariks 2002 toodetud pangatähtede arv (miljonites)
Belgia 550
Saksamaa 4783
Kreeka 617
Hispaania 1924
Prantsusmaa 2265
Iirimaa 294
Itaalia 2440
Luksemburg 46
Madalmaad 659
Austria 550
Portugal 537
Soome 225
KOKKU esialgse ülemineku jaoks 14 890

Tabel 2

Nimiväärtus 1. jaanuariks 2002 toodetud pangatähtede arv (miljonites)
€5 3155
€10 3221
€20 3406
€50 3283
€100 1231
€200 223
€500 371
KOKKU esialgse ülemineku jaoks 14 890