Juhtimine ja kontroll

Lisaks otsustusorganitele hõlmab EKP juhtimine auditikomiteed ning mitut välist ja sisemist kontrollitasandit.

Auditikomitee

Selleks et EKP ja eurosüsteemi üldjuhtimist veelgi tugevdada, aitab kõrgetasemeline auditikomitee EKP nõukogul täita talle antud ülesandeid, mis on seotud

  1. finantsteabe õigsuse,
  2. sisekontrollisüsteemide järelevaatamise,
  3. kohaldatavate õigusnormide ja tegevusjuhiste järgimise ning
  4. auditifunktsioonide täitmisega

vastavalt auditikomitee volitustes sätestatule.
Auditikomitee esimees on Erkki Liikanen ja auditikomiteesse kuuluvad veel neli liiget: Vítor Constâncio, Ewald Nowotny, Hans Tietmeyer ja Jean-Claude Trichet.

Siseaudiitorite komitee

Siseaudiitorite komitee aitab kooskõlas eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi auditieeskirjaga (ENGLISH) kaasa eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi eesmärkide saavutamisele. Komitee pakub sõltumatu ja objektiivse hindamise ning konsultatsiooni teenuseid, mille eesmärgiks on parandada eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmist ja tegevust ning anda sellele lisaväärtust.

Siseaudiitorite komitee annab aru EKP otsustusorganitele ning vastutab eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi auditikava koostamise ja rakendamise eest. Lisaks määrab komitee kindlaks eurosüsteemis/EKPSis ja ühtses järelevalvemehhanismis tehtava auditi ühised standardid.

Välised kontrollitasandid

EKPSi põhikiri näeb ette kaks välist kontrollitasandit. Need on:

  • välisaudiitorid ja
  • Euroopa Kontrollikoda.

Välisaudiitorid auditeerivad EKP iga-aastaseid finantsaruandeid (EKPSi põhikirja artikkel 27.1). Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise efektiivsust (artikkel 27.2).

Välisaudiitorite valimise ja volitustega seotud head tavad vastavalt EKPSi ja EKP põhikirja artiklile 27.1, heaks kiidetud EKP nõukogu istungil, 14. juuni 2012 ENGLISH

Välisaudiitorite auditiaruanded avaldatakse EKP aastaaruandes.

Vaata lähemalt Euroopa Kontrollikoja aruannete ja EKP vastuste kohta:

Sisemised kontrollitasandid

Siseaudit

Siseauditi direktoraat tegutseb EKP juhatuse otseses alluvuses. Siseauditi direktoraadi volitused on kindlaks määratud EKP auditieeskirjas, mille on heaks kiitnud EKP juhatus.

Eeskiri on koostatud rahvusvaheliselt kehtivate ametialaste standardite, eelkõige Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardite alusel.

Sisekontrolli struktuur

EKP juhatus vastutab üldiselt EKP riskijuhtimise järelevalve eest.

EKP sisekontrolli struktuuri aluseks on kolmetasandiline funktsionaalne lähenemine, st organisatsiooni iga üksus (talitus, osakond, direktoraat või peadirektoraat) vastutab oma riskide juhtimise ning tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise eest eelkõige ise.

EKP tegevusharud, nagu operatsiooniriski juhtimine, finantsriski juhtimine ning vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus, moodustavad teise kontrollitasandi, ergutades ja toetades kontrolli läbiviimist ja tasakaalu organisatsioonis.

EKP siseauditi haru kujutab endast kolmandat kontrollitaset ning pakub sõltumatut ja objektiivset konsultatsiooniteenust, mille eesmärk on parandada EKP tegevust ja anda sellele lisaväärtust. Lisaks tugevdab EKP auditikomitee veelgi EKP kontrollitasandeid ja üldjuhtimist, nagu on selgitatud eespool.

Eetikaraamistik

Euroopa Liidu institutsioonina täidab EKP oma ülesandeid avalikes huvides. EKP eetikaraamistikus sätestatakse eetikaeeskirjad ja juhtpõhimõtted, et tagada usaldusväärsus, asjatundlikkus, tulemuslikkus ja läbipaistvus ülesannete täitmisel. Nende põhimõtete järgimine on EKP usaldusväärsuse üks põhielemente ja väga tähtis, et tagada Euroopa kodanike usaldus EKP juhtimise ja tegevuse vastu.

EKP töötajate eetikaraamistikku, mis on osa ametieeskirjadest, uuendati 3. detsembril 2014 pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist. Uuendatud raamistik jõustus 1. jaanuaril 2015. Samal ajal koostati ka EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend.

EKP juhatuse liikmed järgivad lisaks töötajate eetikaraamistikus sätestatud põhimõtetele ka täiendavat eetikakoodeksit.

EKP nõukogu liikmed järgivad tegevusjuhiseid, mis käsitlevad nende kohustusi eurosüsteemi ja EKP terviklikkuse ja maine kaitsmisel ning tegevuse tõhususe tagamisel.

Lähemalt vt:

Eetikaraamistiku rakendamine

Pärast ühtse järelevalvemehhanismi asutamist on juhtimisküsimused muutunud EKP jaoks üha olulisemaks. Selleks et tagada eetikaraamistiku nõuetekohane ja ühetaoline rakendamine ja tõhustada EKP üldjuhtimist, otsustas EKP nõukogu 17. detsembril 2014 asutada eetikakomitee. Eetikakomitee vastutab EKP nõukogu liikmete tegevusjuhise kohaselt eetikanõustajale ja EKP juhatuse liikmete täiendava eetikakoodeksi kohaselt eetikanõunikule antud ülesannete täitmise eest.

Komitee põhiülesanne on nõustada EKP otsuseid tegevate organite liikmeid eetikaküsimustes üksikute taotluste alusel.

EKP otsus (EKP/2014/59) eetikakomitee asutamise ja töökorra kohta

Kooskõlas kohustusega tagada EKP tegevuse vastavus väärikuspõhimõtetele ja järgida rangeimaid eetikanorme asutas EKP juhatus vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse. Talitus alustas tegevust samal ajal, mil jõustusid EKP uuendatud ametieeskirjad. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus vastutab varem eetikanõuniku pädevusse kuulunud töötajate nõustamisega seotud ülesannete täitmise eest.

Talitusel on väga tähtis sõltumatu kontrollifunktsioon tugevdada EKP juhtimisraamistikku, toetades juhatust EKP usaldusväärsuse ja maine kaitsmisel, edendades eetilise käitumise norme töötajate seas ning suurendades EKP aruandekohustust ja läbipaistvust.

Eelarvepädev organ

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. Nõukogu võtab juhatuse ettepanekul vastu EKP eelarve. Eelarvega seotud küsimustes abistab nõukogu eelarvekomitee.

Andmekaitseametnik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt määras EKP juhatus alates 1. jaanuarist 2002 ametisse andmekaitseametniku.

Pettuste ennetamine EKPs ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Euroopa Liidu pettustevastased meetmed

1999. aastal võtsid Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1073/1999 (nn OLAFi määrus) Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste kohta, et tõhustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Määrus näeb eelkõige ette, et Euroopa Pettustevastane Amet viib pettusekahtluse korral ELi institutsioonides, asutustes, talitustes või ametites läbi sisejuurdluse.

EKP pettustevastased meetmed

EKP otsus Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta – Euroopa Keskpanga nõukogu võttis 3. juunil 2004 vastu otsuse (EKP/2004/11) Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmiseks. Otsus jõustus 1. juulil 2004.

Enne EKP pettustevastase tegevuskava vastuvõtmist

Ehkki EKP nõukogu on tunnistanud vajadust karmide pettustevastaste meetmete järele, oli ta seisukohal, et EKP sõltumatus ja tema põhikirjajärgsed ülesanded välistavad OLAFi määruse kohaldamise EKP suhtes. Selle asemel võttis nõukogu 7. oktoobril 1999 vastu eraldi EKP otsuse pettuse ärahoidmise kohta (EKP/1999/5). Otsusega nähti ette põhjalik pettustevastane tegevuskava, mille lõplik kontroll kuulus sõltumatule pettustevastasele komisjonile.

Euroopa Komisjon vaidlustas Madalmaade Kuningriigi, Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu toel selle otsuse (kohtuasi C-11/00). 10. juulil 2003 otsustas Euroopa Kohus osapoolte esildise alusel otsuse EKP/1999/5 tühistada.

Kohtu otsuses öeldakse selgelt, et EKP kuulub ühenduse raamistikku. Samas märgitakse, et seadusandja on soovinud tagada EKP sõltumatust talle antud ülesannete täitmisel. Kohus otsustas siiski, et sõltumatus ei tähenda, et EKP oleks ühendusest täielikult eraldatud ja ükski ühenduse õigusnorm tema suhtes ei kehti. See on kooskõlas EKP seisukohaga. OLAFi määruse kohaldamine ei tohiks kahjustada EKP sõltumatust tema ülesannete täitmisel.

EKP pettustevastane komisjon avaldas oma tegevuse jooksul järgmised aastaaruanded: