Pilguheit möödunud aastale

Euroala majanduse elavnemine küll jätkus 2018. aastal, kuid majanduskasvu hoog rauges. Aasta jooksul ilmnenud mitme ebasoodsa teguri mõjul aeglustus kasv 2017. aasta 2,5%-lt 2018. aastal 1,8%-le. Maailmakaubanduse märkimisväärne nõrgenemine ning mitu riigi- ja sektorispetsiifilist tegurit pärssisid välissektori ja eelkõige töötleva tööstuse arengut.

Euroala majandus püsis sellegipoolest suhteliselt vastupidavana, saades tuge tööturu jätkuvast elavnemisest. Tööhõive on 2013. aasta keskpaigas registreeritud madalseisust saati suurenenud 10 miljoni töötaja võrra ja töötuse määr alanes 2018. aasta detsembris 7,8%-le, mis on madalaim määr alates 2008. aasta oktoobrist. Jõuline areng tööturul väljendus pidevas ja laiapõhjalises palgakasvus, mis ulatus 2018. aasta viimases kvartalis 2,2%ni. Suurenev tööhõive ja kiirenev palgakasv aitasid omakorda ergutada tarbimiskulutusi.

Koguinflatsioon elavnes eelnenud aastaga võrreldes ja oli 2018. aasta jooksul keskmiselt 1,7%, ehkki see kajastas peamiselt kõrgemaid energiahindu. Alusinflatsiooni näitajad püsisid terve aasta vältel üldjoontes stabiilsed. Samal ajal andsid sisenõudluse, tööturu ja palgakasvu väljavaated alust kindlustundeks, et inflatsiooni areng läheneb jätkuvalt meie keskpika aja eesmärgile.

Seetõttu kavandas EKP nõukogu 2018. aasta juunis vähendada alates 2018. aasta septembrist varaostukava raames tehtavate netovaraostude mahtu 15 miljardi euroni kuus ja lõpetada netovaraostud sama aasta detsembris, kui laekuvad andmed kinnitavad tema keskpika aja inflatsiooniväljavaadet. Ühtlasi teatas nõukogu, et EKP baasintressimäärad jäävad tema ootuste kohaselt nüüdsele tasemele vähemalt kuni 2019. aasta suve lõpuni[1] ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsiooni arengu jätkumine kooskõlas püsiva kohandumise ootustega.

2018. aasta detsembris analüüsis nõukogu majandusväljavaadet uuesti ja jõudis järeldusele, et juunis antud hinnang on üldjoontes jätkuvalt asjakohane. Sellest lähtudes lõpetati varaostukava raames tehtavad netovaraostud ja kinnitati tõhustatud eelkommunikatsiooni intressimäärade arengu kohta. Samal ajal kinnitas EKP nõukogu endiselt vajadust märkimisväärsete rahapoliitiliste stiimulite järele, et toetada euroalasisese hinnasurve edasist tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul.

Neid stiimuleid pakub baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioon, mida toetavad varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete suuremahulised reinvesteeringud. Nõukogu teatas, et kavatseb reinvesteerimist jätkata pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil hakatakse tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Ühtlasi kinnitas nõukogu, et on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine nõukogu seatud eesmärgile.

Euroala majanduse elavnemine ning mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed aitasid samuti tugevdada finantssektori vastupidavust 2018. aastal. Oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ulatus 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus 14,2%ni. Viivislaenude jääk vähenes 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis 94 miljardi euro võrra ja euroala oluliste krediidiasutuste viivislaenude koguosakaal, mis oli 2017. aastal 5,2%, vähenes 2018. aastal 4,2%-le.

Riskide võtmine mõnedes finants- ja kinnisvaraturu osades viis teatavate märkideni väärtuse ülehindamisest mõningates piirkondades, kusjuures riigiti esines siin märkimisväärseid erinevusi; pankadevälise finantssektori riskid aga suurenesid jätkuvalt. Sellises keskkonnas võeti euroala riikides süsteemsete riskide maandamiseks makrotasandi usaldatavusmeetmeid: 2018. aastal andis EKP hinnangu 103 teatisele riiklike järelevalveasutuste tehtud makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuste kohta.

EKP jätkas euroala võrdlusaluste reformi toetamist, töötades 2018. aastal välja rahaturu uue viiteintressimäära. Pärast kahe avaliku konsultatsiooni käigus saadud laialdast toetust avaldas EKP 2018. aasta juunis üleöötehingute uue intressimäära (euro short-term rate, €STR) arvutamise metoodika. €STR tugineb ligikaudu 32 panga tehingutele, mille keskmine päevane maht on umbes 32 miljardit eurot. Euro riskivabade intressimääradega tegelev erasektori esindajatest koosnev töörühm avaldas 2018. aasta septembris oma soovituse võtta €STR kasutusele EONIA asemel. €STR võetakse kasutusele 2019. aasta oktoobris pärast eurosüsteemi tehtavat põhjalikku katsetamist.

2018. aastal tehti suuri edusamme ka euromaksete valdkonnas. Novembris käivitas eurosüsteem TARGETi välkmaksete arveldussüsteemi (TIPS), mis võimaldab ööpäev läbi teha ja vastu võtta makseid vähem kui kümne sekundiga.

Nagu näitas detsembris läbi viidud Eurobaromeetri uuring, suurenes toetus eurole 2018. aastal 75%ni. EKP jätkas jõupingutusi, et luua sidemed euroala riikide elanikega, tõhustada oma aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust, suheldes Euroopa Parlamendiga, laiendades EKP dialoogi noortega ning edendades EKP veebilehe, sotsiaalmeediakanalite ja külastuskeskuse kasutamist.

Eelseisval aastal on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid, et võimaldada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist keskmise aja jooksul. Arvestades geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsivat ebakindlust, eeldab euroala rahapoliitika elluviimine edaspidigi kannatlikkust, püsivust ja konservatiivsust.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2019

Mario Draghi
EKP president


Aasta arvudes


1 Majandusaktiivsus suurenes endiselt potentsiaalsest määrast rohkem, kuid kulusurve tugevnes ja laienes

Pärast erakordselt tugevat kasvu 2017. aastal jätkus 2018. aastal euroala majanduskasv, ehkki mõõdukamas tempos, sest välisnõudlus nõrgenes ning teatavad riigi- ja sektoripõhised tegurid pärssisid kasvu. Samal ajal püsisid ka sisenõudlust mõjutavad tegurid. Tööturgude edasine paranemine toetas eratarbimist ning äriinvesteeringutele tulid endiselt kasuks soodsad rahastamistingimused ja bilansside paranemine. Tööturgude käimasolev laienemine ja karmistumine tekitas ka euroalasisese kulusurve jätkuva suurenemise ning selle ulatuse laienemise. Samal ajal püsisid alusinflatsiooni näitajad üldiselt tagasihoidlikud. Edaspidi peaks alusinflatsioon aga keskmise aja jooksul kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiirenevast palgakasvust.


1.1 Vähem tasakaalustatud üleilmne laienemine

Üleilmne kasv jätkus oma pikaajalisele keskmisele lähedase määraga

Maailmamajanduse laienemine jätkus 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis püsiva määraga 3,6%, s.o eelnenud aastaga sarnase määraga ja oma pikaajalise keskmise lähedal (vt joonis 1). Kuid võrreldes eelmiste aastatega muutus majandusaktiivsuse elavnemine ebaühtlasemaks ja oli eri riikides vähem sünkroonne. Ehkki USAs püsis majanduskasv kindel, oli see nõrk mitmes teises riigis, sealhulgas Jaapanis ning mõnedel arenevatel turgudel, eelkõige Türgis ja Argentinas. Aktiivsus vähenes aasta teisel poolel ka Hiinas. Kui vaadata eri komponente, siis tööstusliku tootmise ja maailmakaubanduse kasv nõrgenes, samal ajal kui eratarbimise kasv püsis kindel.

Joonis 1

Üleilmne SKP kasv

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Piirkondlikud koondnäitajad arvutatakse ostujõu pariteediga korrigeeritud SKPd kasutades. Kriipsjooned näitavad pikaajalist keskmist (alates 1999. aasta märtsist kuni 2018. aasta septembrini).

Töötuse määrad olid mitmes riigis madalaimal tasemel pärast kriisi

Kuna algas üheksas järjestikune maailmamajanduse kasvu aasta, on töötuse määrad nii arenenud kui ka arenevates riikides jätkuvalt alanenud ning olid mitmes riigis madalaimal tasemel pärast kriisi. Mõnel juhul olid need isegi ajalooliselt madalad, näiteks Ühendkuningriigis ja Jaapanis. Tööjõupuudus muutus ilmseks mitmes arenenud majandusega riigis, eriti spetsialiseerunud ja kvalifitseeritud töötajate hulgas.

Aina rohkem on märke, et nii tootmisvõimsuse kui ka tööturgude loiduse jätkuv vähenemine kogu maailmas on sammhaaval, ehkki aeglaselt, avaldunud suuremas palgakasvus ja kiiremas alusinflatsioonis. OECD piirkonnas tõusis alusinflatsiooni määr (v.a energia ja toiduained) 2018. aastal 2,1%ni. Põhiinflatsioon kiirenes palju rohkem, ulatudes aasta arvestuses 2,6%ni, ehkki see aeglustus aasta teisel poolel peamiselt madalama naftahinna tõttu (vt joonis 2).

Joonis 2

OECD inflatsioonimäärad

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikad: Haver Analytics, OECD ja EKP arvutused.

Pakkumisest tingitud muutused olid üks peamistest teguritest, mis mõjutasid naftahindu 2018. aastal, mil esineb ikka veel tugev üleilmne nõudlus ja varude nappus. Aasta esimesel poolel tõusis naftahind järk-järgult ligikaudu 67 USA dollarilt barreli eest 79 USA dollarini barreli eest. Sellele eelnes olukord, kus 22 OPECi ja OPECi-välist tootjat tegid oodatust suuremal määral oma kokkulepitud tootmismahu kärpeid. Naftahind kõikus varasügiseni vahemikus 70–86 USA dollarit barreli eest, aga langes seejärel aasta lõpuks ligikaudu 52 USA dollarini barreli eest. Oktoobri alguseks toimunud hinnatõus 86 USA dollarini barreli eest oli seotud Iraani naftaekspordi järsu vähenemise hirmuga, mis järgnes USA uuele sanktsioonide kehtestamisele. Samas muutus naftahind detsembri lõpuks märkimisväärselt mõõdukamaks, kuna nõudluse väljavaated olid kehvenenud ning kardeti ülemäärast pakkumist, sest USA, mõned OPECi liikmed ja Venemaa Föderatsioon suurendasid oma tootmismahtu. Lisaks kehtisid mõned vabastused Iraani Islamivabariigi suhtes kehtestatud sanktsioonidest. Muu toorme (v.a nafta) hinnad kokkuvõttes langesid 2018. aastal (USA dollarites arvestatuna).[2] Toiduainete ja metalli hinnad püsisid 2018. aasta esimesel poolel üldiselt stabiilsed. Toiduainete hinnad langesid teisel poolaastal tulenevalt nii toiduainete üleilmselt ulatuslikust pakkumisest kui ka kartustest USA tariifide ja neist mõjutatud riikide võimalike vastumeetmete suhtes. Ka metallihinnad alanesid alates suvest, kuna Hiinast tulenev nõudlus vähenes, samuti kardeti kaubanduspingete süvenemist.

Euro efektiivne vahetuskurss tõusis

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss tõusis alates 2018. aasta algusest (vt joonis 3). Kahepoolseid kursse vaadates odavnes euro enamiku muude suuremate vääringute suhtes. Eriti märkimisväärselt langes euro kurss USA dollari, Jaapani jeeni ja – vähemal määral – Šveitsi frangi suhtes. Samal ajal kallines euro märkimisväärselt enamiku arenevate riikide vääringute, eelkõige Hiina jüaani ning sisemajanduse ebakindluse tõttu Türgi liiri ja Argentina peeso suhtes.

Joonis 3

Euro vahetuskurss

(päevased andmed; 1. jaanaur 2015 = 100)

Allikad: Bloomberg, HWWI, EKP ja EKP arvutused.
Märkus. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 38 peamise kaubanduspartneri suhtes.

Kaubanduse ebakindlus varjutas üleilmset väljavaadet

Ehkki üleilmne kasv jätkus kindlas tempos, varjutasid riskid ja ebakindlus väljavaadet aina rohkem. Eelkõige suurenes kaubanduse ebakindlus pärast USA valitsuse tegevust ja tema kaubanduspartnerite reaktsioone. See kulmineerus olukorraga, kus USA valitsus teatas suvel kahel korral tariifidest, mis olid suunatud 250 miljardi USA dollari väärtuses Hiina ekspordile, ning Hiina andis vastukaaluks teada meetmetest USAst pärit ekspordi suhtes, mille väärtus oli 110 miljardit USA dollarit. Lisaks avaldasid kaubanduse väljavaatele negatiivset mõju Brexitiga seotud kahtlused. Ehkki nende tariifide otsene mõju peaks püsima üleilmsel tasandil piiratud, võivad sellised protektsionistlikud ähvardused vähendada kindlustunnet, häirida üleilmseid väärtusahelaid ja mõjutada negatiivselt investeeringuid. Need omakorda tekitavad maailmamajanduse väljavaate halvenemisriski. Juba aasta lõpuks esines märke, et kaubanduse ebakindlus on hakanud äritegevust mõjutama. Kui kaubandusvaidlused veelgi süvenevad, võib see üleilmset kasvu tõsiselt kahjustada.


1.2 Majanduskasv aeglustus, aga jäi jätkuva laienemisega kooskõlla

Pärast erakordselt tugevat kasvudünaamikat 2017. aastal aeglustus euroala SKP reaalkasv 2018. aastal 1,8%ni (vt joonis 4). Ehkki aeglustumine oli peamiselt seostatav maailmakaubanduse nõrgenemisega, oli selles oma osa ka muudel ajutisemat laadi teguritel. 2018. aasta esimesel poolel mõjutasid mitme riigi toodangumahtu ilmastikuga seotud katkestused ja tööturu osaliste vahelised vaidlused, eelkõige transpordisektoris. Aasta teisel poolel ja eelkõige kolmandas kvartalis esines autotootmises märkimisväärne katkestus pärast kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse kasutuselevõttu 1. septembril. Peale selle võib kasvu aeglustumist olla intensiivistanud poliitilise ebakindluse suurenemine, eriti seoses kasvava protektsionismi väljavaatega.

Joonis 4

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. 2018. aasta neljanda kvartali SKP aastakasvu andmed näitavad esialgset kiirhinnangut ja komponentide viimased andmed pärinevad 2018. aasta kolmandast kvartalist.

Samal ajal püsis aluseks olev kasvutempo hea

Samal ajal püsis aluseks olev kasvutempo hea. Seda toetasid tugev tööturg ning kindel sissetulekute ja kasumikasv. Välisnõudluse nõrkuse ja välisnõudluse suhtes esineva suurema ebakindluse mõju sisenõudlusele on siiani püsinud piiratud.

Euroala eratarbimine 2018. aastal suurenes. Selle keskmine aastane kasvutempo oli ligikaudu 1,3% ning seda toetasid kõrgemad palgad ja soodsamad rahastamistingimused. Samal ajal ei kahjustanud naftahinna järkjärguline tõus alates 2017. aasta keskpaigast märkimisväärselt reaalse kasutatava tulu kasvu. Majanduskasvu edenedes muutus maksude ja ülekantavate summade osakaal 2018. aastal pisut negatiivseks. Heal ajal kipuvad automaatsed eelarve stabilisaatorid avaldama reaalse kasutatava tulu kasvule pärssivat mõju.

Sisenõudluse kasv, soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkus toetasid 2018. aastal jätkuvalt euroala äriinvesteeringuid. Investeeringud suurenesid ka sektorites, kus esines tootmisvõimsuse piiranguid, näiteks transpordisektoris. Samas avaldas vähem dünaamiline väliskeskkond ja suurem üleilmne ebakindlus, eelkõige seoses kaubanduspoliitikaga, negatiivset mõju ettevõtete investeerimistegevusele, peamiselt selliste ettevõtete puhul, mis on väliskeskkonnast rohkem mõjutatud. Edaspidi äriinvesteeringute kasv tõenäoliselt aeglustub, pidades silmas vähem toetavat väliskeskkonda ja tagasihoidlikumat lõppnõudlust ning rahastamistingimuste eeldatavat järkjärgulist karmistumist.

Kõrvuti euroala eluasemeturgude elavnemisega jätkus ka nii eluaseme- kui ka muude ehitusinvesteeringute kasv, ehkki nende algtase oli madal. See omakorda kajastas kasvavat sisenõudlust, mida toetasid reaalse tulu kasv, madalate intressimäärade keskkond ja soodsad laenutingimused. Sellegipoolest tundub, et tööturu kitsaskohad on 2018. aasta jooksul ehitussektori kasvu piiranud.

2018. aastal oli välissektori mõju euroala kogutulemuslikkusele eriti tagasihoidlik, igal juhul märkimisväärselt nõrgem kui 2017. aastal. Kahanev välisnõudlus – eriti Aasiast ja eelkõige kapitalikaupade järele –, mis oli tingitud suuremast ebakindlusest ja süvenevatest kaubanduspingetest, pärssis euroala eksporti sellesse piirkonda ning kärpis ka netokaubanduse koguosakaalu SKPs. Eksport Ühendkuningriiki ja Hiinasse kannatas muutuva rahvusvahelise keskkonna tõttu enim, samal ajal kui eksport USAsse lõikas kasu, mis tulenes tõenäoliselt ootustest seoses riskiga, et USA valitsus kehtestab ka Euroopa Liidust pärit impordi suhtes tariifid. Tänu piirkonna positiivsele majandusarengule osutus kaubavahetuse tempo euroalal esialgu vastupidavaks. Samas nõrgenes see märkimisväärselt 2018. aasta teisel poolel, sest kaubanduse ebakindlus ja uute autode heitenormid mõjutasid kapitalikaupade ja autode kaubandust. Mõned takistused on võib-olla tulenenud ka varasemast euro vahetuskursi kallinemisest.

Kogutoodangu kasv oli 2018. aastal eri majandussektorites jätkuvalt laiaulatuslik (vt joonis 5). Kogulisandväärtus suurenes veelgi, ligikaudu 2%, mis oli mõnevõrra väiksem kasv kui eelmisel aastal, aga ligilähedane 2015. ja 2016. aastal täheldatud kasvumääradele. Nii tööstussektoris (v.a ehitus) kui ka teeninduses suurenes lisandväärtus 2018. aastal ligikaudu 2%. Ehitussektoris jäi lisandväärtus küll kriisieelsest tasemest allapoole, kuid kasvas siiski edasi – ligikaudu 4% võrra. See kinnitas taas, et ehitussektor elavneb pärast 2008. aastal alanud finantskriisile järgnenud pikaajalist kahanemise või aeglase kasvu perioodi aina rohkem.

Joonis 5

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(indeks: I kv 2010 = 100)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2018. aasta kolmandast kvartalist.

Euroala tööturg paranes jätkuvalt, samal ajal kui töötavate isikute vanuseline koosseis muutus

Euroala tööturg paranes 2018. aastal veelgi; alates 2013. aasta madalseisust on tööhõive suurenenud ligikaudu 10 miljoni inimese võrra

Euroala tööturud elavnesid 2018. aastal veelgi (vt joonis 6). Ka töötuse määr alanes 2018. aastal edasi ja oli detsembris 7,8%, mis on madalaim tase alates 2008. aasta oktoobrist. Töötuse vähenemine, mis algas 2013. aasta teisel poolel, on olnud soo- ja vanuserühmiti laiapõhjaline, samal ajal kui töötuse määra tase on euroala liikmesriigiti endiselt väga erinev. Aasta neljandaks kvartaliks oli hõivatud isikute arv euroala riikides 1,3% suurem kui 2017. aastal samal ajal ja 6,7% suurem kui viimase madalseisu ajal 2013. aasta teises kvartalis. Kogu taastumisperioodi jooksul on tööhõive suurenenud ligikaudu 10 miljoni isiku võrra. See on viinud tööhõive näitaja kõrgemale kui selle kriisieelne tipptase 2008. aasta esimeses kvartalis. Tööhõive kasv on olnud taastumise ajal ulatuslik nii riikides kui ka sektorites ning on ilmnenud tänu tööjõupakkumise edasisele suurenemisele.

Joonis 6

Tööturunäitajad

(protsendina tööjõust; kvartaalne kasvumäär; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2018. aasta neljandast kvartalist. Tööhõive kvartalikasv 2018. aasta neljandas kvartalis näitab esialgset kiirhinnangut.

Kui vaadata tööhõive kasvu struktuuri elavnemise ajal lähemalt, siis on näha, et kasv on olnud suurem eakamate isikute seas.[3] Tõepoolest – ligikaudu kolm neljandikku tööhõive kumulatiivsest kasvust on toimunud tänu 55–74aastastele isikutele. Eakama elanikkonna suurenev tööhõive elavnemise ajal tuleneb peamiselt asjaolust, et see vanuserühm on hakanud rohkem tööturul osalema. Võib eeldada, et see kajastab suurel määral hiljutiste pensionireformide mõju, samuti haridustaseme tõusu selles rühmas. Eakamate töötajate osakaalu märkimisväärne kasv võib tekitada majanduses kaugeleulatuvaid muutusi tarbimis-, säästmis- ja investeerimisharjumustele, aga ka palkade ja tööviljakuse arengule avalduva mõju kaudu.[4] Elavnemise ajal on ligikaudu kolmandik tööhõive kasvust tulenenud osaajaga töötamisest, mis on tihedalt seotud tööjõupakkumise pikemaajaliste kasvusuundumustega tänu sellele, et naiste ja eakamate töötajate seast tuleb varasemast rohkem töötajaid, aga samuti sellega, et aina rohkem koondub tööhõive kasv teenuste sektorisse.[5] Edaspidi võib eeldada, et tööjõupuudus mõnes riigis ja sektoris tingib nende jätkuvate suundumuste aeglustumise.

Valitsemissektori eelarvepuudujääk väheneb jätkuvalt, aga ebaühtlased riskid püsivad

Euroala valitsemissektori eelarve puudujäägi suhtarv vähenes peamiselt soodsate tsükliliste muutuste tulemusel

Euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhtarv vähenes 2018. aastal endiselt ja jõudis 0,6%ni SKPst; see on tase, mida on alates majandus- ja rahaliidu loomisest 1999. aastal harva nähtud (vt joonis 7). Nii nagu mõnel viimasel aastal tulenes kogupuudujäägi vähenemine suurel määral soodsatest tsüklilistest muutustest koostoimes vähenevate intressikuludega, sest saabuva tähtpäevaga kulukaid võlakohustusi asendati jätkuvalt uute, madalama intressimääraga võlakohustustega. Euroala eelarvepoliitika kurss[6] oli 2018. aastal üldjoontes neutraalne, ehkki euroalal esinesid riigiti märkimisväärsed erinevused. Seejuures kompenseerisid suured ootamatud tulud mõnes riigis protsüklilist eelarvepoliitika lõdvenemist haavatavates riikides.

Joonis 7

Valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Majandusaktiivsuse suurenedes aitas valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine kaasa koguvõla ja SKP suhtarvu kestlikule langusele 2017. aasta 86,6%-lt 84,8%ni 2018. aastal. Kuigi võla suhtarv peaks ka eelolevatel aastatel vähenema, tuleks silmas pidada, et see jääb märkimisväärselt suuremaks kui majandus- ja rahaliidu alguses. Kõrge võlatase tekitab haavatavuse ning seda eriti riikides, kus esineb väike potentsiaalse kogutoodangu kasv ja kus süvenevad demograafilised probleemid (vt infokast 1). Sellistes riikides on piiratud võimalused eelarvepoliitikat korrigeerida, kui majandusaktiivsus halveneb või intressikulud suurenevad. Haavatavatel riikidel oleks seega väga soovitatav luua puhvrid nüüd, mil majandustingimused seda võimaldavad.

Infokast 1
Rahvastiku vananemine ja selle mõju eelarvele

Rahvastiku vananemine ohustab euroalal riigirahanduse jätkusuutlikkust. Ühiskonnad vananevad, sest inimesed elavad kauem ja neil on vähem lapsi. Demograafilisi muutuseid on hea jälgida tõusva vanadussõltuvusmäära järgi, mis kajastab 65aastaste või vanemate isikute arvu tööealise elanikkonna suhtes. Eurostati prognoosi kohaselt suureneb suhtarv euroalal tervikuna 2016. aasta 31%-lt 2070. aastaks 52%ni. Suurem osa kasvust toimub järgmise kahe aastakümne jooksul sedamööda, kuidas beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka. Kuigi elanikkonna vananemine võib avaldada märkimisväärset negatiivset makromajanduslikku mõju ka näiteks tööviljakusele, tööjõule ja reaalsele tasakaaluintressimäärale, keskendutakse selles infokastis üksnes selle eelarvemõjule.

Elanikkonna vananemine mõjutab eelolevatel aastakümnetel olulisel määral riigi rahandust. Vananemisega seotud avaliku sektori kulutused euroalal, mis moodustasid 2016. aastal veerandi SKPst, on rahvusvaheliste standardite järgi juba suurenenud. Rahvastiku vananemist käsitleva 2018. aasta aruande kohaselt peaksid need veelgi suurenema ja ulatuma 2040. aastal 28%ni SKPst, ent seejärel vähenema 27%ni SKPst 2070. aastaks (vt joonis A).[7] Üldnäitaja kätkeb samas liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi. Rahvastiku vananemisega seotud kulude prognoositav muutus SKP suhtes ulatub 12,9 protsendipunkti suurusest kasvust Luksemburgis 6,4 protsendipunkti suuruse vähenemiseni Kreekas aastatel 2016–2070.[8] Kui vananemisega seotud kulud jäetakse tähelepanuta, paisuvad need keskmise kuni pika aja jooksul väga suureks. See paneks eelarve jätkusuutlikkuse proovile juba keskmise aja jooksul, eelkõige riikides, kus esineb juba praegu niigi kõrge valitsemissektori võlatase (vt joonis B). Kuid mitmes riigis, eelkõige Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias peaks vananemisega seonduv kulusurve võrreldes oma keskmise aja tipptasemega 2070. aastaks vähenema (vt joonis A).

Joonis A

Rahvastiku vananemisega seotud kogukulud euroalal

(protsendina SKPst)

Allikas: rahvastiku vananemist käsitlev 2018. aasta aruanne.

Joonis B

Vananemisega seotud kulusurve ja hiljutine võlatase eri riikides

(x-teljel: valitsuse võla ja SKP suhtarv 2017. aastal; y-teljel: vananemisega seotud kogukulude muutus protsendina SKPst, 2016–2040)

Allikad: rahvastiku vananemisega seotud 2018. aasta aruanne ja Eurostat.
Märkus. Kreeka on välja jäetud, kuna tema näitajad on võõrväärtused, sest valitsemissektori võlatase oli 2017. aastal 176,1% SKPst ning vananemisega seotud kogukulud vähenesid 4,6% SKPst.

Avaliku sektori kulutused, mida mõjutab rahvastiku vananemine, hõlmavad eelkõige pensionikulutusi, aga ka tervishoidu ja pikaajalist hooldust. Kuna riiklike pensionikavade soodustatud isikute arv kasvab ja sissemaksete tegijate arv kahaneb, siis hakkab pensionisüsteemide ja lõppkokkuvõttes üldise eelarvetasakaalu puudujääk suurenema, välja arvatud juhul, kui näitajaid korrigeeritakse. Peale selle eeldatakse, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid hakkavad eelolevatel aastakümnetel riigirahandust koormama, sest neid teenuseid rahastatakse peamiselt riiklikest süsteemidest. Rahvastiku vananemise mõju riigi tuludele ei ole nii otsene, sest selle mõjud eri maksubaasidele (näiteks tarbimisele, palkadele ja kapitalile) osaliselt tasakaalustuvad ning peaksid aja jooksul varieeruma.

Et kajastada mõningat ebakindlust, mis ümbritseb vananemisega seotud kuluprognoose, sisaldab rahvastiku vananemist käsitlev aruanne mitut negatiivset tundlikkusanalüüsi ja riskistsenaariumit, mis tõepoolest viitavad suuremale kulusurvele (vt joonis C). Üks riskistsenaarium näitab suuremaid tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse kulusid, mis tulenevad kallite meditsiiniseadmete ulatuslikumast kasutamisest ja elatustaseme kindlamast tõusust. Selle stsenaariumi puhul oleks vananemisega seotud kogukulud prognoosiperioodi lõpus ehk 2070. aastal võrreldes baasstsenaariumiga rohkem kui kahekordsed. Madalam kogutootlikkuse kasvumäär võrreldes põhiprognoosis eeldatuga tekitab samuti pikas perspektiivis märkimisväärselt suuremaid kulusid.

Joonis C

Rahvastiku vananemise stsenaariumid euroalal

(protsendina SKPst)

Allikas: rahvastiku vananemist käsitlev 2018. aasta aruanne.
Märkused. Kogutootlikkuse riskistsenaarium eeldab kogutootlikkuse kasvumäära langust 2070. aastaks (st 1% asemel 0,8%ni). Vananemisteemalise töörühma riskistsenaarium eeldab tervishoiukulutuste suuremat tuluelastsust (tulenevalt kalli meditsiinitehnoloogia ulatuslikumast kasutamisest) ja suuremaid pikaajalise hoolduse kulusid (tulenevalt pikaajalise hoolduse kasutajate suuremast hõlmamisest ja reaalse elatustaseme tõusust).

Rahvastiku vananemisega seotud tulevase kulusurve vähendamiseks on enamik euroala riike viinud viimastel aastatel ellu pensionireforme, mida on mõnel juhul täiendanud vähem ulatuslikud tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide reformid. Sellised reformid kajastasid eelkõige eelarve jätkusuutlikkusega seotud muresid, mis tulenesid riigivõlakriisist. Pensionireformid olid eriti ulatuslikud riikides, kus viidi ellu makromajandusliku kohandamise programme. Ehkki need reformid on aidanud riikidel osaliselt piirata oma riske seoses pensionide jätkusuutlikkusega, on reformide elluviimise tempo viimasel ajal aeglustunud ning mõnel juhul on reformipüüdlustes isegi tehtud samm tagasi või valitseb märkimisväärne oht, et asutakse samm tagasi.

Edaspidi vajavad eelkõige niigi suure valitsemissektori võlaga riigid kaitset eelseisvate demograafiliste probleemide eest. Sotsiaalkindlustussüsteemidest tuleneva võimaliku kulusurve piiramiseks peaksid riigid vastu võtma lisareforme, kui nad ei loo eelarvepuhvreid, ning reformide tagasipöördumist tuleks vältida. Mis puutub konkreetsetesse poliitikameetmetesse, siis võivad nõutavad reformid riigiti erineda, kajastades ka lähtepunkti ja ühiskondlike eelistuste erinevusi. Mõned riigid võivad lisaks juba saavutatule soodustada pensioniõiguste reforme ja erasektori poolt pensionide pakkumise elavdamist. Teised riigid võivad eelistada pensioniea sidumist keskmise eluaega, säilitades samal ajal süsteemi pensionihüvitise suhtarvu. Mõned riigid võivad otsustada kõrgemate sissemaksemäärade kasuks, ehkki see võib panna suure koormuse noorematele põlvkondadele. Need võimalused ei välista üksteist ja neid võib ka koos ellu viia. Pensionireforme kavandades on oluline olla teadlik ka nende võimalikest mõjudest tööjõupakkumisele ja majanduse pakkumise poolele, sest sotsiaalse heaolu parandamiseks on oluline suurem potentsiaalne kasv. Ideaalsel juhul peaks pensionireforme täiendama tööturureformid, mis toetavad eelkõige eakamate töötajate osalemist. Viimaks on eelarvepoliitika kujundajate jaoks oluline vältida ebakindluse suurenemist seoses ohuga, et reformide tegemisel astutakse hoopis samme tagasi, mis võib kahandada eelarve jätkusuutlikkust.

Vastavus stabiilsuse ja kasvu paktile on väikseim kõige haavatavamates riikides

Seda silmas pidades valmistab muret, et stabiilsuse ja kasvu paktile vastavus on nõrgim sellistes riikides, mis on šokkide suhtes kõige haavatavamad. Tegelikult ei täitnud Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt enamik riike, mis pole kindlat eelarvepositsiooni veel saavutanud, 2018. aastal oma stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevaid kohustusi. Seitsme euroala riigi seas, mis võivad komisjoni hinnangul 2018. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikust osast kõrvale kalduda, on nelja riigi – Belgia, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa – võla ja SKP suhe üle 90%. Ehkki Hispaania, mis on ainus riik, kus toimus 2018. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, peaks suutma 2018. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega järgida, peidab see saavutus endas suurt ja kasvavat struktuurset eelarvepuudujääki vastupidi soovitatud paranemisele. Peale selle näitab Euroopa Komisjoni hinnang seda, et üksnes kümme riiki kavatsevad 2019. aasta esialgsete eelarvekavade kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti järgida. Eriti murettekitav on see, et enamik suure võla suhtarvuga riike ei kuulu sellesse rühma.

Reformide elluviimise tempo euroalal püsib jõuetu

Reformide edenemine on raugenud; ühtki 2017. aasta riigipõhist soovitust ei ole täielikult ellu viidud

Riigipõhised soovitused sisaldavad konkreetse riigi jaoks kohandatud poliitikasoovitusi, kuidas edendada majanduskasvu ja vastupanuvõimet, säilitades samal ajal riigi rahanduse usaldusväärsuse. Liikmesriigid võtavad riigipõhised soovitused vastu koos Euroopa Ülemkogus. Nii nagu möödunud aastalgi tegi komisjon järelduse, et valdava osa – üle 90% – euroala riikidele 2017. aastal antud reformisoovituste rakendamisel on saavutatud üksnes teatavad või piiratud edusammud ning ühtegi soovitust ei ole täielikult rakendatud (vt joonis 8).[9]

Joonis 8

Riigipõhiste soovituste rakendamine euroala riikide poolt

Allikad: Euroopa Komisjoni riikide aruannetel põhinevad EKP arvutused.
Märkused. Joonis näitab riigipõhiste soovituste rakendamist asjaomasel aastal alapunktide tasandil, tuginedes Euroopa Komisjoni hinnangule asjaomase riigi aruandes, mis avaldatakse järgmisel aastal. „Täielik rakendamine“ tähendab, et liikmesriik on rakendanud kõik meetmed riigipõhise soovituse asjakohaseks täitmiseks; „märkimisväärsed edusammud“ tähendavad, et liikmesriik on vastu võtnud meetmed, mis aitavad märkimisväärselt kaasa riigipõhise soovituse täitmisele ning millest valdavat osa on ka rakendatud; „teatavad edusammud“ tähendavad, et liikmesriik on vastu võtnud meetmed, mis adresseerivad riigipõhist soovitust osaliselt ja/või on vastu võtnud meetmed, mis adresseerivad riigipõhist soovitust, kuid soovituse täielikuks täitmiseks on veel vaja teha palju tööd, kuna vastu võetud meetmetest on ellu viidud vaid mõni üksik; „piiratud edusammud“ tähendavad, et liikmesriik on teatanud mõnest meetmest, kuid need võtavad riigipõhist soovitust arvesse vaid piiratud määral, ja/või liikmesriik on esitanud muud kui seadusandlikud aktid, kuid riigipõhise soovituse rakendamiseks ei ole võetud vajalikke meetmeid; ning „edusammud puuduvad“ tähendab, et liikmesriik ei ole usaldusväärsel viisil välja kuulutanud ega vastu võtnud meetmeid riigipõhise soovituse täitmiseks. Riigipõhised soovitused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamiseks ei ole hõlmatud.

Hästi kavandatud struktuurireformid võivad tuua märkimisväärset kasu euroala kodanikele tööhõive ja tulu suurema ja kaasavama kasvu kaudu. Hiljutine eurosüsteemi analüüs näitab, et on väga suured võimalused reformideks, mis suurendavad korraga vastupanuvõimet, pikaajalist kasvu ja sotsiaalset õiglust.[10] Siinkohal on olulised reformid, mis käsitlevad kasu taotlemist, eelkõige need, mis tugevdavad tooteturgude konkurentsi ja riigiasutuste kvaliteeti. Samamoodi parandab haridust ja elukestvat õpet toetav poliitika mitte üksnes majanduse pikaajalise kasvu väljavaateid, vaid ka ühiskonna haavatavate elanikkonnarühmade tööhõivevõimalusi.


1.3 Inflatsioon kiireneb

Koguinflatsioon euroalal (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) kiirenes 2018. aastal keskmiselt 1,7%ni võrreldes eelneva aasta 1,5%ga. See kiirenemine kajastas suuresti energiahindade ja vähemal määral ka toiduainete hindade kasvanud osakaalu. Seevastu alusinflatsiooni osakaal, mõõdetuna ÜTHI-inflatsioonina (v.a energia ja toiduained), jäi üldiselt muutumatuks. See inflatsiooninäitaja püsis tagasihoidlik ja liikus aasta jooksul 1% lähedal peamiselt külgsuunas (vt joonis 9).

Joonis 9

ÜTHI-inflatsioon ja komponentide osakaal

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Energiahindade muutused mõjutasid märkimisväärselt ÜTHI-koguinflatsiooni aastasisest arengut. Toornafta hinna tõusust tingituna kiirenes energiahindade inflatsioon alates aprillist kuni juulini tugevalt ning jäi seejärel aasta arvestuses kõrge kasvumäära juurde (2018. aasta oktoobri tipptase oli ligikaudu 11%). Seega suurenes energiahindade inflatsiooni osakaal koguinflatsioonis 2018. aasta esimese kvartali 0,2 protsendipunktilt 0,9 ja 0,8 protsendipunktini 2018. aasta kahes viimases kvartalis. Töötlemata toiduainete hindade muutused mõjutasid seda aastasisest arengut tingituna ilmastikuga seotud puu- ja köögiviljade hinna aastase muutuse määra järsust tõusust suvekuudel, mis aasta viimastel kuudel siiski rauges. See tõi kaasa töötlemata toiduainete osakaalu suurenemise koguinflatsioonis: 2018. aasta esimeses kvartalis täheldatud nullilt rohkem kui 0,2 protsendipunktini 2018. aasta septembris. 2018. aasta viimases kvartalis see mõnevõrra vähenes.

Inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsis tagasihoidlik

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsis võrreldes 2017. aastaga muutumatu ning liikus nagu teisedki alusinflatsiooni näitajad aasta jooksul peamiselt külgsuunas.[11] Kui aga jätta välja ka volatiilsemad komponendid, mis on seotud rõivaste ja reisimisega, siis see alusinflatsiooni näitaja tõusis.

ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) üsna tagasihoidlikku arengut täheldati mõlema põhikomponendi, nimelt tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste puhul. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon oli pisut volatiilne, aeglustudes kuni 2018. aasta septembrini ja pärast seda mõnevõrra kiirenedes, ning oli 2018. aastal 0,4% (nagu ka 2017. aastal). Kui vaadata hinnasurve näitajaid hinnakujundusahela eri etappides, siis suurenes 2018. aasta jooksul nii siseturul müümiseks mõeldud tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahindade kui ka tarbekaupade (v.a toiduained) impordihindade aastane muutus. Impordihindade puhul kajastas see põhimõtteliselt 2017. aastal toimunud euro kallinemise vähenevat mõju, samal ajal kui tootjahindade puhul viitas see tõenäoliselt sisendikulude ja jaemüügimahu kasvule. Teenuste hinna inflatsioon oli 2018. aastal üldiselt muutumatult 1,3% ja püsis kindlalt allpool oma pikaajalist keskmist. 2018. aasta viimases kvartalis suurenes teenuste hinna aastane muutus mõningal määral, ent see kajastas peamiselt teenuste hinna inflatsiooni üsna vähese muutumise baasefekti 2017. aasta samadel kuudel. Kokkuvõttes ei ole teenuste hinna inflatsioon, mis on suurel määral seotud tööjõukuludega, palgakasvu kiirenemist veel kajastanud.

Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv kiirenes edasi

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna püsis 2018. aasta kolmes esimeses kvartalis muutumatu ning oli veidi üle 2017. aasta teisel poolel saavutatud määra (vt joonis 10). Töötaja kohta maksatava hüvitise aastakasv, mis oli jõudnud 2016. aasta keskpaigaks madalseisu, jätkas 2018. aastal kiirenemist ja oli aasta kolmandas kvartalis 2,5%, mis oli üle selle ajaloolise keskmise ehk 2,1% (alates 1999. aastast). Kokkuvõttes kajastas palgakasvu kiirenemine paranenud tööturutingimusi (vt eespool punkt 1.2) ning selliste tegurite taandumist, mis olid varem palgakasvu pärssinud, näiteks ametlikest ja mitteametlikest indekseerimiskavadest tulenenud hiljutise aeglase inflatsiooni mõju ning finantskriisi ajal mõnes riigis ellu viidud tööturureformide mõju. Mõõdukalt soodsas nõudluskeskkonnas tõi kiirem palgakasv kaasa suurema tööjõu ühikukulu kasvu, ent selle mõju euroalasisesele kulusurvele vähendas kasumite kasv (mõõdetuna tegevuse koguülejäägina), mis on viimastes kvartalites nõrgenenud, kajastades osaliselt kaubandustingimuste halvenemise negatiivset mõju seoses kõrgema naftahinnaga.[12]

Joonis 10

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Pikemaajalised inflatsiooniootused olid 2018. aastal mõnevõrra suuremad kui 2017. aastal. EKP kutseliste prognoosijate küsitluse järgi on viie eeloleva aasta inflatsiooniootused jäänud mitu kvartalit järjest muutumatult 1,9% juurde, püsides veidi kõrgemal kui 2017. aastal. Pikaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, nagu eelolevaks viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär, olid veidi volatiilsed, langedes aasta lõpu poole, ent jäid võrreldes 2017. aastaga keskmiselt üldiselt muutumatuks.


1.4 Soodsad rahastamistingimused toetasid laenu- ja rahapakkumise kasvu

2018. aastal mõjutas euroala finantsturge üleilmse ja euroala majandusväljavaatega seotud ebakindlus koos poliitilisest olukorrast tingitud riskikartlikkusega – eelkõige seoses Brexitiga, kaubandusprotektsionismiga ja ebakindlusega Itaalia valitsuse poliitilise kursi puhul riigirahanduse tuleviku suhtes. Rahaturu intressimäärad ja võlakirjade pikemaajaline tulusus püsisid väga madalal tasemel osaliselt tänu EKP jätkuvalt toetavale rahapoliitikale. Rahastamistingimused toetasid äriinvesteeringuid, samal ajal kui kodumajapidamiste jõukus edendas eratarbimist. Rahakasv aeglustus, samal ajal kui erasektorile antud laenude kasv kiirenes veelgi.

Euroala riigivõlakirjade tulusus püsis üldiselt muutumatu

Euroala riigivõlakirjade tulusus püsis 2018. aastal üldiselt muutumatu, ehkki aasta lõpu poole see veidi kasvas (vt joonis 11). See kajastas suurel määral USA toetava rahapoliitika järkjärgulisest vähendamisest, samuti Itaalia võlakirjade tulususe vahede suurenemisest tuleneva mõju ülekandumist; seni oli nende mõju teistele euroala riigivõlakirjade turgudele piiratud määral üle kandunud. Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine tulusus oli 2018. aasta 31. detsembril 1,01% ehk üldjoontes sama nagu 2017. aastal valitsenud keskmine tase. Euroala riikide kümneaastaste riigivõlakirjade tulususte vahe võrreldes Saksamaa kümneaastaste riigivõlakirjade omadega suurenes mõõdukalt, arvestades valitsevat eelarvepoliitilist ebakindlust.

Joonis 11

Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal, USAs ja Saksamaal

(protsentides aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters Datastream ja EKP arvutused.
Märkused. Euroala andmed osutavad kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmisele. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2018.

Euroala aktsiahinnad langesid märkimisväärselt

Euroala aktsiahinnad langesid 2018. aastal märkimisväärselt, arvestades suurenenud üleilmseid pingeid, Itaalia poliitilist ebakindlust ning toetava rahapoliitika järkjärgulist normaliseerumist arenenud majandusega riikides (vt joonis 12). Täpsemalt langes euroala mittefinantsettevõtete aktsiahindade lai indeks 2018. aasta jooksul 12,6%, euroala pankade aktsiahindade indeks aga 33,3%. USAs olid mittefinantsettevõtete aktsiahinnad vastupidavamad kui euroalal tänu kindlale makromajanduslikule kasvutempole, mis oli osaliselt seotud protsükliliste eelarvestiimulitega.

Joonis 12

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2017 = 100)

Allikas: Thomson Reuters Datastream.
Märkused. EURO STOXXi pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes on esitatud euroala kohta; S&P pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes aga USA kohta. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2018.

Rahastamistingimused toetasid äriinvesteeringuid

Kokkuvõttes toetasid mittefinantsettevõtete soodsad rahastamistingimused 2018. aastal jätkuvalt äriinvesteeringuid, ehkki mittefinantsettevõtete välisrahastamise vood vähenesid mõnevõrra (vt joonis 13). See vähenemine kajastas peamiselt muude rahastamisallikate (sealhulgas ettevõtetevaheliste laenude ja kaubanduskrediidi vähenemist). Samal ajal pärssisid börsil noteeritud aktsiate, börsil noteerimata aktsiate ja muude omandiväärtpaberite netoemissiooni eritegurid ja suhteliselt suur omakapitali kaudu rahastamise kulu. Arvestamata ettevõtete võlakirjade tulususe vahede järkjärgulist suurenemist 2018. aastal, toetas võlaväärtpaberite emiteerimist endiselt ettevõtlussektori varaostukava, mis võeti kasutusele 2016. aasta juunis (vt infokast 3). Peale selle kiirenes 2018. aastal veelgi mittefinantsettevõtetele antavate pangalaenude aastakasv. Laenukasvu taastumist on toetanud pangalaenude intressimäärade märkimisväärne alanemine euroalal alates 2014. aasta keskpaigast (vt punkt 2.1), mis jätkus 2018. aastal. See tulenes üsna suurel määral EKP mittestandardsetest rahapoliitika meetmetest, mis on kaasa toonud pangalaenude pakkumise ja nõudluse üldise suurenemise. Lisaks on pangad teinud edusamme oma bilansside konsolideerimisel, ehkki viivislaenude maht püsis mõnes riigis suur.

Joonis 13

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Muud laenud hõlmavad laene mitterahaloomeasutustelt (muud finantsasutused, kindlustusseltsid ja pensionifondid) ning ülejäänud maailmast. Rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutuste laene on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel. See hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2018. aasta kolmandast kvartalist.

Kodumajapidamiste jõukus toetas eratarbimist

Kui vaadata kodumajapidamisi, siis nende netojõukus suurenes 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis, toetades seega eratarbimist. Eelkõige tõi eluasemehindade pidev tõus kaasa kodumajapidamistele kuuluva kinnisvara väärtuse märkimisväärse kasvu. Samal ajal tingis aktsiahindade langus kodumajapidamiste finantsvarade väärtuse vähenemisega seotud kahjumid. Ehkki kodumajapidamistele antud eluasemelaenude aastakasv püsis ajaloolises vaates tagasihoidlik, oli laenude saamine tugev.[13] Kodumajapidamiste kogu võlakoormus mõõdetuna protsentides kodumajapidamiste nominaalsest kasutatavast kogutulust oli palju suurem kui selle kriisieelne keskmine.

M3 kasvu toetas aina rohkem laenumahu kasv

Erasektorile pakutavate laenude kasv jätkas kokkuvõttes alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärgulist kiirenemist. Rahaloomeasutuste poolt erasektorile antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse koondamisega) kiirenes 2018. aasta detsembris 3,4%ni võrreldes 2017. aasta detsembri 2,9%ga (vt joonis 14). Laenukasvu roll laia rahapakkumise kasvu märkimisväärse edendajana seega tugevnes (vt tulpade sinine osa joonisel 15), ent lai rahapakkumine vähenes sellegipoolest võrreldes alates 2015. aasta keskpaigast täheldatud kindla tempoga, mis oli ligikaudu 5% (vt joonis 14). 2018. aasta detsembris oli M3 aastakasv 4,1% võrreldes 4,6%ga 2017. aasta lõpus. Eurosüsteemi netovaraostude vähenemine (80 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni 2017. aasta aprillis, 30 miljardi euroni 2018. aasta jaanuaris, 15 miljardi euroni 2018. aasta oktoobris ning seejärel nullini 2018. aasta detsembri lõpus) on tähendanud, et varaostukava avaldas M3 kasvule väiksemat positiivset mõju (vt tulpade punane osa joonisel 15). Samal ajal pärssis valitsemissektori võlakirjade netomüük euroala rahaloomeasutuste (v.a eurosüsteem) poolt M3 kasvu (vt tulpade heleroheline osa joonisel 15). Hoolimata intressimäära erinevuste suurenemisest euroalaväliste varade suhtes muutus netovälisvarade osakaal 2018. aasta oktoobris netoarvestuses positiivseks (vt tulpade kollane osa joonisel 15).

Joonis 14

M3 ja laenud erasektorile

(aastane muutus protsentides)

Allikas: EKP.

Joonis 15

Rahaagregaat M3 ja selle vastaskirjed

(aastane muutus protsentides; osakaalud protsendipunktides; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: EKP.
Märkused. Erasektorile antud laenud hõlmavad rahaloomeasutuste laene erasektorile ja rahaloomeasutuste hoitavaid väärtpabereid, mille on emiteerinud euroala erasektori mitterahaloomeasutused. Need hõlmavad ka mitterahaloomeasutuste võlaväärtpabereid, mida eurosüsteem ostab ettevõtlussektori varaostukava alusel. Viimased andmed pärinevad 2018. aasta detsembrist.

M3 toetasid üleööhoiused

M3 kasvu hoogustasid endiselt selle kõige likviidsemad komponendid, arvestades hoiuste väikseid alternatiivkulusid olukorras, kus intressimäärad on väga madalad ja tulukõver lauge. M1 kasv, mis lõikas kasu nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete üleööhoiuste kiiremast kasvust, aeglustus samuti ja oli 2018. aasta detsembris 6,6% võrreldes 2017. aasta detsembri 8,7%ga.


2 Rahapoliitika: kannatlikkus, konservatiivsus ja püsivus on endiselt tähtsaimad

Tuginedes märkimisväärsetele edusammudele inflatsiooni kestliku kohandamise poole koos euroala majanduse tugevuse ja hästi kinnistunud inflatsiooniootustega, vähendati varaostukava kohaste netovaraostude kuist tempot järk-järgult kogu 2018. aasta jooksul ning netoostud lõppesid aasta lõpus. Sellegipoolest jäädi rahapoliitikas kannatlikuks, konservatiivseks ja püsivaks ning säilitati ulatuslik toetus, mida oli endiselt vaja selleks, et tagada inflatsiooni jätkuv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul alla 2%, ent selle lähedal. Tuge pakkusid järelejäänud netovaraostud, omandatud varade märkimisväärne hulk ja nendega seotud reinvesteeringud ning eelkommunikatsioon EKP baasintressimäärade kohta, mis jäid ajalooliselt madalale tasemele. 2018. aasta lõpus moodustasid rahapoliitikaga seotud varad 72% eurosüsteemi bilansist. Bilansimaht ulatus 4,7 triljoni euroni, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Suure bilansiga seotud riske vähendas jätkuvalt EKP riskijuhtimisraamistik.


2.1 Netovaraostude mahu vähendamine, säilitades samal ajal suure poliitilise toetuse

Varaostukava alusel tehtavate netoostude kuist tempot vähendati alates 2018. aasta algusest aina tugevama ja ulatuslikuma majanduskasvu tõttu

2017. aasta lõpuks kasvas euroala majandus aina tugevamalt ja ulatuslikumalt. Tugev välisnõudlus edendas kasvu ning suurenev sisenõudlus soosis laienemist, mida toetas tööhõive kasv, kodumajapidamiste suurenev jõukus ja ettevõtete kasumlikkus, aga samuti väga soodsad rahastamistingimused. Aluseks olev hinnasurve püsis vähene, aga majandusliku loiduse kindel vähenemine lõi aluse suuremaks kindlustundeks inflatsiooni arengu kestliku kohandumise suhtes. Sellele tuginedes teatas EKP nõukogu 2017. aasta oktoobris, et ta kavatseb alates 2018. aasta algusest vähendada varaostukava kuiseid ostumahte.

Netovaraostude kuine tempo vähenes seega 60 miljardilt eurolt 30 miljardi euroni 2018. aasta jaanuaris. EKP nõukogu eeldas, et uus kuine tempo kestab 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem, ja igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud taseme suunas, mis on keskmise aja jooksul alla 2%, ent selle lähedal.

Madalad baasintressimäärad, kestvad netovaraostud ja põhiosa maksete reinvesteerimine hoidsid rahapoliitika endiselt väga toetavana

Samal ajal sõltuvad majanduse väljavaade ja inflatsiooni areng endiselt EKP nõukogu poliitikameetmete jätkuvast toetusest. Rahapoliitilist toetust pakkusid jätkuvad netovaraostud. Peale selle püsisid põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär samal tasemel ning olid vastavalt 0,00%, 0,25% ja –0,40% (vt joonis 16). Rahalist stiimulit toetas lisaks EKP nõukogu eelkommunikatsioon: baasintressimäärad jäävad eelduste kohaselt praegusele tasemele pikema aja vältel ja kindlasti kauem, kui tehakse netovaraoste. Samuti kavatses EKP nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik.

Joonis 16

EKP baasintressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2018.

Hoolimata mõningasest aeglustumisest võrreldes väga heade kasvutulemustega 2017. aastal tulenevalt ekspordinõudluse nõrgenemisest püsis sisenõudlus kindel, toetades euroala majanduse laiaulatuslikku kasvu 2018. aasta esimesel poolel. Ehkki finantsturu suurenenud volatiilsuse riskid ja üleilmsete tegurite, sealhulgas protektsionismiga seotud ebakindlus olid muutunud tähtsamaks, püsisid euroala kasvuväljavaadet ümbritsevad riskid üldiselt tasakaalustatud.

Tootmisvõimsuse suur rakendatus, tööturu kindlus ja suurenev palgakasv toetasid siseturu hinnasurve edasist teket. Alusinflatsiooni näitajad püsisid üldjoontes endiselt tagasihoidlikud, ent olid varasema madala tasemega võrreldes kasvanud. 2018. aasta juuni eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade oli kooskõlas inflatsiooni järkjärgulise lähenemisega tasemetele, mis olid keskmise aja jooksul alla 2%, ent selle lähedal. Samal ajal on inflatsiooniväljavaadet ümbritsev ebakindlus märkimisväärselt vähenenud ja deflatsioonirisk kadunud.

Kindlustunne inflatsiooni püsiva lähenemise suhtes sihttasemele

Juunis peetud koosolekul hindas EKP nõukogu, et edusammud inflatsiooni jätkusuutliku kohandumise poole on olnud märkimisväärsed. Euroala majanduse tugevus koos hästi kinnistunud inflatsiooniootustega lõid aluse kindlustundele, et inflatsiooni kestlik kohandumine jätkub ning seda ka pärast netovaraostude järkjärgulist aeglustumist.

Seoses sellega otsustas EKP nõukogu oma juuni istungil kinnitada, et eurosüsteem jätkab varaostukava alusel netovaraoste kuise tempoga 30 miljardit eurot kuni 2018. aasta septembri lõpuni. Eeldati, et pärast 2018. aasta septembrit oleks kooskõlas avaldatud andmetega, mis kinnitavad keskmise aja inflatsiooniväljavaadet, netovaraoste vähendatud 15 miljardi euroni kuus alates oktoobrist kuni detsembrini. Eeldati, et pärast detsembrit netovaraostud lõppevad.

Üle vaadatud poliitiline teabevahetus säilitas rahapoliitilised stiimulid

Samal ajal olid valitsevat ebakindlust arvestades kannatlikkus, konservatiivsus ja püsivus jätkuvalt üliolulised, sest aluseks olev hinnasurve sõltus endiselt väga suurel määral rahapoliitilisest toetusest. Seega tagati usaldusväärne ja tõhus eelkommunikatsioon ülejäänud poliitikavahendite kasutamise kohta, et toetada veelgi inflatsiooni kestlikku kohandumist EKP inflatsioonieesmärgiga.

  • EKP nõukogu täiustas oma eelkommunikatsiooni baasintressimäärade tulevase arengu kohta: baasintressimäärad püsivad eeldatavasti sel ajal valitsenud tasemel kogu 2019. aasta suve ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade kestlik kohandumine tasemega, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Sõnaselge kuupäevapõhise ja riigist sõltuva komponendi lisamine eelkommunikatsioonile tagas suurema selguse baasintressimäärade tulevase arengu kohta, kinnistades seega baasintressimäära ootused kindlamalt, et toetada finantstingimusi, mis on aluseks inflatsiooni jätkuvale lähenemisele inflatsioonieesmärgile. Eelkommunikatsiooni riigist sõltuv komponent, mis seostab baasintressimäära esimese tõstmise sõnaselgelt kestlikult areneva inflatsiooniga, oli ettevaatava ja keskmisele tähtajale keskenduva rahapoliitika strateegiaga kooskõlas ning rõhutas, et EKP nõukogu hinnastabiilsuse eesmärgi täitmise lubadus on usaldusväärne. Samal ajal säilitas parem intressimäära eelkommunikatsioon poliitika piisava paindlikkuse.
  • Peale selle kinnitati taas eelkommunikatsiooni selle kohta, et varaostukava alusel ostetud ja saabuva tähtajaga väärtpaberite põhiosa tagasimaksed reinvesteeritakse. Reinvesteerimine jätkub pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi hoidmiseks.

Võttes arvesse endiselt valitsevat ebakindlust ja üksnes sammhaaval kiirenevat alusinflatsiooni, pidi rahapoliitika jääma kannatlikuks, konservatiivseks ja püsivaks. Isegi kui netovood varaostukava alusel peaksid lõppema, tuleks rahapoliitikas jääda väga toetavaks. Samal ajal algatati juunikuise otsusega rotatsioon netovaraostudelt baasintressimäärade suunas ning eelkommunikatsioon nende tulevase tõenäolise arengu kohta kui vahend, millega juhtida rahapoliitika kurssi. Kokkuvõttes pidi kommunikatsioon olema hoolikalt tasakaalustatud: ühelt poolt ootus, et 2018. aasta lõpuks netovaraostud lõppevad, ning teiselt poolt vajadus rõhutada jätkuvat kohustust tagada piisavad rahapoliitilised stiimulid nii pikaks ajaks kui vajalik.

Kogu sügise jooksul olid avaldatavad andmed nõrgemad kui oodatud, kajastades leebemat välisnõudlust, aga ka teatud riigi- ja sektoripõhiseid tegureid. Samal ajal kui osa neist teguritest tõenäoliselt taanduvad, võivad teised viidata kasvutempo aeglustumisele. Samal ajal toetas sisenõudluse tugevus jätkuvalt euroala majanduse laienemist ja järk-järgult suurenevat inflatsioonisurvet. Euroalasisene kulusurve tugevnes ning laienes jätkuvalt tootmisvõimsuse suure rakendatuse ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas, mis edendas palgakasvu. Kokkuvõttes hinnati kasvuväljavaadet ümbritsevaid riske laias laastus tasakaalustatuks. Sellegipoolest liikus riskide tasakaal allapoole tingituna geograafilistest teguritest, protektsionismi ohust, arenevatel turgudel esinevast haavatavusest ja finantsturu volatiilsusest, mis oli muutunud silmapaistvamaks suvel ja jäi nähtavaks ka aasta lõpu poole.

Varaostukava lõppes, aga rahapoliitika pidi jääma väga toetavaks

Detsembris vaatas EKP nõukogu avaldatavate andmete alusel majandusväljavaate üle ja tegi järelduse, et koguhinnang kinnitas üldjoontes juunikuist väljavaadet. Sisenõudluse tugevus toetas endiselt kindlustunnet, et inflatsiooni kestlik kohandumine EKP eesmärgiga jätkub ja säilib isegi pärast netovaraostude lõppu. Sellele tuginedes pidas EKP nõukogu sobivaks lõpetada netovaraostud varaostukava alusel 2018. aasta detsembris, nagu varem oodatud. Samal ajal nõudis inflatsiooni jätkuv lähenemine endiselt seda, et rahapoliitika oleks kannatlik, konservatiivne ja püsiv. Seepärast täiustati reinvesteerimisega seotud eelkommunikatsiooni. Sellega kooskõlas kavatses EKP nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies mahus reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil EKP nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja ulatuslikult toetava rahapoliitilise kursi hoidmiseks. Reinvesteerimishorisondi sidumine intressimäära tõstmisega kinnitas, et EKP baasintressimäärad ja seonduv eelkommunikatsioon nende tulevase tõenäolise arengu kohta jääks endiselt peamiseks vahendiks, millega kohandada rahapoliitika kurssi edaspidigi. Intressimäära puudutav eelkommunikatsioon, mida toetas omandatud ulatuslike varade reinvesteerimine, tagaks vajaliku toetuse inflatsiooni kestlikuks kohandumiseks tasemetega, mis on keskmise aja jooksul alla 2%, ent selle lähedal.

Poliitikameetmed tagasid endiselt väga soodsad rahastamistingimused ja toetasid majanduskasvu

Netovaraostude sujuv rakendamine

Varaostukava rakendamine sujus hästi. See puudutab nii avaliku sektori varaostukava kui ka erasektori ostukavasid, mis hõlmavad varaga tagatud väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori varaostukava ja kaetud võlakirjade kolmandat ostukava. Netoostude kuised mahud olid EKP nõukogu kehtestatud eesmärkidega keskmiselt kooskõlas ehk jaanuarist septembrini 30 miljardit eurot kuus ja oktoobrist detsembrini 15 miljardit eurot kuus (vt joonis 17). Turulikviidsuse hooajaliste kõikumiste tõttu olid ostumahud augustis allpool kuueesmärki, ent selle korvasid veidi suuremad ostumahud ülejäänud aasta jooksul. Eri riikide tasandil põhjustasid erisuguste ostukavade portfellides hoitavate võlaväärtpaberite lunastamised kuiste brutoostude märkimisväärseid kõikumisi. Kui vaadata suhtelisi näitajaid, kaldusid netoostude kuised mahud sihtmahtudest kokkuvõttes kõrvale üksnes vähesel määral. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad olid aasta lõpus üldiselt kooskõlas kavandatava riigipõhise jaotusega, mis lähtus kapitali märkimise alusest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava rakendamine ei olnud euroala riigivõlakirjaturu likviidsustingimusi negatiivselt mõjutanud (vt infokast 2). Suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (vt punkt 2.2) aitasid kaasa soodsatele rahastamistingimustele, toetades inflatsiooni arengu jätkuvat kohanemist.

Joonis 17

Kuised netovaraostud ja lunastamised varaostukava alusel 2018. aastal

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Kuised netoostud bilansilises väärtuses; lunastamiste tegelikud kuised summad. Eurosüsteem reinvesteerib avaliku sektori varaostukava raames soetatud väärtpaberite põhiosade lunastamised paindlikult ja kiiresti nende tähtajaga samal kuul ning parimal võimalikul viisil või järgmise kahe kuu jooksul, kui see on turu likviidsustingimuste järgi põhjendatud.

Infokast 2
Euroala riigivõlakirjaturu likviidsus ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava rakendamine

Euroala riigivõlakirjaturgude likviidsus on EKP rahapoliitika ülekandumise jaoks oluline. Eelkõige toetab likviidne turg seost EKP rahapoliitiliste otsuste, tulukõvera, finantsvarade üldiste hindade ning kogu rahastamiskulu ja kapitali jaotumise vahel majanduses. Vajadus jälgida hoolikalt riigivõlakirjaturgude likviidsust on suurenenud alates EKP avaliku sektori väärtpaberite ostukava käivitamisest, mille alusel on eurosüsteem ostnud märkimisväärse osa olemasolevaid euroala riigivõlakirju. Seda arvestades on selles infokastis esitatud kaks turu likviidsuse näitajat, mida EKP korrapäraselt jälgib. Kokkuvõttes viitavad need näitajad sellele, et likviidsustingimused riigivõlakirjaturgudel ei reageerinud märkimisväärselt avaliku sektori väärtpaberite ostukava algusele või kuiste ostude summa muutustele.

Likviidset turgu iseloomustatakse tavaliselt kui sellist, kus standardtehingu tegemine avaldab hindadele piiratud mõju. Teisisõnu on likviidsel turul mahukad tellimusraamatud, mis taastäidetakse kiiresti, kui tehing on tehtud. Selle tulemusena on kauplemistehingule järgnevad hinnamuutused minimaalsed ja ajutised. Kui tehtud tehingu puhul leitakse, et see annab uut teavet kaubeldavate varade baasväärtuse kohta, toimuks mõistagi sellele vastav noteeritud müügi- ja ostuhindade kohandamine, aga tellimusraamat jääks uute tasemete juures siiski ulatuslikuks.

Turu likviidsuse näitajad keskenduvad tavaliselt ühele või mitmele tehingute kulu, turu sügavuse ja/või vastupanuvõime aspektile. Lihtsaim näitaja on noteeritud ostu- ja müügihinna vahe, mis annab teavet selle kohta, kui kulukas tehing eeldatavasti on. Informatiivsemaid näitajaid saab konstrueerida, kombineerides seda vahet puudutavat teavet näiteks tellimusraamatu ulatuslikkusega, mis mõõdab tehingute mahtu, mida turg saab asjaomasel hetkel mugavalt vastu võtta. Turu sügavuse näitajad põhinevad tavaliselt teabel, mis on saadud määratud hinnaga korralduste tellimusraamatutest[14], mis on kauplejatele kättesaadavad reaalajas mahu- ja hinnakavad. Vastupanuvõime on turudünaamika funktsioon, mis näitab näiteks seda, kui kaua võtab aega tellimusraamatu taastäitmine pärast kauplemistehingu tegemist, st see keskendub turulikviidsuse ajamõõtmele.

Selles infokastis vaadeldakse euroala riigivõlakirjaturu likviidsust, tuginedes tellimusraamatu likviidsuse näitajale[15] ja täitmispõhisele likviidsuse näitajale[16]. Ehkki need näitajad põhinevad erinevatel turuandmete kogumitel (määratud hinnaga korralduste tellimusraamatud ja vastavad noteeringud), keskenduvad need peamiselt likviidsuse kulu ja ulatuse mõõtmetele.

Nii tellimusraamatu likviidsuse näitaja kui ka täitmispõhine likviidsuse näitaja viitavad sellele, et likviidsusolukord euroala riigivõlakirjaturgudel ei ole alates avaliku sektori väärtpaberite ostukava algusest halvenenud (vt joonis A). Ehkki mõlemad näitajad on olnud vaatlusalusel perioodil üsna volatiilsed, ei ole nende puhul täheldatud kestlikku tõususuundumust hoolimata sellest, et avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad on aja jooksul märkimisväärselt kasvanud. Samamoodi ei ole näitajad üldiselt väga palju reageerinud avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud ostude kuiste summade muutustele, ehkki koondnäitaja võib varjata riikidevahelisi erinevusi.

Joonis A

Euroala riigivõlakirjaturu likviidsusnäitajad alates avaliku sektori väärtpaberite ostukava algusest

(indeks: 100 = 9. märts 2015)

Allikad: Bloomberg, EuroMTS Ltd ja EKP arvutused.
Märkused. Näitajate suurenemine (vähenemine) viitab likviidsusolukorra halvenemisele (paranemisele). Joonis kajastab näitajate viiepäevast libisevat keskmist. Tellimusraamatu näitaja on euroalaüleste kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine ning täitmispõhine näitaja on mahuga kaalutud keskmine avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel kaubeldavate riigivõlakirjade puhul. Need normaliseeritakse 100-le 9. märtsil 2015, kui avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtavad ostud algasid. Vertikaalsed jooned tähistavad järgmisi avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel ostetud varade mahu muutuseid: 1) kava algus kuise mahuga 60 miljardit eurot (9. märts 2015); 2) kuiste netoostude suurenemine 80 miljardi euroni (1. aprill 2016); 3) kuiste netoostude vähenemine 60 miljardi euroni (3. aprill 2017); 4) kuiste netoostude vähenemine 30 miljardi euroni (2. jaanuar 2018) ning 5) kuiste netoostude vähenemine 15 miljardi euroni (1. oktoober 2018). Märkus. Viimased andmed pärinevad 21. detsembrist 2018. Väärtuseid üle 600 vähendatakse teguriga 4.

Joonis A kajastab, et need likviidsusnäitajad kipuvad tõusma poliitiliste ja majanduslike sündmuste ajal seoses turu likviidsuse oodatava halvenemisega. Näiteks täheldati tõusu Saksamaa riigivõlakirjade volatiilsuse suurenemise (Bund tantrum)[17] perioodil (mis algas 28. aprillil 2015) ja pärast Ühendkuningriigi referendumit ELi liikmesuse kohta (23. juuni 2016). Ka USA (8. november 2016) ja Prantsusmaa (23. aprill 2017) presidendivalimiste ajal olid need näitajad kõrgemal. Suurimat vähese likviidsuse tõusu võib aga täheldada Itaalia uue valitsuse moodustamisega seotud poliitiliste pingete perioodil (mis algas 28. mail 2018), mil likviidsus halvenes eelkõige Itaalia turul. Need tõusud kajastavad peamiselt riigipõhist likviidsuse halvenemist ning mõju ülekandumine teistele turgudele on piiratud. Peale selle halveneb likviidsus tavaliselt suvel ja aasta lõpu poole, ehkki seda on laia skaalat arvestades joonisel vähem näha. Lisaks sarnanevad täitmispõhise näitaja muutused tellimusraamatu näitaja puhul täheldatud muutustega, aga tunduvad kajastavat rohkem müra. Kindlaid kaalumismeetodeid või mitme meetme liitmist kasutades konstrueeritud liitnäitaja võiks individuaalsete näitajate müra vähendada.

Pankade väga soodsatest rahastamistingimustest said kasu ka ettevõtted ja kodumajapidamised

Toetav rahapoliitiline kurss ja pankade bilansside tugevnemine aitasid jätkuvalt kaasa pankade väikestele rahastamiskuludele. Hoolimata rahastamiskulude hajuvuse suurenemisest euroala riikides 2018. aasta teisel poolel püsisid need kulud märgatavalt allpool taset, mida täheldati enne EKP krediidileevendusmeetmete vastuvõtmist 2014. aasta juunis (vt joonis 18). Pankade väga soodsatest rahastamistingimustest sai kasu laiem majandus ning ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused olid euroalal endiselt atraktiivsed. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad olid ajalooliselt madala taseme lähedal. 2014. aasta juuni alguse ja 2018. aasta detsembri vahelisel ajal langesid need vastavalt ligikaudu 130 ja 110 baaspunkti, mis on märkimisväärselt rohkem kui turul võrdlusalusena kasutatavate intressimäärade muutus (vt joonis 19).

Joonis 18

Pankade võlafinantseerimise liitkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite liitkulu; protsentides aasta kohta)

Allikad: EKP, Markit iBoxx ja EKP arvutused.
Märkus. Hoiuste liitkulu arvutatakse kui üleööhoiuste, tähtajaliste hoiuste ja nõudmiseni hoiuste uute tehingute intressimäärade keskmisena, kaalutuna nende vastavate tasumata summadega.

Joonis 19

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Pangalaenude kogukulu näitaja arvutatakse lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmise teel, kasutades uute tehingute 24 kuu libisevat keskmist.

Mittefinantsettevõtete turupõhised rahastamiskulud püsisid samuti väga soodsad ning neid toetasid ettevõtlussektori varaostukava netoostude jätkuv tulususe vahesid vähendav mõju (vt infokast 3). Sellegipoolest laienesid investeerimisjärgule vastavate mittefinantsettevõtete võlakirjade tulususe vahed võrreldes kriisijärgse madala tasemega järk-järgult ja püsivalt kogu 2018. aasta jooksul tulenevalt suurenevast ebakindlusest seoses euroala ja maailma kasvuväljavaatega.

Krediidivood erasektorile said jätkuvalt kasu väga soodsatest rahastamistingimustest. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude mahu kasvu puhul jätkus järkjärgulise tõusu suundumus, mida täheldati alates 2014. aasta algusest (vt punkt 1.4). Mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite netoemissiooni toetas endiselt ettevõtlussektori varaostukava hoolimata mõningasest aeglustumisest võrreldes möödunud aastaga (vt infokast 3). Kooskõlas EKP väärtpaberiemissioonide statistikaga[18] ulatusid eurodes nomineeritud uued emissioonid 2018. aasta esimesel üheteistkümnel kuul 56 miljardi euroni võrreldes 91 miljardi euroga samal ajavahemikul 2017. aastal. Muudes vääringutes nomineeritud uued netoemissioonid ulatusid 2018. aasta esimese üheteistkümne kuu jooksul –3 miljardi euroni ning samal ajavahemikul 2017. aastal –7 miljardi euroni, mis on kooskõlas ettevõtlussektori varaostukavaga – viimane innustab euroala mittefinantsettevõtteid emiteerima uusi võlakirju eurodes ja lunastama teistes vääringutes võlakirjad.

Madalad baasintressimäärad ja varaostukava suurendasid laenumahtu ja muutsid pankade tingimused uute laenude andmisel leebemaks

Pangad andsid jätkuvalt teada laenutingimuste ja uute laenude üldtingimuste leevendamisest, mida toetasid EKP rahapoliitilised meetmed. Euroala pankade laenutegevuse küsitluse kohaselt avaldas varaostukava jätkuvalt leevendavat mõju pankadest ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate uute laenude üldtingimustele. Peale selle avaldasid EKP rahapoliitilised meetmed pankade laenumahtudele positiivset mõju. Madalad intressimäärad ja euroala jätkuv majanduskasv toetasid laenunõudlust (vt punkt 1.4). Värskeima küsitluse järgi ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisele[19] paranesid 2018. aastal välisrahastamise kättesaadavus ja tingimused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Seda edendasid märkimisväärselt toetav rahapoliitika ja paremad rahastamistingimused VKEde jaoks (vt infokast 3).

Infokast 3
Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõju mittefinantsettevõtete rahastamisele euroalal

EKP varaostukava osaks oleva ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava eesmärk on leevendada euroala reaalmajanduse rahastamistingimusi. Selles infokastis esitatud EKP analüüsi kokkuvõte viitab sellele, et ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava tõi kaasa rahastamistingimuste märkimisväärse leevenemise euroala ettevõtete (v.a pangad) jaoks. See toimus tänu sellele, et ostukava aitas vähendada ettevõtete võlakirjade tulususe vahesid, samuti parandada pakkumistingimusi esmasel ettevõtete võlakirjaturul. Peale selle võib ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava olla aidanud suurendada pangarahastust mittefinantsettevõtetele, kes ei kasuta ettevõtete võlakirjaturgu.[20]

Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava on varaostukava osa

Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava koosneb eurosüsteemi poolt investeerimisjärgule vastavate eurodes nomineeritud võlakirjade ostudest, mille on välja lasknud euroalal asutatud pankadevälised ettevõtted (st mittefinantsettevõtted ja kindlustusseltsid). See kuulutati välja 10. märtsil 2016 ja ostud algasid 8. juunil 2016. Alates sellest ajast on eurosüsteem ostnud mittefinantsasutuste emiteeritud võlaväärtpabereid nii esmastel kui ka teisestel turgudel. Need väärtpaberid pidid olema eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide tagatisena kõlblikud ja nomineeritud eurodes. Selleks ajaks, kui varaostukava kohased netovaraostud 2018. aasta detsembris lõppesid, oli eurosüsteemi omanduses 178 miljardi euro ulatuses ettevõtete võlakirju: see moodustas veidi vähem kui 7% kogu varadest, mida hoiti varaostukavade raames tehtud ostude tagajärjel.

Mõju mittefinantsettevõtete rahastamiskuludele: ettevõtete võlakirjade tulususe vahede vähenemine

Alates ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamisest 2016. aasta märtsis vähenesid ettevõtete võlakirjade tulususe vahed pidevalt kuni 2017. aasta lõpuni ning hakkasid seejärel 2018. aasta jooksul taas sammhaaval suurenema (vt joonis A). Ökonomeetriline analüüs[21] näitab, et ettevõtete võlakirjade tulususe vahede pidevat vähenemist ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike võlakirjade puhul alates 2016. aasta keskpaigast kuni 2017. aasta lõpuni võib suurel määral seostada ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavaga. Kõlblike ettevõtete võlakirjade tulususe vahede vähenemine kahandas omakorda portfelli tasakaalustamise mõjusid ning tõi kaasa ka selliste ettevõtete võlakirjade tulususe vahede vähenemise, mis ei ole ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel tehtavateks ostudeks kõlblikud[22]. 2018. aastal tasakaalustas ja ületas nii üleilmne kui ka euroala ebakindlus ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõju ning aitas kaasa krediidiriski ja seega ka ettevõtete võlakirjade tulususe vahede järkjärgulisele suurenemisele. Netovaraostude peatumine ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel 2018. aasta lõpus ning selle tekitatud nõudlussurve kõrvaldamine langes kokku krediidiriski preemiate ja ettevõtete võlakirjade hindade suurenemisega tasemete suunas, mida täheldati enne kava väljakuulutamist.

Joonis A

Investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjade tulususe vahe ja ülemäärased võlakirjapreemiad euroalal

(kuised andmed; protsendipunktides)

Allikad: Merrill Lynchi indeksid ja EKP arvutused.
Märkused. Ülemäärane võlakirjapreemia on ettevõtete krediidiriski marginaali kõrvalekalle võrreldes emitendi mõõdetud makseviivituse riskiga. Esitatud andmeread hõlmavad üksnes investeerimisjärgule vastavaid võlakirju. Vertikaalsed jooned osutavad EKP nõukogu istungitele 10. märtsil 2016 ja 2. juunil 2016. Vt De Santis, R. A., „Credit spreads, economic activity and fragmentation“, EKP teadustoimetised nr 1930, juuli 2016. Viimased andmed pärinevad 2018. aasta detsembrist.

Mõju mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite emiteerimisele

Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava aitas parandada ka pakkumistingimusi ettevõtete võlakirjade esmastel turgudel, eelkõige kõlblike emitentide seas. Mittefinantsettevõtete netoemissioon suurenes 2016. aasta märtsis, mis langes kokku ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamisega ja ettevõtete võlakirjade tulususe vahede vähenemisega. Sestsaadik on see püsinud tugevam kui eelmistel aastatel. Lisaks oli äsja emiteeritud ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul kõlblikel võlakirjadel pikem tähtaeg, mis aitas märkimisväärselt pikendada mittefinantsettevõtete emiteeritud, investeerimisjärgule vastavate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlakirjade keskmist järelejäänud tähtaega. Lisaks viitavad empiirilised tõendid sellele, et ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava tugevdas jätkuvalt mittefinantsettevõtete poolt kõlblike, pigem eurodes kui muudes vääringutes nomineeritud uute võlakirjade emiteerimist. Ka vähese tulususe keskkond ja väikesed ettevõtete võlakirjade tulususe vahed tunduvat olevat tugevdanud emiteerimist väiksema reitinguga emitentide poolt.

Mõju mittefinantsettevõtete rahastamisstruktuurile

Mittefinantsettevõtete võlakirjade emiteerimise kasv, mida on täheldatud viimase kahe ja poole aasta jooksul, kajastab vähemalt esialgu seda, et mõned ettevõtted lähevad laenudelt üle turupõhisele rahastamisele.[23] EKP analüüs, mis hõlmab ajavahemikku alates 2015. aasta lõpust kuni 2017. aasta keskpaigani, näitab, et euroala mittefinantsettevõtete suures valimis esines nende ettevõtete koguvõlakohustustes, kes emiteerisid ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõttes kõlblikke võlakirju, võlakirjade osakaalu suurenemine ja pikaajaliste laenude osakaalu vähenemine.

Mikromajanduslikke andmeid kinnitavad euroala mittefinantsettevõtete koondfinantskontod. Alates ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamisest kuni 2017. aasta keskpaigani vähenes aasta arvestuses euroala ettevõtete võetud uute pangalaenude osakaal nende emiteeritud uute võlaväärtpaberite osakaalu suhtes. Seega hakkasid euroala mittefinantsettevõtted eelistama oma rahastamisstruktuuris võlainstrumente. Sellest hoolimata on alates 2016. aasta keskpaigast pangalaenude netovool mittefinantsettevõtete sektorisse olnud positiivne ja isegi kiirenenud. 2017. aasta keskpaigast hakkas olukord, kus euroala mittefinantsettevõtted asendasid pangalaenud ajutiselt võlaväärtpaberitega, pöörduma ning uute võetud pangalaenude suhteline osakaal kasvas taas kuni 2018. aasta lõpuni.

Mõju pangalaenude pakkumisele

Kui vaadelda andmeid koos küsitlusest saadud tõenditega, siis tundub, et ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava võib olla aidanud vabastada pankade bilansimahtu, mida kasutati seejärel ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul mittekõlblikele (peamiselt väiksematele) ettevõtetele laenude andmisel.[24] Küsitlus ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisele näitab, et selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete netoosakaal protsentides, kes teatavad pankade laenuandmisvalmiduse suurenemisest – mille puhul on alates 2014. aastast täheldatud kasvusuundumust –, kasvas veelgi mõnevõrra 2016. aasta esimesel poolel, kui hakati rakendama ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. See mõju tundub kõige nähtavam Prantsusmaal, kus ettevõtted on moodustanud suure osa ulatuslikumast võlakirjade emiteerimisest alates ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamisest.

Alates 2014. aastast aitasid rahapoliitika meetmed märkimisväärselt parandada euroala majandustulemusi

Alates 2014. aastast kasutusele võetud väga toetav rahapoliitika on aidanud märkimisväärselt kaasa euroala majanduse paranemisele, mis toetab inflatsiooni lähenemist EKP nõukogu inflatsioonieesmärgile. Eratarbimist toetasid jätkuv tööhõive kasv (mis omakorda kajastas osaliselt hiljutisi tööturureforme) ja kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Ettevõtlusinvesteeringuid toetasid soodsad rahastamistingimused, ettevõtete suurenev kasumlikkus ja tugev nõudlus. Eluasemeinvesteeringuid tehti endiselt jõudsas tempos. Arvestades kõiki rahapoliitika meetmeid, mida on võetud alates 2014. aasta keskpaigast, on kogumõju nii euroala reaalse SKP kasvule kui ka euroala inflatsioonile hinnangute järgi 2016.–2020. aastal kumulatiivselt ligikaudu 1,9 protsendipunkti.[25]


2.2 Eurosüsteemi bilansi muutused varaostude lõpu lähenedes

Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest aastatel 2007–2008 on eurosüsteem võtnud mitmesuguseid standardseid, aga ka mittestandardseid rahapoliitilisi meetmeid, mis on avaldanud aja jooksul otsest mõju eurosüsteemi bilansi mahule ja struktuurile. Mittestandardsed meetmed on hõlmanud tagatud laenuoperatsioone, et pakkuda vastaspooltele rahastamist esialgse tähtajaga kuni neli aastat, samuti avaliku ja erasektori emiteeritud varade oste (varaostukava alusel) eesmärgiga parandada rahapoliitika mõju ülekandumist ja leevendada rahastamistingimusi euroalal. 2018. aasta jooksul kasvas eurosüsteemi bilansimaht tänu nendele ebastandardsetele poliitikameetmetele edasi ning jõudis 2018. aasta lõpuks 4,7 triljoni euroni, mis on kõigi aegade kõrgeim tase ja 0,2 triljoni euro võrra suurem kui 2017. aasta lõpus.

Varaostukava tõi 2018. aastal kaasa eurosüsteemi bilansi edasise laienemise, ehkki mõnevõrra aeglasemalt kui eelmistel aastatel, sest igakuiseid netovaraoste vähendati (vt punkt 2.1). 2018. aasta lõpus ulatusid rahapoliitikaga seotud kirjed bilansi varade poolel 3,4 triljoni euroni, moodustades 72% eurosüsteemi bilansi koguvaradest (2017. aasta lõpus oli see näitaja 70%). Need rahapoliitikaga seotud varad hõlmavad euroala krediidiasutustele antud laene, mis moodustasid 16% koguvaradest (vähem kui 2017. aasta lõpu 17%), ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varasid, mis moodustasid ligikaudu 56% koguvaradest (2017. aasta lõpus 53%) (vt joonis 20). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt i) eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest, ii) eurodes nomineeritud rahapoliitikavälistest portfellidest ja iii) erakorralisest likviidsusabist, mida mõned eurosüsteemi riikide keskpangad andsid ajutisi likviidsusraskusi kogevatele maksevõimelistele finantseerimisasutustele. Nende muude finantsvarade suhtes kohaldatakse ka eurosüsteemi sisemisi aruandlusnõudeid ja piiranguid, mis tulenevad eelkõige keskpankadepoolse rahastamise keelust, ning mitmesugustes õigusdokumentides[26] sätestatud nõuet, et need ei tohiks sekkuda rahapoliitikasse.

Kohustuste poolel avaldas jätkuvalt toetav rahapoliitika 2018. aastal peamist mõju vastaspoolte reservihoiustele ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamisele, mis jäi üldiselt samaks ehk 2 triljoni euro juurde ja moodustas 2018. aasta lõpus 39% kohustustest, mida oli vähem kui 2017. aasta lõpu 42%. Ringluses olevate pangatähtede maht kasvas kooskõlas ajaloolise kasvusuundumusega, ent jäi suhtelise näitajana võrreldes 2017. aasta lõpuga muutumatuks ehk 26% juurde kohustustest. Muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, moodustasid 34% (suurem kui 32% osakaal 2017. aasta lõpus) ning absoluutarvestuses suurenesid need 0,2 triljoni euro võrra (vt joonis 20).

Joonis 20

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülelikviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Varaostukava portfellide keskmine tähtaeg ning jaotus varade ja riikide kaupa

2018. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 2,6 triljonit eurot

Netovaraostude kuine tempo vähenes jaanuari 30 miljardilt eurolt 2018. aasta oktoobris 15 miljardi euroni. Aasta lõpus oli varaostukava varade maht[27] 2,6 triljonit eurot.[28]

Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas 1% (28 miljardit eurot), kaetud võlakirjade kolmas ostukava 10% (262 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 7% (178 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest aasta lõpus. Erasektori ostukavadest oli 2018. aastal varaostukava varade kasvus suurim osakaal ettevõtlussektori varaostukaval, mille ostude netomaht ulatus 48 miljardi euroni. Ettevõtlussektori varaostukava ostude tegemisel tuginetakse võrdlusalusele, mis kajastab proportsionaalselt kõiki kõlblikke kehtivaid emissioone. See tähendab, et iga emiteerimisriigi osakaal võrdlusaluses määratakse turukapitalisatsiooni järgi.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava moodustas 82% varaostukavade koguvarast

Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ulatudes 2018. aasta lõpus 2,1 triljoni euroni ehk 82%ni varaostukava koguvaradest. 2017. aasta lõpus oli see osakaal 83%. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määrab ostude jaotamise riikide kaupa EKP kapitali märkimise alus. EKP ja euroala riikide keskpangad võivad neile määratud individuaalsete määrade piires otsustada, kas osta keskvalitsuste, piirkondlike või kohalike omavalitsuste väärtpabereid, teatavate asjaomastes riikides asutatud agentuuride emiteeritavaid väärtpabereid või vajaduse korral riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2018. aasta lõpus 7,4 aastat ehk veidi lühem kui 2017. aasta lõpu keskmine 7,7 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi.[29]

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud varadelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid väärtpaberite tähtaegumisel. Erasektori ostukavade alusel tehtud reinvesteeringud ulatusid 2018. aastal 30,9 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud reinvesteeringud aga 116,7 miljardi euroni.[30] Avaliku sektori ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavade alusel ostetud varad tehti jätkuvalt laenude jaoks kättesaadavaks[31], et toetada võlakirjaturu ja tagasiostulepingute turu (repoturu) likviidsust.[32]

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk on alates 2017. aasta lõpust vähenenud ligikaudu 30,6 miljardit eurot ja oli 2018. aasta lõpus 733,4 miljardit eurot. Seda saab üldiselt seostada 4,5 miljardi euro eest tehtud vabatahtlike tagasimaksetega ning suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide esimese seeria tähtaja saabumisega 8,9 miljardi euro väärtuses, samuti suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria vabatahtlike tagasimaksetega summas 17,8 miljardit eurot. Eurosüsteemi tasumata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes ligikaudu 2,7 aastalt 2017. aasta lõpus ligi 1,8 aastani 2018. aasta lõpus. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria kaalutud keskmine intressimäär oli –0,3650% (ümardatud).


2.3 Varaostukava riskijuhtimise raamistik maandab finantsriske, toetades samal ajal rahapoliitika eesmärki

Riskitõhusus on eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsiooni üks peamisi põhimõtteid

Kolm peamist põhimõtet suunavad varaoste rahapoliitika seisukohast. Esiteks peaksid varaostud olema tõhus vahend, et saavutada EKP peamine eesmärk: säilitada hinnastabiilsus. Teiseks peaksid varaostud olema proportsionaalsed poliitikaeesmärkidega ning tuleks hoiduda turumoonutustest. Kolmandaks, kui poliitikaeesmärkide täitmiseks on eri võimalusi, peaks valitud võimalus olema tõhus nii tegevuse kui ka riski seisukohast. Selles kontekstis püüab eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsioon tagada riskitõhususe: saavutada poliitikaeesmärgid, mis tekitavad eurosüsteemi jaoks väikseima riski.[33]

Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid riskijuhtimisraamistikke

Kõik rahapoliitika instrumendid, sealhulgas otsesed varaostud, hõlmavad oma olemusest tulenevalt riske, mida eurosüsteem juhib ja kontrollib. Need riskid on krediidi-, turu-, likviidsus-, operatsiooni- ja õigusrisk. Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid riskijuhtimisraamistikke, et piirata finantsriske, mis sõltuvad konkreetsetest poliitilistest eesmärkidest ning asjaomaste varaliikide omadustest ja riskiprofiilidest. Iga asjaomane raamistik koosneb kõlblikkuskriteeriumidest, krediidihinnangu ja nõuetekohase hoolsuse menetlusest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ja limiitidest. Riskikontrolli raamistike eesmärk pole mitte üksnes finantsriskide maandamine, vaid need aitavad kaasa ka poliitikaeesmärkide edukale saavutamisele, juhtides varaoste mitmekesise turuneutraalse varajaotuse poole. Allpool kirjeldatakse riskijuhtimisraamistikke, mis reguleerivad varaostukava rakendamist. Tabelis 1 on esitatud raamistike põhielementide kokkuvõte. Riskijuhtimisraamistikke kohaldatakse jätkuvalt kogu reinvesteerimisperioodi jooksul ning seni, kuni varaostukavade varad on eurosüsteemi bilansis.

Tabel 1

Riskijuhtimisraamistike põhielemendid varaostukava puhul

Allikas: EKP.
Märkused. Krediidikvaliteedi aste eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala järgi (vt eurosüsteemi krediidihindamisraamistik).

Kõlblikkusnõuded otseste varaostude korral

Kõlblikkuskriteeriumid kehtivad kõikidele varaklassidele

Üksnes turustatavad varad, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena, on otseste varaostude jaoks kõlblikud. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkuse kriteeriumid on esitatud rahapoliitika instrumentide üldises raamistikus. Muu hulgas peavad kõlblikud varad vastama krediidikvaliteedi astme 3 kriteeriumile eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, nt omama vähemalt üht krediidireitingut,[34] mille on andnud väline reitinguagentuur, mis on eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) aktsepteeritud. Peale selle peavad varad olema eurodes nomineeritud ning euroalal emiteeritud ja arveldatud. Varaga tagatud väärtpaberite korral peavad asjaomaste nõuetega seotud võlgnikud asuma peamiselt euroalal.

Varade puhul, mille on emiteerinud või garanteerinud keskvalitsused, võib loobuda minimaalsest krediidikvaliteedi astme 3 künnisest, kui asjaomane jurisdiktsioon järgib ja täidab Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi, nagu EKP nõukogu on otsustanud. Varad, mis on ostmiseks kõlblikud, kui loobutakse minimaalsest krediidikvaliteedi künnisest, peavad vastama lisanõuetele. Näiteks ei ole ostud lubatud selle programmi läbivaatamise ajal ning neid võib jätkata alles pärast läbivaatamise positiivset tulemust. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja kaetud võlakirjade kolmanda ostukava korral peab nendel varadel olema maksimaalne jurisdiktsioonis saavutatav reiting ning need peavad vastama muudele nõuetele, et maandada suurenenud riski.

Eespool esitatud kõlblikkuskriteeriumide kõrval kehtivad konkreetsed kõlblikkuskriteeriumid olenevalt kavast. Näiteks avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul on kehtestatud minimaalse ja maksimaalse tähtaja piirangud.[35] Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei ole krediidiasutuste või krediidiasutuse emaettevõtjaks olevate emitentide emiteeritud varad ostmiseks kõlblikud. Peale selle välistatakse ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja kaetud võlakirjade kolmanda ostukava korral varad, mille on emiteerinud likvideeritud üksused ja varahaldusettevõtted. Kaetud võlakirjade kolmandas ostukavas peavad varad olema kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena ning lisaks vastama vajalikele tingimustele, et aktsepteerida neid omakasutuses oleva tagatisena, st emiteeriv krediidiasutus võib neid tagatisena kasutada.[36] Peale selle ei ole tingimusliku pikendamisvõimalusega kaetud võlakirjad alates 1. jaanuarist 2019 ostude jaoks kõlblikud. Lisaks ei või varaostud minna vastuollu eeskirjadega, mis keelavad avaliku sektori asutuste rahapoliitilise rahastamise, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõikes 1.

Krediidiriski hinnang ja hoolsuskohustuse audit

Pidevalt hinnatakse krediidiriski ja tehakse hoolsuskohustuse auditeid

Erasektori ostukavade korral teeb eurosüsteem ostuvaldkonnas pidevalt asjakohaseid krediidiriski hindamisi ja hoolsuskohustuse auditeid. Järelevalveraamistikud jäetakse jõusse, kasutades teatavaid riskinäitajaid. Need hinnangud ja menetlused järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mille puhul riskantsemaid varasid analüüsitakse põhjalikumalt. Kui see on vajalik, võidakse kohaldada täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, samuti proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, eelkõige ostude piiranguid või peatamist ning erandjuhtudel isegi varade müüki, mis nõuab iga juhtumi puhul EKP nõukogu hinnangut.

Hinnakujundusraamistikud

Hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga

Varaostukava hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga, et minimeerida turumoonutusi ja hõlbustada riskitõhususe saavutamist. Need raamistikud võtavad arvesse kättesaadavaid turuhindasid, nende hindade kvaliteeti ja õiglaseid väärtuseid. Tehakse ka hindade järelkontrolli, et hinnata, kas tehinguhinnad, millega oste tehakse, kajastasid tehingute ajal turuhindu.

Erasektori ostukavade alusel on lubatud negatiivse tulususega varaostud, kui tulusus ületab hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Ostud tulususega, mis on alla hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, on lubatud üksnes avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel ja üksnes vajalikul määral.[37]

Võrdlusalused

Mitmekesistamise tagamiseks kasutatakse võrdlusaluseid

Võrdlusaluseid kasutatakse, et tagada mitmekesistatud portfelli loomine ja aidata maandada riske. Erasektori ostukavade võrdlusalused põhinevad ostukeskkonna turukapitalisatsioonil, st riskikaalutlustele vastavate kõlblike varade nominaalsed tasumata summad. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava korral peavad ostud lähtuma EKP kapitali märkimise alusest, millega määratletakse ostude riigipõhine jaotus.

Limiidid

Emiteerimise ja emitendi limiidid on tõhus vahend riskikontsentratsiooni piiramiseks

Varaostukava puhul on kehtestatud limiitide raamistik. Emiteerimise ja emitendi limiitide kalibreerimisel[38] võetakse arvesse poliitilisi, tegevuslikke, õiguslikke ja riskijuhtimise kaalutlusi. Limiite täpsustatakse kooskõlas varaklassiga ning eristatakse avaliku ja erasektori varasid.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava emiteerimise ja emitendi limiite kohaldatakse, et kaitsta turu toimimist ja hinnakujundust, piirata riskikontsentratsiooni ning tagada, et eurosüsteem ei muutu euroala valitsuste valdavaks laenuandjaks. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava emiteerimislimiit on 33% emissiooni tasumata summast, mille puhul kontrollitakse iga juhtumi korral eraldi, et see ei tooks kaasa olukorda, et eurosüsteemil on ühise tegutsemise klausliga seotud blokeeriv vähemus.[39] Vastasel korral on emiteerimise limiit 25%. Emitendi limiit on 33% asjaomase avalik-õigusliku asutuse emiteeritud kõlblike varade tasumata summast.

Erasektori ostukava puhul on emiteerimise limiit kehtestatud kõrgemal tasemel ehk 70%.[40] Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavas kohaldatakse konkreetsetel juhtudel madalamaid emiteerimise limiite, näiteks avalik-õiguslike äriühingute emiteeritud varade puhul, mida käsitatakse avaliku sektori väärtpaberite ostukava kohaselt. Nimetatud emiteerimise limiitide kõrval kohaldatakse kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul emitendi limiite. Eelkõige ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul on need emitendi limiidid määratletud, tuginedes võrdlusaluse jaotusele seoses emitendi kontserni turukapitalisatsiooniga, et tagada ostude mitmekesistatud jaotus. Peale selle võidakse kohaldada madalamaid limiite, kui see on vajalik, tuginedes krediidiriski hinnangu ja nõuetekohase hoolsuse auditi tulemusele, nagu selgitatud eespool.


3 Euroala finantssektor: pankade vastupanuvõime suurendamine riskide oludes

Euroala finantssektorit mõjutav riskikeskkond muutus 2018. aastal katsumusterohkemaks. Ühest küljest toetas finantsstabiilsuse keskkonda mitu tegurit, sealhulgas kasvav majandus ja pangandussektori suurenev vastupanuvõime. Teisest küljest avaldasid finantsstabiilsuse keskkonnale 2018. aastal negatiivset mõju kasvu mõjutavad suurenevad langusriskid, sealhulgas tingituna kasvavast kaubanduse protektsionismist, ning suurenev poliitiline ja poliitikaga seotud ebakindlus. Ulatuslik riskide võtmine finants- ja kinnisvaraturgudel suurendas endiselt varahindade haavatavust, samal ajal kui kasvavas pankadevälises finantssektoris riskid jätkuvalt suurenesid. Selles keskkonnas rakendasid euroala riigid EKPga konsulteerides mitmeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, et maandada riske ja tagada vastupanuvõimet süsteemsetele riskidele. Lisaks võttis EKP pangandusjärelevalve mikrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ning aitas jätkuvalt kaasa stabiilsele Euroopa pangandussektorile ja võrdsete tingimuste tagamisele kõigi euroala pankade jaoks. Kümme aastat pärast üleilmse finantskriisi puhkemist on mitu regulatiivset reformi, mis on aidanud luua vastupanuvõimelisema finantssektori, peaaegu lõpule viidud. Ehkki on tehtud olulisi edusamme, tuleb veel rohkem ära teha. Seoses sellega osales EKP 2018. aastalgi käimasolevates aruteludes pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teemal ning rõhutas ka riskide maandamise vahendite väljatöötamise tähtsust pankadevälises finantssektoris.


3.1 Finantsstabiilsuse keskkond 2018. aastal

Finantsstabiilsuse keskkond muutus 2018. aastal keerulisemaks, ja seda kajastasid süsteemsete pingete näitajad (vt joonis 21). 2018. aastal näitas analüüs, et mõni muutus toetas finantsstabiilsust, sealhulgas jätkuv majanduskasv (vt 1. peatükk) ja pankade suurem vastupanuvõime. Samas tingis ulatuslik riskide võtmine mõnes finantsturu segmendis üleilmsete riskipreemiate vähenemise. Suurenev protektsionism ja taastekkiv stress areneva majandusega riikides põhjustas kohati volatiilsust. Euroopa Liidus tõi suurenev ebakindlus seoses Brexiti protsessiga ning Itaalia võlakirjaturgudel valitsev stress kaasa suurema poliitilise ja poliitikaga seotud ebakindluse.

Joonis 21

Finantsstabiilsuse riski indeks ja finantsturgude süsteemsete pingete liitnäitaja euroalal

(jaanuar 2011 kuni oktoober 2018)

Allikad: Bloomberg, Eurostat, EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Üksikasjalikumad finantsstabiilsuse riski indeksi andmed on esitatud EKP 2018. aasta mai finantsstabiilsuse ülevaate eriteemalises artiklis A. Finantsstabiilsuse riski indeksi skaala näitab kõrvalekallet ajaloolisest keskmisest, väljendatuna ajaloolise standardhälbe kordajatena. Finantsturgude süsteemsete pingete liitnäitaja normaliseeritakse vahemikku 0–1. Finantsstabiilsuse riski indeks: kord kvartalis; finantsturgude süsteemsete pingete liitnäitaja: kord nädalas, kahekuine libisev keskmine.

Neli peamist riski finantsstabiilsusele

Selles keskkonnas tuvastati neli peamist riski euroala finantsstabiilsusele kahe aasta jooksul ning neid käsitleti EKP finantsstabiilsuse poolaastaülevaates.

Varahindade järsu languse risk

Üleilmsete riskipreemiate ebakorrapärase suurenemise võimalus oli esimene peamine risk finantsstabiilsusele eelolevatel aastatel. Peamised tegurid, mis võisid kaasa tuua riskipreemiate ebakorrapärase suurenemise, on seotud nii euroala kui ka väliste teguritega. See hõlmab ebakorrapäraseid turureaktsioone poliitilisele või poliitikaga seotud ebakindlusele, lisapingeid areneva majandusega riikides koos mõju võimaliku ülekandumisega arenenud majandusega riikidesse ning USA makrofinantsvaldkonna väljavaadete järsku pööret. Kõrged varahinnad ja suured korrelatsioonid üleilmsete finantsvarahindadega võivad suurendada üleilmsete riskipreemiate võimalikku tõusu.

Võla jätkusuutlikkusega seotud kartused

Teine peamine risk oli seotud võla jätkusuutlikkuse kartustega. Stressinäitajad euroala riigivõlakirjaturgudel kasvasid mõnevõrra 2018. aasta keskpaigas, kajastades Itaalias toimuvat poliitilist arengut. Kasv oli aga suhteliselt keskpärane, mis näitas stressi piiratud ülekandumist teistesse euroala riikidesse. Euroala riikide võlatase püsis kõrge ning võla suhtarv on mitmes suure võlakoormusega riigis viimastel aastatel edasi kasvanud. Peale selle püsis mõnes riigis erasektori võlatase nii ajalooliste kui ka rahvusvaheliste standardite järgi kõrge ning oli üle künniste, mida tavapäraselt seostatakse ülemäärase võlaga, ehkki võladünaamikale tuli endiselt kasuks euroala majanduse tugev tsükliline kasvutempo koos väga soodsate rahastamistingimustega.

Skeem 1

Peamised riskid euroala finantsstabiilsusele

Allikas: EKP.
Märkus. Finantsstabiilsuse hinnang 29. novembri 2018. aasta seisuga.

Euroala kinnisvaraturgude kasvutempo kiirenes 2018. aastal. Eluasemehindade kindel tõus tekitas jätkuvalt mõningaid ülehindamise märke euroala eluasemekinnisvara turgudel tervikuna; seejuures esinesid märkimisväärsed riikidevahelised erinevused. Ärikinnisvaraturgudel on hinnatõus muutunud viimastel aastatel märkimisväärselt kiiremaks kui üürihindade tõus. Seega on kallima ärikinnisvara tulusus pigem langenud, jõudes praeguses tsüklis uue madala tasemeni. Täheldatud tulususe vähenemine võib viidata võimalikule hindade ülehindamisele ärikinnisvaraturgudel. Samas tuleks mainida ka seda, et on esialgseid märke tsükli küpsema faasi kohta.

Pankade vahendamisvõime kahanemine

Kolmas peamine risk oli seotud euroala pankade kehva kasumlikkuse väljavaadetega ning pankade vahendamisvõime võimaliku vähenemisega. Euroala pankade kasumlikkus stabiliseerus ja omakapitali kogutulusus oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 6,9%. Pankade maksevõime positsioonid püsisid suhteliselt stabiilsed ning euroala oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite kogusuhtarv oli 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus 14,2% võrreldes 14,3%ga aasta varem.

Euroala pankade aktsiahinnad langesid 2018. aastal ligikaudu 30%, kajastades suuremat poliitilist ebakindlust ja muret välistegevuse väljavaate pärast. Aktsiahindade langus tingis väiksemad hindade suhtarvud ning seejuures oli suurimate börsil noteeritud pankade turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarv 2018. aasta lõpus 0,6.

Euroala pankade viivislaenude kindel vähenemine jätkus. Viivislaenud vähenesid aasta esimese kolme kvartali jooksul 94 miljardit eurot ning euroala oluliste krediidiasutuste viivislaenude kogusuhtarv oli 4,2%, mis on madalam kui 5,2% aasta varem. Viivislaenude vähendamise protsess kas kiirenes või jätkus sama kiires tempos enamikus riikides, millel on suur viivislaenude maht. Viivislaenude suhtarvude muutuste üksikasjalik analüüs selle perioodi jooksul näitab, et suur osa viivislaenude suhtarvude alanemisi oli seotud parandusmeetmete, likvideerimiste ja mahakandmistega. Samal ajal aitas viivislaene märkimisväärselt kahandada aktiivsem vähenenud väärtusega varade järelturg. Eri riikide seas oli võõrandamistegevus ikka suurim Itaalias ja Hispaanias. Tehingute mahu kasvu arvestamata mõjutasid viivislaenude järelturgude likviidsust endiselt mitut liiki turuhäired. Viivislaenude tehinguplatvormid võivad aidata turuhäireid ületada, pakkudes võimalusi suuremaks läbipaistvuseks viivislaenude turgudel, tugevdades ulatuslikumat investorite osalust ja käsitledes kooskõlastamisküsimusi.[41]

Likviidsusriskid investeerimisfondide sektoris

Neljas peamine risk oli seotud võimalike likviidsusest tingitud pingetega investeerimisfondide sektoris. Viimase kümne aasta jooksul on euroala investeerimisfondide sektoris koguvarad rohkem kui kahekordistunud: 5,7 triljonilt eurolt 2008. aasta lõpus 13,8 triljoni euroni 2018. aasta juunis. Investeerimisfondide sektor moodustab nüüd ligi 20% euroala finantssektori koguvaradest. Investeerimisfondide riskantsete varade maht kasvas 2018. aastalgi. Samal ajal nende sularahapuhvrid vähenesid, suurendades sektori haavatavust üleilmsete finantsturgude võimalike šokkide suhtes. Seega kui investorid peaksid suures ulatuses lunastamisi tegema, võivad fondid olla sunnitud likvideerima suhteliselt suure osa oma portfellidest, mis võib turuhindu alandada. Ehkki ELis kehtivad eeskirjad tagavad kindla raamistiku, et käsitleda investorite kaitset ja fondipõhiseid haavatavusi, suurenevad tsükliliste riskidega seotud kartused suurema likviidsusriski võtmise ning kogu sektori kasvava turujalajälje tõttu.

Kokkuvõttes on kõik neli riski selgelt omavahel põimunud ja võivad realiseerumise korral üksteist vastastikku võimendada.


3.2 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika funktsioon

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika süsteemsete riskide maandamiseks

Süsteemsete riskide tekkega finantssüsteemis tegeletakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaudu ning EKP-le on selles vallas antud oluline roll ja erivolitused (vt ühtse järelevalvemehhanismi määrus). Eelkõige on EKP-le antud ülesanne hinnata ELi õigusaktidega sätestatud ja EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvates riikides riiklike asutuste vastu võetud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ning tal on volitused ka täiendada neid riiklikke meetmeid pangandussektoris. Reageerimaks riskikeskkonnale, mis esines euroalal 2018. aastal, rakendasid riiklikud asutused EKPga konsulteerides mitut makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet, et maandada süsteemseid riske ja suurendada vastupanuvõimet neile ning tagada, et finantsteenuseid osutatakse reaalmajandusele endiselt tõhusalt.[42]

Jätkuvad makrotasandi usaldatavusjärelevalve alased jõupingutused, et säilitada finantsstabiilsus

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisundi piisavuse hindamine

2018. aastal jätkas EKP oma ulatuslikke jõupingutusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vallas, aidates olulisel määral kaasa finantsstabiilsuse säilitamisele. Peale märkimisväärsete analüütiliste jõupingutuste tegemise tagas EKP platvormi korrapärasteks ühisteks riskihinnanguteks ning poliitika kooskõlastamiseks EKP ja euroala riiklike asutuste vahel. EKP ja riiklikud asutused jätkasid ka laiaulatuslikke ja avatud arutelusid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamise ning süsteemse riski eri liikide hindamiseks mõeldud meetodite arendamise üle. Need jõupingutused parandasid veelgi süsteemsete riskide hindamise protsessi ja meetodeid ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete piisavust euroalal.

Tõhusam teabevahetus makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika küsimustes

Peale selle edendas EKP jätkuvalt oma teabevahetust makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika küsimustes, suurendades teadlikkust seeläbi, et EKP käimasolev töö ja arusaamad selles valdkonnas muudeti läbipaistvamaks. Kõnede, pressiteadete ja muude väljaannete kõrval, nagu üldtoimetised, avaldas EKP jätkuvalt kaks korda aastas oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve bülletääni, mis on oluline teabevahend, et selgitada EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistikku ja otsuste tegemise korda, samuti analüütilisi edusamme ja hinnanguid selles valdkonnas. EKP avaldas oma veebisaidil endiselt ka ülevaadet makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetest, mida parajasti kohaldatakse riikides, kus tehakse EKP pangandusjärelevalvet.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsused 2018. aastal

EKP hindas 2018. aastal 103 makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika otsust

Kooskõlas oma õigusliku mandaadiga hindas EKP 2018. aastal euroala riiklike asutuste teateid 103 makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, mis käsitlesid instrumente, milles arutati suunatud tsüklilisi ja struktuurseid süsteemseid riske, samuti muid instrumente kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. Enamik teateid oli seotud vastutsükliliste kapitalipuhvrite loomisega või üleilmsete ja muude süsteemselt oluliste asutuste tuvastamisega ning nende kapitalipuhvrite seadistamisega. EKP nõukogu ei esitanud vastuväiteid ühegi makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, millest riikide ametiasutused 2018. aastal teatasid.

Hinnatud otsused hõlmasid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamist ja struktuursete süsteemsete riskide suhtes võetud meetmeid

Kõik 19 euroala riiki hindavad kord kvartalis tsüklilisi süsteemseid riske ja kehtestavad nende hinnangute alusel oma vastutsüklilise kapitalipuhvri taseme. 2018. aastal suurendas neli riiki oma vastutsüklilise kapitalipuhvri määra. Slovakkia keskpank otsustas tõsta oma vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0,5%-lt 1,25%-le kehtivusega alates 1. augustist 2018 ning seejärel suurendada seda veelgi 1,5%ni alates 1. augustist 2019, märkides, et Slovakkia on nende ELi riikide seas, kus esines kõige dünaamilisem laenukasv nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris. Peale selle otsustas Leedu keskpank tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0,5%-lt, mis kehtis alates 31. detsembrist 2018, 1%ni alates 30. juunist 2019. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine ei olnud seotud ülemäärase tsüklilise riskiga, vaid pigem panga juhtpõhimõtete muutusega seoses vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamisega (mis on nüüd mõõdukas riskikeskkonnas positiivsel tasemel). Iirimaa keskpank otsustas aktiveerida vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1% juures alates 1. juulist 2019 kavatsusega luua puhver tsükli jooksul piisavalt vara, et edendada tõhusalt vastupanuvõimet, võttes samal ajal arvesse ka Iiri makrofinantskeskkonna suhtelist tundlikkust välise arengu suhtes. Lisaks kehtestas Prantsusmaa kõrgetasemeline finantsstabiilsuse nõukogu esimest korda positiivse vastutsüklilise kapitalipuhvri määra ehk 0,25% alates 1. juulist 2019, et suurendada pankade vastupanuvõimet tsüklilistele riskidele, viidates soodsale makromajanduslikule kontekstile ja finantstsükli jätkuvale kiirenemisele.

Mis puutub makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentidesse, mis käsitlevad struktuurseid süsteemseid riske, siis hindas EKP riiklike asutuste otsuseid kapitalipuhvrite kohta 106 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhul[43], samuti kolme otsust, mis käsitlesid süsteemse riski puhvreid. Mis puutub kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel teatatud meetmetesse, siis otsustas Prantsusmaa kõrgetasemeline finantsstabiilsuse nõukogu karmistada kõrgeid riskipositsiooni limiite, mida kohaldatakse suure võlakoormusega suurte euroala mittefinantsettevõtete suhtes, et käsitleda riske, mis tulenevad finantstsükli kiirenemisest ja nende ettevõtete võlakoormuse jätkuvast kasvusuundumusest. Peale selle tegi Belgia keskpank ettepaneku kaheosalise meetme kohta, et käsitleda kinnisvarariske. See meede koosnes viie protsendipunkti suurusest üldise riskikaalu lisandist sisereitingute meetodil põhinevat lähenemisviisi kasutavate pankade jaepositsioonide puhul, mis on tagatud kodumaise kinnisvaraga, samuti täiendavast riskitundlikust elemendist, mis käsitleb iga sisereitingute meetodit kasutava panga hüpoteeklaenude portfelli riskiprofiili. Meetme eesmärk on suurendada sisereitingute meetodit kasutavate pankade vastupanuvõimet makrotasandi usaldatavusjärelevalve riskidele, mis tulenevad kinnisvaraturu arengust ja laenuvõtjate suurenevast haavatavusest.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

Jätkuv koostöö ESRNiga ja toetus ESRNile

EKP pakkus jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile, kes vastutab ESRNi igapäevatöö koordineerimise eest. ESRN vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ning süsteemse riski ennetamise ja maandamise eest.

EKP abistas ESRNi korrapäraselt võimalike süsteemsete riskide tuvastamisel ja jälgimisel ning toetas üldiselt ESRNi tehtud teadusuuringuid. Näiteks tegi EKP koostööd ESRNi kõrgetasemelise turvaliste varade töörühmaga, mis loodi selleks, et uurida praktilisi kaalutlusi seoses riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega. Avaldati kaheosaline aruanne, mis kajastas töörühma peamisi järeldusi ning järelduste aluseks olevat tehnilist analüüsi. Lisaks osales EKP mitme riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitleva artikli koostamisel.

Mis puutub ELi pangandusvälisesse finantssektorisse, siis osales EKP ELi pangandusvälise laenuvahenduse seirearuande kolmanda väljaande koostamisel. Selles antakse ülevaade sektoris toimunud arengust, keskendudes võimalike finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamisele. Lisaks osales EKP pankadevälises sektoris ESRNi aruande koostamisel, mis käsitles makrotasandi usaldatavusjärelevalve sätteid, meetmeid ja instrumente kindlustuses ning mis avaldati 2018. aasta novembris. Aruandest lähtutakse käimasolevatel Solventsus II aruteludel, mis käsitlevad reguleeriva raamistiku tugevdamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate jaoks makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast.

EKP oli ka sellise töörühma kaasjuht, millele tehti ülesandeks vastata ELi Nõukogu taotlusele, et ESRN töötaks välja „makrotasandi usaldatavusjärelevalve lähenemisviisid, et ära hoida süsteemiüleste viivislaenuprobleemide teket, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse viivislaene käsitlevate meetmete protsüklilisi mõjusid ja võimalikke mõjusid finantsstabiilsusele“. Avaldatud aruandes tuvastati viivislaenude süsteemiülese suurenemise tekitajad ning tehti järeldus, et olemasolevate makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendite suuri muudatusi ei tundu vaja olevat, ent tuleks arutada mõningaid täpsustusi.

Lisaks oli EKP sellise töörühma juht, mis koostas ESRNi negatiivsed stsenaariumid Euroopa Pangandusjärelevalve 2018. aasta ELi-ülese stressitesti ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta kindlustuse stressitesti jaoks, pakkudes ka kriitilist tehnilist ja modelleerimisega seotud tuge. Samuti võõrustas EKP 2018. aasta detsembris iga-aastast stressitestide töörühma.

EKP toetas jätkuvalt ESRNi tema analüütilises töös laiaulatusliku andmekogumiga, mis on kättesaadav Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel. See töö võimaldas liikuda andmete igapäevase kogumise, töötlemise ja analüüsi poole. Need analüütilised jõupingutused toetavad nüüd ESRNi, tema nõuandekomiteesid ja nende allstruktuure tuletisinstrumentide turgude põhjalikumal ja õigeaegsemal jälgimisel.

Üksikasjalikumat teavet ESRNi kohta leiab tema veebisaidilt ja tema aruannetest.


3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus, tagamaks üksikute pankade usaldusväärsus

Kogu 2018. aasta jooksul aitas EKP pangandusjärelevalve endiselt tagada Euroopa pangandussektori stabiilsust ja kõikidele euroala pankadele võrdseid võimalusi. Ehkki euroala pangad on viimaste aastate jooksul oma vastupanuvõimet suurendanud, seisab neil ikka veel ees raskeid katsumusi.

Üks kõige pakilisemaid probleeme, millega pangad euroalal silmitsi seisavad, on kasuminappus

Üks kõige pakilisemaid probleeme, millega pangad euroalal silmitsi seisavad, on kasuminappus. Ehkki olukord on üldiselt paranenud, on pangad endiselt surve all, et kohandada oma ärimudeleid. Nad peavad endiselt leidma viise, kuidas muutuda kogu majandustsükli jooksul jätkusuutlikult kasumlikuks. 2018. aastal viis EKP pangandusjärelevalve lõpule ja avaldas temaatilise ülevaate kasumlikkuse ja ärimudelite kohta. Ülevaates leiti, et eri pankades on olukord väga erinev. Samuti märgiti, et pankade strateegilise juhtimise suutlikkus on oluline tegur, mis mõjutab pankade kasumlikkust. EKP pangandusjärelevalve jälgib edaspidigi olukorda ja esitab küsimusi pankade ärimudelite kohta.

Viivislaenude probleemi lahendamine on prioriteet

Peale kasumlikkuse on euroala pangandussektori jaoks ikka veel mureks sellised varasemast ajast päritud probleemsed varad nagu viivislaenud. Viivislaenud kärbivad pankade kasumit ning kahandavad nende vastupanuvõimet ja suutlikkust rahastada majandustegevust. Ehkki see on peamiselt mõjutatud pankade kohustus, on probleemi lahendamine olnud Euroopa Liidu ametiasutuste (nagu tõendas ELi tegevuskava, milles käsitletakse viivislaenude probleemi lahendamist Euroopas), aga ka EKP pangandusjärelevalve prioriteet. Juba 2017. aasta märtsis avaldas EKP pangandusjärelevalve kvalitatiivsed viivislaenudega tegelemise suunised. Neid suuniseid täiendati 2018. aasta märtsis lisaga, milles käsitletakse uute viivislaenude jaoks eraldiste moodustamise ootuseid. 2018. aasta juulis teatas EKP pangandusjärelevalve lisasammudest viivislaenude osakaalu vähendamiseks.

Täiustatud järelevalvevahendid ja ‑meetodid

Kogu aasta jooksul jätkas EKP pangandusjärelevalve oma töövahendite ja meetodite täiustamist. Pärast avalikku konsultatsiooni (mida alustati 2018. aasta märtsis) avaldas EKP pangandusjärelevalve 2018. aasta novembris lõplikud juhendid pankadele nende sisemise kapitali ja likviidsuse juhtimise kohta (sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP)). Seoses jätkuva sisemudelite sihipärase läbivaatamisega avaldas EKP 2018. aasta novembris pärast avalikku konsultatsiooni ka esimese peatüki oma juhendist, mis käsitleb sisemudeleid. Lisaks avaldas ta juhendid tegevusloataotluste kohta, mis hõlmavad ka fintech-krediidiasutusi. 2018. aasta septembris avaldatud juhend keskendub kohapealsetele kontrollidele ja sisemudelitega seotud uurimistele. Selle eesmärk on selgitada, kuidas selliseid kontrolle tehakse. EKP pangandusjärelevalve aitas kaasa ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) stressitestile Euroopa pankades (vt infokast 4).

2018. aastal osales EKP pangandusjärelevalve ka ühe olulise euroala panga maksejõuetuse käsitlemisel. See konkreetne juhtum rõhutas vajadust veelgi ühtlustada raskustes olevate pankadega tegelemise eeskirju. Ehkki EKP-l ei ole rahapesuvastase võitluse volitusi, rõhutas see juhtum ka vajadust tagada selle teema ühtlustatum käsitlus Euroopa tasandil.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav tema veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2018. aasta aruandes.

Infokast 4
ELi-ülene 2018. aasta pankade stressitest

2018. aasta stressitesti üldine korraldus ja EKP osalemine

EKP osales nii ELi-ülese 2018. aasta stressitesti ettevalmistamisel kui ka elluviimisel, mida koordineeris Euroopa Pangandusjärelevalve. Stressitesti eesmärk oli hinnata finantsasutuste vastupanuvõimet, tuvastades peamised haavatavuse valdkonnad põhi- ja negatiivse stsenaariumi korral. Lisaks kasutatakse selle tulemusi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kohasel iga osaleva panga hindamisel nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast. Ettevalmistuste käigus võttis EKP osa nii põhi- kui ka negatiivse stsenaariumi kavandamisest. Negatiivne stsenaarium töötati välja koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja Euroopa Pangandusjärelevalvega ning tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega. Lisaks osales EKP aktiivselt Euroopa Pangandusjärelevalve stressiteste käsitleva metoodilise teate väljatöötamises koos riiklike pädevate asutustega. 2018. aasta metoodika peamine ülesanne oli rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 9 (IFRS 9) arvestuspõhimõtte kasutuselevõtt, mis avaldas mõju mitmele riskiprofiilile (krediidirisk, tururisk ja netointressitulu). Toetudes viljakale koostööle Euroopa Pangandusjärelevalve ja riiklike pädevate asutuste ekspertidega, kehtestas EKP stressitesti jaoks ametlikud krediidiriski võrdlusalused. Neid krediidiriski võrdlusaluseid peaksid pangad kohaldama portfellidele, millel puuduvad sobivad krediidiriski mudelid.

Pärast ELi-ülese stressitesti alustamist 31. jaanuaril 2018 vastutas EKP tema otsese järelevalve alla kuuluvate pankade puhul kvaliteedi tagamise protsessi eest. IFRS 9 kasutuselevõtu tõttu pikendati 2018. aasta testiperioodi võrreldes eelnenud aastatega, et anda pankadele rohkem aega stressitesti andmete esitamiseks. EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt ühiselt läbi viidud kvaliteedi tagamise protsessi peamine eesmärk oli tagada, et pangad rakendaksid Euroopa Pangandusjärelevalve väljatöötatud ühtset metoodikat õigesti. Protsessis osales üle 200 EKP töötaja. EKP mikrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsiooni puhul vastutasid ühiste järelevalverühmade liikmed pankade esitatud prognooside põhjaliku analüüsi eest, võttes arvesse pangaspetsiifilisi omadusi. Lisaks vastutasid nad otsese suhtlemise eest pankadega. Horisontaalsed nn alt ülespoole meeskonnad pidid hindama pankade vastavust metoodilistele nõuetele ning kontrollima iga panga tulemuste järjekindlust ja usaldusväärsust asjakohaste võrdlusnäitajate analüüsi abil. EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsiooni nn ülalt allapoole meeskonnad kontrollisid pankade esitatud andmeid, kasutades oma ülalt-alla mudeleid. Tööd toetas spetsiaalne projektijuhtimisamet, samuti taristumeeskonnad ja riikide koordinaatorid, mis hõlbustas suhtlemist riikide asutustega.

Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud stressitestiga hõlmatud 48 pangast 33 panga üle teeb otsest järelevalvet EKP pangandusjärelevalve, hõlmates 70% euroala pangavaradest. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldas 2. novembril 2018 kõigi 48 osaleva panga individuaalsed tulemused koos üksikasjalike bilansi- ja riskiandmetega 2017. aasta lõpu seisuga. Lisaks 33 Euroopa Pangandusjärelevalve valimisse kuulunud pangale tegi EKP samal ajal enda stressitesti veel 54 EKP otsese järelevalve alla kuuluvas pangas, mis ei olnud kaasatud Euroopa Pangandusjärelevalve valimisse[44]. See stressitest põhines samal metoodikal ja samadel stsenaariumidel nagu ELi-ülene stressitest, aga selle puhul kasutati vähem keerulisi ja rangeid aruandluskünniseid, et tagada väikeste pankade proportsionaalne kohtlemine.

2018. aasta alguses oli EKP stressitesti teinud ka tema otsese järelevalve alla kuuluvas neljas Kreeka pangas. Ehkki selles stressitestis kasutati sama metoodikat, samu stsenaariume ja samasugust kvaliteedi tagamise protsessi nagu Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud ELi-üleses stressitestis, tehti see stressitest kiiremini, et sellega jõuaks lõpule enne Kreeka suhtes kohaldatava Euroopa stabiilsusmehhanismi kolmanda majandusliku kohandamisprogrammi lõppu.

Stsenaariumid

2018. aasta stressitesti negatiivne stsenaarium põhines selliste makrotasandi finantsšokkide ühtsel kogumil, mis võivad kriisi ajal ilmneda. Euroala puhul hõlmas stsenaarium SKP kumulatiivset 2,4% suurust vähenemist, kinnisvarahindade kumulatiivset 17% suurust langust ning kohe järgnevat aktsiahindade 31% suurust langust.

Stsenaarium kajastas peamisi süsteemseid riske, mis tuvastati stressitesti käigus. Need hõlmasid: i) riskipreemiate järsku ja ulatuslikku ümberhindlust üleilmsetel finantsturgudel, ii) muret avaliku ja erasektori võla jätkusuutlikkuse pärast, iii) pankade kesise kasumlikkuse ja vähese nominaalkasvu vahelist negatiivset vastastikmõju ning iv) pangandusvälise finantssektori likviidsusriske ja nende mõju võimalikku ülekandumist finantssüsteemile laiemalt.

Et leevendada pikka ajalist vahet alates Euroopa Pangandusjärelevalve stressitestide alustamisest 2018. aasta alguses kuni tulemuste avaldamiseni, tegi EKP täiendava tundlikkusanalüüsi riskide kohta, mis muutusid aasta jooksul ilmsemaks, näiteks euroala pankade jaoks kõige olulisemate areneva majandusega riikide järsk majanduslangus ja lisapinged riigivõlakirjaturgudel, ning avaldas selle 2018. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates.

Euroopa Pangandusjärelevalve 2018. aasta stressitesti tulemused ja peamised mõjurid

Negatiivse stsenaariumi kasutamine tõi kaasa esimese taseme põhiomavahendite kogusumma kahanemise 33 panga puhul, mis on EKP otsese järelevalve all, lõplikus arvestuses 3,8 protsendipunkti ulatuses, mis vähendas esimese taseme põhiomavahendite kogusummat 13,7%-lt 2017. aasta lõpus 9,9%ni 2020. aasta lõpus. See hõlmab 0,3-protsendipunktist mõju, mis tulenes 1. jaanuaril 2018 jõustunud rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 9 esmakordsest kohaldamisest. Vastav kahanemine on 0,5 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta stressitesti puhul.

Üks peamistest kapitali vähenemise mõjuritest negatiivse makromajandusliku stsenaariumi puhul olid laenude allahindlused, mis olid suuresti seostatavad asjaoluga, et makromajanduslik stsenaarium oli rangem kui 2016. aasta stressitesti puhul, ning IFRS 9 kasutuselevõtuga (eriti kogu perioodi laenukahjumite eraldiste mudel). Viivislaenude osakaalul oli 2018. aasta harjutuses tagasihoidlikum roll kui 2016. aastal, kajastades pankade bilansside paranemist. Teine mõjur oli rahastamise hinnavahe šokk, mis mõjutas pankade tururiski, mille tasakaalustasid osaliselt kõrgemad pikaajalised intressimäärad. Kolmas mõjur oli turuhinna ja likviidsusšokkide mõju õiglase väärtuse portfellidele. Nende portfellide täieliku ümberhindluse mõju oli tugevaim globaalsetele süsteemselt olulistele pankadele. Need pangad suutsid aga kahjumid suuresti korvata kopsaka klientidelt saadava tulu arvelt. Stressi mõju likviidsusele ja mudeli ebakindlusele mõjutas ka globaalseid süsteemselt olulisi panku rohkem kui teisi panku. Muude peamiste tegurite seas oli teenus- ja vahendustasude netotulule avalduv märkimisväärne surve.

Suuremat kapitali vähenemist mõjutas ka riskitundlikum metoodika. Seda tasakaalustasid üksnes osaliselt varade paranenud kvaliteedi mõjud, eriti viivislaenude mahu eduka vähenemise tõttu, ning kasutegurid, mis tulenesid stsenaariumi kohaste pikaajaliste intressimäärade järsemast tõusust.

Suuremast kahanemisest hoolimata oli stressijärgne esimese taseme põhiomavahendite lõplik kogusuhtarv 9,9% suurem kui 2016. aasta stressitestide puhul, mil see oli 8,8%. See tulenes pankade jätkuvatest jõupingutustest, et tulla toime varasemast ajast päritud probleemsete varadega, ning kapitali jätkuvast suurenemisest viimastel aastatel. Tulemus kinnitas osalevate pankade suuremat vastupanuvõimet makromajanduslikele šokkidele. Samas näitas stressitest ka eri pankade haavatavust ning andis olulist lisateavet pankade stressitestide tegemise ja riskijuhtimissuutlikkuse kohta, mille suhtes järelevalveasutused edaspidi meetmeid võtavad.

Täiendava tundlikkusanalüüsi tulemused, mis avaldati kõige viimases finantsstabiilsuse ülevaates, näitasid, et vaadeldud lisariskide realiseerumine oleks kaasa toonud tulemuste edasise halvenemise vahemikus ligikaudu 0,3–0,7 protsendipunkti esimese taseme põhiomavahenditest lisaks kapitali kahanemisele 3,8 protsendipunkti ulatuses.


3.4 EKP panus pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu tugevdamisse

Kriisijärgsed regulatiivsed reformid on suurendanud finantssektori vastupidavust, aga vaja on veel jõupingutusi

Kümme aastat pärast üleilmse finantskriisi puhkemist on mitu regulatiivset reformi, mis on aidanud luua vastupanuvõimelisema finantssektori, peaaegu lõpule viidud. Ehkki viimase aastakümne jooksul on tehtud märkimisväärseid edusamme, on endiselt mitmesuguseid õiguslikke ja institutsionaalseid probleeme, mis tuleb lahendada enne, kui Euroopa pangad saavad tegutseda täiesti lõimitud raamistikus ning finantsteenuste kasutajad saavad kasu lõimitumast ühtsest pangandusturust. Vaja on ka lisapingutusi, et arendada kapitaliturge, tugevdades samal ajal reguleerivat ja järelevalveraamistikku pangandusvälise finantssektori jaoks.

Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimine

2018. aastal aitas EKP jätkuvalt kaasa käimasolevatele aruteludele pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teemal. Mõlemad algatused aitavad tagada majandus- ja rahaliidu parema toimimise. Ühtsele kriisilahendusfondile ja Euroopa hoiuste tagamise skeemile ühise kaitsemehhanismi loomine hõlbustab ulatuslikumat finantslõimumist ja suurendab pangandusliidu usaldusväärsust. Lõimitumad finantsturud suurendavad laenuraha jaotumise tõhusust, hõlbustavad erasektori riskijagamist ning aitavad mitmekesistada rahastamisallikaid reaalmajanduse jaoks.

Edasised edusammud pangandusliiduga

2018. aasta juunis leppisid 27 ELi liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid kokku majandus- ja rahaliidu reformi käsitlevate otsuste esimeses kogumis, sealhulgas pangandusliidu lõpuleviimises. Nad leppisid kokku, et Euroopa stabiilsusmehhanism on ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsemehhanism. Seejärel kehtestati 2018. aasta detsembris ühise kaitsemehhanismi pädevus. Lisaks otsustasid nad, et tuleks hakata töötama Euroopa hoiuste tagamise skeemi teemaliste poliitiliste läbirääkimiste alustamise tegevuskava kallal. Nad leppisid 2018. aasta detsembris kokku kõrgetasemelise töörühma loomises, et töötada Euroopa hoiuste tagamise skeemi järgmiste sammudega.

Ühine kaitsemehhanism ühtsele kriisilahendusfondile

Oma töös, millega toetatakse ELi foorumeid ühtse kriisilahendusfondi jaoks ühise kaitsemehhanismi loomisel, esitas EKP seda küsimust puudutavad seisukohad õiguslikus arvamuses, mis käsitles Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Valuutafondi loomise kohta. Eelkõige märkis EKP, et kaitsemehhanism peaks toetama kõiki võimalikke Ühtse Kriisilahendusnõukogu võetud meetmeid, sealhulgas nii solventsus- kui ka likviidsustoe tagamist kriisilahendusmenetluses institutsioonidele. Peale selle peaks otsuseid kaitsemehhanismi poolt väljamaksete tegemise kohta tegema kiiresti ning see ei tohiks tekitada viivitusi Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahendusotsuste vastuvõtmisel ja täitmisel.

Riski vähendamine, mis on toimunud, võib hõlbustada edusamme Euroopa hoiuste tagamise skeemi teemalises poliitilises arutelus

Peale selle leiab EKP, et riski vähendamine, mis on toimunud, võib hõlbustada edusamme Euroopa hoiuste tagamise skeemi teemalises poliitilises arutelus. Oluline on, et 2016. aasta juuni tegevuskava järgitakse selles suhtes nii täpselt kui võimalik. Mis puutub Euroopa hoiuste tagamise skeemi tegeliku rakendamise tingimustesse, siis usub EKP, et need peavad olema vastavuses riskijagamise ulatusega Euroopa hoiuste tagamise skeemi esimeses etapis. EKP selgitas ka seda, et võttes arvesse Euroopa hoiuste tagamise skeemi esimese etapi ülesehituse mudeleid, oleks eelistatav luua tsentraliseeritud fond, et tagada süsteemi varustamine kindlate finantsressurssidega ning see, et juhtimisraamistik võimaldaks Euroopa tasandil kiiresti ühiseid otsuseid teha.

EKP andis nüüdki tehnilist nõu Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta. Eelkõige esitas ta pangandusliidu tugevdamiseks loodud ajutisele töörühmale ajakohastatud kvantitatiivse analüüsi Euroopa hoiuste tagamise skeemi suutlikkuse kohta[45]. Selles analüüsis leitakse, et täielikult rahastatud Euroopa hoiuste tagamise fond oleks piisav, et katta väljamakseid väga suure šoki korral. Samuti ei tekiks põhjendamatut süstemaatilist ristsubsideerimist Euroopa hoiuste tagamise skeemis, mis tähendaks seda, et mõned pangandussüsteemid panustaksid korrapäraselt vähem, kui nad saaksid fondist kasu, isegi riigipõhiseid šokke arvesse võttes.

EKP andis oma panuse riskide vähendamise meetmete arutellu

Peale selle jälgis EKP hoolikalt riskivähendamismeetmete arutelu ja avaldas ka oma arvamust. Kooskõlas EKP nõukogu 2016. aasta juuni järeldustega nõuab pangandusliidu lõpuleviimine lisasamme finantssektori riskide vähendamise ja jagamise mõttes. Jätkuv riskide vähendamine on EKP kui keskpanga ja pangandusjärelevalve tegija otsene huvi, et tugevdada pangandussüsteemi ja kogu pangandusliidu vastupanuvõimet. 2018. aastal aitas EKP kaasa ühisele järelevalvearuandele riskide vähendamise kohta, mis koostati koos Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ning milles esitati ajakohastatud hinnang selle kohta, kuidas riskid pangandusliidus muutuvad. EKP president selgitas 2018. aasta mais Euroopa Ülikool-Instituudis kõneldes, et arutelu iseloomustav riski vähendamise ja riski jagamise kahenemine on mitmes mõttes kunstlik. Õige poliitikaraamistiku puhul tugevdavad need kaks eesmärki teineteist.

EKP on kapitaliturgude liidu projekti tugev toetaja

EKP on olnud kapitaliturgude liidu projekti tugev toetaja selle algusest saadik. Nagu tuletati meelde EKP 2018. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates, tuleb kapitaliturgude liidu projekti puhul teha edusamme, sest täiesti iseseisval kapitaliturgude liidul on potentsiaali edendada majanduskasvu ning sellel võib olla oluline roll ELi finantsarhitektuuri ja järelevalvekorra tugevdamisel; seoses sellega oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suurem roll vajalik täiesti iseseisva kapitaliturgude liidu elluviimiseks. Komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskavas kajastatud õigusloomega seotud algatuste lõpuleviimine on seega võtmetähtsusega. Lisaks rõhutati EKP 2018. aasta mai aruandes, milles käsitleti finantslõimumist Euroopas, EKP teadusuuringutega kindlaks tehtud eri viise, mis teeksid kapitaliturgude liidu projekti riskijagamise kasutegurite poolest veelgi võimsamaks. Need viisid keskenduvad pensionireformide ja institutsionaalsete investeeringute väärtusele, finantskirjaoskuse stimuleerimise väärtusele ning Euroopa maksejõuetusraamistike ühtlustamist edendavate edasiste edusammude väärtusele.

Vajadus töötada välja vahendid, et maandada riske pangandusvälises finantssektoris

Nagu näha komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskavas esitatud kavatsustest, on pangandusvälisel finantssektoril tõenäoliselt aina olulisem roll euroala majanduse rahastamisel. See muutus pakub võimalusi finantssüsteemi mitmekesistada, aga sedamööda, kuidas finantsvahendus nihkub pankadelt pangandusvälistele finantsasutustele, võivad olemasolevad riskid üle kanduda ja ilmuda ka uued riskid. EKP rõhutas seega 2018. aastal arendusvahendite olulisust, et vähendada riske pangandusvälises finantssektoris. Näiteks peaksid ELi seadusandjad võtma kasutusele makromajandusliku usaldatavusjärelevalve vahendid, et käsitleda süsteemseid riske, mis on seotud likviidsuse mittevastavustega ja investeerimisfondides finantsvõimenduse kasutamisega.


4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne roll sellise turutaristu arendamisel, käitamisel ja järelevalvel, mis tagab maksete, väärtpaberite ja tagatiste vaba voo kogu Euroopas. Alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal on ta aidanud suurel määral ümber kujundada ja konsolideerida taristut suure väärtusega maksete, finantsinstrumentide kauplemisjärgsete teenuste ning viimasel ajal ka välkmaksete jaeteenuste jaoks. Peale selle jälgib eurosüsteem digitaalse ümberkujundamise protsessi arengut, et tagada finantsturutaristute ohutuse ja tõhususe säilitamine.


4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteemi TARGET Services hõlmab kolme komponenti: TARGET2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ja kommertstehingute reaalajaline brutoarvelduste süsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-üleste väärtpaberiarvelduste ühtne platvorm ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mis võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele vahendite reaalajalist ülekandmist ööpäev läbi ja kõigil päevadel aastas. Kõiki kolme teenust arveldatakse keskpangarahas, seega kõrvaldades tehingute arveldamisel krediidiriski.

Üle 1700 panga kasutab TARGET2, et algatada eurodes tehingud enda või oma klientide nimel. Arvestades filiaale ja tütarettevõtjaid, saab TARGET2 kaudu võtta ühendust rohkem kui 52 000 pangaga üle maailma. 2018. aastal töötles TARGET2 keskmiselt 346 834 makset päevas keskmise päevamahuga 1,7 triljonit eurot.

T2Si mitme valuuta funktsioon võeti kasutusele seoses Taani krooniga

Aasta pärast T2Sile migreerumise lõppetappi oli Taani krooni ühendamine makseplatvormiga oluline verstapost, sest see tähistas esimest korda seda, et T2Sis on tehtud maksete arveldamiseks kättesaadavaks muu vääring kui euro, kasutades platvormi mitme valuuta funktsiooni. 2018. aastal töötles T2S keskmiselt 572 172 tehingut päevas keskmise väärtusega 925,69 miljardit eurot päeva kohta.

2018. aasta novembris käivitas eurosüsteem TIPSi, mis võimaldab eurodes välkmaksete lõplikku ja tagasivõtmatut arveldamist igal kellaajal ja päeval kogu aastas vähem kui kümne sekundiga. TIPS töötati välja, et hõlbustada välkmaksete levikut üle Euroopa. See põhineb SEPA välkkreeditkorralduste skeemil – üleeuroopaliste välkmaksete skeem, mille on juba kasutusele võtnud üle 2000 makseteenuste osutaja 16 riigis. Peale selle arendati TIPSi kui TARGET2 laiendust, millel on juba ulatuslik osalejate võrgustik üle Euroopa, mida TIPS saab võimendada.

Tänu TIPSi kasutuselevõtule 2018. aasta novembris saavad üksikisikud ja ettevõtted teha omavahel rahaülekandeid vähem kui kümne sekundiga, kasutades välkmakseteenuseid

TIPSil võib lõpuks olla suur ulatus ja lai kohaldamisala, kui kasutada TARGET2 osalejate väljakujunenud võrgustikku ja kasutatavaid BIC-koode. On olemas paindlikud võimalused TIPSiga suhtlemiseks, seega eri liiki kasutajad pääsevad platvormile ligi eri funktsioonide kaudu.


4.2 Finantstaristu ohutuse ja tõhususe säilitamine digitaalse ümberkujundamise protsessi jooksul

Ehkki Euroopa lõimumine on edenenud, mõjutab finantsturutaristut ja makseid ulatuslik digitaalse ümberkujundamise protsess finantsvaldkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Eurosüsteem on võtnud selle topeltväljakutse vastu, tegutsedes protsesside kiirendajana ning edendades lõimumist ja innovatsiooni. Peale selle edendab eurosüsteem turutaristu ja maksete ohutust ja tõhusust oma järelevalvemandaadi alusel.

Maksete valdkonnas on eurosüsteem pidevalt juhtinud Euroopa lõimumise ja innovatsiooni protsessi. SEPA-le (ühtne euromaksete piirkond) ülemineku hinnang näitab, et eurodes nomineeritud kreedit- ja otsekorralduste standardimine on olnud edukas ning selle mõju maksetele on positiivne. Samas IBANi diskrimineerimist, st võlausaldajate tava keelduda aktsepteerimast otsekorraldusteks väliseid maksekontosid, ei ole veel täielikult kõrvaldatud. Lisameetmeid on vaja ka selleks, et arendada elektroonilise mandaadi lahendusi SEPA otsekorraldusteks, samal ajal kui kaartide puhul tuleb SEPA veel lõpule viia. EKP julgustab Euroopa kaardiskeeme tugevdama omavahelist toimivust ja täielikku Euroopa-ülest ulatust, võimaldades iga kaarti kasutada mis tahes terminalis.

Eurojaemaksete nõukogu – kõrgetasemeline foorum, mida juhib EKP ning mis edendab lõimitud, uuendusliku ja konkurentsivõimelise turu arendamist eurodes nomineeritud jaemakseteks ELis – egiidi all jätkub töö kaartide standardimisel koos välkmaksete uuenduslike jaemaksete edendamisega, isikutevaheliste mobiilimaksetega ning jaemakseteenuste kättesaadavusega.

Maksete algatamise teenuste valdkonnas, st veebiteenused, mis sisenevad kasutaja maksekontole, et algatada vahendite ülekanne kasutaja nimel ning kasutaja nõusolekul ja autentimisel, otsustas eurojaemaksete nõukogu võtta vastu tehniliste, tegevuslike ja ärinõuete ühtse kogumi maksete algatamise teenuste tõhusaks osutamiseks kogu Euroopas. E-arvete valdkonnas keskendus eurojaemaksete nõukogu standardil ISO 20022 põhineva maksetaotluse sõnumi vastuvõtmisele ning elektrooniliste arvete esitamise ja tasumise teenuste osutajate edasisele ühtlustamisele.

Väärtpaberite valdkonnas on eurosüsteem jätkuvalt tugevdanud T2Si ja kauplemisjärgset ühtlustamist, kohandades oma järelevalveraamistikku kauplemisjärgseks ühtlustamiseks, et võtta arvesse T2Sile migreerumise lõpuleviimist. 85% T2Si turgudest vastab T2Si ühtlustamise standarditele, aga tuleb teha lisatööd turu tasandil, et suurendada vastavust T2Si korporatiivse tegevuse standarditele.

Tagatiste halduse valdkonnas on EKP koos peamiste Euroopa finantsturgude sidusrühmadega välja andnud esimese ühtlustatud äriprotsesside ja töövoogude standardi, mis põhineb standardi ISO 20022 sõnumitel tagatiste haldamiseks. Täpsemalt avaldati 2018. aastal ühtlustamisaruanne kolmepoolse tagatiste juhtimise kohta ning ühtlustamisaruanne ettevõtete tegevuse kohta ning EKP tugineb turuosaliste toetusele, et rakendada nendes aruannetes sätestatud ühtlustamisstandardeid, eelkõige eesmärgiga toetada uue eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS) arendamist.

Uued teadusuuringud seoses hajusandmebaasi tehnoloogia võimaliku kasutamisega finantsturutaristu jaoks

Finantstehnoloogia valdkonnas süvendati ja laiendati teadusuuringuid, mis käsitlesid hajusandmebaasi tehnoloogia mõjusid Euroopa finantsturutaristule. 2018. aastal jätkus EKP ja Jaapani keskpanga ühine teadusuuringute programm, et hinnata hajusandmebaasi tehnoloogia võimalikku kasutamist finantsturutaristute jaoks, mis jätkus projekti Stella 2. etapi lõpuleviimisega. Analüüsiti täiesti uudset lähenemist, saavutamaks registritevaheline koostoime, mis ei nõua registritevahelist ühendust ega institutsioonilisi kokkuleppeid.

Et tagada finantsturutaristute ja maksete turvalisus ja tõhusus, kehtestab eurosüsteem järelevaatamis-eesmärgid konkreetsetes järelevaatamismäärustes, -standardites, -suunistes ja soovitustes ning täidab oma järelevaatamisülesandeid, kogudes asjaomast teavet, hinnates teavet järelevaatamiseesmärkide alusel ja algatades vajaduse korral muudatusi. 2018. aastal tugevdas eurosüsteem veelgi oma järelevaatamist, täiustades olulistest intsidentidest teatamist makseteenuste osutajate,[46] maksesüsteemide ja makseskeemide poolt.

Tuginedes oma jätkuvale kaardipettuste jälgimisele, avaldas eurosüsteem 2018. aastal viienda kaardipettuste aruande. Aruanne näitas suundumuse pöördumist ning seda, et SEPA väljastatud kaartidega seotud pettuste määr on veidi alanenud ja pangaautomaatides tehtavad kaardipettused on järsult vähenenud. Veebipettused aga suurenevad jätkuvalt (ehkki aeglasemalt kui selliste tehingute arv, kus kaarti ei kasutata), moodustades peaaegu kolm neljandikku kõigist kaardipettustest.

Mis puutub väärtpaberiarveldussüsteemide järelevaatamisse, siis osaleb EKP koos teiste euroala keskpankadega väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmisel ning nende korrapärasel ülevaatamisel ja jälgimisel väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel kui eurot emiteeriv keskpank. 2018. aastal avaldas eurosüsteem oma arvamuse viiele väärtpaberite keskdepositooriumile tegevusloa andmise kohta ning arvamuse, mis käsitles ühele väärtpaberite keskdepositooriumile tegevusloa andmist pangandustegevuselaadsete kõrvalteenuste osutamiseks.

2018. aastal alustati esimest T2Si töö põhjalikku hindamist kooskõlas CPMI-IOSCO põhimõtetega finantsturutaristute kohta. Hindamise teeb eurosüsteem, konsulteerides T2Si koostöörühmaga, kuhu kuuluvad selliste väärtpaberite keskdepositooriumide järelevaatajad, mis kasutavad T2Si teenuseid, T2Sis arveldatavate valuutade emiteerimise eest vastutavad keskpangad ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

Kesksete vastaspoolte jaoks läbivaadatud järelevalveraamistiku vastuvõtmine on endiselt väga oluline ja kiireloomuline

Kesksete vastaspoolte valdkonnas on eurosüsteem jätkuvalt kaasa aidanud Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel loodud järelevalvekolleegiumide tegevusele. Kesksete vastaspoolte kasvav roll suurendab finantssüsteemi vastupanuvõimet, aga koondab ka likviidsusriske, mis võivad mõjutada rahaturgu ja maksesüsteemide sujuvat toimimist ning tekitada vajaduse keskpanga likviidsuse tagamise järele, eriti erandlikel asjaoludel. Eurosüsteem vajab asjakohast raamistikku, et jälgida, hinnata ja vajaduse korral käsitleda neid riske nii ELis kui ka kolmandates riikides. See on eriti oluline, pidades silmas asjaolu, et märkimisväärne osa eurodes nomineeritud kliirimistegevusest toimub Ühendkuningriigis. Kesksete vastaspoolte jaoks läbivaadatud järelevalveraamistiku vastuvõtmine on seega endiselt väga oluline ja kiireloomuline.


5 Jõupingutused turu toimimise toetamiseks ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

Reageerides kasvavatele kartustele seoses euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimäära (EONIA) elujõulisusega, hakkas EKP 2017. aastal välja töötama uut võrdlusintressimäära ehk euro lühiajalist intressimäära (€STR), mis tugineb täielikult rahaturgude statistikaaruandluse andmetele. €STRi metoodika avaldati 2018. aasta juunis pärast seda, kui see oli saanud laialdase toetuse kahel avalikul konsultatsioonil, ning seda soovitas seejärel euro riskivabade intressimäärade töörühm EONIA asendusena. Seega peaks €STR saama üheks peamiseks võrdlusintressimääraks euroala turgudel.

EKP vastutab mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel. Tal on üldine kooskõlastav roll seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

Valuutahulgituru usaldusväärsuse ja tõhusa toimimise edendamiseks on välja töötatud hea tava põhimõtteid sisaldav dokument (vt infokast 5 käesoleva peatüki lõpus).


5.1 €STR – uus euroala rahaturgude üleöötehingute võrdlusintressimäär

Ebakindlusele reageerides kehtestab EKP oma üleööhoiuste intressimäära €STR

Euroala finantsturg on alates oma eksisteerimise algusest tuginenud võrdlusintressimääradele, nagu EONIA[47]. EONIAt kasutatakse laialdaselt aluseks oleva võrdlusintressimäärana paljudes tuletislepingutes, näiteks intressimäära vahetuslepingutes või tulevaste maksete kindlaks määramiseks mitmes avatud lepingus. EONIAt kasutatakse ulatuslikult ka finantstoodete väärtuse hindamiseks (tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks), muutes selle turgude toimimise jaoks väga oluliseks. Sellised võrdlusalused nagu EONIA on tähtsad ka keskpankadele, sest need näitavad seda, kuidas keskpanga rahapoliitika mõjutab eri turusegmente ja kuidas see kantakse üle ülejäänud majandusse.

EONIA kasutamine keelatakse tulevikus – kiiresti on vaja asendust

Tulevikus keelatakse EONIA kasutamine selle praeguses vormis, sest see ei vasta ELi võrdlusaluste määrusele. Pärast rühma kuuluvate pankadega konsulteerimist teatas EONIAt haldav Euroopa Rahaturgude Instituut 2018. aasta veebruaris, et EONIA metoodikas muudatusi ei tehta. See tähendab, et EONIA tuleb kiiresti asendada, et säilitada kõikide selliste turgude sujuv toimimine, mis tuginevad kindlale üleööturu intressimäärale.

Pidades silmas EONIAga kaasnevat ebakindlust, teatas EKP 2017. aasta septembris, et ta koostab enda üleööturu intressimäära, milleks on euro lühiajaline intressimäär (€STR). Viimane põhineb eurosüsteemile igapäevase rahaturgude statistikaaruandluse kaudu lihtsasti kättesaadavatel andmetel. Andmeid, mis on mõeldud eurosüsteemi toetamiseks rahapoliitika tegemisel, hakati koguma 2016. aasta juulis rahaturgude statistikaaruandluse määruse alusel. See kasutab andmeid, mille esitavad bilansimahu järgi 50 suurimat euroala panka, mis annavad igal tööpäeval kell 7 Kesk-Euroopa aja järgi teada kõikidest oma tehingutest, mis on tehtud eelmisel tööpäeval tagamata ja tagatud rahaturgudel, välisvaluuta vahetustehingute turul ning intressimäära vahetustehingute üleööturul.

€STRil on kõik omadused, mida turuosalised vajavad

EKP hakkas €STRit koostama selge kavatsusega, et sellel peaksid olema kõik omadused, mida turuosalised vajavad. EKP eesmärk on seega järgida võrdlusaluse koostamise parimat tava kooskõlas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetega ning ta püüab saavutada suurima võimaliku läbipaistvuse intressimäära kujundamisel, mille puhul on saadud kasu kahe avaliku konsultatsiooni ajal saadud teabest. Esimene avalik konsultatsioon algas 2017. aasta novembris ning käsitles €STRi ulatust ja selle aluseks olevaid huve ning teine avalik konsultatsioon algas 2018. aasta märtsis ja hõlmas intressimäära arvutamise täpseid tingimusi. €STRi lõplik metoodika avaldati 2018. aasta juunis.

€STR kõrvaldab mõned praeguse EONIA meetodi puudused

€STRi kujundamisel soovitakse kõrvaldada ka mõningad praeguse EONIA arvutamise metoodika puudused, säilitades samal ajal suhtelise lihtsuse ja läheduse sellele, millega turuosalised harjunud on. Nii nagu EONIA, on ka €STR tagamata intressimäär, mis tähendab seda, et selle väärtus kajastab vahendite puhasmaksumust ning seda ei mõjuta muud kaalutlused, näiteks tagatis. Nagu EONIA on ka €STR üleööturu intressimäär, mis kajastab kõiki tagamata turul tehtud tehinguid. Siiski on EONIA ja €STRi vahel märkimisväärseid erinevusi. EONIA on pankadevaheline laenuandmise intressimäär, ent €STR hõlmab laene, mida rahaturgude statistikaaruandluse aruandvad isikud võtavad mitte üksnes teistelt pankadelt, vaid ka teistelt finantsasutustelt, nagu pensionifondid, kindlustusandjad ja varahaldurid, ning võtab seega arvesse asjaolu, et puhta pankadevahelise turu aktiivsuse tähtsus on eurodes hulgitehingute tagamata rahaturu puhul vähenenud. Ning samal ajal kui EONIA põhineb vabatahtlikul andmeesitajate rühmal, mille suurus on aja jooksul vähenenud, tugineb €STR statistilise aruandluse andmetele, mille aruandvate isikute baas on palju laiem ja stabiilsem. Selle tulemusena on aluseks olev maht suurem kui EONIAt toetav maht. €STRi igapäevane maht on keskmiselt 32 miljardit eurot ja ulatub 16,5 miljardist eurost 44,1 miljardi euroni, ning seejuures annab iga päev aru keskmiselt 32 panka. Peale selle on €STR vähem volatiilne kui EONIA ning vähem ohustatud idiosünkraatilisest käitumisest (vt joonis 22).

Joonis 22

€STRi-eelne periood ja EONIA – maht ja intressimäärad

(vasak pool: miljardites eurodes; parem pool: protsentides; 15. märts 2017 kuni 18. september 2018)

Allikad: Euroopa Rahaturgude Instituut ja EKP.
Märkus. €STRi-eelsed andmed viitavad andmeridadele, mida EKP ajakohastab kord iga hoidmisperioodi jooksul, ning need arvutatakse, kohaldades rahaturgude statistikaaruandluse kättesaadavate andmete suhtes €STRi meetodit.

EONIA ja €STRi vahel on kaks olulist erinevust, mida turuosalised peaksid silmas pidama ning milleks nad peaksid valmistuma. Esiteks, kui vaadata EONIA ja €STRi erinevat ulatust ning eelkõige seda, et €STR on aruandvate isikute seisukohast laenuvõtmise intressimäär, samal ajal kui EONIA on laenuandmise intressimäär, on EONIA ja €STRi vahel praegu ligikaudu üheksa baaspunkti suurune vahe. Teiseks, pidades silmas rahaturgude statistikaaruandluse aruandlustsüklit, mis lõppeb järgmisel tööpäeval kell 7, saab €STRi avaldada üksnes üks tööpäev pärast nõuetekohaste tehingute kauplemispäeva, samal ajal kui EONIA avaldatakse samal tööpäeval. See tähendab, et kõik kasutajad, kes praegu kasutavad üleööturu võrdlusalust, mis on olemas samal päeval, peaksid valmistuma tehnilisteks ja menetluslikeks muudatusteks, mida on vaja €STRi avaldamise ajaga kohanemiseks.

€STR muutub kättesaadavaks 2019. aasta oktoobris

€STR muutub kättesaadavaks 2019. aasta oktoobris pärast süsteemide ja menetluste põhjalikku sisemist katsetamist eurosüsteemi tasandil. Samal ajal ajakohastab EKP €STRi-eelseid andmeridu kord iga hoidmisperioodi jooksul. Nende andmeridade eesmärk on anda üldsusele aimu sellest, kuidas €STR välja näeks ja toimiks, kui seda juba koostataks. See hõlmab igapäevaseid arvutusi alates 2017. aasta märtsist, mis aitavad lihtsustada €STRi kasutuselevõttu, kui seda kord koostama hakatakse.

2018. aasta septembris soovitas erasektori töörühm, mis käsitles euro riskivabu intressimäärasid ning mis loodi EKP, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Belgia finantsteenuste ja -turgude ameti ning Euroopa Komisjoni toetusel, €STRit kui EONIA asendusmäära, samuti kui määra, mida võib kasutada asendajana sellistes lepingutes, mis lähtuvad praegu euroala pankadevahelise üleööturu keskmisest aastaintressimäärast (EURIBOR). See soovitus anti pärast avalikku konsultatsiooni, mis käsitles võimalikke kandidaate, sealhulgas nii tagatud kui ka tagamata intressimäärasid. Konsulteerimisel saadi palju vastuseid, sealhulgas nii i) kinnitus analüüsi kvaliteedi kohta kui ka ii) selged suunised eelistatud riskivaba intressimäära kohta. €STRit peeti kõige asjakohasemaks tulevaseks euro riskivabaks intressimääraks, eelkõige tuginedes selle tagamata laadile, koostamise metoodikale ja väikesele volatiilsusele, samuti asjaolule, et seda hakkab haldama EKP ehk ELi institutsioon.

€STRi soovitamine euro riskivaba intressimäärana on ainus kõige esimene samm EONIA asendamise keerulises protsessis. 2018. aasta detsembris avaldas töörühm aruande, mis käsitleb võimalikke EONIA-lt ülemineku viise. Võimalikud üleminekuviisid on välja töötatud vastusena neljale põhiküsimusele: i) kas EONIAt ja €STRit avaldatakse paralleelselt või €STR järgneb EONIA-le pärast võrdlusaluste määrusele ülemineku kuupäeva; ii) kas EONIA ja €STR on sõltumatud intressimäärad või areneb EONIA metoodika selliselt, et see hakkab €STRist sõltuma pärast võrdlusaluste määrusele ülemineku kuupäeva; iii) kas EONIA ja €STRi vahe muudab ülemineku sujuvamaks; iv) kas EONIA üleööturu vahetustehingute ja €STRi üleööturu vahetustehingute diskonteerimise kõverad eksisteerivad koos. Aruandes soovitatakse, et Euroopa Rahaturu Instituut kui EONIA haldur peaks arendama praegust EONIA metoodikat selliselt, et pankade rühma poolt kehtestamise asemel arvutatakse see kui fikseeritud vahega €STRiga piiratud aja jooksul kuni EONIA kasutamine lõpetatakse. See tagaks stabiilse platvormi, et hõlbustada järkjärgulist ja sujuvat üleminekut €STRile.

Oluline on, et kõik EONIA kasutajad hakkaksid kavandama üleminekut

Järgmiste sammudena on väga oluline, et kõik EONIA kasutajad hakkaksid kavandama üleminekut. Mitu sammu saab astuda juba enne €STRi avaldamist, näiteks: i) EONIAga seotud toodete riskidest ja riskipositsioonidest sisese teadlikkuse suurendamine; ii) ettevalmistuste alustamine, vaadates läbi kõik lepingud ning hinnates EONIA-lt ülemineku mõju; iii) eelarve koostamine võimalikeks siseste süsteemide ja hindamismudelite muudatusteks, eelkõige seoses kliirijatega, ning iv) aktiivne ja otsene teabevahetus klientidega, osaledes asjaomastes foorumites, näiteks valdkondlikes töörühmades ja ümarlaudades, ning vastamine avalikele konsultatsioonidele. Edukas üleminek sõltub iga osalise valmisolekust, seega on tähtis, et kõiki kasutajaid teavitatakse ning toimub laiaulatuslik ja aktiivne osalemine aruteludes ja konsultatsioonides.


5.2 Laenutehingute haldamine

EKP haldab keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tegevust

EKP vastutab laenuvõtmis- ja andmistegevuse haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA)[48] ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[49] raames. 2018. aastal töötles EKP MTFA raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 1,7 miljardit eurot. Samuti töötles EKP 2018. aastal mitmesuguseid EFSMi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot.

EKP töötleb Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi makseid ning krediidikorralduse lepingu makseid

EKP vastutab ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[50] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[51] raames tehtavate operatsioonidega seotud teatavate maksete haldamise eest. 2018. aastal töötles EKP mitmesuguseid EFSFi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid. Samuti töötles EKP ESMi liikmete osamakseid ning mitmesuguseid selle mehhanismi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.[52] 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 52,9 miljardit eurot.


5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Eurosüsteem osutab teenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel

Ka 2018. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Kõiki neid teenuseid, mis on kättesaadavad euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, osutavad paljud eurosüsteemi kuuluvad keskpangad (eurosüsteemi teenuseosutajad) ühtsetel tingimustel ja kooskõlas üldiste turustandarditega. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes toetab raamistiku sujuvat toimimist ja aruandlust EKP nõukogule.

Eurosüsteemiga reservihaldusteenuste puhul ärisuhtes olevate klientide arv oli 2018. aasta lõpus 277 (2017. aasta lõpus 278). Teenuste endi kohta tuleb märkida, et kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) suurenesid sama ajavahemiku jooksul ligikaudu 10%.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste õigusraamistikku muudeti 2018. aastal, et hõlmata mitu tegevusega seotud muudatust, selgitada mõningaid aspekte ning vastata mõnedele soovitustele, mis saadi 2017. aastal korraldatud eurosüsteemi reservihaldusteenuste kliendiküsitlusest. Et ära hoida edasise muutmisakti vastuvõtmist, on kõik eurosüsteemi reservihaldusteenuse õigusraamistikus tehtud muudatused konsolideeritud uude EKP suunisesse eurodes eurosüsteemi reservihaldusteenuste osutamise kohta euroalavälistele keskpankadele ja riikidele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele (suunis EKP/2018/14 (uuesti sõnastatud)).

Infokast 5
Valuutaturgude üleilmne tegevusjuhend

Valuutaturgude üleilmne tegevusjuhend (FX Global Code) sisaldab hea tava põhimõtteid, mille eesmärk on edendada valuutahulgiturgude usaldusväärsust ja tõhusat toimimist. Tegevusjuhend avaldati 2017. aasta mais vastusena usalduse vähenemisele valuutaturul pärast mitut rikkumistega seotud skandaali. Rikkumised hõlmasid eelkõige valuutade võrdlusaluste (nt WMR London 4 p.m.) kehtestamisega manipuleerimist. Tegevusjuhend on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga egiidi all toimunud keskpankade (sealhulgas EKP) ja kogu maailma peamiste valuutaga kauplemise keskuste seninägematu ühise jõupingutuse tulemus. Tegevusjuhendi eesmärk on edendada kindlat, ausat, likviidset, avatud ja nõuetekohaselt läbipaistvat valuutaturgu kogu maailmas pigem mitme põhimõtte kui eeskirjade alusel. Tegevusjuhendi 55 põhimõtet keskenduvad läbipaistvusele, aususele ja riskide maandamisele kuues põhivaldkonnas – eetika, juhtimine, täitmine, teabevahetus, riskijuhtimine ja nõuetele vastavus – ning kinnitamisele ja arveldamisele.

Valuutaturgude üleilmne tegevusjuhend erineb valdkonna varasematest tegevusjuhenditest mitmel viisil nii selle järgimise ja juhtimise raamistike kui ka korrapärase läbivaatamise poolest. Esiteks on see esimene tegevusjuhend, mille on ühiselt välja töötanud kogu valuutavahetussektor (keskpangad, müügi- ja ostuasutused, pangandusvälised likviidsuse tagajad, e-kaubandusplatvormide käitajad ning muud maakler-, täitmis- ja arveldusteenuseid osutavad üksused), mis tõendab seega kindlat pühendumust paljude peamiste valuutaturuosaliste seas. Teiseks kehtib valuutaturgude üleilmne tegevusjuhend erinevalt varasematest tegevusjuhenditest, mille koostasid erinevad turuühendused või kohalikud valuutakomiteed, kogu maailmas kõikide valuutahulgiturgude osaliste kohta. Need hõlmavad müügiinstitutsioone (st panku), teatavaid turutaristu pakkujaid ja ostuinstitutsioone (varahaldurid, ettevõtted jne). Kolmandaks hõlmab tegevusjuhend proportsionaalsuse põhimõtet, et luua tasakaal eri jurisdiktsioonide vahelise mitmekesisuse austamise (nii turustruktuuri kui ka regulatiivse kohtlemise poolest) ning üleilmse algatuse järjepidevuse tagamise vahel. Neljandaks – ehkki varem ei pidanud institutsioonid avaldama tegevusjuhendite järgimise kinnitusi – on koostatud valuutaturgude üleilmse tegevusjuhendi järgimise kinnitus, et institutsioonid saaksid avalikult teatada, et nad järgivad tegevusjuhendit. Läbipaistvuse suurendamiseks on turuosaliste tegevusjuhendi järgimise kinnitused avalikult kättesaadavad avalike registrite platvormil Global Index of Public Registers. Lisaks haldab ja hoiab tegevusjuhendit ühiselt üleilmne valuutakomitee (Global Foreign Exchange Committee ehk GFXC) – foorum, mis ühendab peamiste valuutaga kauplemise keskuste valuutakomiteesid. GFXC hindab korrapäraselt, kas uus teave või turul toimunud muutused nõuavad tegevusjuhendi ajakohastamist või täiendamist. Näiteks 2017. aasta detsembris ajakohastas GFXC tegevusjuhendit, et selgitada põhjalikumalt nii-öelda viimase vaate (last look) aknas kauplemist. See on tava, mida kasutatakse elektroonilisel kauplemisel ja mille kohaselt on kauplemisettepaneku saanud turuosalisel viimane võimalus ettepanek noteeritud hinnaga vastu võtta või tagasi lükata. GFXC teeb ka järelevaatamist tegevusjuhendi harvemini toimuva põhjaliku läbivaatamise üle.

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpangad on toetanud valuutaturgude üleilmset tegevusjuhendit oma vastavates jurisdiktsioonides, millel on ühiselt oluline roll üleilmsel valuutaturul. Nimelt eeldavad EKPSi keskpangad, et nende korrapärased valuutaga kauplemise vastaspooled järgivad valuutaturgude üleilmset tegevusjuhendit ja allkirjastavad tegevusjuhendi järgimise kinnituse. Enamik EKP valuutaturgude vastaspooli on seda teinud. Tegevusjuhendi järgimise kinnituse allkirjastamine on ka eeltingimus, et turuosalised saaksid EKP valuutaturgude kontaktrühma liikmeks. See kontaktrühm on EKP ja valuutahulgiturgude sektori turuspetsialistide arutelufoorum.

Peale selle, et EKPSi keskpangad julgustavad turuosalisi tegevusjuhendit vastu võtma, on nad olnud eeskujuks tegevusjuhendi allkirjastamisega. EKPSi keskpangad on oma pangasisesed tavad läbi vaadanud, analüüsinud lünki eesmärgiga hinnata oma sisest valuutavahetustegevust tegevusjuhendi põhimõtete alusel, kohandanud vajaduse korral oma pangasiseseid menetlusi ja korraldanud oma töötajate jaoks korrapäraseid koolitusi. EKP on koostanud oma hinnangu ja avaldas oma tegevusjuhendi järgimise kinnituse 29. novembril 2017. Samal päeval avaldas veel 14 EKPSi keskpanka ühel ajal oma tegevusjuhendi järgimise kinnituse. Ülejäänud EKPSi keskpangad tegid seda 2018. aasta jooksul. Hästi toimivad finantsturud on keskpankade jaoks olulised, et tagada rahapoliitika sujuv ülekandumine reaalmajandusse, millest peaks lõppkokkuvõttes saama kasu kõik kodanikud.

Märkimisväärne arv turuosalisi kogu maailmas on avalikult tõendanud, et nad järgivad tegevusjuhendit. 2018. aasta oktoobriks oli tegevusjuhendi järgimise kinnituse allkirjastanud üle 400 institutsiooni. Rohkem kui pooled neist on pangad, ligikaudu 10% on keskpangad ja veidi alla 10% on ostuturu osalised (vt joonis A). EKPSi keskpangad suhtlevad edaspidigi kooskõlastatult eri turuosaliste ja nende ühingutega, et suurendada teadlikkust tegevusjuhendist, julgustada selle ulatuslikku järgimist ja edendada usaldusväärseid valuutaturge. Sel eesmärgil juhib EKP GFXC ostuturu teavitamise töörühma, mille eesmärk on leida viise, kuidas aidata kogu ostuvaldkonna ettevõtetel tegevusjuhendiga tutvuda ja seda järgima hakata.

Joonis A

Tegevusjuhendi järgimise kinnituste jaotus turuosaliste liigi järgi

(protsentides; oktoober 2018)

Allikad: GFXC ja EKP arvutused.


6 Rohkem pangatähti, vähem võltsinguid

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad euroalal europangatähtede emiteerimise ja vääringu usaldusväärsuse säilitamise eest. Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus on kasvanud alates nende kasutuselevõtust 2002. aastal ning viimastel aastatel kiiremas tempos kui majanduskasv. Tulenevalt mitme teguri kombinatsioonist, sealhulgas uute teise seeria pangatähtede täiustatud turvaelementidest, koostööst õiguskaitseasutustega ning Euroopa ja riikide tasandil tehtud teabevahetus- ja koolitusalastest jõupingutustest on võltsingute arv veelgi vähenenud ja on väga madalal tasemel. Uute ja uuenduslike turvaelementidega 100- ja 200euroste pangatähtede kasutuselevõtuga 28. mail 2019 on pangatähtede teine seeria lõpule viidud.


6.1 Ringluses olevate pangatähtede pidev kasv

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus on pidevalt kasvanud

2018. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 5,6% ja väärtus 5,2%. Aasta lõpus oli ringluses 22,6 miljardit europangatähte koguväärtusega 1231 miljardit eurot (vt joonised 23 ja 24). 100euroste pangatähtede aastane kasvumäär oli kõrgeim ja ulatus 2018. aastal 6,9%ni. 2018. aasta lõpus ringluses olevate 100euroste pangatähtede koguväärtus oli 280 miljardit eurot, mis võrdub kõikide ringluses olevate europangatähtede nimiväärtuste koguväärtusega 2002. aasta mais. 50euroste pangatähtede arvu kasv püsis hoogne ja oli 6,3%.

Joonis 23

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Allikas: EKP.

Joonis 24

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Väärtuse järgi arvestades hoitakse kolmandikku europangatähtedest väljaspool euroala

Hinnanguliselt hoitakse väärtuse poolest ligikaudu kolmandikku ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala. Valdavalt hoitakse neid pangatähti naaberriikides ja tegu on peamiselt suuremate nimiväärtustega. Neid kasutatakse väärtuse hoidjana ja rahvusvahelistel turgudel tehingute arveldamiseks.

Euroala liikmesriikide keskpangad jagavad europangatähtede tootmist omavahel ja 2018. aastal tootsid nad kokku ligikaudu 4 miljardit pangatähte.

2018. aastal suurenes ringluses olevate euromüntide koguarv 3,7% ja oli aasta lõpus 130,7 miljardit. Ringluses olevate müntide väärtus suurenes 29,0 miljardi euroni ja oli 3,6% suurem kui 2017. aasta lõpus.

2018. aastal kontrollisid euroala liikmesriikide keskpangad umbes 31 miljardi pangatähe ehtsust ja seisundit ning kõrvaldasid ringlusest ligikaudu 5 miljardit pangatähte. Samuti aitas eurosüsteem endiselt rahakäitlustehnika tootjatel tagada, et nende seadmed vastaksid standarditele, mille EKP on kehtestanud europangatähtede ehtsuse ja seisundi kontrollimiseks enne nende taasringlusse laskmist. 2018. aastal kontrollisid krediidiasutused ja muud kutselised sularahakäitlejad niisuguseid seadmeid kasutades umbes 37 miljardi europangatähe ehtsust ja seisundit. Teavet eurosüsteemi küsitluse kohta, mis käsitleb krediidiasutuste pakutavate sularahateenuste ja jaemüüjate poolt sularahamaksete vastuvõtmist, saab infokastist 6.

Infokast 6
Eurosüsteemi küsitlus krediidiasutuste pakutavate sularahateenuste ja jaemüüjate poolt sularahamaksete vastuvõtmise kohta

Elektrooniliste maksete suurenevast osakaalust hoolimata sularahanõudluse kasv 2018. aastal jätkus. Praegustes aruteludes sularaha rolli teemal märgitakse sageli, et sularaha on kallis ja krediidiasutused vähendavad oma sularahateenuseid. Jätkuna EKP uuringule, mis käsitles sularaha kasutamist kodumajapidamiste poolt ja korraldati 2016. aastal, tegid EKP ja 19 eurosüsteemi liikmesriigi keskpangad 2018. aastal küsitluse 87 krediidiasutuse, 55 kutselise sularahakäitleja (või rahaveoettevõtte) ning 157 äriettevõtte (nt kauplused, jaemüüjad, restoranid) seas, et välja selgitada, kuidas eri sidusrühmad sularahatsüklis sularaha tajuvad (vt joonis A) ja kuidas saaks sularahataristu tõhusust parandada. Andmeid koguti sidusrühmade seas korraldatud küsitluste kaudu. Seepärast on uuringu tulemused kvalitatiivset laadi ja allpool esitatud näitajatesse tuleks suhtuda ettevaatusega.

Joonis A

Sularahatsükkel euroalal

Allikas: EKP.

Krediidiasutuste sularahateenused

Ehkki kõik krediidiasutused kirjeldasid oma klientidele osutatavaid sularahateenuseid ressursi- ja kulumahukana, pidas 75% neist neid teenuseid oluliseks või väga oluliseks, 20% andsid neutraalse hinnangu ning üksnes 5% pidas sularahateenused ebaoluliseks. Pankadele avalduv kulusurve tingib jätkuvalt sularahahalduse protsesside automatiseerimise ja iseteenindusliku panganduse laiendamise. Tavapäraste pangaautomaatide (lihtsad sularaha väljavõtmise seadmed) järkjärguline asendamine mitmeotstarbeliste pangaautomaatidega, eelkõige sularaha ringlusse võtvate seadmetega, mis võimaldavad teha ka sularaha sissemakseid, peaks lähiaastatel jätkuma. Seda suundumust toetab valdkonnas toimuv tehniline innovatsioon. Küsitluse järgi võtavad kliendid hinnanguliselt umbes 75% kõigist europangatähtedest välja iseteenindusliku panganduse kaudu, samal ajal kui pangatähtede hoiuleandmine klientide poolt on võrdselt jaotunud pangakontori teenuste ja automaatsete teenuste vahel (vt joonis A).

Joonis A

Pangatähtede teenuste automatiseerimise ulatus krediidiasutustes

(protsentides)

Allikas: eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade 2018. aasta küsitlus krediidiasutuste seas.

Kulutõhususega seotud põhjustel analüüsivad krediidiasutused hoolikalt sularahaautomaatide asukohtade majanduslikku elujõulisust ning alakasutatud masinad paigutatakse ümber või kõrvaldatakse kasutuselt. Muud tegurid, mis toovad kaasa pangaautomaatide võrkude kahanemise, on näiteks pankade ühinemised ja pankadevahelise koostöö mudelid, mis võimaldavad klientidel kasutada teiste asutuste pangaautomaate tasuta. Sellist pangaautomaatide võrgu kahanemist võib praegu täheldada Madalmaades, Prantsusmaal ja Portugalis. Seevastu Itaalias, Kreekas ja Küprosel pangaautomaatide võrgud kasvavad. Joonisel B on esitatud ülevaade pankade keskmise tähtajaga kavadest pangaautomaatide võrkude toimimise kohta, mis näitab, et praegused erinevad suundumused võivad eelolevatel aastatel jätkuda. Üks tõhus viis pakkuda kodanikele väikeses mahus sularahavarusid on sularaha tagasimakse skeemid, mille puhul jaemüüjad teevad klientidele sularaha väljamakse, kui nad on kaupade või teenuste eest kaardiga tasunud. Sularaha tagasimakse skeeme kasutatakse praegu 11 euroala riigis, ehkki mõnes neist üksnes väga piiratud määral, ning neid vaadeldakse lisateenusena, mida jaemüüjad saavad oma klientidele osutada.

Joonis B

Pangaautomaatide võrkude kavandatav arendamine euroala pankade poolt

(pankade protsent)

Allikas: eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade 2018. aasta küsitlus krediidiasutuste seas.
Märkus. Joonisel on näidatud 17 euroala riigis (v.a Austrias ja Soomes) asuva 81 krediidiasutuse vastused küsimusele „Mis on teie pragune plaan oma pangaautomaatide võrgu suhtes järgmiseks viieks kuni seitsmeks aastaks?“.

Sularaha transporti jaemüüjate, sularahakeskuste ja liikmesriikide keskpankade vahel ning siseseid sularahahalduse protsesse tellitakse suurel määral allhankena kutselistelt sularahahaldusettevõtetelt, eriti müntide korral. Joonisel C on esitatud ülevaade peamiste sularahakäitlustoimingute allhangete kohta. Lähiaastatel ei ole suuremaid muutuseid oodata, mis viitab sellele, et pangad juba haldavad oma sularahakäitlemise operatsioone tõhusalt.

Joonis C

Pankade poolt sularahaga seotud protsesside allhangete ulatus

(protsentides)

Allikas: eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade 2018. aasta küsitlus krediidiasutuste seas.
Märkus. Tuginedes 18 euroala riigis (v.a Austria) 85 krediidiasutuselt saadud vastustele.

Olemas on potentsiaal saavutada müntide käitlemise valdkonnas suurem tõhusus, sest logistika puhul leiti, et see on töömahukas, ning müntide töötlemise seadmete toimimist hinnati vähem rahuldavaks kui pangatähtede töötlemise seadmete puhul. Krediidiasutuste kinnitusel on suurema paindlikkuse tagamine müntide kohustuslikul kontrollimisel ning 1- ja 2sendiste müntide kasutamise lõpetamine ühed võimalikud viisid suurendada sularahakäitluse tõhusust. Krediidiasutused märkisid, et müntide pakkumist saaks parandada ka siis, kui liikmesriikide keskpangad ja emiteerivad asutused kohandaksid oma hulgimüügi operatsioone ja pakuksid rohkem sularahateenuseid selliste kohtade läheduses, kus jaemüüjad neid vajavad.

Sularahamaksete aktsepteerimine jaemüüjates

Jaeettevõtete lai valik tähendas, et küsitlusest oli keeruline saada esinduslikke kvalitatiivseid andmeid. Küsitlus annab sellegipoolest hea ülevaate jaemüüjate seisukohtadest euroala tasandil, sest küsitleti eri suurusega ettevõtteid mitmesugustest sektoritest. Kokkuvõttes pidasid jaemüüjad makseinstrumente hinnates maksetehingute usaldusväärsust ja klientide arvelduseelistusi kõige olulisemateks kriteeriumideks. Teisejärgulise tähtsusega olid tehingu tegemise kiirus ja maksetega seotud kogukulud, millele järgnesid turvaaspektid. Nende kriteeriumide kohaselt olid sularahaga seotud tulemused head, eriti väiksemate jaemüüjate seas, kelle sisesed sularahakäitlemiskulud on üldiselt väiksemad kui elektrooniliste maksete teenustasud, samuti riikides, kus pangad võtavad sularahateenuste eest väiksemaid teenustasusid või ei võta neid üldse (vt joonis D).

Joonis D

Jaemüüjate kriteeriumid eri maksevahendite aktsepteerimisel

Allikas: eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade 2018. aasta küsitlus jaemüüjate seas.
Märkus. Joonisel on näidatud keskmised hinnangud alates 1 (parim hinnang) kuni 5 (halvim hinnang) punktini.

Jaemüüjad pakkusid välja mitu viisi, kuidas sularahatsüklit tõhustada, sealhulgas sularahahoiuste pangatasude alandamine, sularahahoiuste kiirem (viivitamatu) pangakontodele krediteerimine ning suuremal arvul 5euroste pangatähtede jaotamine pangaautomaatide kaudu, et vähendada nende vahetamise vajadust. Peale selle avaldasid jaemüüjad soovi saavutada suurem konkurents sularahakäitluse ärivaldkonnas. Mõnes liikmesriigis kutsusid jaemüüjad üles tagama ka keskpanga suuremat osalust müntide pakkumisel, sealhulgas otsest juurdepääsu liikmesriikide keskpankade münditeenustele. Lisaks tehti kulude vähendamise meetmena sageli ettepanek lõpetada 1- ja 2sendiste müntide kasutamine (koos tasumisele kuuluva kogusumma lähima viie sendini ümardamise eeskirjadega).

Küsitluse tulemused näitavad, et väga suur osa krediidiasutusi kavatseb jätkata sobivas valikus sularahateenuste osutamist, kasutades rohkem iseteeninduslikku pangandust. Ent kuna rohkem kui üks kolmandik küsitletud krediidiasutustest kavatseb oma pangaautomaatide võrgu suurust vähendada, jälgivad EKP ja eurosüsteemi liikmesriikide keskpangad sularahatsüklit ja pankade sularahateenuseid tulevikus põhjalikumalt. Ehkki küsitluse tulemused ei anna alust muretseda sularaha aktsepteerimise üle jaesektoris, on muutuvas maksete valdkonnas oluline, et sularaha ei seata ebasoodsasse olukorda, see jääb maksete tegemisel laialdaselt aktsepteerituks ning selle rolli seadusliku maksevahendina ei õõnestata.


6.2 Europangatähtede võltsimine püsis vähene ja kahanes veelgi

Võltsitud europangatähtede koguarv vähenes 2018. aastal veelgi ning ringlusest kõrvaldati ligikaudu 563 000 võltsingut. See areng tuleneb mitme teguri kombinatsioonist, sealhulgas uute teise seeria pangatähtede täiustatud turvaelementidest, koostööst õiguskaitseasutustega ning Euroopa ja riikide tasandil tehtud teabevahetus- ja koolitusalastest jõupingutustest. Ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvuga võrreldes on europangatähtede võltsingute osakaal veelgi kahanenud ja on väga väike. Joonisel 25 on kujutatud ringlusest kõrvaldatud võltsingute arvu pikaajalist arengut. Võltsitakse peamiselt 20- ja 50euroseid pangatähti, mis 2018. aastal moodustasid võltsingute koguarvust kokku üle 80%. Võltsitud 20euroste pangatähtede osakaal vähenes 2018. aastal veelgi.

Joonis 25

Võltsitud pangatähtede arv miljoni ringluses oleva ehtsa europangatähe kohta

(miljondikes)

Allikas: EKP.

EKP soovitab üldsusel olla endiselt tähelepanelik ning pidada meeles, et pangatähti saab kontrollida katsumise, vaatamise ja kallutamise teel

Hoolimata ringlusest kõrvaldatud võltsingute vähenemisest soovitab EKP üldsusel olla võimalike võltsingute suhtes endiselt tähelepanelik, pidada meeles turvaelementide kontrollimist pangatähte katsudes, vaadates ja kallutades, ning alati kontrollida mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse kutselistele sularahakäitlejatele pidevalt koolitusi nii Euroopas kui ka mujal. Samuti avaldatakse ajakohaseid teabematerjale, et toetada eurosüsteemi võltsimisvastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EKP koostööd ka Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga.


6.3 Täiustatud turvaelementidega uued 100- ja 200eurosed pangatähed avalikustatud

Täiustatud turvaelementidega uued 100- ja 200eurosed pangatähed avalikustati 17. septembril 2018. Pärast 5-, 10-, 20- ja 50eurost pangatähte on uued 100- ja 200eurosed pangatähed teise seeria kaks viimast kasutusele võetavat nimiväärtust. Need lastakse ringlusse 28. mail 2019. See tähistab eurosüsteemis mitu aastat kestnud ettevalmistuste ja koostöö lõpuleviimist.

Europangatähtede teine seeria on lõpule viidud

EKP nõukogu otsustas jätta 500eurose pangatähe teisest seeriast välja, võttes arvesse kartusi, et seda nimiväärtust võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks. Pidades silmas euro rahvusvahelist rolli ja suurt usaldust europangatähtede vastu, jääb 500eurone pangatäht seaduslikuks maksevahendiks ning seda saab endiselt kasutada nii maksevahendi kui ka väärtuse säilitajana. Europangatähed säilitavad alati oma väärtuse, sest neid kõiki saab piiramatu aja jooksul euroala liikmesriikide keskpankades vahetada.

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad on ellu viinud teabekampaaniat, et valmistada üldsust ja kutselisi sularahakäitlejaid ette uue 100- ja 200eurose pangatähe kasutuselevõtuks. Nagu ka teiste nimiväärtuste puhul on uusi pangatähti lihtne kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades, aga kahel suure nimiväärtusega pangatähel on ka uued uuenduslikud turvaelemendid. Väärtuse järgi on 100eurone pangatäht teine enim kasutatav nimiväärtus (pärast 50eurost) ning ringluses olevate pangatähtede arvu järel asub ta kolmandal kohal (pärast 50- ja 20eurost pangatähte ja enne 5- ja 10eurost pangatähte). Eurosüsteem toetab pangatähtede käitlemise ja autentimise seadmete tootjaid ja omanikke uute pangatähtede jaoks ettevalmistuste tegemisel. See hõlmab seadmete katsetamise hõlbustamist, võimalust võtta liikmesriikide keskpankadelt laenuks teise seeria emiteerimata pangatähti ning pangatähtede selliste töötlemisseadmete loetelu avaldamist, mille puhul on edukalt tõendatud, et need suudavad töödelda uusi teise seeria pangatähti.


7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga ja ühtse järelevalvemehhanismiga seotud ülesannete täitmisel riiklike pädevate asutuste abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat, mida on vaja selleks, et toetada euroala rahapoliitikat, EKP järelevalveülesandeid, finantsstabiilsust ja mitmesuguseid muid Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus, aidates saavutada EKP läbipaistvuse eesmärki. EKPS süvendas veelgi oma koostööd Euroopa statistikasüsteemiga, eelkõige aruteludes ja algatustes, mis käsitlevad üleilmastumise mõõtmist ja rahvusvaheliste ettevõtete tegevust. EKPS avaldas ka 2018. aastal euroala korralist statistikat tõrgeteta ja õigel ajal. Peale selle tegi ta suuri jõupingutusi, et vastata uutele nõuetele pakkuda kvaliteetseid ja üksikasjalikumaid andmeid riigi, sektori ja instrumendi tasandil.


7.1 Uus ja täiustatud euroala statistika

Selge suundumus kildandmete poole, et võimaldada kiiret ja paindlikku analüüsi

EKPSi ja tema statistikakomitee kasutatava pankadelt andmete kogumise strateegia eesmärk on standardida ja lõimida nii palju kui võimalik olemasolevaid EKPSi statistikaraamistikke eri valdkondades ja riikides. See lähenemisviis tugineb selgetele ja ühtlustatud mõistetele, määratlustele ja nõuetele, samuti andmete standardimise edendamisele, mis aitab kaasa automaatsele andmetöötlusele ja parandab andmete kvaliteeti. Teine selle strateegia oluline komponent on nihe kildandmete kogumise poole, mis võimaldab täita uusi andmenõudeid paindlikumalt ja õigel ajal, vähendades vajadust teha ühekordseid päringuid. Selle lähenemisviisi peamised eesmärgid on suurendada aruandluse tõhusust ja vähendada pankade koormust.

Ühe selle strateegilise lähenemisviisi elemendi – EKPSi lõimitud aruandlusraamistiku (IReF) – eesmärk on lõimida pankade statistikaaruandluse nõuded ühte andmete kogumise kihti, mis hõlmab kõiki EKPSi andmevajadusi ja -nõudeid. Lõimitud aruandlusraamistik hõlmaks ka ümberkujundamiseeskirju, mida on vaja, et luua vajalikud rahapoliitilised ja finantsilised koondnäitajad, mis vastavad konkreetsetele nõuetele, alustades lõimitud kogumiskihist. Teine element – pankade ühtne aruandluse käsiraamat (BIRD) – on sisendikiht, mis aitab andmeesitajatel tõhusalt korraldada oma sisestes süsteemides salvestatud teavet. Seda täiendaksid pankade ümberkujundamiseeskirjad, mida nad rakendavad, et täita oma aruandlusnõudeid. Kui lõimitud aruandlusraamistik on kehtestatud, saavad pangad kasutada samu ümberkujundamisreegleid kõigis euroala riikides. Pangandusvaldkonnaga koostööst lähtuvat lähenemisviisi, mida EKPS järgis, on kirjeldatud infokastis 7.

Infokast 7
Koostööpõhine lähenemisviis EKPSi statistikale

EKPSi otsustajad vajavad rahapoliitika ning makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks kvaliteetset statistikat. Suure osa sellest statistikast esitab pangandussektor. Seepärast on oluline, et pangad mõistaksid hästi oma aruandekohustusi, et tagada nende poolt EKPSile esitatavate andmete hea kvaliteet.

Andmete kvaliteet paraneb ka juhul, kui aruandlusnõuded on ühtlustatud ja hoidutakse topeltpäringutest. Seda silmas pidades otsustas EKPSi statistikakomitee alustada dialoogi pangandussektoriga, et vahetada seisukohti EKPSi statistika valdkonna uute ja pooleliolevate algatuste teemal. Pangandussektori dialoogi pidava foorumi koosolekud EKPSi statistika teemal toimuvad EKPs ja tavaliselt kord aastas. Esimene koosolek oli 16. märtsil 2018. Kooskõlas läbipaistvussuunistega avaldatakse päevakava ning esitluste kokkuvõte ja slaidid EKP veebilehel.

Koosolekul vahetasid osalejad kõigepealt seisukohti aruandlusnõuete ühtlustamise keskmise tähtajaga väljavaadete teemal lõimitud aruandlusraamistiku (Integrated Reporting Framework) kaudu. Pangandussektori esindajad väljendasid lõimitud aruandlusraamistikule toetust ja avaldasid soovi ühtlustada aruandlusnõudeid mitte üksnes EKPSi statistika, vaid ka järelevalve-eesmärkidel või konkreetsete riigi või EKPSi-väliste nõuete alusel kogutud andmete puhul. Pangandussektor väljendas toetust ka pankade ühtsele aruandluse käsiraamatule (Banks’ Integrated Reporting Dictionary, BIRD), milles kirjeldatakse andmeid, mida tuleb hankida pangasisestest IT-süsteemidest, et koostada EKPSi nõutavaid aruandeid, ning järelevalvega seotud aruandlusnõudeid. See aitab parandada esitatud andmete kvaliteeti. EKPS julgustas rohkemaid kommertspanku ühinema pankade ühtse aruandluse käsiraamatu algatusega, et tagada pidevad edusammud. EKP avaldab „Meie statistika“ veebisaidil ka eraldi pangandusandmeid, et esitada pangandusringkonnale statistikat lihtsasti allalaaditaval viisil.

Alates koosolekust on pangandussektor ja EKPS oma dialoogi jätkanud. Jätkuva seisukohtade vahetuse tulemusena avaldas Euroopa Pangandusföderatsioon hiljuti lõimitud aruandluse põhimõtted, milles ta kinnitas veel kord oma toetust lõimitud aruandlusraamistikule ja pankade ühtsele aruandluse käsiraamatule.

Kooskõlas selle strateegia rakendamisega esitas EKP statistika peadirektoraat 2018. aastal olulisi kildandmete kogumeid, et võimaldada paindlikku ja põhjalikku mitut kriteeriumit hõlmavat analüüsi. Üks silmapaistev näide on üksikasjalike krediidi- ja krediidiriski andmete kogumine AnaCrediti raamistiku alusel, mida hakati kasutama 2018. aastal. AnaCredit on algatus, mille alusel kogutakse üksikasjalikku, õigeaegset ja ühtlustatud teavet üksikute laenude kohta, mida krediidiasutused on andnud ettevõtetele ja teistele juriidilistele isikutele. See teave tehakse kasutajatele kättesaadavaks asjakohaste konfidentsiaalsuseeskirjade alusel. Selle andmemudel toetab kildandmete lugematute kombinatsioonide kiiret tuletamist, pakkudes suuremat paindlikkust analüüsiks, mida teevad kasutajad mitmes keskpanganduse valdkonnas ja pangandusjärelevalves, ning suurendada sellise analüüsi väärtust, samuti võimaldada võrdluseid koondstatistikaga andmete kvaliteedi kinnitamise osana. Kui kõik euroala liikmesriikide keskpangad on alustanud täielikku aruandlust AnaCreditile, siis kogutakse iga kuu andmeid eeldatavasti ligikaudu 50 miljoni instrumendi kohta.

Märkimisväärseid edusamme tehti ka väärtpaberite hoidmise statistika rühma puhul. Väärtpaberite hoidmise statistika andmekogum on väga üksikasjalik; andmeid saab vaadelda isegi teatavate pangagruppide (investorite) eri liikmete ja väärtpaberite (vara) tasandil. Muu hulgas võimaldab see teha nõuetekohaselt ja paindlikult kindlaks riske ja mõju ülekandumist finantsturgudel. Andmete kogumist eri väärtpaberite kohta, mida konkreetsed pangagrupid hoiavad, laiendati, et hõlmata rohkem pangagruppe ja omadusi. Alates 2018. aasta kolmandast kvartalist hõlmab täiustatud aruandlus kõiki pangagruppe, mille üle EKP otsest järelevalvet teeb. Peale selle antakse aru uutest omadustest kooskõlas AnaCrediti kontseptsiooniga, nii et laene ja väärtpabereid puudutavaid andmeid saab ühtlustatud viisil ühiselt kombineerida ja analüüsida. Nii AnaCrediti kui ka väärtpaberite hoidmise statistika kildandmete kogumid põhinevad selliste registrite süsteemil, kus hoitakse täielikku, täpset ja ajakohast teavet institutsionaalsete üksuste (asutuste ja sidusettevõtjate andmebaas ehk RIAD) ja finantsinstrumentide (tsentraliseeritud väärtpaberite keskandmebaas ehk CSDB) kohta; mõlemaid registreid täiustati märkimisväärselt 2018. aastal.

Samamoodi on viimase aasta jooksul ning nii, nagu ette nähtud, EKPSi asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasi (õiguslikke ja muid statistilisi institutsionaalseid üksuseid käsitlevate viiteandmete ühine andmekogum) suutlikkust suurendatud, et tugevdada selle toetust äriprotsessidele kogu eurosüsteemis ning täita EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi ülesandeid. Peale selle avaldas EKPS 2018. aasta juunis asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasi suunise (suunis EKP/2018/16), mis parandab nende ülesannete koordineerimist, mida liikmesriikide keskpangad täidavad seoses viitandmete esitamisega asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasile. 2018. aastal algatas EKP rahaturgude statistikaaruandluse (määrus EKP/2014/48) muutmise. Muudetud määrus tagab, et hõlmatud on kõikide finantsvaldkonna vastaspooltega tehtavad tehingud, tugevdab juriidilise isiku tunnuse (LEI) kasutamist ning kindlustab andmeesitajate kohustusi järgida rangeid standardeid, mille eesmärk on kaitsta teabe terviklikkust. Pärast kaht avalikku konsultatsiooni avaldas EKP 28. juunil 2018 euro lühiajalise intressimäära (€STR) arvutamise metoodika (vt punkt 5.1). €STRit hakatakse avaldama 2019. aasta oktoobrist. Samal ajal on EKP hakanud avaldama näitajaid (millele viidatakse kui enne euro lühiajalist intressimäära avaldatud näitajatele, €STRi-eelsetele näitajatele), mida turuosalised saavad kasutada, et hinnata uue intressimäära sobivust enne selle kättesaadavaks tegemist, ning kohandavad oma protsesse ja menetlusi, et tagada sujuv üleminek. €STRi-eelsed andmed hõlmavad ajaloolisi aegridade andmeid alates 15. märtsist 2017.

Makromajanduslik statistika täiustub, et tagada jätkuvalt statistika eesmärgikohasus

Selleks et püsida eesmärgipärane ja vastata kasutajate vajadustele muutuvas maailmas, arendatakse pidevalt ka EKP makrotasandi statistikat. 17. veebruaril 2018 avaldati uus EKP määrus pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (määrus EKP/2018/2). Selle eesmärk on suurendada läbipaistvust ja parandada andmete võrreldavust finantsvaldkonna kiiresti kasvavas sektoris. Uue määrusega kõrvaldatakse praeguse, alates 2011. aasta juunist esitatava ühtlustamata ja ebatäieliku kvartalistatistika puudujäägid, eelkõige tehinguandmete piiratud levitamine tingituna ebapiisavast andmekvaliteedist.

2018. aastal muudeti EKP suunist rahandus- ja finantsstatistika kohta (suunis EKP/2018/17). Selles sätestatakse nüüd lisaandmete edastamine EKP-le määral, mil need on liikmesriikide keskpankades kättesaadavad. Need andmed hõlmavad kuiseid andmeid rahaloomeasutuste laenude kohandamiseks, et võtta arvesse tegevust, mis on seotud laenude müügi ja väärtpaberistamisega, tingliku likviidsuse koondamisega, rahaloomeasutuste riskipositsioonidega Ühtse Kriisilahendusnõukogu ees, rahaloomeasutuste kapitali ja reservide jaotamist allkategooriatesse ning andmeid, mis tuvastavad vabalt kaubeldavate väärtpaberite investeerimisfondid investeerimisfondide statistikas.

Muudeti ka EKP suunist välisstatistika kohta (suunis EKP/2018/19), et käsitleda uusi analüütilisi nõudeid rahapoliitika ja finantsstabiilsuse valdkonnas, sealhulgas toetada täiendavat ühtlustamist kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvamajanduse (sealhulgas sektoripõhise) arvepidamise statistika vahel. Peamised muudatused toovad kaasa täiendavad sektoripõhised ja geograafilised andmed. Neid andmeid esitatakse alates 2021. aasta märtsist.

Makromajanduslikule statistikale võivad äsja välja töötatud üksikasjalikud andmebaasid mitmel viisil märkimisväärselt kasuks tulla. Makrotasandi andmete ja kildandmete seostamine võib parandada statistika kvaliteeti, pakkuda uusi statistilisi väljundeid ning täiustada analüütilist paindlikkust. Seoses sellega jätkas EKP oma projekti, milles ühendatakse mikrotasandi (leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring) ja makrotasandi (sektori kontod) andmed kodumajapidamiste varade ja kohustuste kohta. Eesmärk on välja töötada makromajanduslik teave jõukuse ja võlakoormuse jagunemise kohta kodumajapidamiste sektoris, pakkudes uut ja väärtuslikku teavet majandusanalüüsiks.

Lähiaja mikrotasandi andmete ühine analüüs eri turusegmentides avab võimaluse analüüsida lähiajal täheldatavaid keerulisemaid, ettenägematuid ja kiiresti arenevaid turukäitumise mustreid. Selliste edusammude hõlbustamiseks on EKP suurendanud oma osalust ja liidripositsiooni üleilmsetel andmete standardimise jõupingutustel, nagu praegu toimiv juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem, mida tuleb arendada täieliku hõlmavuseni, ning ISO standardite väljatöötamine. Lisaks parandavad jätkuvad jõupingutused turgudel andmete standardimise suunas kogutud andmete kvaliteeti, vähendades samal ajal kõikide üksuste tegevuskulusid ja riske.


7.2 Parem läbipaistvus ja teabevahetus

2018. aastal jätkas EKP jõupingutusi, et parandada oma läbipaistvust, muutes statistika väliste kutseliste kasutajate ja üldsuse jaoks kättesaadavamaks, hõlpsamalt kasutatavaks ja interaktiivsemaks. Kooskõlas EKP algatusega mobile first (kus tähtsaks peetakse nutiseadmetesse sobivat disaini) on kõik statistikateemalised pressiteateid täiustatud veebivormingus, mis võimaldab lihtsamat juurdepääsu statistikale ja statistika jagamist sotsiaalmeedias. Samal ajal kui EKP statistika on kättesaadav täiustatud statistika juhtalgatuse kaudu, on statistika andmeait, euroala uued statistilised kirjeldused ja visuaalsed esitulused ning võrreldav riikide statistika avaldatud „Meie statistika“ veebisaidil. Kutselised kasutajad, näiteks ajakirjanikud saavad taaskasutada visuaalseid esitlusi oma uudistes või veebisaitidel selles ELi keeles, mida nad eelistavad.

Järelevalvealane pangandusstatistika on arenenud ka turul esinevatele muudatustele ja regulatiivsele keskkonnale reageerides, et vastata kasutajatelt saadud päringutele ja tagasisidele. EKP kogub ja avaldab igas kvartalis pangandusjärelevalve statistikat asutuste kohta, mille üle EKP teeb otsest järelevalvet. Andmed hõlmavad teavet bilansi ülesehituse ning kasumlikkuse, kapitali adekvaatsuse, finantsvõimenduse, rahastamise ja likviidsuse kohta. Alates 2018. aasta kolmandast kvartalist hakati hõlmama valitsemissektori riskipositsioone, õiglase väärtuse kohast varade hierarhilist jaotust ja siseseid reitingupõhiseid krediidiriski näitajaid. Samuti avaldas EKP 2018. aastal esimest korda individuaalset kolmanda samba teavet riskiga kaalutud varade kohta riski liigi ja arvutusmeetodi järgi EKP järelevalve alla kuuluvate üleilmsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja teiste süsteemselt oluliste krediidiasutuste (75 asutust) kohta – lisaks kolmele maksevõime- ja finantsvõimenduse määrale 118 olulise krediidiasutuse kohta. Uus läbipaistvuse tase võimaldab sidusrühmadel teha sisukaid võrdluseid usaldatavusjärelevalve näitajatega. 2018. aastal täiustas EKP teabevahetust pangandusvaldkonnaga järelevalveandmete andmekvaliteedi protsessi kohta. Pangandussektori esindajaid kutsuti üles arutama täiendavate kvaliteedikontrollide väljatöötamist, mida kohaldatakse ühtse järelevalvemehhanismi andmete suhtes. Läbipaistvuse huvides on esimene nende kontrollide loetelu avaldatud EKP ja riiklike pädevate asutuste veebisaitidel.

EKP oli ka kaks korda aastas toimuva konverentsi „Conference of European Statistics Stakeholders 2018“ üks korraldajatest. Konverents toimus Bambergis Saksamaal ning pakkus võimalusi kontakte luua ja arutleda statistilise metoodika üle Euroopa statistika sidusrühmade seas, kelleks olid teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajad, statistika koostajad ja ühiskonnarühmad. EKP korraldas EKPSi statistika esimese 20 aasta täitumise puhul ka konverentsi „Ninth ECB Statistics Conference – 20 years of ESCB statistics: What’s next?“ (vt infokast 8).

Infokast 8
20 aastat EKPSi statistikat: kuidas edasi?

EKPSi statistikafunktsioon on viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt arenenud. Statistika ajajoonel tuuakse esile peamised verstapostid, näiteks EKP funktsioonide ja ülesannete laienemine koos ESRNi asutamisega 2010. aastal ja ühtse järelevalvemehhanismi loomisega 2013. aastal. Muud märkimisväärsed muutused hõlmavad euroala järjestikuseid laienemisi, üleminekut koondandmete koostamiselt jaotatud andmete esitamisele, mitmeotstarbeliste ja kildandmete kogumist ning kiiresti arenevat statistika põhitaristut (aluseks olevad andmebaasid ja standardid), mis võimaldab andmeid lõimida.

Kolm peamist põhimõtet ei ole aga aastate jooksul muutunud ja jäävad olulisele kohale tulevikuski.

Esiteks peavad andmed olema kvaliteetsed. Poliitilisi otsuseid tehakse statistiliste tõendite alusel ja EKP soovib sellest alati lähtuda, et säilitada üldsuse usaldus statistika, institutsioonide ja dokumenteeritud statistika alusel tehtud poliitiliste otsuste suhtes.

Teiseks on koostöö statistika kogumise põhielement ja jääb selleks edaspidigi. Nii eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi sisene koostöö kui ka väline koostöö pangandussektori ja Euroopa statistikasüsteemiga ning rahvusvahelisel tasandil on meie eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatu.

Kolmandaks peab EKPSi statistika olema asjakohane. EKPS on olnud sunnitud pidama sammu varem ning peab seda tegema ka tulevikus, sest maailm muutub üha kiiremini. Uus tehnoloogia aitab laiendada ja süvendada märkimisväärse hulga kogutud andmete kasutamist. Aina rohkem muutub kättesaadavaks suuremahulisi andmeid ning statistikavaldkond lõikab kasu andmeteaduse, masinõppe ja tehisintellekti arengust.

Tulevane strateegiline eesmärk on mitmesuguste andmeallikate lõimimine, et tagada kõikehõlmav ja järjepidev ülevaade finantssüsteemist. See nõuab Euroopa ja üleilmsel tasandil standardimist, mida EKP edendab ka eelolevatel aastatel. Seoses sellega aitab EKP hiljutine ühinemine kildandmete statistilise käsitlemise alaste kogemuste vahetamise rahvusvahelise võrgustikuga INEXDA jagada häid tavasid teiste keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning tegeleda uute proovikividega mikroandmete haldamisel.

Kuna finantsstatistika keerukus kasvab veelgi, muutub ka teabevahetus üldsusega aina olulisemaks (vt punkt 7.2).

EKP korraldas EKPSi statistika esimese 20 aasta täitumise puhul konverentsi „Ninth ECB Statistics Conference – 20 years of ESCB statistics: What’s next?“, mis toimus Frankfurdis 11. juulil 2018. Konverentsil arutasid statistikud, poliitikakujundajad ja akadeemiliste ringkondade esindajad seda, kuidas tööpõld on aastate jooksul laienenud, ning avaldasid oma seisukohti EKPSi tulevase statistika kohta.


8 EKP teadusuuringute prioriteedid

EKP teadusuuringute prioriteete vaadatakse korrapäraselt üle ja kohandatakse eesmärgiga tagada kindel analüütiline alus EKP poliitikakujundajate ees seisvate katsumustega toimetulekuks. Koostööd EKPSis tugevdab kolme teadusuuringute klastri ja kahe teadusuuringute võrgustiku käimasolev tegevus. Keskkonnas, mida iseloomustavad negatiivsed baasintressimäärad, jäid 2018. aasta teadusuuringute prioriteetide keskmesse mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete ülekandumine ning rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja majanduse reaalsektorite omavaheline toime. Uuringutes hinnati mittestandardsete meetmete mõjusid negatiivsete finantsšokkide majanduslike tagajärgede tasakaalustamisel, kuna need vähendavad turu ebakindlust ning parandavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu pangarahastamisele. Tänu olemasolevale makromajandusliku usaldatavusjärelevalve poliitikaraamistikule loodi uus teadusuuringute töörühm, et uurida rahapoliitika ja makromajandusliku usaldatavusjärelevalve poliitika koostoimet ning nende optimaalset kooskõlastamist. Teised prioriteedid olid roll, mida mängivad finantstegurid ettevõtete ja kodumajapidamiste käitumises euroalal, hindade ja palkade kehtestamise dünaamika ning institutsionaalsete ja poliitikakokkulepete kujundamine, et tugevdada majandus- ja rahaliitu. Finantspingete roll rahapoliitika levitamisel ja majandusšokkidel on hästi näha EKP riigiülese mudeli uues versioonis ning nende riigimudelite edasises arengus, mida kasutatakse prognoosimiseks ja rahapoliitiliseks analüüsiks.[53]


8.1 EKPSi teadusuuringute klastrite tegevus ja PRISMA projekt

Et EKPSi teadustöötajate koostööd veelgi edendada, otsustasid EKPSi teadusuuringute valdkonna juhid käivitada 2016. aastal kolme teadusuuringute klastri töö. Klastrite eesmärk on kooskõlastada jõupingutusi väga prioriteetsetes teadustöö valdkondades seminaride ja ühiste teadusprojektide kaudu (vt skeem 2).

Skeem 2

EKPSi teadusuuringute klastrid

Allikas: EKP.
Märkus. EKPSi teadusuuringute klastrite ülesehitus EKPSi teadusuuringute osakondade juhtide 2016. aasta otsuse järgi.

Teadusuuringute kooskõlastamist toetas EKPSi kolme teadusuuringute klastri tegevus

2018. aastal korraldasid teadusuuringute klastrid hulga seminare ning uurimismeeskonnad käsitlesid selliseid küsimusi, nagu rahapoliitika optimaalne kujundamine ebakindluse oludes, finantsturu ebatäiused ja mõju rahvusvaheline ülekandumine. Seoses finantsstabiilsusega arutati ühel seminaril pangakapitali ja likviidsusnõuete mõju pankade käitumisele ja rahaturgudele. Teine teadusuuringute valdkond keskendus tööviljakuse kasvu mikromajanduslikele määrajatele, eelkõige finantshäirete rollile, laenude valele jaotusele ja tootmise korraldamisele. Esialgsed tulemused rõhutasid, et oluline on võtta arvesse väikeettevõtete rolli, et mõista tööviljakuse kogukasvu mustreid.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik alustas oma uuringu kolmanda etapiga

Eurosüsteemi/EKPSi teadusuuringute võrgustike seas jätkas leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik oma tööd leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu kolmanda etapiga, mille tulemused kavatsetakse avaldada 2019. aastal. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku uuringus on muu hulgas uuritud kodumajapidamiste heterogeensuse mõjusid rahapoliitika ülekandumisele. Näiteks on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku teadlased kvantifitseerinud selle, kuidas rahapoliitika mõjutab eri leibkondade tarbimist olenevalt nende tööhõiveseisundist ja nende portfellide struktuurist. Järeldus, et rahapoliitika mõjutab väiksema sissetulekuga rühmas tööhõivet ebaproportsionaalselt, tähendab seda, et ekspansiivne rahapoliitika euroalal on vähendanud sissetulekute ja tarbimise ebavõrdsust. Võrgustiku teadusuuringud on edenenud ka sellistes valdkondades, nagu ebakindluse mõju leibkondade otsustele, leibkondade finantstundlikkus ning jõukuse jaotumise ülemise osa mõõtmine. Lisaks on uuringut ulatuslikult kasutanud välised uurijad.

Loodi uus teadusuuringute võrgustik, et uurida hinnakujundust jaemüügisektoris, kasutades mikroandmeid

PRISMA (hinnakujunduse mikroandmete analüüs) on EKPSi uus teadusuuringute võrgustik, mis loodi 2018. aastal EKP nõukogu mandaadiga. See uurib eri ettevõtete ja jaesektori hinnakujunduskäitumist, kasutades hindade mikroandmete kogumeid. Uurimistöö käsitleb hinnakujunduse ja koguinflatsiooni dünaamika vahelist suhet. Eelkõige uuritakse, kas hinnakujundusega seotud käitumine on väikese inflatsiooni perioodil muutunud ning kas seda mõjutavad rahapoliitika kurss, äritsükli etapp ning majandust mõjutavate kogušokkide liik.

Tänu nüüd olemasolevale makromajandusliku usaldatavusjärelevalve poliitikaraamistikule loodi uus teadusuuringute töörühm, et uurida rahapoliitika ja makromajandusliku usaldatavusjärelevalve poliitika koostoimet. Töörühma üks keskseid teemasid on erinev mõju ülekandumine kahe poliitika vahel, sealhulgas rahapoliitika mõju finantsstabiilsusele ning makromajanduslike poliitikameetmete mõju reaalmajandusele. Neid mõju ülekandumisi arvestades on teine keskne teema kahe poliitika vaheline optimaalne kooskõlastamine.


8.2 Konverentsid ja väljaanded

Sintra foorum ja teadusuuringute aastakonverents andsid panuse akadeemiliste ringkondade ja poliitikaasutustega dialoogi pidamisse

Et säilitada oma ulatuslik dialoog majandusteadlastega akadeemilistes ringkondades ja teistes poliitikaasutustes, korraldas EKP 2018. aastal mitu kõrgetasemelist teadusüritust, sealhulgas EKP keskpangandusfoorumi Sintras ja EKP teise teadusuuringute aastakonverentsi. Esimene konverents keskendus selle vähese inflatsiooni dünaamika päritolule ja mõjule, mis iseloomustas kriisijärgset taastumist mitmes arenenud riigis, sealhulgas hindade ja palkade kujundust ja inflatsiooniootuste rolli. 2018. aasta konverentsil käsitleti uuenduslikke teadusuuringuid sellistel teemadel, nagu varaturgude roll rahapoliitikast teavitamisel, hüpoteeklaenude turud, konkurentsivõime areng finants- ja kaubaturgudel ning üleilmastumine. Teised olulised konverentsid käsitlesid euroala struktuurireforme, üleilmset kaubandust, tööturge ja digiteerimist ning rahapoliitikat ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat.[54]

Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati teadusajakirjades ja toimetistena

Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena teadusajakirjades ja toimetistes. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2018. aastal 98 EKP töötajate artiklit. Peale selle avaldati veel hulk poliitikakesksemaid analüütilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. Kvaliteetne teadustöö võimaldas EKP uuringutulemusi ka laiemale üldsusele paremini edastada, näiteks avaldati EKP uuringute bülletäänis 2018. aastal 12 artiklit[55].


9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga, EKP arvamuste teateid ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumeid tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul, samuti rahapoliitilise rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise järelevalvet.


9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

Üldkohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise hagi EKP vastu seoses Kreeka võla restruktureerimisega 2012. aastal

2018. aasta märtsis jättis Euroopa Liidu Üldkohus (edaspidi „üldkohus“) rahuldamata kahju hüvitamise hagi, mille esitas EKP vastu pensionäride eraõiguslik ühing (ESTAMEDE) kohtuasjas T-124/17. ESTAMEDE liikmed on Kreeka inseneri- ja ehitustööde riigihankelepingute töövõtjate pensionifondi soodustatud isikud. Nõutav kahjuhüvitis oli seotud väärtuskärbetega, mis mõjutasid teatavaid Kreeka riigivõlakirju Kreeka valitsemissektori võla osalise restruktureerimise käigus 2012. aastal, mille all väidetavalt kannatasid pensionifond ja tema kasusaajad ning mitte ühing ise. Hagiavalduses püüti EKP-le omistada mitut ELi õiguse ja põhimõtete, sealhulgas selliste põhiõiguste rikkumist, mida kaitseb ELi põhiõiguste harta, näiteks õigus varale. Üldkohus jättis oma määrusega hagi rahuldamata kui ilmselgelt vastuvõetamatu, jättes kohtuasja sisuliselt läbi vaatamata, välistades seega EKP igasuguse vastutuse nõutavate kahjutasude eest. Üldkohus leidis, et hagejal puudusid üldkohtu ees põhjendused ning hagiavaldus ei vastanud formaalsetele vastuvõetavuse nõuetele.

Üldkohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise hagid EKP vastu seoses Küprose 2013. aasta kriisilahendusmeetmetega

2018. aasta juulis jättis üldkohus rahuldamata ka kahjutasu hagi, mille olid esitanud muu hulgas EKP vastu teatavad nende Küprose pankade hoiustajad, aktsionärid ja võlakirjaomanikud, kus kohaldati 2013. aasta kriisilahendusmeetmeid (kohtuasjad T-680/13 ja T-786/14). Otsustes järgitakse Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) 2016. aasta otsuseid kahes apellatsiooniasjas (Mallise[56] ja Ledra[57] kohtuasi), mis puudutasid sarnaseid teemasid. Apellandid väitsid, et asjaomased kriisilahendusmeetmed kehtestasid EKP ja teised kostjad, tuginedes muu hulgas nende osalemisele eurorühma koosolekutel, nende rollile Küprose vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimistel ja vastuvõtmisel ning EKP nõukogu otsustele seoses erakorralise likviidsusabiga. Üldkohus leidis, et EKP ja teised kostjad ei rikkunud õigust varale, õiguspäraste ootuste põhimõtet ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Need kaks otsust on Euroopa Kohtus edasi kaevatud.

Euroopa Kohus otsustas, et eelotsuse esemeks olevate küsimuste arutamisel ei leitud ühtegi tegurit, mis mõjutab avaliku sektori väärtpaberite ostukava kehtivust

2018. aasta detsembris otsustas Euroopa Kohus, et Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu eelotsuse taotluses viidatud küsimuste arutamisel kohtuasjas C-493/17 (Weiss) ei leitud ühtegi sellist tegurit, mis mõjutaks EKP järelturgude avaliku sektori väärtpaberite ostukava kehtivust. Esiteks kuulub avaliku sektori väärtpaberite ostukava rahapoliitika valdkonda ja järgib proportsionaalsuse põhimõtet. Avaliku sektori varaostukava konkreetset eesmärki saab seostada liidu rahapoliitika esmase eesmärgiga, mille kvantitatiivset täpsustust ehk inflatsioonimäärade hoidmist keskmise aja jooksul tasemel, mis on alla 2%, ent selle lähedal, ei ole mõjutanud ükski oluline hindamisviga ning see ei ületa aluslepingutega kehtestatud raamistikku. Lisaks kaalus EKP erinevaid kaasnevaid huve, et tegelikult ära hoida puuduseid, mis on olulisel määral ebaproportsionaalsed avaliku sektori varaostukava eesmärgiga, mis tuleneb kava rakendamisest. Pidades silmas riske, mida avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud mahukad ostud võivad põhjustada riikide keskpankadele, otsustas EKP üldise kahjumi jagamise eeskirja vastu. Teiseks on avaliku sektori väärtpaberite ostukava kooskõlas keskpankade laenukeeluga. Asjaolu, et avaliku sektori väärtpaberite ostukava võimaldab makromajanduslikul tasandil prognoosida, et järelturgudel ostetakse märkimisväärses mahus võlakirju, ei anna asjaomasele eraõiguslikule ettevõtjale sellist kindlustunnet, et ta saab de facto tegutseda eurosüsteemi vahendajana, et osta võlakirju otse liikmesriikide avaliku sektori asutustelt ja organitelt. Peale selle ei vähenda see makromajanduslik prognoositavus liikmesriikide ajendit järgida nõuetekohast eelarvepoliitikat, arvestades programmi ajutist ja tingimuslikku laadi ning mitmeid tagatisi, mis piiravad avaliku sektori väärtpaberite ostukava mõjusid sellele ajendile. Euroopa Kohus märkis ka seda, et keskpankade laenukeeld ei välista ei võlakirjade lunastustähtpäevani hoidmist ega selliste võlakirjade ostmist, millel on negatiivne tulusus kuni tähtajani. Selle eelotsuse alusel teeb Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus otsuse põhiseaduslike kaebuste kohta, mis vaidlustavad kaudselt avaliku sektori väärtpaberite ostukava.


9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EKP veebisaidil. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

EKP võttis 2018. aastal vastu 16 arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 42 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

EKP võttis vastu arvamused ELi õigusaktide ettepanekute kohta

EKP võttis ELi tasandil vastu arvamused õigusaktide ettepanekute kohta, mis olid seotud makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu[58], Euroopa Pangandusjärelevalve[59] ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve[60] reformiga, viivisnõuete ja pandikirjade kapitalikäsitlusega[61], investeerimisühingute usaldatavusnõuetega[62] ning Euroopa Pangandusjärelevalve rolli tugevdamisega, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärkidel[63]. EKP võttis vastu arvamused muude finantsturge mõjutavate liidu õigusaktide ettepanekute kohta, sealhulgas pandikirjade turgude reformi kohta[64], krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise regulatsiooni kohta[65], piiriüleste maksete ja vääringu konverteerimise tasude kohta[66] ning õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes[67]. EKP avaldas ka arvamusi, mis käsitlesid majandus- ja rahaliidu reguleerivat raamistikku, sealhulgas vastutustundliku eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarveorientatsiooni tugevdamist liikmesriikides[68] ning Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi[69] ja Euroopa Valuutafondi[70] kavandatavat loomist. EKP avaldas arvamust ka Euroopa ettevõtlusstatistika[71] ja ELi võltsimisvastase koolitusprogrammi „Perikles IV“ kohta[72].

EKP võttis vastu arvamused riikide keskpanku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta

EKP võttis vastu arvamused riikide keskpanku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mis käsitlesid muu hulgas Küprose keskpanga juhtimist ja finantssõltumatust[73], Bulgaaria keskpanga institutsionaalset sõltumatust[74], Horvaatia keskpanga riigikontrolli[75], Rumeenia keskpanga juhatuse liikmete ja töötajate vastutuse korda[76], Ungari keskpanga kohustusliku reservi nõuet[77] ning liikmesriikide keskpankadele mitmesuguste ülesannete panemist seoses kaardipõhiste maksetehingute vahendustasudega[78], elutähtsate infrastruktuuride turvalisust ja kaitset[79], võrgu ja infosüsteemide turvalisust finantssektoris[80], väärtpaberistamist[81], pandikirjade emiteerimist[82], Šveitsi frankides antud laenude konverteerimise korda[83], krediidiasutuste tegevust seoses finantsinstrumentide turgudega[84], krediidiasutuste kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabe dokumente[85], volitusi esitada päringuid ja võtta jõustamismeetmeid, et reageerida vale- või eksitava teabe andmisele krediidi- ja finantsasutuste poolt[86], ülesandeid seoses teatavate säästuhoiuste regulatsiooniga[87], pädevate asutustega koostöö tegemist seoses vahendite tagastamisega nimekirja kantud maksuparadiisidest[88], pangakontode ja finantstehingute keskregistri korraldust[89] ning riigisiseste kindlustusnõuete andmebaasi[90]. Korduv teema mitmes arvamuses oli liikmesriikide keskpankadele uute ülesannete andmise hindamine, arvestades keskpanga laenukeeldu aluslepingu artikli 123 alusel, pidades silmas valitsuse ülesannete täitmise rahastamist keskpanga poolt.

EKP avaldas arvamused ka krediidi- ja finantsasutuste makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet puudutavate riigisiseste seaduste eelnõude kohta, sealhulgas tiheda koostöö loomise kohta EKP ja Bulgaaria keskpanga vahel[91], Itaalia popolari pankade ja ühistupankade reformi kohta[92], makrotasandi järelevalvemeetmete kohta Hispaanias[93], makrotasandi järelevalvepädevuse kohta ja krediidiasutuste juhtimise kohta Bulgaarias[94], makrotasandi usaldatavusmeetmete kohta, et kõrvaldada tasakaalustamatus eluasemekinnisvara sektoris ja makrotasandi usaldatavusmeetmete kõigipoolse rakendamise kohta Luksemburgis[95], pankadevahelise rahastamise suhtarvu kasutuselevõtu kohta Ungaris[96], hüpoteegi amortiseerimise nõuete kohta Rootsis[97], süsteemselt oluliste krediidiasutuste juhtide fikseeritud tasu kohta Madalmaades[98], järelevalveandmete statistilistel eesmärkidel edastamise kohta Saksamaal[99], Poola finantsinspektsiooni reorganiseerimise kohta[100] ning Malta finantsinspektsiooni rahastamisallikate ja juhtimise kohta[101].

EKP võttis vastu arvamused muude riigisiseste seaduste eelnõude kohta, mis mõjutavad krediidi- ja finantsasutusi, sealhulgas hüpoteeklaenude makseviivituste kriisilahenduse ning omandatud krediidilepingute äritegevuse reguleerimise kohta Iirimaal[102], pandikirjade õigusraamistiku kohta Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias[103], väärtpaberistamise raamistiku kohta Küprosel[104], Šveitsi frankides antud laenude konverteerimise kohta Sloveenias[105], teatavate Prantsusmaa säästuhoiuste tasustamise valemi kohta[106] ning Soome finantssektori valmisoleku kohustuse kohta häire- või erakorralises olukorras[107].

EKP arvamused, mis käsitlevad teabe- ja küberturvalisust reguleerivate liikmesriikide õigusaktide mõju kriitilise tähtsusega turutaristule ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvele

Kajastades küberturvalisuse küsimuste kasvavat tähtsust, avaldas EKP mitmele liikmesriigile arvamused, mis käsitlesid teabe- ja küberturvalisust reguleerivate riigisiseste õigusaktide mõju elutähtsale turutaristule ja krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvet[108]. EKP avaldas arvamuse ka euro nimivääringus maksete uute ümardamisreeglite kohta Belgias[109].

Selged, olulised ja/või korduvad konsulteerimata jätmise juhtumid seoses ELi õigusaktidega

Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekute üle jäeti EKPga konsulteerimata ühel korral. EKPga jäeti konsulteerimata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku puhul, mis käsitleb õigust, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. EKP avaldas selle kohta omaalgatusliku arvamuse, osutades puudustele, mis esinevad kavandatava õiguse valikul, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes[110]. Konsulteerimata jätmise juhtumit käsitatakse EKPga konsulteerimata jätmise selge ja olulise juhtumina. Kaht 2017. aastal esinenud konsulteerimata jätmise juhtumit ning 2018. aastal tuvastatud konsulteerimata juhtumit käsitatakse selge ja korduvana.

Konsulteerimata jätmise juhtumid seoses liikmesriikide õigusaktidega

2018. aastal tuvastati üks horisontaalne küsimus seoses liikmesriikide õigusaktidega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. Tulenevalt selle direktiivi ülevõtmisel kaalutlusõiguse kasutamisest teatavate liikmesriikide poolt hindab EKP praegu, millises ulatuses on tema nõuandepädevuse valdkondi oluliselt kahjustatud seoses riikide keskpankade, makse- ja arveldussüsteemide ja/või EKP krediidiasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalvet puudutavate ülesannetega. Seni on EKP väljastanud ühe konsulteerimata jätmise kirja riiklikule ametiasutusele selles küsimuses (Küpros). Peale selle jätsid Rumeenia ametiasutused EKPga konsulteerimata seoses valitsuse erakorralise määrusega kehtestada pangavaradele maks.


9.3 Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade ja EKP enda poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Paralleelselt EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib samuti ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et minna mööda aluslepingu artikli 123 keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

2018. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklite 123 ja 124 ning nendega seotud nõukogu määruste sätetest peeti üldiselt kinni.

Seire käigus tehti kindlaks, et 2018. aastal oli enamik ELi liikmesriikide keskpanku kehtestanud avaliku sektori hoiuste suhtes tasustamispoliitika, mis vastab täielikult tasustamise piirmääradele. Mõned keskpangad aga peavad tagama, et avaliku sektori hoiuste tasustamise määr ei ületa piirmäära.

EKP 2016. aasta aruandes märgiti, et varahaldusettevõtte MARK Zrt. asutamine ja rahastamine Ungari keskpanga poolt on rahaloomekeelu rikkumine, mis tuleb kõrvaldada. Pärast vajalike parandusmeetmete lõpuleviimist Ungari keskpanga poolt on juhtum lõpetatud.

EKP 2014. aasta aruandes väljendatud kartuste tõttu võetud järelmeetmena on EKP edasi jälginud mitut Ungari keskpanga 2014. ja 2015. aastal käivitatud programmi. 2018. aastal võttis Ungari keskpank jätkuvalt meetmeid EKP kartuste vähendamiseks ning lõpetas samal aastal Ungari kunsti- ja kultuuriväärtuste ostu kava. Ent programmide rohkust, ulatust ja mahtu arvestades jälgib EKP endiselt hoolikalt nende operatsioonide vastavust rahaloome ja eesõigustega seotud keeldudele. Peale selle jälgib EKP ka edaspidi Ungari keskpanga seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Ungari keskpank ostis 2015. aasta novembris Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2018. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on oluline samm nende varade täieliku võõrandamise poole, nagu on ette nähtud. Ambitsioonikam müügikava leevendaks püsivaid tõsiseid rahaloomeprobleeme veelgi.


10 Euroopa ja rahvusvahelise tegevuskava põhiküsimused

EKP oli ka 2018. aastal tihedas dialoogis mitmesuguste Euroopa foorumite ja institutsioonidega, teiste seas Euroopa Ülemkogu, ECOFINi nõukogu, eurorühma, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Euroopa Ülemkogu, eurorühma ja ECOFINi nõukogu koosolekutel, kus osalesid ka EKP president ja EKP juhatuse liikmed, arutati muu hulgas majanduse väljavaadet, majandus- ja rahaliidu süvendamist ning ELi eelarve ja majanduse juhtimise raamistikuga seotud küsimusi.


10.1 Majandus- ja rahaliidu süvendamine

2018. aastal osales EKP majandus- ja rahaliidu tugevdamise teemalistes aruteludes, andes tehnilist nõu oma pädevuse ja asjatundlikkuse valdkondades. ELi foorumites peetud arutelud keskendusid kolmele põhiküsimusele: pangandusliidu lõpuleviimine, Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reform ja makromajanduslikuks stabiliseerimiseks euroala instrumendi väljatöötamine. Oluline sisend selles arutelus hõlmas aruteludokumenti, mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais, koos seonduvate ettepanekutega, ning Prantsusmaa ja Saksamaa kokkulepet, mis sõlmiti Mesebergis 2018. aasta juunis.

Pangandusliit on järk-järgult ellu viidud

Esiteks viidi seoses pangandusliiduga[111] lõpule regulatiivne pakett, mis hõlmab direktiive ja määruseid, milles nähakse ette finantsvõimenduse määr, et ära hoida pankade ülemääraselt suurenevat finantsvõimendust, riskitundlike kapitalinõuete tugevdamine pankade jaoks, mis kauplevad väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega, ning suurem kahjumeid kattev rekapitaliseerimise võime globaalsetes süsteemselt olulistes pankades. Peale selle saavutati kokkulepe uute nõuete kohta, mis puudutavad pankade bilanssides olevate uute viivisnõuete miinimumkatet. Lisaks otsustasid juuni ja detsembri euroala tippkohtumised muuta Euroopa stabiilsusmehhanism kriisilahendust vajavate pankade jaoks ühtse kriisilahendusfondi kaitsemehhanismiks. Mis puutub Euroopa hoiuste tagamise skeemi, siis arutavad Euroopa juhid edasist tehnilist tööd sedamööda, kuidas see on vajalik, ning loodud on kõrgetasemeline töörühm, mis annab tehtust aru 2019. aasta juunis. Järgides kõiki 2016. aasta tegevuskava elemente asjakohases järjestuses, alustati tööd seoses tegevuskavaga, et käivitada poliitilised läbirääkimised Euroopa hoiuste tagamise skeemi teemal. Samal ajal tugevdasid euroala pangad Euroopa pangandusjärelevalve toel jätkuvalt oma bilansse, vähendasid finantsvõimendust ja kahandasid veelgi viivislaenude mahtu. Lisaks jätkusid edusammud Euroopa kapitaliturgude liidu vallas kooskõlas kapitaliturgude liidu loomise 2015. aasta tegevuskavaga.

Teiseks avaldas EKP Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi arutelusid arvestades arvamuse, milles kinnitas Euroopa stabiilsusmehhanismi viimist ELi õigusraamistikku, oma ennetavate finantsabiinstrumentide täiustamist, tagades samal ajal piisava tingimuste järgimise, ning oma juhtimise läbivaatamist, et tagada sujuv ja usaldusväärne otsuste tegemine, tuginedes kvaliteetsetele sõltumatutele eksperdinõuannetele.

Kolmandaks jätkus tehniline töö eelarve stabiliseerimise instrumendi kavandamise ja ajakavaga, samuti muude võimalike eelarveliste toetusvahenditega euroala jaoks. Kooskõlas 2015. aastal avaldatud viie juhi aruandega avaldas EKP heameelt selle töö üle, rõhutades, et iga eelarvevahend peaks toetama kogunõudlust, eelkõige euroalaülese majanduslanguse korral, hoidudes samal ajal usaldusväärse riikliku majandus- ja eelarvepoliitika pärssimise motiividest. EKP avaldas ka arvamuse, mis käsitles Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi (EISF) kohta. Euroala detsembri tippkohtumine andis eurorühmale volitused töötada eelarvelise toetusvahendiga, et tagada vabatahtlikkuse alusel euroala ja ERM2 liikmesriikide lähenemine ja konkurentsivõime mitmeaastase finantsraamistiku raames. Muud arutelud ELi foorumites hõlmasid komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid.

Euroopa stabiilsusmehhanismi reform ja stabiliseerimisfunktsioon olid valdavad aruteluteemad

Mis puutub struktuursetesse majanduslikesse küsimustesse, siis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta, et toetada struktuurireformide rakendamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) osana. EL nõustus ka suurendama oma juba olemasolevale struktuurireformi tugiprogrammile eraldatud eelarvet, et viia oma kogueelarve 222,8 miljoni euroni aastatel 2017–2020.

Arutelu raames, mis käsitleb majandus- ja rahaliidu laiendamist, rõhutas EKP sageli, et eelarve-eeskirjade täielik rakendamine ja majanduspoliitika tõhusam koordineerimine on endiselt olulised, et tugevdada euroala majanduse vastupanuvõimet ning tagada liikmesriikide seas kindlustunne, mida on vaja selleks, et liikuda edasise lõimumise poole. Edusammud selles valdkonnas ei ole olnud rahuldavad.


10.2 Aruandekohustuse täitmine

EKP sõltumatusega kaasneb vältimatult tema aruandekohustus. EKP on sõltumatu institutsioon, mis võib oma äranägemise järgi kasutada oma instrumente, et täita oma ülesandeid ja mandaati. Selline sõltumatus otsustati demokraatlikult aluslepingute ratifitseerimise raames, mis andis EKP-le ka selge mandaadi, mille puhul ta on üldsuse ees aruandekohustuslik. Aruandekohustus, mida täiendab Euroopa Kohtu kohtulik kontroll, tagab, et sõltumatusega ei kaasne juhuslikkus ning et EKP tegutseb kooskõlas oma mandaadiga.

EKP on aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ees

Aluslepingutega antakse Euroopa Parlamendile – kui ELi kodanike demokraatlikult valitud esindusorganile – keskne roll tagada EKP aruandekohustus. 2018. aastal osales EKP president Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni neljal korralisel kuulamisel.[112] President osales ka parlamendi täiskogu arutelul, mis käsitles EKP aastaaruannet, ning EKP avaldas oma tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis EKP 2016. aasta aruande kohta.[113] EKP täidab oma aruandekohustusi ka korrapärase aruandluse kaudu ja Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele vastates. Vastused 36 küsimusele, mille EKP president 2018. aastal kirja teel sai, on avaldatud EKP veebisaidil.[114] Enamik Euroopa Parlamendi liikmete esitatud küsimusi keskendus EKP mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete rakendamisele, majandus- ja finantstingimustele ning EKP ja ELi institutsionaalsetele küsimustele. Lisaks vastutab EKP oma pangandusjärelevalvetegevuse eest nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi Nõukogu ees.[115]

EKP on aktiivselt osalenud debatis keskpanga sõltumatuse ja aruandekohustuse teemal

EKP osales lisaks viimastel aastatel tekkinud debatis keskpanga sõltumatuse ja aruandekohustuse teemal. 2018. aastal pidasid juhatuse liikmed mitu kõnet neil teemadel[116] ning ühes majandusülevaate artiklis käsitleti EKP aruandekohustuse tavade muutuseid.[117] Muu hulgas esitati artiklis uued kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõendid selle kohta, kuidas EKP suhtlus Euroopa Parlamendiga on kriisi ajal intensiivistunud ja arenenud nii sageduse, vormi kui ka sisu poolest.

Kooskõlas 2018. aastal tehtud Eurobaromeetri uuringuga[118] saavutas euro populaarsus kõigi aegade kõrgeima taseme: 75% euroala 340 miljonist elanikust toetas ühisraha. See on suurim toetus, mida selle uuringu käigus on täheldatud alates euro kasutuselevõtust.


10.3 Brexiti mõjud

Brexitiga seotud finantsstabiilsusriske hinnatakse laiemalt novembri finantsstabiilsuse ülevaates

Ehkki EKP ei ole läbirääkimiste osaline, on ta oma volituste alusel endiselt jälginud ja hinnanud Brexitiga seotud muutuseid. EKP 2018. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates analüüsiti Brexitist tulenevat võimalikku finantsstabiilsuse mõju euroala jaoks. Analüüsis järeldati, et Brexit avaldab euroala finantsstabiilsusele kokkuvõttes piiratud mõju, sest erasektoril on võimalike riskide maandamisel kasutada mitmesuguseid võimalusi. Üleminek uuele Brexiti-järgsele tasakaaluolekule toob kaasa ühekordsed korrigeerimiskulud ning võib tekitada pingete riski mõnes turusegmendis, kui üleminekuks ei ole piisavalt valmistutud. Risk, et pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList võetakse euroala reaalmajanduselt juurdepääs finantsteenustele, püsib aga piiratud. Samamoodi viidatakse analüüsis piiratud koguriskidele, mis mõjutavad euroala pangandussektori kapitalipositsiooni. Väga kiire Brexit võib aga kaasa tuua ulatuslikuma ja järsema turu ümberhindamise kui 2018. aastal ning tekitada riskipreemiate ja volatiilsuse hüppelise suurenemise.

2018. aasta aprillis moodustasid EKP ja Inglise keskpank ühise tehnilise töörühma, mille tegevus keskendub finantsteenuste valdkonnas riskijuhtimisele 2019. aasta 30. märtsi paiku. Töörühm esitas Euroopa Komisjonile ja Ühendkuningriigi majandus- ja rahandusministeeriumile oma järeldused 2018. aasta oktoobris.

Oma 2018. aasta veebruari ärakuulamisel Euroopa Parlamendi ees rõhutas EKP president seda, kui tähtis on teha edusamme oluliste ELi finantsalaste õigusaktide – näiteks Euroopa turu infrastruktuuri teise määruse (EMIR II) – vallas piisava aja jooksul enne Brexitit, et olla valmis kõikideks võimalikeks ootamatusteks, sealhulgas juhuks, kui tehingut ei sõlmita.

Euroopa pangandusjärelevalve valdkonnas on EKP ja riikide järelevalveasutused keskendunud järelevalvega seotud ootustest teavitamisele ja nende elluviimisele Brexitiga seotud küsimustes, samuti selliste rahvusvaheliste pankade Brexiti-kavade ja tegevusloa taotluste hindamisele, mis viivad tegevuse Ühendkuningriigist üle euroalale, ning nende euroala pankade Brexiti-kavadega, millel on Ühendkuningriigis oluline tegevusmaht. Lisateave on kättesaadav EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2018. aasta aruandes.

Väljaastumislepingut ei olnud käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga sõlmitud.


10.4 Rahvusvahelised suhted

G20

Põhiküsimused hõlmavad kaubandust, finantstingimusi ja üleilmse finantssüsteemi tulevast ülesehitust

Jätkuva majanduskasvu keskkonnas, kus esinevad samal ajal üleilmset väljavaadet mõjutavad suurenenud halvenemisriskid, arutasid G20 riikide rahandusministrid ja keskpankade presidendid kaubanduspingete mõju maailmamajandusele 2018. aastal, rõhutades vajadust pidada dialoogi ja võtta meetmeid riskide maandamiseks. G20 liikmed vaatasid läbi ka rangemate üleilmsete finantstingimuste mõjud, eelkõige areneva majandusega riikide jaoks. G20 jätkas oma järelevalvealaseid jõupingutusi, et saavutada tugev, jätkusuutlik, kaasav ja tasakaalustatud üleilmne kasv, ning vaatas läbi 2018. aastaks ühise, 2% suuruse kasvueesmärgi suunas tehtud edusammud. Selles kontekstis rakendatud meetmed on valmistanud maailmamajandust ette üle 2% kasvuks, ehkki see saavutatakse esialgu oodatust hiljem. Rahandusministrid ja keskpankade presidendid taaskinnitasid oma soovi tagada stabiilsed vahetuskursid ja viia ellu finantssektori reformid. G20 Argentina eesistumisperioodi jooksul olid prioriteetsel kohal taristu rahastamise edendamine ja tulevane töö. G20 jätkas oma tööd ka rahvusvaheliste maksustamisküsimuste valdkonnas ning arutas tehnoloogilise innovatsiooniga, näiteks krüptovaradega seotud plusse ja võimalikke riske. G20 taaskinnitas oma kindlat soovi tugevdada veelgi üleilmset finantsohutuse võrgustikku, mille keskmes on tugev, kvoodipõhine ja piisavalt rahastatud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), ning üleilmset finantsarhitektuuri. Seoses sellega avaldas G20 silmapaistvate isikute töörühm, mis käsitleb üleilmset finantsjuhtimist, aruande „Making the Global Financial System Work for All“.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP-l oli endiselt aktiivne roll IMFis ja muudes foorumites peetavates aruteludes, mis käsitlesid rahvusvahelist raha- ja finantssüsteemi, kaitstes Euroopa ühist seisukohta keskpanga perspektiivist.[119] IMF arutas või algatas oma poliitikapõhimõtete olulisi läbivaatamisi järelevalve- ja laenuraamistiku alusel. 2018. aasta veebruaris andis IMF olulisi selgitusi oma poliitikapõhimõtete kohta seoses rahaliitude programmilise kavandamisega. IMFi järelevalve vaheülevaade koostati 2018. aasta aprillis ning IMFi sõltumatu hindamisasutus avaldas soovitused IMFi finantsjärelevalve kohta 2018. aasta detsembris. IMF algatas ka fondide rahastatud programmide tingimuslikkuse ja ülesehituse läbivaatamise, samuti võla jätkusuulikkuse raamistiku läbivaatamise turule juurdepääsu omavate riikide jaoks. Lisaks jätkus 2018. aastal töö IMFi kvootide 15. läbivaatamise teemal.

Esimene euroala finantssektori hindamisprogramm viidi ellu 2018. aastal

2018. aasta juulis viis IMF lõpule oma esimese finantssektori hindamisprogrammi – põhjalik programm, mis hõlmab mitut Euroopa institutsiooni, sealhulgas nii EKP keskpangandus- kui ka järelevalveharu. IMF rõhutas, et pangandusjärelevalve on euroalal alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest märkimisväärselt paranenud. Ehkki suurte euroala pankade vastupanuvõime on kasvanud, püsivad lisaks mõned krediidi- ja tururiskiga seotud haavatavused. Programmi alusel saadud teave on aluseks ka finantssektori hindamisprogrammidele euroala riikide tasandil ja hõlbustab neid. IMFi konsultatsioonides euroala riikidega, mis viidi samuti lõpule 2018. aasta juulis, märgiti, et euroala laienemine on endiselt ulatuslik, ehkki selle tempo muutub veidi mõõdukamaks. Peale selle on mõnes liikmesriigis endiselt väga oluline piisavate poliitiliste puhvrite loomine ja struktuurireformide rakendamine. 2018. aasta oktoobris avaldas IMF Balil toimunud aastakohtumistel Bali fintech'i tegevuskava, milles arutatakse finantstehnoloogia arenguga kaasnevaid võimalusi ja riske ning keskendutakse mõjudele, mida see areng avaldab finantssektorile.

Keskpankade rahvusvaheline koostöö

EKP on valmis jagama oma kogemusi kogu maailmas

Võttes arvesse ka oma piiratud ressursse, reageeris EKP ikka positiivselt ELi-väliste keskpankade suurele huvile kogemusi vahetada, kajastades oma olulist rolli üleilmses majanduses ja Euroopa institutsioonina.

EKP laiendas oma koostöö geograafilist ulatust, sõlmides vastastikuse mõistmise memorandumi Lõuna-Aafrika Vabariigi keskpangaga. Lisaks edendati olemasolevate kahepoolsete vastastikuse mõistmise memorandumite alusel suhteid Aasia ja Ladina-Ameerika oluliste keskpankadega. EKP tugevdas ka koostööd piirkondlike organisatsioonidega, et laiendada oma kõlapinda. Eurosüsteemi tasandil jätkusid arutelud ka eurosüsteemi kõrgema tasandi esindajate ja nende Ladina-Ameerika vastaspoolte vahel.

EKP täidab endiselt oma rolli ka ELi institutsioonina, pidades konkreetsetel teemadel arutelusid keskpankadega riikides, mis soovivad ELiga ühineda. Piirkondlike seminaride seeria on selleks peamine platvorm. Võimaluse korral peetakse arutelusid tihedas koostöös ELi riikide keskpankadega. EKP aitab kaasa ka sihipärasele koostööle, mida teevad ELi riikide keskpangad asjaomaste kolmandate riikide keskpankade heaks.


11 Teabevahetuse parandamine

Viimaste aastate jooksul on keskpanga teabevahetusest saanud aina kesksem rahapoliitika element ning see on muutunud juba ise poliitikavahendiks. Andes selgelt teada oma kavatsustest ja teabevahetuspõhimõtetest, eriti finantsturgudele ja ekspertidele, on EKP edukalt suurendanud oma tegevuspõhimõtete tõhusust. Viimase aasta jooksul on EKP teinud veelgi suuremaid jõupingutusi, et suhelda ka muu publikuga kui tema tavapärane auditoorium. Eesmärk on kaasata laiemat avalikkust, üldsusega vestelda ja üldsust kuulata, kasutades uusi platvorme ja formaate. Erinevalt teabevahetusest turgude ja ekspertidega hõlmab seda laadi suhtlus sageli küsimusi selle kohta, mida EKP teeb, miks ta seda teeb, ning kuidas seondub see inimeste ja nende kogukondadega. Laiema auditooriumiga suheldes ja tõelises kahepoolses dialoogis osaledes püüab EKP edendada arusaamist tema rollist ja tegevuspõhimõtetest, ja samuti luua usaldust EKP kui institutsiooni suhtes.

Keskendumine noortele

Euroopa noortega suhtlemine on EKP jaoks eriti oluline. Sel eesmärgil algatas EKP programmi „Tagasi kooli“, mis julgustab EKP töötajaid külastama koole, eriti oma endisi koole, ning vestlema õpilastega Euroopa ja euro teemal, vastama nende mureküsimustele ja jagama isiklikke kogemusi selle kohta, mida tähendab ELi institutsioonis töötamine. 2018. aastal osales selles programmis 77 töötajat, mis näitab EKP töötajate suurt soovi tutvustada eurot, tuua EL tema kodanikele lähemale, ja anda oma kogukondadele midagi tagasi.

EKP läheb tagasi kooli

EKP vastab noorte küsimustele noortega peetavates dialoogides

Lisaks laiendas EKP 2018. aastal oma dialooge noortega. Need on uuenduslikud platvormid, mis võimaldavad õpilastel ja noortel spetsialistidel pidada päris dialoogi EKP kõrgema tasandi otsustajatega. Näiteks jaanuaris tegi EKP koostööd platvormiga Debating Europe, kus noored said pidada dialoogi EKP presidendi Mario Draghiga. Teemaviitega #AskDraghi said noored eurooplased esitada küsimusi otse EKP-le, keskendudes mitmesugustele teemadele, nagu noorte töötus ja krüptoraha. Esitati rohkem kui 280 küsimust üle Euroopa. EKP president Mario Draghi vastas viiele kõige sagedamini esitatud küsimusele EKP veebisaidil avaldatud intervjuus, mis pälvis ka meedia laiaulatuslikku tähelepanu.

Paljud keskpangapoliitika aspektid on keerulised ja mitteekspertidel on neist sageli raske aru saada. EKP on aga otsustanud suurendada oma teabevahetuse juurdepääsetavust ja ligitõmbavust ning astunud selles suunas uusi ja uuenduslikke samme. Üks näide oli püüe suurendada Sintras peetud EKP keskpangandusfoorumi kõlapinda ning pidada seal olulisi ja sisukaid arutelusid, mis on noorte jaoks huvitavad ja millest nad aru saavad. EKP kutsus youtuber'i ja hiljuti doktorikraadi kaitsnud Simon Clarki kajastama noorte majandusteadlaste arutelusid oma sotsiaalmeediakanalitel. Eksklusiivsete telgitaguseid kajastavate klippide ja majandusteadlastega peetud avameelsete intervjuude abil näitas ta keskpangandusarutelusid värskest vaatenurgast, muutes selle sisu noortele arusaadavamaks ja selgemaks. Seda YouTube'i videot on vaadatud juba üle 30 000 korra.

EKP laiendab oma digitaalset teabevahetust

Digiruum on kesksel kohal EKP jõupingutustes olla kohal seal, kust inimesed, eriti noored, saavad uudiseid ja teavet. 2018. aasta novembris avas EKP oma ametliku Instagrami konto, mis on eelkõige visuaalne teabekanal EKP inimliku külje esitlemiseks, tutvustades töötajaid ja jagades kogemusi EKP igapäevatöö kohta. Instagrami konto üks eesmärk on ka harida, levitades visuaalselt atraktiivset sisu sotsiaalmeediaplatvormide kaudu. Lisaks on EKP Twitteri kontol üle 457 000 jälgija. Peale selle on EKP laiendanud oma veebisaiti: see sisaldab nüüd üle 160 000 lehekülje, millest paljud on 23 keeles. Koostöös teiste ELi institutsioonidega loodi eraldi leht #EUROat20 tähistamaks veebis ühisraha 20. aastapäeva.

Osana EKP jõupingutustest suhelda ka teiste inimestega peale ekspertide ja vestelda sellest, kuidas EKP poliitika mõjutab kohalikke kogukondi ja ettevõtteid kogu euroalal, käis juhatuse liige Benoît Cœuré oktoobris Prantsusmaa maapiirkondades, kus ta kohtus poliitikute, tehasetööliste ja õpilastega, et selgitada EKP hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid, kuulata ära inimeste mured ja vastata kriitikale.

Kokkusaamised kohalike ettevõtete ja töölistega, et arutada EKP poliitikat – Benoît Cœuré käis 3. oktoobril 2018 Prantsusmaal Cloyesis asuvas Vorwerk/Semco tehases

Lisaks täitus EKP külastuskeskusel esimene täielik tegevusaasta, mille jooksul võttis keskus vastu 20 743 külastajat. EKP peahoones Frankfurdis asuv külastuskeskus võimaldab kodanikel tutvuda EKP ülesannete, ajaloo ja missiooniga ning vestelda EKP esindajatega.


12 Hea valitsemistava, hästi toimiv organisatsioon, vastupanuvõime ja keskkonnategevuse tulemuslikkus

Panga kui maailmatasemel institutsiooni ning inspireeriva, areneva ja oma töötajaid kaasava organisatsiooni maine tugevdamine on kaks peamist EKP strateegilist eesmärki. 2018. aastal lähtus EKP nendest prioriteetidest, tehes jõupingutusi eesmärgiga: i) tagada hästi toimiv organisatsioon mitmekesisema ja kaasavama kultuuri ning suurema lõimumise, läbipaistvuse ja ELi kodanike ees kehtiva aruandekohustuse kaudu; ii) suurendada vastupanuvõimet, arvestades tehnoloogilisi ohte, suurema suutlikkuse kaudu kaitsta EKPd ja finantsökosüsteemi küberrünnakute eest ning iii) tagada tulemuslik keskkonnategevus EKP ökoloogilise jalajälje pideva vähendamise kaudu.


12.1 Hea töö saavutamine mitmekesisuse ja kaasamise kaudu

EKP usub, et mitmekesisus ja kaasamine aitavad kaasa hea töö saavutamisele: mitmekesistes meeskondades on rohkem seisukohti, tuues kaasa parema otsuste tegemise ja kindlamad tulemused. Mitmekesiste meeskondade ja kaasava käitumise edendamine on väga oluline tagamaks, et EKP suudaks saavutada parimad võimalikud tulemused oma töötajate ja ELi jaoks. See on põhjus, miks mitmekesisus, austus, eetiline kultuur ja oma töötajate heaolu on EKP jaoks strateegilised eesmärgid.

Mitmekesisus ja kaasamine on peamised tegurid, mis aitavad parandada organisatsiooni toimimist

2018. aastal jätkas EKP oma jõupingutusi, et tugevdada mitmekesisust ja kaasamist kui peamisi parema organisatsioonilise tulemuslikkuse tegureid. Nende jõupingutuste keskmes on ausus, õiglus, kaasamine ja võrdsed võimalused tema töötajatele, olenemata muu hulgas soost, rahvusest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest, rahvuslikust päritolust, vanusest, kultuuritaustast või puudest. EKP-l on mitu mitmekesisusvõrgustikku, mis teevad sageli koostööd personaliosakonnaga ja mille eesmärk on vastata kõikide mitmekesisuse aspektide vajadustele. EKPSi / ühtse järelevalvemehhanismi tasandil vahetab EKP teavet riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutustega, et leida parimad tavad mitmekesisuse ja kaasamise valdkonnas. Näitena võib tuua EKPSi / ühtse järelevalvemehhanismi mitmekesisusvõrgustiku kolmanda aastakoosoleku Roomas 2018. aasta oktoobris.

2018. aastal hõlmas EKP tegevuste koondprogramm vikerkaarevärvilise lipu heiskamist rahvusvahelisel homofoobia-, transfoobia- ja bifoobiavastasel päeval, EKP juhtide jaoks kaasava juhtimiskultuuri seminaride pidamist, rassilise diskrimineerimise kaotamise rahvusvahelise päeva tähistamist ning spetsiaalsete kõneürituste korraldamist lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste ning sugude võrdõiguslikkuse teemadel.

EKP jätkab tööd selle nimel, et suurendada naiste arvu juhtivatel ametikohtadel. Suurema soolise tasakaalu saavutamiseks kehtestab EKP juhatus 2019. aasta lõpuks eesmärgid ning täiendab neid laias valikus meetmetega, et tagada nende saavutamine. Need meetmed hõlmavad spetsiaalset naisjuhtide koolituskava, ulatuslikke võimalusi tööaja paindlikuks korraldamiseks, keskendumist kaasavale juhtimisele juhtide seas ning mitmekesisuse saadikuid igas tegevusvaldkonnas, et suurendada kohalikku soolist tasakaalu.

2018. aasta lõpus kuulus 29% juhtivatest ametikohtadest naistele võrreldes 35%ga 2019. aasta lõpus. Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel oli osakaal 22% võrreldes 2019. aasta eesmärgiga, mis on 28% (vt tabel 2). Naissoost töötajate koguosakaal EKPs kõigil tasanditel on 44%.

Tabel 2

Soolise jagunemise eesmärgid ja naissoost töötajate osakaal EKPs

Allikas: EKP.
Märkused. Üldine sooline osakaal viitab nii tähtajatute kui ka tähtajaliste lepingutega töötajatele. Andmed pärinevad 1. jaanuarist 2019.

EKP eesmärk on meelitada ligi rohkem naissoost kandidaate

Jätkuvaid väljakutseid silmas pidades võttis EKP juhatus 2018. aastal vastu lisameetmed, et suurendada soolist mitmekesisust. Otsustati, et igas ärivaldkonnas peaks olema vähemalt üks tippjuhtkonna liige ja vähemalt üks kolmandik laiemast juhatusest naissoost. Lisaks on EKP värbamismenetlust kohandatud, et meelitada ligi rohkem naissoost kandideerijaid. See hõlmab näiteks värbamisagentuuride suuremat kaasamist, kellele on tehtud ülesandeks võimalike naissoost kandidaatide otsimine. Peale selle, kui mõni värbamismenetlus ei meelita ligi rahuldaval arvul naissoost kandidaate, võib selle peatada ja uuesti alustada Lisaks osalevad naised kogu EKPs värbamiskomisjonides, et võidelda võimaliku kallutatuse vastu ja tagada sooliselt võrdsem otsuste tegemine.


12.2 Usaldusväärsuse ja üldjuhtimise tavade tugevdamine

EKP soovib oma eetikakomitee ja auditikomitee toetusel tagada kõrgeimal tasemel usaldusväärsuse ja üldjuhtimise standardid.

Ühtses tegevusjuhendis kehtestatakse põhjalik ja tänapäevane eetikaraamistik

EKP nõukogu palus auditikomitee nõuandel eetikakomiteed, et viimane koostaks ühtse tegevusjuhendi EKP kõrgema tasandi ametnike jaoks. Uues tegevusjuhendis kehtestatakse põhjalik ja tänapäevane eetikaraamistik EKP nõukogu, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele. Peale selle laiendab see sõnaselgelt juhtpõhimõtted, mis käsitlevad suhtlust väliste isikutega, EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmetele. EKP nõukogu ja muude EKP kõrgema tasandi organite, nagu auditikomitee, eetikakomitee ja vaidlustusnõukogu liikmed kohustuvad järgima peamisi üldpõhimõtteid. Ühtne tegevusjuhend kajastab EKP peamisi põhimõtteid ja väärtuseid, võttes samal ajal asjakohaselt arvesse EKP kui keskpanga, pangandusvaldkonna järelevalveasutuse ja Euroopa Liidu institutsiooni erijooni. Lisaks vastab juhend EKP sidusrühmade antud soovitustele seoses usaldusväärsusstandardite, aruandekohustuse ja läbipaistvusega.

Panga töötajate puhul tehti EKP välisaudiitori soovituse kohaselt lisaks eraotstarbeliste finantstehingute iga-aastasele vastavuskontrollile, mis hõlmab juhuvalikuga määratud töötajaid, ka ühekordne vastavuskontroll, mis keskendub kas konkreetsele töötajaterühmale või teatavat liiki tehingutele.

2018. aasta jooksul hindas EKP auditikomitee üldjuhtimise põhiaspekte EKPs, hõlmates nii keskpanganduse kui ka pangandusjärelevalve haru, ning eurosüsteemis. Auditikomitee keskendus eelkõige eurosüsteemi finantsriski juhtimise raamistiku nõuetekohasele toimimisele, küberriske käsitlevate kooskõlastatud tegevuskavade suunas tehtud edusammudele ning organisatsioonilistele algatustele, mille eesmärk on suurendada ühtse järelevalvemehhanismi tõhusat toimimist.

Kuna EKP on võtnud kohustuse tagada avatus ja läbipaistvus, otsustas ta luua avaliku dokumendiregistri. Seda registrit täiustatakse ja täiendatakse järk-järgult, et tagada üldsusele ja turgudele hõlbus juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad EKP poliitikat, tegevust ja otsuseid struktuursel ja lihtsasti kasutataval viisil.


12.3 Küberkerksus

Teabe jagamine on vajalik finantsökosüsteemi, sealhulgas keskpankade ja EKP enda nõuetekohaseks toimimiseks. Seega on esmatähtis kaitsta andmete terviklust ja konfidentsiaalsust ning tagada IT-süsteemide kättesaadavus. IT-valdkonna kasvava omavahelise seotuse ja keerukusega ning digiplatvormidel ja võrgustikes hoitava suurema andmehulgaga on kaasnenud suurem küberrünnete ja võimalike küberintsidentide oht.[120] Küberründed finantsasutuste ja nende teenuseosutajate vastu on suur mure, sest need avaldavad negatiivset mõju tarbijatele ja ettevõtjatele ning võivad põhjustada süsteemseid riske, mõjutada finantsstabiilsust ja lõppkokkuvõttes pärssida isegi majanduskasvu.

EKP on suurendanud oma kaitsevõimet, töötades välja juhtimisraamistikud ja tugevdades turvakontrolli tehnoloogia (sealhulgas projekteerimise, arendamise ja toimimise), protsesside, koolituse ja testimise kaudu. Peale selle edendab EKP koostöös finantsökosüsteemi partneritega süsteemiülest vastupanuvõimet. Küberkerksus on suutlikkus ennetada küberohte ja muid asjaomaseid keskkonnamuutuseid ning nendega kohanduda ning seista vastu küberintsidentidele, neid piirata ja neist kiiresti taastuda.

EKP on välja töötanud juhtimisraamistiku digitaalse turvalisuse ja küberkerksuse valdkonnas, milles kirjeldatakse EKP enda digitaalse turvalisuse ja kübervastukerksuse juhtimist ja organisatsioonilist korraldust, sealhulgas selgitatakse rolle ja vastutusvaldkondi. Küberriskid on operatsiooniriskid ning kuuluvad seega üldise operatsiooniriski juhtimise raamistiku alla. Digitaalse turvalisuse ja küberkerksuse raamistik täiendab raamistikke, mis reguleerivad EKP lähenemist mittefinantsriski juhtimisele, ning suurendab arusaamist ja teadlikkust digitaalsest turvalisusest, küberriskist ja küberkerksusest. EKP reaktsiooni- ja taastumissuutlikkus tema organisatsiooni vastu suunatud küberründe korral tugevneb veelgi 2019. aastal, kui täiustatakse talitluspidevuskavasid ning katsetatakse olemasolevaid intsidendi- ja kriisijuhtimiskordasid.

Turvalisus hõlmab ohtude kohta andmete kogumist ja analüüsimist ning kaitsemeetmete võtmist, samuti tuvastamis- ja reageerimissuutlikkuse suurendamist. Intsidentidest teatamine, koostöö ja teabe jagamine on väga olulised tõhusaks kaitseks. EKPs hõlbustab uus küberturvalisuse juhtkomitee teabevahetust, poliitikapõhimõtete kohandamist ja igapäevast koostööd, et tugevdada EKP ja Euroopa finantssektori küberkerksust. EKP edendab teabe jagamist EKPSiga ning võimaldab kasutada teabevahetuseks operatsiooniturbe olukorrateadlikkuse (Operational Security Situational Awareness, OSSA) võrgustikku, millel on 33 liikmesinstitutsiooni üle maailma.

Küberrünnete pideva muutumise tõttu on vajalik hoida inimesi pidevalt kursis uute turvaohtude ja võimalike vastumeetmetega. EKP peab kindlustama oma töötajate väga suure teadlikkuse IT-turvalisusest eesmärgiga tagada, et nii kasutajaid kui ka infotehnoloogia varasid kaitstakse. Töötajaid koolitatakse, et suurendada nende IT-turvalisuse alaseid oskuseid ja pädevust. Kohustusliku veebikoolitusega alustatakse 2019. aastal. Korrapäraselt tehakse käitumuslikke ning IT-süsteemide ja -protsesside teste.

Süsteemiülese vastupanuvõime edendamine

Regulatiivsest seisukohast keskendub EKP küberkerksusele kui osale oma operatsiooniriski käsitlevatest kaalutlustest seoses finantsturutaristutega, et tagada asjaomaste standardite rakendamine euroalal ja edendada ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil. Kooskõlas selle lähenemisviisiga on eurosüsteem kehtestanud finantsturutaristutele küberkerksuse strateegia koos mitme meetmega, mis käsitlevad eri finantsturutaristute vastupanuvõimet, sektori vastupanuvõimet ja strateegilist reguleeriva valdkonna kaasamist.

Tagamaks, et CPMI-IOSCO finantsturutaristute küberkerksuse suunist „Guidance on cyber resilience for financial market infrastructures“ järgitakse järjepidevalt, on eurosüsteem välja töötanud dokumendi „Cyber resilience oversight expectations for financial market infrastructures“ („Küberkerksuse järelevaatamisootused finantsturutaristute jaoks“). Sellel dokumendil on kolm peamist eesmärki:

  • selles esitatakse finantsturutaristutele üksikasjalikud sammud, kuidas suunist ellu viia, tagades, et nad suudavad tugevdada arengut ja edendada oma küberkerksust jätkusuutliku aja jooksul;
  • esitavad järelevaatajatele selged ootused, et hinnata nende vastutuse alla kuuluvaid finantsturutaristuid;
  • tagavad aluse sisukaks aruteluks finantsturutaristute ja nende vastavate järelevaatajate vahel.

2018. aasta mais võttis EKP kasutusele ELi TIBER-raamistiku (European framework for Threat Intelligence-based Ethical Red Teaming), mille eurosüsteem töötas välja kui vahendi, mis võimaldab finantsturutaristute käitajatel suurendada oma küberkerksust. ELi TIBER-raamistik on esimene ühine Euroopa raamistik, mis võimaldab teha kriitiliste reaalajasüsteemide kontrollitud, eriotstarbelisi ja teabepõhiseid ründekatseid, tuginedes tegelike ründajate taktikale, tehnikale ja protseduuridele. Selle eesmärgid on tagada kübertestimise standardimine ja vastastikune tunnustamine kogu ELis ning hoiduda sellest, et finantsturutaristud peavad tegema igas ELi liikmesriigis eraldi teste.

Finantssektori tegevusliku vastupanuvõime suurendamisega seotud jõupingutuste raames korraldab eurosüsteem oma järelevalvemandaadi alusel turuüleseid kriisiteavitusõppuseid. 2018. aastal korraldas eurosüsteem UNITASe mudelipõhise kriisiteavitusõppuse. Osalejatele, kelle seas olid suuremad euroala maksesüsteemid, väärtpaberite keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled, teenuseosutajad, turutaristud ja keskpankade järelevaatajad, esitleti finantsturutaristute küberründe stsenaariumit, mis kahjustas nende andmeterviklust. Harjutus toimus turuosaliste vahelise arutelu vormis, võimaldades neil esitada stsenaariumi alusel tähelepanekuid ja teha järeldusi ning tuvastada võimalikke ühise töö valdkondi, et veelgi edendada laiema sektori küberkerksust.

Tunnistades vajadust foorumi järele, kus osaleksid turuosalised, pädevad asutused ja küberturvalisuse spetsialistid üle Euroopa, asutas eurosüsteem üleeuroopaliste finantstaristute küberkerksuse nõukogu (ECRB). ECRB eesmärk on parandada finantsturutaristute ja nende oluliste teenuseosutajate, samuti ELi laiema finantssektori küberkerksust kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Selle saavutamiseks edendatakse usaldust ja koostööd ning korraldatakse ühisalgatusi – kas turuosaliste seas või turuosaliste ja ametiasutuste vahel.

Pankade IT-riskide järelevalve

EKP hõlmab küberkerksuse ja tegevusliku vastupanuvõime enda tehtava pankade IT-riskide järelevalve alla. Küberrisk väärib eritähelepanu, arvestades pankade kasvavat omavahelist seotust ja suuremat sõltuvust infotehnoloogiast, aga ka kiirust, millega osavad ründajad suudavad haavatavusi leida ja ära kasutada.

2018. aastal rakendas EKP Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskihindamise kohta SREPi alusel (EBA/GL/2017/05), mis tõi kaasa IT-riski olukorra järjepideva ja põhjaliku hindamise kõikides järelevalve alla kuuluvates olulistes krediidiasutustes euroalal. Selle tulemuseks olid nii konkreetsed järelmeetmed eri pankades kui ka temaatilised järeldused, mida vaadeldakse laiemalt. Üldisemalt rõhutas EKP, et pangad peavad endiselt olema valvel igat liiki IT-riskide suhtes ja mitte piirduma oma tegevuses üksnes valikuliste IT-riski valdkondadega.

EKP on aidanud märkimisväärselt kaasa Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele IKT- ja turvariski juhtimise kohta, mis avaldati konsulteerimiseks 2018. aasta detsembris. Need peaksid ühtlustama pankade IT-riski juhtimise nõudeid kogu Euroopas ja looma võrdsemaid tingimusi. Lisaks hõlmab IT-riskide järelevalve EKPs jätkuvalt ühiste järelevalverühmade tehtavat pidevat järelevalvet, konkreetsetele IT-riski eesmärkidele keskendunud sekkuvaid ja sihipäraseid kohapealseid kontrolle ning küberrünnetega kursis olekut EKP küberintsidentidest teatamise raamistiku kaudu.

Jätkub aktiivne koostöö kogu maailmas ja eelkõige Euroopa tasandil, et tugevdada finantsökosüsteemi küberkerksust.


12.4 EKP ökoloogilise jalajälje vähendamine

EKP püüab pidevalt parandada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust

EKP kui Euroopa institutsioon on teadlik oma kohustusest aidata kaasa keskkonnakaitsele ning lahendada probleeme, mille põhjustab kliimamuutus ühiskonna ja tulevaste põlvkondade heaolule. Alates oma esimese keskkonnapoliitika vastuvõtmisest 2007. aastal on EKP teinud pidevalt tööd, et parandada oma keskkonnaalast tulemuslikkust ja vähendada oma CO2-jalajälge. EKP on alates 2010. aastast registreeritud keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis (EMAS) ning tema keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab kõiki kolme hoonet, kus EKP töötajad Frankfurdis asuvad: peahoone Sonnemannstrassel, Japan Center ja Eurotower.

Keskkonnakaitse on EKP tegevusstrateegia lahutamatu osa ning kujundab tema igapäevatehinguid ja -protsesse. Rohkem kui 50 pangasisese keskkonnaesindaja ning mitme pühendunud meeskonna ja üksikisiku toetusel kogu organisatsioonis püüab EKP tagada, et tema ökoloogiline jalajälg väheneks pidevalt. EKP tõendab on pühendumust, suurendades töötajate teadlikkust, rakendades tõhususmeetmeid ja kaasates eri sidusrühmi, et teha koostööd EKP keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Üks niisugune meede oli sellise mitmekülgse veebiülese koostöövahendi kasutuselevõtt, mis võimaldab EKP-l oma vastaspooltega kaugteel suhelda. See vahend mitte üksnes ei rikasta veebiülest suhtlust, vaid tänu sellele saab ka reisimist võimaluse korral ära hoida, ning seega vähenevad heitkogused. Lisaks on EKP täiendavalt optimeerinud oma peahoone valgustust, et vähendada valguse intensiivsust teatavatel aladel, ning kohandanud töögraafikuid, et tagada täiendav energiasääst. Peale selle on ühekorratopsid ühiskasutatavates ruumides asendatud korduskasutatavate tassidega, mis vähendab märkimisväärselt jäätmeid.

2018 – kogu aasta vältel tegeleti keskkonnateadlikkuse kasvatamisega

2018. aasta oli EKP jaoks keskkonnateadlikkuse suurendamise poolest sündmusterohke, sest EKP osales mitmes rahvusvahelises kampaanias. EKP ühines Frankfurdi kogukonna üleskutsega juhtida tähelepanu kliimamuutusele Maailma Looduse Fondi 2018. aasta Maa tunni ajal. Koos 183 teise Frankfurdi ettevõtte ja asutusega lülitas EKP välja kõik mittevajalikud valgustid ning töötajaid julgustati kampaaniaga ühinema ja leidma veel viise, kuidas olla keskkonnahoidlikum. Teine algatus oli see, et EKP osales kuuendat korda Euroopa liikumisnädalal. Julgustamaks EKP töötajaid tegema oma igapäevasel teel tööle ja koju keskkonnahoidlikumaid valikuid, korraldati mitmesuguseid tegevusi, näiteks jalgrataste turvalisuse kontroll, meeskondade võistlused ning liikumis- ja kliimateemalised viktoriinid. Lisaks anti töötajatele teavet keskkonnasäästliku liikumise kohta EKPs.

Ka välistelt teenuseosutajatelt saadud toetus on väga oluline, et vähendada EKP keskkonnamõju. Jätkusuutlikkuse kriteeriumeid võeti arvesse näiteks EKP puhastustööde töövõtja valimisel. Nende kriteeriumide alusel hakati igapäevategevuses kasutama mitmeid keskkonnasäästlikke materjale, näiteks ringlussevõetud paber pesuruumides. EKP-le teenuseid osutav puhastusettevõte kasutab üksnes uuenduslikke, mitteohtlikke ja täielikult biolagunevaid puhastustooteid ning mehaanilisi sügavpuhastusprotseduure. Doseerimist on samuti optimeeritud, et vähendada põrandaid puhastades vee tarbimist ja parandada vee ringlussevõttu.

Koostöö parema keskkonnakaitse nimel

Et saavutada suurem mõju ja jätkuvalt üksteiselt õppida, teeb EKP tihedat koostööd riikide keskpankadega ning teiste Euroopa institutsioonide ja organitega. Nad saavad ühiselt jagada parimaid tavasid, arutada ja leida uusi lahendusi ühistele probleemidele ning anda koos teavet oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta. Ühisel veebilehel, mis tutvustab registreeritud keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) Euroopa institutsioonides, käsitlevad Euroopa institutsioonid ja organid praktilisi kasutegureid, mida annab EMASis registreerumine, ning jagavad parimaid tavasid ja ressursside säästmise kogemusi. Seega on institutsioonidevaheline koostöö teine EKP keskkonnakaitsealase pühendumuse oluline alustala.

EKP avaldab teavet oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja enda rakendatud meetmete kohta veebilehel „Keskkonnakaitse EKPs“.


EKP raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ecb.annualaccounts2018~cd3eabaa40.et.pdf


Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2018

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/ecb.eurosystembalancesheet2018~5b51d1aefe.et.pdf


Statistikaosa (ainult inglise keeles)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ecb.ar_annex2018_statistical_section~7ddac28291.en.pdf

© Euroopa Keskpank, 2019

Postiaadress 60640 Frankfurt, Saksamaa
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud üldiselt 2019. aasta 8. veebruari seisuga (erandiks on 2018. aasta detsembri töötuse määr). Statistilised andmed on esitatud 2019. aasta 14. märtsi seisuga.

Erialaterminid ja lühendid on avaldatud EKP sõnastikus.

HTML ISBN 978-92-899-3453-4, ISSN 1830-2955, doi:10.2866/18451, QB-AA-19-001-ET-Q


[1]2019. aasta märtsis teatas EKP nõukogu, et praeguste eelduste kohaselt püsivad EKP baasintressimäärad nüüdsel tasemel ka vähemalt 2019. aasta lõpul ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.
[2]Andmete allikas: Hamburg Institute of International Economics (HWWI).
[3]Lisateavet tööjõu vanuselise struktuuri kohta vt infokastist „Euroala tööhõive kasvu selgitavad tööjõustruktuuri muutused majanduse taastumise ajal“, EKP majandusülevaade 8/2018.
[4]Vt infokast 1 artiklis „The employment-GDP relationship since the crisis“, EKP majandusülevaade 1/2018.
[5]Lisainfot vt artiklis „Labour supply and employment growth“, EKP majandusülevaade 1/2018.
[6]Eelarvepoliitika kurss kajastab lisaks riigi rahanduse automaatsele reaktsioonile äritsükli suhtes ka eelarvepoliitika stiimulite suunda ja mõju majandusele. Seda mõõdetakse tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi suhtarvu muutusena; maha on arvatud valitsemissektorilt finantssektorile antud abi. Lisateavet euroala eelarvepoliitika kursi kohta vt artiklist „The euro area fiscal stance“, EKP majandusülevaade 4/2016.
[7]Vt The 2018 Ageing Report: Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2016-2070)“, Euroopa Komisjon, 25. mai 2018. Rahvastiku vananemist käsitlev 2018. aasta aruanne on värskeim väljaanne aruannetest, mille koostavad iga kolme aasta tagant majanduspoliitika komitee vananemisteemaline töörühm ja Euroopa Komisjon.
[8]Kreekas tuleneb rahvastiku vananemisega seotud kulude prognoositav kahanemine peamiselt hiljuti vastu võetud pensionireformidest. Samas satuks see paranenud väljavaade ohtu, kui kohtuotsused vallandaksid hiljutiste pensionireformide ümberpöördumise.
[9]Ehkki sageli kulub veidi aega, et reformide mõju oleks täielikult näha, viitavad komisjoni mitmeaastased hinnangud ka sellele, et reformide elluviimise tempo on viimastel aastatel raugenud. See võib peegeldada mitut tegurit, sealhulgas reformiväsimust ja reformide tajutava kiireloomulisuse vähenemist. Mõned järelejäänud reformivajadused võivad olla ka väga keerukad.
[10]Vt Masuch, K., Anderton, R., Setzer, R. ja Benalal, N. (toim), „Structural policies in the euro area“, EKP üldtoimetised nr 210, juuni 2018.
[11]Nende näitajate analüüsi kohta euroalal vt artikkel „Measures of underlying inflation for the euro area“, EKP majandusülevaade 4/2018.
[12]Vt infokast „The role of wages in the pick-up of inflation“, EKP majandusülevaade 5/2018.
[13]Vt infokast „Developments in mortgage loan origination in the euro area“, EKP majandusülevaade 5/2018.
[14]Määratud hinnaga korralduste tellimusraamat on kauplemissüsteem, milles hoitakse turuosaliste esitatud ostu- ja müügikorraldusi, mida täidetakse varem kindlaks määratud järjestuses.
[15]Tellimusraamatu likviidsuse näitaja põhineb andmetel, mis käsitlevad ostu- ja müügihinna vahesid ning noteeritud koguseid, mis on määratud hinnaga korralduste tellimusraamatutest. See arvutatakse konkreetse võlakirja kohta kui viie parima noteeringu summa nii tellimusraamatu pakkumise kui ka nõudluse poolel, jagatuna vastavate noteeritud mahtude summaga.
[16]Täitmispõhine likviidsusnäitaja kasutab teavet, mis on saadud avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtavate tehingute kindlatest noteeringutest. Asjaomase võlakirja puhul määratakse see näitaja kindlaks kui kahe parima börsivälisel turul saadud noteeringu vahe, jagatuna võlakirja kestusega. Arvesse võetakse üksnes noteeringuid, mis lõppevad tehinguga.
[17]Saksamaa riigivõlakirjade volatiilsuse suurenemine viitab Saksamaa riigivõlakirjade tulususe järsule tõusule, kui kümneaastase tähtajaga võlakirjade tulusus suurenes ligikaudu kuue nädala jooksul 82 baaspunkti (0,16%lt 0,98%ni).
[18]Väärtpaberiemissioonide statistikat koostab EKP, tuginedes kuistele andmetele, mida annavad euroala riikide keskpangad. Need hõlmavad andmeid tasumata summade, emissioonide, lunastamiste ning võlaväärtpaberite ja noteeritud aktsiate kasvumäärade kohta. Andmed on esitatud emitendist riigi ja sektori, instrumendi liigi, esialgse tähtaja, kupongi liigi ja nomineerimisvääringu järgi. Viimased kättesaadavad andmed pärinevad 2018. aasta novembrist.
[21]Kasutatud ökonomeetrilise metoodika kirjeldus on esitatud artiklis „The impact of the corporate sector purchase programme on corporate bond markets and the financing of euro area non-financial corporations“, EKP majandusülevaade 3/2018, joonealune märkus 61.
[22]Näiteks pankade emiteeritud võlakirjad, suure tulususega võlakirjad ja mittekõlbliku kupongistruktuuriga võlakirjad. Eurosüsteemi ostetud võlakirjade väiksemad tulusused ja tulususe vahed motiveerivad investoreid tasakaalustama oma portfelle ning omama pigem varasid, mida iseloomustab sarnane riskiprofiil, aga millel on suurem eeldatav tulusus.
[23]Vt Grosse-Rueschkamp, B., Steffen, S. ja Streitz, D., „Cutting out the middleman – The ECB as corporate bond investor“, SSRN, oktoober 2017, ning Arce, O., Gimeno, R. ja Mayordomo, S., „Making room for the needy: The credit-reallocation effects of the ECB’s corporate QE“, Hispaania keskpanga teadustoimetised nr 1743, 2017.
[24]Kirjanduses on ökonomeetrilisi tõendeid selle kohta, et pankade laenuandmismahud on rohkem kasvanud pankades, mille portfellides on suurem ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõttes kõlblike laenuvõtjate osakaal, võrreldes pankadega, kus selliste laenuvõtjate osakaal on väiksem. Vt Grosse-Rueschkamp, Steffen ja Streitz (op. cit.). Olemas on ka ökonomeetrilised tõendid selle kohta, et Hispaanias suurenes järsult laenuandmine ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõttes kõlblikele ettevõtetele ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamise paiku. Vt Arce, Gimeno ja Mayordomo (op. cit.).
[25]Ulatuslik arutelu varaostukava mõju kohta euroala majandusele on esitatud artiklis „Taking stock of the Eurosystem’s asset purchase programme after the end of net asset purchases“, EKP majandusülevaade, ilmumas.
[26]Keskpankadepoolse laenuandmise keeld on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 123. Seoses rahapoliitikaväliste varade piirangutega vt eelkõige EKP suunist varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2014/9), 19. novembri 2014. aasta kokkulepet netofinantsvarade kohta ning 17. mai 2017. aasta kokkulepet erakorralise likviidsusabi kohta.
[27]Varaostukava varasid kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses.
[28]EKP avaldab teavet varaostukava varade muutuste kohta igal nädalal. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori varaostukava alusel esmas- ja järelturult ostetud varade jaotus avaldatakse igal kuul. Ettevõtlussektori varaostukava puhul avaldatakse varade täielik loetelu, mis sisaldab emitentide nimesid, aegumistähtaegu ja võlakirjade kupongimäärasid, samuti koondandmeid varade kohta riskiriigi, reitingu ja sektori järgi. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel avaldab EKP omandatud väärtpaberite andmeid emitendi riigi järgi, sealhulgas kaalutud keskmise tähtaja järgi (riigiüleste emitentide hoitavate väärtpaberite andmed avaldatakse koondtasandil).
[29]Eurosüsteemi eesmärk on teha varaoste turu suhtes erapooletult, ostes kõiki kõlbliku tähtajaga väärtpabereid kõikides riikides, nii et see kajastab euroala riigivõlakirjaturu struktuuri.
[30]EKP avaldab varaostukava eeloleva 12 kuu igakuised eeldatavad lunastamissummad.
[31]Vt „General APP securities lending framework“, mis sisaldab teavet väärtpaberilaenude kohta kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava alusel.
[32]EKP avaldab igal kuul eurosüsteemi keskmise kuise avaliku sektori väärtpaberite ostukava laenujäägi koondandmed ja avaliku sektori väärtpaberite ostukavas saadud sularahatagatise keskmise kuise koondsumma andmed.
[34]Varaga tagatud väärtpaberitel peab olema vähemalt kaks välise reitinguagentuuri antud krediidireitingut. Varaga tagatud väärtpaberid, mille reiting on alla krediidikvaliteedi astet 2, peavad vastama lisanõuetele, muu hulgas i) ei tohi olla viivislaene, mis toetavad varaga tagatud väärtpabereid emiteerimise ajal või mis lisatakse varaga tagatud väärtpaberite kehtivusajal; ii) varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogu tekitavad varad ei või olla struktureeritud, moodustada sündikaati ega omada finantsvõimendust ning iii) kehtima peavad teenindamise jätkuvuse sätted.
[35]Avaliku sektori väärtpaberite ostukava puhul on minimaalne järelejäänud tähtaeg üks aasta ja maksimaalne järelejäänud tähtaeg 30 aastat. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul on minimaalne järelejäänud tähtaeg kuus kuud ja maksimaalne järelejäänud tähtaeg 30 aastat.
[36]Vt Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunise (EL) 2015/510 (eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3) artikli 138 lõike 3 punkt b.
[37]19. jaanuaril 2017 otsustas EKP nõukogu, et varaostud, mille tulusus tähtajani on alla hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, on lubatud üksnes avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel, ning kinnitas, et selliseid oste ei ole ette nähtud kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul. Täpsemalt vt EKP veebisait.
[38]Emitendi limiidid viitavad emitendi väärtpaberite saldo maksimaalsele osakaalule, mida eurosüsteem võib omada.
[39]Riigiülestel võlakirjadel on emiteerimise ja emitendi limiit 50%.
[40]Varaga tagatud võlakirjade ja kaetud võlakirjade puhul, mis on kõlblikud ostmiseks minimaalse krediidikvaliteedi nõude loobumise tulemusena, kohaldatakse maksimaalset limiiti 30%.
[41]Vt Fell, J., Grodzicki, M., Krušec, D., Martin, R. ja O’Brien, E. „Overcoming non-performing loan market failures with transaction platforms“, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2017.
[42]Riiklikud asutused säilitavad õiguse aktiveerida ja rakendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, mis on sätestatud ELi õigusaktides, aga nad peaksid enne nende meetmete kohta otsuse tegemist EKP-d teavitama. EKP hindab kavandatavaid meetmeid ja võib esitada vastuväite välja pakutud otsuse kohta ning tal on vajaduse korral ka õigus kohaldada riigis vastu võetud meetmetest rangemaid meetmeid, et maandada finantsstabiilsuse riske (ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikkel 5 ning Euroopa Keskpanga kodukorra (otsus EKP/2014/1) artikkel 13h).
[43]Vt „ECB floor methodology for setting the capital buffer for an identified Other Systemically Important Institution (O-SII)“, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 3, juuni 2017.
[44]Vt pressiteade „ECB 2018 stress test analysis shows improved capital basis of significant euro area banks“, EKP pangandusjärelevalve, 1. veebruar 2019.
[45]Vt lisateavet Carmassi, J., Dobkowitz, S., Evrard, J., Parisi, L., Silva, A. ja Wedow, M., „Completing the Banking Union with a European Deposit Insurance Scheme: who is afraid of cross-subsidisation?“, EKP üldtoimetised nr 208, aprill 2018.
[46]Tuginedes Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele, mis käsitlevad olulistest intsidentidest teatamist direktiivi (EL) 2015/2366 (PSD2) alusel (EBA/GL/2017/10).
[47]EONIA on indeks, mis kajastab keskmist intressimäära, millega vabatahtlikult osalevate pankade rühm annab pankadevahelisel turul eurodes tagatiseta üleöölaene. See arvutatakse iga päev rühma kuuluvate pankade esitatud andmete alusel ja seda haldab Euroopa Rahaturgude Instituut.
[48]Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2, EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 artikliga 9.
[49]Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikliga 8.
[50]Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).
[51]Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).
[52]Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis sõlmiti euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel, ning kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21.2 ning EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artikliga 2.
[53]Üksikasjalikumat teavet EKP uurimistegevuse, sh teadusürituste, -väljaannete ja -võrgustike kohta leiab EKP veebisaidilt.
[54]Kõik Sintra foorumi dokumendid, arutelud ja kõned on avaldatud e-raamatus ning kõikide ettekannete videosalvestisi saab vaadata EKP YouTube’i kanalist.
[55]EKP uuringute bülletään on veebipõhine platvorm, millega tutvustatakse oluliste teadusuuringute järeldusi laiemale avalikkusele. Selle väljaanded on avaldatud ka EKP veebisaidil.
[56]Liidetud kohtuasjad C-105/15 P kuni C-109/15 P.
[57]Liidetud kohtuasjad C-8/15 P kuni C-10/15 P.
[58]Vt CON/2018/12.
[59]Vt CON/2018/19.
[60]Vt CON/2018/26.
[62]Vt CON/2018/36.
[63]Vt CON/2018/55.
[64]Vt CON/2018/37.
[65]Vt CON/2018/54.
[66]Vt CON/2018/38.
[67]Vt CON/2018/33.
[68]Vt CON/2018/25.
[69]Vt CON/2018/51.
[70]Vt CON/2018/20.
[71]Vt CON/2018/1.
[72]Vt CON/2018/35.
[73]Vt CON/2018/23.
[74]Vt CON/2018/53.
[76]Vt CON/2018/56.
[77]Vt CON/2018/48.
[79]Vt CON/2018/15.
[80]Vt CON/2018/27.
[81]Vt CON/2018/16.
[82]Vt CON/2018/18.
[83]Vt CON/2018/21.
[85]Vt CON/2018/5.
[86]Vt CON/2018/24.
[87]Vt CON/2018/28.
[88]Vt CON/2018/8.
[90]Vt CON/2018/43.
[91]Vt CON/2018/49.
[92]Vt CON/2018/42.
[93]Vt CON/2018/58.
[94]Vt CON/2018/52.
[96]Vt CON/2018/7.
[97]Vt CON/2018/30.
[98]Vt CON/2018/44.
[99]Vt CON/2018/40.
[100]Vt CON/2018/50.
[101]Vt CON/2018/6.
[102]Vt CON/2018/31.
[104]Vt CON/2018/16.
[105]Vt CON/2018/21.
[106]Vt CON/2018/28.
[107]Vt CON/2018/46.
[109]Vt CON/2018/41.
[110]Vt CON/2018/33.
[111]Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu puhul tehtud edusammude üksikasjalikum arutelu ning EKP seisukohad on esitatud käesoleva aastaaruande punktis 3.4.
[112]Sissejuhatavad avaldused on kättesaadavad EKP veebisaidil.
[113]Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis EKP 2017. aasta aruande kohta, avaldatakse käesoleva aastaaruandega samal kuupäeval.
[114]EKP president vastab Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele EKP veebisaidi asjaomases rubriigis.
[116]Eelkõige EKP presidendi Mario Draghi kõne „Central bank independence“ Belgia keskpangas 26. oktoobril 2018 ning juhatuse liikme Benoît Cœuré kõne „Central banking in times of complexity“ Rootsi keskpangas 25. mail 2018. Nende kõnede järel on viimasel ajal peetud veel kõnesid, näiteks juhatuse liikme Yves Merschi kõne „Aligning accountability with sovereignty in the European Union: the ECB’s experience“ EKP õiguskonverentsil 4. septembril 2017 ja Benoît Cœuré kõne „Independence and accountability in a changing world“ Transparency Internationali ELi üritusel „Two sides of the same coin? Independence and accountability of the European Central Bank“ 28. märtsil 2017.
[117]Vt artikkel „The evolution of the ECB’s accountability practices during the crisis“, EKP majandusülevaade 5/2018.
[118]Vt küsimus QA15.1, Standard Eurobarometer 90, etapp 90.3, Euroopa Komisjon, detsember 2018.
[119]EKP avaldas 2018. aastal kaks üldtoimetist, mille koostas EKPSi rahvusvaheliste suhete komitee IMFi küsimuste teemaline töörühm IMFiga seotud teemadel. Vt EKPSi rahvusvaheliste suhete komitee IMFi küsimuste teemaline töörühm „Strengthening the Global Financial Safety Net – Moving relations between the IMF and Regional Financing Arrangements forward“, EKP üldtoimetised nr 207, märts 2018, ja EKPSi rahvusvaheliste suhete komitee IMFi küsimuste teemaline töörühm „A quantitative analysis of the size of IMF resources“, EKP üldtoimetised nr 213, oktoober 2018.
[120]Küberintsidendi ja teiste terminite määratlused on esitatud finantsstabiilsuse nõukogu küberleksikonis.