Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused digitaalse euro kohta

1. Kas digitaalne euro asendaks sularaha?

Ei, digitaalse euro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Sularaha jääb euroalal kättesaadavaks ka edaspidi. Digitaalne euro toimiks kõrvuti sularahaga, et vastata tarbijate kasvavale nõudlusele teha digitaalseid makseid kiiresti ja turvaliselt.

2. Millist mõju võib digitaalse euro emiteerimine avaldada pangandussektorile?

Digitaalne euro ei peaks avaldama negatiivset mõju finantssektorile. Sel eesmärgil peetakse silmas järgmisi nõudeid: i) digitaalset eurot tuleks peamiselt kasutada maksevahendina, mitte finantsinvesteeringu võimalusena, ning ii) digitaalse euro käitlemisel peavad osalema järelevalve alla kuuluvad vahendajad.

3. Mille poolest oleks digitaalne euro parem stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?

Digitaalne euro oleks keskpangaraha, st keskpanga poolt tagatud. Digitaalse euro funktsioonid vastaksid kodanike vajadustele: see oleks riskivaba ning tagatud oleksid privaatsus ja isikuandmete kaitse. Keskpankade ülesanne on säilitada raha väärtus olenemata sellest, kas tegu on rahaga füüsilisel või digitaalsel kujul.

Stabiilsete krüptovääringute usaldusväärsus ja järjepidevus aga sõltuvad neid emiteerivast üksusest, täpsemalt sellest, kuivõrd usaldusväärne ja jõustatav on selle üksuse võetud kohustus säilitada nende väärtus aja jooksul. Peale selle võivad erasektori emitendid kasutada isikuandmeid kommertseesmärkidel.

Krüptovarade eest ei vastuta ükski tuvastatav üksus. Seega ei ole võimalik nendega seotud nõudeid jõustada.

4. Kas digitaalne euro põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Digitaalse euro ettevalmistamiseks katsetab eurosüsteem erinevaid lähenemisviise ja tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud lahendusi (nt hajusraamatu tehnoloogia (DLT)). Lõplikku otsust ei ole siiski veel langetatud.

5. Kas digitaalne euro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?

Ei. Digitaalne euro oleks vaid täiendav võimalus teha makseid eurodes, mis on meie ühisraha Euroopas. Seda saaks vahetada üks ühele pangatähtede vastu. Digitaalne euro vastaks kodanike ja ettevõtete üha suurenevale eelistusele kasutada digitaalseid makselahendusi.

6. Miks peaksid tarbijad soovima kasutada digitaalset eurot?

Digitaalne euro on digitaalne maksevahend, mis oleks sama turvaline, lihtsalt kasutatav ja soodne nagu sularaha. Selle peamised maksefunktsioonid oleksid tasuta kättesaadavad kogu euroalal.

Keskkonnas, kus üha enam makseid tehakse elektrooniliselt ja digimaksete turg jätkuvalt kasvab, pakub digitaalne euro nii kodumajapidamistele kui ka väikestele ja suurtele ettevõtetele täiendavat valikuvõimalust teha makseid keskpangarahas.

Kaupmeestel ja väikestel ettevõtetel oleks ühtlasi lisavahend klientidelt maksete vastuvõtmiseks.

Digitaalne euro võib pakkuda ka täiendavaid funktsioone, nagu automaatseid makseid või mingis vormis digitaalset identimist.

7. Mis juhtub, kui mõni euroalaväline keskpank emiteerib oma digitaalse vääringu enne, kui eurosüsteem jõuab seda teha?

Kõik suuremad keskpangad kaaluvad võimalusi keskpanga digiraha emiteerimiseks, kuid siin ei ole tegu võidujooksuga. G20 riikide tasandil on saavutatud ühine arusaam koostöö vajalikkusest keskpankade digitaalsete vääringute rahvusvahelise kasutusega seotud küsimustes.

Põhjalikkus ja turvalisus on kindlasti olulisemad kui kiirus: vajame süsteemi, mis toimiks kõigi jaoks ja oleks stabiilne esimesest päevast alates. Digitaalse euro jaoks peavad nii keskpangad kui ka järelevalve alla kuuluvad vahendajad looma vajaliku infrastruktuuri.

Eurosüsteem teeb koostööd teiste keskpankadega, et mõista, millist mõju võib digivääringu emiteerimine avaldada asjaomaste riikide majandustele. Selle käigus jagame ka arvamusi ja vahetame kogemusi.

Kaalume digitaalse euro emiteerimise võimalust, et täita elanike vajadusi. Sõltumatust ja suveräänsust silmas pidades on meie eesmärk tugineda Euroopa makselahendustele.

8. Milline on digitaalse euro kasutuselevõtu ajakava?

Enne otsuse tegemist digitaalse euro kasutuselevõtu kohta tuleb kindlaks määrata selle võimalikud funktsioonid ja kontrollida vastavust lõppkasutajate vajadustele. Digitaalse euro emiteerimise eel tuleb läbida mitu etappi.

EKP nõukogu teeb lähikuudel otsuse, kas algatada ametlik uurimisetapp digitaalse euro võimalikuks kasutuselevõtuks. Selle käigus käsitletaks erinevaid funktsioonivõimalusi ja kasutajanõudeid. Peale selle analüüsiksime tingimusi, mille alusel finantsvahendajad võiksid pakkuda digitaalsele eurole tuginevaid eessüsteemilahendusi. Analüüsietapp kestab kavakohaselt kaks aastat.

Seejärel otsustab nõukogu, kas liikuda edasi järgmisse etappi, milles keskendutakse integreeritud teenuste väljatöötamisele ja tehakse katsetusi, sealhulgas võimalikke päriselulisi katseid.

Digitaalne euro on meie jaoks esmatähtis teema. Selleks et teha seda õigesti, tuleb aga vältida kiirustamist. Enne mistahes otsuse langetamist tuleb hoolikalt analüüsida digitaalse euro mõju. Digitaalne euro võetakse kasutusele ainult juhul, kui saame olla kindlad, et see muudab finantssüsteemi tõhusamaks ja me suudame vältida tarbetuid riske.

9. Miks soovitate kehtestada piirmäära esimese taseme hoiustele? Kui madal peaks olema teise taseme hoiuste intressimäär?

Analüüsime digitaalse euro kasutuselevõtuga kaasneda võivaid riske finantsstabiilsusele ja rahapoliitika ülekandumisele.

Digitaalne euro oleks pigem täiendav makselahendus, mitte investeerimisvorm. Eurosüsteem hindab võimalikke funktsioone, mis aitaksid vältida suurte summade hoidmist digitaalsetes eurodes riskivaba investeeringuna või vahendite ümberpaigutamist pangahoiustelt digitaalsesse eurosse. Saldopiirangute kehtestamise kõrval on üheks võimaluseks astmeline intressisüsteem.

Kui digitaalse euro hoiustelt makstaks intressi, oleks peamiste jaemaksete tegemiseks kasutatavate eraisiku hoiuste (esimese taseme hoiused) intressimäär null või positiivne ja seega alati sama soodne kui sularaha puhul. Teise taseme hoiuste intress peaks olema turvaliseks peetavate varadega võrreldes teatud määral madalam, et vältida digitaalse euro muutumist investeerimisvormiks, kuna keskpangaraha on vara, milles on parimal viisil ühendatud turvalisus ja stabiilsus.

EKP nõukogu ei ole veel teinud otsust astmelise intressisüsteemi ega võimaliku piirmäära kehtestamise kohta. Analüüsietapi käigus võidakse kaaluda ka alternatiivseid lahendusi.

10. Milliseid andmeid kavatsetakse töödelda seoses digitaalse euro maksetega? Kas hakatakse jälgima inimeste maksekäitumist ning jagama neid andmeid valitsusasutuste ja muude avaliku sektori asutustega?

Eurosüsteemil ei ole huvi koguda üksikisikute makseandmeid, jälgida maksekäitumist või jagada selliseid andmeid valitsus- ja muude avaliku sektori asutustega.

Digitaalne euro võimaldab teha makseid ilma, et seonduvaid andmeid jagataks kolmandate osapooltega, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ebaseadusliku tegevuse vältimiseks.

Selleks et tagada privaatsus maksete tegemisel, tuleb kaitsta eri liiki andmeid: kasutaja isikuandmed, andmed üksikmakse kohta (nt summa) ning tehinguga seotud metaandmed (nt tehinguks kasutatud seadme IP-aadress).

Digitaalse euro teenuste esmakordsel kasutamisel peavad kasutajad end tõenäoliselt identima, kuid maksete tegemisel saab seejärel siiski säilitada erinevad privaatsustasemed.

Privaatsuse kõrget taset on võimalik toetada ka muul viisil. Näiteks saab kasutajate isikuandmed makseandmetest eraldada ning võimaldada täpselt määratletud õigusraamistiku alusel neid kasutada üksnes rahapesu andmebüroodel, et tuvastada kriminaalse tegevuse kahtlustuse korral maksja ja makse saaja.