Euroopa koostöö

Üldised märkused

EKP on küll Euroopa Liidu institutsioon, ent omab sõltumatu staatuse ja spetsiifiliste vastutusvaldkondade tõttu ELi institutsioonilises raamistikus erilist kohta.

Euroopa Liidu toimimise lepinguga on EKP-le antud selgesõnaline volitus tagada hinnastabiilsuse säilitamine (rahapoliitika) ning peale selle veel mitmeid muid ülesandeid (EKP ülesanded). Selle volituse ja muude ülesannete täitmiseks annab leping EKP-le täieliku sõltumatuse poliitilise sekkumise suhtes (sõltumatus). EKP sõltumatus ning ainupädevus rahapoliitika kavandamisel ja elluviimisel mõjutavad tema suhteid teiste poliitikakujundajatega – need ei saa ületada mittesiduva arutelu piire.

Praktikas säilitab EKP tihedad suhted teiste ELi ja euroala asutuste ja organitega mitmesuguste kanalite kaudu nii poliitilisel kui ka ekspertide tasandil. Korrapärane dialoog teiste poliitikakujundajate ja sotsiaalpartneritega annab EKP-le võimaluse saada teavet ja ülevaateid ning selgitada oma rahapoliitika otsuseid. Teised osapooled saavad selle kaudu parandada oma arusaamist EKP tegevusest ja sellest, millist mõju avaldab nende enda tegevus hinnakujunduse protsessile. Selline suhtlus elavdab teabevahetust, edendab vastastikust arusaamist üksteise poliitilistest vaadetest ning võimaldab algatada dialoogi ühist huvi pakkuvatel teemadel, järgides täiel määral vastavaid kohustusi.

Peale selle kutsub ELi toimimise leping selgelt üles EKP ja teiste ELi institutsioonide või organite vahelisele koostööle ülesannetes, kus EKP jagab pädevust asjaomaste institutsioonide või organitega (näiteks statistika valdkonnas). EKP osaleb ka seadusandlikus protsessis (ELi toimimise lepingu artikli 282 lõige 5), avaldades arvamust EKPSiga seotud ELi ja liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta (EKP arvamused). Samuti võib EKP erijuhtudel algatada ELi õigusakte või tegutseda ELi seadusandjana (EKP õigusraamistik).

Vt lähemalt EKP 2010. aasta jaanuari kuubülletääni artikkel „The ECB’s relations with European Union institutions and bodies: trends and prospects” (inglise keeles).

Suhted Euroopa Ülemkogu, ELi nõukogu, eurorühma ja ettevalmistuskomiteedega

ELi toimimise lepingu artikli 284 kohaselt kutsutakse EKP president osa võtma ELi nõukogu (üldjuhul majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ehk ECOFINi nõukogu) istungitest, kui arutatakse EKPSi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi. ECOFINi nõukogu on tähtsaim foorum liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisel. Lisaks igakuistele ametlikele istungitele kohtub ECOFINi nõukogu laiendatud koosseisus iga kuue kuu tagant ka mitteametlikult. Neil istungitel osalevad ka EKPSi liikmesriikide keskpankade presidendid. Kõnealustel istungitel, mis annavad võimaluse ausaks ja avatud aruteluks, osalevad ka EKP president ja asepresident. Istungitele kutsutakse korrapäraselt ka EKP järelevalvenõukogu esimees, kes annab aru olukorrast pangandusjärelevalve valdkonnas.

EKP presidenti kutsutakse regulaarselt osalema eurorühma ehk euroala rahandusministrite igakuistel mitteametlikel kohtumistel, kus osaleb ka majandus- ja rahandusvolinik, et arutada „küsimusi, mis on seotud konkreetsete ühiste, ühisraha puudutavate vastutusvaldkondadega” (Lissaboni lepingu lisas oleva eurorühma protokolli artikkel 1). Eurorühma kohtumistest võtab osa ka EKP juhatuse liige, kelle vastutusalasse kuuluvad rahvusvahelised ja Euroopa küsimused.

EKP suhted teiste ELi institutsioonidega on aja jooksul tihenenud, iseäranis pärast majandus- ja finantskriisi. Näiteks osaleb EKP president Euroopa Ülemkogu istungitel ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel, kui arutatakse asjakohaseid küsimusi (nt ELi meetmed majandus- ja finantskriisi ajal).

EKP osaleb ka selliste organite istungitel, mis valmistavad ülalmainitud kohtumisi ette poliitika tasandil. Eelkõige on EKP-l põhikirjajärgne liikmestaatus majandus- ja rahanduskomitees (ELi toimimise lepingu artikli 134 lõige 2), kuhu kuuluvad ELi rahandusministeeriumide ja keskpankade ning Euroopa Komisjoni kõrgemad esindajad, ning ka oluline roll ECOFINi nõukogu istungite ettevalmistamisel. Peale selle osaleb EKP majandus- ja rahanduskomitee euroala koosseisu istungitel ehk eurorühma töörühmas, mis valmistab ette eurorühma istungeid. EKP osaleb ka ühenduse teise nõuandva organi, majanduspoliitika komitee istungitel. Tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomiteega aitab majanduspoliitika komitee ette valmistada ECOFINi nõukogu tööd, keskendudes eelkõige struktuuripoliitikale.

Samamoodi lubab alusleping ELi poliitikakujundajatel hääleõiguseta osaleda EKP nõukogu istungitel. ELi toimimise lepingu artikli 284 kohaselt võib ELi nõukogu eesistuja (ja üks Euroopa Komisjoni liige; vt allpool) osaleda EKP nõukogu istungitel ning esitada arutamiseks ettepanekuid (tegelikkuses osaleb ELi nõukogu eesistuja asemel istungitel eurorühma esimees).

Suhted Euroopa Komisjoniga

EKP oluline koostööpartner on ka Euroopa Komisjon kui ELi lepingute kaitsja ja ELi õigusaktide algataja. Komisjoni ja EKP dialoog on eriti tähtis, arvestades Euroopa Komisjoni olulist rolli majanduspoliitika koordineerimisel ja asjaolu, et Euroopa Komisjonile on antud mitmeid konkreetseid ülesandeid seoses majandus- ja rahaliiduga (näiteks eelarvepoliitika arengu ja makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimine ning sellega seonduv aruandlus ELi nõukogule, samuti nende liikmesriikide lähenemisstaatuse hindamine, kelle suhtes on kehtestatud erand). Lõpuks vastutab komisjon ka ELi ühiste seaduste nõuetekohase rakendamise eest ja taotleb vajaduse korral nende jõustamist Euroopa Kohtu kaudu.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident, kelle pädevusse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, võib osaleda EKP nõukogu istungitel ilma hääleõiguseta. Peale selle toimub suhtlus eespool nimetatud ELi ja euroala organite istungite raames, kus osalevad nii komisjon kui ka EKP. Kaks institutsiooni on kujundanud tiheda töösuhte ning mitmesuguseid korrapäraseid ja ajutisi kontakte töötasandil (nt statistika või maksesüsteemide valdkonnas).

Suhtlus Euroopa Parlamendiga

Demokraatlikes ühiskondades käib poliitilise sõltumatusega kaasas aruandekohustus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peab EKP näitama, et tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires. Euroopa Parlamendil, kes valitakse Euroopa rahva poolt otse, on suur roll EKP aruandekohustuse täitmise tagamisel. Üksikasjalikumat teavet EKP aruandekohustuse täitmise kohta saab rubriigist Aruandekohustus.

Peale selle osaleb Euroopa Parlament EKP juhatuse liikmete ametisse nimetamisel, avaldades arvamust ELi nõukogu soovitatud kandidaatide kohta (ELi toimimise lepingu artikli 283 lõige 2).

Suhtlus ELi sotsiaalpartneritega

EKP säilitab ka kontaktid ELi sotsiaalpartneritega, iseäranis makromajandusliku dialoogi raames, mille Euroopa Ülemkogu algatas 1999. aasta juunis. Dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma poliitilist kurssi ja aidata sel moel kaasa inflatsiooniootuste kinnistamisele, ning samuti saada sotsiaalpartneritelt vahetut teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

EKP roll finantsjärelevalve uuendatud arhitektuuris

EKP on tugevalt toetanud püüdeid kujundada liikmesriikide vahel välja ühtsem reguleeriv järelevalveraamistik, eelkõige Euroopa kolme järelevalveasutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) loomise kaudu. Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu vastu võetud õigusaktidega on EKP-le antud ülesanne luua ESRNile sekretariaat ning pakkuda seeläbi ESRNile analüütilist, administratiivset ja logistilist tuge.

Lisateavet saab ESRNi veebilehelt

EKP roll kriisihalduse raamistikus

EKP toetab Euroopa Komisjoni ja Euroopa stabiilsusmehhanismi nende liikmesriikide järelevalves, kes on stabiilsusmehhanismilt finantsabi taotlenud või seda kunagi saanud (vastavalt kohandamisprogrammi kohaldavad riigid ja kohandamisprogrammi lõpule viinud riigid). Vt lähemalt EMU poliitikaraamistik.

Muud suhted

EKP finantsjuhtimise ja usaldusväärsuse üle teostatakse hoolikat järelevalvet. EKPSi ja EKP põhikirjas nähakse ette kaks välist kontrollitasandit. EKP raamatupidamise aastaaruannet määratakse auditeerima sõltumatu välisaudiitor (EKPSi põhikirja artikkel 27.1). EKP juhtimise tulemuslikkust aga uurib Euroopa Kontrollikoda (EKPSi põhikirja artikkel 27.2). Lisaks kohaldatakse EKP suhtes ELi pettusevastast tegevuskava. Vt lähemalt Juhtimine ja kontroll.

Nagu kõigi teiste ELi institutsioonide puhul, kehtivad ka EKP suhtes Euroopa Kohtu otsused.