Euroopa koostöö

Üldised märkused

EKP on küll Euroopa Liidu institutsioon, ent omab sõltumatu staatuse ja spetsiifiliste vastutusvaldkondade tõttu ELi institutsioonilises raamistikus erilist kohta.

Euroopa Liidu toimimise lepinguga on EKP-le seatud selge volitusena hinnastabiilsuse säilitamine (vt Rahapoliitika) ning lisaks veel mitmeid ülesandeid (vt EKP ülesanded). Kõnealuse volituse ja ülesannete täitmiseks annab leping EKP-le täieliku sõltumatuse poliitilise sekkumise suhtes (vt Sõltumatus). EKP sõltumatus ning ainupädevus rahapoliitika kavandamisel ja rakendamisel mõjutavad EKP suhteid teiste poliitikakujundajatega, mis ei saa ületada mittesiduva arutelu piire.

Praktikas säilitab EKP tihedad suhted teiste ELi ja euroala organitega mitmesuguste kanalite kaudu nii poliitilisel kui ka ekspertide tasandil. Korrapärane dialoog teiste poliitikakujundajate ja sotsiaalpartneritega annab EKP-le võimaluse saada teavet ja ülevaateid ning selgitada oma rahapoliitika otsuseid. Teised osapooled saavad selle kaudu parandada oma arusaamist EKP tegevusest ja sellest, millist mõju avaldab nende enda tegevus hinnakujunduse protsessile. Selline suhtlus elavdab teabevahetust, edendab vastastikust arusaamist üksteise poliitilistest vaadetest ning võimaldab algatada dialoogi ühistel huviteemadel, järgides täiel määral vastavaid kohustusi.

Lisaks kutsub ELi toimimise leping selgelt üles EKP ja teiste ELi institutsioonide või organite vahelisele koostööle ülesannetes, kus EKP jagab pädevust asjaomaste institutsioonide või organitega (näiteks statistika valdkonnas). EKP osaleb ka seadusandlikus protsessis (ELi toimimise lepingu artikli 282 lõige 5), avaldades arvamust EKPSiga seotud ELi ja liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta (vt EKP arvamused). Lisaks võib EKP erijuhtudel algatada ELi õigusakte või tegutseda ELi seadusandjana (vt EKP õigusraamistik).

Vt EKP 2010. aasta jaanuari kuubülletääni artikkel „The ECB’s relations with European Union institutions and bodies: trends and prospects”.

Suhted Euroopa Ülemkogu, ELi Nõukogu, eurorühma ja ettevalmistuskomiteedega

ELi toimimise lepingu artikli 284 kohaselt kutsutakse EKP president osa võtma ELi Nõukogu (üldjuhul liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu ehk ECOFINi nõukogu) istungitest, kui arutatakse EKPSi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi. ECOFINi nõukogu on tähtsaim foorum liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisel. Lisaks ametlikele igakuistele istungitele kohtub ECOFINi nõukogu laiendatud koosseisus iga kuue kuu tagant ka mitteametlikult. Neil istungitel osalevad ka EKPSi liikmesriikide keskpankade presidendid. Kõnealustel istungitel, mis annavad võimaluse ausaks ja avatud aruteluks, osalevad ka EKP president ja asepresident.

EKP presidenti kutsutakse regulaarselt osalema eurorühma ehk euroala rahandusministrite igakuistel mitteametlikel kohtumistel, kus osaleb ka majandus- ja rahandusvolinik, et arutada „küsimusi, mis on seotud konkreetsete ühiste, ühisraha puudutavate vastutusvaldkondadega” (Lissaboni lepingu lisas oleva eurorühma protokolli artikkel 1).

EKP suhted teiste ELi institutsioonidega on aja jooksul tihenenud, iseäranis pärast majandus- ja finantskriisi. Näiteks osaleb EKP president Euroopa Ülemkogu istungitel ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel, kui arutatakse EKP pädevusse kuuluvaid küsimusi (nagu ELi meetmeid seoses majandus- ja finantskriisiga).

Osana üldistest püüetest tugevdada euroala mõõdet majanduspoliitika koordineerimises on euroala juhid otsustanud kohtuda vähemalt kaks korda aastas euroala tippkohtumisel, et anda strateegilisi suuniseid euroala majandus- ja eelarvepoliitika kohta. Kajastades eurorühma, komisjoni ja EKP põhirolli euroala igapäevases juhtimises, lepiti samuti kokku, et euroala tippkohtumise eesistuja, komisjoni president ja eurorühma esimees kohtuvad vähemalt üks kord kuus. Kohtumisel võib osaleda ka EKP president (vt Euroala mõõde majanduspoliitika koordineerimises).

EKP osaleb ka selliste organite istungitel, mis valmistavad ülalmainitud kohtumisi ette poliitika tasandil. Eelkõige on EKP-l põhikirjajärgne liikmestaatus majandus- ja rahanduskomitees (ELi toimimise lepingu artikli 134 lõige 2), kuhu kuuluvad ELi rahandusministeeriumide ja keskpankade ning komisjoni kõrgemad esindajad, ning ka oluline roll ECOFINi nõukogu istungite ettevalmistamisel. Peale selle osaleb EKP majandus- ja rahanduskomitee euroala koosseisu istungitel ehk nn eurorühma töörühmas, mis valmistab ette eurorühma istungeid. EKP osaleb ka ühenduse teise nõuandva organi, majanduspoliitika komitee istungitel. Tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomiteega aitab majanduspoliitika komitee ette valmistada ECOFINi nõukogu tööd, keskendudes struktuuripoliitikale.

Samamoodi lubab alusleping ELi poliitikakujundajatel hääleõiguseta osaleda EKP nõukogu istungitel. Aluslepingu artikli 284 kohaselt võib ELi Nõukogu eesistuja (ja üks Euroopa Komisjoni liige; vt allpool) osaleda EKP nõukogu istungitel ning esitada arutamiseks ettepanekuid (tegelikkuses osaleb ELi Nõukogu eesistuja asemel istungitel eurorühma esimees).

Suhted Euroopa Komisjoniga

EKP jaoks on oluliseks partneriks ka Euroopa Komisjon kui ELi lepingute kaitsja ja ELi õigusaktide algataja. Komisjoni ja EKP dialoog on eriti tähtis, arvestades Euroopa Komisjoni olulist rolli majanduspoliitika koordineerimisel ja asjaolu, et Euroopa Komisjonile on antud mitmeid konkreetseid ülesandeid seoses majandus- ja rahaliiduga (näiteks eelarvepoliitika arengu ja makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimine ning sellega seonduv aruandlus ELi Nõukogule, samuti nende liikmesriikide lähenemisstaatuse hindamine, kelle suhtes on kehtestatud erand). Lõpuks vastutab komisjon ka ELi ühiste seaduste nõuetekohase rakendamise eest ja taotleb vajaduse korral nende jõustamist Euroopa Kohtu kaudu.

Majandus-, rahandus- ja eurovolinik, kes on ühtlasi ka komisjoni asepresident, võib osaleda EKP nõukogu istungitel ilma hääleõiguseta. Lisaks võimaldavad kontakte ülalmainitud ELi ja euroala organite istungid, kus osalevad nii komisjon kui ka EKP. Kaks institutsiooni on kujundanud tiheda töösuhte ning mitmesuguseid korrapäraseid ja ajutisi kontakte töötasandil (nt statistika või maksesüsteemide valdkonnas).

Suhtlus Euroopa Parlamendiga

Demokraatlikes ühiskondades käib poliitilise sõltumatusega kaasas aruandekohustus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peab EKP näitama, et tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires. Euroopa Parlamendil, kes valitakse Euroopa rahva poolt otse, on suur roll EKP aruandekohustuse täitmise tagamisel. Üksikasjalikumat teavet EKP aruandekohustuse täitmise kohta saab rubriigist EKP aruandekohustus.

Lisaks osaleb Euroopa Parlament EKP juhatuse liikmete ametisse nimetamisel, avaldades arvamust ELi Nõukogu soovitatud kandidaatide kohta (ELi toimimise lepingu artikli 283 lõige 2).

Suhtlus ELi sotsiaalpartneritega

EKP säilitab ka kontaktid ELi sotsiaalpartneritega, iseäranis nn makromajandusliku dialoogi raames, mis algatati Euroopa Ülemkogus 1999. aasta juunis. Kõnealune dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma poliitilist kurssi ja aidata sel moel kaasa inflatsiooniootuste kinnistamisele, ning samuti saada sotsiaalpartneritelt otsest teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

EKP roll uuendatud finantsjärelevalve arhitektuuris

EKP on tugevalt toetanud püüdeid kujundada liikmesriikide vahel välja ühtsem reguleeriv järelevalveraamistik, eelkõige kolme Euroopa järelevalveasutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) loomise kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud õigusaktidega on EKP-le antud ülesanne luua ESRNile sekretariaat ning pakkuda seeläbi ESRNile analüütilist, administratiivset ja logistilist tuge.

Lisateavet saab ESRNi veebilehelt.

EKP roll kriisihalduse raamistikus

EKP osaleb Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja tulevase Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) toimingute neis osades, mis on seotud võlgade jätkusuutlikkuse analüüsimisega, makromajandusliku kohandamise programmide ettevalmistamisega finantsabi taotlevate liikmesriikide jaoks ning programmi rakendamise järelevalvega. Lisaks tegutseb EKP EFSFi järelturutoimingute agendina (vt EMU poliitikaraamistik).

Muud suhted

EKP finantsjuhtimise ja usaldusväärsuse üle teostatakse hoolikat järelevalvet. EKPSi ja EKP põhikirjas nähakse ette kaks välist kontrollitasandit. EKP aastaaruannet määratakse auditeerima sõltumatu välisaudiitor (EKPSi põhikirja artikli 27 lõige 1). EKP juhtimise tulemuslikkust aga uurib Euroopa Kontrollikoda (EKPSi põhikirja artikli 27 lõige 2). Lisaks kohaldatakse EKP suhtes ELi pettusevastast tegevuskava (vt Juhtimine ja kontroll).

Nagu kõigi teiste ELi institutsioonide puhul, kehtivad ka EKP suhtes Euroopa Kohtu otsused.