Mis on kohustusliku reservi nõue?

11. august 2016 (ajakohastatud 27. oktoobril 2022)

Euroala pangad peavad hoidma oma riigi keskpanga arvelduskontodel teatud hulka rahalisi vahendeid. Neid vahendeid nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Pankade kohustusliku reservi nõuded kehtestatakse kuueks kuni seitsmeks nädalaks ehk nn hoidmisperioodiks. Enne iga hoidmisperioodi algust arvutatakse panga bilansi põhjal hoitavate vahendite summa.

Pangad peavad hoidmisperioodi jooksul tagama, et nende reservina hoitavate vahendite keskmine tase vastab nende kohustusliku reservi nõudele. Nad ei pea hoidma kogu summat püsivalt oma kontol riigi keskpangas. See võimaldab pankadel reageerida lühiajalistele muutustele rahaturgudel, lisades oma reservi vahendeid või neid sealt välja võttes. See omakorda aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid.

Praegu on pangad kohustatud hoidma oma riigi keskpangas vähemalt 1% konkreetsetest kohustustest, peamiselt klientide hoiustest. Euroala pankade kohustuslike reservide kogusumma avaldatakse iga päev likviidsusanalüüsi rubriigis.

Euroala riikide keskpangad maksavad hoidmisperioodi lõpus intressi nendelt kohustuslikelt reservidelt, mida pangad keskpangas hoiavad. See intress on varem olnud seotud põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga. Alates 21. detsembrist 2022 makstakse kohustuslikelt reservidelt intressi hoiustamise püsivõimalusele kohaldatava intressimäära alusel. See muudatus viib kohustuslikelt reservidelt makstavad intressid paremini kooskõlla üldiste rahaturu intressimääradega.

Keskpanganduses on kohustuslikud reservid tavapärane rahapoliitika vahend, kuid mõned keskpangad, näiteks Austraalia, Kanada ja Rootsi keskpank, ei kasuta neid.