Mis on kohustusliku reservi nõue?

11. august 2016 (ajakohastatud 21. augustil 2023)

Euroala pangad peavad hoidma oma riigi keskpanga arvelduskontodel teatud hulka rahalisi vahendeid. Neid nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Pankade kohustusliku reservi nõuded kehtestatakse tavaliselt kuueks kuni seitsmeks nädalaks ehk nn hoidmisperioodiks. Enne iga hoidmisperioodi algust arvutatakse panga bilansi põhjal, kui suur peab tema kohustuslik reserv olema.

Pangad peavad tagama, et hoidmisperioodil reservina hoitavate vahendite keskmine tase vastab nende kohustusliku reservi nõudele. Nad ei pea hoidma kogu summat püsivalt oma kontol riigi keskpangas. See võimaldab pankadel reageerida lühiajalistele muutustele rahaturgudel, lisades oma reservi vahendeid või neid sealt välja võttes. See omakorda aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid.

Praegu on pangad kohustatud hoidma oma riigi keskpangas vähemalt 1% konkreetsetest kohustustest, peamiselt klientide hoiustest. Euroala pankade kohustuslike reservide kogusumma avaldatakse iga päev EKP veebilehel likviidsusanalüüsi rubriigis.

Hoidmisperioodi lõpus maksavad euroala riikide keskpangad intressi nendelt kohustuslikelt reservidelt, mida pangad keskpangas hoiavad. Kuni 2022. aasta oktoobrini oli reservidelt tasutav intressimäär seotud põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga. Seejärel intressimäära alandati vastavalt hoiustamise püsivõimaluse intressimäärale. Alates 2023. aasta juulist on see 0%.

Keskpanganduses on kohustuslikud reservid tavapärane rahapoliitiline instrument, kuid mõned riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada ja Rootsi, siiski neid ei kasuta.