Menu

Eessõna

Aasta 2015 oli euroala majanduse jaoks elavnemise aeg. Inflatsioon aga jätkas aeglustumist, ning selle taustal oli 2015. aastal põhieesmärgiks parandada kindlustunnet euroala riikides. Nii sooviti ergutada tarbijaid rohkem kulutama, ettevõtteid jätkama töötajate värbamist ja investeerimist, ning panku suurendama laenuandmist. See oli vajalik majanduse elavdamiseks ja selleks, et saavutada inflatsiooni naasmine tasemele, mis on alla 2%, kuid selle lähedal.

Aasta edenedes nägime tõepoolest kindlustunde paranemist. Tarbijate positiivsemate meeleolude taustal sai kasvu vedajaks välisnõudluse asemel sisenõudlus. Laenudünaamika hoogustus euroalal tervikuna, samuti jätkus tööhõive tõus. Deflatsioonihirm, mis oli euroala ähvardanud 2015. aasta alguses, lahtus täielikult.

Nagu aastaaruandes kirjeldatud, aitas EKP olukorra paranemisele kaasa peamiselt kahel viisil.

Esimese ja tähtsaimana tuleb esile tõsta meie rahapoliitilisi otsuseid. Kogu aasta jooksul võtsime otsustavaid meetmeid, et hajutada ohtu hinnastabiilsusele ning tagada inflatsiooniootuste stabiliseerumine. Alustuseks tegime jaanuaris otsuse laiendada oma varaostukava. Edasi järgnes varaostukava mitu kohandamist 2015. aasta jooksul – näiteks täiendasime ostukõlblike väärtpaberite emitentide loetelu. Lõpetuseks tegime detsembris otsuse muuta hoiustamise püsivõimaluse intressimäär veelgi negatiivsemaks ja läbi vaadata varaostude põhimõtted.

Need meetmed osutusid tõhusaks. Rahastamistingimused leevenesid tunduvalt – alates 2014. aasta keskpaigast on pankade laenuintressimäärad alanenud euroalal ligikaudu 80 baaspunkti võrra, mille ülekandemõju suurus vastab tavaolukorras laenuintresside ühekordsele langetamisele 100 baaspunkti võrra. Soodne toime avaldus ka kasvule ja inflatsioonile. Eurosüsteemi ekspertide hinnangutes leitakse, et ilma varaostukava ja detsembris välja kuulutatud meetmeteta oleks inflatsioon 2015. aastal olnud negatiivne ja 2016. aastal rohkem kui poole protsendipunkti võrra madalam ning kujuneks 2017. aastal ligikaudu poole protsendipunkti võrra madalamaks. Aastatel 2015–2018 suureneb euroala SKP varaostukava tulemusel ligikaudu 1,5 protsendipunkti.

2015. aasta lõpus tegime oma rahapoliitikas kohandusi seoses maailmamajanduse ebasoodsate mõjudega, mis kallutasid inflatsiooniväljavaadet allapoole. 2016. aasta hakul need mõjud süvenesid, seega pidime oma rahapoliitika kurssi veelgi avardama. Märtsis 2016 tegi EKP nõukogu otsuse laiendada nii varaostukava mahtu kui ka koosseisu (hõlmates esimest korda ettevõtete võlakirju), alandada taas hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, kinnitada oma eelkommunikatsiooni sõnumit ning välja kuulutada uued suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, et ergutada märkimisväärselt pankade laenuandmist. Need otsused rõhutasid uuesti, et isegi üleilmsete inflatsioonitempot pidurdavate tegurite keskkonnas ei loobu EKP võitlusest liiga aeglase inflatsiooni vastu.

Teine viis, kuidas EKP panustas 2015. aastal kindlustunde parandamisse, oli tegelemine euroala terviklikkust ohustavate mõjuritega. Need olid peamiselt seotud aasta esimesel poolel Kreekas aset leidnud sündmustega. Kuna valitses teadmatus selle suhtes, kui pühendunult Kreeka uus valitsus kavatseb täita makromajanduslikku kohandamisprogrammi, kaotasid nii pangad kui ka valitsus juurdepääsu turule ning hoiustajad hakkasid üha rohkem raha pankadest välja võtma. Eurosüsteem pakkus Kreeka pangandussüsteemile väljapääsu erakorralise likviidsusabi kaudu.

EKP tegutses täiesti sõltumatult kooskõlas oma eeskirjadega. Seega tuli ühelt poolt tagada, et me ei paku rahastamist Kreeka valitsusele, vaid laenu maksevõimelistele ja piisavaid tagatisi omavatele pankadele, ning teiselt poolt pidime veenduma, et euroala jaoks kaugeleulatuvate tagajärgedega otsuseid teevad õiguspärased poliitilised organid. Meie tegevus oli täielikult kooskõlas EKP-le antud volitustega: järgisime asutamislepingus ühisvääringuga seoses sätestatud kohustust, kuid rakendasime seda oma põhikirjas ettenähtud piires.

Ehkki erakordsed riskid suudeti lõpuks seljatada tänu Kreeka ja teiste euroala riikide kokkuleppele kolmanda abiprogrammi kohta, tõi see olukord selgelt esile euroala nõrkused ja rõhutas veel kord vajadust rahaliidu väljakujundamine täielikult lõpule viia. Sel eesmärgil panustasin 2015. aasta juunis avaldatud viie juhi aruandesse konkreetsete ettepanekutega euroala institutsioonilise struktuuri edasisteks reformideks. Selleks et saavutada jõulisem liit ja vältida keskpanga liigset koormamist, tuleb nende soovituste juurest lõpuks tegudeni jõuda.

2015. aastal suurendas EKP ka enda otsustusprotsesside usaldusväärsust, tõhustades juhtimist ja parandades läbipaistvust. Alates jaanuarist avaldame oma rahapoliitikaistungite ülevaateid, mis on andnud üldsusele selgema ülevaate nõukogu kaalutlustest. Samuti hakkasime avaldama erakorralise likviidsusabi otsuseid koos seonduvate summadega, teavet TARGET2 saldode kohta ning EKP juhatuse liikmete kohtumiste ajakavasid. Erakorralise rahapoliitika tingimustes on suurem läbipaistvus hädavajalik, et tagada EKP aruandekohustuste täitmine avalikkuse ees.

Juhtimise kvaliteeti aitas täiustada ka projekt, mille eesmärk on optimeerida EKP toimimist olukorras, kus meie ees seisavad uued ülesanded ja lahendamist ootavad uued probleemid. 2015. aastal alustasime juba mitme projektisoovituse elluviimist, eelkõige nimetades esimest korda ametisse panga sisekorraldust toetava tugiteenuste peakoordinaatori.

Aasta 2016 kujuneb EKP jaoks samaväärseks proovikiviks. Seisame silmitsi maailmamajanduse väljavaadet ümbritseva ebakindlusega ja inflatsioonitempot aeglustavate teguritega. Lisaks tuleb vastata küsimustele Euroopa tuleviku kohta ja selle kohta, milline on tema vastupanuvõime uutele šokkidele. Niisuguses keskkonnas on meie pühendumus oma kohustuste täitmisel edaspidigi pidepunktiks kindlustunde tagamisel kogu Euroopas.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2016

Mario Draghi

EKP president


Euroala majandus, EKP rahapoliitika ja Euroopa finantssektor 2015. aastal

Euroala majandus: aeglane inflatsioon, madalad intressimäärad

Üleilmne makromajanduslik keskkond

2015. aastal mõjutasid euroala majandust ennekõike rahvusvahelisest keskkonnast tingitud kolm peamist tegurit: süvenev erinevus arenenud riikide ja arenevate riikide majandustegevuse vahel, varasemate aegadega võrreldes nõrk maailmakaubanduse areng ning vähene üleilmne inflatsioonisurve üha alanevate energiahindade ja endiselt ulatusliku reservvõimsuse oludes.

Maailmamajanduse kasv jäi tagasihoidlikuks

2015. aastal jätkus maailmamajanduse järkjärguline taastumine, ehkki eelmise aastaga võrreldes kasvutempo mõnevõrra aeglustus. Arenenud riikide majandustegevuse vaevumärgatava elavnemise kaalus täielikult üles arenevate riikide majanduslangus, mis oli riigiti ja piirkonniti märgatavalt erinev. Pärast tugevat majanduslangust mõnes tärkava turumajandusega riigis 2015. aasta esimesel poolel jäi üleilmse SKP kasv varasemaga võrreldes tagasihoidlikuks (vt joonis 1).

Arvestades endiselt toetavaid rahastamistingimusi, olukorra paranemist tööturul, madalat naftahinda ning finantsvõimenduse vähenemisest erasektoris ja eelarvete konsolideerimisest tingitud ebasoodsate mõjude taandumist, püsis arenenud riikide majandustegevus vastupidav kogu 2015. aasta jooksul. Arenevate riikide majanduskasv seevastu aeglustus märgatavalt tingituna suurenenud ebakindlusest, struktuursetest takistustest (mis olid näiteks seotud infrastruktuuri kitsaskohtadega, kehva ärikeskkonnaga ning konkurentsi puudumisega töö- ja tooteturgudel) ja rangematest välisrahastamistingimustest. Eelkõige pärssisid madalad toormehinnad järsult kasvu tooret eksportivates riikides. Tooret importivates riikides oli majanduskasv püsivam. Toormehindade alanemisel oli siiski üldiselt positiivne mõju üleilmsele nõudlusele, sest naftat importivad riigid kulutavad harjumuspäraselt rohkem kui naftat eksportivad riigid, kuid mõnel juhul jäi positiivne mõju tarbimisele oodatust väiksemaks.

Joonis 1

Peamised arengusuunad valitud riikides

(aastane muutus protsentides; kvartaalsed andmed; kuised andmed)

-10 -5 0 5 10 15 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 euroala Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan maailm, v.a euroala a) Toodangu kasv euroala Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan OECD riigid kokku b) Inflatsioonimäärad -4 -2 0 2 4 6 8 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikad: Eurostat ja riikide andmed.
Märkus. SKP näitajad on sesoonselt kohandatud. Euroala ja Ühendkuningriigi ÜTHI; USA, Hiina ja Jaapani THI.

Ülemaailmsed rahastamistingimused püsisid üldjoontes toetavad. USA Föderaalreservi Süsteem lükkas rahapoliitilise kursi normaliseerimise alguse edasi kuni 2015. aasta lõpuni. Jaapani keskpank ja EKP aga jätkasid ekspansiivse rahapoliitika rakendamist. Inglise keskpank jättis oma rahapoliitika muutmata. Finantsturu volatiilsus ja riskikartlikkus püsisid suurema osa aastast suhteliselt vähesed. 2015. aasta kolmandas kvartalis korrigeeriti Hiina aktsiaturgudel järsult aktsiahindu, mis suurendas märkimisväärselt volatiilsust. Ehkki selle mõju kandus reaalmajandusse üle piiratud ulatuses, põhjustasid suuremate arenenud riikide rahapoliitika kursside võimalik süvenev lahknevus ja turgude kartused seoses arenevate riikide majanduskasvu püsimisega siiski mitmes areneva turumajandusega riigis (eelkõige neis, kus esines märkimisväärne sise- ja välismajanduse tasakaalustamatus) vahetuskursside ulatuslikku odavnemist ja kapitali väljavoolu (vt infokast 1).


Rekordiliselt tagasihoidlik maailmakaubanduse areng

Kolm aastat väldanud kaubanduse kasvu aeglustumise järel alanes üleilmne kaupade ja teenuste impordi kasvumäär 2015. aasta esimesel poolel veelgi ja hakkas aasta lõpu poole vaid vähehaaval taastuma. Kokkuvõttes kasvas maailmas impordi maht 2015. aastal aasta arvestuses üksnes 1,7% võrreldes 3,5%ga 2014. aastal. Nagu ka SKP kasvu arengu puhul, tulenes maailmakaubanduse nõrkus peamiselt areneva turumajandusega riikidest, ehkki ka mõnes arenenud majandusega riigis oli kaubanduse kasv ajutiselt erakordselt aeglane.

Üleilmne impordi kasv on püsinud alates 2011. aasta teisest poolest allpool pikaajalist keskmist taset. Ehkki selline tagasihoidlik areng on osaliselt tingitud maailmamajanduse vähesest taastumisest ja on seega mõningal määral tsükliline suundumus, on maailmakaubanduse elastsus, st üleilmse impordi kasvu reaktsioon SKP kasvule püsinud viimase nelja aasta jooksul samuti enneolematult nõrk. Kui 2007. aastale eelnenud 25 aasta jooksul kasvas kaubandus üleilmsest SKPst peaaegu kaks korda kiiremini, siis viimastel aastatel on selle kasvutempo olnud SKP kasvust aeglasem.

Maailmakaubanduse püsivalt nõrgal arengul on mitu võimalikku põhjust. Ühest küljest hõlmavad tsüklilised tegurid lisaks maailma majandusaktiivsuse üldiselt aeglasele taastumisele ka muutusi üleilmse SKP nõudluse koosseisus, kuna impordimahukad nõudluskomponendid (nagu investeeringud) on püsinud eriti nõrgad. Teisest küljest võib oluline roll olla ka struktuursetel teguritel, muu hulgas tegevuse suundumisel väiksema kaubanduse elastsusega sektoritesse (nt teenused) ja piirkondadesse (arenevad riigid, eelkõige Hiina) ning üleilmsetes väärtusahelates osalemisega seotud muutustel.


Madalad energiahinnad mõjutasid üleilmset inflatsiooni

Toormehindade, eelkõige energiahindade järsk langus 2014. aasta teisel poolel aeglustas üleilmset koguinflatsiooni 2015. aastal märkimisväärselt (vt joonis 2). Aastane inflatsioon OECD piirkonnas aeglustus 0,6%ni (võrreldes 1,7%ga 2014. aastal), ehkki OECD riikide aastane põhiinflatsioon (v.a toiduained ja energia) alanes vaid vähesel määral – 2014. aasta 1,8%lt 2015. aastal 1,7%ni (vt joonis 1).

Joonis 2

Toormehinnad

(päevased andmed)

30 50 70 90 110 130 150 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 toiduained ja troopilised joogid (USD; indeks: 2010 = 100) Brenti toornafta (USA dollarit barreli kohta) mitteraudmetall (USD; indeks: 2010 = 100)

Allikad: Bloomberg ja Hamburg Institute of International Economics.

Naftahinnad püsisid küll üldiselt madalad, ent kõikusid kogu 2015. aasta jooksul märkimisväärselt. Sellele eelnes pidev langus, mil naftahind alanes ligikaudu 112 USA dollarilt barreli eest 2014. aasta juunis 46 USA dollarini barreli eest 2015. aasta jaanuari keskel. Pärast väikest ajutist tõusu kuni 2015. aasta maini, jätkus naftahinna langus aasta teisel poolel, kajastades ülepakkumist maailma naftaturul. OPECi liikmed säilitasid oma toodangumahu kõigi aegade suurima taseme lähedal, OPECi-väliste riikide toodangu kasv aasta teisel poolel siiski mõnevõrra aeglustus. Eelkõige aeglustasid madalamad hinnad ja vähenenud investeeringud põlevkiviõli tootmist Ameerika Ühendriikides, vähendades mõnevõrra ülepakkumist. Nõudlus toornafta järele küll madalamaid hindu silmas pidades 2015. aastal suurenes, kuid siiski mitte piisavalt, et pidada sammu naftapakkumisega.

Muu toorme hinnad langesid jätkuvalt tingituna nii pakkumise kui ka nõudlusega seotud teguritest. Väiksem ülemaailmne nõudlus (eelkõige Hiinas, mis on mitme metalli peamine nõudlusallikas) avaldas muu toorme hindadele täiendavat langussurvet. Madalamad toiduainehinnad kajastasid peamiselt suurenenud pakkumist. Kokkuvõttes alanesid toiduainehinnad USA dollarites 2015. aastal 18% ja metalli hinnaindeks 17%.

Lisaks tekitas toodangulõhede aeglane vähenemine arenenud riikides ja suurenemine mitmes areneva majandusega riigis ulatusliku üleilmse reservvõimsuse, mis avaldas täiendavat langussurvet ülemaailmsele inflatsioonile. Riigiti mõjutasid inflatsiooni arengut märkimisväärselt vahetuskursi muutused. Kui USA dollari ja naelsterlingi kallinemine 2015. aasta alguses avaldas inflatsioonile neis riikides täiendavat langussurvet, siis mõne areneva riigi vääringud, näiteks Vene rubla, Brasiilia reaal ja Türgi liir odavnesid märgatavalt, suurendades hinnatõususurvet nende riikide majandustes.


Ebaühtlane kasvutempo suuremates riikides

Ameerika Ühendriikide majandusaktiivsus püsis vastupidav ja SKP reaalkasv oli 2015. aastal keskmiselt 2,4%, jäädes eelneva aastaga võrreldes samaks. Pärast mõningat nõrkust aasta alguses, mis tulenes ajutistest teguritest, nagu halvad ilmastikuolud ja häired sadamaliikluses, oli SKP kasv aasta teises ja kolmandas kvartalis suhteliselt jõuline kantuna peamiselt riigisisesest lõppnõudlusest, ehkki netoekspordi mõju oli negatiivne. Seejärel aeglustus majandustegevus taas neljandas kvartalis. Erasektori tarbimiskulutused olid jätkuvalt hoogsad, arvestades endiselt toetavaid rahastamistingimusi, madalamat naftahinda, kodumajapidamiste bilansside tugevnemist ja tarbijate paranenud kindlustunnet. Tööhõive kasv püsis samuti kiire ja töötuse määr alanes veelgi – 5,0%ni aasta lõpus. Kuna energiahinnad langesid järsult ja USA dollar kallines alates 2014. aasta teisest poolest, jäi inflatsioon kogu 2015. aasta jooksul erakordselt madalale tasemele. Aastane THI-inflatsioon oli keskmiselt 0,1% võrreldes 1,6%ga 2014. aastal, samal ajal püsis THI alusinflatsioon (v.a toiduained ja energia) üldjoontes muutumatuna 1,8% tasemel.

Rahapoliitika kurss oli peaaegu kogu 2015. aasta vältel endiselt väga toetav. USA Föderaalreservi rahapoliitika komitee (FOMC) intressimäära prognoose ja futuure kohendati aja jooksul allapoole, sest baasintressimäära tõstmise ootused nihkusid kaugemasse aega. 2015. aasta detsembris otsustas FOMC tõsta baasintressimäära sihtvahemikku 0,25–0,50%ni, mis oli esimene tõus enam kui üheksa aasta jooksul. Eelarvepoliitika kurss oli 2015. eelarveaastal üldjoontes neutraalne. Eelarvepuudujääk kahanes 2,5%ni SKPst, mis oli madalaim määr alates 2007. aastast.

Jaapanis oli SKP reaalkasv 2015. aastal suhteliselt volatiilne. Pärast jõulist elavnemist aasta alguses vähenes majandustegevus ajutiselt teises kvartalis ja hakkas aasta teisel poolel taas mõõdukalt hoogustuma. Taastumisele aitasid kaasa eratarbimise ja ekspordi suurenemine. SKP reaalkasv oli 2015. aastal keskmiselt 0,7%, mis oli veidi kiirem kui 2014. aastal, mil Jaapani majandus oli käibemaksu tõusu tõttu tugevas languses. Käibemaksu tõusust tingitud baasefektide hääbumine aeglustas ka inflatsiooni 2,7%lt 2014. aastal keskmiselt 0,8%ni 2015. aastal. Seega on inflatsioon Jaapani keskpanga rahapoliitika kvantitatiivse ja kvalitatiivse lõdvendamise programmist hoolimata ikka 2% eesmärgist tunduvalt allpool, ehkki põhiinflatsioon näitas aasta lõpu poole mõningaid kiirenemise märke.

Ühendkuningriigi majandustegevus vähenes 2015. aastal mõõdukalt. Esialgsete hinnangute kohaselt aeglustus aastane SKP kasv peaaegu 3%lt 2014. aastal 2,2%ni 2015. aastal. Eelkõige pidurdus eluasemeinvesteeringute kasv, mis 2014. aastal oli olnud väga kiire. Madal inflatsioon toetas kodumajapidamiste reaalselt kasutatava tulu suurenemist, soodustades seeläbi eratarbimist ja SKP kasvu. 2014. aastaga võrreldes jätkas tööturu olukord paranemist ja töötuse määr alanes 2015. aasta lõpuks ligikaudu 5%ni. Eelarve konsolideerimisel tehti täiendavaid edusamme ja valitsemissektori eelarvepuudujääk kahanes 2015. aastal hinnangute kohaselt ligikaudu 4,5%ni SKPst. Inflatsioon langes võrreldes 2014. aastaga ja kõikus kogu 2015. aasta vältel ligikaudu 0% ümber tingituna madalatest energia- ja toiduainehindadest ning naelsterlingi kallinemisest. Inglise keskpanga rahapoliitika komitee hoidis 2015. aastal toetavat rahapoliitilist kurssi, säilitades baasintressimäära 0,5% juures ja jättes varaostukava mahuks 375 miljardit Inglise naela.

Hiinas jätkus majanduskasvu järkjärguline aeglustumine kahanenud investeeringute ja nõrgema ekspordi taustal. SKP aastakasv oli 2014. aasta 7,3%ga võrreldes 2015. aastal 6,8%. Suvel korrigeeriti Hiina aktsiaturgudel järsult hindu pärast eelmistel kuudel saadud väga suuri kasumeid, mis tekitas kartusi seoses finantsstabiilsuse ja majanduskasvu väljavaatega Hiinas ja teistes areneva majandusega riikides. Aktsiahindade korrigeerimise mõju makromajandusele ja finantsstabiilsusele oli aga suhteliselt piiratud. Alanevat tarbijahinnainflatsiooni arvestades (2,0%lt 2014. aastal 1,5%ni 2015. aastal) ja selleks, et toetada majanduskasvu stabiliseerumist, jätkas Hiina keskpank 2014. aasta novembris alustatud rahapoliitika lõdvendamist, langetades 2015. aasta jooksul mitu korda baasintressimäära ja reservinõudeid. Lisaks viidi läbi täiendavaid reforme, et tugevdada turujõudude rolli vahetuskursi määramisel, mille tulemusel odavnesid reformidele järgnevatel nädalatel nii Hiina jüaan kui ka teiste arenevate riikide vääringud USA dollari suhtes ning suurenes taas aktsiaturu volatiilsus. Eelarvepoliitikas suurendati avaliku sektori infrastruktuurikulutusi, et toetada koguinvesteeringuid.


Euro nõrgenemine jätkus

2015. aastal euro nominaalne efektiivne vahetuskurss nõrgenes. Euro vahetuskursi areng kajastas endiselt suures osas erinevaid tsüklilisi positsioone ning rahapoliitilisi kursse suuremates riikides. Siinjuures võib eristada nelja faasi. 2015. aasta esimeses kvartalis tugevnes euro märgatavalt enne seda, kui EKP teatas laiendatud varaostukava käivitamisest. Seejärel euro vahetuskurss teises kvartalis stabiliseerus, vaatamata mõningasele lühiajalisele kõikumisele, mis tulenes Kreeka ja tema rahvusvaheliste võlausaldajate vaheliste läbirääkimiste arengust ja muutustest turgude ootustes seoses USA Föderaalreservi baasintressimäära võimaliku tõusuga. Suvel tugevnes euro vahetuskurss taas oluliselt. See oli tingitud kõrgest üleilmsest riskikartlikkusest ja ebakindlusest seoses arenguga Hiinas ja üldisemalt arenevates riikides. 2015. aasta neljandas kvartalis seevastu euro odavnes tingituna taas tekkinud eeldustest, et lahknevus euroala ja Ameerika Ühendriikide rahapoliitika kursside vahel süveneb.

Joonis 3

Euro vahetuskurss

(päevased andmed)

100 105 110 115 120 125 130 1,00 1,10 1,20 1,30 1,40 1,50 1,60 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 USD/EUR (vasak telg) euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (parem telg)

Allikas: EKP.
Märkus. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 38 peamise kaubanduspartneri suhtes.

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (mõõdetuna 38 peamise kaubanduspartneri suhtes) alanes aasta arvestuses enam kui 3% (vt joonis 3). Kahepoolselt nõrgenes euro tugevalt USA dollari suhtes (–11,0%). Sellega kooskõlas nõrgenes euro jätkuvalt ka USA dollariga seotud vääringute, näiteks Hiina jüaani suhtes (–6,5%). Samuti odavnes euro naelsterlingi (–5,9%) ja Jaapani jeeni (–10,3%) suhtes. Samal ajal kallines aga euro Brasiilia reaali (+29,2%) ja Lõuna-Aafrika randi (+18,9%) vastu.

Nende Euroopa vääringute seas, mis on euroga tihedalt seotud, on Taani kroon praegu ainus vääring Euroopa vahetuskursimehhanismis ERM2, kuna Leedu ühines euroalaga 1. jaanuaril 2015. Taani krooniga kaubeldi selle ERM2 raames kehtiva keskkursi lähedasel tasemel, ehkki Taani keskpank langetas baasintressimäärasid 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris neljal korral. Pärast seda, kui Šveitsi keskpank teatas 15. jaanuaril 2015 otsusest kaotada miinimumvahetuskurss 1,20 Šveitsi franki euro kohta, odavnes euro vahetuskurss Šveitsi frangi suhtes järsult ja püsis seejärel keskkursist veidi kõrgemal tasemel. Bulgaaria leev jäi euroga seotuks. Samal ajal nõrgenes euro vahetuskurss veidi mõne ujuvkursi süsteemi kasutava ELi liikmesriigi vääringu suhtes, muu hulgas tšehhi krooni (–2,6%), Poola zloti (–0,2%), Rootsi krooni (–2,2%) ja Horvaatia kuna (–0,3%) suhtes.


Infokast 1 Finantspinged areneva majandusega riikides

Kartused seoses Hiina ja teiste arenevate riikide majanduskasvu väljavaatega ning kasvavad ootused Ameerika Ühendriikide rahapoliitika normaliseerumise suhtes suurendasid kõikumist arenevate riikide finantsturgudel 2015. aastal. Mitmes riigis toimus ulatuslik kapitali väljavool võlakirja- ja aktsiaturgudelt, nii ettevõtete kui ka riigivõlakirjade intressimäärade erinevused suurenesid ja odavnemissurve nende riikide vääringutele oli suur. Nende ebasoodsate mõjude tõttu sekkusid mitmed keskpangad ulatuslikult valuutaturgudel, müües välisvaluutareserve. Pinged kulmineerusid 2015. aasta augusti lõpus, mil järsk korrigeerimine Hiina aktsiaturgudel suurendas märgatavalt üleilmset riskikartlikkust, põhjustades tõsiseid tagasilööke maailma, sealhulgas euroala finantsturgudel.

Finantspinged suuremates areneva majandusega riikides tõusid haripunkti 2015. aasta kolmandas kvartalis, ulatudes tasemeni, mis ka pikemas perspektiivis vaadates oli väga kõrge. Joonisel A kajastatakse arenevate riikide finantspingete koondnäitajat, mis hõlmab andmeid portfellivoogude, vahetuskursi arengu, riigivõlakirjade hinnavahe muutuste ja välisvaluutareservide muutuste kohta. Kõnealune näitaja ulatus 2015. aasta septembris viimase kümne aastaga võrreldes peaaegu kõrgeima tasemeni, mis ületas isegi 2013. aasta keskel USA Föderaalreservi avaldusele järgnenud väga kõrget taset (ingl taper tantrum). Sellest suurem pingetase on olnud veel vaid 2008. aasta lõpus vahetult pärast üleilmset finantsšokki. Koondnäitaja üksikuid komponente vaadeldes oli kõrge finantspinge tase 2015. aastal peamiselt tingitud vahetuskursi arengust ja vähemal määral välisvaluutareservi vähenemisest. Pärast 2015. aasta augusti lõpus toimunud langust Hiina aktsiaturgudel täheldati arenevates riikides tugevat aktsiate väljavoolu, mis tõstis 2015. aasta septembris finantspinget veelgi.

Joonis A

Finantspinged suuremates areneva majandusega riikides

(kuised andmed)

-1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2005 2007 2009 2011 2013 2015 Finantspinged areneva majandusega riikides

Allikad: Haver, Institute of International Finance ja EKP arvutused.
Märkus. Arenevate riikide finantspingete näitaja hõlmab andmeid finantsturu erinevatest aegridadest: 1) portfellivood võlakirja- ja aktsiaturgudele (Rahvusvaheline Finantsinstituut); 2) kahepoolsete nominaalsete vahetuskursside areng USA dollari suhtes (Föderaalreservi nõukogu); 3) euroala võlakirjaturgude intressimäärade vahe muutused USA riigivõlakirjade tulususe suhtes (JP Morgan’s Emerging Market Bond Index) ja 4) muutused välisvaluutareservides (IMF International Financial Statistics). Kõnealune näitaja vastab esimese põhikomponendi kolme kuu libisevale keskmisele, mis moodustab ligikaudu 50% algandmete kogumuutusest. Näitaja positiivsed/negatiivsed väärtused kajastavad pikaajalisest keskmisest kõrgemat/madalamat stressitaset. Riikidest kuuluvad valimisse Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko, Tai ja Türgi. Andmed on avaldatud kuises arvestuses alates 2005. aasta jaanuarist. Viimased andmed pärinevad 2015. aasta detsembrist.

Ehkki kasvanud ootused Ameerika Ühendriikide rahapoliitika normaliseerumise suhtes suurendasid 2015. aastal volatiilsust finantsturgudel, ei olnud see siiski kõikumise peamine põhjus. Ameerika Ühendriikide baasintressimäärade tõusu ootustest tulenevalt kallines USA dollari vahetuskurss 2015. aastal märgatavalt ja suurenes valuutaturgude volatiilsus. Samal ajal olid turud baasintressimäära tõusu 2015. aasta detsembris juba ennetanud ja see kajastus suuresti turuhindades aasta algusest alates. Samuti ei täheldatud USA kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususes 2013. aasta keskel toimunud turgude reaktsiooniga võrreldes 2015. aastal selget tõusu ja tähtajapreemiad jäid väga tagasihoidlikuks.

Väga tugev kõikumine arenevate riikide finantsturgudel 2015. aastal tulenes suuremal määral Hiina majanduskavu aeglustumisega seotud kartustest ja toormehindade madalseisust. Näiteks pärast 2015. aasta augustis toimunud korrigeerimist Hiina aktsiaturgudel odavnesid mõnede toorainet eksportivate arenevate riikide vääringute vahetuskursid järsult. Ka Hiinaga tihedates kaubandussuhetes olevate riikide, sealhulgas Tšiili, Indoneesia, Malaisia ja Tai, vääringute vahetuskursid reageerisid tugevalt.

Samal ajal lisasid pinget ka haavatavus ja kartused seoses aeglasema majanduskasvu väljavaatega. Viimastel aastatel on majanduskasv enamikus arenevates riikides aeglustunud tingituna nii tsüklilistest teguritest kui ka struktuursetest takistustest. Ka eelolevatel aastatel jääb kasvuväljavaade tagasihoidlikumaks. Mõned riigid, kelle majandust hindasid finantsturud nõrgaks juba 2013. aastal toimunud sündmuste käigus, on jäänud sellele tasemele siiani. Nagu ka 2013. aasta alguses, püsis Brasiilias, Indoneesias ja Lõuna-Aafrikas 2015. aastal nii eelarve- kui ka jooksevkonto puudujääk. Lisaks on Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas kõrge inflatsioon ning aeglustuv majanduskasv. Ka Türgis oli välismajanduse tasakaalustamatus jätkuvalt suur, inflatsioon kõrge ja laenukasv jõuline. Toormehindade madalseis on avaldanud negatiivset mõju toorainete netoeksportijatele, sealhulgas Venemaale ja Brasiiliale. Venemaal on kasvu jätkuvat aeglustumist veelgi süvendanud riigile kehtestatud majandussanktsioonid ja madal naftahind, mis viis majanduse järsku langusesse. India on seevastu suutnud korrigeerida mõningase haavatavuse võrreldes 2013. aastaga, mille tulemusel on alanenud inflatsioonimäär ja vähenenud jooksevkonto puudujääk, sest valitsus võttis mitmeid majanduskasvu edendavaid ja stabiliseerivaid meetmeid.

Joonis B

Laenude ja SKP suhtarvu ning võla teenindamise suhtarvu muutused

(I kv 2010 – II kv 2015, protsendipunkti SKPst, protsendipunktides)

laenude ja SKP suhtarvu muutus (vasak telg) võla teenindamise suhtarvu muutus (parem telg) -2 0 2 4 6 8 10 12 -10 0 10 20 30 40 50 60 CN TH BR RU MY KR TR ID ZA MX IN

Allikad: Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ja EKP arvutused.
Märkus. Laenude all mõeldakse kodumaiste pankade poolt mittefinantssektorile, kõigile teistele majandussektoritele ja mitteresidentidele antud laenude kogumahtu; finantsinstrumentidest on kaetud nn põhivõlg, mis on määratletud kui laenud, võlaväärtpaberid ja sularaha ning hoiused. Võla teenindamise suhtarv kajastab sissetuleku osa, mida mittefinantsteenuseid pakkuv erasektor kasutab võla teenindamiseks. Riikide lühendid on toodud käesoleva aruande lõpus.

Kiire laenukasv muutis samuti paljud arenevad riigid haavatavaks üleilmsete rahastamistingimuste karmistumise suhtes. Leebed üleilmsed finantstingimused on soodustanud kiiret laenukasvu paljudes arenevates riikides (vt joonis B). Hiinas, kus jõuline laenukasv toetas ulatuslikult investeeringuid, suurenes kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude maht 2015. aastal ligikaudu 200%ni SKPst. Madalatest intressimääradest hoolimata on kerkiv võlatase tõstnud nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete võla teenindamise suhtarve paljudes arenevates riikides, osutades finantsstabiilsust ohustavate riskide suurenemisele, eelkõige siis, kui üleilmsete rahastamistingimuste karmistumine peaks intressimäärasid veelgi tõstma. Lisaks on viimastel aastatel mitu arenevat riiki suurendanud märkimisväärselt USA dollarites välisrahastamist, mis muudab need riigid haavatavaks USA dollari edasise kallinemise suhtes.

Kokkuvõttes tõid 2015. aasta finantspinged esile mõnes arenevas riigis olemasoleva haavatavuse ja vajaduse võtta meetmeid, pidades eelkõige silmas üleilmsete rahastamistingimuste tõenäolist halvenemist ja aeglasema majanduskasvu väljavaadet neis riikides.


Finantsareng

2015. aastal kujundasid euroala finantsarengut suures osas EKP rahapoliitilised otsused, eelkõige varaostukava. Nende meetmete tulemusel jätkasid rahaturu intressimäärad, riigivõlakirjade tulusus ja mittefinantsettevõtete välisrahastamise kulu langust varasemaga võrreldes veelgi madalaima tasemeni. Samuti paranesid veelgi kodumajapidamiste rahastamistingimused.

Euroala rahaturu intressimäärad langesid ülemäärase likviidsuse suurenemise taustal

Rahaturu intressimäärad jätkasid 2015. aastal langust, kajastades esmakordselt 2014. aasta juunis kehtestatud hoiustamise püsivõimaluse negatiivse intressimäära pidevat ülekandumist. Esialgu püüdsid investorid negatiivset intressimäära vältida, soovides tagada tulusust mõnevõrra pikemaajaliste tähtaegade puhul, ostes kõrge kvaliteediga väärtpabereid ja võttes mõnel juhul suuremaid krediidiriske. Hindade kohandudes need püüdlused ammendusid. Lisaks taandusid järk-järgult negatiivsete intressimääradega seotud pinged turgudel.

Joonis 4

Rahaturu intressimäärad ja ülemäärane likviidsus

(miljardites eurodes, protsendid aasta kohta, päevased andmed)

-0,4 -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,2 0,3 0 100 200 300 400 500 600 700 jaan ülelikviidsus (vasak telg) EONIA kolme kuu EURIBOR kuue kuu EURIBOR veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan 2016 2015

Allikad: EKP ja Bloomberg.
Märkus. Viimased näitajad pärinevad 2016. aasta 11. jaanuarist.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete kaudu tehtud likviidsussüstid suurendasid veelgi langussurvet rahaturu intressimääradele. Eelkõige suurendasid ülemäärast likviidsust varaostukava ja suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid. Ülemäärane likviidsus ületas 2015. aasta lõpus 650 miljardi euro taset, mistõttu intressimäärad muutusid üha negatiivsemaks (vt joonis 4) ja euroala rahaturu teatud segmentides vähenes aktiivsus.

Ajavahemikul enne 2015. aasta detsembris toimunud EKP nõukogu istungit alanesid rahaturu intressimäärad veelgi, kajastades turgude ootusi seoses rahapoliitika täiendava lõdvendamisega. 3. detsembril 2015 otsustas EKP nõukogu alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära –30 baaspunktini ja pikendada varaostukava kestust vähemalt kuni 2017. aasta märtsini. Selle tulemusel liikus rahaturu tulukõver järk-järgult üha allapoole.

Kokkuvõttes kulges paljude viitekursside üleminek negatiivsele tasemele, sealhulgas üleminek pikematele tähtaegadele (näiteks kuue kuu EURIBOR), mõningatest esialgu tekkinud kartustest hoolimata sujuvalt. Kolme kuu EURIBOR pöördus negatiivseks 2015. aasta aprillis, langedes aasta lõpus –13 baaspunktini, ning kuue kuu EURIBOR 2015. aasta novembris, alanedes aasta lõpus –4 baaspunktini.


Riigivõlakirjade tulusus langes kõigi aegade madalaimale tasemele

Euroala riigivõlakirjade turule avaldas tugevat mõju avaliku sektori väärtpaberite ostukava (vt joonis 5).[1] Pärast avaliku sektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamist ja rakendamist jätkus 2014. aastal alanud AAA reitinguga võlakirjade pikaajalise tulususe langus, ulatudes kevadel kõigi aegade madalaimale tasemele. Seejärel liikus tulukõver kuni 2015. aasta keskpaigani ülespoole tingituna euroala majanduskasvu positiivsest väljavaatest, tehnilistest turuteguritest ja üleminekuprotsessist, mille jooksul turud kohanesid varaostukava rakendamisega. 2015. aasta teisel poolel hakkasid tulukõverad taas alanema, kuna inflatsiooniväljavaatega seotud jätkuvate langusriskide tõttu rakendas EKP veelgi toetavamat rahapoliitika kurssi, pikendades sealhulgas varaostukava kestust. Kokkuvõttes langes euroala kümneaastase tähtajaga võlakirjade keskmine tulusus 0,6%ni, mis on kõigi aegade madalaim tase. See on viimastel aastatel täheldatud keskmisest tasemest märgatavalt madalam ja jääb oluliselt alla ka Ameerika Ühendriikide keskmisest 2,1% tasemest. Samal ajal oli näitaja siiski kõrgem Jaapanis registreeritud tasemest (0,4%).

Euroalal olid riigivõlakirjade tulususe erinevused aasta arvestuses suhteliselt tagasihoidlikud, ehkki riigiti oli areng mõnevõrra ebaühtlane. Samal ajal jäi tulususe vahe riigivõlakriisile eelnenud ajaga võrreldavale tasemele.

Joonis 5

Pikaajaliste riigivõlakirjade tulusus

(protsendid aasta kohta, päevased andmed)

0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 euroala Ameerika Ühendriigid Jaapan