Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne intressimäär?

25. mai 2016

Intressimäär väljendab laenu maksumust või säästudelt saadava tulu suurust. Pangast laenu võttes tuleb selle eest tasuda intressi. Pangas avatud hoiuselt maksab pank intressi selle omanikule.

Majandusteadlased eristavad nominaalset ja reaalset intressimäära, kuid mille poolest need erinevad ja miks see on oluline?

Nominaalne intressimäär on kokkuleppeline tasutav intressimäär. Näiteks maksavad seda eluasemelaenu võtjad; nominaalse intressimäära alusel tasustatakse ka hoiuseid. Seega on nominaalne intressimäär see, mida laenuvõtjad oma laenudelt tasuvad ja hoiuseomanikud panga käest oma säästudelt teenivad.

Laenuvõtjatele ja hoiuseomanikele ei ole tähtis siiski vaid nominaalmakse suurus, vaid ka see, kui palju kaupu ja teenuseid nad oma raha eest saavad osta. Majandusteaduses nimetatakse seda raha ostujõuks, mis aja jooksul tavaliselt väheneb, kuna hinnad inflatsiooni tõttu tõusevad.

Kui nominaalsest intressimäärast lahutada ostujõu vähenemine, saab välja selgitada, kui suur on laenuvõtjate ja hoiuseomanike reaalne intressimäär.

Näide

Aastase tähtajaga säästuhoiuselt, mille suurus on 1000 eurot, võib pank maksta intressi näiteks 2,5%. Seega on hoiuse suurus aasta möödudes 1025 eurot. Kui aga hinnad tõusevad samal ajal 3%, tuleb tasuda 1030 eurot kaupade ja teenuste eest, mis aasta varem oleksid maksnud 1000 eurot. Seega on reaalne tulusus –0,5%. See ongi reaalne intressimäär, mis arvutatakse, lahutades nominaalsest intressimäärast (2,5%) inflatsioonimäära (3%).

Lühiajaliste pangahoiuste nominaalsed ja reaalsed intressimäärad euroala riikides

(Protsentides)

Allikas: Eurostat, EKP, riikide keskpangad, EKP prognoosid