Euro kasutamine

1. jaanuaril 1999 võeti kasutusele euro, millest sai rohkem kui 300 miljoni eurooplase ühisraha. Esimese kolme aasta jooksul kasutati eurot üksnes arveldamiseks, näiteks elektrooniliste maksete teostamisel. Eurosularaha lasti ringlusse 1. jaanuaril 2002, mil see võeti fikseeritud vahetuskursside alusel kasutusele riikide omavääringute (nt Belgia frank, Saksa mark) asemel.

Praegu kehtivad europangatähed ja -mündid seadusliku maksevahendina 19 riigis 28st Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist, sealhulgas euroala riikidele kuuluvates või nendega seotud ülemeredepartemangudes, territooriumidel ja saartel. Need riigid moodustavad euroala. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Ühendusega on euro kasutusel ka Andorras, Monacos, San Marinos ja Vatikanis. Samuti kasutavad eurot Montenegro ja Kosovo, ehkki nende riikidega puudub ametlik kokkulepe.

Euroala interaktiivne kaart

Euro suhtes fikseeritud vahetuskursid

Vääring
1 40,3399 BEF (Belgia frank)
1 1,95583 DEM (Saksa mark)
1 15,6466 EEK (Eesti kroon)
1 0,787564 IEP (Iiri nael)
1 340,750 GRD (Kreeka drahm)
1 166,386 ESP (Hispaania peseeta)
1 6,55957 FRF (Prantsuse frank)
1 1936,27 ITL (Itaalia liir)
1 0,585274 CYP (Küprose nael)
1 0,702804 LVL (Läti latt)
1 3,45280 (Leedu litt)
1 40,3399 LUF (Luksemburgi frank)
1 0,429300 MTL (Malta liir)
1 2,20371 NLG (Hollandi kulden)
1 13,7603 ATS (Austria šilling)
1 200,482 PTE (Portugali eskuudo)
1 239,640 SIT (Sloveenia tolar)
1 30,1260 SKK (Slovakkia kroon)
1 5,94573 FIM (Soome mark)

Sularahavood euroala riikides

Peamiselt puhkuse- ja ärireiside ning piiriüleste ostudega seoses ringlevad europangatähed (ja -mündid) aktiivselt kogu euroalal. Enne euro kasutuselevõttu ringlesid samal viisil piiriüleselt ka riikide vääringute pangatähed, mis tagastati need emiteerinud riikide keskpankadele eelkõige kommertspanganduse kaudu. Europangatähtede puhul ei ole selline tegevus küll vajalik, kuid arvestades, et suur hulk europangatähti ei jää oma päritoluriiki, vaid neid kasutatakse maksete tegemiseks teistes euroala riikides, peavad keskpangad siiski tegelema europangatähtede ümbersuunamisega, et vältida nende puudu- või ülejäägi tekkimist mõningates riikides. Selliseid suuremahulisi ülekandeid korraldatakse tsentraalselt ja neid rahastab EKP.

Sularaha tähtsus maksevahendina

Alates eurosularaha kasutuselevõtust 2002. aastal on ringluses olevate europangatähtede väärtus ja arv pidevalt suurenenud. Jaemaksete tasumisel on sularaha kõige sagedamini kasutatav maksevahend euroala riikides, ehkki väärtuse alusel hinnates on selle osatähtsus märksa väiksem. Viimastel kümnenditel on sularaha roll järk-järgult vähenenud, samal ajal kui deebet- ja krediitkaartide kasutamine üha sageneb. See suundumus jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.

Maksevahendina on sularaha ainulaadne:

  • Jaemaksete tegemisel on sularaha kõige laialdasemalt kasutatav ja kiireim maksevahend ning ühtlasi kindlaim maksevahend erakorralistes olukordades.
  • Sularaha on soodsaim maksevahend väikese väärtusega jaemaksete tegemisel – sularahaga makstes on keskmine tehingukulu väiksem kui võrreldavate elektrooniliste maksevõimaluste kasutamisel.
  • Sularaha on universaalne – seda saavad maksete tegemiseks kasutada ka inimesed, kellel ei ole pangakontot või puudub sellele ligipääs või kellel ei ole võimalik kasutada elektroonilisi maksevahendeid.
  • Sularaha kasutamine võimaldab tarbijatel oma kulutusi tähelepanelikumalt jälgida.
  • Sularaha näol on tegemist nii maksevahendi kui ka väärtuse säilitajaga.
  • Sularaha on raske võltsida ja kasutada pettusteks.

Sularaha kui maksevahendit vajatakse ka tulevikus, sest ilma selleta on keeruline toime tulla.

Sularaha maksevahendina eurosüsteemi seisukohalt

Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi on eurosüsteemi üheks põhiülesandeks edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Eurosüsteem käsitleb erinevaid maksevahendeid neutraalselt ning ei eelista ühte teistele. Europangatähtede emiteerijana on eurosüsteemi keskpankadel siiski eriline vastutus sularaha eest. Euromüntide emiteerimise eest vastutavad küll liikmesriigid, kuid suurem osa eurosüsteemi keskpankadest tegeleb ka müntide ringlusse laskmisega. Seetõttu kohustub eurosüsteem omalt poolt tagama, et sularaha on hõlpsalt kättesaadav ning seda on jaemaksete tegemisel lihtne, turvaline ja tõhus kasutada. Oma pädevuse piires on eurosüsteemi eesmärgiks pidevalt jälgida ja edendada euroala sularahatsüklite turvalist, jätkusuutlikku ja tõhusat toimimist.