Suhted rahvusvaheliste institutsioonidega

Institutsiooniline kontekst

EKP rahvusvaheline majanduskoostöö hõlmab eurosüsteemile antud ülesandeid. EKP osalus koostöös sõltub konkreetsetest ülesannetest ning ulatub ühtse rahapoliitikaga seotud huvide esindamisest kuni EKP enda seisukohtade formuleerimiseni paralleelselt teiste ELi poliitikakujundajatega.

EKP rahvusvaheline koostöö põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 138 ning EKPSi põhikirja artikli 6 lõikel 1 ja artikli 12 lõikel 5.

EKP rahvusvahelised suhted

EKP rahvusvahelise koostöö üks tähtis osa on vahetada teavet ja seisukohti teiste poliitikakujundajatega rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel. Eelkõige on EKP-le euroala majanduse välismõjude analüüsimisel abiks tähtsamate riikide ja majanduspiirkondade majandusliku ja poliitilise arengu vastastikune hindamine näiteks G20 kontekstis. Arvestades, et koostöö on vabatahtlik ja mittesiduvat laadi, ei mõjuta see mingil viisil EKP sõltumatust.

Teabe- ja arvamustevahetust ning poliitika vastastikust hindamist täiendab järelevalve (muu hulgas euroala üle), mida teostavad sõltumatud organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Sellised organisatsioonid jälgivad ja hindavad korrapäraselt oma liikmesriikide majanduslikku arengut ja tegevussuundi. Alati, kui vaatluse all on euroala rahapoliitika, on EKP nende organisatsioonide ainsaks koostööpartneriks. Euroala majanduspoliitika hinnangute avaldamise kaudu aitab rahvusvaheline järelevalve suurendada EKP tegevuse läbipaistvust.

Oma pädevuse piires osaleb EKP ka rahvusvahelistes jõupingutustes, mille eesmärk on välja töötada eeskirjad ja tavad finantsstabiilsuse parandamiseks ning poliitikakujunduse tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks. Hea valitsemistava mõistet võib kindlasti nimetada rahvusvahelise koostöö keskseks osaks.

Lisaks võib EKP erandolukorras kooskõlastada oma meetmeid euroalaväliste riikide keskpankade tegevusega.

EKP

  • omab püsivaatleja staatust Rahvusvahelises Valuutafondis;
  • osaleb G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel ja G7 riikide rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel (G8 infokeskus) ning muudel foorumitel;
  • on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) liige ja osanik. EKP osaleb BISi juht- ja järelevalveorganites ning kõigis komiteedes ja töörühmades, sealhulgas Baseli pangajärelevalve komitees, makse- ja arveldussüsteemide komitees, ülemaailmse finantssüsteemi komitees ning turgude komitees;
  • osaleb koos Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu delegatsiooni eraldiseisva liikmena Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni mitmes komitees ja töörühmas (OECD);
  • osaleb uues finantsstabiilsuse nõukogus, mille G20 riikide liidrid moodustasid 2009. aasta aprillis finantsstabiilsuse foorumi õigusjärglasena.

Peale selle on EKP-l ulatuslikud kahepoolsed suhted keskpankadega kogu maailmas ning ta osaleb paljude piirkondlike ja piirkondadevaheliste foorumite ja samuti piirkondlike ning mitmepoolsete arengupankade töös.

EKP asjakohased väljaanded

  • EKP kuubülletääni artikkel „The External Representation of the EU and EMU”, mai 2011
  • EKP kuubülletääni artikkel „The ECB's relations with international organisations and fora”, jaanuar 2001