Aruandekohustus

Euroopa Keskpank on sõltumatu institutsioon, kes saab vastavalt vajadusele valida oma vahendeid, et täita talle usaldatud ülesandeid ja volitusi. Sõltumatuse lahutamatu osa on aruandekohustus.

EKP selgitab ja põhjendab oma otsuseid Euroopa Liidu kodanikele ja nende valitud esindajatele. Selle põhjal saavad kodanikud ja nende esindajad kujundada hinnangu EKP tegevuse vastavuse kohta oma eesmärkidele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

Eesmärgid

Aruandekohustuse raamistik

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et EKP-l on aruandekohustus eelkõige Euroopa Liidu kodanikke esindava Euroopa Parlamendi ees, kuid peab korrapäraselt aru andma ka ELi Nõukogule, mis esindab liikmesriikide valitsusi. See põhimõte kajastub ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas.

EKP on aastate jooksul välja töötanud tugeva ja põhjaliku aruandekohustuse raamistiku, mis hõlmab enamat kui nähakse ette ELi toimimise lepingus.

Peamised aruandluskanalid

Kuulamised ja mõttevahetused EKP president osaleb kord kvartalis toimuvatel kuulamistel Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis. Kuulamistel osalevad ka teised juhatuse liikmed, et selgitada ja põhjendada EKP otsuseid konkreetsetel teemadel.
Kirjalikud küsimused Euroopa Parlamendi liikmed võivad esitada EKP-le kirjalikke küsimusi.
Aastaaruanne EKP esitab oma ülesandeid, EKPSi tegevust ja eurosüsteemi rahapoliitikat käsitleva aastaaruande Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogule. Igal aastal esitleb aastaaruannet Euroopa Parlamendile majandus- ja rahanduskomisjoni spetsiaalsel istungil EKP asepresident ning täiskogu aruteludel EKP president.

Need aruandluskanalid ei ole siiski üldsusele ainsaks allikaks EKP otsuste mõistmisel ja tegevuse hindamisel.

EKP pangandusjärelevalve ja aruandekohustus

EKP aruandekohustus pangandusjärelevalve ülesannete täitmisel on reguleeritud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega.

Järelevalvega kaasneva aruandekohustuse rakendamist selgitatakse:

  • Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes,
  • ELi Nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis.

EKP pangandusjärelevalvega kaasnev aruandekohustus

Muud teabekanalid

Lähtudes ELi toimimise lepingu nõuetest ja minnes veelgi kaugemale, on EKP aastate jooksul välja töötanud teisigi teabekanaleid, et muuta oma otsused Euroopa kodanikele läbipaistvaks.

Muud teabekanalid

Majandusülevaade EKP majandusülevaates (endine EKP kuubülletään) antakse majandus- ja rahandusalast teavet, mis on aluseks EKP nõukogu rahapoliitilistele otsustele. Majandusülevaadet antakse välja kaheksa korda aastas, kaks nädalat pärast iga rahapoliitikaistungit.
Iganädalased finantsaruanded Eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes antakse teavet rahapoliitiliste operatsioonide, välisvaluutatehingute ja investeerimistegevuse kohta.
Pressikonverentsid EKP korraldab pressikonverentse iga kuue nädala järel pärast EKP nõukogu rahapoliitikaistungit, kus kehtestatakse euroala baasintressimäärad.
Rahapoliitikaistungite protokollid EKP nõukogu arutelude protokollid avaldatakse neli nädalat pärast iga rahapoliitikaistungit.
Artiklid, intervjuud ja kõned EKP juhatuse liikmed suhtlevad avalikkusega korrapäraselt oma artiklites, intervjuudes ja kõnedes. Need avaldatakse EKP veebilehel.