Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Pilguheit möödunud aastale

2020. aastal tabas euroala majandust koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiast tingitud erakorraline ja tõsine šokk. Aasta esimesel poolel vähenes võetud eraldusmeetmete ja suurenenud riskikartlikkuse mõjul järsult majandusaktiivsus. Aasta teisel poolel aitasid jõulised ja kooskõlastatud raha- ja eelarvepoliitilised meetmed koos positiivsete uudistega vaktsiinide kasutuselevõtu kohta aktiivsust stabiliseerida. Kokkuvõttes kahanes euroala SKP 2020. aastal 6,6%. Aastane koguinflatsioon, mis 2019. aastal oli 1,2%, aeglustus 0,3%ni. See oli suurel määral tingitud energiahindade langusest, ehkki oma osa etendasid ka pandeemiaga seotud tegurid. Näiteks pärssisid inflatsioonitempot 2020. aasta teisel poolel kriisist enim mõjutatud sektorid (nagu transport ja hotellid).

EKP leevendas oluliselt oma rahapoliitika kurssi, et ohjeldada pandeemiast tingitud negatiivset mõju euroala majandusele. Selleks võeti ulatuslikke meetmeid, mida aasta jooksul kohandati. Muu hulgas käivitati uus ja ajutine pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava, leevendati tagatiste ja kõlblikkuskriteeriume ning pakuti uusi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone. Rahapoliitilised meetmed avaldasid turgudele olulist stabiliseerivat mõju ja aitasid ära hoida pandeemiast tingitud tõsiseid riske, mis ohustasid rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist, euroala majanduse väljavaadet ja EKP hinnastabiilsuse eesmärki. Kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika abil säilitati laenuvood majandusse, siis EKP pangandusjärelevalve võetud mikrotasandi usaldatavusmeetmed aitasid leevendada kriisi mõju ja tugevdada Euroopa pangandussektori vastupanuvõimet.

Jaanuaris algatas EKP nõukogu EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise, et tagada selle eesmärgikohasus. Läbivaatamise käigus analüüsitakse põhjalikult, millist mõju on avaldanud alates strateegia eelmisest läbivaatamisest 2003. aastal toimunud ulatuslikud muutused. Need muutused hõlmavad inflatsiooni ja tasakaaluliste intressimäärade püsivat langust ning üleilmastumise, digitehnoloogiale ülemineku ja kliimamuutuste toimet. Läbivaatamisel võetakse ühtlasi arvesse, kas ja kuidas peaks EKP kohandama oma rahapoliitika strateegiat. Protsess peaks lõpule jõudma 2021. aasta teisel poolel.

EKP kaalub oma mandaadi piires kõiki võimalusi, et vähendada kliimamuutuste potentsiaalselt ulatuslikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Sealjuures analüüsitakse hoolikalt asjakohaseid poliitikavaldkondi, uuritakse EKP pensionifondi ja omavahendite portfellide säästlikkust ja vastutustundlikkust ning keskendutakse EKP CO2-jalajäljele. Hiljuti asutas EKP kliimamuutustega tegeleva üksuse, mille ülesanne on kujundada ja juhtida EKP kliimaeesmärke.

Digitehnoloogia uuendusliku potentsiaali rakendamiseks on eurosüsteem välja töötanud põhjaliku jaemaksete strateegia, mille kohaselt keskendutakse välkmaksete võimaldamisele ja üleeuroopalise makselahenduse arendamisele ning uuritakse digitaalse euro kasutuselevõtu võimalust. 2020. aasta oktoobris korraldati digitaalset eurot käsitlev avalik konsultatsioon eesmärgiga tagada avalikkuse usaldus mis tahes uue rahavormi ja makseviisi vastu, mille eurosüsteem võib kasutusele võtta.

EKP tõhustas 2020. aastal oma suhtlust avalikkusega, et toime tulla pandeemiast tingitud probleemidega ning paremini mõista Euroopa kodanike majanduslikke murekohti ja vajadusi. Ühtlasi hakati pidama EKP blogi. Aasta jooksul avaldati 19 blogiartiklit. Paljud neist käsitlesid EKP kriisimeetmeid. Oktoobris toimus esimene arvamusüritus „EKP kuulab sind” ja EKP arvamusportaali kaudu esitati ligikaudu 4000 märkust rahapoliitika strateegia kohta.

2020 oli intensiivne aasta, mil tooni andsid erakorralised meetmed, mida võeti tihedas koostöös Euroopa institutsioonide ja teiste keskpankadega kogu maailmas, et leevendada välisteguritest tingitud ulatusliku šoki tagajärgi maailmamajandusele. Sellesse andis oma panuse ka EKP.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2021

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

1 Majandust tabas pandeemia tõttu enneolematu ja raskekujuline šokk

2020. aastal tabas maailmamajandust enneolematute probleemide tõttu sügav langus. COVID-19st tingitud šokk oli aga loomult välistekkelisem kui varasemad kriisid aastatel 2008 ja 2011–2012. Eelmiste kriisiolukordade keskmes olid finantssektori probleemid, kuid 2020. aasta majanduslanguse peamine põhjus peitus majandusest väljaspool. COVID-19 levikul oli väga suur mõju majandustegevusele ennekõike Hiinas ja seejärel globaalsel tasandil. Rahvusvaheline kaubandus vähenes järsult, üleilmsete väärtusahelate toimimine oli tugevalt häiritud ja maailma finantsturgudel valitses üha suurenev ebakindlus.

Pandeemia avaldas tugevat mõju ka euroala majandusele. See avaldus näiteks tarbimises, mis vähenes aasta esimeses pooles järsult suurenenud riskikartlikkuse ja ulatuslike liikumispiirangute tõttu. Nõudluse vähenemise ja tegevuspiirangute tõttu tabas märgatav langus ka majandusaktiivsust, eriti teenuste sektoris. Selle tagajärjel vähenes reaalne SKP aasta teises kvartalis erakordselt kiiresti. Samal ajal asusid raha- ja eelarvepoliitika kujundajad kärmelt tegutsema, et tegeleda vähenenud nõudluse ja suure ebakindlusega ning tagada muu hulgas soodsad ja stabiilsed finantstingimused ja jätkuv juurdepääs likviidsusele. COVID-19 kriisi algusest saadik mõjutasid majanduslanguse sügavuse ja kestusega seotud ootusi suuresti meditsiinilahenduste, eriti vaktsiiniga seotud väljavaated. Tänu tugevatele ja koordineeritud poliitikameetmetele ning hilissügisel saadud positiivsetele uudistele vaktsiinide väljatöötamise kohta hakkas kindlustunne järk-järgult taastuma. Aasta teises pooles, mil maailma tabas uus nakatumislaine, oli kasv endiselt kõikuv, kuid kasvuootused muutusid kindlaks ja stabiilseks. Pandeemia mõjutas suuresti ka hinnaarengut. ÜTHI-inflatsioon langes vähenenud nõudluse ja tegevuse ning odavnenud naftahindade tõttu aasta jooksul ja püsis alates augustist miinuses. Inflatsiooni aeglustasid ka muud tegurid, näiteks Saksamaa käibemaksumäära ajutine vähenemine aasta teises pooles. Samal ajal toetas inflatsiooni tõusu 2021. aastaks ennustatav tugev taastumine ja ajutiste tegurite, näiteks Saksamaa käibemaksumäära vähenemise pöördumine. Otsustavad poliitikameetmed hoidsid laenu- ja rahastamistingimused soodsad ning tasakaalustasid halvenenud riskikeskkonna karmistavat mõju pankade laenutingimustele. Kuigi pandeemiast tingitud turunihe põhjustas märtsis finantstingimuste järsu karmistamise, tekitasid kiired poliitikameetmed 2020. aastal euroala riigivõlakirjade tootluses üldise languse ja aitasid aasta teises pooles euroala aktsiahindadel pandeemiaaegsest madalseisust järk-järgult taastuda. Suure ebakindlusega kaasnes ka rahapakkumise ja laenumahu kiirem kasv. See kajastas ettevõtete ja kodumajapidamiste tugevat eelistust hoida ja suurendada likviidsust.

1.1 Pandeemia põhjustas sügava majanduslanguse

Koroonaviirus põhjustas suurima maailmamajanduse languse pärast suurt depressiooni, kuid positiivsed vaktsiiniuudised aitasid kindlustunde samm-sammult taastada

COVID-19 pandeemia, sellega kaasnenud viiruse tõkestamise meetmed ja pandeemia majandusmõju leevendamiseks mõeldud poliitikameetmed olid põhitegurid, mis määrasid ära üleilmse kasvusuundumuse. Maailmamajandust tabas tugev väline raputus ja valitsused reageerisid üldiselt jõuliste poliitikameetmetega, et leevendada pandeemia majandusmõju. Pärast viiruse tõkestamise meetmetest tingitud madalseisu 2020. aasta teises kvartalis hakkas majandus kolmandas kvartalis tänu tõkestamismeetmete lõdvendamisele ja positiivsetele teadetele tõhusate vaktsiinide kohta taastuma. Kasvu aeglustas märkimisväärselt aga pandeemia teine laine ja aasta viimases kvartalis rangete ohjeldamismeetmete taaskehtestamine mõnes arenenud majandusega riigis (vt joonis 1). Suuremates areneva majandusega riikides oli kasv 2020. aasta esimeses pooles negatiivne, kuid taastus teises pooles jõudsasti.

Joonis 1

Üleilmne SKP kasv

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Piirkondlikud koondnäitajad arvutatakse ostujõu pariteediga korrigeeritud SKPd kasutades. Pidevjooned tähistavad andmeid kuni 2020. aasta neljanda kvartalini. Katkendjooned näitavad pikaajalist keskmist (alates 1999. aasta esimesest kvartalist kuni 2020. aasta neljanda kvartalini). Viimased andmed pärinevad 25. veebruarist 2021.

Järsu üleilmse majanduslanguse peamised põhjused olid teenuste sektori toodangu märkimisväärne kahanemine, mida mõjutasid suuresti pandeemia ohjeldamise meetmed, ning kaubanduse ja investeeringute vähenemine. Töötleva tööstuse toodangu kasv taastus tänu valitsuste majanduse ergutamise kavadele, elektroonikatoodete, arvutite ja meditsiinitoodete suurenenud nõudlusele ning pandeemia ohjeldamise meetmete tühistamisele kiiremini kui rohkematel kontaktidel põhinevas teenuste sektoris.

Kaubandus ja investeeringud vähenesid 2020. aastal viiruse tõkestamise meetmete ja kaubandushäirete tõttu märkimisväärselt

COVID-19ga seotud ebakindlus suurenes järsult ning püsis, nõrgestades maailmamajandust. Pandeemia põhjustas häireid ka rahvusvahelises kaubanduses ja üleilmsetes tarneahelates. Need häired vähenesid 2020. aasta teises pooles mõõdukalt, kuna viiruse tõkestamise meetmed tühistati vaid osaliselt. Hoolimata USA ja Hiina vahelisest esimese etapi kaubandusleppest jäid suured kaubanduspinged kahe riigi vahel püsima, nagu nähtub mitmesugustest näitajatest. Teravnenud kaubanduspingete taustal vähendas pandeemia mõju nõudlusele ja varem kehtestatud tariifidele järsult kaubandust, samal ajal kui süvenenud ebakindlus ja halvenev majandusmeeleolu takistasid investeeringute kasvu (vt joonis 2).

Joonis 2

Üleilmse kaubanduse kasv (impordimahud)

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Üleilmse kaubanduse kasv on üleilmse impordi, sealhulgas euroala impordi kasv. Pidevjooned tähistavad andmeid kuni 2020. aasta neljanda kvartalini. Katkendjooned näitavad pikaajalist keskmist (alates 1999. aasta neljandast kvartalist kuni 2020. aasta neljanda kvartalini). Viimased andmed pärinevad 25. veebruarist 2021.

Koguinflatsioon vähenes, kuid alusinflatsioon langes vähem

Üleilmne inflatsioon vähenes 2020. aastal, kajastades pandeemiast tingitud üleilmse nõudluse nõrgenemist (vt joonis 3) ja paljude toormete järsku hinnalangust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides kukkus iga-aastane tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon langevate energia- ja toiduainehindade inflatsiooni aeglustumise tõttu 2019. aasta teise poole 2%-lt 1,2%-le 2020. aasta detsembris. Alusinflatsioon (v.a energia ja toiduained) langes koguinflatsiooniga võrreldes vähem ja oli 2020. aasta lõpus umbes 1,6%.

Joonis 3

OECD tarbijahinnaindeksi inflatsiooni määrad

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2021. aasta jaanuarist.

Naftahinnad kõikusid väiksema üleilmse nõudluse ootuses

Naftahindu tabas aasta esimeses pooles pärast üleilmse nõudluse kiiret vähenemist järsk langus, eelkõige seetõttu, et reisipiirangud ja kaugtöö vähendasid nafta tarbimist. Rahvusvaheline võrdlusalus Brenti toornafta hind kõikus 2020. aastal ulatuslikult vahemikus 20 (mis on kahe kümnendi madalaim tase) kuni 70 USA dollarit barreli eest. USA võrdlusalus, West Texas Intermediate'i naftahind kukkus aprillis lühikeseks ajaks miinusesse.

Euro tugevnes euroala kaubanduspartnerite valuutade suhtes

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss tõusis 2020. aasta jooksul umbes 7%. Kahepoolses mõttes oli selle põhjuseks euro kallinemine ennekõike USA dollari suhtes. Ka euro ja naelsterlingi vahetuskurss tõusis, kuid kõikus 2020. aasta jooksul märkimisväärselt, ennekõike Brexitiga seotud suunamuutuste tõttu.

Üleilmset majandustegevust ähvardavad riskid suurenesid, kuid meditsiinilise lahenduse leidmise väljavaade võib majanduse taastumist hoogustada

2020. aasta lõpus prognoositi COVID-19 vaktsiinide väljatöötamise kontekstis, et üleilmne kasvuväljavaade taastub kindlalt 2021. aastal. See väljavaade oli aga väga ebakindel ja kõike arvesse võttes ohustasid üleilmset majandustegevust halvenemisriskid, kuna uute nakatumiste arv ja viiruse ohjeldamise lisameetmed mõjutasid suuremates riikides taastumise tempot.[1]

1.2 Euroala majandus liikus käsikäes üleilmse majandusega[2]

Pärast majandustegevuse mõningast soikumist 2019. aastal vähenes euroala reaalne SKP 2020. aastal 6,6% (vt joonis 4). Majandustegevuse järsk langus ja ebaühtlus 2020. aasta jooksul oli tingitud COVID-19 pandeemia šoki mõjust ja sellega seotud piirangutest, mis kehtestati viiruse leviku tõkestamiseks. Pandeemia esimene laine tabas euroala riike peamiselt märtsis ja aprillis enneolematu kiiruse ja tugevusega ning sellega kaasnesid enamikus riikides ranged viiruse tõkestamise meetmed, mis mõjutasid kogu majandust. Nende meetmete tagajärjel vähenes euroala majandustegevus 2020. aasta esimeses pooles kokku 15,3% võrra. Pandeemia tõkestamine ja piirangumeetmete tühistamine alates 2020. aasta maist võimaldas majandusel kolmandas kvartalis jõudsasti taastuda. Sügisel hakkas majandustegevus aga jälle aeglustuma ja suurenenud nakatumiste arvu tõttu kehtestati aasta viimases kvartalis taas uued piirangud, mis olid sihipärasemad kui esimese laine ajal kohaldatud meetmed. Kuigi pandeemia oli ennekõike ühine vapustus, mis tabas kõiki riike, oli selle majandusmõju euroala riikides mõneti ebaühtlane. See oli suuresti tingitud füüsilise distantsi hoidmise meetmetest, mis mõjutasid osa sektoreid rohkem, ja kajastas ka erinevusi tervishoiukriisi enda ning rakendatud ergutusmeetmete intensiivsuses ja olemuses. 2020. aasta lõpuks oli euroala majandustegevus pandeemiaeelse tasemega võrreldes vähenenud 4,9%, sealjuures täheldati riikide arvestuses märkimisväärseid erinevusi: Hispaanias oli majandustegevus pandeemiaeelsest tasemest 9,1% ja Madalmaades 3,0% allpool.

Joonis 4

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta neljandast kvartalist.

Võrreldes hiljutiste pikaajaliste langusperioodidega (näiteks 2008.–2009. aasta üleilmne finantskriis või 2011.–2012. aasta euroala riigivõlakriis) oli pandeemiaga kaasnenud majanduslangus ägedam varajases järgus. Samal ajal tekkisid kindlad märgid taastumisest ja sellega seotud lootused palju varem kui teiste kriiside korral. See kajastas ennekõike COVID-19 šoki välistekkelist olemust, õigeaegsete ja kindlate raha- ja eelarvepoliitiliste meetmete tähtsust ning vaktsiinide väljatöötamise edenemist, samuti eelnevate kriisidega võrreldes väiksemat negatiivset mõju finantssektorile, mida toetasid ka keskpankade sihipärased meetmed.

Euroala eratarbimine vähenes 2020. aastal 8,0% ja aeglustus piirangumeetmete tõttu eriti kiiresti 2020. aasta esimeses pooles. Piirangutest tingitud reaalse kasutatava tulu vähenemist leevendasid märkimisväärsed riiklikud hüvitised. Tarbimise langus kajastus ka säästumäära järsus tõusus. Piirangumeetmeid leevendati 2020. aasta kolmandas kvartalis märgatavalt ja eratarbimine taastus jõudsasti, ent seda pidurdas aasta viimases kvartalis pandeemia teine laine. 2020. aasta lõpuks püsis eratarbimine kriisist mõjutatud tööturgude ja suure ebakindluse tingimustes pandeemiaeelsest tasemest allpool.

2020. aasta esimeses pooles hääbusid ka äriinvesteeringud. Kehtestatud piirangumeetmete ja sellele järgnenud tulu suure kahanemise tõttu lükkasid ettevõtted investeerimisotsuste tegemise edasi. Lisaks takistas investeeringute tegemist vähenenud üleilmne ja sisenõudlus. Aasta teises pooles iseloomustas äriinvesteeringute väljavaadet pandeemia teise laine kontekstis veelgi suurem ebakindlus ja püsiva mõõduka arengu lootus, mis oli tingitud nõrgenenud väliskeskkonnast, mõõdukamast lõppnõudlusest ja ettevõtete bilansside halvenemisest.

Välissektori netopanus euroala toodangusse oli ka 2020. aastal negatiivne. Hiinas COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud pärssisid aasta alguses euroala kaubandust ning Euroopas viiruse ohjeldamiseks võetud meetmed põhjustasid teises kvartalis nii impordi kui ka ekspordi vähenemise, sealjuures kannatas äritegevuse ajutise peatamise tõttu kõige rohkem eksport. Suvekuudel hakkasid kaubavood tänu piirangute leevendamisele taastuma, sealjuures oli paranemine kõige aeglasem rohkem kannatada saanud reisi-, turismi- ja majutussektoris. Pandeemia uus laine aeglustas euroala kaubanduse taastumist, mis ei olnud aasta lõpus täielik.

COVID-19 mõju toodangu kasvule oli ka eri sektorite arvestuses ebaühtlane. Reaalse kogulisandväärtuse languses oli suurim osakaal teenuste sektoril, mis kajastas selle erilist mõjutatust füüsilise distantsi meetmetest, samuti euroala majanduse sektorilist jaotust (vt joonis 5).

Joonis 5

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta neljandast kvartalist.

Euroala tööturud nõrgenesid, olgugi et valitsuste poliitika aitas leevendada töötusele avaldunud mõju

2020. aastal oli tööhõive vähenemine kontrolli all, mis kajastas töökohtade säilitamise kavade mõju

Kuigi pandeemia mõjutas märgatavalt ka tööhõive kasvu, kujundas euroala tööturgude tulemusi 2020. aastal tööturupoliitika (vt joonis 6). Võrreldes 2020. aasta esimeses pooles täheldatud majandustegevuse ulatusliku ja kiire vähenemisega umbes 15% võrra oli tööhõive langus väiksem, kuid siiski märkimisväärne. Tööga hõivatud inimeste koguarv kahanes sama perioodi jooksul umbes viie miljoni inimese võrra, mis tõi tööhõive tagasi 2018. aasta eelsele tasemele. Euroala riikide valitsuste abimeetmed aitasid vähendada koondamist (vt infokastis 1 esitatud arutelu töökohtade säilitamise kavade kohta). Varasemate majandus- ja finantskriisidega võrreldes suurendasid euroala valitsused töökohtade säilitamise kavadega hõlmatud töötajate arvu, mis piiras suuresti koondamiste arvu ning aitas seega säilitada kindlat ja töötajapõhist inimkapitali. Sellegipoolest vähenes tööjõus osalemise määr pandeemiast tingitud kriisi ajal märkimisväärselt ja ligi kolm miljonit inimest lõpetas 2020. aasta esimeses pooles tööjõus osalemise. Käimasolev tööturu korrigeerimine on töötajaid mõjutanud erinevalt, sest praegune kriis avaldab tugevat mõju teenuste sektorile ja ettevõtetele, mis on füüsilise distantsi hoidmise meetmetest ja liikumispiirangutest kõige rohkem mõjutatud. Täpsemalt vähenes majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal väheste oskustega inimeste seas 7% võrra ja keskmiste oskustega inimeste seas 5,4% võrra, kuid kasvas kõrge kvalifikatsiooniga inimeste seas 3,3% võrra.

Joonis 6

Tööturunäitajad

(protsendina tööjõust; kvartaalne kasvumäär; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta neljandast kvartalist.

Töötuse määr suurenes vähem kui eelmiste majanduslanguste ajal

Tööhõive vähenes 2020. aastal 1,9% võrra, samal ajal kui töötuse määr suurenes 8,4% võrra. Töötuse määr tõusis vähem kui eelmiste, näiteks 2008.–2009. ja
2011.–2012. aasta majanduslanguste ajal samuti tänu euroala valitsuste õigeaegsele ja ulatuslikule reageerimisele. Samal ajal kasvas tööviljakus tunnis 2020. aastal keskmiselt 1% võrra ning seda leevendas töökohtade säilitamise kavade kasutamisest tingitud töötundide märkimisväärne vähenemine.

Infokast 1
COVID-19 keskpikk ja pikaajaline majanduslik mõju

Euroala tööturud olid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandustagajärgedele üpris vastupidavad. Seda toetas majanduspoliitika, näiteks töökohtade säilitamise kavad ja laenutagatised, mis aitasid piirata tööhõive vähenemist ning vältida pandeemia tõttu turult lahkunud ettevõtete arvu järsku suurenemist. Et vältida kriisi pikaajalist negatiivset mõju ja hoiduda majanduse vajaliku restruktureerimise takistamisest, on kriisist üle saamise strateegiate ülesehitus ja ajastus sama olulised kui abipakettide omad. Edaspidi võivad pandeemia pikaajalised tagajärjed tööjõu liikuvusele, samuti üha suurenevale digiteerimisele nõuda märkimisväärset töökohtade ja ettevõtete ümberjaotamist.

Suurimate euroala ettevõtete seas korraldatud hiljutises uuringus pandi suurt rõhku sellele, kuidas pandeemia on kiirendanud digitehnoloogia kasutuselevõttu, suurendades tulemuslikkust, kuid vähendades pikas perspektiivis tööhõivet.[3] Kui vastajatel paluti esitada tähtsuse järjekorras kuni kolm viisi, kuidas pandeemia nende ettevõtteid pikas plaanis mõjutab, mainiti kõige sagedamini kodukontori laialdasemat kasutamist ja digitehnoloogia kiirenenud kasutuselevõttu. Muude tegurite hulgas mainiti ärireiside arvu püsivat vähenemist ja/või virtuaalkoosolekute sagenemist, samuti
e-kaubanduse suurenemist (või ettevõtjatevaheliste segmentide puhul virtuaalmüüki). Enamik vastanutest olid ühel meelel, et pandeemia ajal õpitu aitab nende ettevõttel olla tõhusam ja/või vastupidavam. Umbes kolmveerand vastanutest kinnitas, et palju suurem osa nende töötajatest jäävad pikemaks ajaks kaugtööd tegema. Samal ajal ei arvanud nad, et kaugtöö võib vähendada tööviljakust. Sellega seoses peeti mitteametliku isikliku suhtluse vähenemist küll negatiivseks asjaoluks, kuid kaugtöös nähti ka mitut eelist, sealhulgas pendelrände tõttu kaotatud aja vähenemist, võimalust koduseid ja töökohustusi paremini ühitada ning paremat ühenduvust. Samamoodi leidsid ligi pooled vastanutest, et nende ettevõtte või sektori tootlikkus suureneb, sealjuures ei arvanud peaaegu keegi, et pandeemia vähendab pikas plaanis tootlikkust. Seevastu prognoosis üle 50% vastanutest pandeemia pikaajalist ebasoodsat mõju tööhõivele. Vaid 10% leidis, et see mõju on hoopis positiivne. Müügile, samuti hindadele, kuludele ja palkadele avalduva pikaajalise mõjuga seoses olid vastanute arvamused erinevad, kuid üldkokkuvõttes negatiivsed.

Pandeemiast tingitud kriis mõjutas tugevalt euroala tööturgu. Euroala töötuse määra (vt sinine joon joonisel A) reaktsioon on võrreldes majandustegevuse vähenemisega olnud hillitsetud ning see ei kajasta täielikult COVID-19 mõju tööturule. Et mõõta pandeemiakriisi ajal tööjõu alakasutamise määra paremini, võib standardset töötuse määra korrigeerida, kajastamaks nende heitunud töötajate arvu, kes on praegu passiivsed (vt kollane joon joonisel A). Lisaks on pandeemiakriisi üks eritunnus töökohtade säilitamise kavade ulatuslik kasutamine, mis on aidanud kaitsta töökohti, vähendades ühtlasi töötundide arvu ja toetades töötajate sissetulekut. Töökohtade säilitamise kavades osalevate töötajate arv küündis 2020. aasta aprillis umbes 30 miljonini (ligikaudu 19% tööjõust). Standardse töötuse määra kombineerimine heitunud töötajate ja töökohtade säilitamise kavades osalevate töötajate arvuga (vt punane joon joonisel A) annab seega tööjõu alakasutamisest esinduslikuma pildi.

Joonis A

Töötuse määra standardsed ja mittestandardsed näitajad

(protsentides)

Allikad: Eurostati andmetel põhinevad EKP arvutused.[4]

Üldiselt on COVID-19st tingitud vapustus suurendanud ohus ettevõtete arvu, millel võib olla pikaajaline lisamõju tööhõive vähenemisele. Pärast majandustegevuse suurt langust 2020. aasta teises kvartalis viitas kolmandas kvartalis täheldatud taastumine, et pandeemiast tingitud šokk võib olla üldjoontes mööduv. Piirangumeetmete teine laine suurendas aga ohtu, et kahjulik mõju majanduskasvule ja töökohtadele on pikaajaline. COVID-19st tingitud šokk on mõjutanud sektoreid ebaühtlaselt, avaldades nõrgemat mõju suurema digitehnoloogia rakendamise määraga ettevõtetele ja tugevamat mõju ettevõtetele, mille töö hõlmab silmast silma suhtlemist. Viimaseid ähvardab turult lahkumise oht olenevalt pandeemia kestusest ja riiklike meetmete edukusest likviidsuspuudujääkide piiramisel ja ületamisel. COVID-19st tingitud vapustuse teine iseloomulik omadus on seotud selle välistekkelise olemusega, mis viitab sellele, et šokk on mõjutanud nii tulemuslikke kui ka vähem tulemuslikke ettevõtteid. Tõepoolest, vähem tulemuslike ettevõtete – mis on tavaliselt tulemuslikkusega seotud vapustustest rohkem mõjutatud – turult lahkumise puhastav mõju on väiksem kui eelmiste kriiside korral, sest ajutiste likviidsusprobleemidega tulemuslikumad ettevõtted võivad samuti ohus olla.[5]

1.3 Eelarvepoliitilised kriisimeetmed

COVID-19 pandeemia tekitas riikide rahanduses enneolematuid probleeme

COVID-19 pandeemia jättis 2020. aastal riikide rahandusele sügava jälje ja tekitas valitsustele enneolematuid probleeme, ent vallandas ka tugeva poliitilise reaktsiooni. Euroala riike tabanud järsk majanduslangus mõjutas eelarvepoliitilist olukorda tugevalt valitsemissektori eelarvete mõlemal poolel. See avaldus kriisiga toimetulekuks vajalike kulutuste suurenemises ja väiksemas maksutulus, kajastades nii suurt majanduslangust kui ka ettevõtetele ja kodumajapidamistele suunatud kulumeetmeid. Selle tagajärjel kasvas euroala üldine valitsemissektori eelarve puudujääk eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt 2019. aasta 0,6%-lt SKPst 2020. aastal 8,0%-le SKPst (vt joonis 7). Kajastades valitsuste tugevat majandusabi, võttis eelarvepoliitika 2019. aasta mõõdukalt ekspansiivse hoiaku[6] asemel 2020. aastal 4,8% juures SKPst väga toetava kursi, ent tuleb märkida, et eelarvepoliitiliste meetmete maht ja seega ka eelarvepoliitiline hoiak oli riigiti väga erinev. Üldiselt näitas euroala valitsuste pakutava abi kiirus ja ulatus nende suurenenud suutlikkust kriisile reageerida ning teha seda koordineeritult. Viimasele aitas kaasa stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud üldise vabastusklausli aktiveerimine.

Joonis 7

Valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Enamik lisakulutusi olid seotud tervishoiukriisiga tegelemise otseste kuludega või kodumajapidamiste ja ettevõtete toetamisega

Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt[7] moodustasid pandeemiaga võitlemiseks võetud eelarvepoliitilised meetmed 2020. aastal terve euroala SKPst 4,2%. Enamik lisakulutusi olid seotud valitsuse otseste kuludega tervishoiukriisiga tegelemiseks või kodumajapidamistele ja ettevõtetele mõeldud toetusmeetmetega (vt joonis 8). Toetusmeetmete eesmärk oli säilitada tööhõivet ja tootmisvõimsust, et majandusel oleks pandeemia vaibumise korral hea võimalus kiiresti taastuda. Olenevalt eesmärgist osutati kodumajapidamistele abi enamasti tööaja lühendamise või sundpuhkuse skeemide abil, et vältida massilist tööpuudust, samas kui vaid väike osa abist osutati kodumajapidamistele mõeldud otseste eelarvepoliitiliste kapitaliülekannete kujul.[8] Pandeemia esimese laine lõpu poole võeti kasutusele leebemad meetmed, mille eesmärk oli toetada majanduse elavdamist, näiteks kaudsete maksude kärped või avalik-õiguslike investeerimisprojektide mahu suurendamine. Arvestades, et pandeemia polnud 2020. aastal veel kaugeltki möödas, mängivad need meetmed sügisese teise laine puhkemise taustal edaspidi tõenäoliselt tähtsamat rolli.

Joonis 8

COVID-19ga seotud meetmete hinnanguline ülesehitus 2020. aastal

Allikad: 2021. aasta eelarvekavade andmetele tuginevad EKP arvutused.

Valitsused pakkusid majanduse turgutamiseks ka märkimisväärset likviidsustoetust

Euroala riigid on oma majanduse eelarvepoliitilise toetamise kõrval andnud mahukaid laenutagatisi ettevõtete likviidsuse tugevdamiseks, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kel pole tihtipeale juurdepääsu välisele rahastusele. Sellise likviidsustoetuse tähtsus oli eriti suur kriisi varasema etapi poliitikameetmete kombinatsioonis enne teiste toetusprogrammide kehtestamist. Kokku moodustavad need euroalal tervikuna umbes 17% SKPst.[9] Laenutagatised on valitsuste jaoks tingimuslikud kohustused ja need tekitavad seetõttu avalikule sektorile lisakulutusi summas, milles need sisse nõutakse. Lisaks pakkusid paljud valitsused ettevõtetele maksude ajatamist ja laene ning tegid nende omakapitali juurdemakseid. Sellised rahasüstid ja muu likviidsustoetus ei ole üldjuhul eelarvetasakaalus kajastatud, kuid väljenduvad osaliselt valitsemissektori koguvõlas.

Mõju valitsuste võlatasemetele
oli negatiivne, kuid võla jätkusuutlikkust ohustavad riskid olid endiselt kontrolli all

Kriisi ajal tõusid märgatavalt ka euroala riikide võlatasemed. See kajastus eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates, millest nähtus, et valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvas 2020. aastal hinnanguliselt 98,4%ni SKPst, tõustes 2019. aastaga võrreldes 14,5 protsendipunkti. Lisaks võtsid riikide valitsused laenutagatiste kujul ulatuslikke tingimuslikke kohustusi. Kuigi võlatasemete märkimisväärne langus võtab aega, ei ole märke euroala avaliku sektori võla jätkusuutlikkuse kahtluse alla seadmisest. See hinnang tugineb suurenenud lootustele, et 2021. aastal hakkab majandus taastuma, eriti pärast positiivset arengut, mis on seotud mitme COVID-19 vaktsiiniga, kuid olulisel määral ka tõenäoliselt lähitulevikus soodsatena püsivate rahastamistingimustega. Lisaks peaks stabiliseerivat mõju avaldama ELi tasandil võetud koordineeritud rahapoliitilised meetmed (vt hiljutine näide infokastis 4). Sellegipoolest on oluline, et ELi liikmesriigid taastaksid stabiilse eelarvepositsiooni niipea, kui majandustegevus on taastunud.

1.4 Inflatsioon vähenes naftahindade languse ja majanduse kokkutõmbumise tõttu märgatavalt[10]

2020. aastal oli euroala koguinflatsioon keskmiselt 0,3% ehk väiksem kui 2019. aastal täheldatud 1,2%. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi komponentide mõistes kajastas see vähenemine põhiliselt energiahindade inflatsiooni, kuid aasta teises pooles ka ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) väiksemat osatähtsust (vt joonis 9). Disinflatsioon oli ajendatud majandustegevuse järsust kokkutõmbumisest, mis nõrgendas märgatavalt tarbijanõudlust ja tekitas majandusväljavaadetega seoses suuri langusriske. Inflatsioonitempo aeglustumisest tingitud surve kajastas ka COVID-19 pandeemia majandusmõjule ja sellele reageerimisele omaseid tegureid. Näiteks vähenes inflatsioon aasta teises pooles osaliselt kriisis kõige rohkem kannatada saanud, reisimisega seotud teenuste (eriti transpordi ja hotellide) hindade järsu languse ja Saksamaa käibemaksumäära ajutisest vähenemisest tuleneva mõju tõttu.

Joonis 9

ÜTHI-inflatsioon ja komponentide osakaal

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi volatiilsed komponendid arenesid eri suunas

Energiahindade inflatsioon moodustas suure osa 2020. aasta keskmisest koguinflatsiooni langusest 2019. aastaga võrreldes, kajastades pandeemia alguses tekkinud naftahindade langust. Seevastu toiduainete hindade koguinflatsiooni osatähtsus ÜTHI-koguinflatsioonis suurenes 2020. aastal 0,4 protsendipunktini, mis on 2019. aasta tasemest pisut kõrgemal. See oli peamiselt tingitud asjaolust, et töötlemata toiduainete hindade inflatsiooni tabas pandeemia tõttu ajutine tugev tõus (2020. aasta aprillis koguni 7,6%).[11]

Alusinflatsioon vähenes 2020. aastal

Alusinflatsiooni näitajad olid 2020. aasta jooksul languses. ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) oli pärast 2019. aastal täheldatud 1,0% keskmiselt 0,7%, sealjuures registreeriti rekordmadal tulemus 2020. aasta viimasel neljal kuul. Tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste inflatsiooni nõrk areng hoidsid ühe tegurina ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) madalal tasemel. Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon muutus 2020. aasta augustis negatiivseks ja kukkus 2020. aasta detsembris rekordmadalale tasemele. Teenuste hindade inflatsioon langes kõikide aegade madalaimale tasemele (0,4%) 2020. aasta oktoobris, kuid kasvas seejärel veidi. Nende kahe komponendi arengut mõjutasid ühised tegurid, kuigi mõnevõrra erineval määral. Euro kallinemine aasta teises pooles mõjutas tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni mõnevõrra rohkem kui teenuste oma. Sama kehtib kaudsete maksudega seotud muudatuste kohta, kuna mõni teenusekomponent (nt üür) on käibemaksust vabastatud. Pandeemiast tingitud liikumispiirangud ja viiruse ohjeldamise meetmed avaldasid rohkem mõju teenuste hindade inflatsioonile, mis oli eriti märgatav reisimise ja vaba aja veetmisega seotud teenuste hindade inflatsiooni languses. Üldisemalt mõjutas tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste inflatsiooni aga ennekõike pandeemiast tingitud suure ebakindluse ja riskikartlikkuse, viiruse ohjeldamise meetmete, sissetulekute vähenemise ning töökohtade kaotuse tagajärjel järsult vähenenud nõudlus. See kaalus märkimisväärselt üles teatud sektorite tarnehäiretest tingitud tõususurve. Lisaks takistas pandeemia ÜTHI hinnaandmete kogumist. Seetõttu kasvas aprillis ühtlustatud tarbijahinnaindeksis järsult kaudselt arvutatud hindade osakaal, mis seejärel vähenes: juulist oktoobrini kasutati kaudselt arvutatud hindu vaid mõne kirje jaoks. Kaudselt arvutatud hindade osakaal oli novembris ja detsembris taas suurem, kuid kevadisest tasemest madalamal.[12] Nõudluse ja pakkumise mõju osutas tõenäoliselt ka sellele, et individuaalsete kaupade ja teenuste osakaalud tarbimises olid 2020. aastal ÜTHI aluseks olevatest erinevad.

Euroalasisene kulusurve tugevnes

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna suurenes 2020. aastal keskmiselt tempos, mis oli 2019. aastal saavutatud keskmisest suurem (vt joonis 10). Seevastu töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv kahanes 2020. aastal kiiresti, püsides keskmiselt –0,6% juures ehk 2019. aasta keskmisest tublisti madalamal. Samal ajal osutas tööviljakuse veelgi suurem vähenemine tööjõu ühikukulu märkimisväärsele suurenemisele, panustades SKP deflaatori täheldatavasse kasvu. Tööjõu ühikukulu kasv püsis 2020. aastal keskmiselt 4,6% juures, mis oli suurem kui 2019. aastal täheldatud 1,9%. Tööjõu ühikukulu ning tööviljakuse ja töötaja kohta makstava hüvitise kasvu mõjutas 2020. aastal aga lühiajaliste töökavade ulatuslik rakendamine, mis viitas näiteks sellele, et tööhõive osutus palju vastupidavamaks kui toodang või tegelik töötundide arv. Lisaks esines probleeme nende mõõtmiste statistilise registreerimisega, mis osutasid subsiidiumide ebatavaliselt suurele osatähtsusele euroalasiseste kulude arengus ja takistasid viimaste arengusuundumuste võrdlemist varasematega.[13] Kulude poolelt võis selliseid statistilisi probleeme täheldada näiteks valitsemissektori tarbimisdeflaatori kasvumäära järsus suurenemises teises kvartalis.

Joonis 10

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Pikaajalised inflatsiooniootused jäid aegade madalaimale tasemele

Pikaajalised inflatsiooniootused jäid 2020. aastal EKP kutseliste prognoosijate küsitluses kõigi aegade madalaimale tasemele, püsides vahemikus 1,6–1,7%, kuhu need olid juba langenud eelmisel aastal. EKP kutseliste prognoosijate küsitluse kohaselt püsisid viie eeloleva aasta inflatsiooniootused 2020. aasta neljandas kvartalis 1,7% juures, jäädes seega 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes muutumatuks. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, eriti eelolevaks viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär, kõikusid terve aasta jooksul märkimisväärselt. Viimane määr kukkus pandeemia algul järsult ja oli 2020. aasta esimese kvartali lõpuks langenud aegade madalaimale tasemele (23. märtsil 0,7%), pärast mida hakkas see taastuma ja stabiliseerus aasta lõpu poole pandeemiaeelse taseme ligidal (31. detsembril 1,3%). Sellest hoolimata olid pikaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad väga tagasihoidlikud.

1.5 Otsustavad poliitikameetmed hoidsid laenu- ja rahastamistingimused vastutulelikud

Euroala riigivõlakirjade tootlikkus vähenes 2020. aastal resoluutsete raha- ja eelarvepoliitiliste kriisimeetmete tõttu

COVID-19 pandeemia halvendas kiiresti maailma ja euroala majanduse väljavaateid ning põhjustas üldiste karmimate rahastamistingimuste taustal riigivõlakirjade tootluse vahede järsu suurenemise. Et võidelda tekkivate finantsstabiilsust ja rahapoliitika sujuvat ülekandumist ohustavate riskide tingimustes pandeemia mõjuga majandusele ja inflatsioonile, reageerisid raha- ja eelarvepoliitikaasutused kiiresti ja resoluutselt (vt peatükk 2.1). Nii leevendasid nad šoki tõttu karmistatud rahastamistingimusi ning panustasid ennekõike pikaajaliste riskivabade intressimäärade langusesse ning euroala riikide kümneaastaste riigivõlakirjade tootluse ja kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäära vahe vähenemisse võrreldes pandeemiaaegse kõrgpunktiga. Selle tagajärjel vähenes SKPga kaalutud euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade keskmine tootlus 2020. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahel 50 baaspunkti võrra –0,23%ni (vt joonis 11).

Joonis 11

Pikaajaline tootlus euroalal ja USAs

(protsentides aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters Datastream ja EKP arvutused.
Märkused. Euroala andmed osutavad kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmisele ja kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäärale. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2020.

Kuigi euroala aktsiate hinnad taastusid pandeemiaaegsest madalseisust, jäid need 2020. aasta alguse tasemest allapoole

Pärast märtsi keskpaigas toimunud langust hakkasid aktsiahinnad tasapisi, kuid järjekindlalt majandustegevuse taastumise ja kindlamate kasvuootuste toel tõusma. Sellele aitasid kaasa ka raha- ja eelarvepoliitika ning lootustandvad uudised võimalike vaktsiinide kohta, mis vähendasid tõenäoliselt aktsiahinna riskipreemiat ja toetasid kasumite taastumisega seotud turuootusi. Nii oli areng üpris erinev 2008.–2009. aasta finantskriisi järgsest suuremast ja ennekõike pikaajalisemast aktsiaturgude korrektsioonist. Samal ajal võis euroala aktsiahindadega seoses täheldada 2019. aasta lõpu tasemetega võrreldes selgeid sektoritevahelisi erinevusi. Euroala mittefinantsettevõtete aktsiahinnad püsisid aasta lõpus 2019. aasta lõpu tasemest veidi kõrgemal, samas kui euroala pankade aktsiahinnad olid suure languse tõttu umbes 24% madalamal tasemel (vt joonis 12).

Joonis 12

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2019 = 100)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters Datastream ja EKP arvutused.
Märkused. EURO STOXXi pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes on esitatud euroala kohta;

S&P pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes aga USA kohta. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2020.

Mittefinantsettevõtete pangalaenud ja võlaväärtpaberite emissioon olid tõusuteel

Mittefinantsettevõtete välisrahavood olid 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes tõusuteel, kuid jäid 2017. aastal täheldatud viimasest kõrgpunktist allapoole (vt joonis 13). 2020. aastal püsisid pangalaenude intressimäärad üldjoontes kõigi aegade madalaima taseme ligidal, mis oli kooskõlas turuintressimäärade arenguga. Seevastu võis täheldada mittefinantsettevõtete pangalaenude ja võlaväärtpaberite emissiooni kiiret kasvu, mis kajastas märkimisväärsest majanduslangusest ning ettevõtete müügi- ja rahavoogude järsust vähenemisest tingitud erakordselt suurt likviidsusvajadust. Börsil noteeritud aktsiate netoemissioon oli miinuses. Seda saab ennekõike selgitada ettevõtete börsilt lahkumisega 2020. aasta teises kvartalis. Seevastu noteerimata aktsiate ja muude omandiväärtpaberite netoemissioon oli jõuline ka börsilt lahkumise mõjuga korrigeeritult, mis kajastas tõenäoliselt samuti kahju ärahoidmiseks tehtud kapitalisüste. Ühtlasi oli muude rahastamisallikate, sealhulgas ettevõtetevaheliste laenude ja kaubanduskrediidi kasutamine üldjoontes stabiiline.

Joonis 13

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Muud laenud hõlmavad laene mitterahaloomeasutustelt (muud finantsasutused, kindlustusseltsid ja pensionifondid) ning ülejäänud maailmast. Rahaloomeasutuste ja muid laene on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel. See hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta kolmandast kvartalist.

COVID-19 kriis tõukas tagant rahapakkumise ja laenumahu kasvu

COVID-19 kriisist tingituna kasvas lai rahapakkumine ligi kaks korda (vt joonis 14), ennekõike tänu kitsale rahaagregaadile M1. Nii kiire kasv näitas, et ettevõtted ja kodumajapidamised kogusid suurenenud ebakindluse tõttu likviidsuspuhvreid. Lisaks olid kodumajapidamised teataval määral sunnitud säästma, kuna tarbimisvõimalused olid vähenenud. Rahaloomele andis hoogu riigisiseste laenude mahu suurenemine nii era- kui ka valitsemissektoris. Viimasel juhul kajastas see ennekõike eurosüsteemi varaoste. Rahandus-, eelarve- ja järelevalveasutuste õigeaegsed ja ulatuslikud meetmed on taganud soodsatel tingimustel krediidivoo euroala majandusse.

Joonis 14

M3 ja laenud erasektorile

(aastane muutus protsentides; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta detsembrist.

Pankade riskiootuste halvenemine avaldas laenustandarditele karmistavat mõju

Kuigi pankade laenutingimused olid aasta jooksul üldjoontes vastutulelikud, nähtus euroala pankade laenutegevuse küsitlusest, et pankade ettevõtetele seatud laenutingimused (st laenude heakskiitmise kriteeriumid) karmistusid 2020. aasta teises pooles. See tulenes peamiselt pankade riskiootuste suurenemisest, mida seostati pandeemia mõjuga laenuvõtjate krediidivõime väljavaadetele. Samal ajal teatasid pangad, et varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud varaostud ning kolmas suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria – ennekõike pärast märtsis ja aprillis tehtud kohandamisi – aitasid pankadel parandada likviidsuspositsiooni ja turu rahastamistingimusi. Need ja valitsuste kehtestatud meetmed, näiteks laenutagatised ja moratooriumid, aitasid suurema laenustandardite karmistamise ära hoida.

2 Rahapoliitika: soodsate rahastamistingimuste säilitamine

EKP leevendas 2020. aasta jooksul märkimisväärselt oma rahapoliitilist kurssi, et võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse mõjuga euroala majandusele. Põhjalikud meetmed ja nendele järgnenud kohandamised leevendasid laenuturu- ja likviidsuskriisi, säilitasid pangandussüsteemis piisava likviidsuse ning kaitsesid laenuvoogu reaalmajandusse ja toetavat rahapoliitikat, hoides ära rahastamistingimuste protsüklilise karmistamise. Rahapoliitiline reaktsioon oli 2020. aastal turgude jaoks hädavajalik stabiliseeriv jõud ning aitas võidelda viiruse kiirest levikust tingitud suurte riskidega, mis ohustasid rahapoliitika ülekandemehhanismi, euroala majanduse väljavaadet ja EKP hinnastabiilsuse eesmärki. Eurosüsteemi bilansimaht küündis 2020. aastal 7 triljoni euro juures aegade kõrgeimale tasemele, kasvades eelmise aasta lõpuga võrreldes 2,3 triljoni euro võrra. 2020. aasta lõpus moodustasid rahapoliitikaga seotud varad 79% eurosüsteemi bilansi koguvaradest. Suure bilansiga seotud riske vähendas endiselt EKP riskijuhtimisraamistik.

2.1 EKP rahapoliitiline reaktsioon pandeemia põhjustatud hädaolukorrale toetas märgatavalt majanduse elavdamist ja inflatsiooniväljavaadet[14]

EKP algne reaktsioon COVID-19 pandeemiale

Aasta algul valitsenud ettevaatlikult optimistlik meeleolu sai COVID-19 tõttu kiire lõpu

Aasta alguses osutasid laekuvad andmed euroala majanduse püsivale, kuid mõõdukale kasvule. Kuigi üleilmsest ebakindlusest tingitud rahvusvahelise kaubanduse vähenemine pidurdas endiselt kasvu, toetasid euroala majandust suurenev tööhõive ja palgakasv, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) hoogustumine. Inflatsiooni areng püsis üldjoontes tagasihoidlik, kuid esines märke mõõdukast, ootustega kooskõlas olevast alusinflatsiooni tõusust. 2019. aasta jooksul võetud rahapoliitilised meetmed aitasid säilitada soodsaid rahastamistingimusi, toetades euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve tugevnemist ja inflatsiooni pidevat lähenemist nõukogu seatud keskmise aja eesmärgile.

2020. aasta jaanuaris peetud kohtumisel otsustas EKP nõukogu algatada EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Euroala ja maailma riikide majanduses on toimunud pärast viimast strateegia läbivaatamist ulatuslikke struktuurseid muutuseid. Vähenevast tootlikkusest ja elanikkonna vananemisest tingitud halvenevad kasvusuundumused, samuti finantskriisi tagajärjed on intressimäärasid langetanud, vähendades EKP ja teiste keskpankade tegutsemisruumi rahapoliitika lõdvendamisel tavapäraste instrumentide abil ebasoodsate tsükliliste muutuste tingimustes. Lisaks erineb madala inflatsiooniga tegelemine ajaloolise kõrge inflatsiooni probleemi puhul kasutatavast lähenemisest. Keskkonnasäästlikkusega seotud riskid, kiire digiteerimine, globaliseerumine ja finantsstruktuuride edasiarenemine on rahapoliitikakeskkonda, sealhulgas inflatsiooni dünaamikat veelgi rohkem muutnud. Neid asjaolusid arvestades otsustas EKP nõukogu algatada oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise täies kooskõlas EKP-le aluslepinguga antud hinnastabiilsuse säilitamise ülesandega (vt infokast 2).

Aasta algul valitsenud ettevaatlikult optimistlik meeleolu sai veebruari lõpus COVID-19 puhangu ja üleilmse leviku tõttu kiire lõpu. Kuigi kasvuväljavaate allapoole korrigeerimise ulatust ja kestust polnud võimalik kindlaks määrata, sai üha rohkem selgeks, et pandeemia avaldab euroala majandusele väga suurt mõju. Kuigi üleilmsete tarneahelate häired avaldasid euroala inflatsioonile mõningast tõususurvet, eeldati, et vähene nõudlus hoiab inflatsiooni ohjes. Samal ajal põhjustas riskimeeleolude järsk halvenemine rahastamis- ja laenutingimuste tõsise karmistamise, mis ähvardas koos euro mõõduka kallinemisega survestada inflatsiooni vähenema.

Vaja oli põhjalikku rahapoliitiliste meetmete paketti

Selle taustal tegi EKP nõukogu 12. märtsi 2020. aasta rahapoliitika istungil otsuse ulatusliku rahapoliitiliste meetmete paketi kohta. Paketi eesmärk oli ühest küljest leevendada laenuturu- ja likviidsuskriisi, säilitades pangandussüsteemis piisava likviidsuse ja kaitstes laenuvoogu reaalmajandusse, ning teisalt säilitada rahapoliitika toetavat kurssi, hoides ära majanduse rahastamistingimuste protsüklilise karmistamise.

Täpsemalt tegi EKP nõukogu otsuse täiendavate pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (LTRO) kohta intressimääraga, mis on võrdne hoiustamise püsivõimaluse omaga. Lisaks otsustas EKP nõukogu kohaldada kõikidele alates 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) alusel tehtavatele operatsioonidele tunduvalt soodsamaid tingimusi. TLTRO-III operatsioonide intressimäära vähendati 25 baaspunkti võrra ja see võis olla 2020. aasta juunist 2021. aasta juunini kogu nimetatud ajal lõpetamata TLTRO-III operatsioonide puhul isegi 25 baaspunkti võrra väiksem keskmisest hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast. Ühtlasi suurendati maksimaalset summat, mida vastaspooltel on TLTRO-III raames võimalik laenata, 50%ni vastaspoole kõlblike laenude osakaalust. Seega võimaldaksid täiendavad pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid pankadel saada väga soodsatest laenutingimustest vahetut kasu ning täidaksid lünga kuni kohandatud TLTRO-III operatsioonide alguseni, mille eesmärk oli leevendada pankade rahastamistingimusi jätkusuutlikumalt, et toetada krediidivooge mõjutatud sektoritesse ja vältida laenupakkumiste vähenemist.

Lisaks otsustas EKP nõukogu teha ajutiselt varaostukava alusel uusi netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses kuni aasta lõpuni, mis tagab ulatusliku toetuse erasektori ostukavade kaudu. Lisaostude tegemist üksnes jooksva kalendriaasta jooksul peeti asjakohaseks reaktsiooniks ajutisele šokile. Ajutiste ostude eesmärk oli

koos olemasoleva varaostukavaga toetada suurenenud ebakindluse tingimustes reaalmajandust soodsate rahastamistingimustega.

2020. aasta märtsikuisele EKP nõukogu istungile järgnenud nädalal halvenes olukord COVID-19 kiire leviku tõttu märkimisväärselt ja peaaegu kõik euroala riigid kehtestasid ulatuslikud viiruse ohjeldamise meetmed. Finantsturgudel esines äärmuslikke kõikumisi, sealjuures märke tõsistest turunihetest, mis olid tingitud likviidsuse nappusest, turgude külmutamisest ja suurenenud killustatusest. See põhjustas rahastamistingimuste järsu karmistamise, mis oleks võinud pidurdada EKP rahapoliitika sujuvat ülekandumist kõikidesse euroala riikidesse ja seada ohtu hinnastabiilsuse.

Kiiresti halvenevat olukorda arvestades otsustas EKP nõukogu 18. märtsil 2020, et vaja on täiendavat jõulist rahapoliitilist sekkumist, et turgu stabiliseerida ja võidelda rahastamistingimuste järsu karmistamisega. Selle eesmärk oli võidelda pandeemiast tingitud suurte riskidega, mis ohustasid euroala majanduse väljavaadet, rahapoliitika ülekandemehhanismi ja EKP hinnastabiilsuse eesmärki. EKP nõukogu teatas järgmistest lisameetmetest.

Nõukogu otsustas algatada uue ajutise varaostukava – pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava

Esiteks otsustati algatada uus ajutine varaostukava – pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP). Erakorraline varaostukava, mille kogumaht on 750 miljardit eurot, hõlmab kõiki varaostukava alusel kõlblikke varakategooriaid. Lisaks täiendas EKP nõukogu ettevõtlussektori varaostukava alusel kõlblike varade valikut mittefinantsettevõtete kommertsväärtpaberitega, muutes kõlblikuks turustatavad võlainstrumendid, mille algne tähtaeg on lühem kui üks aasta, kui nende järelejäänud tähtaeg oli ostuhetkel vähemalt 28 päeva. Kõlblike varade täiendamine toetaks äriühingute rahastamisolukorda, pakkudes seega hädavajalikku abi sellele majanduse osale, mis sai viiruse mõju tõttu kõige rohkem kannatada. Peale selle otsustas EKP nõukogu loobuda Kreeka Vabariigi väljastatud võlaväärtpaberite kõlblikkusnõuetest seoses erakorralise varaostukava alusel tehtavate ostudega. Lisaks otsustas EKP nõukogu, et avaliku sektori väärtpaberid, mille tähtajani on jäänud vähem kui aasta, kuid vähemalt 70 päeva, on kõlblikud erakorralise varaostukava alusel ostude tegemiseks tänu selle ajutisele olemusele.

Erakorraline varaostukava oli loodud täitma kaht eesmärki. Esiteks oli erakorralise varaostukava ja teiste rahapoliitikaraamistiku osade eesmärk pakkuda rahapoliitilist tuge, et kaitsta keskmise aja hinnastabiilsust, toetades majanduse taastumist pandeemia põhjustatud kriisist. Teiseks otsustati teha erakorralise ostukava raames oste paindlikult, mis võimaldab ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti. Kava paindlik olemus võimaldas turgu tõhusalt stabiliseerida, eriti arvestades pandeemia mõjuga seostatud suurt ebakindlust eri varaturgudel ja euroala riikides.

Lisaks teatas EKP nõukogu samal istungil, et leevendab ajutiselt tagatisnõudeid, kohandades tagatisraamistiku peamisi riskiparameetreid, et vastaspooled saaksid ka edaspidi eurosüsteemi laenuoperatsioone täiel määral kasutada. Täpsemalt võttis EKP nõukogu vastu kaks ajutiste tagatisnõuete leevendamise meetmete paketti. 7. aprillil 2020 välja kuulutatud esimese meetmete paketi eesmärk oli suurendada kõlblike tagatiste kättesaadavust euroala vastaspooltele, et nad saaksid likviidsust lisavaid operatsioone, näiteks TLTRO-III operatsioone täielikult ära kasutada. 22. aprillil 2020 otsustas EKP nõukogu, et turustatavad varad ja selliste varade emitendid, mis täitsid 7. aprillil 2020 minimaalsed krediidikvaliteedi tingimused, on reitingute alandamiste korral ka edaspidi kõlblikud, kui reitingud jäävad teatud krediidikvaliteedi tasemest kõrgemale ja kõik teised kõlblikkusnõuded on endiselt täidetud. Selle meetme eesmärk oli leevendada võimalike reitingute alandamiste mõju tagatiste kättesaadavusele ja vältida võimalikku protsüklilist dünaamikat.

2020. aasta aprillis toimunud EKP nõukogu rahapoliitika istungi ajal halvenes majandusolukord ikka veel kiiresti, kuna majandustegevus vähenes ja tööturutingimused muutusid nähtavalt kehvemaks. Viiruse leviku tõkestamise meetmed peatasid suurel määral majandustegevuse kõigis euroala riikides ja kogu maailmas. Kuigi pandeemia tagajärgede täielikku ulatust ja mõju oli ikka veel keeruline ennustada, oli nüüd selge, et euroala majandus oli liikumas märgatava languse poole viimaste aegade kiireimas tempos.

Halvenev majandusväljavaade, naftahindade järsk langus ja vähenevad inflatsiooniootused seadsid euroala inflatsiooni väljavaate märkimisväärsesse langusohtu. EKP nõukogu otsustas seega 2020. aasta aprillis kodumajapidamisi ja ettevõtteid rahapoliitika kaudu veelgi rohkem toetada. Täpsemalt otsustas nõukogu veelgi leevendada TLTRO-III operatsioonide tingimusi, kohaldades 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmisest intressimäärast samal perioodil. Vastaspoolte suhtes, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ulatus laenuandmiskünniseni, kohaldatakse 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast samal perioodil. Veel tegi EKP nõukogu otsuse pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud suunamata pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (PELTRO) uue seeria kohta. Selle eesmärk on toetada likviidsustingimusi euroala finantssüsteemis ja aidata säilitada tõhusa likviidsusmeetme abil rahaturgude tõrgeteta toimimist. Lisaks kehtestas EKP 2020. aasta märtsist aprillini ajutised vahetus- ja tagasiostutehingute liinid euroalaväliste keskpankadega ning 2020. aasta juunis ajutise eurosüsteemi keskpankade tagasiostutehingute vahendi (EUREP), et soodustada euro likviidsuse pakkumist väljaspool euroala ja ennetada tagasitõmbumise mõju euroala finantsturgudele.

Rahapoliitilise kursi kohandamine juunis

Laekunud andmed kinnitasid, et euroala majandus seisis silmitsi enneolematu langusega

Juunis laekunud andmed kinnitasid, et euroala majandus seisis pandeemia ja selle ohjeldamise meetmete tõttu silmitsi enneolematu langusega. Töökohtade ja sissetulekute ulatuslik vähenemine ning majandusväljavaatega seotud erakordselt suur ebakindlus kahandas tublisti tarbimiskulutusi ja investeeringuid. Ehkki küsitlusandmed ja majandustegevuse reaalajalised näitajad olid mõningal määral osutanud madalseisu läbimisele ning piiramismeetmeid hakati järk-järgult leevendama, oli taastumine olnud seni tagasihoidlik võrreldes näitajate järsu langustempoga möödunud kahe kuu jooksul. Erakordsest ebakindlusest hoolimata prognoositi eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juunikuises makromajanduslikus ettevaates aasta teiseks pooleks majandusaktiivsuse rekordkiiret vähenemist. Eeldati, et hinnasurve jääb SKP reaalkasvu järsu aeglustumise ja majanduse märgatavalt süveneva loiduse mõjul tagasihoidlikuks. 2020. aasta juunikuu ettevaates korrigeeriti siiski nii majandustegevuse taset kui ka inflatsiooniväljavaadet kogu ettevaateperioodiks tublisti allapoole. Täpsemalt korrigeeriti inflatsiooni 2020. aasta juuni ettevaates eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate prognoosiperioodi lõpu 1,6%-lt 1,3%-le.

EKP nõukogu otsustas suurendada erakorralise varaostukava mahtu 600 miljardi euro võrra 1350 miljardi euroni

Neid asjaolusid arvesse võttes tegi EKP nõukogu otsuse rahapoliitiliste meetmete lisapaketi kohta, et toetada majandust järkjärgulise taasavamise ajal ning kaitsta keskmise aja jooksul hinnastabiilsust. Täpsemalt otsustati suurendada pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava mahtu 600 miljardi euro võrra 1350 miljardi euroni, pikendada selle alusel tehtavaid oste kuni vähemalt 2021. aasta juuni lõpuni ning jätkata selle alusel ostetud, aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt 2022. aasta lõpuni.[15] Erakorralise ostukava kohandamise eesmärk oli rahapoliitilist kurssi veelgi leevendada, aidates nii tagada soodsad rahastamistingimused kõikides sektorites ja riikides, ning lõpuks inflatsiooni püsiv liikumine EKP nõukogu eesmärgini.

Suve jooksul laekunud andmed osutasid majanduse tugevale taastumisele, ennekõike tänu viiruse ohjeldamise meetmete lõdvendamisele. Taastumine oli aga ebaühtlane, olles töötlevas tööstuses ulatuslikum kui teenuste sektoris, ning aktiivsus jäi pandeemiaeelsest tasemest tublisti allapoole. Koguinflatsiooni aeglustasid jällegi madalad energiahinnad ja nõrk hinnasurve, mis oli seotud väikese nõudluse ja loiu tööturuga.

Rahapoliitilise kursi kohandamine detsembris

Pärast suvist võimsat, ehkki osalist ja ebaühtlast majandusaktiivsuse kasvu hakkas euroala majanduse taastumine aeglustuma

Sügisel sai üha selgemaks, et pärast suvist võimsat, ehkki osalist ja ebaühtlast majandusaktiivsuse kasvu aeglustus euroala majanduse taastumine oodatust kiiremini. COVID-19sse nakatumise uus laine ja sellest tingitud viiruse ohjeldamise meetmed panid taas proovile euroala ja kogu maailma rahvatervise ning kasvuväljavaated. Inflatsioon oli kesise nõudluse ning töö- ja kaubaturu märkimisväärse loiduse tõttu endiselt väga aeglane. Üldiselt viitasid laekuvad andmed sellele, et pandeemia mõju majandusele on lähitulevikus tugevam ja loid inflatsioon püsib pikema aja vältel, kui varem prognoositud. Seetõttu andis EKP nõukogu 2020. aasta oktoobris märku, et kohandab vajaduse korral järgmisel, 2020. aasta detsembris toimuval istungil oma vahendeid, et reageerida olukorra muutumisele ja tagada jätkuvalt soodsad rahastamistingimused. Selle eesmärk oli toetada majanduse taastumist ja leevendada negatiivset mõju, mida pandeemia inflatsiooniprognoosile avaldab.

2020. aasta detsembrikuise EKP nõukogu istungi ajaks nähtus laekuvatest andmetest ja EKP ekspertide makromajanduslikust ettevaatest, et pandeemia mõju majandusele on lähitulevikus tugevam ja loid inflatsioon püsib pikema aja vältel, kui varem prognoositud. Pandeemia uus laine pidurdas märkimisväärselt üleilmset ja euroala majanduskasvu, mille aeglustumist prognoositi 2020. aasta neljandaks kvartaliks. Koguinflatsioon pidi eelduste kohaselt jääma 2020. aasta kevadel ja suvel oodatust kauemaks miinusesse, alusinflatsiooni näitajad halvenema ning inflatsioonisurve jääma vähese nõudluse, väiksema palgasurve ja euro kallinemise tõttu tagasihoidlikuks.

Pandeemia teisest lainest tingitud majanduslangust silmas pidades kohandas EKP nõukogu oma rahapoliitilisi instrumente.

EKP nõukogu otsustas suurendada erakorralise varaostukava mahtu 500 miljardi euro võrra 1850 miljardi euroni

EKP nõukogu otsustas suurendada erakorralise ostukava mahtu 500 miljardi euro võrra 1850 miljardi euroni, pikendada selle alusel tehtavaid oste kuni vähemalt 2022. aasta märtsini ning jätkata selle alusel ostetud, aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt 2023. aasta lõpuni. Oste tehakse ka edaspidi paindlikult ja turutingimusi arvestades pikema aja jooksul eri varaklasside ja riikide kaupa, et vältida rahastamistingimuste karmistumist, mis oleks vastuolus vajadusega korvata pandeemia aeglustavat mõju inflatsioonile ja toetada rahapoliitika sujuvat ülekandumist. Lisaks teatas EKP nõukogu, et kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal võib kogusummat vajaduse korral soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks suurendada, et tulla toime pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

Peale selle otsustas EKP nõukogu kohandada ka kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Täpsemalt teatas EKP nõukogu, et pikendab märkimisväärselt soodsamate tingimuste kehtivusperioodi 2022. aasta juunini, teeb 2021. aastal kolm lisaoperatsiooni ning suurendab kogusummat, mida on vastaspooltel võimalik laenata senise 50% asemel kuni 55% kõlblike laenude osakaalust.

Ühtlasi otsustas nõukogu pikendada 2020. aasta aprillis vastu võetud tagatisnõuete leevendamise meetmete kestust 2022. aasta juunini, et pakkuda 2021. aastal lisaks nelja uut pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni (PELTRO), pikendada kõiki ajutisi vahetus- ja tagasiostutehingute liine euroalaväliste keskpankadega 2022. aasta märtsini, samuti eurosüsteemi keskpankade tagasiostutehingute võimalust (EUREP), ning jätkata kõiki korrapäraseid laenuoperatsioone piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena kehtivatel tingimustel nii kaua, kui vaja.

Võetud rahapoliitilised meetmed aitavad säilitada pandeemia ajal soodsaid rahastamistingimusi

Rahapoliitiliste meetmete eesmärk oli säilitada pandeemia ajal soodsaid rahastamistingimusi, toetades laenuvooge kõikidesse majandussektoritesse ning edendades majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskmise aja jooksul. Samal ajal püsis suur ebakindlus muu hulgas seoses pandeemia kulgemisega ja vaktsiinide kasutuselevõtu ajastusega, samuti euro vahetuskursi arenguga. Seega andis nõukogu märku, et on valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Kokkuvõttes rakendati pandeemia negatiivse mõjuga võitlemiseks 2020. aasta jooksul märkimisväärseid rahapoliitilisi toetusmeetmeid. Põhjalikud meetmed ja nende hilisem kohandamine olid turgudele hädavajalikuks stabiliseerivaks jõuks ja aitasid leevendada aasta alguse poole täheldatud karmimaid rahastamistingimusi. Meetmed hoidsid tõhusalt ohjes riigivõlakirjade tootlust, mis on aluseks kodumajapidamiste, ettevõtete ja pankade rahastamiskuludele (vt joonis 15). See hoidis ka pankade rahastamiskulud pandeemia ajal väga soodsad (vt joonis 16). Lisaks tagasid need, et kodumajapidamised ja ettevõtted said kasu soodsatest rahastamistingimustest olukorras, kus vastavad laenuintressimäärad olid 1,32% ja 1,46% juures aegade madalaimal tasemel (vt joonis 17). 2020. aastal võetud rahapoliitilised meetmed tagasid seega soodsad rahastamistingimused, mis aitasid toetada majanduse taastumist ja võidelda pandeemia negatiivse mõjuga inflatsiooniettevaatele, soodustades seega inflatsiooni pidevat lähenemist EKP nõukogu eesmärgile.

Joonis 15

Euroala kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäära muutused

(protsendipunktides)

Allikas: EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2020.

Joonis 16

Pankade võlafinantseerimise liitkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite liitkulu; protsentides aasta kohta)

Allikad: EKP, Markit iBoxx ja EKP arvutused.
Märkused. Hoiuste koondkulu on arvutatud uute üleööhoiuste, tähtajaliste hoiuste ja nõudmiseni hoiuste intresside keskmisena, mida on kaalutud nende vastavate jääkide summadega. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta detsembrist.

Joonis 17

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP
Märkused. Pangalaenude kogukulu näitaja arvutatakse lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmise teel, kasutades uute tehingute 24 kuu libisevat keskmist. Viimased andmed pärinevad 2020. aasta detsembrist.

2.2 Eurosüsteemi bilansi muutused keerulistel aegadel

Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest 2007.–2008. aastal on eurosüsteem võtnud mitmesuguseid standardseid, aga ka ebastandardseid rahapoliitilisi meetmeid, mis on aja jooksul avaldanud otsest mõju eurosüsteemi bilansi mahule ja struktuurile. Ebastandardsed meetmed on hõlmanud refinantseerimisoperatsioone, millega pakkuda vastaspooltele rahastamist esialgse tähtajaga kuni neli aastat, samuti avaliku ja erasektori varade oste (varaostukava alusel). 2020. aastal võttis EKP vastuseks COVID-19 puhangule ja lisaks olemasolevatele ebastandardsetele meetmetele vastu põhjaliku rahapoliitiliste lisameetmete paketi, millel oli märkimisväärne mõju eurosüsteemi bilansile. 2020. aasta märtsis otsustas EKP teha 2020. aastal ajutiselt varaostukava alusel lisaoste ja käivitas erakorralise varaostukava, mille tulemusel otse ostetud varade maht suurenes. Samuti leevendas EKP 2020. aasta märtsis ja aprillis TLTRO-III tingimusi (kaks korda) ning muutis tagatis- ja riskiohjeraamistikke. Need üksteist täiendavad meetmed suurendasid märkimisväärselt eurosüsteemi vahendustegevust.[16] 2020. aasta jooksul kasvas eurosüsteemi bilansimaht tänu ebastandardsetele poliitikameetmetele, mis süstisid pangandussüsteemi 2,2 triljonit eurot lisalikviidsust, veelgi ning jõudis 2020. aasta lõpuks 7 triljoni euroni, mis on kõigi aegade kõrgeim tase ja 49% ehk 2,3 triljoni euro võrra suurem kui 2019. aasta lõpus.

2020. aasta lõpus ulatusid rahapoliitikaga seotud varad 5,5 triljoni euroni, moodustades 79% eurosüsteemi bilansi koguvaradest (2019. aasta lõpus oli see näitaja 70%). Need rahapoliitikaga seotud varad hõlmavad euroala krediidiasutustele antud laene, mis moodustasid 26% koguvaradest (2019. aasta lõpus 13%), ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varasid, mis moodustasid ligikaudu 53% koguvaradest (2019. aasta lõpus 56%) (vt joonis 18). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest ning eurodes nomineeritud rahapoliitikavälistest portfellidest.

Kohustuste poolel suurenes vastaspoolte reservihoiuste ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamine kokku 3,5 triljoni euroni (2019. aasta lõpus 2 triljonit eurot) ja moodustas 2020. aasta lõpus 50% kohustustest (2019. aasta lõpus 39%). Ringluses olevate pangatähtede maht kasvas ajaloolisest kasvusuundumusest kiiremas tempos ja moodustas tänu 2020. aasta märtsikuisele spurdile aasta lõpus 21% kohustustest (2019. aasta lõpus 28%). Muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, suurenesid 2,1 triljoni euroni (2019. aasta lõpus 1,6 triljonit eurot) ja moodustasid 30% (2019. aasta lõpus 34%) (vt joonis 18). Teiste kohustuste kasv tulenes ennekõike valitsussektori hoiuste mahu suurenemisest 0,2 triljonilt 0,5 triljonile eurole, mis moodustas teistest kohustustest 25% (2019. aasta lõpus 11%).

Joonis 18

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülelikviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Varaostukava ja erakorralise ostukava portfellide tähtaeg ning jaotus varade ja riikide kaupa

Varaostukava koosneb neljast aktiivsest varaostukavast: kaetud võlakirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Erakorraline varaostukava käivitati 2020. aastal ja kõik varaostukava alusel kõlblikud varakategooriad on kõlblikud ka erakorralise varaostukava alusel. Erakorralise varaostukava alusel tehtavate ostudega seoses otsustati loobuda Kreeka Vabariigi väljastatud võlaväärtpaberite kõlblikkusnõuetest. Samuti lisati 2020. aasta märtsis ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel kõlblike mittefinantsettevõtete kommertsväärtpaberite hulka väärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt 28 päeva.

2020. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 2,9 triljonit eurot

2020. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 2,9 triljonit eurot (kajastatuna amortiseeritud soetusmaksumuses). Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas aasta lõpu seisuga 1% (29 miljardit eurot), kaetud võlakirjade kolmas ostukava 10% (288 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 9% (250 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest. Erasektori ostukavadest oli 2020. aastal varaostukava varade kasvus suurim osakaal ettevõtlussektori varaostukaval, mille ostude netomaht ulatus 66 miljardi euroni. Ettevõtlussektori varaostukava ostude tegemisel tugineti võrdlusalusele, mis kajastab kõikide kõlblike kehtivate äriühingu võlakirjade turukapitalisatsiooni.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava moodustas 80% varaostukavade koguvarast

Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ulatudes 2020. aasta lõpus 2,3 triljoni euroni ehk 80%ni varaostukava koguvaradest. 2019. aasta lõpus oli see osakaal 82%. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määras ostude jaotuse riikide kaupa EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. EKP ja mõne riigi keskpank ostis ka ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2020. aasta lõpus 7,3 aastat ehk veidi pikem kui 2019. aasta lõpu keskmine 7,12 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi.[17]

2020. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 753,7 miljardit eurot

2020. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 753,7 miljardit eurot (kajastatuna amortiseeritud soetusmaksumuses). Varaga tagatud väärtpaberite ostukava alusel hoitav likviidsus moodustas aasta lõpus alla 1% (3,1 miljardit eurot), ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel hoitav likviidsus 6% (43,2 miljardit eurot) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel hoitav likviidsus 94% (707,4 miljardit eurot) erakorralise varaostukava alusel hoitavast kogulikviidsusest.

Erakorralise varaostukava alusel tehtavate avaliku sektori väärtpaberite ostude puhul on riikidevahelise jaotuse võrdlusaluseks bilansiseisu järgi riikide keskpankade sissemaksed EKP kapitali. Samal ajal tehti oste paindlikult, mis võimaldas ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti. Erakorralise ostukava avaliku sektori väärtpaberite kaalutud keskmine tähtaeg oli 2020. aasta lõpus 7,0 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi.

Eurosüsteem reinvesteeris varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellides hoitavatelt, aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. Erasektori ostukavade alusel tehtud tagasimaksed ulatusid 2020. aastal 80,2 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud tagasimaksed aga 229,4 miljardi euroni. Avaliku sektori ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ning kaetud võlakirjade kolmanda ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt laenude jaoks kättesaadavaks,[18] et toetada võlakirjaturu ja repoturu likviidsust.[19] Erakorralise varaostukava varad on saadaval ka väärtpaberilaenudeks varaostukavaga samadel tingimustel. 2020. aasta novembris korrigeeris eurosüsteem väärtpaberilaenuvõimaluste hinnastamistingimusi, muutes need vastaspooltele soodsamaks ja tagades, et need jäävad ka edaspidi tõhusaks kaitsemeetmeks.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk on alates 2019. aasta lõpust suurenenud ligikaudu 1,2 triljoni euro võrra ja oli 2020. aasta lõpus 1,8 triljonit eurot. Selle põhjuseks võib 26,6 miljardi euro kõrval, mis jaotati pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide käigus, suuresti pidada TLTRO-III-seeria käigus jaotatud 1,75 triljonit eurot. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria vabatahtlikud tagasimaksed summas 192 miljardit eurot ja 303 miljardi euro tähtaeg tasakaalustasid operatsioonide jäägi suurenemist vaid väiksel määral. Pankadele anti võimalus kanda üle varasemad TLTRO-operatsioonide jäägid 2020. aasta juuni, septembri ja detsembri TLTRO-III operatsioonidesse. Eurosüsteemi tasumata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg pikenes umbes 1,2 aastalt 2019. aasta lõpus ligi 2,4 aastani 2020. aasta lõpuks.

EKP tagatisnõuete leevendamise meetmed

Aprillis 2020 välja kuulutatud EKP tagatisnõuete leevendamise ajutised meetmed, mida pikendati 2020. aasta detsembris, olid keskne osa EKP rahapoliitilisest reaktsioonist pandeemiale. Nende meetmete keskne element oli krediidinõuete ajutine tagatisena aktsepteerimine, täpsemalt täiendavate krediidinõuete raamistike võimaliku laiendamise kaudu. Muudetud ajutise raamistiku alusel on riikide keskpankadel lubatud aktsepteerida tagatisena muu hulgas laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes saavad kasu valitsuste COVID-19ga seotud tagatisskeemidest.

Et vältida reitingute alandamise võimalikku protsüklilist dünaamikat, otsustas EKP nõukogu säilitada ajutiselt nende turustatavate varade ja selliste varade emitentide kõlblikkust, mis täitsid 2020. aasta 7. aprillil krediidikvaliteedi miinimumtingimused. Täpsemalt aktsepteerib eurosüsteem tagatisena ka edaspidi turustatavaid varasid, mis olid kõlblikud likviidsusoperatsioonide jaoks vaatluspäeval, eeldusel et reiting on teatud krediidikvaliteedi tasemest kõrgem.

Lisaks otsustas EKP vähendada ajutiselt tagatise väärtuskärpeid fikseeritud 20% osakaalus kõikide kõlblike tagatisvara kategooriate arvestuses, lubades ajutiselt eurosüsteemi bilansis suuremat riski. Samuti otsustas EKP nõukogu suurendada tagamata pangavõlakirjade kontsentratsioonilimiiti 2,5%-lt 10%-le ja vähendas riigisiseste krediidinõuete ebaühtlast mahu minimaalset piirväärtust 25 000 eurolt 0 eurole, et toetada väikeettevõtjatele antud laenude tagatisena kasutamist. Peale selle otsustas EKP nõukogu pandeemiast tingitud majandusšokile reageerides tühistada ajutiselt Kreeka Vabariigi väljastatud turustatavate võlaväärtpaberite suhtes miinimumreitingu nõude.

Turustatavate kõlblike varade maht kasvas 1493 miljardi euro võrra ja küündis 2020. aasta lõpuks 15 657 miljardini (vt joonis 19). Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad olid endiselt suurim varaklass (8385 miljardit eurot). Muud varaklassid hõlmavad tagamata pangavõlakirju (1667 miljardit eurot), pandikirju (1640 miljardit eurot) ja ettevõtete võlakirju (1872 miljardit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (552 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (584 miljardit eurot) ja teised turustatavad varad (958 miljardit eurot) moodustasid eraldi arvestatuna kõlblikest varadest võrdlemisi väikese osa.

Joonis 19

Kõlblike tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Tagatiste väärtused on nominaalsed summad. Esitatud on iga perioodi kuu lõpu andmete keskmine.

Kasutatud tagatisvara maht kasvas märkimisväärselt: 1543 miljardilt eurolt 2595 miljardi euroni (vt joonis 20). Kasvu põhjuseks saab suuresti pidada krediidinõudeid (sh täiendavaid krediidinõudeid), mille puhul kasvasid kasutatud summad üle kahe korra: 378 miljardilt eurolt 825 miljardi euroni. Kaetud pangavõlakirjad olid varaklasside hulgas tähtsuselt teisel kohal (629 miljardit eurot) ja see oli seotud nende tagatisena kasutamisega. Keskvalitsuste võlakirjad (383 miljardit eurot) ja varaga tagatud väärtpaberid (387 miljardit eurot) olid samuti olulised mobiliseeritud tagatisvara allikad. Tagamata pangavõlakirju, piirkondlike omavalitsuste võlakirju ja ettevõtete võlakirju kasutati vähem, vastavalt 145, 90 ja 78 miljardi euro ulatuses.

Joonis 20

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Alates 2013. aasta esimesest kvartalist on turustamatud varad jagatud krediidinõueteks ning tähtajalisteks ja rahalisteks hoiusteks. Tagatiste puhul on näidatud iga perioodi kuu lõpu andmete keskmine ning väärtused pärast väärtuse hindamist ja kärpeid. Laenude puhul on kasutatud igapäevaseid andmeid.

2.3 Varaostukava ja erakorralise varaostukavaga seotud finantsriske maandatakse asjakohaste raamistike kaudu

Varaostukava ja erakorraline varaostukava on üksteist täiendavad vahendid, millel on selged poliitikaeesmärgid

Varaostukava alusel tehtavate netoostude põhieesmärk on toetada inflatsiooni jõulist lähenemist EKP nõukogu seatud keskmise aja eesmärgile. Varaostukava täiendati erakorralise varaostukavaga, mille eesmärk on võidelda COVID-19 pandeemiast tingitud suurte riskidega, mis ähvardavad rahapoliitika ülekandemehhanismi ja euroala majanduse väljavaadet.

Riskitõhusus on eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsiooni üks tähtsamaid põhimõtteid

Kõik rahapoliitika instrumendid, sealhulgas otsesed varaostud, hõlmavad oma olemuse tõttu finantsriske, mida eurosüsteem juhib ja kontrollib. Kui poliitikaeesmärkide täitmiseks on mitu võimalust, peaks valitud võimalus olema tõhus nii tegevuse kui ka riski seisukohast. Selles kontekstis püüab eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsioon tagada riskitõhususe: saavutada poliitikaeesmärgid, mis tekitavad eurosüsteemi jaoks väikseima riski.[20]

Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid riskikontrolliraamistikke

Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid finantsriskide kontrollimise raamistikke, mis olenevad poliitilistest eesmärkidest ning asjaomaste varaliikide omadustest ja riskiprofiilidest. Iga asjaomane raamistik koosneb kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja nõuetekohase hoolsuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest. Varaostukava ja erakorralise varaostukava riskikontrolli raamistikud kehtivad lisavarade ostmise, aegumistähtajani jõudnud varaostukava varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise ning varade kohta senikaua, kui need jäävad eurosüsteemi bilanssi.

Riskikontrolliraamistike eesmärk pole mitte üksnes finantsriske maandada, vaid need aitavad ka edukalt poliitikaeesmärke saavutada, juhtides varaoste asjaomase eesmärgi võimaluste piires mitmekesise turuneutraalse varajaotuse poole. Lisaks arvestatakse riskikontrolliraamistike koostamisel mitterahaliste riskidega, nagu näiteks õigus-, operatsiooni- ja mainerisk.

Allpool kirjeldatakse praeguseid riskikontrolliraamistikke, mis reguleerivad varaostukava ja erakorralise varaostukava rakendamist.[21] Tabelis 1 on esitatud kohaldatavate raamistike põhielementide kokkuvõte.

Tabel 1

Riskikontrolliraamistike põhielemendid varaostukava ja erakorralise varaostukava puhul

Allikas: EKP.
Märkused. Krediidikvaliteedi aste eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala alusel (vt eurosüsteemi krediidihindamisraamistik).
1) Varaga tagatud väärtpaberid, mille reiting on madalam kui krediidikvaliteedi aste 2, peavad vastama lisanõuetele, muu hulgas i) ei tohi olla viivislaene, mis toetavad varaga tagatud väärtpabereid emiteerimise ajal või mis lisatakse varaga tagatud väärtpaberite kehtivuse ajal; ii) varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogu tekitavad varad ei või olla struktureeritud, moodustada sündikaati ega omada finantsvõimendust ning iii) kehtima peavad teenindamise jätkuvuse sätted.

2) Vt EKP veebisaidi lehekülg „Implementation aspects of the public sector purchase programme (PSPP)“.

Kõlblikkusnõuded otseste varaostude korral

Kõlblikkuskriteeriumid kehtivad kõikide varaklasside kohta

Üksnes turustatavad varad, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena, on otseste varaostude jaoks potentsiaalselt kõlblikud. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkuse kriteeriumid on esitatud rahapoliitika instrumentide üldises raamistikus. Muu hulgas peavad kõlblikud varad vastama rangetele krediidikvaliteedi standarditele, nt omama vähemalt üht krediidireitingut,[22] mille on andnud väline reitinguagentuur, mis on eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) aktsepteeritud ning vastab eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi 3. või kõrgemale (1. ja 2.) astmele. Kreeka Vabariigi emiteeritud turustatavate võlaväärtpaberite puhul tühistati see nõue ajutiselt seoses erakorralise varaostukava alusel tehtud ostudega ja COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks rakendatud erakorraliste tagatisnõuete leevendamise meetmetega. Peale selle peavad varad olema eurodes nomineeritud ning euroalal emiteeritud ja arveldatud.

Eelnimetatud kõlblikkuskriteeriumide kõrval kehtivad konkreetsed kõlblikkuskriteeriumid olenevalt ostukavast. Näiteks avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava puhul on kehtestatud minimaalse ja maksimaalse tähtaja piirangud. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei ole krediidiasutuste või krediidiasutuse emaettevõtjaks olevate emitentide emiteeritud varad ostmiseks kõlblikud. Peale selle välistatakse ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava korral varad, mille on emiteerinud likvideeritud üksused ja varahaldusettevõtted või mis on nendest pärit. Kaetud võlakirjade kolmandas ostukavas peavad varad vastama vajalikele tingimustele, et neid võiks aktsepteerida eurosüsteemi krediidioperatsioonide omakasutuses oleva tagatisena, st emiteeriv krediidiasutus võib neid tagatisena kasutada.[23] Varaga tagatud väärtpaberite korral peavad asjaomaste nõuetega seotud võlgnikud asuma peamiselt euroalal.

Krediidiriski hinnangud ja hoolsuskohustuse auditid

Krediidiriski hinnatakse ja hoolsuskohustuse auditeid tehakse jooksvalt

Erasektori ostukavade korral teeb eurosüsteem ostuvaldkonnas pidevalt asjakohaseid krediidiriski hindamisi ja hoolsuskohustuse auditeid. Järelevalveraamistikud jäetakse jõusse, kasutades teatavaid riskinäitajaid. Need hinnangud ja menetlused järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mille puhul riskantsemaid varasid analüüsitakse põhjalikumalt. Kui see on vajalik, võidakse kohaldada täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, samuti proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Need hõlmavad ennekõike ostude piiranguid või peatamist ja erandjuhtudel isegi varade müüki, mis nõuab iga juhtumi puhul EKP nõukogu hinnangut.

Hinnakujundusraamistikud

Hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga

Varaostukava ja erakorralise varaostukava hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga, et minimeerida turumoonutusi ja hõlbustada riskitõhususe saavutamist. Need raamistikud võtavad arvesse kättesaadavaid turuhindu, nende hindade kvaliteeti ja õiglaseid väärtuseid. Tehakse ka hindade järelkontrolli, et näha, kas tehinguhinnad kajastasid tehingute ajal kehtinud turuhindu.

Selliseid kõlblikke võlainstrumentide, mille tulusus tähtajani on negatiivne, on lubatud osta kõikides varaostukavades; muu hulgas võib osta vajalikul määral ka neid võlainstrumente, mille tulusus jääb alla hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.

Võrdlusalused

Mitmekesistamise tagamiseks kasutatakse võrdlusaluseid

Võrdlusaluseid kasutatakse selleks, et tagada mitmekesise ülesehitusega portfell ja maandada riske. Erasektori ostukavade võrdlusalused juhinduvad ostukeskkonna turukapitalisatsioonist, st riskikaalutlustele vastavate kõlblike varade nominaalsetest jääkidest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava alusel ostetud avaliku sektori väärtpaberite korral põhineb ostude riigipõhine jaotus EKP kapitali märkimise alusest lähtuvalt bilansiseisust. Sellegipoolest tehakse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise ostukava raames oste paindlikult, mis võimaldab ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti.

Limiidid

Emiteerimise ja emitendi limiidid on tõhus vahend riskikontsentratsiooni piiramiseks

Varaostukava puhul on kehtestatud limiitide raamistik. Emiteerimise ja emitendi limiitide kalibreerimisel[24] võetakse arvesse poliitilisi, tegevuslikke, õiguslikke ja riskijuhtimise kaalutlusi. Limiite täpsustatakse kooskõlas varaklassiga ning eristatakse avaliku ja erasektori varasid. Erakorralise varaostukava väljakuulutamisel tegi EKP nõukogu selgeks, et kuna mõni EKP nõukogu jaoks kehtestatud piirang võib takistada EKP mandaadi täitmiseks vajalikku tegevust, kaalub EKP nõukogu nende läbivaatamist ulatuses, mis on vajalik, tagamaks, et EKP tegevus on proportsionaalne ohustavate riskidega.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava emiteerimise ja emitendi limiite kohaldatakse, et kaitsta turu toimimist ja hinnakujundust, piirata riskikontsentratsiooni ning tagada, et eurosüsteem ei muutuks euroala valitsuste valdavaks laenuandjaks. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike riigiüleste võlakirjade emiteerimislimiit on 50% emissiooni jäägist. Teiste avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike võlakirjade emiteerimislimiit on 33% emissiooni jäägist, mille puhul kontrollitakse iga juhtumi korral eraldi, et see ei tooks kaasa olukorda, kus eurosüsteemil on ühise tegutsemise klausliga seotud blokeeriv vähemus. Vastasel korral on emiteerimise limiit 25%. Riigiüleste emitentide limiit on 50% asjaomase avalik-õigusliku asutuse emiteeritud kõlblike varade jäägist; teiste kõlblike emitentide limiit on 33%.

Varaga tagatud väärtpaberite ostukava, tagatud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei tohi eurosüsteemi varade maht ületada ühe emissiooni kohta 70%. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavas kohaldatakse konkreetsetel juhtudel madalamaid emiteerimise limiite, näiteks avalik-õiguslike äriühingute emiteeritud varade puhul, mida käsitatakse avaliku sektori väärtpaberite ostukava kohaselt. Nimetatud emiteerimise limiitide kõrval kohaldatakse tagatud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul emitendi limiite. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul tuginetakse emitendi limiitide määramisel võrdlusaluse jaotusele seoses emitendi kontserni turukapitalisatsiooniga, et tagada ostude mitmekesine jaotus. Peale selle võidakse kohaldada väiksemaid limiite, kui see on vajalik, tuginedes krediidiriski hinnangu ja nõuetekohase hoolsuse auditi tulemusele, nagu selgitatud eespool.

Infokast 2
EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Rahapoliitika strateegia algab rahandusasutuste vastu võetud ja/või nendele kehtestatud poliitikaeesmärkidest, määrab kindlaks, kuidas need eesmärgid saavutatakse, ning osutab asjakohastele rahapoliitilistele instrumentidele, näitajatele ja vahe-eesmärkidele. Rahapoliitika strateegial on kaks põhieesmärki. Esiteks annab see poliitikakujundajatele sidusa analüütilise raamistiku, mis ühitab tegeliku või oodatud majandusarengu poliitiliste otsustega. Teiseks on see vahend avalikkusega suhtlemiseks. Kui vaadelda rahapoliitika strateegiaid pikema perioodi vältel, on need alati arenenud järk-järgult kooskõlas teoreetiliste ja empiiriliste edusammude ja kogemustega, kuid kajastanud ühtlasi ka ajale omaseid peamisi poliitilisi ülesandeid.

EKP praegune rahapoliitika strateegia põhineb 1998. aastal välja kuulutatud EKP algsel hinnastabiilsuse tagamisele suunatud strateegial, mida lihviti viimase strateegia ülevaatamise ajal 2003. aastal.[25] Strateegia eesmärk on säilitada euroala hinnastabiilsust, täites seega Euroopa Liidu toimimise lepinguga Euroopa Keskpankade Süsteemile antud mandaati. Hinnastabiilsuse säilitamise seadmine sõltumatu keskpanga põhieesmärgiks tugineb veendumusele, et rahapoliitika, mis säilitab hinnastabiilsust usaldusväärsel ja kestval viisil, annab suure üldise panuse majandusväljavaate parandamisse ja elatustaseme tõstmisesse.

Alates 2003. aastast, kui EKP viimati strateegia üle vaatas, on euroalal ja maailmamajanduses toimunud suuri muutusi. Viimast kümnendit on iseloomustanud inflatsiooni järjepidev vähenemine ja tasakaalulised intressimäärad, mis kajastab üleilmastumise, digiteerimise ja elanikkonna vananemise pikaaegset ja kestvat mõju. Ülimadalad intressimäärad on teinud rahapoliitika lõdvendamise keskpankade jaoks keerulisemaks, kui inflatsioon on eesmärgist väiksem ja majanduskasv nõrk. Negatiivsete baasintressimäärade rakendamine on viinud EKP ja teised keskpangad lähemale nende määrade tõhusale alampiirile, millest allpool võivad täiendavad intressimäärakärped kaotada oma võime pakkuda majandusele lisastiimulit. Selles kontekstis on paljud keskpangad, nagu ka EKP, laiendanud oma poliitikainstrumentide valikut, lastes näiteks käiku varaostukavad ja pakkudes pangandussektorile uusi pikaajalise rahastamise vorme. Kindlasti tuleb mainida kliimamuutusi, millest on kujunenud ähvardav ja püsiv oht kogu maailma edasisele majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule ning mille võimalik rahapoliitiline mõju on veel selgusetu.

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes algatas EKP nõukogu 2020. aasta jaanuaris strateegia läbivaatamise. Läbivaatamise eesmärk on analüüsida põhjalikult struktuurset arengut mõjutavaid jõude ning uurida, kas ja kuidas peaks EKP nende suhtes oma rahapoliitilist strateegiat kohandama, et see vastaks ka edaspidi eesmärgile. Läbivaatus lähtub Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud mandaadist. Pandeemia tõttu on läbivaatamine mõnevõrra viibinud ja see lõpetatakse eeldatavasti 2021. aasta teiseks pooleks.

Läbivaatuse ulatus ja käik

Strateegia läbivaatamine hõlmab põhimõtteliselt kõiki EKP rahapoliitika olulisi aspekte EKP-le antud mandaadi piires. Teemasid saab rühmitada EKP põhieesmärgi ja teiste asjakohaste kaalutluste alusel. Põhieesmärgiga seoses uuritakse ja arutatakse järgmisi küsimusi. Kuidas inflatsiooni kõige paremini mõõta? Mis põhjustab inflatsiooni arengut? Kui tõhusad ja tulemuslikud on EKP rahapoliitika instrumendid eraldi ja koosvõetuna inflatsiooni juhtimisel? Kuidas hinnata hinnastabiilsuse eesmärki? Kuidas rahapoliitika kohta kõige paremini teavet jagada? Mis puutub teistesse asjakohastesse kaalutlustesse, siis peamine küsimus on, mil määral ja millistel tingimustel saab arvestada hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitika elluviimisel reaalmajanduse arengu (nt majandustsükkel ja tööhõivetingimused), finantsstabiilsust ohustavate riskide ja keskkonnasäästlikkusega (kliimamuutused) seotud kaalutlustega. Selles kontekstis hõlmab läbivaatamine ka rahapoliitika seost eelarve- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaga. Et kõiki neid põhiteemasid paremini mõista, on EKP loonud 13 töövoogu (vt joonis A). Nende töövoogude raames teevad EKP töötajad tihedat koostööd riiklike keskpankade töötajatega, et koostada ühiselt analüüs, millega toetada EKP nõukogu siseseid arutelusid.

Skeem A

EKP strateegia läbivaatamise töövood

Allikas: EKP.

Kuulamine kui läbivaatamisprotsessi põhielement

Et tagada rahapoliitika üldine arusaadavus ja ulatuslik toetus, kutsus EKP mitmesuguseid sidusrühmi üles strateegia läbivaatamises kaasa lööma. Selleks korraldas EKP hulga teadmiste vahetamiseks ja ärakuulamiseks mõeldud tegevusi. Strateegia läbivaatamisest räägiti Euroopa Parlamendi liikmetega peetud regulaarse ja vajaduspõhise teabevahetuse käigus. Lisaks toimusid eraldi kohtumised akadeemilise kogukonnaga ning strateegia läbivaatamine sai põhiteemaks mitmel akadeemikute, turuosaliste, keskpankade kogukonna ja meedia osalusel peetud konverentsil ja seminaril, sealhulgas EKP tähtsündmusel – keskpanganduse foorumil.

Kodanikele pakuti võimalust esitada oma seisukohad EKP arvamusportaali vahendusel. Kaheksa kuu jooksul esitas umbes 4000 kodanikku oma arvamused, mille põhjal koostati aruanne, mis esitati EKP nõukogule kaalumiseks. Kodanikud mainisid muu hulgas hinnastabiilsust ja selle mõju igapäevaelule ning mitmesuguseid majandusprobleeme alates ebavõrdsusest, säästudest, pensionist, töötusest ja töökohtadega seotud ebakindlusest kuni majandusväljavaate ja kliimamuutusteni.

Lisaks andis strateegia läbivaatamine tõuke EKP ja valitsusväliste organisatsioonide suhete tugevdamiseks. Samas vaimus korraldati 21. oktoobril 2020 esimene sarja „EKP kuulab sind“ üritus, mida juhtisid EKP president Christine Lagarde ja EKP juhatuse liige Philip R. Lane. Virtuaalsündmus tõi kokku 22 esindajat 18-st kodanikuühiskonna organisatsioonist, mis tegutsevad üheksas sektoris. Mitu organisatsiooni märkis, et praegune kriis annab võimaluse EKP rahapoliitika strateegia avalikkuse ja kodanikuühiskonna muresid arvesse võttes täielikult ümber kujundada. Kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud arvamuste kokkuvõte on saadaval EKP veebisaidil. Saadud sisendit ja teistest kuulamistegevustest saadud panust kasutatakse EKP nõukogu kestvates aruteludes.

EKP ja riikide keskpangad jätkavad inimeste ärakuulamist terve strateegia läbivaatamise protsessi vältel, aga ka edaspidi, et kaasata kõiki sidusrühmi ning tagada selle tulemusel valmiva uue rahapoliitika strateegia üldine mõistetavus.

3 Euroopa finantssektor silmitsi pandeemiast tingitud suurenenud riskidega

Finantsstabiilsust mõjutas 2020. aastal märkimisväärselt COVID-19 pandeemia.
See ei põhjustanud mitte ainult tervishoiukriisi, vaid suurendas kõikide turgude ja sektorite finantsstabiilsuse haavatavust. Keskpangad, valitsused ja muud ametiasutused rakendasid ulatuslikke poliitilisi toetusmeetmeid, mis aitasid finantsstabiilsust ohustavaid vahetuid riske maandada. Keskpikas perspektiivis oli haavatavus sellegipoolest suur, sealjuures olid peamised mured seotud varahindade korrektsiooniga, ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsuste kasvavate võlgade teenindamise probleemidega ning mittepankadest finantsasutuste krediidi- ja likviidsusriskidega. Selles olukorras võttis EKP meetmeid, et leevendada pandeemiast tingitud finantsšokke. Täpsemalt keskendusid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed majandusse suunatud krediidivoo säilitamisele, EKP pangandusjärelevalve mikrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete eesmärk oli aga vähendada kriisi mõju ja suurendada Euroopa pangandussektori vastupidavust. EKP panustas ka 2020. aastal struktuursete probleemide lahendamisse, sealhulgas viis lõpule kapitaliturgude liidu loomise ja tegeles üha suurenevate probleemidega, mida kliimarisk võib euroala finantssüsteemile tekitada.

3.1 Finantsstabiilsus 2020. aastal

Pankade ja muude finantsasutuste keeruline finantsstabiilsuskeskkond

Koroonaviiruse pandeemia võimendas olemasolevaid finantsstabiilsuse kitsaskohti, mille EKP oli varasematel aastatel tuvastanud. Peamiselt mõjutasid 2020. aastal finantsstabiilsust pandeemia, selle edasise kulgemisega seotud ebakindlus ning mõju riikide, ettevõtete ja kodumajapidamiste majandusväljavaadetele ja võlakoormusele. Kriis on avaldanud euroala riikides märkimisväärset majanduslikku mõju. Lisaväärtuse kasv euroala riikide ja sektorite arvestuses on olnud väga erinev ning ettevõtete ja riikide võlakoormus on järsult kasvanud, eriti riikides, kus see oli juba varem suur. Sektorite ja riikide ebaühtlane taastumine suurendas killustatuse ohtu. Ka pangad seisid silmitsi suuremate riskidega, mis osutas võimalikule varade kvaliteedi halvenemisele seoses vähenenud majandusaktiivsusega. Pangandussektorist väljaspool kogesid investeerimisfondid, sealhulgas rahaturufondid, märtsis väljavoolu suurusjärgus, mida polnud nähtud alates üleilmsest finantskriisist, mis suurendas turgude ebastabiilsust. Fondid olid viimastel aastatel suunanud väikese tootluse tõttu pilgud riskantsemate ja vähem likviidsete varade poole ning muutunud seetõttu suuremahulistele väljavooludele üha haavatavamaks. Ka kindlustusandjad otsisid võimalusi tulu suurendamiseks väga keerulises keskkonnas, mida iseloomustasid pandeemiast tingitud madalad intressimäärad ja üha suurenev nõuete maht.

Tuvastati finantsstabiilsuse neli peamist kitsaskohta

Ulatuslik ja õigeaegne poliitiline toetus aitas pandeemiast tingitud finantsstabiilsuse riske lühikeses perspektiivis ohjeldada. Kuna poliitikameetmed on pandeemia majandus- ja finantsstabiilsusele avaldatava mõju piiramisel väga olulised, on toetuste lõpetamisega toimetulek sama tähtis. EKP tuvastas 2020. aastal neli peamist kitsaskohta, mis euroala finantsstabiilsust kahe aasta jooksul ohustavad. Neid käsitleti EKP finantsstabiilsuse poolaastaülevaates (vt skeem 1).

Skeem 1

Euroala finantsstabiilsuse peamised kitsaskohad

Allikas: EKP.
Märkus. Finantsstabiilsuse hinnang 25. novembri 2020. aasta seisuga.

  • Esiteks tegid varahindade tugevus ja uute riskide võtmine mõne turu korrektsioonidele eriti vastuvõtlikuks. Pärast märtsikuist finantsturgude ebastabiilsust taastusid turud suve jooksul märgatavalt, kuigi ebaühtlaselt, samal ajal kui majanduse põhinäitajad püsisid madalad. Sealjuures pidasid investorid aasta edenedes potentsiaalselt olulisemaks vaoshoitumaid majanduslanguse riske ja majanduspoliitiliste toetusmeetmete rakendamist. Eriti tekitas mõne aktsiaturu kõikumine muret majanduse põhialustest eemaldumise pärast. Krediidiriski marginaalid langesid terve reitinguskaala piires pandeemiaeelsele tasemele ja tundusid majandusväljavaadet silmas pidades väiksed, eriti ettevõtete võlakirjade turu suure tootlusega segmendis.
  • Teiseks suurenes mittefinantsteenuseid pakkuva era- ja avaliku sektori haavatavus. Euroala valitsused rakendasid 2020. aastal pandeemiaga võitlemiseks mitmesuguseid eelarvetoetusmeetmeid, millega kaasnesid ulatuslikud eelarvepuudujäägid. Samal ajal vähendasid ettevõtted krediidiliine ja väljastasid suurel hulgal võlakirju, et rahuldada likviidsusvajadust. Riikide ja ettevõtete suurem võlakoormus võib seetõttu tekitada tulevikus uuesti muret võlgade jätkusuutlikkuse pärast. Pandeemia mõjutas kodumajapidamiste bilansse tänu valitsuste sissetulekutoetuste kavadele tagasihoidlikult. Meetmete järsk lõpetamine võib aga vähendada kodumajapidamiste võla teenindamise suutlikkust ja nõrgendada veelgi ettevõtete majandusnäitajaid, mis on niigi ebakindlad. Samuti suurenes 2020. aastal elamu- ja ärikinnisvara turgudel korrektsioonirisk, kuna üha rohkem täheldati tervel euroalal aina nähtavamaid märke ülehindamisest ning ärikinnisvaraturgu tabas järsk ja püsiv langus.
  • Kolmandaks seisid euroala pangad silmitsi üha suurenevate vara kvaliteedi murede, püsivate struktuursete probleemide ja jätkuva kasumisurvega. Prognooside kohaselt pidi pankade tulusus jääma madalaks ja taastuma pandeemiaeelsel tasemel väga aeglaselt. Lisaks täheldati 2020. aastal esialgseid märke varade kvaliteedi halvenemisest, mis kajastub lõpuks laenukahjudes ja viivislaenudes.
  • Neljandaks muutus pangandusväline finantssektor üha haavatavamaks seetõttu, et hakati taas riske võtma. Pärast euroala investeerimisfondidesse suunatud sissevoolu taastumist vähendasid nad likviidsete varade osakaalu ja suurendasid pikemaajalisi ja madalama reitinguga mittefinantsettevõtete võlariske. See jättis investeerimisfondid võimalike tulevaste kõikumiste korral haavatavaks suurele väljavoolule. Samal ajal seisid kindlustusandjad silmitsi kasumlikkuse probleemidega, mis olid tekkinud väiksema kindlustusmahu ja rohkemate nõuete tõttu, mis olid tingitud nii pandeemiast kui ka suhteliselt suurest loodusõnnetuste arvust 2020. aastal.

Oht, et need probleemid realiseeruvad samal ajal ja võimendavad üksteist, suurendab finantsstabiilsuse riske.

Pikaajalisi riske ei tohi unustada

EKP kirjeldas 2020. aasta jooksul ka teisi kitsaskohti, mis võivad lühikesest ja keskpikast perioodist pikema aja jooksul finantssektorit negatiivselt mõjutada, nimelt kliimamuutuste põhjustatavaid finantsstabiilsuse riske (vt infokast 3) ja küberkaitse kitsaskohtadest tulenevaid operatsiooniriske.

Infokast 3
EKP ja kliimamuutused

Kliimamuutuste mõjust tulenevate probleemidega tegelemine on muutunud terves maailmas poliitikakujundajate, sealhulgas keskpankade prioriteediks. Kliimamuutustest tulenevate füüsiliste ja üleminekuriskide võimalikud tagajärjed on ulatuslikud ning mõjutavad mitmesuguseid valdkondi, sealjuures EKP ja EKP pangandusjärelevalve tööd. EKP uurib oma mandaadi piires kõikvõimalikke viise kliimamuutustega kaasnevate riskide vähendamiseks. Seetõttu asutas EKP hiljuti kliimamuutuste keskuse, et kujundada ja juhtida EKP kliimaga seotud tegevuskava, võttes arvesse kõiki keskpangandusele olulisi perspektiive.

EKP panus kliimamuutustega seotud poliitikaaruteludesse

EKP eksperdid jälgivad hoolikalt kliimamuutuste mõju eri vaatenurkadest. EKP on hakanud kaasama kliimariske oma mudelitesse ja prognoosimeetoditesse ning analüüsima nende tagajärgi rahapoliitika korraldamisele, finantsstabiilsusele ja EKP enda investeerimisportfellidele. Roheliste võlakirjade tähtsus on EKP varaostukavades suurenenud ja uut tüüpi kliimaga seotud finantsinstrumente jälgitakse hoolega. Järelevalveasutused suhtlevad samuti aktiivselt pankadega, et suurendada teadlikkust kliimamuutustest tingitud riskidest ning tagada, et need riskid oleksid pankade strateegiates nõuetekohaselt arvesse võetud ja maandatud. Seega antakse siinses infokastis ülevaade EKP selle valdkondadeülese teemaga seotud peamistest töövaldkondadest, st poliitika põhivaldkondadest, nagu finantsstabiilsus ja usaldatavusjärelevalve, makromajanduslik analüüs ja rahapoliitika, finantsturgude tegevus ja riskijuhtimine, finantsturgude taristud ja maksed, teadustöö ja statistika, samuti ELi poliitika ja finantsvaldkonna reguleerimine. Sealjuures kirjeldatakse eurosüsteemi ja rahvusvaheliste foorumite põhitegevust ning tõstetakse esile eesootavat tööd ja peamisi probleeme, millele EKP eksperdid lähiaastatel keskenduvad.

Seoses finantsstabiilsusega teeb EKP kliimariskide tipptehnoloogilise jälgimise ja hindamise valdkonnas koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi finantsstabiilsuse komitee ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Koostöös lähtutakse esimesel aastal saavutatust, mille tulemused avaldati 2020. aasta juunikuu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandes. Teisel tegutsemisaastal on projektimeeskonna eesmärk töötada välja riskide jälgimise töölaud finantsvahendajatele, samuti uurida uusi modelleerimisvõimalusi, et leida pikaajalisi kliimariskidega seotud kompromissivõimalusi. Jätkati finantsvahendajate kliimaga seotud riskipositsioonide analüüsi, mida on käsitletud eraldi EKP finantsstabiilsuse ülevaate infokastides. Ühtlasi on EKP välja töötamas tervet majandust hõlmavat kliimaga seotud ülalt-allapoole stressitesti, mis põhineb äärmiselt detailsel teabel ettevõtete kliimariskidele avatuse ja pankade riskipositsioonide kohta. See tegevus annab tulevikustsenaariumite põhjal avalikuks mõttevahetuseks vajalikku teavet 30 aasta jooksul realiseeruda võivate füüsiliste ja üleminekukuriskide kohta ning loob aluse selles valdkonnas edaspidiste makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kehtestamiseks.

EKP pangandusjärelevalve avaldas 2020. aasta novembris EKP juhendi kliima- ja keskkonnariskide kohta, sätestades oma järelevalveootused praeguse usaldatavusraamistiku põhjal. Selles kirjeldatakse, kuidas EKP ootab, et asutused kaaluksid äristrateegia ning juhtimis- ja riskijuhtimisraamistike väljatöötamise ja rakendamise käigus kliima- ja keskkonnariske. Samuti ootab EKP asutustelt, et nad muutuksid läbipaistvamaks ning avaldaksid rohkem kliima ja keskkonnaga seotud andmeid. Ühtlasi hindas EKP kliima- ja keskkonnariske, mille tema otsese järelevalve all olevad asutused olid avaldanud. Kuigi olukord on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra paranenud, leitakse aruandes, et avaldatud andmeid toetatakse harva asjaomase kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabega ning enamik asutusi ei avalda veel põhjalikke andmeid oma riskiprofiili kohta.

Lisaks uurib EKP kliimariskide makromajanduslikku mõju. Täpsemalt analüüsitakse makromajanduslikke riske, mis tulenevad otseselt kliimamuutustest ja -poliitikatest, mille eesmärk on kliimariske leevendada ja nendega kohaneda. Samuti hindavad EKP eksperdid rahapoliitilisi otsuseid toetavate makromajanduslike mudelite ja prognooside kohandamise vajadust. EKP on analüüsinud kliimamuutuste makromajanduslikku mõju rahapoliitika elluviimisele. Fookus oli kliimamuutuste ja sellega seotud üleminekupoliitika mõjul järgmistele valdkondadele: i) rahapoliitika ja laenamise ülekandekanalid; ii) loomulik intressimäär ja rahapoliitiline manööverdamisruum ning iii) rahapoliitika elluviimine suureneva intensiivsuse ja volatiilsusega makromajanduslike šokkide korral. Rahapoliitika strateegia läbivaatamise käigus on pööratud tähelepanu ka sellele, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada rahapoliitika elluviimist, arvestades ülesannet säilitada hinnastabiilsust ja toetada liidu üldist majanduspoliitikat, et panustada liidu eesmärkide saavutamisse, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 11 sätestatakse, et keskkonnakaitse nõuded tuleb integreerida ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

Lisaks uurib EKP, kuidas käsitleda kliimamuutustega seotud kaalutlusi eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise ja riskijuhtimise raamistikes. Analüüs oleneb selle teabe täiendamisest, mis on kättesaadav majandustegevuses osalejate kliimamuutustega seotud riskide ja võimalustega kokkupuutumise kohta. Praegu saadaolevad andmed on aga ebajärjepidevad, suuresti võrreldamatud ja kohati ebausaldusväärsed. EKP on seetõttu kutsunud üles muutma kliimateabe avalikustamist standardsemaks ja ulatuslikumaks. Selles kontekstis soovib EKP kui krediidireitingute kasutaja samuti mõista, kuidas on kliimamuutustega seotud riskid asjakohastesse reitinguprotsessidesse kaasatud. Olgugi et reitinguagentuurid on astunud samme keskkonnariskide kaasamiseks krediidireitingutesse, on sellegipoolest palju arenguruumi, eriti seoses krediidireitingutes kajastatavate kliimariskide asjakohasuse ja olulisusega seotud teabe avalikustamisega.

Oma töötajate pensionifondis, mida haldavad passiivselt kaks välist varahaldurit, järgib EKP üldist säästva ja vastutustundliku investeerimise poliitikat, mis põhineb valikulisel välistamisel ja volikirja alusel hääletamise suunistel, mis sisaldavad keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstandardeid. 2020. aastal asendati kõik pensionifondi tavapärased aktsiaportfellide võrdlusalused samaväärsete vähese CO2 heitega versioonidega, mis vähendas märkimisväärselt aktsiaportfellide CO2 jalajälge. Edaspidi plaanib EKP uurida vähese CO2 heitega võrdlusaluste võimalikku täiendamist fikseeritud sissetulekuga varaklassidega. Omavahendite portfellis rakendab EKP temaatilist säästva ja vastutustundliku investeerimise strateegiat, mille eesmärk on suurendada roheliste väärtpaberite osakaalu. Seda strateegiat rakendatakse järelturult üha suuremas mahus roheliste võlakirjade otseste ostude kaudu, mida täiendatakse teiste investeerimisvahendite kaudu hangitud positsioonidega.

Et kliimamuutustega seotud teemasid ja sellekohaseid keskpanganduse jaoks olulisi riske teadlikult analüüsida, on tarvis kvaliteetset kliimastatistikat ja -andmeid. Selle vajaduse katmiseks koostas EKPSi statistikakomitee süsteemse ülevaate olemasolevatest andmeallikatest, kasutajate vajadustest, metodoloogilistest probleemidest ja andmelünkadest, mis tuleb kõrvaldada. Kasutajate vajaduste arenedes keskendub statistiline töö ennekõike näitajate kogumi väljatöötamisele (esialgu eksperimentaalselt), mis hõlmab keskkonnasäästlike finantsinstrumentide hulka ning finantsasutuste CO2 jalajälge ja nende avatust kliimaga seotud füüsilistele riskidele.

EKP eksperdid korraldavad üha enam kliimamuutuste teemalisi uurimisprojekte. EKP teadustoimetistes on avaldatud juba mitu uurimistööd, sealhulgas uuring loodusõnnetuste mõjust inflatsioonile[26], analüüs finantsturgude rolli kohta rohepöördes[27], uuring süsinikdioksiidimaksude optimaalsest kujundamisest[28] ning analüüs COVID-19 nakkuste ja kohaliku keskkonna eripärade seoste kohta[29]. Käimasolev teadustegevus hõlmab muu hulgas analüüse, mis käsitlevad suurpankade riskipositsioone, pankade rolli kliimamuutuste soodustamises, roheliste võlakirjade hinnastamist, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõju ettevõtete tekitatud reostusele, kliimamuutustega seotud kindlustusprobleeme, kliimamuutuste mõju aktsiahindadele ning süsinikdioksiidimaksude mõju CO2 heite vähendamisele.

Seoses finantsturutaristute ja maksetega algatas EKP koostöös teiste euroala riikide keskpankadega kaks töövoogu: esimese eesmärk on leida parim viis sularahavabade maksete keskkonnajalajälje uurimiseks ja teise eesmärk on mõista kliimariskide võimalikku mõju finantsturutaristutele, keskendudes esialgu kesksetele vastaspooltele. Pangatähtede valdkonnas jätkas EKP koos eurosüsteemi riikide keskpankade ja akrediteeritud tootjatega jõupingutusi, et muuta europangatähed keskkonnasäästlikumaks. Uute kokkulepitud eesmärkide hulka kuulub keskkonnasäästlikumate toorainete kasutuselevõtt ja spetsiaalsed projektid pangatähtede keskkonnamõju vähendamiseks nende tootmisel, kasutamisel ja kasutuselt kõrvaldamisel.

EKP panustab endiselt ELis ja rahvusvahelistel foorumitel reguleeriva raamistiku arendamisesse. Sellega andis EKP hoogu ELi poliitilisele tegevuskavale, avaldades eurosüsteemi põhjaliku vastuse Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele kestliku rahastamise uuendatud strateegia ja mittefinantsaruandluse direktiivi muutmise üle. Kestliku rahastuse tehnilise eksperdirühma ja selle eelkäija, kestliku rahastuse platvormi liikmena toetas EKP ELi poliitikaalgatusi, mis on seotud taksonoomiaraamistiku ja selle kasutatavusega pangandussektoris. Viimasel ajal on EKP panustanud võimalike ELi mittefinantsettevõtete aruandlusstandardite ettevalmistamisse. Lisaks on EKP rõhutanud rahvusvahelistel foorumitel (sh G7 ja G20 ning Baseli pangajärelevalve komitee) rahvusvaheliselt ühtlustatud reguleerivate raamistike väljatöötamise ja regulatiivse killustatuse ennetamise olulisust.

Finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku liikmena on EKP aktiivselt toetanud sujuvat üleminekut väikese CO2 heitega majandusele, andes suure panuse kõiki viide töövoogu, kuhu võrgustik on oma töö koondanud (makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja järelevalve, makrofinantskeskkond, keskkonnahoidliku rahastamise suurendamine, andmelünkade täitmine ning uurimistegevus). Oma aktiivset rolli ja panust silmas pidades liitus EKP 2020. aastal võrgustiku juhtorgani ehk juhtkomiteega. Lisaks abistab EKP Baseli pangajärelevalve komitee kliimaga seotud finantsriskide kõrgetasemelist töörühma, kes töötab kahe analüütilise aruande kallal, millest üks käsitleb kliimariskide ülekandekanaleid ja teine mõõtmismeetodeid.

EKP kestlikkuse ja keskkonna alane tegevus

2020. aastal tähistas EKP oma sertifitseeritud ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi ning ISO 14001 standardiga kooskõlas käitatava keskkonnajuhtimissüsteemi 10. aastapäeva. Viimasel kümnendil tehtud jõupingutused EKP keskkonnatoime parandamiseks on andnud nähtavaid tulemusi. Vahemikus 2008–2019 vähenes EKP CO2 jalajälg aruandluse ulatuse ja töökohtade hulga märkimisväärsest suurenemisest hoolimata 38% võrra. Samal perioodil vähendati CO2 heite hulka töökoha kohta 75% võrra, mida soodustas ennekõike energiatarbimise vähenemine, taastuvenergia ostmine ning töötajate tööle tulemise ja töölt lahkumisega seotud CO2 heite vähenemine (enne kaugtööle üleminekut 2020. aastal). Lisateave EKP keskkonnatoime kohta on saadaval EKP 2020. aasta keskkonnateatises.

2020. aastal võttis EKP COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidest hoolimata mitu meedet, et parandada igapäevatoimingute keskkonnatoimet. EKP valdustesse paigaldati mesilastarud, putukahotellid ja lindude ning nahkhiirte pesakastid, et soodustada bioloogilist mitmekesisust, ning korrigeeriti niisutussüsteemi, et vähendada EKP veetarbimist. Kuigi hügieeninõuded on mõjutanud EKP jäätmekäitlussüsteemi, jätkatakse jõupingutustega, et vähendada jäätmejääke. Sealjuures minnakse võimaluse korral üle taaskasutatavatele lahendustele ja täiustatakse kontori korruste jäätmetaristut. 2020. aastal toimusid teadlikkuse suurendamise ja töötajate kaasamise tegevused üksnes veebis, sealjuures korraldati kodus töötamise keskkonnamõju vähendamise teemalisi loenguid ja töötubasid. Selle tegevuse hulka kuulus osalemine Maailma Looduse Fondi üritusel Maa tund, ületarbimise päev, Euroopa liikuvusnädalal ja Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalal.

Kuna pandeemia tõttu vähenes ärireiside arv ja hakati korraldama rohkem veebikoosolekuid, arutatakse, kuidas vähendada ärireiside arvu pikemas perspektiivis ning töötada välja süsteemne lähenemine kestlike koosolekute ja ürituste korraldamiseks nii silmast silma kui ka veebis.

Edaspidi seab EKP kooskõlas peamiste üleilmsete kliimamuutustega võitlemiseks tehtavate jõupingutustega veelgi nõudlikumad keskkonnaeesmärgid, jätkates ühtlasi CO2 heitega arvestamise ja CO2 heite jääkkoguste vähendamise meetodite täiustamist koostöös üha rohkemate Euroopa asutustega. Lisaks kavatseb EKP alates 2022. aastast koostada terviklikke aruandeid oma üldise kestlikkuse kohta, minnes seega keskkonnategevusest sammu kaugemale.

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika pangandussektori protsüklilisuse leevendamiseks ja majanduse taastumise toetuseks

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on oluline vahend finantsstabiilsuse kitsaskohtadega tegelemisel

Finantssüsteemi kitsaskohtadega, mis võivad tekitada süsteemseid riske, saab tegeleda makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaudu. EKP-le on ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud selles vallas oluline osa ja erivolitused. EKP-le on antud ülesanne hinnata ELi õigusaktidega sätestatud ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides vastu võetud pankade võimalikke makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ning volitused rakendada riikides vastu võetutest rangemaid meetmeid. 2020. aasta koroonaviiruse puhangule reageerimiseks võtsid euroala riikide ametiasutused pärast EKPga konsulteerimist olulisi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika meetmeid, et tagada finantsstabiilsus ja leevendada pandeemia majandusmõju.

Ennetav makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika majanduse toetamiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks

EKP toetas ennetavalt euroala makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poliitikameetmeid

EKP kasutas ennetavat lähenemist ning hakkas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika valdkonnas kiiresti tegutsema. Sellega andis ta suure panuse reaalmajandusse, tagades ühtlasi finantsstabiilsuse. See soodustas ja toetas ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poliitikameetmeid, tehes kättesaadavaks pankade kapitali, et katta kahjusid ning toetada laenude andmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Need riiklikud ametiasutused väljastasid rohkem kui 20 miljardi euro väärtuses kapitalipuhvri nõudeid,[30] enamasti vastutsükliliste kapitalipuhvrite täieliku või osalise vabastamise kaudu.

Kapitalipuhvrite kasutatavuse tagamine on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika tõhususe tagamiseks hädavajalik. Selleks julgustas EKP panku kasutama oma kapitali- ja likviidsuspuhvreid laenude andmiseks ning kahjude katmiseks, aidates nii stabiliseerida reaalmajandust. Puhvrite kasutatavust toetas ka otsus lubada pankadel tegutseda vähemalt 2022. aasta lõpuni kombineeritud puhvri nõudest madalamal tasemel, ilma et see tooks automaatselt kaasa järelevalvemeetmete rakendamise. Lisaks rõhutas EKP, et ei nõua pankadelt kapitalipuhvrite taastamist enne kapitali vähenemise haripunkti ning igal juhul mitte enne 2022. aasta lõppu.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika manööverdamisruumi tuleb suurendada lihtsamini vabastatavate puhvrite abil

Tulevikku silmas pidades tuleks arvestada, et keskmises perspektiivis on vaja leida uuesti tasakaal struktuursete ja tsükliliste kapitalinõuete vahel, et suurendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika manööverdamisruumi. 2020. aasta arengust nähtus, et peale pangakapitali üldise taseme on olulised ka headel aegadel kogutud vabastatavad puhvrid, et toetada rasketel aegadel kahjude katmist ja laenude andmist. Pandeemia alguses oli makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika manööverdamisruum piiratud. Täielikult vabastatav vastutsükliline kapitalipuhver moodustas vaid väikese osa euroala pangakapitalist (0,11% vs. esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,9%).[31] See kajastas ennekõike finantstsükli aeglast taastumist pärast finants- ja riigivõlakriisi. Tingimuste normaliseerudes on võib-olla vaja vaadata üle puhvrite raamistik, et hinnata, kas struktuursete ja tsükliliste puhvrite tasakaalustamine aitaks tagada vabastatavate puhvrite kujul piisava paindlikkuse majanduslangusele reageerimiseks.

Lisaks edendas EKP jätkuvalt oma teabevahetust makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika küsimustes, suurendades teadlikkust seeläbi, et EKP käimasolev töö ja arusaamad selles valdkonnas muudeti läbipaistvamaks.[32] 2020. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaade sisaldas eraldi osa selle kohta, kuidas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika abil edaspidi kapitalipuhvreid täiendada. Kõnede, pressiteadete ja muude väljaannete kõrval, nagu üldtoimetised, avaldas EKP jätkuvalt kaks korda aastas makrotasandi usaldatavusjärelevalve bülletääni, milles esitletakse analüütilisi edusamme ja hinnanguid aktuaalsete makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud küsimuste kohta. Kriisist saadud kogemustele tuginedes pühendati 2020. aasta viimane väljaanne makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalipuhvritele ning anti ülevaade laenamise mõjust, võimalikest takistustest puhvrite kasutamisel ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve manööverdamisruumi olulisusest. EKP avaldas oma veebisaidil endiselt ka ülevaadet makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetest, mida parajasti kohaldatakse riikides, kus tehakse EKP pangandusjärelevalvet.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsused 2020. aastal

Kooskõlas oma õigusliku mandaadiga hindas EKP 2020. aastal euroala riiklike asutuste teateid 116 makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, mis käsitlesid tsükliliste ja struktuursete süsteemsete riskide maandamisele suunatud instrumente, samuti muid instrumente kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. See hõlmas ka Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) ja Hrvatska narodna banka (Horvaatia keskpank) teateid, mis laekusid aasta viimases kvartalis pärast tiheda koostöö alustamist 1. oktoobril 2020. Enamik teateid oli seotud vastutsükliliste kapitalipuhvrite loomisega või üleilmsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste tuvastamisega ning asjakohaste kapitalipuhvrite kalibreerimisega. EKP nõukogu ei esitanud vastuväiteid ühegi makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, millest riikide ametiasutused 2020. aastal teada andsid.

Pärast koroonaviiruse pandeemia puhkemist oli paljude EKP-le teatatud meetmete eesmärk leevendada pandeemia mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja reaalmajandusele. Seega otsustasid mitme riigi ametiasutused vabastada mõned varasematel aastatel kogutud kapitalipuhvrid.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri aktiveerinud seitsmest riigist kuus otsustas selle vabastada kas täielikult või osaliselt ja tühistada varem välja kuulutatud puhvri suurendamised. Selle eesmärk oli võimaldada pankadel kasutada vabastatud kapitali reaalmajanduse toetamiseks, andes kodumajapidamistele ja ettevõtetele laenu, ning võimaliku laenukahju katmiseks. Aruande koostamise ajal säilitasid positiivset vastutsüklilist kapitalipuhvrit euroala riikidest veel Luksemburg ja Slovakkia.

Mis puutub makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentidesse, mis käsitlevad muid riske, siis hindas EKP riiklike ametiasutuste otsuseid muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite, süsteemse riski puhvrite ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. Et reageerida koroonaviiruse pandeemiast tingitud vapustusele, otsustas mõni riik vabastada täielikult või osaliselt süsteemse riski puhvri ja korrigeerida oluliste krediidiasutuste puhvreid pankade jaoks, kelle võimalused süsteemse riski puhvri kasutamiseks oleksid muidu piiratud, võttes arvesse kapitalinõuete direktiivi artiklis 131 sätestatud kaht nõuet.

Lisaks otsustas mõni riik väljakuulutatud meetmete järkjärgulise rakendamise või kehtestamise, näiteks oluliste krediidiasutuste puhvrite järkjärgulise rakendamise ja kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel välja kuulutatud meetme kehtestamise edasi lükata.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP pakkus jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile, kes vastutab ESRNi igapäevatöö koordineerimise eest. ESRN vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ning süsteemsete riskide ennetamise ja maandamise eest.

COVID-19 pandeemia jättis aastale jälje. Et reageerida riskide muutuvale mustrile, läks ESRN 2020. aasta aprillis ja mais üle kriisirežiimile ning suurendas kohtumiste sagedust. EKPS osales aktiivselt ESRNi töös ja abistas seda korrapäraselt pandeemiale reageerimisel ning võimalike süsteemsete riskide tuvastamisel ja jälgimisel ning toetas üldiselt ESRNi tegevust. Näiteks osales EKPS aktiivselt ESRNi töös, mille tulemusel võeti vastu mitu meedet seoses järgmisega: i) laenutagatiskavade mõju finantssüsteemile ja muud maksupoliitilised meetmed, mille eesmärk on kaitsta reaalmajandust; ii) turu mittelikviidsus ning selle mõju varahalduritele ja kindlustusandjatele; iii) võlakirjade reitingute protsüklilise alandamise mõju turgudele ja finantssüsteemi üksustele; iv) süsteemiülesed piirangud dividendimaksetele, aktsiate tagasiostudele ja teistele väljamaksetele ning v) lisatagatise nõuetest tulenevad likviidsusriskid. Lisaks osales EKPS ESRNis toimunud arutelus, kus käsitleti COVID-19 pandeemia kontekstis ELi pangandussektoriga seotud pikemaajalisi poliitikaküsimusi. Arutelu eesmärk oli anda ülevaade mitmesugustest probleemidest, mis võivad poliitikakujundajaid tulevikus ees oodata.

Kui tavapärane poliitikatsükkel oli suve jooksul järk-järgult taastunud, jätkas EKP koostööd ESRNi sekretariaadiga, et jälgida COVID-19 pandeemia tõttu reaalmajanduse kaitsmiseks võetud eelarvepoliitiliste meetmete mõju finantsstabiilsusele. 2020. aasta juunis asutati ESRNi haldusnõukogu egiidi all eksperdirühm. Sellel on õigus jälgida regulaarselt terves ELis valitsuste kehtestatud ajutiste meetmete mõju finantsstabiilsusele, millega reageeriti COVID-19 pandeemiale. Eelkõige keskendub eksperdirühm piiri- ja sektoriülesele mõjule.

EKP panustas ka pangandusvälise finantssektori riskiparameetrite jätkuvasse väljatöötamisse. Muu hulgas osaleti ELi pangandusväliste finantsvahendusriskide seirearuande viienda väljaande koostamises. Selles antakse ülevaade sektoris toimunud arengust, keskendudes võimalike finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamisele.

EKP tegi ESRNiga koostööd ka selleks, et töötada välja ja rakendada meetodeid, uurimaks eri kliimamuutuste stsenaariumite mõju ELi finantssektorile. 2020. aasta juunis avaldas ESRN aruande, milles esitleti erinevaid meetodeid, hinnati andmete kättesaadavust ja anti ülevaade finantsasutuste riskipositsioonide liikidest, mida kliimaga seotud riskide analüüsimisel uurida.

Lisaks osales EKP aktiivselt ESRNi Euroopa süsteemses küberrühmas, kes töötab välja küberriskide hindamise analüütilise raamistiku.

Peale selle juhtis EKP töörühma, millel on õigus koostada ESRNi soovitus, et soodustada ELis juriidilise isiku tunnuse (LEI) kasutuselevõttu. Töö lõpetati edukalt 2020. aasta septembris, mil võeti vastu ESRNi soovitus juriidiliste isikute tuvastamise kohta.

Samuti juhatas EKP ESRNi stressitestimise töörühma, kes koostas Euroopa Pangandusjärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2021. aasta stressitestide negatiivsed stsenaariumid. Selleks pakkusid mitu EKP peadirektoraati ESRNi töörühmale olulist tehnilist ja modelleerimistuge.

Üksikasjalikumat teavet ESRNi kohta leiab tema veebisaidilt ja aruannetest.

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus, tagamaks üksikute pankade usaldusväärsus

Bulgaariast ja Horvaatiast said esimesed Euroopa pangandusjärelevalvega liitunud euroalavälised liikmesriigid

2020. aastal sai ühtne järelevalvemehhanism juurde kaks uut liiget. Bulgaariast ja Horvaatiast said kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega ette nähtud tiheda koostöö raamistiku esimesed Euroopa pangandusjärelevalvega liitunud euroalavälised liikmesriigid. EKP nõukogu otsuste põhjal, millega alustati tihedat koostööd[33] Българска народна банкаga (Bulgaaria keskpank)[34] ja Hrvatska narodna bankaga (Horvaatia keskpank)[35], lisandus 2020. aasta oktoobris EKP otsese järelevalve all olevate oluliste asutuste hulka viis Bulgaaria panka ja kaheksa Horvaatia panka.[36] Lisaks vastutab EKP vähem oluliste asutuste ja kahe riigi kõikide järelevalve alla kuuluvate üksuste ühiste protseduuride järelevalve eest. Българска народна банкаl ja Hrvatska narodna bankal on mõlemal EKP järelevalvenõukogus esindaja, kellel on samad õigused ja kohustused, mis teistel liikmetel, sealhulgas hääleõigus.

EKP pangandusjärelevalve tõhustas organisatsioonilist struktuuri ja suurendas läbipaistvust

EKP pangandusjärelevalve muutus aasta jooksul küpsemaks ja läbipaistvamaks organisatsiooniks. Pangapõhine järelevalve korraldati pankade ärimudelite põhjal ümber ja seda täiendati riski- ja teemaekspertide rühmadega. Strateegilise kava koostamiseks rakendati teist kaitseliini, riskide järelevalve funktsiooni, samas kui kohapealne järelevalvefunktsioon muutus struktuurselt iseseisvaks. Uue korraldusega liiguti lähemale riskipõhisele järelevalvele, tagades ühtlasi järelevalve tulemuste järjepidevuse. Ümberkorraldamine suurendas EKP tähtsust usaldusväärse, tõhusa ja läbipaistva järelevalveasutusena ning tugevdas ühtse järelevalvemehhanismi raames koostööd riiklike pädevate ametiasutustega.

Et suurendada läbipaistvust, avaldas EKP esimest korda ärimudelite kaupa ja pangapõhiselt teise samba kapitalinõuete koondandmed. Seda tehti aasta varem, kui muudetud kapitalinõuete määrusega nõutud. Pangapõhiste teise samba kapitalinõuete koondandmete avaldamise eesmärk oli mõista Euroopa pankade olukorda, aidates samal ajal pankadel võrrelda oma positsiooni teiste pankadega ja pakkuda investoritele suuremat läbipaistvust.

Lisaks algatas EKP avaliku konsultatsiooni seoses pangandussektori konsolideerimise järelevalve tegemise juhendi eelnõuga. Juhend peaks suurendama läbipaistvust ja järelevalvetegevuse prognoositavust ning aitama krediidiasutustel töötada välja usaldatavusnõuete poolest kestlikke projekte.

Euroopa pangandusjärelevalve reageeris kiiresti COVID-19 kriisi puhkemisele, pakkudes järelevalve leevendamise meetmete paketti

Koroonaviirus osutus üleilmsel tasandil enneolematuks šokiks, kuid tänu ühtse järelevalvemehhanismi viimaste aastate aktiivsele tegevusele astusid Euroopa pangad kriisile vastu tugevama kapitali- ja likviidsuspositsiooniga ning paranenud varade kvaliteediga. EKP reageeris kiiresti, võttes vastu mitu järelevalve leevendamise meedet, et võimaldada pankadel katta kahjumid ja jätkata laenude suunamist reaalmajandusse. Näiteks julgustas EKP järelevalve all olevaid üksuseid kasutama kapitali- ja likviidsuspuhvreid, sealhulgas teise samba soovituslikke nõudeid, täiel määral ära, andes ühtlasi turgudele märku, et nad ei tohiks panku pakutava paindlikkuse kasutamise eest karistada.[37] Järelevalvet leevendati seoses viivislaenude käsitlemisega, ennekõike selleks, et võimaldada pankadel valitsusasutuste kehtestatud garantiidest ja moratooriumitest täiel määral kasu saada.[38] EKP rakendas seoses 2020. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiga pragmaatilist (st lihtsustatud) lähenemisviisi.[39] Uus lähenemisviis vähendas järelevalve all olevate pankade koormust, säilitades ühtlasi selge ja täpse ülevaate nende usaldusväärsusest. Lisaks julgustati selles olukorras panku siluma nende IFRS 9 laenukahjumite eraldiste moodustamise mudelite protsüklilisust ning võtma kasutusele kapitalinõuete määruse alusel saadaolev IFRS 9 üleminekukalender, kui nad seda veel teinud pole.[40] EKP pikendas ka teatud vähem tähtsate järelevalvemeetmete ja andmepäringute tähtaegu, samuti kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimisest tulenevate parandusmeetmete rakendamise tähtaegu.

Pärast Euroopa pankade haavatavuse analüüsimist COVID-19 pandeemia esimestel nädalatel vaatas EKP mõne oma otsuse üle. Näiteks pikendati algset pankadele mõeldud soovitust dividendide väljamaksmise ja aktsiate tagasiostude kohta 1. jaanuarini 2021. Hiljem kutsus EKP panku üles vältima või piirama dividendide maksmist 30. septembrini 2021. Lisaks lubas EKP rahapoliitika lõdvendamise eesmärgil jätta keskpankade vastu olevad teatavad nõuded finantsvõimenduse määrast välja.[41]

Pankadele ja avalikkusele anti kõikidest järelevalve leevendamise meetmetest teada tõhusalt ja läbipaistvalt mitmesuguste kanalite kaudu, sealhulgas kirjad, järelevalvedialoog ühiste järelevalverühmadega, KKKd, pressiteated, blogipostitused ja kõned.

COVID-19 kriisi alguses laiendas EKP mõningal määral operatiivset paindlikkust üksustele, mis valmistusid Brexitiks, kuid hiljem järelevalvedialoog taastati ja see muutus intensiivsemaks. Paljud pangad tegid kas märkimisväärseid edusamme või pidasid Brexiti-järgsete tegevusmudelite saavutamise ajakavast hästi kinni, mis võimaldab neil ELis kaubelda, tegeleda raamatupidamisega ning hallata riske viisil, mis tagab usaldusväärse riskijuhtimise ja tõhusa järelevalve. EKP andis pankadele jätkuvalt märku, et nad peavad olema pärast üleminekuperioodi valmis kõikvõimalikeks lahendusteks. Järelevalve tegemisel pöörati suurt tähelepanu ka sellele, et järelevalve all olevad pangad saavutaksid oma tegevusmudelid varem kokku lepitud tähtaegade jooksul. See tagaks, et võimalike Brexitiga seotud keskpika perioodi riskidega saab tegeleda järjepidevalt ja tõhusalt.

Euroopa pangandusjärelevalve jätkas töövahendite täiustamist

EKP lõpetas pärast avalikku konsultatsiooni juhendi, milles kirjeldatakse, kuidas EKP hindab pankade vastaspoolte krediidiriski mudelite vastavust regulatiivsetele nõuetele. See on oluline pankadele, kes taotlevad oma sisemudelite pikendamist või muutmist, ning ka EKP-le, kes neid sisemudeleid regulaarselt jälgib ja uurib. Lisaks võttis EKP vastu ja avaldas suunise võlgniku vastu olevate tähtajaks tasumata nõuete olulisuse piirmäära kohta, mis tagab olulistele krediidiasutustele kehtivate nõuete järgimise.[42]

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav tema veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2020. aasta aruandes.

3.4 EKP panus Euroopa poliitikaalgatustesse

Üleilmse finantskriisi järgsed regulatiivsed reformid suurendasid finantssektori vastupidavust

Üleilmsele finantskriisile järgnenud kümnendil tehtud olulised regulatiivsed reformid tagasid, et finantssüsteem oli suuteline COVID-19 pandeemiast põhjustatud šokkidele vastu seisma. Märkimisväärsetest edusammudest hoolimata on endiselt õiguslikke ja institutsionaalseid probleeme, mis tuleb lahendada enne, kui Euroopa pangad saavad tegutseda täiesti lõimitud raamistikus, millest saavad kasu ka finantsteenuste kasutajad. Samuti tuleb teha lisapingutusi, et arendada kapitaliturge ning tugevdada samal ajal reguleerivat ja järelevalveraamistikku pangandusvälise finantssektori jaoks. 2020. aastat iseloomustas ka Euroopa Liidu enneolematu tegevus majanduspoliitika valdkonnas. 2020. aasta juulis leppisid ELi juhid kokku, et esimest korda ajaloos emiteerib liit ühisvõlakirju, et reageerida ühisele majandusšokile. Infokastis 4 on esitatud ülevaade ELi üldisest reaktsioonist kriisile ning selle mõjust reaalmajandusele ja finantssektorile.

Pangandusliidu lõpuleviimine

EKP osales aruteludes pangandusliidu lõpuleviimise teemal

Pärast Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelise töörühma esimehe 2019. aasta detsembri kirja eurorühma esimehele jätkas EKP osalemist Euroopa foorumitel peetavas arutelus pangandusliidu lõpuleviimise üle.

2020. aasta novembri lõpus toimunud koosolekul jõudis eurorühm olulise kokkuleppeni seoses muudetud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ja ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemehhanismi varajase kasutuselevõtuga.

Selles kontekstis jätkas EKP panustamist ühistesse järelevalvearuannetesse riskide vähendamise kohta (vt juuni ja novembri aruanded), mis koostati koos Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga. 2020. aasta novembri aruandes esitati ka viivislaenude lisaanalüüsid ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded. 2020. aasta novembri aruande põhjal ja pärast positiivset hinnangut riski vähendamisele leppis eurorühm kokku ühise eelarvepõhise kaitsekorra varajase kasutuselevõtu.

Lisaks toetas EKP arutelu pangagruppide piiriülese integreerimise üle. Sellega seoses tegid EKP ametnikud ühises blogipostituses konkreetseid ettepanekuid, kuidas soodustada pangagruppides likviidsusressursside tõhusat jaotamist, pakkudes ühtlasi vastuvõtvate riikide asutustele kaitset.[43]

Mis puutub kriisiohjeraamistiku muutmisesse, siis toetas EKP jõupingutusi, mis aitavad tagada, et raamistik pakub parimal taval põhinevaid töövahendeid väiksemate, hoiuseid kaasavate pankadega tegelemiseks. EKP toetas varajaste sekkumismeetmete raamistiku täiendamist, et hõlbustada selle praktilist rakendamist.[44] Lisaks tõstis EKP esile, et tähtis on tagada maksejõuetutele või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävatele pankadele pangandusturult mõistliku aja jooksul lahkumise võimalus. Töö kriisiohjamise poliitikaga jätkub. Sellega seoses on oluline märkida, et Euroopa Komisjon algatas pankade kriisijuhtimise ja hoiuste tagamise raamistiku läbivaatamise.

Kapitaliturgude liidu arendamine

EKP kutsus üles tegema uusi jõupingutusi, et kapitaliturgude liitu edasi arendada

EKP kutsus 2020. aastal üles tegema uusi jõupingutusi, et kapitaliturgude liitu edasi arendada, kuna EL seisab silmitsi paljude ülesannetega.[45] Nende hulka kuuluvad COVID-19 pandeemia järgse taastumise rahastamine, väikese süsinikuheitega majandusele ülemineku tagamine, euro rahvusvahelise tähtsuse suurendamine ja tegelemine Brexiti tagajärgedega finantsteenustele, nagu on rõhutatud EKP 2020. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates.

EKP tervitas Euroopa Komisjoni 2020. aastal avaldatud uut kapitaliturgude liidu tegevuskava ning rõhutas vajadust konkreetsete meetmete ja tõelise poliitilise tahte järele, et saavutada märkimisväärseid edusamme. EKP tõstis esile mitu poliitikaprioriteeti, et toetada kapitaliturge, sealhulgas neid, mille eesmärk on suurendada omakapitali kaudu rahastamist, et toetada kasvu ja uuendusi.[46] Prioriteedid on seotud ettevõtete maksejõuetuse reeglite ning maksude kinnipidamise ja korporatiivse tegevuse ühtlustamisega kauplemisjärgses keskkonnas. Järelevalvealase ühtsuse saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas tugevama järelevalvealase koordineerimise või Euroopa järelevalveasutuste otsese järelevalve meetmed, on hädavajalikud, et tagada ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine terves Euroopa Liidus. Lisaks aitaksid finantshariduse ja pensioni kogumise võimaluste teemalised algatused kodanikel kapitaliturgude liidu eelistest osa saada.

EKP jätkas märkimisväärset panustamist kapitaliturgude liitu, toetades üleeuroopaliste finantsturutaristute väljatöötamist ja integreerimist (vt peatükk 4.3).

Pankade ja pangandusväliste institutsioonide usaldatavusraamistiku muutmine

Pangandusväliste finantsinstitutsioonide kindel usaldatavusraamistik on hädavajalik

Pangandusvälise finantssektori osad, sealhulgas rahaturufondid ja mõni investeerimisfond, kannatasid märtsikuiste turukõikumiste tõttu suure pinge all. Pangandusvälise finantsvahenduse rolli suurendamine majanduse rahastamisel kuulub kapitaliturgude liidu eesmärkide hulka ning on endiselt ülioluline sektori tõhusaks jälgimiseks.

Pangandusvälise finantssektori vastupidavuse suurendamine viisil, mis kajastab makrotasandi usaldatavusjärelevalve perspektiive, on hädavajalik, et tegeleda piisavalt süsteemsete riskidega, mis võivad selles sektoris realiseeruda. Sellepärast toetas EKP ka 2020. aastal makrotasandi usaldatavusjärelevalve regulatiivseid reforme ning osales aktiivselt sellega seotud tehnilistel aruteludel ELis ja rahvusvahelistel foorumitel.

EKP toetas pankade vastupidavuse tagamise algatusi

Mis puutub pangandussektori usaldatavusraamistikku, siis toetas EKP Euroopa Komisjoni ettepanekut teha COVID-19 pandeemia tõttu kapitalinõuete määruses sihipäraseid muudatusi. EKP leidis, et see täiendab järelevalvemeetmete leevendamist, ja esitas oma seisukohad õiguslikus hinnangus. Täpsemalt toetas EKP muudatusi, mis puudutavad üleminekukorda, millega leevendatakse IFRS 9 sätete mõju regulatiivsele kapitalile; riikide valitsuste või muude avalik-õiguslike üksuste tagatud viivislaenude eeliskohtlemise ajutist pikendamist ning üleilmsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhvri kohaldamise edasilükkamist.

Lisaks soovitas EKP korrigeerida mehhanismi, mille alusel jäetakse keskpankade vastu olevad teatavad nõuded finantsvõimenduse määrast ajutiselt välja, et suurendada COVID-19 pandeemia majandusmõju leevendamiseks mõeldud rahapoliitiliste meetmete tõhusust ning toetada pangalaenude väljastamist kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Samuti tõstis EKP kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee standardiga esile vajadust suurendada pädevate ametiasutuste paindlikkust tururiski sisemudelite hindamisel, et säilitada krediidiasutuste võime pakkuda turulikviidsust ja teha turutehinguid, toetades seega reaalmajandust.

Infokast 4
ELi eelarvepoliitilised kriisimeetmed ning nende mõju pangandussektorile ja Euroopa lõimimisele

Kriisi mõju ja vajadus Euroopa tasandil meetmete järele

Koroonaviiruse pandeemia tekitas 2020. aastal Euroopa riikidele enneolematuid probleeme. Majandusšoki ulatus ja olemus tingis kindla vajaduse ühiste lahenduste järele. Kuigi koroonaviiruse pandeemia mõjutas kõiki ELi liikmesriike, ähvardas kriis vallandada killustumise ja põhjustada pikemas perspektiivis riikide vahel potentsiaalselt kulukaid lahknevusi, mis võivad õõnestada ühtset turgu ja avaldada seega negatiivset mõju kõikidele liikmesriikidele.

Sellepärast võttis eurorühm 2020. aasta aprillis vastu esimesed meetmed – nn kolm turvavõrku –, et aidata liikmesriikidel tegeleda vajalike viiruse ohjeldamise meetmete vahetu mõjuga nende majandusele. Euroopa stabiilsusmehhanismi pandeemia kriisitoetuse kaitsemeede, Euroopa Investeerimispanga grupi üleeuroopaline tagatisfond ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) moodustavad Euroopa riikidele, äriühingutele ja töötajatele saadaolevate laenude ja tagatistena kokku 540 miljardit eurot.

Kriisi arenedes sai üha rohkem selgeks, et erakordseid toetusmeetmeid tuleb šoki ulatuslikkuse ja kestuse tõttu rakendada pikema aja jooksul. 2020. aasta juuli lõpus leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid lisaks ELi eelarvele kokku 750 miljardi euro suuruse ühekordse Euroopa Liidu taasterahastu loomises, mida rahastatakse ELi ühislaenust. EKP toetas juba varakult Euroopa tasandil ühiste majanduslike meetmete väljatöötamist ning panustas talle aluslepinguga antud mandaadi piires ELi foorumite aruteludesse, pakkudes ajakohast teavet Euroopa majandusväljavaate ja eeldatavate rahastusvajaduste kohta.

Taaste- ja vastupidavusrahastu põhiaspektid

Euroopa Liidu taasterahastu on ennekõike suunatud riikidele, keda kriis on kõige rohkem mõjutanud. Taasterahastu suurima programmi, taaste- ja vastupidavusrahastu alusel antakse ELi liikmesriikidele varem kokku lepitud investeeringute ja reformide rahastamiseks kuni 312,5 miljardit eurot toetusi ja 360 miljardit eurot laene. Väljamaksed tehakse pärast eelnevalt kokku lepitud vahe-eesmärkide ja sihtide edukat saavutamist ning investeeringud ja reformid tuleb ellu viia hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Sel viisil rahastatud investeeringud ja reformid peaksid suurendama riikide vastupidavust, kasvu ja tööhõivepotentsiaali, rakendades riigipõhiseid soovitusi, mis antakse igal aastal Euroopa poolaasta raames. Investeeringud ja reformid peaksid aitama ka kiirendada rohe- ja digipööret, kuna vähemalt 37% taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest on mõeldud kliimaga seotud kulutusteks ja 20% digiteerimisprojektideks.

Reaalmajanduse taastumise toetamine ja tagajärjed valitsemissektori võlale

Riikliku ja ELi tasandi eelarvepoliitiline toetus on olnud pandeemia majandusmõju leevendamisel asendamatu. Kuigi ajutine järsk majanduslangus oli liikumispiirangute tõttu vältimatu, oli oluline vähendada tootmisvõimsuse ja töökohtade kaitsmise abil võimalikku püsivat kahju majandusele. Euroopa eelarvepoliitilised kriisimeetmed soodustavad võrdsete võimaluste loomist ettevõtete ja kodumajapidamiste abistamiseks, toetades liikmesriike, keda kriis on tabanud eriti rängalt ja kelle valitsemissektori võlg oli juba enne suur. Euroopa Liidu taasterahastu suudab täieliku kasutamise korral osutada märkimisväärset makromajanduslikku tuge ligi 5% ulatuses euroala SKPst. Umbes kaks kolmandikku toetustest, mis on taasterahastust euroala riikidele eraldatud, suunatakse eelduste kohaselt kuuele riigile, kelle valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab 100%.

Lisaks vähendavad Euroopa eelarvepoliitilised meetmed riikide rahanduse kriisist tingitud koormust. Automaatsed eelarve stabilisaatorid, eelarvemeetmed ja likviidsuse toetamise meetmed suurendavad aga kõik järsult valitsemissektori võlga ja rahastusvajadusi. Euroopa turvavõrgud ja ennekõike ulatuslik Euroopa taastekava koos rahapoliitiliste toetusmeetmetega aitasid valitsemissektori võla kiirest kasvust hoolimata rahustada finantsturge ja säilitada riikide väga soodsad laenutingimused. ELi kättesaadavaks tehtud eelarveressursid võivad suure võlakoormusega euroala riikides katta umbes ühe kolmandiku kriisist tingitud rahastamisvajadustest ja vähendada valitsemissektori võlga 2026. aastaks keskmiselt 6% võrra SKPst.

Kriisi leviku ennetamine pangandussektoris

Kuigi COVID-19 kriisi lõplikud tagajärjed pangandussektorile pole veel selged, olid euroala pangad COVID-19 pandeemia puhkemise ajal võrreldes 2008. aasta kriisi algusega väga erinevas olukorras. Pangandusliidu pankade kapitaliressursid ja likviidsus on tublisti suurenenud, muutes sektori vastupidavamaks. Lisaks võimaldasid pangandusliidu poliitikavahendid ja juhtimisraamistik EKP pangandusjärelevalvel võtta kiiresti olulisi meetmeid, millel oli suur mõju pankade suutlikkusele võimaliku kahjuga toime tulla ja jätkata ühtlasi reaalmajanduse teenindamist. Need meetmed hõlmasid dividendide väljamaksmise piiranguid ning kapitali- ja likviidsuspuhvrite kasutamise võimalust.

2020. aastal aitasid reaalmajanduse eelarvepoliitilised toetusmeetmed ka pankadel kahju enamasti vältida. Nende meetmete tõhus toetus on hädavajalik ka edaspidi, kuna COVID-19 kriisiga tegelemiseks võetud meetmed ei näe ette finantssektori toetamist. EKP COVID-19 haavatavuse analüüsi kohaselt peaks pangandussektor olema üldiselt piisavalt kapitaliseeritud, et pandeemiast tingitud stressile vastu pidada. Samal ajal peavad ametiasutused olema väga tõsise stsenaariumi realiseerumise korral valmis rakendama lisameetmeid.

Euroopa lõimimise olulisus

Kuigi Euroopa Liidu taasterahastu peaks olema ajutine instrument, on selliste töövahendite aktiveerimise võimalus tulevaste kriiside korral juba suur muutus ELi poliitikavahendites. Euroopa pakub esimest korda ajutist rahastust ühislaenu abil, millega täiendatakse riikide eelarvepoliitilisi vahendeid. See võib tekitada võimaluse võtta sarnaseid meetmeid, kui tulevikus peaks tekkima samasugune äärmuslik olukord.

Ühisvõlakirjade emiteerimine taasterahastu raames koos varem TERA raames tehtud ühise võlakirjade emiteerimisega tähistab samuti järgmist sammu Euroopa turvalise vara loomise poole, mis on oluline euro tähtsuse suurendamiseks üleilmsetel finantsturgudel ja edendab kapitaliturgude liitu. Euroopa Liidu taasterahastu edukas rakendamine kiirendaks mõistlikul viisil ka majanduskasvu ja lähenemist ning soodustaks seega tulevikus suuremat fiskaalset integratsiooni.

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Üks eurosüsteemi põhiülesandeid on tagada maksesüsteemide sujuv töö. See ülesanne on tihedalt seotud eurosüsteemi kohustustega rahapoliitika ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Eurosüsteemil on keskne osa selliste turutaristute ja kordade arendamises, käitamises ja järelevalves, mis tagavad maksete, väärtpaberite ja tagatiste turvalise ja tõhusa voo kogu euroalal. Lisaks toimib see maksete ja väärtpaberiturul lõimumise ja uuenduste tegemise katalüsaatorina.

4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteemi TARGETi teenused koosnevad kolmest arveldusteenusest: TARGET2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ja kommertstehingute reaalajaline brutoarvelduste süsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-üleste väärtpaberiarvelduste ühtne platvorm ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mis võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele vahendite reaalajalist ülekandmist ööpäev läbi ja kõigil päevadel aastas.

Üle 1000 panga kasutab TARGET2, et algatada eurodes tehinguid enda või oma klientide nimel. Arvestades filiaale ja tütarettevõtjaid, saab TARGET2 kaudu võtta ühendust rohkem kui 44 000 pangaga üle maailma. 2020. aastal töötles TARGET2 keskmiselt 345 006 makset päevas ja keskmine päevamaht oli 1,8 triljonit eurot.

TARGET2 asendatakse 2022. aastal T2ga

Kuna maksekeskkond on viimase kümnendi jooksul tehnoloogia arengu, uute regulatiivsete nõuete ja kasutajate muutunud nõudmiste tõttu palju muutunud, plaanib eurosüsteem asendada TARGET2 T2ga, mis koosneb uuest reaalajalise brutoarvelduste süsteemi komponendist ja kesksest likviidsuse juhtimise komponendist, mis optimeerib likviidsuse juhtimist kõikides TARGETi teenustes. T2 kasutab sõnumistandardit ISO 20022 ning võimaldab teha makseid mitmes valuutas.

COVID-19 pandeemia tekitatud probleemide ja SWIFTi välismaksete üleilmsele ISO 20022 standardile üleviimise tõttu pikendati eurosüsteemi projekti tähtaega pärast Euroopa finantskogukonnaga peetud arutelu 2021. aastalt 2022. aastani. 2020. aastal algas projekti sisetarkvara katsetamise etapp ehk eurosüsteemi heakskiidukatsed. 2020. aasta lõpus avaldati reaalajalise brutoarveldussüsteemi kasutaja käsiraamat.

T2S valmis Euroopa äärmiselt killustunud väärtpaberiarvelduskeskkonnaga tegelemise algatuse tulemusena. See tegi lõpu keerulistele välisarveldusprotseduuridele ja raskustele, mida põhjustasid riikide erinevad arveldustavad.

Praegu ühendab T2S platvorm 21 väärtpaberite keskdepositooriumi 20-lt Euroopa turult ning võimaldab teha väärtpaberiarveldusi eurodes ja Taani kroonides. 2020. aastal töötles see keskmiselt 687 476 tehingut päevas keskmise väärtusega 672,53 miljardit eurot päeva kohta.[47] Märtsi algusest aprilli keskpaigani turgudel valitsenud COVID-19 pandeemiast tingitud ebakindlus põhjustas töötlemismahtude erakordse suurenemise, mille haripunkt oli 16. märtsil, kui tehti 1 088 815 tehingut.

2020. aasta novembris võeti T2Sis kasutusele karistusmehhanismi funktsioon, et toetada väärtpaberite keskdepositooriume väärtpaberite keskdepositooriumide määrusega ette nähtud arvelduskorrast tulenevate kohustuste täitmisel. Selle uue ja keerulise funktsiooni katsetamine jätkub 2021. aastal, et valmistuda määruse asjaomaste sätete jõustumiseks 2022. aasta veebruaris.

2018. aasta novembris käivitatud TIPSiga oli 2020. aasta lõpu seisuga seotud üheksa euroala turgu ja selle abil saab ühendust võtta üle 3800 makseteenuste osutajaga. 2020. aasta juulis teatas EKP olulistest sammudest, millega tagatakse 2021. aasta lõpuks võimalus teha TIPSi kaudu üleeuroopalisi välkmakseid. Lisaks sõlmisid Sveriges Riksbank ja eurosüsteem TIPSi mitme valuuta funktsiooni ära kasutades lepingu, mis võimaldab Rootsi keskpangal pakkuda Rootsi kasutajatele alates 2022. aasta maist uut välkmakseteenust Rootsi kroonides (RIX-INST), mis põhineb TIPSi platvormil. 2020. aastal taotles Danmarks Nationalbank T2ga liitumist ja väljendas huvi TIPSiga liitumise vastu hiljemalt 2025. aastal.

2020. aastal kiideti heaks T2 tulevane hinnapoliitika ja vaadati üle TIPSi hinnapoliitika.

Mis puutub eurosüsteemi turutaristute toimimisse COVID-19 kriisi ajal, siis ei toimunud tekkinud olukorraga seoses ühtegi suurt operatsiooniriski intsidenti. Aasta jooksul esines operatsiooniriski intsidente aga teistel põhjustel ning on võetud järelmeetmeid, et takistada nende kordumist. Pärast 23. oktoobri 2020. aasta TARGET2 intsidenti teatas EKP sõltumatu kontrolli algatamisest, milles käsitletakse ka teisi 2020. aastal TARGETi teenuseid mõjutanud intsidente. Kontrolli põhitulemusi jagatakse turuosalistega ja need avaldatakse 2021. aasta teises kvartalis.

Kolme arveldusteenuse kõrval töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenust, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See ühtne süsteem suudab hallata eurosüsteemi kõikide krediidioperatsioonide tagatisena kasutatavaid varasid. 2020. aastal lõppes projekti spetsifikatsioonietapp. Kasutuselevõtu kuupäev lükati pärast T2 projekti ajakava aasta võrra pikendamise otsust edasi 2023. aasta novembrisse, võttes arvesse turuosaliste muret, et praegune negatiivne keskkond võib neid ettevalmistuste tegemisel takistada.

4.2 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Selleks et tagada finantsturutaristute ja maksete turvalisus ja tõhusus, kehtestab eurosüsteem eesmärgid konkreetsetes järelevaatamismäärustes, -standardites,
-suunistes ja soovitustes ning täidab oma järelevaatamisülesandeid, kogudes teavet, hinnates seda järelevaatamiseesmärkide alusel ja soodustades vajaduse korral muudatuste tegemist.

2020. aastal jätkas eurosüsteem süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamist ning hindas süsteemide ja tehtud muudatuste praegust tulemuslikkust ning nende kübervastupanuvõimet. TARGET2, EURO1, STEP2-T ja CORE (FR) kõrval tunnustati süsteemselt olulise maksesüsteemina ka MasterCard Clearing Management Systemit. Koos avaliku konsultatsiooniga algatati süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse ülevaatamine, et sõnastada selgelt kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised eurosüsteemi keskpangad tuleks nimetada süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise eest vastutavaks pädevaks asutuseks.

Uus makseinstrumentide,
-skeemide ja -kokkulepete järelevaatamisraamistik (PISA)

Lisaks jätkas eurosüsteem muude kui süsteemselt oluliste maksesüsteemide, sealhulgas välkmaksesüsteemide ja makseskeemide järelevaatamist. Et määrata kindlaks elektrooniliste makseinstrumentide, -skeemide ja kokkulepete järelevaatamise põhimõtted sujuvamal, tulevikukindlal ja ühtlustatud viisil, algatas EKP kavandatava uue eurosüsteemi elektrooniliste makseinstrumentide, -skeemide ja kokkulepete järelevaatamisraamistikuga (PISA) seoses avaliku konsultatsiooni.

Tuginedes oma jätkuvale kaardipettuste jälgimise tegevusele, avaldas eurosüsteem kuuenda kaardipettuste aruande. Aruandest nähtub, et vahemikus 2014–2018 olid kõige levinumad kaardipettused endiselt kaugtehingud ehk võrgupettused ning kirja- ja telefonipettused.

Eurosüsteem jätkas finantsturutaristute kübervastupanuvõime suurendamist, toetades küberintsidentidele reageerimise teabevahetuse algatuse CIISI-EU loomist ning küberturvalisuse testiraamistiku TIBER-EU käimasolevat kasutuselevõttu ja rakendamist.

Mis puutub väärtpaberiarveldustesse, siis pärast esimest põhjalikku T2Si töö järelevaatamishindamist hinnati ka edusamme, mida süsteemi käitaja on teatud valdkondades tuvastatud kitsaskohtade kõrvaldamisel teinud. Samuti hinnati, kuidas on rakendatud karistusmehhanismi funktsiooni, mis toetab T2Si väärtpaberite keskdepositooriume, võrreldes seda väärtpaberite keskdepositooriumide määrusest tuleneva arvelduskorraga (vt ka peatükk 4.1).

Tegevuse tulemuslikkuse vallas keskendus eurosüsteemi järelevaatamine ennekõike 2020. aastal TARGETi teenuste intsidentidele. Tehti aktiivset koostööd süsteemi käitajaga, et põhjalikult hinnata intsidente ja nende kordumise vältimiseks võetavaid meetmeid. Tegevuse tulemuslikkusele keskendumine jääb ka tuleval aastal eurosüsteemi järelevaatamise prioriteediks.

Mis puutub eurosüsteemi turutaristute toimimisse COVID-19 kriisi ajal, siis ei toimunud tekkinud pandeemiaga seoses ühtegi suurt operatsiooniriski intsidenti. 2020. aasta esimeses pooles täheldati aga aeg-ajalt probleeme kolmandate isikutega seotud ja kriisist suuresti mõjutatud piirkondades asuvate tarneahelatega, samuti kergeid viivitusi teenuste osutamisel ja arvelduste tõhususe vähenemist pandeemia kõrgpunktis, mis oli tingitud tavapärasest suuremast töötlemismahust.

Pandeemia ja sellega seotud turukõikumised mõjutasid ka maksekäitumist ja arveldamist. Kesksete vastaspoolte lisatagatise nõuete maht suurenes märgatavalt. Turuosalised, kes ei olnud stressiolukorras likviidsuse juhtimiseks piisavalt valmis, kannatasid sellepärast aeg-ajalt likviidsussurve all.

Eurosüsteem osaleb eurot emiteeriva keskpangana väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmises ning nende korrapärases ülevaatamises ja hindamises väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel. 2020. aastal osales eurosüsteem kuues tegevusloa andmise ning 12 ülevaatus- ja hindamisprotsessis. Eurosüsteem on praegu ainus ametiasutus, mis osaleb kõikide euroala väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmises ning aitab seega soodustada nende ülesannetega seoses järjepideva lähenemisviisi kohaldamist, mängides olulist rolli väärtpaberiarvelduste turvalisuse ja tõhususe tagamisel.

Kesksete vastaspoolte valdkonnas osales eurosüsteem eurot emiteeriva keskpangana järelevalvekolleegiumite ja kriisiohjamisrühmade töös. EKP liitus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutatud uue kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ja kesksete vastaspoolte poliitikakomiteega ning osales muudetud Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel uute kesksete vastaspoolte järelevalveraamistiku väljatöötamises, eriti Brexiti kontekstis. Lisaks analüüsis EKP turukõikumiste protsüklilist mõju kesksetele vastaspooltele ja turuosalistele, et hankida teavet käimasolevate poliitikaarutelude jaoks. ELi kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamist ja kriisilahendamist käsitleva määruse vastuvõtmist silmas pidades alustas eurosüsteem ettevalmistusi enda kui emiteeriva keskpanga tööks kriisilahenduskolleegiumites. EKP hakkab koordineerima eurosüsteemi lähenemist, kuna iga individuaalse keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamine nõuab koordineeritud süsteemset riskihindamist.

4.3 Turutaristu ja maksete innovatsioon ning lõimimine

Finantsvaldkonda on uuenduste ja digiülemineku tõttu haaranud suured muutused. Jaemaksete turule on tekkinud uusi osalisi, makseteenuste kasutamise kanaleid ja maksete algatamise võimalusi. Uued finantssektorivälised ja/või väljastpoolt Euroopat pärit osalejad panevad turuvalitsejad proovile. Kuigi avatus üleilmsele konkurentsile on uuenduste soodustamiseks hädavajalik, tekitab liigne sõltuvus välismaistest makselahendustest ja tehnoloogiast ohu, et Euroopa maksete turg muutub välistele häiretele, näiteks küberohtudele, vastuvõtlikumaks ning võib väheneda selle võime toetada ühtset turgu ja ühisraha. Lisaks ei pruugi üleilmse turuvõimuga makseteenuste osutajad tegutseda tingimata Euroopa sidusrühmade parimates huvides.

Eurosüsteemi jaemaksete strateegia hõlmab välkmakseid, üleeuroopalist makselahendust ja võimalikku digitaalset eurot

Et rakendada digiteerimise uuenduslikku potentsiaali ja tegeleda üha kasvavate probleemidega, mis ähvardavad maksete turul Euroopa suveräänsust, on eurosüsteem välja töötanud põhjaliku jaemaksete strateegia. Selle põhielemendid on välkmaksete kasutuselevõtt, üleeuroopalise makselahenduse väljatöötamine ja digitaalse euro võimalik kasutuselevõtt (vt infokast 5).

Selleks et teha välkmaksed kõikidele kodanikele ja ettevõtetele kättesaadavaks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, peavad rohkemad makseteenuste osutajad vastama SEPA kiirkreeditkorralduste skeemile, sealjuures tuleb tagada üleeuroopaline ulatus (vt peatükk 4.1, kus käsitletakse eurosüsteemi meetmeid välkmaksete üleeuroopalise leviku hõlbustamiseks).

Eurosüsteem toetab ka meetmeid, mis peaksid vähendama lõppkasutajatele mõeldud maksete algatamise ning müügipunktides tehtavate ja e-kaubanduse maksete lahenduste killustatust. Täpsemalt toetab eurosüsteem makselahendusi, mis täidavad 2019. aastal seatud viit põhieesmärki: üleeuroopaline ulatus ja sujuv kasutajakogemus, mugavus ja taskukohasus, ohutus ja turvalisus, Euroopa kaubamärk ja juhtimine ning üleilmne aktsepteerimine. Sealjuures keskendutakse välismaksete, eriti ELi piiri üleste maksete täiustamisele.

2020. aastal jätkas EKP krüptoraha analüüsimist, keskendudes mõjule, mida erasektori emiteeritud stabiilsusraha avaldab rahapoliitikale, finantsstabiilsusele, turutaristule, maksetele ja pangandusjärelevalvele. Analüüsist tulenevalt on EKP eesmärk töötada välja ja rakendada põhjalik poliitiline meede, et leevendada stabiilsusraha võimalikku negatiivset mõju ELi maksetele ja finantskeskkonnale, võimaldades ühtlasi mõistlikel algatustel tuua Euroopa tarbijatele ja ettevõtetele kasu. EKP toetab rahvusvahelise kogukonna tööd, täpsemalt finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud G20 tegevuskava, mille eesmärk on muuta tihti ebatõhusad ja läbipaistmatud välismaksed kiiremaks, odavamaks, läbipaistvamaks ja kaasavamaks.

Eurosüsteem jätkas 2020. aastal turuülese ühtlustamise soodustamist kauplemisjärgses valdkonnas, et toetada Euroopa finantsturgude edasist lõimumist. Mis puutub tagatisvara haldamise ühtlustamisse, siis oli eurosüsteem saanud aasta keskpaigaks kõikidelt Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku standarditega hõlmatud turgudelt kohaldamiskavad. Lisaks alustas eurosüsteem nende standardite järgimisel tehtud edusammude jälgimist ja hindamist. Lähtudes eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi projekti ümberkavandamisest (vt peatükk 4.1), lükati ka Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku rakendamise kuupäev edasi 2022. aasta novembrilt 2023. aasta novembrile.

EKP väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm toetas 2020. aastal jätkuvalt kapitaliturgude liidu loomist. Täpsemalt anti kapitaliturgude liidu kõrgetasemelisele foorumile konkreetseid soovitusi maksude kinnipidamise ja korporatiivse tegevuse kohta.

Infokast 5
Digitaalne euro

Finantsvaldkonna ümberkujundamine digiteerimise abil (vt peaükk 4.3) mõjutab ka maksevahendeid. Digiteerimine on toonud kaasa erinevaid stsenaariume, mille kohaselt võivad keskpangad emiteerida elektroonilise raha, mida saavad maksete tegemiseks kasutada kõik kodanikud ja ettevõtted.

EKP ja euroala riikide keskpangad uurivad hoolega digitaalse euro kasutuselevõtu majanduslikku, strateegilist, tehnoloogilist ja sotsiaalset mõju. Üldsusele kättesaadav digitaalne euro võib toetada Euroopa finantsturgude digiteerimist ja ELi majandust tervikuna ning suurendada nende strateegilist sõltumatust. See täiendaks maksevahendina sularaha, eriti kui sularaha kasutamine väheneb edaspidi veelgi. Lisaks võib see aidata võidelda probleemidega, mis võivad tekkida erasektori rahavormide ja/või teiste pankade digivääringute emiteerimise tagajärjel.

Eurosüsteem uurib digitaalse euro kasutuselevõtu võimalusi, probleeme ja kujunduslahendusi, kuid ei ole veel emiteerimisega seoses võtnud ühtegi kohustust ega teinud ühtegi otsust. Digitaalse euro eesmärk on sularaha täiendada, mitte seda asendada. Sularaha jääb ka edaspidi kättesaadavaks kõigile, kes seda kasutada soovivad. Digitaalne euro tagaks kodanikele tasuta juurdepääsu lihtsale, turvalisele ja usaldusväärsele digitaalsele maksevahendile, mida maksjad saavad kasutada põhitehingute tegemiseks terve euroala piires.

Võimaliku digitaalse euro kujunduslahendus on väljaselgitamisel. Kujundus peab vastama mitmesugustele põhimõtetele ja nõuetele, näiteks ligipääsetavus, stabiilsus, ohutus, tõhusus ja privaatsus, ning olema ühtlasi kooskõlas asjaomase õigusraamistikuga. Digitaalne euro peab olema kujundatud viisil, mis aitaks vältida selle emissiooni võimalikke soovimatuid tagajärgi. See peaks võimaldama euroalal saada kasu tõhususe paranemisest ning vähendama ühtlasi negatiivset mõju rahapoliitikale ja finantsstabiilsusele või pangandussektori teenuste osutamisele. Võimalikke riske saab maandada selliste töövahenditega nagu astmeline tasustamissüsteem või digitaalse euro omamise piirangud ja seda tuleb lähemalt uurida.

2020. aasta oktoobris algatati digitaalse euro teemaline avalik konsultatsioon, et saada ülevaade üldsuse ja spetsialistide seisukohtadest ning tagada, et avalikkus usaldaks eurosüsteemi raha ja maksete võimalikke uusi vorme. Eurosüsteem jätkab samal ajal uurimistööd ja tehniliste lahenduste katsetamist. Digitaalse euro projekti algatamise üle otsustatakse 2021. aastal.

5 Jõupingutused turu toimimise toetamiseks ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

EKP kehtestas koos teiste keskpankadega COVID-19 pandeemiast tingitud hädaolukorra tõttu 2020. aasta märtsis ja aprillis mitu vahetustehingute liini, et pakkuda likviidsust peamistes rahvusvahelistes valuutades, ning võttis suve jooksul kasutusele vahetus- ja repotehingute lisaliinid, et suurendada euro likviidsuse pakkumist. EKP ei sekkunud välisvaluutaturgudele, nagu oli märgitud ka välisvaluutaturu sekkumiste kvartaliandmetes, mida EKP avaldab alates 2020. aasta maist.

Oktoobris 2020 lõppes euro lühiajalise intressimäära (€STR) – mis on EKP panus võrdlusintressimäära reformi – avaldamise esimene edukas aasta. €STR asendab järk-järgult euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimäära (EONIA). EKP jätkas 2020. aastal turgude kontaktrühmade kaudu väärtuslikku dialoogi finantsturu osalistega ning saadud teave turgude kohta on aidanud rakendada EKP rahapoliitikat tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

2020. aastal vastutas EKP endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning jätkas oma üldise koordineeriva rolli täitmist seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

5.1 Turuoperatsioonide areng

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Likviidsusliinid aitavad EKP-l täita oma hinnastabiilsuse eesmärki, ennetada euro likviidsuspuudujääke ja toetada euro kasutamist üleilmsetes tehingutes

Eurorahastuse kättesaadavuse tagamine euroalavälistele vastaspooltele ning euroala vahetus- ja repotehingute lepingud[48] aitavad EKP-l täita oma hinnastabiilsuse eesmärki, ennetada euroalaväliste euro likviidsuspuudujääkide kujunemist finantsstabiilsuse riskideks ning toetada euro kasutamist üleilmsetes finants- ja kaubandustehingutes.[49] Need soodustavad euroalal rahapoliitika sujuvat ülekandumist, ennetades laenuandmise võimalikku karmistumist ebastabiilse finantsolukorra tõttu tervel euroalal või selle osades, mis toob kasu kogu Euroopa majandusele ja kõikidele Euroopa kodanikele. Välisvaluuta pakkumine euroala vastaspooltele vähendab üleilmsetel rahastamisturgudel pinget ning aitab leevendada selle pinge mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele laenude andmisele nii euroalal kui ka sellest väljaspool.

Oluline on meeles pidada, et vahetus- ja repotehingute liinid on kaitsemeede, mis ei tohiks euroalavälistele elanikele eurolikviidsuse pakkumisel võistelda erarahastamist pakkuvate turgudega ega neid asendada. Sellegipoolest piisab juba ainuüksi likviidsusega seotud ettevaatusabinõude olemasolust, et mõjuda turgudele rahustavalt ja aidata säilitada korralikud turutingimused.

Skeem 2

EKP likviidsusliinide ülevaade

Allikas: EKP.

Vahetustehingute liini kokkulepped suuremate keskpankade vahel tagavad vastastikuse juurdepääsu iga keskpanga valuutale, olgugi et praktikas ei ole enamik neist lepetest praegu kasutuses või neid kasutatakse ainult ühel suunal. Kahepoolsed vahetustehingute liinid EKP ja euroalaväliste keskpankade vahel võimaldavad viimastel pakkuda eurot kodumaistele vastaspooltele. Asjaomased summad on tavaliselt piiratud ja vahetustehingute riske maandatakse teatud määral saadud maksete abil. 15. märtsil 2020 teatas EKP koos teiste suuremate keskpankadega (Kanada keskpank, Inglise keskpank, Jaapani keskpank, USA Föderaalreserv ja Šveitsi keskpank), et pakub iganädalasi likviidsuspakkumise operatsioone USA dollarites 84-päevase tähtajaga (lisaks ühenädalastele operatsioonidele) ning alandab kõikide USA dollarites tehtavate operatsioonide hinda. Pärast seda teadet pakkus EKP operatsioone seitsme ja 84-päevase tähtajaga ning korrigeeris nende operatsioonide sagedust (kord päevas, nädalas või kuus) olenevalt finantsturu keskkonnast.

20. märtsil 2020 teatas EKP, et avab uuesti olemasoleva kahepoolse vahetustehingute liini Danmarks Nationalbankiga ja suurendab selle mahtu 24 miljardi euroni. Lisaks avas ta aprillis uued kahepoolsed vahetustehingute liinid Hrvatska narodna bankaga ja Българска народна банкаga (Bulgaaria keskpank), mis võimaldavad mõlemal keskpangal pakkuda kodumaistele vastaspooltele eurosid korraga kuni 2 miljardi euro ulatuses.

2020. aasta jooksul avas EKP kahepoolsed repotehingute liinid mitme euroalavälise keskpangaga (vt tabel 2) ning asutas 25. juunil eurosüsteemi tagasiostutehingute võimaluse (EUREP), mis loob mitmesugustele euroalavälistele keskpankadele ligipääsetava üldise raamistiku. EUREPi alusel saavad keskpangad laenata euro likviidsust piisava tagatise vastu, mis koosneb eurodes nomineeritud turukõlblikest võlaväärtpaberitest. Neid emiteerivad euroala keskvalitsused ja riikidevahelised institutsioonid.

Tabel 2

Ülevaade 2020. aastal avatud kahepoolsetest vahetustehinguliinidest

Allikas: EKP.

EKP panus võrdlusintressimäära reformi

EKP-l oli endiselt suur osa euroala võrdlusintressimäärade reformis kahel põhilisel viisil: esiteks pakkus ta tugevat ja usaldusväärset võrdlusintressimäära ehk euro lühiajalist intressimäära (€STR) ning teiseks edendas turualgatust erasektori euro riskivabade intressimäärade töörühma sekretariaadi abil.

€STR võeti kasutusele 2. oktoobril 2019. Selle määraga mõõdetakse euroala pankade tagatiseta üleöölaenu võtmise kulusid hulgiturul ja see põhineb täielikult igapäevasel konfidentsiaalsel rahaturutehinguid käsitleval statistilisel teabel, mida kogutakse kooskõlas määrusega rahaturgude statistika kohta.

Kui intressimäära avaldamine oli kestnud juba aasta, korraldas EKP selle arvutamise meetodi ülevaatamise kooskõlas €STRi suunise artikli 15 lõikega 2, milles nähakse ette, et vähemalt kord aastas tuleb kontrollida, kas määra ja selle arvutamise meetodit tuleb aluseks oleval turul toimunud muutuste tõttu kohandada. Ülevaatuse käigus kontrolliti, kas määr kajastab korrektselt aluseks oleva turu dünaamikat, selle aluseks olevate andmete piisavust ja määra erapooletust. Leiti, et metoodika võimaldas määratletud alusintressi korrektselt mõõta ja tagatiseta üleöölaenu võtmise kulude mõõtmise alused olid endiselt piisavad.

Võttes arvesse €STRi stabiilsust ja esinduslikkust, julgustatakse turuosalisi kasutama määra nii sularaha kui ka tuletisinstrumentide toodete puhul, kuna EONIA kasutamine lõpetatakse 3. jaanuaril 2022. Et soodustada ja toetada €STRi ulatuslikku kasutamist, sealhulgas euro pankadevahelisel intressimääral (EURIBOR) põhinevate lepingute varumäärade rakendamise sätetes, on EKP otsustanud avaldada €STRi keskmised liitmäärad ja liitindeksid.[50]

Samal ajal on euro riskivabade intressimäärade töörühm, mille ülesanne on i) juhendada turuosalisi üleminekul laialdaselt kasutatavalt EONIA-lt €STRile ja ii) soovitada sobivaid euro pankadevahelise intressimäära (EURIBOR) varuintressimäärasid, andnud hädavajalikke sisendandmeid hädaolukorra kava koostamiseks juhul, kui EURIBOR jäädavalt kaob. Pärast kaht avalikku konsultatsiooni EURIBORi varuintressimäärade ja EURIBORi varumäärade rakendamise olukordade kohta avaldab töörühm eeldatavasti 2021. aasta teise kvartali lõpus sobivaimate EURIBORi varuintressimäärade soovitused iga varaklassi jaoks ning üldkohaldatavad varumäärade rakendamise olukorrad. Turuosalisi julgustatakse soovitusi järgima ja arvestama neid varuplaanide koostamisel.

Turgude kontaktrühmad

2020. aastal seisid finantsturud silmitsi erakordsete katsumuste ja enneolematute sündmustega. Suurenenud ebakindluse tingimustes väärtustas EKP suuresti struktuurset suhtlust finantsturu osalistega, mis toimus turgude kontaktrühmade vahendusel. Mitmel juhul peeti võlakirjaturu, välisvaluutaturu ja rahaturu kontaktrühmade ning EKP operatsioonijuhtide rühmaga vajaduspõhiseid koosolekuid, et vahetada seisukohti finantsturu arengu ja turgude toimimise kohta. Turuosalisi julgustati esitama seisukohti avatud aruteluks ja jagama oma muresid. See aitas EKP-l tuvastada finantssüsteemi võimalikud valupunktid ning hinnata selle vastupanuvõimet, eriti 2020. aasta kevadise koroonaviiruse puhangu ajal Euroopas. Saadud teave oli abiks EKP rahapoliitika rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamisel.

Välisvaluutaturu sekkumistega seotud aruandlus

2019. aasta septembris otsustas EKP nõukogu hakata avaldama lisaandmeid EKP välisvaluutaturu sekkumiste kohta. Alates 2020. aasta maist on neid andmeid avaldatud EKP veebisaidil olevas tabelis ja statistika andmeaidas. Andmeid värskendatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega. Kvartalitabelites avaldatud teave võetakse igal aastal kokku ka EKP aastaaruandes (vt tabel 3). Kui asjaomases kvartalis ei toimunud ühtegi sekkumist välisvaluutaturu tegevusse, on see selgelt välja öeldud.

EKP ei sekkunud 2020. aastal välisvaluutaturule. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal.

Tabel 3

EKP välisvaluutaturu sekkumised

Allikas: EKP.

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutaturu sekkumisi ning vahetuskursimehhanismi välisvaluutaturu sekkumisi „piiridel“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP töötleb mitmesuguste ELi laenuprogrammide makseid

EKP vastutab laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA),[51] Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[52] ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) raames.[53]

2020. aastal töötles EKP keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 200 miljardit eurot. Samuti töötles EKP 2020. aastal mitmesuguseid Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot. Lisaks töötles EKP 2020. aastal TERA laenude väljamakseid liikmesriikidele. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 39,5 miljardit eurot.

EKP vastutab ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[54] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[55] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest. 2020. aastal töötles EKP kahe EFSFi raames antud laenu intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.[56] 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 52 193,75 miljonit eurot.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Paljud eurosüsteemi keskpangad osutavad teenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel

Ka 2020. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Mõne eurosüsteemi keskpank osutab selle raamistiku piires finantsteenuseid ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes jälgib teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku paremaks muutmist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP nõukogule.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2020. aasta lõpus 260 (2019. aasta lõpus 273). Kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) kasvasid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 1,7%.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste õigusraamistikku ajakohastati 2020. aastal, et tugevdada aruandluse läbipaistvuse algatusi ja jagada eurosüsteemis teavet seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste osutamisega.

6 Lisapangatähed ja kõigi aegade tagasihoidlikum võltsimine

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad euroalal europangatähtede emiteerimise, sularaha kättesaadavuse ja vääringu usaldusväärsena hoidmise eest. Kuigi pandeemia mõjutas tarbimist ja maksekäitumist, kasvas ringluses olevate europangatähtede arv jõudsasti, samas kui ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede hulk oli kõigi aegade väikseim.

6.1 Nõudlus europangatähtede järele oli endiselt suur

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus on alates nende kasutuselevõtust 2002. aastal kasvanud ning üldiselt kiiremas tempos kui majandus

2020. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus ligikaudu 10%. Aasta lõpus oli ringluses 26,5 miljardit europangatähte koguväärtusega 1435 miljardit eurot (vt joonised 21 ja 22). 50eurosed pangatähed moodustasid ligi poole ringluses olevate pangatähtede arvust ja väärtusest. 2020. aasta märtsi keskel täheldati pärast COVID-19 pandeemia väljakuulutamist sularahanõudluse väga suurt kasvu, eriti 200- ja 100euroste pangatähtede järele, kuna nõudlus sularahavarude järele suurenes. Järgmistel kuudel vähenesid piirangumeetmete ja maksekäitumise muutumise tõttu krediidiasutuste regulaarsed sularaha väljavõtmised ja riikide keskpankadesse paigutatud sularaha hulk, mistõttu 2020. aasta jooksul kahanes sularahatsükli maht kuni 20% võrreldes 2019. aastaga. Sellegipoolest kasvas ringluses olevate pangatähtede arv terve 2020. aasta jooksul, kuna valitses suurem ebakindlus ja inimestel on üldiselt harjumus kriisiolukorras pangatähti varuda.

Joonis 21

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Allikas: EKP.

Joonis 22

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Väärtuse järgi arvestades hoitakse märkimisväärset osa europangatähtedest väljaspool euroala

Hiljutise uuringu käigus leiti, et ringluses olevate europangatähtede osakaal euroalast väljaspool moodustab 30–50% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest. Uuringust nähtub, et neid pangatähti kasutatakse nii väärtuse säilitamiseks kui ka tehingute tegemiseks.

Euroala liikmesriikide keskpangad jagavad europangatähtede tootmist omavahel ja 2020. aastal tootsid nad kokku ligikaudu 5,7 miljardit pangatähte.

2020. aastal suurenes ringluses olevate euromüntide koguarv 2% ja oli aasta lõpus 138 miljardit. Ringluses olevate müntide väärtus kasvas 30 miljardi euroni ja oli 1,4% suurem kui 2019. aasta lõpus.

2020. aastal hoiustasid krediidiasutused euroala riikide keskpankades 25,0 miljardit pangatähte koguväärtusega ligukaudu 800 miljardit eurot. 12,0% nendest pangatähtedest (3,0 miljardit) asendati uutega, et säilitada ringluses olevate pangatähtede kvaliteeti.

6.2 Kodanike sularahakasutus

Uuring sularaha kasutamise kohta euroalal

2019. aastal algatas EKP teise uuringu euroala tarbijate maksekäitumise kohta (SPACE), et hinnata sularahas ja sularahata maksevahendite kasutamist. Uuringust nähtus, et 73% kõikidest tarbijate müügikohas tehtud maksetest ja teatatud isikutevahelistest maksetest tehti sularahas. Väärtuse poole pealt moodustasid sularahamaksed tehingute koguväärtusest 48%, nendele järgnesid kaardimaksed (41%).

Sularaha on ka edaspidi tähtis

Lisaks leiti uuringus, et 55% vastanute jaoks oli sularahas tasumise võimalus tulevikus oluline või väga oluline. Tulemustest nähtus, et 34% vastanutel on sularahatagavara kas tehingute tegemiseks või säästmiseks.

2020. aasta juulis toimunud euroalaülese küsitluse tulemusena leiti, et COVID-19 pandeemial oli suur mõju tarbijate maksekäitumisele: 40% vastanute sõnul maksid nad vähem sularahas. Pandeemiast tingitud maksekäitumise muutuste peamise põhjusena tõsteti esile sularahavabade maksevahendite mugavuse suurendamise meetmeid.

Europangatähtede kättesaadavuse ja aktsepteerimise säilitamine

Eurosüsteemi strateegia Cash 2030 eesmärk on tagada hea juurdepääs sularahale ja selle aktsepteerimine maksevahendina

Et säilitada europangatähtede ja -müntide usaldusväärsust ning tarbijate valikuvabadust ostude eest tasumisel, võttis EKP nõukogu 2020. aastal vastu uue sularahastrateegia. Eurosüsteemi 2020. aasta detsembris avaldatud strateegias Cash 2030 määratletakse järgnevate aastate prioriteedid ja strateegilised sihid. Selle eesmärk on tagada, et kõikidel euroala kodanikel ja ettevõtetel oleks ka edaspidi hea juurdepääs sularahateenustele ning et sularaha jääks ka tulevikus üldtunnustatud maksevahendiks. Europangatähtede ökoloogilise jalajälje vähendamine ning uuenduslike ja turvaliste pangatähtede järjepidev väljatöötamine on samuti olulised elemendid, mida edaspidi käsitletakse.

Selleks on eurosüsteem hakanud analüüsima krediidiasutuste sularahateeninduspunktide geograafilist katvust ning klientidelt pangatähtede ja
-müntide hoiustamise ja väljavõtu eest kohaldatavate standardteenustasude arengut. Lisaks on EKP ja riikide keskpangad alustanud pangandusringkonna ja teiste rahatsükli sidusrühmadega tihedat dialoogi piisavate sularahateenuste teemal, kuna krediidiasutused on ka edaspidi sularaha levitamise jaesüsteemi ning ringluses olevate pangatähtede autentsuse ja kvaliteedi kontrolli põhiosalised. Pärast pandeemia vallandumist tegid EKP ja riikide keskpangad ennekõike jõupingutusi seoses tiheda koostööga sularaha valdkonna sidusrühmadega, et tegeleda liikumispiirangutest tingitud probleemidega ja leevendada häirivat mõju riikide sularahatsüklitele.

Koroonaviiruse vähene edasikanduvus pangatähtede kaudu

Sularaha kasutamise teel COVID-19sse nakatumise oht on peaaegu olematu

EKP on teinud COVID-19 puhangu algusest saadik tihedat koostööd mitme laboriga, et selgitada välja sularaha kasutamise mõju viiruse levikule. Hinnatud on kaht üksteisega seotud, kuid erinevat aspekti: esiteks viiruse eluspüsimise aega pangatähtedel ja müntidel (ellujäämus) ning teiseks viiruse hulka, mis võib sularahalt inimese käele kanduda (edasikanduvus). Nende katsete tulemused toetavad paljude tuntud organisatsioonide varasemat seisukohta, et viiruse edasikandumise risk sularaha kaudu on väike. Katsetest nähtus, et viiruse hulk, mis võib sularahaga arveldamisel edasi kanduda, on nii väike, et nakatumisoht on peaaegu olematu.

6.3 Europangatähtede võltsimine oli kõigi aegade madalaimal tasemel

2020. aastal langes võltsitud europangatähtede arv kõige madalamale tasemele alates 2003. aastast. Ringlusest kõrvaldati umbes 460 000 võltsitud pangatähte. Ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvuga võrreldes on europangatähtede võltsingute osakaal kõigi aegade madalaim: 17 miljondikku (vt joonis 23).

Joonis 23

Võltsitud pangatähtede arv miljoni ringluses oleva ehtsa europangatähe kohta

(miljondikes)

Allikas: EKP.

Võltsitakse peamiselt 20- ja 50euroseid pangatähti, mis moodustasid 2020. aastal ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtedest kaks kolmandikku. Varem võltsiti kõige rohkem 50euroseid pangatähti, kuid nüüd 20euroseid. Samuti on suurenenud halva kvaliteediga võltsingute osakaal. Võltsinguid on lihtne ära tunda, sest nende pangatähtede turvaelementide imitatsioonid on väga kehvad või puuduvad üldse.

EKP soovitab üldsusel olla pangatähtede vastuvõtmisel endiselt tähelepanelik ning pidada meeles, et pangatähti saab kontrollida katsumise, vaatamise ja kallutamise teel

Hoolimata sellest, et võltsingute kvaliteet on halvenenud, soovitab EKP üldsusel olla pangatähtede vastuvõtmisel endiselt tähelepanelik, pidada meeles turvaelementide kontrollimist pangatähte katsudes, vaadates ja kallutades ning alati kontrollida mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse kutselistele sularahakäitlejatele pidevalt koolitusi nii Euroopas kui ka mujal. Samuti avaldatakse üldsuse tarbeks ajakohaseid teabematerjale, et toetada eurosüsteemi võltsimisvastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EKP koostööd ka Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada euroala rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

Siinses peatükis keskendutakse sellele, kuidas vähendada pankade aruandluskoormust seoses euroala uue statistika ning andmete ja statistika jagamisega COVID-19 pandeemia ajal ja säilitada ühtlasi statistika kvaliteet. Kahes infokastis vaadeldakse lähemalt euro lühiajalise intressimäära (€STR) vastavust Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja töötatud põhimõtetele ning keskpanganduse poliitikale ja funktsioonidele olulist mõju avaldava arengu käsitlemisega seotud rahvusvaheliste statistikastandardite ülevaatamist.

7.1 Aruandlusstrateegia – kulude vähendamine ja kvaliteedi parandamine

EKPS tegi ettepanekuid aruandluskoormuse vähendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks, samuti lõimitud aruandlusraamistikuga seotud töö sünkroonimiseks

EKPS selgitas Euroopa Pangandusjärelevalve pankade integreeritud aruandlussüsteemi tulevase teostatavusaruande tarbeks esitatud sisendis pankadelt andmete kogumise strateegiat (vt skeem 3) ning tegi ettepaneku vähendada pankade aruandluskoormust statistika, otsuste ja usaldatavusnõuete valdkonnas, tagades samal ajal rahapoliitika, kriisilahenduse ja järelevalveülesannete täitmise jaoks asendamatu teabe olemasolu.[57]

Selleks tuleb:

  • töötada välja ühtne standardne andmekäsiraamat ja ühtne andmemudel statistilise, kriisilahenduse ja usaldatavusnõuete alase teabe jaoks;
  • täiendada protseduure, nt kõrvaldada andmepäringute dubleerimine ja tõhustada andmete jagamist ametiasutuste vahel;
  • tihendada koostööd Euroopa ametiasutuste vahel ning ametiasutuste ja pangandussektori vahel, et töötada välja ühtne andmemudel ja nutikamad protseduurid.

Lisaks tegi EKPS ettepaneku EKPSi lõimitud aruandlusraamistikuga seotud töö sünkroonimiseks.

Skeem 3

EKPSi strateegia pankadelt andmete kogumisel

Allikas: EKP.

7.2 Uus ja täiustatud euroala statistika

COVID-19 pandeemiast hoolimata viis EKP ellu plaani pakkuda uut statistikat

7. aprillil 2020 avaldas EKP esimest korda euroala maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise kontode kooskõlalise statistika, soodustades nende kahe andmestiku kombineeritud kasutamist analüütilistel eesmärkidel.

Euro efektiivseid vahetuskursse ja ühtlustatud konkurentsinäitajaid, samuti aluseks olevaid kaubanduse osakaalusid värskendati 1. juulil 2020.

2020. aastal töötas EKP välja uued kommunikatsioonivahendid, et lihtsustada üldsuse ligipääsu oma andmetele ja statistikale. EKP avaldas esimese interaktiivse digiväljaande „Raha, krediit ja keskpanga intressimäärad“, mis koosneb lihtsas keeles esitatud pildimaterjalist, tekstidest ja interaktiivsetest graafikutest 23s ELi keeles. Väljaandes sisalduvat euroala ja riikide statistikat ajakohastatakse reaalajas pärast uute andmete avaldamist. EKP juhatuse liikme Isabel Schnabeli blogipostituses, mis avaldati ülemaailmsel statistikapäeval, selgitatakse kvaliteetsete andmete ja statistika väärtust EKP poliitika kujundamises.

7.3 Andmete ja statistika jagamine pandeemia ajal

EKP pidi kohanema, et pakkuda COVID-19 kriisiga tegelemiseks vajalikku statistikat

COVID-19 pandeemia on tekitanud poliitikakujundajatele enneolematuid probleeme, mis nõuavad majandustegevuse suure sagedusega ja standardsete näitajate jälgimist, et kohandada valitseva ebakindluse tingimustes EKP rahapoliitilist reaktsiooni reaalajas. Samuti tekitas pandeemia mitmesuguseid suuri probleeme nii aruandjatele kui ka statistikakoostajatele.

EKP ja Eurostat tuvastasid koostöös maksebilansi statistika tegemise põhiprobleemid, näiteks piiriuuringute peatamine, otseste aruandjate (ennekõike mittefinantsettevõtete) madalamad vastamismäärad ja viivitused, samuti administratiivandmete (nt käibedeklaratsioonid) ja finantsaruannete kehvem kvaliteet ja nende hankimisega seotud viivitused. Arutleti alternatiivsete allikate nimekirja üle, mida võiks kasutada lünkade kõrvaldamiseks, samuti loodi alus tihedamaks koostööks ja partnerluseks koostajate vahel.

Selles kontekstis oli hädavajalik säilitada EKPSi ning Euroopa statistikasüsteemi statistika ja järelevalveandmete talitluspidevust.

Koostöö andmeesitajate, riikide keskpankade, Euroopa statistikasüsteemi ja Eurostatiga osutus hädavajalikuks

Aprillis korrigeeris EKP mõnda aruandlusnõuet ning kutsus riikide keskpanku ja andmeesitajaid üles leidma olemasoleva õigusraamistiku piires pragmaatilisi lahendusi, et hoida andmete esitamine andmeesitajatele jõukohane, säilitades ühtlasi statistilise teabe piisava kvaliteedi.[58] Peale selle tegi EKP tihedat koostööd riikide keskpankade, Eurostati ja riiklike statistikaametitega, töötamaks välja ühised riskimaandamismeetmed seoses andmeallikate ja prognoosimismeetoditega, et vähendada kvaliteedikadu ning võimalikke riikide ja piirkondliku võrreldavusega seotud probleeme.

EKP kogutud üksikasjalikud andmed võimaldasid teha põhjaliku ja õigeaegse analüüsi

EKP ja riikide keskpankade kogutud üksikasjalikest andmetest tulenev paindlikkus tuli kasuks ka mitme sellise poliitikameetme väljatöötamises, mis on mõeldud pandeemia mõju leevendamiseks ja mille EKP nõukogu on vastu võtnud. Lisaks kohandas EKP oma andmete koostamist, et kujundada oma poliitilist kurssi, sealhulgas näiteks:

  • suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalevatelt pankadelt kogutud laenuandmete töötlemist;
  • igapäevaste andmete koostamist brutoemissioonide, tagasiostude ja euroala riikide riigivõlakirjade bilansiliste jääkide kohta, et kohandada EKP varaostukavasid.

Infokast 6
€STRi vastavus Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetele

Vastavus Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) välja töötatud finantsvõrdlusaluste põhimõtetele tagab, et euro lühiajalise intressimäära (€STR) kontrollraamistik järgib rahvusvahelist head tava.

30. septembril 2020 avaldas EKP avalduse €STRi IOSCO põhimõtetele vastavuse kohta. Avaldus on läbinud sõltumatu hindamise auditifirma PricewaterhouseCoopers välisauditi raames.

EKP €STRiga seotud juhtimis-, kvaliteedi- ja aruandeprotsessides kohaldatakse IOSCO põhimõtteid, kui need on asjakohased, tagamaks kontrollraamistiku tõhusus ja läbipaistvus kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga, et kaitsta €STRi arvutamise protsessi terviklust ja sõltumatust. Avalduses antakse ülevaade sellest, kuidas EKP €STRi haldab, esitatakse enesehindamine selle vastavuse kohta iga IOSCO põhimõttega ning kirjeldatakse asjaomaseid raamistikke ja protseduure.

Infokast 7
Rahvusvaheliste statistikastandardite ülevaatamine

EKP ja riikide keskpankade töötajad panustavad kahe rahvusvahelise käsiraamatu ajakohastamisse. Nendes käsiraamatutes käsitletakse keskpankade poliitika ja funktsioonide jaoks olulise rahvamajanduse arvepidamise ja maksebilansi statistika metoodilist raamistikku.

Rahvusvahelised statistikastandardid on kontseptsioonide, määratluste, klassifikatsioonide, raamatupidamiseeskirjade ja teiste asjaomaste suuniste ühtlustatud kogum, mida kasutatakse ametliku majandusstatistika koostamiseks, et muuta need poliitika kujundamiseks, analüüsimiseks ja uurimiseks sobivamaks. Nendes määratakse ära, milliseid majanduslikke vooge ja positsioone kajastatakse makromajanduslikes näitajates, nagu SKP, võlatase või jooksevkonto, ning kuidas neid registreeritakse.

Kuna need hõlmavad kõiki majandusstatistika valdkondi ja on saadaval kõikidele maailma andmekoostajatele, suurendavad need nii statistikavaldkondade kui ka riikide ja rahvusvaheliste majanduspiirkondade võrreldavust. EKP kasutatavad majandusandmed ja statistika põhinevad kõik nendel standarditel.

2020. aasta märtsis otsustasid pädevad rahvusvahelised organid – ÜRO statistikakomisjon ja Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi statistika komitee – algatada kahe standardisüsteemi käsiraamatu, rahvamajanduse arvepidamise ja maksebilansi statistika süsteemi ning rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu ülevaatamise. Ülevaatamise käigus käsitletakse selliseid nähtusi nagu üleilmastumine, digiteerimine, finantsvahenduse uued vormid ja kliimamuutused ning kehtestatakse nendega tegelemiseks asjakohased statistikameetodid. Nendel arengusuundadel on märkimisväärne mõju keskpankade poliitikale ja funktsioonidele ning neid arvestatakse näiteks EKP käimasoleva rahapoliitika strateegia ülevaatamise kontekstis.

Kuna standardid on EKPSi jaoks olulised, osalevad ajakohastamises EKP ja riikide keskpankade töötajad ning rahvusvaheliste organisatsioonide, statistikaametite ja muude riiklike ametiasutuste eksperdid. Uued standardid valmivad eeldatavasti 2025. aastaks ja kaasatakse seejärel Euroopa statistikat käsitlevatesse, sealhulgas EKP õigusaktidesse.

8 EKP teadustegevuse prioriteedid

COVID-19 pandeemia mõjutas 2020. aastal ka teadustegevust. Sealjuures suurenes majandustingimuste reaalajas hindamise töövahendite täiustamise ja poliitikavõimaluste hindamisega seotud teadustöö maht. Samal ajal jätkasid tavapärased uurimisvõrgustikud ja töörühmad oma tööd. Koostöö teadlastega oli esialgu pandeemia tõttu piiratud, kuid tegevus taastus aasta teises pooles.

8.1 COVID-19ga seotud tegevus

Majandus- ja finantstingimuste reaalajas hindamise töövahendite täiustamiseks tehti jõupingutusi

COVID-19 pandeemia hoogustas majandus- ja finantstingimuste jälgimise töövahendite täiustamist, et kajastada kiiresti muutuvaid tingimusi reaalajas.

Näiteks töötati välja igakuised ja -nädalased majandustegevuse näitajad. Kuigi kuunäitajad on muutunud viimasel kümnendil majandusprognooside koostamises standardseks töövahendiks, toimub analüüs nüüd igal nädalal ja selleks kasutatakse mitmesuguseid uusi andmeid, mis pärinevad osaliselt veebiallikatest (vt infokast 8).

Samamoodi on täiustatud finantsstressi näitajaid, et hinnata igal nädalal euroala finantsvaldkonna killustatuse riske. Nendest näitajatest nähtub, et COVID-19 pandeemia põhjustas esialgu järsu killustumise, mis oli peaaegu sama suur kui 2008. aasta üleilmse finantskriisi ja 2012. aasta euroala riigivõlakriisi ajal.[59] Euroala finantsvaldkonna killustatus taandus aga 2020. aasta septembri keskpaigaks üldjoontes kriisieelsele tasemele tänu kiiretele majanduspoliitilistele meetmetele ning viimase kümnendi jooksul ellu viidud finantsvaldkonna kaitsemehhanismide ja reformide abiga saavutatud vastupidavusele.

Uus tarbijaootuste veebiküsitlus andis teavet kodumajapidamiste meelestatuse ja tööturu tingimuste kohta

Teine oluline teabeallikas oli EKP tarbijaootuste küsitlus – uus 2020. aasta alguses käivitatud veebiküsitlus, mis on veel katsetusetapis. Küsitlus annab regulaarselt teavet kodumajapidamiste meelestatuse ja ootuste, tarbimis- ja säästmisplaanide ning tööturu tingimuste kohta. Seda iseloomustab suur ajakohasus ja ühtlustatus euroala riikides, eriti neljas suurimas riigis.[60]

Küsitlusest nähtub, et kodumajapidamiste finantsmured erinevad riigiti …

Uus küsitlus osutus COVID-19 puhangu ajal väärtuslikuks kodumajapidamiste sektori jälgimise vahendiks. Näiteks küsiti kodumajapidamistelt pandeemiast tingitud finantstagajärgede tõsiduse kohta. Vastustest selgub, et kodumajapidamiste finantsmured erinevad riigiti (vt joonis 24). Näiteks teatasid Hispaania ning väiksemal määral ka Itaalia kodumajapidamised tõsisematest finantstagajärgedest kui Saksamaa ja Madalmaade omad.

Joonis 24

Kodumajapidamiste mured seoses COVID-19 finantstagajärgedega

(keskmised mureskoorid)

Allikas: EKP.
Märkused. Joonisel on esitatud kodumajapidamiste vastuste keskmine punktisumma küsimuse „Kui palju te muretsete koroonaviiruse (COVID-19) mõju pärast teie kodumajapidamise finantsolukorrale?“ ning põhineb 11-astmelisel vastuseskaalal 0st („Ei muretse üldse“) 10ni („Olen väga mures“). Esitatud on 2020. aasta aprilli, juuli ja oktoobri tulemused.

… ja sõltuvad kodumajapidamiste demograafilistest ja majanduslikest omadustest

Lisaks nähtub küsitlusest, et kodumajapidamised, mille liikmed on noored, väikese sissetuleku, ajutise töökoha või piiratud juurdepääsuga laenudele, on COVID-19 šoki suhtes haavatavamad. Suuremate finantsmuredega kodumajapidamised kipuvad oma kulutusi proportsionaalselt rohkem vähendama. Samuti kipuvad nad tarbima vähem vahendeid, mida nad võivad saada valitsuste toetusprogrammidest. Nende andmete põhjal võib järeldada, et väga sihipärastel ja konkreetsetel eelarvepoliitilistel meetmetel on pandeemia ajal makromajanduslike tingimuste stabiliseerimisel oluline osa.

8.2 Uurimisvõrgustikud

Uurimisklastrid jätkasid tavapärast tööd

Tavapärased uurimisvõrgustikud jätkasid uurimistegevusega seotud jõupingutuste koordineerimist Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ning koostööd teadlastega. Täpsemalt korraldasid EKPSi rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja euroala majanduse konkurentsivõime uurimisklastrid oma valdkonna kõige pakilisematel teemadel töötubasid. Edaspidi kavatsevad klastrid seada esikohale teadustegevuse, mis keskendub aeglasest kasvust, madalast inflatsioonist, kliimamuutustest ja finantstehnoloogia uuendustest tingitud probleemidele.

Rahapoliitika, makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusnormide ja finantsstabiilsuse alase teadustegevuse töörühm tegi märkimisväärseid edusamme

2020. aastal viis rahapoliitika, makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusnormide ja finantsstabiilsuse alase teadustegevuse töörühm ellu hulga projekte, mille raames uuritakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju. Üks uurimisliin keskendus mõjule, mida laenuvõtjapõhised makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed avaldavad ebavõrdsusele.[61] Kuigi sellised meetmed võivad ebavõrdsust suurendada, muutes laenu võtmise väikese sissetulekuga inimestele keerulisemaks, võivad need seda kriisi ajal ka vähendada, leevendades kriisi mõju haavatavatele rühmadele. Teise projektide rühma raames uuriti, kuidas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõjutab finantsstabiilsuse ja tasakaalulise intressimäära mõjutamise kaudu rahapoliitika edasikandumist ning kuidas rahapoliitika mõjutab finantsvahendajate riskivõtmise mõjutamise kaudu vajadust makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika järele. Kolmas uurimissuund keskendus rahapoliitika ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika koordineerimise eelistele.

PRISMA uurimisvõrgustik uuris individuaalsete hinnamuutuste sagedust ja probleeme tarbijahindade mõõtmisega

PRISMA (hinnakujunduse mikroandmete analüüs) teadusuuringute võrgustik uurib üksikute ettevõtete ja jaekaupmeeste hinnakujunduskäitumist, kasutades hindade mikroandmete kogumeid. 2020. aastal analüüsis rühm üksikute hinnamuutuste sagedust, et saada parem ülevaade inflatsiooniprotsessist, ajakohastades 2000. aastate alguses inflatsioonimuutuste uurimise võrgustiku (IPN) hangitud tõendusmaterjale. Samuti uuriti ametlike tarbijahinnaindeksite arvutamiseks kasutatavaid andmeid.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik avaldas 2017. aasta küsitluse tulemused

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik avaldas 2020. aasta märtsis leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu kolmanda laine (2017) tulemused. Kuigi euroala kodumajapidamiste mediaansissetulek (neto) püsis vahemikus 2014–2017 üldjoontes stabiilsena, oli kodumajapidamiste sissetuleku kasv laiapõhjaline, sealjuures suurenesid mediaansissetulekud 4,1% võrra. Lisaks püsis euroala jõukaimate kodumajapidamiste netovara sel perioodil muutumatuna, samas kui euroala kõige suuremate võlgadega kodumajapidamised võisid kogeda mõningast finantssurve leevenemist. Need andmed aitavad ka mõista rahapoliitika ülekandumise ja finantssurve ebaühtlust kodumajapidamiste arvestuses.

CompNet uuris, kuidas Euroopa äriühingud konkureerivad üleilmses keskkonnas, mis on tulvil COVID-19ga seotud probleeme

EKPS hoiab ka sidet sõltumatute uurimisvõrgustikega, nagu näiteks konkurentsivõime uurimisvõrgustik (CompNet), mis on ELi riikide tööviljakuse ja konkurentsivõimega seotud teadustegevuse ja analüüsi keskus. 2020. aastal korraldas CompNet kaks veebikonverentsi, ühe koos Národná banka Slovenska ja teise EKPga. Esimesel konverentsil uuriti kestlikku arengut, ettevõtete tulemuslikkust ja konkurentsivõimet väikestes avatud majandusega riikides. Teisel konverentsil arutati COVID-19 pandeemia mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja kapitalivoogudele ning nende suundumuste tagajärgi Euroopa ettevõtetele. Lisaks avaldas CompNet ettevõtete tulemuslikkuse 2020. aasta aruandes uue uurimistöö tulemuslikkusega seotud küsimuste kohta.

8.3 Konverentsid ja väljaanded

Konverentsitegevus takerdus 2020. aasta esimeses pooles,
kuid taastus hiljem uues vormis

Pandeemia piiras aasta esimeses pooles koostööd teadlastega ja paljud regulaarsed konverentsid tühistati või lükati edasi, sealhulgas EKP keskpangandusfoorum, mis pidi toimuma juunis ja juulis Sintras, kuid mis korraldati hoopis novembris veebiüritusena. Konverentsitegevus taastus aasta teises pooles virtuaalüritustena, millest võib esile tõsta EKP teadusuuringute aastakonverentsi ja rahapoliitika konverentsi. Mõlemal üritusel arutati COVID-19ga toimetulekuks võetud poliitilisi meetmeid, samuti uuenduslikku teadustegevust seoses rahapoliitika ülekandumisega ja finantsturgude struktuuridega.

COVID-19 ei mõjutanud uurimistööde avaldamist

EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2020. aastal 161 EKP ekspertide artiklit. Peale selle avaldati veel hulk poliitikakesksemaid või metoodilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena teadusajakirjades; osa materjalidest, sealhulgas 13 artiklit, mis avaldati EKP uuringute bülletäänis, oli mõeldud üldsusele.

Infokast 8
Majanduse jälgimine reaalajas

Reaalajas majandusprognoose on majandusanalüüsi raames juba pikka aega koostatud. Euroalal avaldatakse kvartali SKP esimest korda ametlikult umbes neli nädalat pärast kvartali lõppu. Vahepeal peavad ökonomistid hindama majandustegevust mitmesuguste kuiste andmete põhjal, nagu näiteks tööstustoodangu statistika või ettevõtete ja tarbijate seas tehtud küsitlused. Selles hindamises on oluline osa statistilistel meetoditel, mida näitajates sisalduva teabe kokkuvõtmiseks kasutatakse.

COVID-19 pandeemia suurendas vajadust majandustegevuse reaalajas hindamise järele. EKP ja riikide keskpankade uurijad on suurendanud jõupingutusi seoses suure sagedusega andmete kasutamisega, et töötada välja ajakohasemad hinnangulised majandusaktiivsuse näitajad. Kuigi traditsioonilised näitajad tehakse kättesaadavaks iga kuu, võimaldavad suurandmed nüüd avaldada majandustegevuse näitajaid, näiteks veebimaksete andmeid, liiklusandmeid (veokite teemaksud), elektritarbimist, õhusaastet, Google'i otsinguandmeid ja palju muud iga nädal või isegi iga päev.[62]

Need näitajad osutusid pandeemia ajal majanduse hindamisel väga kasulikuks. Joonisel A esitatud indeks näitab koos kvartali SKP tasemetega euroala majandustegevuse reaalajas hinnangut, kombineerides nädalaandmed traditsiooniliste kuiste andmetega. Indeks normaliseeriti 2019. aasta detsembris tasemele 100. Nädalaindeksist nähtub, et euroala majandust tabas 2020. aasta märtsi esimesel nädalal pärast piirangumeetmete kehtestamist järsk langus, mille madalpunkt oli aprilli viimasel nädalal. Seejärel hakkas majandus pärast meetmete tühistamist järk-järgult taastuma. Pärast seda püsis majandustegevus aasta jooksul stabiilsena.

Joonis A

Euroala iganädalane majandusaktiivsuse näitaja ja kvartali SKP

(indeks: detsember 2019 = 100)

Allikad: EKP, Google, Eurostat, Markit ja riiklikud statistikaametid.
Märkused. Sinise joonega on märgitud näitaja iganädalase sagedusega. Kvartali SKP tase on märgitud punase joonega. Aktiivsusnäitaja on standarditud väärtusena detsember 2019 = 100, samas kui SKP on standarditud väärtusena 2019. aasta neljas kvartal = 100.

9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga, EKP arvamusi ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumeid tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul ning EKP rahapoliitilise rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

Euroopa Liidu Kohus leppis EKPga kokku, et EKP nõukogul on seoses arutelude tulemuste konfidentsiaalsena hoidmisega ulatuslik kaalutlusõigus

19. detsembril 2019 ja 21. oktoobril 2020 tegi Euroopa Kohus kaks apellatsiooniastme kohtuotsust seoses EKP nõukogu arutelude tulemuste konfidentsiaalsusega (vastavalt kohtuasjad C‑442/18 P ja C‑396/19 P). Kohtuasjad tulenevad kahest üldsuse juurdepääsu taotlusest EKP nõukogu otsusele peatada krediidiasutuse (Banco Espírito Santo) juurdepääs rahapoliitilistele krediidiinstrumentidele. EKP oli keeldunud juurdepääsu andmisest EKP nõukogu protokolli osale, kus on kirjas krediidisumma, mis anti Banco Espírito Santole rahapoliitiliste operatsioonide kaudu muu hulgas Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10.4 ja EKP otsuse EKP/2004/3 artikli 4 lõike 1 punkti a esimese alapunkti alusel. Euroopa Kohus aktsepteeris apellatsioonkaebusega seoses EKP väiteid ja tühistas Üldkohtu otsuste vaidlustatud osa. Need kaks otsust kehtestasid olulised pretsedendid seoses üldsuse juurdepääsuga EKP nõukogu arutelude tulemustele. Euroopa Kohtu kohaselt on arutelude tulemused, nagu ka arutelud ise, konfidentsiaalsed ja jäävad konfidentsiaalseks, kui EKP nõukogu ei otsusta tulemusi täielikult või osaliselt avalikustada. Arutelude tulemuste avalikustamine on EKP nõukogu ainupädevuses. Menetluste tulemusi sisaldavate dokumentide avalikustamisest keeldumiseks piisab EKP põhjendusest, milles osutatakse, et nõutud dokument on osa protokollist. Arutelu tulemuste avalikustamisest keeldumise suhtes ei kohaldata lisatingimust, et EKP peab tõendama, kuidas avalikustamine „kahjustab avaliku huvi kaitset“.

Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusega kehtestatakse põhimõtteliselt sanktsioonide kehtestamise otsuste avaldamine neid anonüümseks muutmata

8. juulil 2020 tegi Üldkohus esimesed neli otsust EKP sanktsioonide kehtestamise otsuste kohta. Kohtuasjas T‑203/18 (VQ vs. EKP) lükkas kohus tagasi kõik hageja esitatud väited. Täpsemalt otsustas kohus, et EKP järgis sanktsiooni kehtestamisel ja trahvi avaldamisel proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks täpsustas kohus, et õigusraamistikuga on kehtestatud põhimõte avaldada sanktsioonide kehtestamise otsused anonüümiseks muutmata ka enne tühistamishagi esitamise tähtaja möödumist. Kolmes teises kohtuasjas (T‑576/18, T‑577/18 ja T‑578/18) tühistas kohus osaliselt kolm EKP sanktsioonide kehtestamise otsust seoses Crédit Agricole S.A. ja tema kahe tütarettevõtjaga. Kohus leidis, et hagejad rikkusid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõiget 3, mida tuleb tõlgendada krediidiasutusele esitatud nõudena hankida enne kapitaliinstrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseerimist pädevate asutuste luba. Sellegipoolest tühistas ta sanktsioonid, kuna vaidlustatud otsused ei pakkunud piisavalt üksikasju meetodi kohta, mida EKP kasutas kehtestatud trahvide summa kindlaksmääramiseks. Hagejad on esitanud nende otsuste kohta Euroopa Liidu Kohtule apellatsioonkaebused (kohtuasjad C‑456/20 P, C‑457/20 P ja C‑458/20 P).

Euroopa Liidu Kohus kinnitas EKP üldsuse juurdepääsu korra „mõtlemisruumi“ erandi ulatusliku kohaldamisala

17. detsembril 2020 jättis Euroopa Liidu Kohus täielikult rahuldamata Fabio De Masi ja Yanis Varoufakise apellatsioonkaebuse Üldkohtu otsuse peale (C‑342/19 P). Selle 12. märtsi 2019. aasta otsusega kinnitati, et EKP-l on õigus lähtuda üldsusele juurdepääsu andmata jätmise otsuse tegemisel 2015. aastal hangitud välisest õiguslikust hinnangust „mõtlemisruumi“ erandi kohta kooskõlas otsuse EKP/2004/3 (2004/258/EÜ) artikli 4 lõike esimese lõiguga. Euroopa Liidu kohus otsustas, et „mõtlemisruumi“ erand ei piirdu dokumentidega, vaid seostas selle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 130 sätestatud keskpanga sõltumatuse põhimõttega. Kohus tuletas meelde, et EKP peab olema võimeline täitma tõhusalt oma ülesannete eesmärke talle aluslepingu ja EKPSi põhikirjaga sel eesmärgil antud konkreetsete volituste sõltumatu kasutamise kaudu. Lisaks kinnitas kohus, et dokument võib olla hõlmatud mitme otsuses EKP/2004/3 sätestatud erandiga ning et otsuse EKP/2004/3 artikli 4 lõike 2 teise alapunkti kohane õigusnõustamise erand ei ole suhteliselt ulatusliku „mõtteruumi“ erandi suhtes lex specialis. Samuti täpsustas Euroopa Liidu Kohus, et „mõtlemisruumi“ erandiga ei nõuta, et EKP tõendaks, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustab oluliselt otsustamisprotsessi.

Euroopa Liidu Kohus leidis, et Sloveenia rikkus EKP arhiivide puutumatust, konfiskeerides Banka Slovenije ruumides olevad dokumendid

17. detsembril 2020 leidis Euroopa Liidu Kohtu suurkoda rikkumismenetluses, mille algatas Euroopa Komisjon Sloveenia vastu (C‑316/19), et EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega seotud dokumentide ühepoolse konfiskeerimisega Banka Slovenije ruumides 2016. aasta juulis rikkus Sloveenia oma kohustust austada Euroopa Liidu arhiivide puutumatust Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 2 ja 22 kohaselt. Arvestades suurel määral lõimitud süsteemiga, milles EKP tegutses, tõlgendas Euroopa Kohus Euroopa Liidu arhiive kui kõiki EKP või riikide keskpankade loodud, töödeldud ja edastatud dokumente, mis on seotud EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega, olenemata sellest, kas need on EKP või riikide keskpankade omanduses. Seega ei tohi riikide ametiasutused enne EKPga kooskõlastamata selliseid dokumente riigi keskpankade ruumides konfiskeerida. Lisaks leidis Euroopa Kohus, et kuna Sloveenia ei teinud EKPga selle rikkumise ebaseaduslike tagajärgede elimineerimiseks korralikult koostööd, ei täitnud ta ka oma kohustust teha lojaalset koostööd.

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas. EKP võttis 2020. aastal vastu kuus arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 31 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

Selged ja olulised konsulteerimata jätmisega seotud juhtumid

Riigisiseste õigusaktide eelnõude[63] üle jäeti EKPga konsulteerimata viiel korral, neljal korral seoses riigisisese õiguse ja ühel korral seoses Euroopa Liidu õigusega. Neli juhtumit loeti selgeks ja oluliseks. Nendest juhtumitest kaks on seotud Sloveenia õigusaktidega, milles käsitletakse laenude maksetähtaja edasilükkamist ja COVID-19 pandeemiast tulenevaid likviidsusmeetmeid Sloveenia majanduse tarbeks. Need juhtumid loeti selgeks ja oluliseks, kuna need võivad avaldada mõju riigi keskpangale, Sloveenia krediidiasutuste kapitali- ja likviidsuspositsioonidele, eurosüsteemi rahapoliitilistele operatsioonidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 123 tuleneva laenukeelu järgimisele. Üks juhtum oli seotud Itaalia seaduseelnõuga, milles käsitleti hüvitismehhanismi elektrooniliste maksevahendite abil tehtud ostude jaoks ning mis loeti selgeks ja oluliseks seoses selle mõjuga maksevahenditele, täpsemalt sularahale. Euroopa Liidu õiguse juhtum oli seotud määrusega, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), ning see loeti selgeks ja oluliseks selle võimaliku mõju tõttu EKP-le ja riikide keskpankadele seoses TERA laenude haldamisega. EKP mõistab täielikult, miks õigusloomeprotsess oli vaja kahe Sloveenia juhtumi ja ELi TERA juhtumi korral kiiresti lõpetada, arvestades pandeemiast tingitud hädaolukorda, sealhulgas TERA juhtumi korral vajadust TERA kiiresti eurorühma kokku lepitud kolme lühiajalise turvavõrgustiku osana ellu viia.

EKP võttis vastu arvamused ELi õigusaktide ettepanekute kohta

EKP võttis vastu arvamused ELi ettepanekute kohta seoses usaldatavusjärelevalve ja väärtpaberistamise raamistike muudatustega vastuseks COVID-19 pandeemiale ning omaalgatusliku arvamuse EKP ja riikide keskpankade poolse laenude haldamise kohta kooskõlas TERAga. EKP võttis vastu arvamuse ELi ettepaneku kohta seoses teatud kolmandate riikide välisvaluutade võrdlusaluste suhtes erandite tegemisega ja teatud lõppevate võrdlusaluste asendusvõrdlusaluste määramiseks. Lisaks võttis ta vastu arvamused ELi ettepaneku kohta vahetuskursiga seotud küsimustes, mis puudutavad CFA franki ja Komooride franki ning uue liikme määramist EKP juhatusse.

EKP võttis vastu arvamused liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta

EKP võttis vastu arvamused riikide keskpanku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, sealhulgas ettepanekud, mis käsitlesid Sveriges Riksbanki põhjalikku reformimist; Hrvatska narodna banka institutsioonilist ja rahalist sõltumatust; Banco de Portugali presidendi ja juhtkonna liikmete ametisse nimetamise kriteeriumide ja De Nederlandsche Banki otsustusorganite liikmete ametisse nimetamise korra muutmist; Eesti Panga nõukogu ja Sveriges Riksbanki üldnõukogu reforme; EKP ning vastavalt Hrvatska narodna banka ja Bulgaaria keskpanga vahelise ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavat tihedat koostööd; Eesti Panga tähtsust kaitseolukordades ja Latvijas Banka nõukogu liikmete vabastamist ajateenistusest; Hrvatska narodna banka tähtsust Horvaatia pangandussektori rahastamise keskmise kulu riikliku võrdlusintressimäära arvutamises; Iirimaa keskpanga osa teatud ettevõtete tegelike kasusaajate registrite pidajana; Banco de España osa virtuaalvääringute teenuste osutajate jälgimisel seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste registreerimisnõuete järgimisega; Kreeka keskpanga osa ühtsest euromaksete piirkonnast tulenevate teatud nõuete järgimise tagamisel; De Nederlandsche Banki osa Madalmaade finantsstabiilsuse komitees; Lietuvos bankase poolset erakorralise likviidsusabi osutamist pangandusvälistele üksustele; Banca Naţională a României poolset lühiajalise likviidsuse pakkumist panga hoiuste tagamise fondi; Danmarks Nationalbanki poolset andmete kogumist ja jagamist; pankrotihaldurite ja likvideerijate õigust hoida vahendeid Latvijas Banka kontodel ning Kreeka keskpanga, Banca d’Italia, Malta keskpanga ja Oesterreichische Nationalbanki poolset vastavate liikmesriikide Rahvusvahelise Valuutafondi ees võetud kohustuste rahastamist.

EKP võttis vastu arvamused krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, sealhulgas ühe arvamuse EKP ning Hrvatska narodna banka ja Bulgaaria keskpanga vahelise tiheda koostöö kohta ühtse järelevalvemehhanismi raames, kaks arvamust tiheda koostöö kohta Bulgaaria keskpangaga ning ühe arvamuse Luksemburgi krediidiasutuse väljastatud osalusväärtpaberite kapitalikäsitluse kohta.

EKP võttis vastu arvamused makseviise käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, sealhulgas Belgia postimaksevahenditega seotud sularahapiirangute, Ungaris ja Rootsis sularahateenuste miinimumtaseme tagamise ning Taanis spetsialistidele tehtavate sularahamaksete piirangute kohta.

EKP võttis vastu arvamused pangandus- ja finantsvaldkonna reguleerimist ning finantsstabiilsust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, sealhulgas arvamused, mis käsitlevad Luksemburgi hoiuste tagamise skeemi riiklikku toetamist, valitud finantsasutustele kehtestatud erimaksu tühistamist Slovakkias, finantsasutustepoolset säästukontodel hoiustatavate vahendite jaotuse tuvastamist ja nende kohta aruannete koostamist Belgias ning eluasemelaenude makrotasandi usaldatavusjärelevalve riskide piiramiseks mõeldud meetmeid Saksamaal.

EKP võttis vastu arvamuse Bulgaaria õigusakti eelnõu kohta, mis käsitleb Bulgaaria leevi ametlikku vahetuskurssi vahetuskursimehhanismi (ERM II) raames.

EKP võttis vastu arvamuse Austria õigusakti eelnõu kohta, mis käsitleb maksebilansi statistilist aruandlust.

9.3 Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib samuti ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et minna mööda aluslepingu artikli 123 keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

Aluslepingu artiklites 123 ja 124 kehtestatud keeldudest peeti üldiselt kinni

EKP 2020. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

Seire käigus tehti kindlaks, et 2020. aastal oli enamik riikide keskpanku kehtestanud avaliku sektori hoiuste suhtes tasustamispoliitika, mis vastab täielikult tasustamise piirmääradele. Mõned keskpangad aga peavad tagama, et avaliku sektori hoiuste tasustamise määr ei ületaks piirmäära.

EKP jälgib ka edaspidi Magyar Nemzeti Banki seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Magyar Nemezeti Bank ostis 2015. aasta novembris Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2020. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on samm nende varade täieliku võõrandamise poole. Sobivas tempos jätkuv müük leevendaks püsivaid suuri rahaloomeprobleeme veelgi.

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

EKP jätkas ka 2020. aastal tihedat dialoogi Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega. Suhtlusele pandi suurt rõhku seoses aruandekohustusega Euroopa Parlamendi ees, et põhjendada COVID-19 pandeemia tingimustes võetud enneolematuid meetmeid. EKP osales konstruktiivselt G20 dialoogides ja panustas aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi aruteludesse, ennekõike seoses pandeemia mõjuga. Samuti jätkati koostööd arenevate turgude riikide keskpankadega.

10.1 EKP aruandekohustus

Sõltumatus ja aruandekohustus
on ühe mündi kaks külge

EKP poliitiline reaktsioon COVID-19 pandeemiale on olnud jõuline tänu tema võimele tegutseda täiesti iseseisvalt. See õigus anti EKP-le demokraatliku protsessi kaudu ja võimaldab tal täita oma ülesandeid lühiajalisest poliitilisest survest sõltumatult.[64] Sõltumatus tugineb aga tõhusatele aruandekohustusmehhanismidele, mis aitavad tagada, et EKP täidab oma ülesandeid. EKP on järjepidevalt püüelnud tõhusa aruandluse tagamise poole ning selgitanud oma tegevust kõikidele Euroopa inimestele ja nende esindajatele Euroopa Parlamendis. Seetõttu on see tegevus arenenud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõikes 3 sätestatud nõuetest kaugemale. Peale selle vaatab EKP otsused kohtulikult üle Euroopa Liidu Kohus.

Kui EKP võttis pandeemia puhkedes enneolematuid meetmeid, pidas EKP president Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esindajatega vajaduspõhiseid mõttevahetusi. See täiendas 2020. aastal sama komisjoniga toimunud nelja regulaarset istungit, mille käigus arutles president samuti üksikasjalikult aruandekohustuse tavade tõhusa täitmise põhikriteeriumide üle. EKP ja Euroopa Parlament leppisid kokku tihedamas suhtluses seoses EKP strateegia läbivaatamisega.

Lisaks osales EKP president 2020. aasta veebruaris arutelul EKP 2018. aasta aastaaruande kohta ning EKP asepresident esitles EKP 2019. aasta aruannet 2020. aasta mais majandus- ja rahanduskomisjonile. Selle üritusega seoses avaldas EKP tagasiside sisendile, mille Euroopa Parlament esitas EKP 2018. aasta aruande kohta tehtud Euroopa Parlamendi otsuse raames. Peale regulaarsete istungite osales EKP juhatuse liige Fabio Panetta 2020. aasta veebruaris ka Euroopa Parlamendi nädalal, et arutada majandus- ja rahaliidu süvendamist ja laiendamist, ning vahetas 2020. aasta juulis seisukohti majandus- ja rahanduskomisjoniga seoses euro rahvusvahelise tähtsuse ja 2020. aasta oktoobris seoses digitaalse euroga. EKP vastas 2020. aastal ka Euroopa Parlamendi 48 kirjalikule küsimusele, mida oli palju rohkem kui 2019. aastal.

Viimastest eurobaromeetri uuringutest selgub, et 75% euroala vastanutest toetavad eurot ja 40% peavad EKPd pigem usaldusväärseks.[65] Nendest tulemustest nähtub, et EKP usaldusväärsust mõjutavad endiselt majandustulemused, sealhulgas sellised, mis ei allu tema kontrollile, ning et EKP peab pidama konstruktiivseid lisadialooge Euroopa Parlamendi ja kodanikega, et selgitada oma otsuseid ja kuulata ära nende mured.

10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

EKP osales konstruktiivselt G20 algatustes, mis keskendusid piisavale reageerimisele COVID-19 kriisile

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist kinnitas G20 põhjaliku tegevuskava, milles keskenduti hädaolukorrapoliitikale, et leevendada kriisi majanduslikke tagajärgi, kaitsta üleilmset finantssüsteemi ja toetada vaeseid riike. Koos Pariisi klubiga lepiti kokku kõige vaesematele riikidele suunatud ajutises võla teenindamise peatamise algatuses (DSSI) ja kinnitati DSSIst kaugemale ulatuv ühine võlakäsitlusraamistik. Rohkem tööd hakati tegema ka taristu ja rahalise kaasamise valdkonnas, pidades silmas kriisist tingitud uusi probleeme. Seoses finantssektori probleemide ja finantsstabiilsuse nõukoguga tehtava koostööga koostas G20 aruande mõju kohta, mida krediidireitingu agentuuride protsüklilisus avaldab finantsstabiilsusele, ja tegevuskava, et täiendada üleilmsete välismaksete korraldust. G20 arutles ka üleilmse stabiilsusraha üle, millega seotud töö jätkub 2021. aastal. Digitaalmajanduse maksustamise teemalised dialoogid lükkuvad edasi 2021. aastasse.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

IMF reageeris kriisile kiiresti, kasutades analüüsi ja hädaabilaene

EKP oli endiselt aktiivne IMFis ja teistes foorumites peetud aruteludes rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi üle ning jagas oma arvamust Euroopa Liidu või euroala riikide ühiste seisukohtade kohta. Nendes aruteludes keskenduti peamiselt COVID-19 pandeemia mõjule.

IMFil oli oluline osa rahvusvahelise üldsuse reaktsioonis kriisile, sealjuures mitte üksnes seoses majandus- ja finantsolukorra analüüsiga. Lisaks rakendas IMF kiiresti mitut meedet: andis enneolematult paljudele riikidele hädaabirahastust, avas uusi paindlikke krediidiliine, andis vaeseimatele liikmesriikidele võlakergendust ja võttis kasutusele uue laenuandmisvahendi, lühiajalise likviidsusliini. Kriisiaegne laenuandmine jätkus IMFi olemasoleva umbes 1 triljoni USA dollarilise laenuandmisvõime raames. See laenuandmisvõime püsib ka järgmistel aastatel tänu IMFi uue laenuvõtmiskorralduse kahekordistamisele, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2021, ning uute kahepoolsete laenulepete voorule. Nõudlust IMFi ressursside järele tuleb aga hoolega jälgida. EKP toetab mõtet, et IMFi kui finantsturvalisuse võrgu keskpunkti ressursid peavad olema piisavad.

Võttes arvesse pandeemia mõju paljude riikide võlaolukorrale, suurendas IMF märgatavalt oma võlgadega seotud töökava. IMF algatas arutelu võlakriiside lahendamise rahvusvahelise raamistiku täiendamiseks ja teatas kavatsusest vaadata üle oma riigivõlgadega seotud poliitika. Lisaks jätkas IMF iga viie aasta tagant toimuvat põhjalikku järelevalvetegevuse ülevaatust, millega seatakse järelevalve-eesmärgid aastateks 2020–2025, ja finantssektori hindamisprogrammi ülevaatust. Seoses viimasega panustati EKPSi rahvusvaheliste suhete komitee aruandega rahvusvahelisse arutelusse ja anti soovitusi, kuidas hoogustada finantssektori hindamisprogrammi.

Rahvusvaheline koostöö areneva turumajandusega riikide keskpankadega

EKP jätkas koostööd areneva turumajandusega riikide keskpankadega

Enneolematust olukorrast hoolimata jätkas EKP koostööd ELi-väliste keskpankadega, ennekõike peamiste Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika keskpankadega sõlmitud kahepoolsete vastastikuse mõistmise memorandumite ning piirkondlike organisatsioonide ja IMFiga tehtava struktureeritud koostöö alusel. See koostöö kajastab üleilmset huvi EKP seisukohtade, analüütiliste raamistike ja tööprotsesside vastu. Nii ekspertide kui ka poliitikakujundajate tasandi arutelud käsitlesid EKP põhiülesandeid, samuti tehnilisi ja juhtimisprobleeme. Täpsemalt pakkusid keskpanganduse seisukohast märkimisväärset huvi COVID-19, kliimamuutuste ja digiteerimisega seotud teemad. Peale selle jätkas EKP kui ELi institutsioon panustamist ELi laienemisse, pidades konkreetsetel teemadel arutelusid keskpankadega Lääne-Balkani riikides, mis soovivad ELiga liituda.

Infokast 9
ERM II areng

10. juulil 2020 lisati vahetuskursimehhanismi ERM II Bulgaaria leev ja Horvaatia kuna nende kehtivate vahetuskurssidega. Vääringute lisamisel ERM II järgiti Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsioonis sätestatud menetlust, võttes ühtlasi arvesse ka fundamentaalseid tegureid, näiteks pangandusliidu loomist. Enne ERM II-s osalemise taotlemist olid Bulgaaria ja Horvaatia ametiasutused täitnud mitmesugused eelnevad poliitilised kohustused. Nende täitmist jälgisid ja hindasid EKP ja Euroopa Komisjon. Kumbki tegi seda oma pädevusvaldkonnas, milleks on EKP puhul pangandusjärelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ning Euroopa Komisjoni puhul struktuuripoliitika. Kooskõlas varasema tavaga võtsid Bulgaaria ja Horvaatia ERM II-ga liitudes poliitilisi lisakohustusi, et tagada sujuv lähenemine euroalale.[66] Samal ajal kui liituti ERM II-ga, alustasid kaks keskpanka tihedat järelevalvealast koostööd EKPga.[67] ERM II-ga liitumine on riigis euro kasutuselevõtu eeltingimus. Vääring peab osalema ERM II-s ilma tõsiste pingeteta, ennekõike euro suhtes odavnemiseta, vähemalt kaks aastat. Pärast kõikide lähenemiskriteeriumide täitmise hindamist tuleb euroalaga liitumine kinnitada Euroopa Liidu Nõukogu otsusega asjaomaste asutamislepingu sätete kohaselt.[68]

11 Teabevahetuse ja teavitustöö parandamine

„Hea teabevahetus on EKP usaldusväärsuse nurgakivi ja toetab meie legitiimsust nende inimeste silmis, keda me teenime.“
EKP president Christine Lagarde

Koroonaviiruse pandeemia püsivam mõju avaldus muu hulgas enneolematus ebakindluses, mis ei olnud seotud üksnes majanduse ja ühiskonna kui tervikuga, vaid ka iga üksikisikuga, põhjustades ärevust ja tihtipeale ka segadust. Sellises olukorras on avalik-õiguslike asutuste tõepärane, faktipõhine, ajakohane ja selge teabevahetus hädavajalik, et pakkuda elutähtsat teavet ja suurendada usaldusväärsust. Seetõttu kohandas EKP 2020. aastal oma teabevahetust ning suurendas selle ja teavitustegevuse mahtu. Ta andis turgudele ja laiemale üldsusele õigeaegset ja lihtsasti ligipääsetavat infot oma majandusväljavaate hinnangu ja kokkulepitud poliitikameetmete kohta. Kõige olulisema sammuna selgitas EKP oma tegevuse tausta ning selle kavandatud mõju ja eeliseid, mida see pakub euroala inimestele, ettevõtetele, pankadele ja valitsustele.

11.1 Teabevahetus pandeemia ajal

EKP kohandas oma teabevahetusstrateegiat, lähtudes pandeemia tõttu seatud piirangutest, ja viis enamiku teabevahetusest veebi

Pandeemia on sundinud EKPd kohanema uute viisidega eri sihtrühmade teavitamiseks. Uuenduslikud suhtlusvormid on aidanud EKP-l panna jätkuvalt suurt rõhku teabevahetusele ja hoida üldsus asjadega hästi kursis. EKP on hoolitsenud selle eest, et finantsturud ja eksperdid saaksid tema meetmete tehnilistest üksikasjadest hästi aru, ja on vastanud kiirelt kõikidele päringutele. Teave EKP tegevuse kohta on lihtsasti kättesaadav ka koroonaviiruseteemalisel veebilehel.

Üks oluline osa uuest teabevahetuse lähenemisviisist oli üleminek silmast silma toimuvatelt kohtumistelt veebiüritustele, -seminaridele ja -vestlustele. Kuna EKP juhatuse liikmed pidasid pärast pandeemia puhkemist vähem kõnesid ja andsid vähem intervjuusid, täiendas EKP oma teavitusvahendite valikut EKP blogiga. Blogis antakse teavet värskeimate poliitiliste otsuste ja suundumuste kohta nii euroalal kui ka sellest väljaspool. Kõikide artiklite autorid on EKP poliitikakujundajad. 2020. aastal avaldati 19 blogipostitust, millest paljud keskendusid EKP kriisireaktsioonile. Teine oluline viis laiema üldsuseni jõudmiseks oli 2019. aastal alguse saanud EKP taskuhäälingusaade. Taskuhäälingusaatel oli 2020. aastal üheksa osa, mille teemad varieerusid pandeemia mõjust EKP-le ning tema poliitikale ja tegevusele kuni keskpankade rollini kliimamuutustega võitlemises ja digitaalse euro võimalikkuseni.

2020. aasta EKP keskpangandusfoorum, mis oli pühendatud keskpankade rollile muutuvas maailmas, toimus samuti veebis. Uus formaat, mis hõlmas stuudiokeskkonda, interaktiivseid elemente ja otseülekannet, meelitas ligi rohkem vaatajaid ja suurendas kaasatust sotsiaalmeediakanalites, sealjuures pälvis kõige rohkem tähelepanu presidendi kõne rahapoliitika kohta pandeemiast tingitud hädaolukorras. Nagu ka varasematel aastatel, suurendas noorte ökonomistide võistlus foorumi juurdepääsetavust ja tekitas noorte seas huvi.

EKP külastuskeskus, mis on tavaliselt populaarne sihtkoht koolilaste ja üliõpilaste seas ning võimaldab EKPd ja tema poliitikat tundma õppida, pidi oma uksed külastajatele sulgema. Samal ajal tegi EKP külastuskeskuse ligipääsetavaks veebis, pakkudes virtuaalset ekskursiooni. Ekskursioonil osalemine virtuaalreaalsuse seadme abil pakub veelgi erilisemat ja meelihaaravamat kogemust.

Digikanalid on olnud pandeemiaaegses teabevahetuses kesksel kohal. EKP veebis pakutavate võimaluste suurendamine, samuti EKP sotsiaalmeediakanalite ning presidendi ja teiste juhatuse liikmete aktiivsuse kasvatamine on aidanud suurendada EKP ulatust ja kaasata veebis rohkem EKP jälgijaid, sealjuures on sotsiaalmeedias suheldud 2,8 miljonit korda. Selleks mõeldud veebiformaadid, näiteks dialoog üritusel European Youth Event, osutusid populaarseks ennekõike noorema publiku seas. Sellel 2020. aasta mais toimunud üritusel, mis korraldati koos Euroopa Parlamendiga, vastas president Christine Lagarde noorte eurooplaste küsimustele karjääriga seotud murede, Euroopa tuleviku, digiteerimise ja kliimamuutuste kohta. EKP püüdlused teha koostööd kogenud teavitusorganisatsioonide või suunamudijatega, näiteks finantskirjaoskuseteemalise YouTube'i kanaliga Finanzfluss, on samuti aidanud EKP-l kaasata noori ja tegeleda nende muredega.

11.2 Teabevahetus on kahepoolne protsess: „EKP kuulab sind“

EKP kuulab, et tagada oma tegevuse vastavus Euroopa kodanike arusaamade ja ootustega

EKP vaatab strateegia läbivaatuse käigus üle ka oma teabevahetustavad. Sidusrühmad peavad EKP eesmärkidest, strateegiast ja poliitikaotsustest hästi aru saama ning neid toetama. Sellepärast otsustas EKP teavitada mitte ainult tehnilisi eksperte ja analüütikuid, vaid ka laiemat avalikkust. Ta on pühendunud Euroopa kodanike ootuste ärakuulamisele, et mõista paremini nende majandusmuresid ja nõudmisi ning seda, kuidas EKP saaks neid täita.

Oktoobris 2020 korraldati esimene sarja „EKP kuulab sind“ üritus, mida juhtisid EKP president Christine Lagarde ja EKP juhatuse liige Philip R. Lane. Virtuaalüritus tõi kokku 22 esindajat 18-st kodanikuühiskonna organisatsioonist, mis tegutsevad üheksas valdkonnas, sealhulgas keskkonnaküsimused, kestlikkus, sotsiaalne heaolu, äri, religioon, kultuur ja läbipaistvus.

Seitsmest riigist pärit osalised liitusid vestlusega kaugteel. Ürituse keskmes oli kaks sessiooni: üks EKP rahapoliitika ja teabevahetuse mõju ja teine eesootavate üleilmsete probleemide kohta. Arutelud olid avatud ja siirad.

Sarnased arvamusüritused, mida korraldavad euroala riikide keskpangad, pakuvad lisateavet euroala kõikidest paikadest pärit inimeste murede ja ootuste kohta.

Et hankida ideid ja arvamusi paljudelt huvirühmadelt, avas EKP ka veebiportaali „EKP kuulab sind“, et mõista paremini inimeste ettekujutust euroala majandusest ja nende ootusi EKP-le. 2020. aastal esitati portaali kaudu EKP rahapoliitilise strateegia kohta ligi 4000 kommentaari.

Portaali „EKP kuulab sind“ ja samanimelise ürituse ning riikide keskpankade korraldatud ürituste kaudu saadud kommentaare ja sisendit kasutatakse 2021. aastal toimuva rahapoliitika strateegia läbivaatamisega seotud aruteludes.

Lisaks alustas EKP koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega veebiseminaride sarja, mille esimene üritus toimus 2020. aasta septembris ning keskendus mõjule, mida COVID-19 avaldab euroala majandusele, ja EKP poliitilistele lahendustele.

12 Organisatsiooni kohanemisvõime ja juhtimine

EKP on pühendunud oma inimeste inspireerimisele, arendamisele ja kaasamisele. COVID-19 pandeemia tekitatud lisaprobleemidest hoolimata jätkas EKP 2020. aastal andekate inimeste värbamist ja hoidmist ning nende järjepideva arengu toetamist. Samuti tehti edusamme seoses mitme personalialgatuse ja -protsessiga. EKP töötajad jagavad oma kogemusi eritingimuste ja probleemide kohta, millega nad 2020. aastal silmitsi seisid, peatükis „Saage tuttavaks meie inimestega“.

EKP on täielikult pühendunud rangeimate terviklus- ja juhtimisstandardite järgimisele. Rikkumisest teatamise täiustatud raamistiku kehtestamine 2020. aastal rõhutab EKP pühendumust jagatud väärtustele ja ärgitab töötajaid julgelt sõna võtma.

12.1 Personalivaldkonna tipptaseme saavutamine erakordsetes tingimustes

EKP tegevuse keskmes on inimesed

COVID-19 pandeemia tõi EKP-le kaasa uusi katsumusi. 2020. aastal oli EKP põhieesmärk tagada oma töötajate tervis ja ohutus, toetades neid ühtlasi töö ja eraelu ühitamisel ning võimaldades neil saavutada häid töötulemusi.

EKP võttis mitu kaitsemeedet, et kaitsta oma töötajaid ja tagada oma ülesannete täitmine. Pandeemia alguses palus EKP kõikidel töötajatel, kes ei pea täitma EKP hoonetes olulisi ülesandeid, teha kaugtööd. Samuti viidi osa töötajatest üle olulisi ülesandeid täitvatesse valdkondadesse, mis vajasid lisatuge.

EKP kohandas järjepidevalt oma töökeskkonda, eeskirju ja põhimõtteid, et toetada oma töötajate heaolu, soodustada nende kutsealast arengut ning luua kaasav keskkond, eriti enneolematu COVID-19 kriisi tingimustes. Näiteks tagati regulaarne teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine, suurema emotsionaalse toe pakkumine meditsiinilise ja psühholoogilise nõustamise abil ning paindlik tööaeg ja lapsehooldusalane tugi. Samuti pikendas EKP ajutiselt teatavaid lepinguid, mis olid aegumas. EKPga liitunud uute töötajate sisseelamine toimus enamasti kaugteel.

EKP jätkas terve 2020. aasta jooksul jõupingutuste tegemist, et toetada karjääriarendust. 2020. aasta jaanuaris võeti kasutusele uus karjääriraamistik, mis tegi organisatsioonis töökoha vahetamise (kas horisontaalselt või kõrgemale tasemele edutamise kaudu) töötajatele lihtsamaks. Lisaks pakkus EKP töötajatele kaugteel kutsealaseid arenguvõimalusi, näiteks videosilla vahendusel toimuvaid koolitusi ja kursuseid. Et arendada EKP inimeste juhtimiseks olulisi oskusi, juhendati ja nõustati kauglahenduste teel juhte ja meeskonnakoordinaatoreid, kuidas tulla toime COVID-19 kriisiga ning juhtida virtuaalseid või hübriidseid (virtuaalseid ja kohapealseid) meeskondi. Samuti jagati töötajatega teiste organisatsioonide parimaid tavasid ning EKP siseplatvormidele loodi eraldi kohad, kus töötajad ja juhid saavad vahetada mõtteid ja küsida küsimusi.

EKP eesmärk on olla töökoht, mis soodustab avatust, austust, mitmekesisust ja kaasamist, ning nende valdkondadega töötamist jätkati ka 2020. aastal. See soodustas töötajate seas kaasavat käitumist, mis oli hädavajalik suuresti virtuaalseks muutunud töökeskkonnas. Mis puutub soolisse tasakaalu, siis võttis EKP 2020. aastal vastu uue strateegia, mis sisaldab uusi soopõhiseid eesmärke ja neid täiendavaid meetmeid soolise mitmekesisuse toetamiseks. Esimest korda hõlmavad need eesmärgid nii värbamis- kui ka edutamisotsuseid ja naistöötajate üldist osakaalu EKPs.

Skeem 4

Naistöötajate värbamise, edutamise ja üldise osakaalu eesmärgid EKPs

Allikas: EKP.
Märkus. Naistöötajate osakaalu mõõdetakse alalistel ja tähtajalistel ametikohtadel töötavate ekspertide arvu alusel.

EKP jätkas COVID-19 pandeemiast hoolimata mitmekesisuse ja kaasamise alase teadlikkuse suurendamist. Töötajate võrgustike abil tähistati selles valdkonnas mitut olulist sündmust, näiteks holokausti rahvusvahelist mälestuspäeva, rahvusvahelist naistepäeva, rahvusvahelist homo-, bi-, kesksoolisus- ja transvaenu vastast päeva (IDAHOBIT), rassilise diskrimineerimise kaotamise rahvusvahelist päeva ning rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. 2020. aastal loodi EKPs ka uus töötajate võrgustik, vanemate võrgustik (Parents Network), mille eesmärk on tagada suurem organisatsiooniline teadlikkus vanemlusega seotud teemadest ning edendada organisatsioonikultuuri, põhimõtteid ja teenuseid, mis teenivad kõige paremini vanemate ja tulevaste vanemate huve ning vastavad nende vajadustele.

Et jälgida töötajate heaolu ning mõista nende vajadusi ja muresid praeguses erakordses keskkonnas, otsustas EKP teha regulaarseid organisatsiooni hetkeolukorra kontrolle. Need kontrollid jätkuvad terve COVID-19 pandeemia kestel ja võimaldavad EKP-l võtta töötajate toetamiseks asjakohaseid meetmeid, säilitada nende heaolu ja kaasatus ning edendada kaasavat töökultuuri.

12.2 Saage tuttavaks meie inimestega

Massimo Antolini, nõustaja, infosüsteemide peadirektoraat

Ma töötan lõppkasutajatele mõeldud teenuste üksuses, mis varustab tervet EKPd sülearvutite ja telefonide, side- ja koostöövahendite ning videokonverentsiteenustega ja tegeleb nende haldusega, tagades, et meie kolleegid saaksid teha tööd ja püsida ühenduses, ükskõik kus nad ka ei viibiks. Lisaks abistame juhatuse liikmeid ja nende büroosid IT-küsimustes.

Koos teiste taristu- ja operatsiooniteenuste üksuse meeskondadega pakume kaugjuurdepääsu kõikidele EKP IT-teenustele. Kaugjuurdepääs võimaldab EKP töötajatel alates COVID-19 pandeemia algusest teha tööd kodus, vähendades nii meie hoonetes nakkuse levimise riski. Kuigi tehnoloogia ei suuda täielikult asendada füüsilise kohaloleku ja silmast silma suhtlemise eeliseid, on see aidanud alates koroonaviirusega seotud piirangute kehtestamisest tagada talitluspidevuse ja toetanud organisatsiooni kohanemisvõimet.

Nendele töötajatele, kes jätkavad tööd EKP hoonetes, on tehtud kättesaadavaks mitu täiustatud videokonverentsivarustusega koosolekuruumi ja me oleme alati olemas, et kasutajatele pidevat tuge pakkuda. Jõupingutused on juba vilja kandnud: nii töötajad kui ka juhatuse liikmed on õppinud uusi oskusi ning kasutavad nüüd seda moodsat taristut enesekindlalt virtuaalsete kohtumiste ja mitmesuguste pressiürituste ja institutsioonidevaheliste videoürituste korraldamiseks. Reisipiirangud andsid võimaluse korraldada veelgi rohkem kaugüritusi ja EKP pole kunagi varem olnud inimestele nii lähedal ja kättesaadav kui praegu.

Shani Kopolo, praktikant, personali peadirektoraat

Ma sain hiljuti magistrikraadi Edinburghi Ülikoolist rahvusvahelise personalijuhtimise alal. Ma olen pärit Soomest ja Sambiast ning kasvasin üles Viinis, kus käisin rahvusvahelises koolis. Olen kokku puutunud paljude kultuuridega ja ootasin põnevusega EKPga liitumist. Töökultuuri meeskonna talentide haldamise üksuse praktikandina töötan projektidega, mis on muu hulgas seotud mitmekesisuse ja kaasamisega. Meie algatuste eesmärk on tagada, et EKP oleks töökoht, kus iga töötaja tunneb end väärtustatuna, austatuna, kaasatuna ja võimestatuna, et ta saaks jääda tööd tehes iseendaks. See on alati oluline tingimus, kuid COVID-19 pandeemia muutis selle veelgi tähtsamaks. Ma kogesin seda ka ise. EKPga liitumine pandeemia keskel tekitas probleeme seoses meeskonda lõimumise, abi otsimise ja asjade õppimisega, kuna tavapärased silmast silma suhtlemise võimalused polnud lihtsalt saadaval. Võimalus rääkida kolleegidega e-posti asemel videokõne vahendusel tuli aga sisseelamisel suureks kasuks. Lisaks andis minu meeskond endast kõik, et mind kaasata. See näitas mulle, et meie kaasamisalased pingutused kaugtöö tingimustes on töötaja heaolu tagamiseks elutähtsad, eriti COVID-19 pandeemiast tingitud erakordses olukorras.

Julia Körding, finantsriskide vanemspetsialist, riskihalduse peadirektoraat

Ma liitusin EKPga 2006. aastal pärast seda, kui olin omandanud doktorikraadi ja läbinud järeldoktorantuuri puhtas matemaatikas, kuna ma soovisin ühendada ennast pärismaailmaga ja teha inimeste elu paremaks. Oma igapäevatöös olen motiveeritud EKP eesmärgist töötada kõikide Euroopa inimeste heaolu nimel. 2020. aasta alguses töötasin sekretariaadi peadirektoraadis, kus koordineerisin EKP nõukogu koosolekuid ja EKP 2019. aasta aruande ettevalmistusi. Kui EKP-l oli vaja rohkem inimesi, kes aitaksid reageerida COVID-19 pandeemiale, liikusin lühikese etteteatamisega 2020. aasta aprillis üle riskijuhtimise peadirektoraati. Tänu oma matemaatilisele taustale sain aidata meeskonnal hinnata uusi krediidihinnangu süsteeme ja koostada asjakohased riski maandamise meetmed. Selle eesmärk on võimaldada pankadel esitada rohkem laene rahapoliitiliste operatsioonide tagatiseks ja kaitsta nii reaalmajanduse rahastamist. Paljude kuude jooksul kohtusin oma uute kolleegidega ainult virtuaalselt. Keeruliste tehniliste probleemide arutamine kodukontoris sülearvuti vahendusel polnud alati lihtne, kuid mind toetas suurepärane meeskond, kes tegi sellest väga tänuväärse kogemuse. Ma olen väga uhke, et sain anda oma väikese panuse, et vähendada pandeemia mõju euroala inimestele.

Belén Pérez Esteve, avalikkuse teavitamise vanemspetsialist, avalike suhete peadirektoraat

Et täita hinnastabiilsusega seotud ülesandeid, peab EKP olema nii turuosalistele kui ka Euroopa kodanikele mõistetav. See kehtib eriti äärmuslikus olukorras, nagu koroonaviiruse pandeemia. Välise kaasamise meeskonna liikmena panustan avalikkusele EKP töö selgitamisse, korraldades algatusi noorte eurooplaste jaoks. Kuna pandeemia majandusmõju on tabanud noori kõige rängemalt, tegime 2020. aastal pingsat tööd, et pakkuda tõhusaid veebipõhiseid alternatiive kavandatud füüsilistele üritustele ja noortele sobivaid uuenduslikke formaate. Üks üritus, mis toimus lõpuks pandeemia tõttu virtuaalselt, oli noortele mõeldud veebipõhine dialoog president Christine Lagarde'iga üritusel European Youth Event, kus osalejad said temalt otse küsimusi küsida. Lisaks korraldas meie meeskond mitu intervjuud finantskirjaoskuse teemalise YouTube'i kanaliga Finanzfluss ja sotsiaalmeediakampaania koostöös Euroopa Noortefoorumiga, et arvestada EKP strateegia läbivaatamisel noorte eurooplaste arvamust. Kommunikatsioonisuundumuste ja sihtrühmade eelistustega kaasas käimine on digiajastul ja eriti pandeemia tingimustes keeruline, kuid väga rahuldust pakkuv, kui suudad täita eesmärgi ehk suurendada teadlikkust meie tegevusest ja jõuda uute inimesteni.

Olivier Strube, pangatähtede väljastamise peaspetsialist, pangatähtede direktoraat

Mina vastutan europangatähtede tarne kavandamise eest üheksast trükikojast, kus neid trükitakse, 19 riigi keskpanka, kes teevad need kodanikele kättesaadavaks. Ma koostan tavaliselt kõikidele keskpankadele konkreetse aasta kohta igakuise tarnegraafiku sularahanõudluse prognoosi alusel mitu kuud ette, kasutades optimeerimistarkvara, et nõudlust ja pakkumist tõhusalt ühitada. 2020. aasta märtsis, enne esimesi pandeemiast tingitud liikumispiiranguid, oli nõudlus pangatähtede järele erakordselt suur. Sellele järgnes trükikodade ja kordusemissiooniks sobivate pangatähtede väljavalimise eest vastutavate sularahakeskuste töö osaline ja/või täielik peatamine, mis vähendas ootamatult pangatähtede pakkumist. Selle harukordse nõudluse ja pakkumise häire tõttu pidin tarnegraafiku täielikult ümber tegema ja algatama meie strateegilistest pangatähtede reservidest rohkem kui 20 vajaduspõhist pangatähtede saadetist Euroopa eri paikadesse. Ma pidin jälgima hoolega pangatähtede varusid, saatma neid riikide keskpankadele ja nendega suhtlema, et vältida euroala riikides pangatähtede puudust. Selle ülesande lahendamisel aitas meid ka pangas välja töötatud rakendus, mis võimaldas prognoosida eri pakkumis- ja nõudlusstsenaariume. Ma olin tunnistajaks tõelisele Euroopa vaimule: kõik 19 riigi keskpanka pakkusid üksteisele sel keerulisel ajal pragmaatilist abi, et iga kodanik pääseks ligi sularahale siis, kui vaja.

Anne van der Graaf, jätkuõpingute programmis osaleja, turutehingute peadirektoraat

Jätkuõpingute programmis osalemise teisel aastal liitusin euroala võlakirjaturgude üksusega, kus mu peamine ülesanne on aidata riikide keskpankadel teha varaostukava ja erakorralise varaostukava raames ettevõtlussektori oste. Ma aitan otseselt tagada, et äriühingud leiaksid soodsaid rahastamistingimusi ka koroonaviiruse pandeemiast tingitud äärmuslikes oludes. Mul vedas, et sain vahetu töökogemuse EKP kauplemisruumis. Kuna piirangute tõttu saab kontoris olla veelgi vähem inimesi, on koroonaviiruse pandeemia minu tööpäeva palju muutnud ja ma olen pidanud jälgima euroala võlakirjaturge kodust. Minu korteri hubasest külalistetoast on saanud kontor ja minu laua kõrval asuvatest korterikaaslase trummidest uuenduslik kontorimööbel.

Stefan Wredenborg, meeskonna vanemjuht ja finantsstabiilsuse komitee sekretär, makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsuse peadirektoraat

EKP ning riikide keskpankade ja järelevalveasutuse koostöö üks oluline osa toimub komiteede kaudu. Üks nendest on finantsstabiilsuse komitee, mis töötas 2020. aastal pandeemia tõttu intensiivsemalt. Toimusid sagedased virtuaalkohtumised, mille käigus arutleti finantsstabiilsusega seonduvat ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuseid. Ma asusin tööle komitee sekretärina 2020. aastal ja pidin uues ametis kõike lennult haarama. See sai võimalikuks tänu sellele, et mu eelkäija andis töö sujuvalt üle, ning sekretariaadimeeskonna suurepärastele kolleegidele ja komitee esimehe juhtnööridele.

See oli katsumusterohke aasta ka liikmete jaoks, kuna me kõik pidime harjuma uute koostööviisidega ja tulema ühtlasi toime suurenenud töömahuga. Ma usun, et saime sellega hakkama tänu koostöövalmidusele, riiklike ametiasutuste ja EKP ekspertide suurepärastele analüüsidele ning IT-üksuse toele, mis aitas meil uue virtuaalreaalsusega toime tulla. Kummalisel kombel leian, et me muutusime sel aastal komiteena lähedasemaks, olgugi et me ei kohtunud silmast silma. Võimalus näha videokoosolekutel ELi riikide liikmeid istumas mitte suure laua taga, vaid kodukontorites, näitas, et me oleme sel keerulisel ajal tõepoolest ühes paadis. Sellegipoolest tundsime kõik aeg-ajalt puudust silmast silma kohtumisest ja võimalusest viia end puhkepauside ajal üksteise eluga kurssi.

12.3 Usaldusväärsuse ja üldjuhtimise tavade tugevdamine

Rikkumistest teatamise täiustatud raamistik ja põhimõtted kaitsevad EKP usaldusväärsust, edendavad head ühingujuhtimise tava ning võimaldavad töötajatel julgelt sõna võtta

Et kaitsta EKP usaldusväärsust ja edendada head juhtimistava, kehtestati 2020. aastal täiustatud asutusesisene rikkumistest teatamise raamistik ja põhimõtted. Uus raamistik sisaldab asutusesisest töövahendit, mis võimaldab saata lihtsalt ja turvaliselt anonüümseid teateid võimalike töökohustuste rikkumise, ebakohase käitumise või muude eeskirjade eiramise kohta ning rikkumisest teatajatel ja tunnistajatel paluda kättemaksu eest kaitset kooskõlas nüüdisaegsete standarditega. Lisaks on laiendatud põhimõtete kohaldamisala, et hõlmata kõiki kõrgetasemelisi EKP ametnikke. Rikkumistest teatamise raamistik täiendab EKP olemasolevat rikkumistest teavitamise mehhanismi, mida kasutatakse ennekõike pangandusjärelevalve valdkonna probleemidest teavitamiseks.

EKP piires töötati välja uued algatused ja teavituskampaaniad, et hoida töötajaid kursis eetikareeglite ja -sätetega, ning kõik uued töötajad läbisid kohustusliku eetilise käitumise veebipõhise koolitusprogrammi. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakond vastas 2020. aastal rohkem kui 1900 päringule mitmesugustel teemadel, sealjuures jagunesid päringud keskpanganduse ja pangandusjärelevalve töötajate vahel võrdselt. Ligi 60% päringutest puudutasid töötajate isiklikke finantstehinguid, järgnesid päringud asutusevälise tegevuse kohta ja huvide konfliktiga seotud küsimused (vt joonis 25). Välise teenuseosutajaga tehtud vastavuskontrollid kinnitasid, et EKP töötajad ja kõrgetasemeliste organite liikmed järgivad üldiselt isiklike finantstehingute kohta kehtestatud reegleid.

Joonis 25

2020. aastal EKP töötajatele esitatud päringute ülevaade

(päringute arv)

Allikas: EKP.

Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil jätkus koostöö riikide keskpankade ja pädevate ametiasutustega eetikaküsimuste ja vastavuskontrolli ametnike töörühma kaudu ning selles keskenduti eri asutustes kehtivatele eetikasuunistele.

Rahvusvahelisel tasandil võeti EKP vastu mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustikku (ENMO). Selles foorumis vahetatakse teavet ja kogemusi, soodustatakse koostööd seoses ühist huvi pakkuvate usaldusväärsusküsimustega ning edendatakse tegevusstandardeid. ENMO liikmesus näitab, et EKP on pühendunud eetika ja hea juhtimistavaga seotud teemadele.

EKP eetikakomitee hindas kooskõlas kõrgetasemeliste Euroopa Keskpanga töötajate käitumisjuhendiga juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete EKP veebisaitidel avaldamiseks esitatud huvide deklaratsioone. 2020. aasta jooksul suurenes eetikakomitee väljastatud arvamuste arv, millest enamik olid seotud isikliku ja ametiaja lõppemise järgse tegevusega.

Et EKP nõukogu läbipaistvust veelgi suurendada, otsustati avaldada EKP veebisaidil eetikakomitee arvamused seoses huvide konfliktide juhtumite ja ametiajajärgse tasustatava tööga, mis olid adresseeritud EKP juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu praegustele ja tulevastele liikmetele.

2020. aastal vastas EKP 67-le ELi kodaniku esitatud EKP dokumentide juurdepääsutaotlusele ja väljastas üle 190 dokumendi (millest mõni oli osaliselt avalikustatud).

EKP auditikomitee[69] korraldas oma mandaadi läbivaatuse, mida tehakse kord kolme aasta jooksul, ning kehtestas lisasätted, et vastata Euroopa Parlamendi ja valitsusväliste organisatsioonide üleskutsele tugevdada ja kaitsta liikmete sõltumatust. Auditikomitee nõustab EKP nõukogu seoses üldjuhtimise põhiaspektidega EKPs, hõlmates nii keskpanganduse kui ka pangandusjärelevalve haru, ning eurosüsteemis. Komiteele anti regulaarselt teada EKP meetmetest ja algatustest seoses COVID-19 pandeemiast tingitud finants- ja operatsiooniriskide maandamisega ning see jätkas avatud auditisoovituste õigeaegse rakendamise edendamist.

Raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/annual-accounts/html/ecb.annualaccounts2020~0508aea2f9.et.html

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2020

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/balance/html/ecb.eurosystembalancesheet2020~0da47a656b.et.html

Statistikaosa (saadaval ainult inglise keeles)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ecb.ar_annex2020_statistical_section~ae79ac8ab8.en.pdf

© Euroopa Keskpank, 2021

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Saksamaa
Telefon +49 69 1344 0

Veebisait www.ecb.europa.eu

Kõik õigused kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Aruande andmed on esitatud 2021. aasta 25. veebruari seisuga (kui pole sõnaselgelt märgitud teisiti).

Erialaterminid on avaldatud EKP sõnastikus (saadaval ainult inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-4639-1, ISSN 1830-2955, doi: 10.2866/365331, QB-AA-21-001-ET-Q

  1. 2020. aasta lõpu väljavaates eeldati pandeemiale meditsiinilist lahendust ja ulatuslikku vaktsineerimist alates 2021. aasta keskpaigast.
  2. Peatükis 1.2 kajastuvad Eurostati teise, 9. märtsil 2021 avaldatud hinnangu andmed.
  3. Vt EKP majandusülevaate 8/2020 infokast „Pandeemia pikaajaline mõju: pilguheit juhtivate ettevõtete küsitlusele“.
  4. Vt EKP majandusülevaate 5/2020 täispika ingliskeelse versiooni infokast „A preliminary assessment of the impact of the COVID-19 pandemic on the euro area labour market“.
  5. Vt EKP majandusülevaate 7/2020 täispika ingliskeelse versiooni infokast „The impact of COVID-19 on potential output in the euro area“.
  6. Eelarvepoliitika kurss kajastab peale riigi rahanduse automaatse reaktsiooni äritsükli suhtes ka eelarvepoliitika stiimulite suunda ja mõju majandusele. Seda hinnatakse siin muutusena tsükliliselt kohandatud esmase eelarvepositsiooni suhtarvus, millest on maha arvatud valitsuse toetus finantssektorile. Täpsema ülevaate saamiseks euroala eelarvepoliitika seisundi mõiste kohta vt EKP majandusülevaate 4/2016 täispika ingliskeelse versiooni artikkel „The euro area fiscal stance“.
  7. Vt Euroopa Komisjoni 2020. aasta sügisprognoos.
  8. Lisateabe saamiseks vt EKP majandusülevaate 1/2021 täispika ingliskeelse versiooni artikkel
    The initial fiscal policy responses of euro area countries to the COVID-19 crisis“.
  9. Vt Euroopa Komisjoni 2020. aasta sügisprognoos.
  10. Peatükis 1.4 kajastuvad Eurostati teise, 9. märtsil 2021 avaldatud hinnangu andmed.
  11. Toiduainete hindade ajutise järsu kallinemise põhjuste üle on arutletud üksikasjalikult EKP 2020. aasta täispika ingliskeelse majandusülevaate nr 5 infokastis „Recent developments in euro area food prices“.
  12. Vt arutelu tarbijahindade mõõtmise keerukuse kohta pandeemia ajal EKP majandusülevaate 7/2020 täispika ingliskeelse versiooni infokastis „Consumption patterns and inflation measurement issues during the COVID-19 pandemic“.
  13. Lisateabe saamiseks vt EKP majandusülevaate 4/2020 infokast „Lühendatud tööaja kava ning selle mõju palgale ja kasutatavale tulule“ ja EKP majandusülevaate 8/2020 infokast „Palgadünaamika hindamine COVID-19 pandeemia ajal: kas kollektiivlepinguga määratud palkade andmed võivad abiks olla?“.
  14. Üksikasjalikum teave pankadele kapitali- ja tegevustoetuse andmiseks võetud järelevalvemeetmete kohta on leitav peatükis 3.3 ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2020. aasta aruandes.
  15. Lisaks teatas EKP nõukogu, et kavatseb igal juhul juhtida erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi. See erakorralise varaostukava reinvesteerimisstrateegia leevendab rahastamistingimuste soovimatu karmistamise riski.
  16. Lisaks pakkus eurosüsteem kaitsemeetmena likviidsust, algselt märtsis täiendavate pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide abil ja seejärel aprillis, käivitades seitse pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni (PELTRO).
  17. Eurosüsteemi eesmärk on teha varaoste turu suhtes erapooletult, ostes kõiki kõlbliku tähtajaga väärtpabereid kõikides riikides, nii et see kajastaks euroala riigivõlakirjaturu struktuuri.
  18. Vt lisateavet eri varaostukavade väärtpaberilaenude kohta EKP veebisaidi osas „Securities lending of holdings under the asset purchase programme (APP) and the pandemic emergency purchase programme (PEPP)“.
  19. EKP avaldab igal kuul eurosüsteemi keskmise kuise avaliku sektori väärtpaberite ostukava laenujäägi koondandmed ja saadud sularahatagatise keskmise kuise koondsumma andmed.
  20. Vt „The financial risk management of the Eurosystem’s monetary policy operations“, EKP, juuli 2015.
  21. Vt ka EKP veebisaidi lehekülg „Asset purchase programmes“.
  22. Varaga tagatud väärtpaberitel peab olema vähemalt kaks välise reitinguagentuuri antud krediidireitingut.
  23. Vt Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunise (EL) 2015/510 (eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3) artikli 138 lõike 3 punkt b.
  24. Emitendi limiidid viitavad emitendi väärtpaberite saldo maksimaalsele osakaalule, mida eurosüsteem võib omada.
  25. Vt EKP 1999. aasta jaanuari kuubülletääni artikkel „The stability-oriented monetary policy strategy of the Eurosystem“ ja EKP 2003. aasta juuni kuubülletääni artikkel „The outcome of the ECB’s evaluation of its monetary policy strategy“.
  26. Vt Parker, M., „The impact of disasters on inflation“, EKP teadustoimetised nr 1982, november 2016.
  27. Vt De Haas, R. ja Popov, A., „Finance and carbon emissions”, EKP teadustoimetised nr 2318, september 2019.
  28. Vt Benmir, G., Jaccard, I. ja Vermandel, G., „Green asset pricing“, EKP teadustoimetised nr 2477, oktoober 2020.
  29. Vt Agnoletti, M., Manganelli, S. ja Piras, F., „Covid-19 and rural landscape: the case of Italy“, EKP teadustoimetised nr 2478, oktoober 2020.
  30. Vt EKP 2020. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaade.
  31. Vt EKP 2020. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaade.
  32. Vt nt EKP pangandusjärelevalve 28. juuli 2020. aasta analüüs „COVID-19 Vulnerability Analysis“ ja Budnik jt „Banking euro area stress test model“, EKP teadustoimetis, nr 2469, september 2020.
  33. Pärast asjaomaseid taotluseid EKPga tiheda koostöö alustamiseks tehti 2019. aastal Bulgaaria pankade põhjalik hindamine ja 2020. aastal Horvaatia pankade põhjalik hindamine.
  34. Vt „ECB establishes close cooperation with Bulgaria’s central bank“, EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 10. juuli 2020.
  35. Vt „ECB establishes close cooperation with Croatia's central bank“, EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 10. juuli 2020.
  36. Vt „ECB lists Bulgarian and Croatian banks it will directly supervise as of October 2020“, EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 11. september 2020.
  37. Vt „ECB Banking Supervision provides temporary capital and operational relief in reaction to coronavirus“, EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 12. märts 2020.
  38. Vt „ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus“,
    EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 20. märts 2020.
  39. Vt McCaul, E., „A pragmatic SREP delivers appropriate supervision for the crisis“,
    EKP pangandusjärelevalve blogi, 12. mai 2020.
  40. Vt „ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus“,
    EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 20. märts 2020.
  41. Vt „ECB allows temporary relief in banks’ leverage ratio after declaring exceptional circumstances due to pandemic“, EKP pangandusjärelevalve pressiteade, 17. september 2020. Kiirkorras muudetud kapitalinõuete määrus võimaldab pangandusjärelevalveasutustel lubada pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist pankadel keskpankade vastu olevad nõuded finantsvõimenduse määrast välja jätta.
  42. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 ja eriti selle artikli 178 lõike 2 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
  43. Vt Enria, A. ja Fernandez-Bollo, E., „Fostering the cross-border integration of banking groups in the banking union“, EKP pangandusjärelevalve blogi, 9. oktoober 2020.
  44. Vt Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamus liidu kriisiohjamise raamistiku muudatuste kohta (CON/2017/47) (ELT C 34, 31.1.2018, lk 17).
  45. Vt nt de Guindos, L., Panetta, F. ja Schnabel, I., „Europe needs a fully fledged capital markets union – now more than ever“, EKP blogi, 2. september 2020.
  46. Vt „Financial Integration and Structure in the Euro Area“, EKP, märts 2020.
  47. 2020. aasta jaanuaris võeti vastu uus T2Si statistikaraamistik. Vt ülevaade põhimuudatustest ja nende mõjust T2Si näitajatele T2Si 2019. aasta aastaaruande infokastis „Changes in the T2S statistical framework“.
  48. Repolepingud on lepingud, mille puhul annab laenu andev keskpank teisele keskpangale juurdepääsu oma valuutas nomineeritud vahenditele, aktsepteerides selles valuutas nomineeritud vara tagatisena laenu võtva keskpanga laenu katteks.
  49. Vt ka Panetta, F. ja Schnabel, I., „The provision of euro liquidity through the ECB’s swap and repo operations“, EKP blogi, 19. august 2020.
  50. Vt „ECB starts publishing compounded euro short-term rate (€STR) average rates on 15 April 2021”, EKP pressiteade, 18. märts 2021.
  51. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2, EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 artikliga 9.
  52. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikliga 8.
  53. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes nõukogu 19. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/672 (millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)) artikliga 10).
  54. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).
  55. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).
  56. Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis on sõlmitud euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel ning kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21.2 ning EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artikliga 2.
  57. Kapitalinõuete määruse artikli 430c alusel andsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa pangandusjärelevalvele õiguse teha teostatavusuuring ning palusid, et selles arvestatakse EKPSilt saadud sisendiga.
  58. Vt EKP 15. aprilli 2020. aasta teatis „ECB communication to reporting agents on the collection of statistical information in the context of COVID-19“ ja EKP 29. aprilli 2020. aasta teatis „ECB communication to reporting agents on the extension of deadlines for the reporting of statistical information in the context of COVID-19“.
  59. Vt EKP majandusülevaate 7/2020 täispika ingliskeelse versiooni artikkel „The evolution of the ECB’s accountability practices during the crisis“.
  60. Küsitlus toimub iga kuu ja hõlmab praegu kuut suuremat euroala riiki. Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias koosneb valim umbes 2000-st ning Belgias ja Madalmaades 1000 vastajast.
  61. Laenuvõtjapõhiste meetmete hulka kuuluvad näiteks laenusumma ja tagatisvara väärtuse ning võla ja tulu suhtarvude piirmäärad.
  62. Vt nt EKP veebipõhine töötuba „Tracking the economy with high frequency data“, 16. oktoober 2020; Eraslan, S. ja Götz, T., „An unconventional weekly economic activity index for Germany“, tehnilised toimetised, nr 2, Deutsche Bundesbank, 2020, ning Delle Monache, D., Emiliozzi, S. ja Nobili, A., „Tracking economic growth during the Covid-19: a weekly indicator for Italy“, COVID-19 märgukiri, Banca d’Italia, 27. jaanuar 2021.
  63. Nõuete mittejärgimiste hulka kuuluvad i) juhtumid, kus riiklik ametiasutus ei ole esitanud EKP-le konsulteerimiseks EKP pädevusse kuuluvaid õigusaktide eelnõusid, ning ii) juhtumid, kus riiklik ametiasutus on küll ametlikult EKPga konsulteerinud, kuid ei ole andnud EKP-le piisavalt aega eelnõuga tutvuda ja esitada oma arvamus enne õigusakti vastuvõtmist.
  64. Vt Dall’Orto Mas, R., Vonessen, B., Fehlker, C. ja Arnold, K., „The case for central bank independence: a review of key issues in the international debate“, EKP üldtoimetised nr 248, oktoober 2020.
  65. Vt arutelu EKP avaliku usaldusväärsuse olukorra, arengu ja sotsiaaldemograafilise jaotuse ja euro toetuse kohta EKP majandusülevaate 4/2020 täispika ingliskeelse versiooni artiklis „Citizen’s attitudes towards the ECB, the euro, and Economic and Monetary Union“.
  66. EKP veebisaidilt leiab ERM II kommünikeed (Bulgaaria ja Horvaatia), riikide taotlused ning ühinemiseelsete ja -järgsete kohustuste loetelu (Bulgaaria ja Horvaatia).
  67. Lisateavet leiab EKP järelevalvetegevust käsitlevast 2020. aasta aruande peatükist 4.1.
  68. Lisateabe saamiseks vt EKP majandusülevaate 8/2020 täispika ingliskeelse versiooni artikkel
    The European exchange rate mechanism (ERM II) as a preparatory phase on the path towards euro adoption – the cases of Bulgaria and Croatia“.
  69. 2020. aasta veebruaris asus auditikomitee esimehena tööle Yannis Stournaras.