Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Pilguheit möödunud aastale

 2017. aastal jätkus euroala majanduse elavnemine stabiilse ja laiapõhjalise kasvuna. Aasta majanduskasv oli 2,5% ning 2017. aasta lõpuks oli kasv jätkunud 18 järjestikuse kvartali jooksul. See kujutab endast kiireimat kasvu viimasel kümnendil ning kõige laiapõhjalisemat viimase kahekümne aasta jooksul. Ka kasvumäärade lahknevused euroala riikide lõikes on väikseimad alates majandus- ja rahaliidu loomisest.

Jõuline kasv tagas tööturu elavnemise tempoka jätkumise. Tööhõive suurenes 1,6% ning saavutas rekordtaseme; seda edendas naiste ja vanemaealiste tööhõives osalemise erakordselt kõrge määr. Tööpuudus vähenes madalaimale tasemele alates 2009. aasta jaanuarist. Alates 2013. aasta keskpaigast on loodud 7,5 miljonit uut töökohta, mis korvab kriisi ajal kaotatud töökohtade koguarvu.

Nagu ka varasematel aastatel, oli EKP rahapoliitikal elavnemise ja lähenemise protsessis keskne roll. 2017. aastal kadus valdav osa erinevustest, mida seni täheldati rahapoliitika majandusse ülekandumises, ning rahastamistingimused stabiliseerusid kogu euroalal rekordiliselt madalal tasemel. See aitas kaasa erasektorile antavate laenude kasvu jõuliseimale kiirenemisele 2008. aastal alanud kriisist saati.

Reaalmajanduse tugeva kasvuga ei kaasnenud siiski samaväärset inflatsiooni arengut. Samal ajal kui koguinflatsioon elavnes varasema tasemega võrreldes ja oli 2017. aasta jooksul keskmiselt 1,5%, püsis euroalasisene hinnasurve tagasihoidlik ning puudusid märgid alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest.

Kasvu- ja inflatsiooniväljavaate erinevus kujundas aasta jooksul EKP rahapoliitilisi otsuseid, mille tulemusel tehti kohandusi ka varaostukavas.

2017. aasta oktoobris tegi EKP nõukogu otsuse vähendada veelgi varaostude igakuist mahtu – 60 miljardilt eurolt 30 miljardi euroni –, kuid pikendada ostukava kestust vähemalt üheksa kuu võrra ehk kuni 2018. aasta septembrini. Ühtlasi eemaldas EKP nõukogu oma ametlikust teavitusest selgesõnalise viite valmisolekule laiendada varaostukava, kui väljavaade muutub vähem soodsaks.

Need otsused kajastasid EKP nõukogu suuremat kindlustunnet majanduse väljavaate suhtes, mille puhul senise kursi jätkamine olnuks veelgi ekspansiivsem. Samas möönis nõukogu vajadust oodata kannatlikult inflatsioonisurve tugevnemist ning tagada rahapoliitika stabiilne toetus, et inflatsioonidünaamika kujuneks püsivaks ja jätkusuutlikuks.

Ehkki rahapoliitika annab praegu soovitud tulemusi, võivad sellel olla ka kõrvalmõjud. Seepärast jälgis EKP 2017. aastal jätkuvalt ja tähelepanelikult finantsstabiilsust ohustavaid riske, mis näisid olevat vaoshoitud.

Kiirem nominaalkasv aitas vähendada riske, parandades ettevõtete ja kodumajapidamiste võla jätkusuutlikkust. Võla suhtarv on mõlemas sektoris alanenud 2008. aasta alguses täheldatud tasemele, mis näitab, et elavnemine ei ole toimunud finantsvõimenduse taastamise arvelt erasektoris. Tegelikult on pea esimest korda pärast majandus- ja rahaliidu loomist tekkinud olukord, kus erasektori kulutused on kasvanud ning erasektori võlakoormus samal ajal vähenenud.

Pankade jaoks on majanduskeskkonna paranemine samuti pakkunud võimalust oma bilanssi tugevdada. Tugevam majandus aitas stabiliseerida kasumlikkust tänu suurematele ärimahtudele ning vara väärtuse languse kompenseerimisega seotud kulude vähenemisele. Pankade šokitaluvusvõime suurenes veelgi (2017. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,5%) ning varade kvaliteet paranes.

Euroala pangad hakkasid hoogsamalt vähendama viivislaene, mille osakaal laenude kogumahus vähenes 8%-lt 2014. aastal 5,2%-le 2017. aasta kolmandas kvartalis. Ainuüksi 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenesid viivislaenud 119 miljardi euro võrra ning üha enam realiseeriti viivislaene järelturul müües. Seda toetasid EKP algatused viivislaenude turu läbipaistvuse parandamiseks. Edaspidi tuleb siiski teha veel jõupingutusi viivislaenude suure osakaalu vähendamiseks.

EKP jätkas ka finantsturutingimuste jälgimist. 2017. aastal oli turgude olukord suhteliselt rahulik, kuid nad olid endiselt haavatavad riskipreemiate järsu ümberhindluse ja finantsturgude volatiilsuse kasvu suhtes. Need riskid realiseerusid üleilmsetel aktsiaturgudel 2018. aasta alguses, ehkki seni ei ole täheldatud mõju märkimisväärset ülekandumist euroala laenuturgudele ja finantstingimustele üldisemalt.

Aastal 2017 toimusid olulised muudatused ka euroala maksesüsteemis. Lõpule jõudis TARGET2-väärtpaberite (TARGET2-Securities, T2S) projekti viimane üleminekuetapp. Selle platvormi kaudu arveldati keskmiselt 556 684 tehingut päevas. Ringlusse lasti uus 50-eurone pangatäht. Sellega parandati makseturvalisust euroala elanike jaoks, kes kasutavad müügikohtades peamise maksevahendina jätkuvalt sularaha.

EKP tegi ka jõupingutusi, et tagada läbipaistvus ja aruandekohustuse täitmine Euroopa Liidu kodanike ees. 2017. aastal andsime vastused 138 küsimusele, mis laekusid Euroopa Parlamendi liikmetelt. Avasime uue külastuskeskuse, mis ootab edaspidi aastas ligikaudu 40 000 huvilist. EKP veebilehte külastati üle 17 miljoni korra kõikjalt maailmast.

2018. aastal peaks majanduskasvu tempo püsima kiire. Ehkki oleme jätkuvalt veendunud, et inflatsiooni areng läheneb keskpika aja eesmärgile, valitseb endiselt ebakindlus seoses majanduse loiduse ulatusega.

Selleks et tagada inflatsiooni taastumine eesmärgiks oleval tasemel, tuleb edaspidigi ellu viia kannatlikku, järjekindlat ja kaalutletud rahapoliitikat.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2018

Mario Draghi

EKP president

Aasta arvudes

 
 

EKP poliitika ja tegevus 2017. aasta majandus- ja finantskeskkonnas

Euroala majanduse elavnemist toetasid soodsad tingimused ja rahapoliitika

Euroalal 2013. aastal alanud majanduskasv jätkus 2017. aastal ja oli ebakindlatest oludest hoolimata vastupidav. Kogutoodangu kasv muutus kindlamaks ja laiemapõhjaliseks ning kasvumäärade erinevused riikide ja sektorite vahel olid viimase kahe aastakümne väikseimad. Euroala tööturule oli jätkuv elavnemine endiselt kasulik. Tööhõive määr kerkis kõrgeima tasemeni alates euroala loomisest, töötuse määr aga langes tasemele, mida viimati täheldati 2009. aasta esimeses kvartalis.

Euroala elavnemist toetas mitu soodsat tsüklilist ja struktuurset tegurit. Üleilmne kogutoodangu kasv kogus hoogu ja edendas ekspordinõudlust ning euroalal aastaid kestnud bilansside parandamine, institutsioonide ülesehitamine ja struktuurireformid kandsid samuti vilja. Peale selle oli üldine eelarvepoliitika kurss laias laastus neutraalne. EKP rahapoliitilised meetmed toetasid endiselt rahapakkumise ja laenudünaamikat ning aitasid olulise tegurina kaasa nii kodumajapidamiste tarbimise kui ka ettevõtjate investeeringute hoogustumisele, tagades madalad intressimäärad ja jätkuvalt soodsad rahastamistingimused.

Majanduse kindlast elavnemisest hoolimata ei andnud inflatsiooninäitajate muutused veel veenvalt märku sellest, et keskmise aja jooksul toimuks püsiv ülespoole korrigeerimine tasemeni, mis on 2% lähedal, ent alla selle, mis vastab EKP hinnastabiilsuse määratlusele. Alusinflatsiooni surve oli endiselt väike, sest tööturul püsis märkimisväärne loidus. Tööturul täheldatud paranemise mõju avaldumine kiiremas palgakasvus võttis aega. Peale selle oli oluline jälgida lühiajaliste inflatsiooniandmete volatiilsust, mis avaldas hinnastabiilsuse keskmise tähtajaga väljavaatele vähest mõju, kui üldse.

Kindel ja laiaulatuslik majanduskasv andis alust kindlustundeks, et inflatsioonitempo kiireneb aja jooksul. EKP nõukogu rõhutas seoses sellega, et vaja on kannatlikkust, püsivust ja konservatiivsust, sest see protsess võtab eelduste kohaselt aega ning oleneb endiselt väga suurest rahapoliitikaga pakutavast toest.

Maailmamajanduse kasv kiirenes

2017. aastal jätkus maailmamajanduse tsükliline kasv (vt joonis 1). Elavnemine laienes ka riikide ja komponentide lõikes. Ehkki peamine üleilmse kasvu edendaja oli endiselt tarbimine, tugevnes investeerimisnõudlus, eelkõige arenenud majandusega riikides. Üleilmse kaubanduse elavnemine langes kokku ettevõtete kindlustunde suurenemisega ja nõudluse liikumisega rohkem importivatesse piirkondadesse, eriti Euroopasse.

 

Joonis 1

Üleilmne reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP. Arenenud majandusega riigid on Austraalia, Jaapan, Kanada, Norra, Rootsi, Šveits, USA, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik. Toorme eksportijad on Argentina, Brasiilia, Colombia, Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Mehhiko, Saudi Araabia, Tšiili, Venemaa ja Venezuela. Toorme importijad on Hongkong, India, Korea, Singapur, Tai, Taiwan ja Türgi.

Maailmamajanduse elavnemist toetas mitu soodsat tegurit arenenud majandusega riikides, samal ajal kui areneva majandusega riikides valitsenud kehvad tingimused paranesid. Arenenud majandusega riikides vähenes veelgi nii tootmisvõimsuse kui ka tööturgude loidus, sest kasv oli aina rohkem tingitud sisemistest teguritest. Toetav poliitika, sealhulgas suurenev kindlustunne nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris, soodustas arenenud majandusega riikide majandusaktiivsust. Arenevatel turgudel edendas toetav poliitika kindlat kasvu tooret importivates riikides, samal ajal kui tooret eksportivates riikides suurenes majanduskasv tänu kõrgemale toormehinnale ja kapitali sissevoolu taastumisele.

 

Joonis 2

OECD riikide tööturu areng

(kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning EKP arvutused.
Märkus. Töötaja kohta makstav hüvitis arvutatakse tööjõu ühikukulude ja tööviljakuse aastamuutuste (hooajaliselt kohandatud) summana.

Riigisisese nõudluse suurenemine ning täheldatav töötuse vähenemine ei olnud veel kajastunud suuremates palkades (vt joonis 2) ega tugevamas alusinflatsioonis enamikus suuremates riikides. Võrreldes möödunud aastaga püsis üleilmne inflatsioon (v.a toiduained ja energia) üldiselt stabiilne. Üleilmne koguinflatsioon siiski kiirenes tulenevalt toormehindade taastumisest (vt joonis 3).

 

Joonis 3

OECD inflatsioonimäärad

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikad: Haver Analytics, OECD ja EKP arvutused.

Kõrgemad toormehinnad kiirendasid üleilmset inflatsiooni

Pärast esimese poolaasta langussuundumust, kui selle hind langes jaanuaris kehtinud 56 USA dollarilt barreli eest juunis 44 USA dollarini barreli eest – mis näitas eeskätt kahtlusi OPECi ja peamiste OPECi-väliste naftat tootvate riikide vahel 2016. aastal tootmise kärpimiseks sõlmitud lepingu tõhususe suhtes, arvestades USA suurt naftapakkumist –, taastus Brenti toornafta hind 2017. aasta teisel poolel (vt joonis 4). Detsembri lõpus tõusis selle hind 67 USA dollarini barreli eest, toetades üleilmse inflatsiooni arengut. See viitas turu tasakaalustumisele, mis oli tingitud oodatust suuremast nõudlusest 2017. aastal, OPECi ja OPECi-väliste riikide tootmismahu kärbete pikendamisest 2017. aasta mais ning mõnes tootvas riigis esinenud katkestustest, mis põhjustasid naftavarude jätkuva vähenemise. Aasta lõpus toetasid hindu ka geopoliitilised pinged, OPECi ja OPECi-väliste riikide naftatarnete vähendamise kokkuleppe edasise pikendamise ootused, mis leidsid 30. novembril 2017 kinnitust tegeliku pikendamisega 2018. aasta lõpuni, ning samuti suur üleilmne naftanõudlus.

 

Joonis 4

Toormehindade peamised muutused

(päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Hamburg Institute of International Economics, EKP ja EKP arvutused.

Muu toorme (v.a nafta) hinnad 2017. aastal üldiselt kerkisid. Selle ajendiks oli eelkõige metallihindade tõus. Pärast lühiajalist suvist langust metallihinnad tõusid, eriti kolmandas kvartalis. Sellele aitasid kaasa suur nõudlus ja mõnes eksportivas riigis esinenud tarnekatkestused. Seevastu toiduainehinnad 2017. aastal kokkuvõttes langesid, tingituna peamiselt sojaoa, nisu, palmiõli ja maisi väga ulatuslikust üleilmsest pakkumisest. Toiduainehindade muutusi korvas aga suurel määral metallihindade kasv.

Euro efektiivne vahetuskurss tõusis

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss tõusis 2017. aastal (vt joonis 5). Kahepoolseid kursse vaadates kallines euro enamiku suuremate vääringute suhtes. Eriti märkimisväärselt tõusis euro kurss USA dollarisse. Samuti kallines euro tublisti Jaapani jeeni ja väiksemal määral naelsterlingi suhtes.

 

Joonis 5

Euro vahetuskurss

(päevased andmed; 1. jaanaur 2014 = 100)

Allikad: Bloomberg, Hamburg Institute of International Economics, EKP ja EKP arvutused.
Märkus. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 38 peamise kaubanduspartneri suhtes.

Taani kroon on praegu Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 ainus vääring. Taani krooniga kaubeldi 2017. aastal selle ERM2 raames kehtiva keskkursi lähedasel tasemel. Tšehhi keskpank lõpetas 2017. aasta aprillis Tšehhi krooni vahetuskursi alampiiri sidumise euroga, mille järel euro odavnes Tšehhi krooni suhtes. Horvaatia keskpank jätkas välisvaluutaturgudele sekkumist vastavalt oma juhitava ujuvkursi režiimile ja Horvaatia kuna püsis euro suhtes üldiselt stabiilne. Bulgaaria leev jäi euroga seotuks. Euro püsis üldjoontes stabiilne Ungari forinti ja Rumeenia leu suhtes, kuid kallines Rootsi krooni ja Šveitsi frangi suhtes ning odavnes Poola zloti suhtes.

Euroala makromajanduslik, eelarvepoliitiline ja struktuurne areng

2017. aastal euroala majanduskasv hoogustus, sest netoekspordi positiivne mõju, mida toetas laiapõhjaline üleilmne elavnemine, edendas sisenõudlust (vt joonis 6). Eratarbimist toetas kodumajapidamiste jõukuse kasv ja suurenev tööhõive, millele tulid kasuks ka varasemad tööturureformid (vt infokast 1). Valitsemissektori tarbimine kasvas samal ajal veelgi, mõjutades seega majanduskasvu positiivselt. Ettevõtlusinvesteeringud suurenesid hoogsalt tänu väga soodsatele rahastamistingimustele ja ettevõtete kasumlikkuse paranemisele. Ehitusinvesteeringud kosusid endiselt, olles 2015. aastal läbinud selgelt madalaima taseme. Pärast sellele eelnenud aasta langust suurenesid 2017. aastal ka valitsemissektori investeeringud.

 

Joonis 6

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. 2017. aasta neljanda kvartali SKP aastakasvu andmed näitavad esialgset kiirhinnangut ja komponentide viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist.

Euroala majanduses võis 2017. aastal täheldada suuremat vastupanuvõimet

2017. aastal suurenes euroala eratarbimine veelgi – keskmine aastakasv oli ligikaudu 1,8%. Peamine tegur, mis tarbimise kasvule kaasa aitas, oli töötulu kasv. Töötulu kogunominaalkasvu tingis eelkõige hõivatute arvu suurenemine, mitte kõrgemad palgad. Samal ajal oli reaalse kasutatava tulu kasv mõnevõrra aeglasem kui eelmisel aastal. Eratarbimist edendasid ka ikka veel madalad intressimäärad. Lisaks ei suurenenud kodumajapidamiste sektori võla suhe SKPsse ning eluasemeinvesteeringud jäid kriisieelse ajaga võrreldes madalale tasemele.

Euroala suur sise- ja välisnõudlus toetas 2017. aastal äriinvesteeringuid. Nendele investeeringutele tulid kasuks ka ettevõtete kasvavad kasumid, suurenev tootmisvõimsuse rakendamine ja väga toetav rahapoliitika, mis vähendas ettevõtete puhasintressimakseid ja leevendas rahastamistingimusi. Kui jälgida volatiilsust, mille põhjustas mittemateriaalsete investeeringute statistiline ümberliigitamine Iirimaal, oli elavnemine laiapõhjaline selliste varade puhul nagu transpordiseadmed, muud masinad ja seadmed ning intellektuaalomandiõigustega seotud tooted. Sellegipoolest mõjutas mõni tegur endiselt ettevõtete investeerimistegevust. Sellised tegurid olid näiteks euroala pikaajaliste kasvuootuste stabiliseerumine suhteliselt madalate määrade juures (mida illustreerivad Consensus Economicsi kuue kuni kümne eeloleva aasta prognoosid), geopoliitiline ebakindlus, ebasoodsad institutsioonilised ja regulatiivsed asjaolud, samuti ettevõtete bilansside jätkuv korrigeerimine ettevõtete suure võlakoormuse tõttu mõnes euroala riigis.

Kõrvuti euroala eluasemeturgude elavnemisega jätkus ka ehitusinvesteeringute kasv, ehkki nende algtase oli madal. Eluasemeturgude elavnemine peegeldas kasvavat nõudlust, mida toetasid reaalse tulu kasv ja tarbijate kindlustunde suurenemine, samuti soodsad hüpoteeklaenude intressimäärad ja laenutingimused. See elavnemine oli euroala riikides laiaulatuslik, ehkki ehitusinvesteeringute taseme märkimisväärsed erinevused võrreldes kriisieelse tasemega püsisid.

Majanduskasvu toetas ka euroala välistegevuse tulemuste paranemine 2017. aastal, hoolimata mõningasest euro efektiivse vahetuskursi järelmõjust. Kaupade eksport peamiselt Euroopas, aga ka Hiinas ja USAs asuvatele kaubanduspartneritele suurenes, samal ajal kui Ühendkuningriigi ja OPECi riikidega toimuv kaubavahetus jäi tagasihoidlikuks. Nagu eelmiselgi aastal edendas ekspordi kasvu eelkõige lõpp- ja vahekaupade kaubandus. Kaubavahetuse tempo euroalal kiirenes ja kajastas sisenõudluse vaibumatut suurenemist.

Kogutoodangu kasv oli 2017. aastal eri majandussektorites laiaulatuslik (vt joonis 7). Kogulisandväärtus, mis ületas kriisieelse tipptaseme juba 2015. aastal, suurenes keskmiselt ligikaudu 2,4%. Tööstussektoris (v.a ehituses) kiirenes lisandväärtuse kasv 2017. aastal ligikaudu 2,9%ni, samal ajal kui teenindussektoris oli kasv aasta arvestuses 2,2%, mis on ka 2016. aasta kasvust suurem. Ehitussektoris jäi lisandväärtus küll kriisieelsest tasemest selgelt allapoole, kuid suurenes siiski edasi ligikaudu 3,0% võrra – see on kõrgeim kasvumäär, mida on alates 2006. aastast täheldatud. See kinnitas, et ehitussektor elavneb pärast 2008. aastal alanud finantskriisile järgnenud pikaajalist kahanemise või aeglase kasvu perioodi aina rohkem.

 

Joonis 7

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(indeks: I kv 2010 = 100)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist.

Ehkki 2013. aastal alanud majanduse elavnemine hakkas pihta järk-järgult ja mõõdukalt, on see aja jooksul muutunud kindlamaks ja ulatunud euroala kõikidesse osadesse. Need soodsad muutused on teravas vastuolus lühiajalise taastumisega 2009.–2010. aastal, kui kogutoodangu kasv oli suhteliselt ebaühtlane. Majanduskasvu praegune kiirenemine on kaasa toonud lisandväärtuse kasvumäärade märkimisväärselt väiksemad erinevused riikide ja sektorite vahel. EKP rahapoliitikal ning sellega seonduval rahastamistingimuste leevenemisel on olnud selle taastumise ja riikidevahelise lähenemise juures keskne roll.

Alates 2009. aastast on lisandväärtuse aastakasvu kaalutud standardhälve 19 euroala riigis, samuti euroala üheksas peamises majandussektoris (v.a põllumajandus) pigem vähenenud (vt joonis 8). 2009. aastal valitsenud suurim sektoritevaheline erinevus oli seotud üleilmse kaubanduse ulatusliku langusega (mis mõjutas tööstussektorit) ja eluasemeturu olukorra halvenemisega (mis mõjutas ehitussektorit); 2011. aastal esinenud suurim riikidevaheline erinevus oli aga seotud riigivõlakriisiga. Hiljutised andmed näitavad, et lisandväärtuse kasvu erinevus sektorite ja riikide vahel kombineerituna on saavutanud nõnda madala taseme, mida pole majandus- ja rahaliidu algusest saadik nähtud. See on edaspidiseks majanduskasvuks hea, sest näitajate paranemine kipub olema ulatuslikum ja vastupidavam, kui kasv põhineb laiemal alusel.

 

Joonis 8

Lisandväärtuse kasvu erinevused euroala riikide ja sektorite vahel

(standardhälve; protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Riikidevahelisi kasvuerinevusi mõõdetakse lisandväärtuse aastakasvu kaalutud standardhälbena (Malta andmed ei ole kättesaadavad ning Iirimaa lisandväärtuse näitaja on alates 2015. aastast välja jäetud). Sektoritevahelisi kasvuerinevusi mõõdetakse lisandväärtuse aastakasvu kaalutud standardhälbena euroala üheksas peamises majandussektoris (v.a põllumajandus). Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist.

Euroala töötuse vähenemine jätkus

Euroala tööturud elavnesid 2017. aastal veelgi (vt joonis 9). Aasta kolmandaks kvartaliks oli hõivatud isikute arv euroala riikides 1,7% suurem kui 2016. aastal samal ajal ja 5,0% suurem kui viimase madalseisu ajal 2013. aasta teises kvartalis. Kogu taastumisperioodi jooksul on tööhõive suurenenud ligikaudu 7,5 miljoni isiku võrra. See on viinud tööhõive näitaja kõrgemale kui selle kriisieelne tipptase 2008. aasta esimeses kvartalis ning kõrgeima tasemeni alates euro kasutuselevõtust. Tööhõive kasv on olnud taastumise ajal ulatuslik nii riikides kui ka sektorites.

2017. aasta esimeses kolmes kvartalis suurenes töötundide koguarv ligikaudu sama palju kui töökohtade arv, kajastades üldiselt stabiilset keskmist töötundide arvu töötaja kohta. Tööviljakuse aastakasv töötaja kohta püsis väike ning oli 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt ligikaudu 0,8% võrreldes 0,4% aastakasvuga 2016. aastal.

Töötuse määr alanes 2017. aastal veelgi ja oli detsembris 8,7%, mis on madalaim tase alates 2009. aasta algusest (vt joonis 9). Töötuse vähenemine, mis algas 2013. aasta teisel poolel, on olnud soo- ja vanuserühmiti laiapõhjaline ning põhinenud eelkõige tööjõupakkumise lisakasvul. Laiemad tööjõu alakasutamise näitajad püsisid siiski endiselt kõrgel tasemel (vt ka infokast 1).

 

Joonis 9

Tööturunäitajad

(protsendina tööjõust; kvartaalne kasvumäär; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: Eurostat.

Palgakasv ja inflatsioon püsisid tagasihoidlikud

Keskmine koguinflatsioon euroalal (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) kiirenes 2017. aastal 1,5%ni võrreldes eelneva aasta 0,2%ga. See kiirenemine kajastas energiahindade ja vähemal määral ka toiduainehindade suurenenud osakaalu. Alusinflatsioon (mõõdetuna ÜTHI-inflatsioonina, v.a energia ja toiduained) kiirenes 2017. aastal keskmiselt üksnes vähesel määral ehk 1,0%ni võrreldes 2016. aasta 0,9%ga, sest siseturu kulusurve püsis üsna väike (vt joonis 10).

 

Joonis 10

ÜTHI-inflatsioon ja komponentide osakaal

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

ÜTHI-koguinflatsiooni aastasisest arengut mõjutasid samuti märkimisväärselt energiahindade muutused. Aastavahetuse kõrgemad naftahinnad ja aastataguste muutustega seotud baasefekt kiirendasid koguinflatsiooni ning see jõudis 2017. aasta veebruaris tipptaseme ehk 2,0%ni. Kui naftahinnad taas langesid, oli aasta keskpaigaks suur osa sellest inflatsiooni kiirenemisest raugenud. Puu- ja köögiviljahindade järsk tõus, mis oli tingitud ilmastikust, tõi kaasa töötlemata toiduainete hindade väga suure panuse aasta alguses, aasta teisel poolel aga tulenes enamik mõjust töödeldud toiduainete hindadest. See kajastas osaliselt varasemaid muutusi toidutoorme ja põllumajandustootjate hindade etapis, mis kandusid aeglaselt üle tarbijahindadesse.

Kui vaadata nende tavaliselt volatiilsemate komponentide mõju, kõikus ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) endiselt 2016. aasta tagasihoidliku määra juures, ehkki aasta keskpaigas täheldati mõõdukat ajutist tõusu. Ei ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) ega muud alusinflatsiooni näitajad andnud veenvamalt märku jätkusuutlikust tõususuundumusest aasta teisel poolel (vt infokast 2, milles käsitletakse euroalal esinenud aeglast alusinflatsiooni).

Veenvaid märke püsivast tõususuundumusest ei täheldatud ka ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) kahe põhikategooria, nimelt tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste inflatsioonimäärades. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon püsis kokkuvõttes suhteliselt stabiilne ja oli 2017. aastal keskmiselt 0,4%, seega sama nagu 2016. aastal. See tähendas suhteliselt nõrka tõususurvet, sest ei varasem naftahinna tõus ega eelnev euro odavnemine tundunud olevat tekitanud märgatavat edasikanduvat mõju lõplikele tarbijahindadele. Ehkki tarbekaupade (v.a toiduained) impordihindade aastamuutus vastas ootuspäraselt vahetuskursi muutustele, leevendas nende muutuste mõju asjaolu, et siseturul müümiseks mõeldud tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahindade aastane muutus püsis kogu aasta vältel tagasihoidlik. Sisemaise toodangu ja jaehinna kujundamise ahela puhul avaldunud vähene surve kajastas samuti tõenäoliselt kasumimarginaalide puhvrit eri etappides. Teenuste hinna inflatsioon oli 2017. aastal keskmiselt 1,4% ja seega kiirem kui 2016. aastal, ent jäi kindlalt allapoole oma pikaajalist keskmist. Kiirenemise peatumine 2017. aasta lõpus tulenes osaliselt eriteguritest, kuid tundub, et teenuste hindadele avaldas üldisemat mõju väiksem riigisisene kulusurve.

SKP deflaatoriga mõõdetud riigisisene kulusurve suurenes mõnevõrra, aga jäi 2017. aastal üldiselt väikeseks (vt joonis 11). Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv oli jõudnud 2016. aasta keskpaigaks pöördepunkti ja suurenes sammhaaval, ulatudes 2017. aasta kolmandas kvartalis 1,7%ni. Palgakasvu pärssida võinud tegurite seas oli ikka veel tööturu märkimisväärne loidus (eriti võttes arvesse ka tööjõu alakasutamist), tööviljakuse väike kasv, hiljutise vähese inflatsiooni mõju ametlike ja mitteametlike indekseerimisskeemide kaudu ning mõnes riigis finantskriisi ajal tehtud tööturureformide jätkuv mõju. Suurem palgakasv ei kajastunud kiiremas tööjõu ühikukulude kasvus, sest tööviljakuse kasv kiirenes samuti. Kasumite arengust (mõõdetuna tegevuse koguülejäägina) tulenev kulusurve püsis suhteliselt vähene, osaliselt kajastades kõrgema naftahinnaga seotud halvematest kaubandustingimustest tingitud negatiivse mõju taandumist.

 

Joonis 11

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Pikema aja inflatsiooniootused suurenesid 2016. aastaga võrreldes kogu 2017. aasta jooksul. EKP kutseliste prognoosijate küsitluse järgi olid viie eeloleva aasta inflatsiooniootused mitu kvartalit järjest 1,8% ja tõusid aasta viimase kvartali küsitluses 1,9%ni. Pikaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, näiteks eelolevaks viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär, suurenesid samuti enamjaolt ning inflatsiooniga seotud optsiooniturgude järgi vaadeldav deflatsiooni tõenäosus püsis väga väike. Samal ajal viitas inflatsiooniootuste turupõhiste näitajate prognoos pikemaajalisele aeglasele inflatsioonile ja selle üksnes väga järkjärgulisele naasmisele taseme juurde, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal.

Neutraalne eelarvepoliitika kurss ja toetavad struktuurireformid

Soodsad tsüklilised tingimused ja väikesed intressimaksed tõid 2017. aastal kogu euroalal kaasa valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi edasise vähenemise. Eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt alanes eelarvepuudujääk 2016. aasta 1,5%-lt SKPst 2017. aastal 1,1%ni SKPst (vt joonis 12). Struktuursete konsolideerimismeetmete mõju oli üldiselt piiratud.

 

Joonis 12

Eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade.
Märkused. Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi suhtarvu muutusena; seejuures on maha arvatud ajutiste meetmete, näiteks valitsemissektorilt finantssektorile antud abi mõju. Eelarvepoliitika kursi positiivne väärtus tähendab eelarvepoliitika karmistumist ja vastupidi.

Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikus ettevaates märgitakse, et euroala eelarvepoliitika kurss oli 2017. aastal üldiselt neutraalne – mõõdetuna tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi muutusena (vt joonis 12).[1] Euroalal tervikuna võib neutraalset eelarvepoliitilist hoiakut pidada asjakohaseks, et tasakaalustada majandusliku stabiliseerumise vajadus eelarve jätkusuutlikkuse vajadusega. Eri riike vaadates aga ei tundunud euroala kogu eelarvepoliitika ülesehitus väga optimaalne. Mõned euroala riigid, mis vajavad edasist eelarve karmistamist, nimelt need, millel on endiselt suur valitsemissektori võla ja SKP suhtarv, ei rakendanud struktuurseid eelarvekohandusi, mida on vaja valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ohustavate riskide pärssimiseks. Samal ajal ei kasutanud mõni riik, millel oli jätkusuutlik eelarveseisund, oma olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ära.

Paranev esmane eelarvetasakaal, hea majanduskasv ja madalad intressimäärad tõid eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt kaasa kogu euroala valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu edasise vähenemise 2016. aasta 88,9%-lt 2017. aasta 87%ni (vt joonis 13). Siiski oli valitsemissektori võla tase mitmes euroala riigis endiselt kõrge, mis muutis need riigid seega haavatavaks intressimäärade järsu pöördumise või igasuguse uue finantsturgude ebastabiilsuse suhtes.

 

Joonis 13

Valitsemissektori võlakoormust mõjutanud tegurid

(muutus protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade.
Märkus. Esmase eelarvepositsiooni suhtarv mõjutab valitsemissektori võla suhtarvu negatiivselt, st esmane eelarveülejääk vähendab võla suhtarvu.

Liikmesriikide vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele on endiselt erinev. Positiivsest küljest paranes vastavus nominaalse puudujäägi kriteeriumile veelgi. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamist Kreekas ja Portugalis 2017. aastal ning eeldusel, et Prantsusmaa on 2017. aastal oma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldanud, on Hispaania ainus euroala riik, kus toimub 2018. aastal eelarvepuudujäägi menetlus. Negatiivsest küljest aga oli vastavus eelarve struktuurse kohandamise nõuetele, nagu on ette nähtud stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavas osas, üldjoontes suhteliselt kehv, ja seda kinnitab ka Euroopa Komisjoni 2017. aasta sügisene majandusprognoos.

Üldiselt on kriisidest saadud kogemused näidanud, et paindlikumad majanduskeskkonnad on šokkide suhtes vastupidavamad ning neid iseloomustab kiirem taastumine ja suurem pikaajaline kasv. Peale selle on need euroala riigid, kes reformisid oma toote- ja/või tööturge, saavutanud pärast seda häid tulemusi; täielik mõju alles ilmneb ning sellele aitab kaasa ka toetav finants- ja makromajanduspoliitika.

Samal ajal kui majanduse elavnemine on jätkunud ja laienenud, võiks pingutada rohkem selle nimel, et ületada peamised takistused euroala jätkusuutlikuma ja kaasavama majanduskasvu ees. Näiteks võiks ellu viia struktuurireforme, mis toetavad tööviljakuse kasvu – peamist elatustaseme tõstmise tegurit[2] –, või võtta meetmeid, mis hõlbustavad bilansi parandamist ning suurendavad kohtu- ja kohtuväliste menetluste tõhusust.[3]

Nagu arutletakse infokastis 3, viitavad tõendid sellele, et toetav rahapoliitiline kurss ei takista reformide elluviimist, ent rahulikumas makromajanduslikus keskkonnas, kus on väiksem välissurve, võetakse ulatuslikumaid reforme ette väiksema tõenäosusega. Samal ajal peetakse reformide elluviimise takistusi, eelkõige poliitilisi piiranguid ja seadusjärgseid huve, endiselt oluliseks.[4]

Euroopa Komisjon jõudis oma hinnangus, mis käsitles reformide elluviimist tema 2017. aasta riigipõhiste soovituste alusel, järeldusele, et väga vähesed riigipõhised soovitused on kas täielikult ellu viidud või nende puhul on saavutatud märkimisväärne edu ning enamiku puhul on saavutatud kas teatav edu või piiratud edu või edusammud puuduvad. See näitab, et reformide rakendamisel on märkimisväärselt ruumi edasisteks edusammudeks.

Infokast 1 Struktuuripoliitika euroala tööturul

Euroala tööturg paranes 2017. aastal veelgi. Ulatuslikku tööhõivet toetav elavnemine on kaasa toonud selle, et hõivatute arv on alates 2013. aasta keskpaigast suurenenud ligikaudu 7,5 miljoni inimese võrra ja töötus on pidevalt vähenenud. Peale selle on tööturu taastumine märkimisväärselt laienenud, haarates ka eri sektoreid (vt joonis A). Sellegipoolest püsib nii üldine kui ka noorte töötus suur ja töötuse laiapõhjalised näitajad viitavad tööjõu märkimisväärsele alakasutamisele.[5]

 

Joonis A

Tööhõive kasv sektorite kaupa

Allikad: Eurostati andmetel põhinevad EKP arvutused.
Märkused. Joonisel on näidatud valitud sektorid. Turuteenused hõlmavad kaubandust, transporti ja majutust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuseid, rahandust ja kindlustust, kinnisvara ning äriteenuseid.

Euroala tööturgude jaoks on majandusaktiivsuse ulatuslikum elavnemine kasulik olnud. Samuti on tõendeid selle kohta, et struktuuripoliitika meetmed on elavnemise ajal soodustanud mõnes euroala riigis tööhõive suuremat reageerimist SKP-le.[6] Nende hulgas on meetmed, mis suurendavad tööturu paindlikkust, lõdvendades töökaitset, näiteks vähendades lahkumishüvitisi või muutes töötasud paindlikumaks. Samal ajal on võimalik, et ka tooteturgude reformid – sealhulgas reformid, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat või lihtsustada uute ettevõtete turuletulekut, samuti reformid, millega vähendatakse olemasolevate ettevõtete või kutsealade kaitset – on aidanud suurendada ettevõtete tööhõivega kohanemise kiirust või tugevust.

Tulevikule mõeldes pidasid isikud, kes vastasid euroala juhtivate ettevõtete seas korraldatud EKP eriküsitlusele euroala struktuurireformide kohta, tööjõu paindlikkuse ja hariduse kvaliteedi parandamiseks mõeldud reforme oluliseks (vt joonis B).[7] Pingutused selle nimel, et muuta tööajakokkulepped paindlikumaks, lihtsustada ajutiste lepingute kasutamist ja lõdvendada töökaitsealaseid õigusakte, olid kolm neljast peamisest reformiprioriteedist, mida tõstis esile vähemalt 80% vastanutest. Peale selle arvas ligikaudu 50% vastanutest, et tööjõu paindlikkuse suurendamiseks mõeldud reformid avaldavad tõenäoliselt juba ainuüksi äritulemustele kõige tugevamat mõju, kui võtta arvesse nende tähtsust konkurentsivõime suurendamisel ja ka seda, et see võimaldaks ettevõtetel paremini reageerida üha volatiilsemale nõudlusele ja nõudluse muutumisele. Lisaks tõstis rohkem kui 90% ettevõtetest esile reforme, millega parandatakse haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti. Seda peeti eriti vajalikuks, sest liigutakse teadmispõhiste oskuste ja digiteerimise poole ning valitseb pikaajaline struktuurne insenerioskuste nappus. Küsitluse tulemused osutasid ka vajadusele tagada tooteturgude reformid ja ühtse turu uued edusammud. Mõlemaid on vaja selleks, et kõiki tööturureformide eeliseid täielikult ära kasutada.[8]

 

Joonis B

Tööturureformide vajadused euroalal ettevõtete eriküsitluse kohaselt

(vastanud ettevõtete protsent; vastused on järjestatud kogureitingu järgi)

Allikad: EKP küsitlus struktuurireformide kohta ja EKP arvutused.
Märkused. Aluseks on ettevõtete vastused küsimusele „Kuidas hindate oma sektori tööturu reformivajadusi euroala riikides?“. Negatiivne protsent näitab vastanuid, kes andsid hinnangu „ei ole oluline“.

Kokkuvõttes paranes euroala tööturg ka 2017. aastal. Tööhõive ja tööjõupakkumine suurenesid ning töötus vähenes. Paranemine oli eri riikides ja sektorites laiaulatuslik. Struktuurireformid aitasid sellele kaasa, kuid tuleb teha veel jõupingutusi, et pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas tööjõu oskusi ja paindlikkust suurendada.

Infokast 2 Kuidas mõista aeglast inflatsioonitempot?

Asjaolu, et viimatine aeglase inflatsiooni periood on majanduse elavnemisest hoolimata kestnud pikka aega, on tekitanud küsimusi tavapäraste mudelite piirangute kohta. Eriti põhjalikult on hakatud uurima Phillipsi kõverat – üht peamist suhete näitajat makromajanduses.

Millised on inflatsiooni tingivad tegurid Phillipsi kõvera raamistikus?

Esiteks võib öelda, et inflatsiooniootused nii-öelda kinnistavad inflatsiooni. Inflatsiooniootuste küsitluspõhiste näitajate kahanemine pärast 2013. aastat põhjustas muret, et Phillipsi kõver on pöördunud allapoole, mis tähendab, et kogutoodangu iga konkreetse taseme juures ilmnes madalam inflatsioonimäär. EKP varaostukava mõju ja euroala majandustegevuse paranenud väljavaated on aga selliseid riske vähendanud ning inflatsiooniootuste kinnistumist toetanud. 2017. aasta jooksul leevendas neid muresid ka pikemaajaliste inflatsiooniootuste nii küsitlus- kui ka turupõhiste näitajate taastumine.

Teine peamine inflatsiooni tingiv tegur Phillipsi kõvera raamistikus on majanduslik loidus. Kogu analüüsitud perioodil alates 2012. aastast, mida iseloomustas tagasihoidlik ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained), on loidus inflatsiooninäitajaid negatiivselt mõjutanud, ent praegu toimub euroalal kindel elavnemine ja tööturg paraneb märkimisväärselt. Selle tagajärjel toimub W-kujulise majanduslanguse perioodil järjest kasvanud majandusliku loiduse tasakaalustumine ja selle negatiivne mõju inflatsioonile väheneb.

Kolmas oluline inflatsiooni mõjutav tegur on impordihind. Ehkki impordihindade roll on märkimisväärsem koguinflatsiooni puhul, avaldasid need 2017. aastal ka ÜTHI-inflatsioonile (v.a energia ja toiduained) teatavat negatiivset mõju.[9]

Kas Phillipsi kõver on endiselt sobiv analüüsivahend?

Euroopa Keskpankade Süsteemi hiljutises uuringus kinnitatakse, et on.[10] Joonisel A on näidatud ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) valimivälised prognoosid suure hulga võrdlusalusena kasutatavate Phillipsi kõvera mudelite alusel; tingimustena on kasutatud inflatsiooniootuste ja majandusliku loiduse, samuti impordihinna muutuste eri näitajate tegelikke tulemusi. Hinnangute ulatus on suhteliselt lai, mis viitab mudeli suurele ebakindlusele. Sellegipoolest on inflatsioonitempo vastanud vaatlusalusel perioodil üsna hästi tasemele, mida selle mudelikogumi alusel oleks prognoositud. See kinnitab, et Phillipsi kõver sobib inflatsioonimuutuste mõistmise raamistikuks.[11] Inflatsioon on aga siiski kõikunud madalamas vahemikus, viidates muude tegurite mõjule, mida enamik arvesse võetud mudeleid ei kajasta.

 

Joonis A

Tingimuslik Phillipsi kõvera prognoos kriisijärgseks perioodiks

(aastane muutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Prognoosi lähtepunkt on 2012. aasta esimene kvartal. Hall ala hõlmab ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tingimuslikku prognoosi, mis põhineb võrrandil, kus see on regresseeritud selle viitaja, viitajaga impordihindade, loiduse viitajaga näitaja (s.o vastavalt kogutoodangu lõhe mudelipõhine hinnang, SKP kasv, töötuse määr, töötuse lõhe mudelipõhine hinnang ja Euroopa Komisjoni kogutoodangu lõhe hinnang) ning inflatsiooniootuste näitaja (Consensus Economicsi näitajad ühe kuni seitsme kvartali kohta ning kutseliste prognoosijate küsitluse näitajad ühe, kahe ja viie aasta kohta) suhtes.

Phillipsi kõvera eri mudelite üldine kalduvus inflatsiooni üle hinnata viitab sellele, et võrdlusalusena kasutatavad mudelid jätavad kajastamata mitme teguri mõju. Need tegurid hõlmavad sisemajandusliku loiduse või inflatsiooniootuste võimalikku ebatäpset mõõtmist, suuremat üleilmsete tegurite mõju, mis ületab impordihindadega hõlmatud näitajaid, või inflatsiooni reaktsiooni loidusele (st Phillipsi kõvera kalle).

Sisemajanduslik loidus on mitmemõõtmeline ega ole jälgitav. Majandusliku loiduse mitme näitaja jälgimine aitab maandada ebatäpse mõõtmise riski, ent ei kõrvalda seda. Asjaolu, et ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) kõikus pigem Phillipsi kõvera mudelite madalama vahemiku juures, võib viidata sellele, et majandusliku loiduse ulatus on olnud suurem. Töötuse määr on tõepoolest alanenud, aga vaeghõivatute (st isikud, kes töötavad osaajaga, ent sooviksid töötada rohkem, samuti heitunud töötajad) osakaal on pärast suurt majanduslangust kasvanud ega kajastu täheldatud töötuse määras täielikult.[12]

Peale selle võidakse traditsioonilistes, üksnes sisemajanduslikku loidust hõlmavates Phillipsi kõvera mudelites arvestamata jätta üleilmse arengu ulatuslikum mõju, mis tuleneb suuremast majanduslikust lõimumisest, ja töö- ja tooteturgude konkurents. Seda teooriat on keeruline empiiriliselt vaadelda[13], sest euroala inflatsiooni uurides toetatakse üleilmse majandusliku loiduse ja üleilmsete väärtusahelate lõimimise näitajate kaasamist Phillipsi kõvera analüüsi üksnes piiratud määral.[14] Samuti võib inflatsiooni ülehindamine standardmudeliga kajastada väiksemat nominaalset jäikust[15] tingituna hiljutistest struktuurireformidest, näiteks nendest, mis on seotud kollektiivläbirääkimiste väiksema ulatusega[16]. Phillipsi kõvera kalle võib olla selle tagajärjel muutunud, aga tegelikkuses on Phillipsi kõvera kalde muutusi loiduse ebatäpsest mõõtmisest statistiliselt keeruline eristada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki traditsioonilised mudelid aitavad euroala inflatsiooni tingivaid tegureid hästi mõista, ei kajasta need täielikult praeguse majanduskeskkonna keerukust inflatsiooni kiirendamisel. Sellegipoolest on majanduslik loidus endiselt oluline ja euroalal peaks majandusaktiivsuse taastumine alusinflatsiooni sammhaaval kiirendama.

Infokast 3 Mis ajendab struktuurireforme ellu viima?

Koos kriisi algusega kiirenes struktuurireformide elluviimise tempo, eriti haavatavamates euroala riikides. Viimastel aastatel on see tempo aga raugenud, mis tekitab küsimuse: mis ajendab reforme ellu viima? Selle teema uurimiseks vaadeldakse kirjandust, milles käsitletakse tegureid, mis võivad reformide elluviimist kas soodustada või takistada.

Riigi algne majanduslik struktuur võib avaldada reformide ettevõtmise vajadusele märkimisväärset mõju. Riigis, kus parimad tavad ei ole asjaomastes poliitikavaldkondades väga levinud, tuleb institutsioonide toimimise parandamiseks teha rohkem reformipingutusi kui riigis, kus parimad tavad on rohkem juurdunud. Seda kinnitab ka kirjandus.[17]

Peale selle tundub, et majanduslik olukord mõjutab selliste meetmete võtmise tõenäosust, mis kujutavad endast kaugeleulatuvate eesmärkidega struktuuripoliitikat. Kirjanduses on seda seostatud asjaoludega, et sama olukorra säilitamise kulud on nähtavamad ja vastuseis kaasnevate huvide muutmisele on väiksem, kui majanduslik heaolu sügava majanduslanguse ajal[18] ja suure töötuse perioodidel[19] märgatavalt väheneb.

Tähtis võib olla ka poliitilise maastiku mõju.[20] Eelkõige võib oluline olla punkt, kuhu on jõutud valimiste tsüklis: kui valimised on lähedal, võib see põhjustada reformide väiksema arvu (eelkõige selliste reformide, mille korral esinevad tõenäoliselt märkimisväärselt suured lühiajalised kulud). Seevastu äsja valitud valitsused tunduvad olevat varmamad reforme ellu viima, kui järgmised valimised on kaugel.[21] Samamoodi saab reforme lihtsasti ellu viia siis, kui ühel erakonnal on vajalik enamus kõikides parlamendi kodades.[22] Seoses sellega on poliitiline tugi reformidele mõnikord napp, sest nende mõju levikuga seotud tagajärjed (st kes saab reformist kasu ja kes selle tõttu kannatab) ei ole alati ette selged. Sellises keskkonnas kipuvad inimesed eelistama senise olukorra püsima jäämist.[23] Peale selle võib reformitempot aeglustada ebapiisav läbipaistvus seoses valitsuse (tingimuslike) kohustustega. Mitme analüüsi käigus on leitud, et eelarvearuandlus ja raamatupidamisarvestus on sageli ebatäielikud ning valitsuse eelarvepositsiooni ja sellega seotud riskide mõistmine on endiselt ebapiisav ka arenenud majandusega riikides.[24]

Kirjanduses ei ole siiani tuvastatud selget seost eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide vahel. Ühest küljest võib reformimeelne valitsus kasutada perioode, kui tal õnnestub parandada eelarve- ja struktuurireformide tasakaalu, selleks, et viia reforme ellu ka teistes valdkondades.[25] Teisest küljest võib poliitilisest kapitalist piisata tegutsemiseks üksnes ühes valdkonnas neist kahest, mis vähendab struktuurireformide tõenäosust eelarve konsolideerimise ajal.[26]

Ei ole just palju uuringuid, kus vaadeldakse intressimäärade mõju reformide elluviimisele. Dias Da Silva et al. leiavad mõne reformivaldkonna ja konkreetsete küsimuste kohta, et madalamad lühiajalised intressimäärad võivad olla seotud reformide elluviimise suurema tõenäosusega. Teiste küsimuste puhul sellist märgatavat suhet ei ole. Märkimisväärset negatiivset suhet võib käsitleda madalamate intressimäärade eeldatava positiivse mõjuna valitsemissektori eelarvepositsioonile (tänu mõnevõrra väiksematele riigirahastamise kuludele) või majanduskasvule ja töökohtadele, mis annab omakorda eelarvepoliitika kujundajatele rohkem manööverdamisruumi, et korvata kahju sellele osale elanikkonnast, keda reformid mõjutavad.[27]

Tooteturgude reformid sillutavad üldiselt teed tööturureformidele.[28] See vastab argumendile, et tooteturgude reformid parandavad töökaitsealaste õigusaktide leevendamise tingimusi, sest need reformid edendavad kokkuvõttes tööhõivevõimalusi, lihtsustades uute ettevõtete turuletulekut.[29] Samal ajal vähendavad tooteturgude reformid renditasusid ja seega tõenäoliselt kahandavad ka vastuseisu tööturureformidele.[30]

Lisaks siseturu mõjuritele kiirendab struktuurireformide tempot ka väline surve. Ühtsel turul kehtivad finantsabiprogrammid või Euroopa direktiivid on avaldanud riikide valitsustele survet tooteturgudel reforme rakendada.[31] Reformide intensiivsus on samuti olnud suurem viis aastat enne ELiga ühinemist (mis võib olla seotud ka motivatsiooniga vastata ühinemiskriteeriumidele), kuid ühinemisjärgsetel aastatel kehtib vastupidine.[32]

Kokkuvõttes võib nende järelduste põhjal öelda, et eelkõige nõrkade algtingimuste korral võib negatiivne makromajanduslik keskkond ja väline surve tekitada reformide elluviimiseks tugevama aluse. Samuti tundub, et soosiv poliitiline keskkond (nt kui valitseval erakonnal on kõikides kodades enamus ja suuremate valimisteni on piisavalt aega) hõlbustab kokkuvõttes struktuuripoliitika rakendamist. Peale selle on toetav rahapoliitika kurss mõne uuringu kohaselt seotud reformide ulatuslikuma elluviimisega, aga see suhe ei ole alati kindel. Seoses eelarvepoliitikaga tundub reformide elluviimisele avalduva mõju suund olenevat analüüsitud poliitikavaldkonnast.

Finants- ja rahapoliitiline areng

2017. aastal avaldas euroala finantsturgudele suurt mõju positiivne makromajanduslik väljavaade, samuti EKP jätkuvalt toetav rahapoliitika. Selle tulemusena püsisid rahaturu intressimäärad ja võlakirjade pikemaajaline tulusus väga madalal tasemel. Peale selle tõusid nii pankade kui ka mittefinantsettevõtete aktsiahinnad märkimisväärselt, sest paranenud makromajanduslik väljavaade kajastus suuremates tuluootustes ja ulatuslikumas riskivalmiduses. Rahapakkumise kasv oli kindel ja laenukasv elavnes järk-järgult edasi.

Euroala rahaturu intressimäärad stabiliseerusid väga madalal tasemel

Arvestades EKP baasintressimäärade muutmata jätmist ja jätkuvalt toetavat rahapoliitikat kogu 2017. aasta jooksul püsisid rahaturu intressimäärad erakordselt madalal tasemel.

Euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär (EONIA) püsis stabiilne ja oli keskmiselt ligikaudu –36 baaspunkti (vt joonis 14), samal ajal kui kolmekuuline pankadevaheline intressimäär (EURIBOR) alanes veidi ja stabiliseerus ligikaudu –33 baaspunkti juures. See oli kooskõlas euroala pangandussektori hoitava ülelikviidsuse suurenemise suundumusega, mis tulenes EKP mittestandardsetest rahapoliitilistest meetmetest. Ülelikviidsus suurenes aastaga 600 miljardit eurot ja ulatus 2017. aasta lõpuks ligikaudu 1800 miljardi euroni (vt ka punkt 2.3). Tagatud rahaturul olid euroala riikide antud tagatiste puhul määratud tagasiostulepingute (repolepingud) intressimäärad jätkuvalt eri tasemetel. Mõned repotehingute intressimäärad olid EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära lähedal, teised aga olid sellest märksa allpool, kajastades igas segmendis valitsevaid isesuguseid turutingimusi. Näiteks suur nõudlus kvaliteetse tagatise järele kajastus intressimäärade märkimisväärsetes muutustes iga kvartali lõpus.

 

Joonis 14

Rahaturu intressimäärad

(protsendid aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: EKP ja Bloomberg.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 3. novembrist 2017.

Euroala riigivõlakirjade tulusus püsis üldiselt stabiilne ja aktsiahinnad tõusid märkimisväärselt

Euroala riigivõlakirjade tulusus oli 2017. aastal üldiselt stabiilne, ehkki keskmiselt suurem kui 2016. aastal, kajastades nii siseturu kui ka üleilmse makromajandusliku väljavaate järkjärgulise tugevnemise netomõju (vt joonis 15), seonduvat deflatsiooniriski arvessevõtmist ning EKP jätkuvalt toetavat rahapoliitikat. Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine tulusus oli 2017. aasta 29. detsembril 1,0% ehk sama nagu 2016. aasta detsembris valitsenud keskmine tase. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususe erinevus Saksamaa kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususest vähenes, eelkõige Portugali ja Kreeka puhul, arvestades nende 2017. aasta jooksul paranenud krediidireitinguid.

 

Joonis 15

Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal, USAs ja Saksamaal

(protsendid aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters Datastream ja EKP arvutused.
Märkused. Euroala andmed osutavad kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmisele. Viimased andmed pärinevad 29. detsembrist 2017.

Euroala aktsiahinnad tõusid 2017. aastal märkimisväärselt, arvestades paremat siseturu ja üleilmset majanduskasvu ning intressimäärade madalat taset. Täpsemalt tõusis mittefinantsettevõtete aktsiahindade lai indeks 2017. aasta jooksul 12%, pankade aktsiahindade indeks aga 14%. USAs tõusid mittefinantsettevõtete aktsiahinnad veidi kiiremini kui euroalal, tingituna ettevõtte tulumaksu kavandatava kärpe eeldatavast positiivsest mõjust tulule. Sellegipoolest püsis nii USAs kui ka euroalal aktsiate riskipreemia[33], millega mõõdetakse ülemäärast tootlust, mida investorid soovivad pigem aktsiate kui pikaajaliste võlakirjade hoidmiselt, tublisti kõrgem kui enne finantskriisi algust 2008. aastal.

 

Joonis 16

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2016 = 100)

Allikas: Thomson Reuters Datastream.
Märkused. EURO STOXXi pankade indeks ja Datastreami turuindeks seoses mittefinantsettevõtetega on esitatud euroala kohta; S&P pankade indeks ja Datastreami turuindeks seoses mittefinantsettevõtetega USA kohta. Viimased andmed pärinevad 29. detsembrist 2017.

Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste välisrahastamisvood tugevnesid

Kokkuvõttes toetasid rahastamistingimused endiselt ettevõtlusinvesteeringuid. Mittefinantsettevõtete välisrahastamisvood tugevnesid 2017. aastal ja ületasid seejärel 2016. aastal täheldatud keskmise taseme (vt joonis 17). Pikema aja jooksul on mittefinantsettevõtete välisrahastamisvoogude elavnemist võrreldes 2013. aasta neljanda kvartali madala tasemega toetanud järgmised tegurid: i) soodsad rahastamiskulud, sealhulgas pankade laenuandmispiirangute leevenemine; ii) majandusaktiivsuse pidev kasv ning iii) ühinemiste ja omandamiste suur arv. Lisaks on EKP toetav rahapoliitika aidanud luua mittefinantsettevõtete jaoks soodsaid tingimusi juurdepääsuks turupõhisele rahastamisele. Eelkõige toetas ettevõtlussektori varaostukava, mis võeti kasutusele 2016. aasta juunis, mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite netoemissiooni (vt punkt 2.2).

 

Joonis 17

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Muud laenud hõlmavad laene mitterahaloomeasutustelt (muud finantsasutused, kindlustusseltsid ja pensionifondid) ning ülejäänud maailmast. Rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutuste laene on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel. See hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist.

Pangavälised rahastamisallikad on alates kriisi algusest muutunud üha olulisemaks.[34] Ehkki rahaloomeasutuste laenude netovoog kippus kahanema ning muutus mõnel kriisiaegsel ja -järgsel aastal negatiivseks, püsis muudest allikatest pärit rahastamisvoog (nt noteeritud ja noteerimata aktsiate ning võlaväärtpaberite emiteerimine) positiivne. Pangavälise rahastamise kasvav osakaal kogu euroala mittefinantsettevõtete rahastamises kajastab nii tsüklilisi kui ka struktuurseid tegureid (vt infokast 4). Seda arvestades on rahaloomeasutuste laenude netovoog mittefinantsettevõtetele olnud alates 2014. aastast taas positiivne.

Kui vaadata aktsiaid, siis olid laenud endiselt kõige olulisem rahastamisvahend, mida kogu euroala finantssektor pakkus – need moodustasid ligikaudu 56% kõigist laenudest, mis 2017. aasta kolmandas kvartalis mittefinantsettevõtetele anti. Finantssektori hoitavad noteeritud aktsiad moodustasid umbes 29% kõikidest mittefinantsettevõtete emiteeritud noteeritud aktsiatest ja see osakaal oli veidi suurem kui 2013. aastal. Finantssektori (v.a eurosüsteem) hoitavad võlaväärtpaberid moodustasid ligikaudu 68% kõikidest 2017. aasta kolmandas kvartalis mittefinantsettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberitest ning ka see osakaal oli natuke suurem kui 2013. aastal. Rahaloomeasutused olid endiselt mittefinantsettevõtetele kõige olulisem laenuandja. Nad andsid ligikaudu 73% mittefinantsettevõtete laenudest, mida kogu finantssektor 2017. aasta kolmandas kvartalis andis, ehkki see osakaal oli veidi väiksem kui 2013. aastal.[35]

Ka kodumajapidamistele antud laenude kogumahu aastakasv kiirenes 2017. aastal. Sellele aitasid kaasa peamiselt pangalaenud. Kui vaadata pangalaenude üksikuid komponente, olid eluaseme ostuks antud laenud endiselt kõige tähtsam tegur, mis kodumajapidamiste laenumahu kogukasvu kiirendas. Samal ajal hoogustus ka tarbijakrediidi kasv, ehkki muude laenude maht kahanes.

Lisaks suurenes kodumajapidamiste netojõukus 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul jõuliselt. Eelkõige eluasemehindade pidev tõus tõi kaasa kodumajapidamistele kuuluva kinnisvara väärtuse märkimisväärse kasvu (vt infokast 6). Ka aktsiahindade 2017. aastal toimunud tõusuga kaasnes kodumajapidamiste finantsvara väärtuse suurenemine ja märgatav positiivne mõju netojõukuse kasvule. Kodumajapidamiste kogu võlakoormus mõõdetuna protsentides kodumajapidamiste nominaalsest kasutatavast kogutulust kahanes 2017. aastal edasi, ent oli ikkagi keskmiselt palju suurem kui enne kriisi.

Rahapakkumise kasv jäi üldiselt muutumatuks

2017. aastal püsis laia rahapakkumise kasv jõuline (vt joonis 18). 2017. aasta detsembris oli M3 aastakasv 4,6% võrreldes 5,0%ga 2016. aasta lõpus. 2017. aastal täheldatud laia rahapakkumise kasv vastas rahapakkumise püsivale kasvutempole, mis on kestnud alates 2015. aasta keskpaigast. M3 kasvu mõjutasid endiselt selle kõige likviidsemad komponendid, arvestades hoiuste väikseid alternatiivkulusid olukorras, kus intressimäärad on väga madalad ja tulukõver lauge. Majandustegevuse jätkuv laienemine ja EKP mittestandardsed meetmed, eelkõige tema varaostukava, olid olulised tegurid, mis euroalal rahaagregaatide arengut täiendavalt mõjutasid. M1 kasv, mis lõikas kasu nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete üleööhoiuste kiiremast kasvust, püsis 2017. aasta detsembris võrreldes 2016. aasta detsembri 8,8%ga üldiselt sama ehk 8,6%.

 

Joonis 18

M3 ja laenud erasektorile

(aastane muutus protsentides)

Allikas: EKP.

Laia rahapakkumise kasvu lükkasid endiselt tagant peamiselt euroala rahaagregaatide vastaskirjed

M3 kasvule avaldasid positiivset mõju riigivõlakirjade ostud eurosüsteemi poolt (vt punased tulbad joonisel 19) – eelkõige avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames. 2017. aasta aprilli seisuga vähenes varaostukava ostude keskmine kuine maht taas 20 miljardi euro võrra, mistõttu vähenes nende ostude mõju M3 kasvule. Seejuures avaldasid euroala rahaagregaatide vastaskirjed (v.a laenud valitsemissektorile) 2017. aastal M3 kasvule positiivset mõju (vt sinised tulbad joonisel 19). Sellele aitasid kaasa kaks tegurit. Esiteks avaldas M3 kasvule positiivset mõju erasektorile antud laenude jätkuv taastumine (vt joonis 18). See kirje hõlmab nii rahaloomeasutuste laene erasektorile kui ka rahaloomeasutuste hoitavaid väärtpabereid, mille on emiteerinud euroala erasektori mitterahaloomeasutused. Need väärtpaberid sisaldavad ka mitterahaloomeasutuste võlaväärtpabereid, mida eurosüsteem ostab ettevõtlussektori varaostukava alusel. Teiseks toetas M3 kasvu rahaloomeasutuste pikemaajaliste finantskohustuste (v.a kapital ja reservid) püsiv kahanemine; need kohustused kuuluvad euroala rahaagregaatide vastaskirjete, v.a valitsemissektorile antud laenude alla. Selliste kohustuste aastane muutus on olnud alates 2012. aasta teisest kvartalist negatiivne, osaliselt tingituna mõjust, mida avaldasid EKP suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, mis võisid toimida pikemaajalise turupõhise rahastamise asendajana. Seda arengut selgitas ka küllaltki lauge tulukõver tulenevalt EKP rahapoliitilistest meetmetest, mis muutsid pikaajaliste hoiuste ja pangavõlakirjade hoidmise investorite jaoks vähem soodsaks. Seevastu valitsemissektori võlakirjade müük euroala rahaloomeasutuste poolt (v.a eurosüsteem) aitas kaasa rahaloomeasutustelt valitsemissektorile antud laenude negatiivsele aastamuutusele ning pärssis seega M3 kasvu (vt rohelised tulbad joonisel 19). Peale selle avaldasid M3 aastakasvule jätkuvalt mõju rahaloomeasutuste netovälisvarad (vt kollased tulbad joonisel 19).

 

Joonis 19

M3 ja selle vastaskirjed

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: EKP.
Märkus. Euroala vastaskirjed (v.a laenud valitsemissektorile) hõlmavad rahaloomeasutuste pikemaajalisi finantskohustusi (k.a kapital ja reservid), rahaloomeasutuste poolt erasektorile väljastatud laene ja muid vastaskirjeid.

Infokast 4 Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamise struktuurne mõõde euroalal

Mittefinantsteenuseid pakkuva erasektori rahastamisstruktuuril on keskne roll rahapoliitika ülekandumises reaalmajandusse ja reaalmajanduse šokkidele vastupanemise võimes. Erinevalt USAst, kus valdav on turupõhine rahastamine, on euroala mittefinantsteenuseid pakkuv erasektor tuginenud oma kulutuste rahastamisel peamiselt pankadele.

Pankade (või rahaloomeasutuste) laenude osakaal mittefinantsettevõtete välisrahastamise kogumahus on euroalal alates 2007. aastast märkimisväärselt vähenenud. Kui vaadata jääke, moodustasid pangalaenud 2017. aasta kolmandas kvartalis 12,4% mittefinantsettevõtete välisrahastamisest (vt tabel A), mis on 4,1 protsendipunkti vähem kui 2007. aastal.[36] Samal ajal oli pangalaenude osakaal mittefinantsettevõtete võlapõhises rahastamises 2017. aasta kolmandas kvartalis 27,7%, mis oli 9,2 protsendipunkti väiksem kui 2007. aastal.[37] Pangalaenude osakaal mittefinantsettevõtete välisrahastamises ja võlapõhises rahastamises ning selle osakaalu vähenemine on märkimisväärselt suuremad, kui sektorisisene rahastamine välja jätta. Selle näitaja kohaselt oli pangalaenude osakaal mittefinantsettevõtete võlapõhises rahastamises 2017. aastal 44,9% ehk vähem kui 2007. aastal täheldatud 59,5%. Mittefinantsettevõtetele pakutava pangarahastamise vähenemine 2007.–2017. aastal oli tingitud peamiselt suurettevõtjate rahastamisstruktuuri muudatustest. Seevastu väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes on euroala majanduse alustala, rahastatakse endiselt eeskätt pangalaenude kaudu. Mittefinantsettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberid, mitterahaloomeasutuste antud laenud ja muu maailma antud laenud moodustasid 2017. aasta kolmandas kvartalis kokku 13,0% välisrahastamisest ja 29,2% mittefinantsettevõtete võlapõhisest rahastamisest. 2007. aastaga võrreldes on nende osakaalud mittefinantsettevõtete välisrahastamises ja võlapõhises rahastamises suurenenud vastavalt 4,0 ja 9,1 protsendipunkti. Mitterahaloomeasutuste ja muu maailma antud laenud hõlmavad muu hulgas laene, mida annavad rahastamist pakkuvad eriotstarbelised üksused oma emaettevõtjatele ja mida rahastatakse nende tütarettevõtjate võlaväärtpaberite emiteerimisest. Mittefinantsettevõtete emiteeritud noteeritud aktsiad, noteerimata aktsiad ja muu omakapital moodustasid 2017. aasta kolmandas kvartalis omakorda 55,4% mittefinantsettevõtete välisrahastamisest.[38] Nende ühine osakaal on üldiselt sama kui 2007. aastal, sest madalamate aktsiahindade langusmõju tasakaalustab aktsiate netoemissioon ja jaotamata kasumi suurenemine kriisi ajal.[39]

 

Tabel A

Euroala mittefinantsettevõtete bilansi struktuur

(kogukohustuste jäägid protsentides)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist. Mittefinantsettevõtete kogukohustused hõlmavad muudest makstavatest arvetest üksnes kaubanduskrediiti. Rahvamajanduse arvepidamises hõlmavad kogukohustused turuväärtuses arvestatud omakapitali. Mitterahaloomeasutuste antud laenud hõlmavad muude finantsasutuste ning kindlustusseltside ja pensionifondide poolt mittefinantsettevõtetele antud laene. Sektorisisene rahastamine hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja tabelis esindatud instrumentide vahel. Võlapõhine kogurahastamine on määratletud kui kogurahastamine ilma noteeritud ja noteerimata aktsiateta ning muude emiteeritud omandiväärtpaberiteta.

Pankade ja muude finantsasutuste laenude osakaal kõikides euroala kodumajapidamistele antud laenudes on püsinud viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatu. Kui vaadata jääke, moodustasid pangalaenud ja muude finantsasutuste laenud 2017. aasta kolmandas kvartalis vastavalt 86,4% ja 7,9% kõikidest kodumajapidamistele antud laenudest (vt joonis A). Enamik kodumajapidamistele antud pangalaene (75,3% kõikidest kodumajapidamiste sektorile antud pangalaenudest) on mõeldud eluaseme ostuks. Ülejäänud summa moodustavad tarbijakrediit (st laenud kaupade ja teenuste isiklikuks tarbimiseks) ja ülejäänud laenude kategooria ehk muud laenud kodumajapidamistele (nt laenud pereettevõtjatele, hariduse eesmärgil antud laenud). Need moodustavad 11,7% ja 13,0% kõigist kodumajapidamistele antud pangalaenudest. Kui vaadata nende koosseisu eesmärgi järgi, on ülekaalukas osa euroala kodumajapidamistele antud pangalaene pikema tähtajaga. Muud rahastamisallikad on muudelt finantsasutustelt ning kindlustusseltsidelt ja pankadelt saadud laenud. Muud finantsasutused hõlmavad näiteks tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtjaid (v.a pangad) ning finantsvahendusettevõtteid, kes osalevad pankade antud hüpoteeklaenudele ja tarbimislaenudele tagatise andmisel, samal ajal kui kindlustusseltsid ja pensionifondid pakuvad eluasemelaene. Neil institutsioonidel on aga kodumajapidamiste rahastamisel kvantitatiivselt oluline roll üksnes vähestes euroala riikides.

 

Joonis A

Euroala kodumajapidamiste bilansi struktuur

(antud laenude jäägid protsentides)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud laenuandjate sektorite vahel.

Pangavälise rahastamise kasvav osakaal euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise kogumahus alates 2008. aastast kajastab nii tsüklilisi kui ka struktuurseid tegureid. Varem tuginesid ettevõtjad oma uues välisrahastamises peamiselt pangalaenudele.[40] Pankadelt ettevõtjatele pakutava rahastamise netovoog vähenes euroalal suure majanduslanguse ja euroala finants- ja riigivõlakriisi kõrgajal ning hakkas pärast seda järk-järgult taastuma (vt joonis B). Pangalaenude vähenemine kajastas nii nõudluse kui ka pakkumisega seotud tegureid. Majandusaktiivsuse kahanemine ja bilansside korrigeerimise vajadus vähendasid mittefinantsettevõtete laenunõudlust; samal ajal tõi ettevõtjate võla teenindamise suutlikkuse ja pankade bilansside halvenemine kaasa laenutingimuste karmistumise ja laenupakkumise vähenemise.[41] Peale selle suurendasid mittefinantsettevõtted kriisi ajal oma võlaväärtpaberite netoemissiooni, et korvata pangalaenude kättesaadavuse vähenemist, ning viimasel ajal ka selleks, et saada kasu soodsatest turupõhise rahastamise tingimustest, mida toetab EKP ettevõtlussektori varaostukava. Muude finantsasutuste poolt ettevõtjatele antud laenud suurenesid samuti, kajastades rahastamist pakkuvate eriotstarbeliste üksuste poolt nende emaettevõtjatele antud laenude kasvu. Samal ajal hakkasid mittefinantsettevõtted tuginema rohkem kaubanduskrediidile ja sektorisisestele laenudele ning rahastasid suuremat osa oma tegevusest sisemiste vahenditega ja suurema jaotamata kasumiga, et leevendada väiksema laenupakkumise negatiivset mõju võlapõhise välisrahastamise kättesaadavusele. Kokkuvõttes on pangavälised rahastamisallikad muutunud alates kriisi algusest üha olulisemaks.

 

Joonis B

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamine instrumentide kaupa

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist. Mittefinantsettevõtete kogurahastamine hõlmab muudest makstavatest arvetest üksnes kaubanduskrediiti. Mitterahaloomeasutuste antud laenud hõlmavad muude finantsasutuste ning kindlustusseltside ja pensionifondide poolt mittefinantsettevõtetele antud laene. Sektorisisene rahastamine hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel.

Euroala kodumajapidamiste sektor rahastab oma kinnisvara ja kestvuskaupade oste endiselt enamasti pangalaenudega ega ole – erinevalt ettevõtlussektorist – muudele rahastamisallikatele üle läinud. Kodumajapidamistele antud laenude kogumaht muutus euroalal suure majanduslanguse alguses mõõdukaks ning pärast euroala finants- ja riigivõlakriisi negatiivseks. Sarnaselt mittefinantsettevõtetega tõi kriis kaasa kodumajapidamistele antud pangalaenude vähenemise (vt joonis C), mis kajastas nõudluse ja pakkumise tegureid. Samal ajal kahanesid muude finantsasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenud rohkem kui pangarahastamine ja erinevalt pangalaenudest ei ole nende asutuste laenumaht pärast kriisi taastunud. See kajastas peamiselt kaht tegurit. Esiteks kadus laenumahu kasv, mida pangad vajavad laenude väärtpaberistamise säilitamiseks ja mis oli suurema osa muude finantsasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude taga. Teiseks tõid finantsvahendusettevõtete oluline roll finantsturu häirete ajal ja regulatiivsed muudatused kaasa väärtpaberistatud toodete nõudluse ja pakkumise vähenemise.

 

Joonis C

Laenude andmine euroala kodumajapidamistele laenuandja sektori järgi

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Viimased andmed pärinevad 2017. aasta kolmandast kvartalist. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud laenuandjate sektorite vahel.

Kokkuvõttes võib pangaväliste rahastamisallikate suurem osatähtsus mittefinantsettevõtete välisrahastamises kiirendada rahapoliitika ülekandumist. Eelkõige võivad osa mitterahaloomeasutusi äri- ja finantstsüklite muudatustele reageerides oma riskipositsioone paindlikumalt korrigeerida kui pangad. Siiski ei ole veel selge, kas praegune suundumus reaalmajanduse suurema turupõhise rahastamise poole jätkub ka siis, kui pangarahastamine on täielikult taastunud. Samal ajal võib olla, et ettevõtjate rahastamisallikate suurem mitmekesistumine on teinud nad vähem haavatavaks olukorras, kus pangalaenude pakkumine või turupõhiste rahastamisallikate kättesaadavus võib tulevikus väheneda. Seevastu kodumajapidamised sõltuvad oma välisrahastamises endiselt pangalaenudest, sest muudest allikatest rahastamine püsib piiratud.

Rahapoliitika: kannatlikkus, püsivus ja konservatiivsus

EKP viimaste aastate rahapoliitiliste meetmetega on püütud toetada euroala majanduse elavnemist ja kooskõlas hinnastabiilsusega inflatsioonimäärade taastumist keskmise aja jooksul tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal. Need meetmed on jõudnud avaldada tõhusat mõju kodumajapidamiste ja ettevõtete rahastamistingimustele. 2017. aastal jätkus eurosüsteemi bilansi kasv eelkõige tänu jätkuvale varaostukavale ja suunatud pikemaajalistele refinantseerimisoperatsioonidele.

Rahapoliitika kurss: väga toetav rahapoliitika

Majandus elavnes aasta alguses üha rohkem, ent tagasihoidlik alusinflatsioon nõudis kindlakäelist poliitikat

Pärast EKP nõukogu 2016. aasta detsembri otsuseid hakkas EKP rahapoliitiliste meetmete mõju tõhusalt avalduma ka turupõhises rahastamises ning euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustes (vt punkt 2.2).[42] Ehkki kokkuvõttes muutusid majanduse väljavaadet ohustavad riskid aasta alguses väiksemaks, olid need siiski pigem langust põhjustavad ning seotud peamiselt üleilmse keskkonnaga, poliitilise ebakindlusega ja bilansside jätkuva nõrkusega mõnes sektoris. Peale selle olenes inflatsiooni kiirenemise suundumuse väljavaade endiselt sellest, et valitsevad väga soodsad rahastamistingimused, mis olid suurel määral tingitud toetavast rahapoliitika kursist.

Majandusanalüüsi tulemuste ülekontrollimine rahapoliitilisest analüüsist saadud märkide põhjal kinnitas, et euroala inflatsioonisurve püsivaks ja jätkusuutlikuks tekkeks on vaja väga toetavat rahapoliitika kurssi, hoolimata majanduse aina vastupidavamast elavnemisest. See nõudis EKP nõukogult kindlakäelist poliitikat ning nõukogu kinnitas uuesti oma 2016. aasta detsembri rahapoliitikaistungil vastu võetud otsuseid. See hõlmas EKP baasintressimäärade muutmata jätmist (vt joonis 20) ning nii varaostukava ostude kavandatava tempo kui ka tähtaegade kinnitamist, samuti EKP nõukogu eelkommunikatsiooni baasintressimäärade ja varaostukava kohta.

 

Joonis 20

EKP baasintressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2017.

Eelkommunikatsiooniga reageeriti põhjalikumale riskihindamisele ja negatiivsete ootamatute sündmuste väiksemale tõenäosusele

2017. aasta keskpaigaks oli majanduse elavnemine veelgi tugevam ning kogutoodangu kasv pidi suurenema varem eeldatust mõnevõrra kiiremini, laienedes samal ajal ka eri riikides ja sektorites. Seega muutis EKP nõukogu 2017. aasta juunis oma hinnangut kasvuväljavaadet mõjutavatele riskidele ja leidis, et need on üldjoontes tasakaalustatud. Pidades silmas vastupidavamat ja kindlamat kasvudünaamikat, olid ka hinnastabiilsuse väljavaadet mõjutavad ebatõenäolised langusriskid vähenenud, mistõttu oli väga negatiivsete (näiteks deflatsiooniriskidega seotud) stsenaariumide tõenäosus suuresti kadunud.

Et kohandada oma teavitusi põhjalikuma riskihinnanguga, otsustas EKP nõukogu 2017. aasta juunis jätta oma baasintressimäärasid käsitlevast eelkommunikatsioonist välja viite intressimäärade edasisele kärpimisele, sest need olid andnud märku võimalikust poliitilisest reaktsioonist väga tõsistele ootamatutele sündmustele. Samal ajal aga rõhutas EKP nõukogu, et inflatsioonisurve järkjärguliseks tekkeks on vaja kannatust. Samuti kinnitas ta uuesti soovi olla oma poliitiliste meetmetega järjepidev, et säilitada väga ulatuslik toetav rahapoliitika, mida on endiselt vaja inflatsiooni kestlikuks kohandumiseks.

Nii baasintressimäärade taset kui ka varaostude tempot käsitlev eelkommunikatsioon kajastab üldiselt eri poliitikavahendite koostoime tähtsust rahapoliitilise kursi mõjutamisel. Rahapoliitiliste meetmete kõikehõlmava paketi eri elemendid tõepoolest täiendavad ja tugevdavad üksteist väga soodsate rahastamistingimuste säilitamisel, mida on vaja selleks, et tagada keskmise aja jooksul inflatsioonimäära kestlik taastumine tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal. Seoses sellega ei olnud EKP nõukogu 2017. aasta eelkommunikatsioon seotud üksnes tingimustega, mille alusel võidakse stimuleerivad meetmed kaotada, vaid ka poliitiliste meetmete muudatuste järjekorra kehtestamisega.

Rahapoliitilised meetmed vaadati oktoobris üle, aga väga soodsad rahastamistingimused jäid kehtima

2017. aasta kolmandas kvartalis saadud andmed, mis hõlmasid EKP ekspertide septembris avaldatud makromajanduslikku ettevaadet, andsid endiselt märku kindlast ja laiapõhjalisest majanduskasvust eri riikides ja sektorites. Vaibumatu kasvutempo toetas veelgi EKP nõukogu kindlustunnet, et inflatsioon liigub sammhaaval keskmise aja taseme juurde, mis on alla 2%, ent selle lähedal, tingimusel et väga soodsad rahastamistingimused püsivad. Samal ajal oli inflatsiooni areng jätkuvalt tagasihoidlik ning alusinflatsiooni näitajad ei avaldanud veel väga veenvaid püsiva tõususuundumuse märke. Inflatsiooni vähest arengut võib pidada viiteks ikka veel märkimisväärsest loidusest toote- ja tööturgudel, hoolimata mõnevõrra suurenenud palgakasvust. Seega võis konservatiivsest seisukohast eeldada, et endiselt on vaja väga ulatuslikke rahapoliitilisi stiimuleid, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik kohandumine, tingides seega rahapoliitika instrumentide läbivaatamise enne aasta lõppu.

Seega võttis EKP nõukogu 2017. aasta oktoobris vastu mitu otsust sooviga saavutada oma hinnastabiilsuse eesmärk.

  • Esiteks kinnitas ta veel kord, et EKP baasintressimäärad jäävad eelduste kohaselt praegusele tasemele pikema aja vältel ja kindlasti kauem, kui tehakse eurosüsteemi netovaraoste.
  • Teiseks võimaldasid paranenud majandusväljavaade ja kasvav kindlustunne inflatsiooni lähenemise suhtes EKP nõukogul varaostukavade intensiivsust vähendada. Ostud jätkuksid iga kuu 30 miljardi euro ulatuses alates 2018. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem, aga igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud. Lisaks märkis EKP nõukogu uuesti, et ta soovib suurendada varaostukava mahtu ja/või kestust, kui väljavaade peaks muutuma vähem soodsaks või kui rahastamistingimused ei ole enam kooskõlas edasiste edusammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel.
  • Kolmandaks teatas ta, et varaostukava raames soetatud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteeringud jätkuvad pikema aja vältel pärast netovaraostude lõppu ning igal juhul senikaua, kuni see on vajalik. Ostetud varade jäägi säilitamine aitaks kaasa nii soodsate likviidsustingimuste kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi hoidmisele.
  • Neljandaks pikendati refinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimääraga piiramatu mahuga pakkumismenetlusi vähemalt 2019. aasta viimase arvestusperioodi lõpuni, et tagada rahapoliitika jätkuvalt sujuv elluviimine, kaitstes ka euroala rahaturgude soodsaid tingimusi.

Endiselt ulatuslik rahapoliitiline tugi, mida pakuvad täiendavad netovaraostud, suur soetatud varade ja eelseisvate reinvesteeringute maht ning intressimäärasid käsitlev eelkommunikatsioon, säilitaks väga soodsaid rahastamistingimusi, mida on ikka veel vaja selleks, et toetada kooskõlas hinnastabiilsusega inflatsiooni jätkusuutlikku naasmist oma keskmise aja taseme juurde, mis on alla 2%, ent selle lähedal.

Infokast 5 Euroala rahaturu võrdlusaluste viimase aja areng

Finantssektori võrdlusaluseid võib üldiselt määratleda indeksitena, mida kasutatakse finantsinstrumendi või -lepingu alusel tasumisele kuuluva summa või finantsinstrumendi väärtuse kindlaksmääramiseks. Üks maailmas enim kasutatavaid rahaturu võrdlusaluseid on LIBOR (Londoni pankadevaheline intressimäär), Euroopas kasutatakse aga kõige laialdasemalt EURIBORi (pankadevaheline intressimäär) ja EONIAt (euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär). Need võrdlusalused määratakse kindlaks vabatahtlike sisendandmete põhjal, mida esitavad pankade rühmad eksperdihinnangu vormis, mis EURIBORi korral kajastab kehtivaid turuhindu (noteeringuid) ja EONIA korral tegelikke tehinguid.

Viimastel aastatel on EKP võrdlusalusena kasutatavaid intressimäärasid hoolikalt jälginud ja olnud aktiivne nende reformimisel, sest kindlad võrdlusalused on vajalikud finantssüsteemi tõhusaks toimimiseks ja rahapoliitika ülekandumiseks. Finantsturud tuginevad oma finantslepingutes, näiteks hüpoteeklaenude, ujuva intressimääraga väärtpaberite või tuletisinstrumentide korral väga palju võrdlusalustele. Võrdlusalused on kesksel kohal ka mitme finantsinstrumendi igapäevase väärtuse arvestamisel. Seetõttu võib kindlate ja usaldusväärsete võrdlusaluste puudumine tekitada turuhäireid, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju finantsstabiilsusele.

Nii euroalal kui ka muudes piirkondades võrdlusalusena kasutatavaid intressimäärasid on põhjalikult reformitud. Neis reformides on suuresti juhindutud põhimõtetest, mille 2013. aastal avaldas Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), reageerides LIBORiga manipuleerimise skandaalidele, aga samuti on juhindutud ELi võrdlusaluste määrusest. Euroopas reformitakse praegu mõlemat enim kasutatavat võrdlusalust ehk EURIBORi ja EONIAt. Need reformid on algatanud nende haldaja Euroopa Rahaturgude Instituut. Reformide järel võib tekkida vajadus eelolevatel aastatel turutavasid ja lepinguid uue keskkonnaga kohandada.

Seoses EURIBORiga – eurodes nomineeritud pankadevaheline tagamata võrdlusalus, mida avaldatakse ühe nädala kuni 12 kuu pikkuste tähtaegade jaoks – on Euroopa Rahaturgude Instituut pakkunud, et seda metoodikat võiks kasutada pigem tehingute kui noteeringute suhtes. 2017. aasta alguses küll püüti, ent ei suudetud teha kindlaks täielikult tehingupõhise metoodika teostatavust, sest rahaturu mahud olid ebapiisavad. Sel põhjusel teeb Euroopa Rahaturgude Instituut nüüd turuosalistega koostööd, et töötada EURIBORi jaoks välja võimalik hübriidmetoodika, milles kasutataks koos tehinguandmeid ja eksperdihinnangut. Hübriidmetoodika ja mõjuhinnangu väljatöötamine peaksid kestma kuni 2018. aasta esimese pooleni ning neile peaks järgnema sidusrühmadega konsulteerimine. Seni kasutatakse EURIBORi arvutamiseks praegust noteeringupõhist metoodikat.

Mis puutub EONIAsse, mis on täielikult tehingupõhine pankadevahelise üleööturu tagamata aastaintressimäär, teatas Euroopa Rahaturgude Instituut 1. veebruaril 2018 pärast tagamata rahaturu uuringut, et EONIA põhjalik läbivaatamine ei ole enam asjakohane, sest pankadevahelised laenumahud olid väikesed ja tegevus püsis kontsentreeritud. Euroopa Rahaturgude Instituut rõhutas ka seda, et kui turutingimused peaksid jääma samasuguseks, ei ole võrdlusaluse vastavus ELi võrdlusaluste määrusele siiski tagatud. Samas märkis instituut, et ta võib hinnata metoodiliste parameetrite kohandamise võimalust kavatsusega suurendada vajaduse korral EONIA kindlust.

Nii EURIBORi kui ka EONIAga kaasnev kindlustunne, kuivõrd need võrdlusalused põhinevad pankade vabatahtlikel sisendandmetel, hakkab aina rohkem muret valmistama, sest sisendandmeid esitavate pankade toetus on aja jooksul vähenenud. Pangad peaksid andma iga päev teada kas eksperdihinnangutel põhinevatest noteeringutest (EURIBORi korral) või oma pankadevahelistest tagamata üleöölaenutehingutest (EONIA korral). Viimasel ajal on aga mitu panka ühest või teisest rühmast lahkunud, nimetades peamise põhjusena seda, et reformiprotsess on nende menetluste jaoks liiga koormav. Võrdlusalustes osalemisega kaasnevad ka vastutus ja maineriskid.

ELi võrdlusaluste määrus võib tagada üksnes ajutised kaitsemeetmed, kui pangad peaksid sisendandmeid esitavatest rühmadest edaspidigi lahkuma. Määruse erisätteid kohaldatakse selliste võrdlusaluste suhtes nagu EURIBOR ja EONIA, mida nimetatakse kriitilisteks[43]. Nimelt võib reguleeriv asutus – EONIA ja EURIBORi puhul Belgia finantsteenuste ja -turgude amet – teha sisendandmete esitamise võrdlusaluse jaoks kohustuslikuks, kui selle representatiivsus on ohus, näiteks rühmas osalevate pankade lahkumise tõttu. Ehkki see mehhanism võib pakkuda kaitsemeetmeid, saab seda kohaldada kuni kaheaastasele ajavahemikule ning seega ei saa seda pidada pikaajaliseks lahenduseks, kui võrdlusaluse jätkuvus on ohus.

Arvestades, kui olulised on turgude jaoks kindlad ja usaldusväärsed võrdlusalused, teatas EKP 21. septembril 2017, et avaldab tagamata üleööturu intressimäära enne 2020. aastat, tuginedes rahaturgude statistilise aruandluse määruse alusel kogutud andmetele. See intressimäär täiendaks erasektori esitatud olemasolevaid võrdlusaluste intressimäärasid ja toimiks kaitsemeetmena kasutatava võrdlusintressimäärana. EKP määrab järgmise kahe aasta jooksul kindlaks intressimäära kõrgetasemelised omadused, töötab välja arvutusmeetodi ja katsetab intressimäära kindlust. Selle aja jooksul tagab EKP läbipaistva kommunikatsiooni, mis hõlmab avalikke konsultatsioone. Esimene avalik konsultatsioon algatati 28. novembril 2017 eesmärgiga koguda sidusrühmade seisukohti intressimäära põhiomaduste ja nende avaldamise aja kohta.

Lisaks on euroala rahaturul tehtud eraldi algatus, mille raames pakub uus euro riskivabade intressimääradega tegelev töörühm erasektorile platvormi, kus arutada varuintressimäärasid ja võimalikele alternatiivsetele euro lühiajalistele intressimääradele üleminekuga seotud küsimusi. Selle töörühma töö eesmärk on jälgida finantsstabiilsuse nõukogu ametliku sektoripõhise töörühma (Official Sector Steering Group) 2014. aasta juuli soovitust teha kindlaks ja võtta vastu üks või mitu riskivaba intressimäära igas peamises valuutapiirkonnas. Töörühm koosneb erasektori üksustest ja selle eesistuja on erasektori esindaja. Töörühma toetavad avaliku sektori asutused ja selle sekretariaadi tagab EKP[44].

EKP rahapoliitiliste meetmete tõhus edasikandumine

Alates 2014. aasta juunist rakendatud rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine toetas 2017. aastal jätkuvalt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning tugevdas krediidivooge kogu euroalal. Varaostukava alusel toimuvad varaostud, endiselt madalad baasintressimäärad, neid kaht instrumenti käsitlev eelkommunikatsioon ning suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid tagasid väga soodsad rahastamistingimused ja olid endiselt euroala majanduse tugevama elavnemise peamine tegur.

Varaostukava rakendamine sujus hästi. See puudutab nii erasektori ostukavasid, mis hõlmavad varaga tagatud väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori varaostukava ja kaetud võlakirjade kolmandat ostukava, kui ka avaliku sektori väärtpaberite ostukava. Viimane on seotud euroala keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, ametite ja riigiüleste üksuste emiteeritud võlakirjadega. Ostumahud olid keskmiselt kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud kuueesmärkidega ehk jaanuarist märtsini 80 miljardit eurot kuus ja aprillist detsembrini 60 miljardit eurot kuus (vt joonis 21). Turulikviidsuse hooajalistest kõikumistest tingituna olid ostumahud augustis ja detsembris allpool kuueesmärki, ent selle korvasid veidi suuremad ostumahud ülejäänud aasta jooksul. Riikide tasandil erinesid kuised ostumahud samuti veidi, tingituna tähtaeguvate võlakirjade lunastamisest saadavate summade reinvesteerimise tähtsuse kasvust, mis sai avaliku sektori väärtpaberite ostukava puhul alguse 2017. aasta märtsis. Kui vaadata suhtelisi näitajaid, kaldusid kuised ostumahud sihtmahtudest kokkuvõttes kõrvale üksnes vähesel määral. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade saldo kui asjakohane näitaja ostumahtude jaotumise hindamisel oli endiselt suurel määral kooskõlas soovitava kapitalimärkimise põhise jaotusega, võttes arvesse asendusoste ning tähtaeguvate võlakirjade reinvesteerimise sujundamist.

 

Joonis 21

Kuised netovaraostud ja lunastamised varaostukava alusel 2017. aastal

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Kuised netoostud bilansilises väärtuses; tegelikud kuised lunastamiste summad. Eurosüsteem reinvesteerib avaliku sektori varaostukava raames soetatud väärtpaberite põhiosade lunastamised paindlikult ja kiiresti nende tähtajaga samal kuul ning parimal võimalikul viisil või järgmise kahe kuu jooksul, kui see on turu likviidsustingimuste järgi põhjendatud.

Viimast teise seeria suunatud pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni, mis arveldati 2017. aasta märtsis, kasutati 233,5 miljardi euro ulatuses, mis tähendas 204 miljardi euro suurust puhaslikviidsuse suurenemist.[45] Kõikides teise seeria suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO-II.1 kuni TLTRO-II.4) laenasid euroala pangad kokku 740,2 miljardit eurot ehk 62% võimaldatavast kogulaenumahust, mis oli 1200 miljardit eurot.

Rahapoliitilised meetmed avaldavad majandusele mõju kolme ülekandekanali kaudu: märguandekanal, portfelli tasakaalustamise kanal ja mõju otsese edasikandumise kanal.[46] Esiteks on varaostukava aidanud tagada EKP eelkommunikatsiooni usaldusväärsuse seoses EKP eeldusega, et baasintressimäärad püsivad pikema aja jooksul praegusel tasemel. Hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär on tugevdanud varaostukava mõju kogu tulukõverale, vähendades pikemaajaliste intressimäärade ootustekomponenti. Teiseks on varaostukava pannud investorid tasakaalustama oma portfelle riskantsemate turusegmentidega. Jätkuvates varaostudes on keskmise ja pika tähtajaga võlakirjad asendatud keskpankade reservidega, mis kuuluvad pangandussektorile, ning see tähendab investorite kestusriski vähenemist (vt punkt 2.3). Kaasnev tähtajapreemiate vähenemine ajendab investeerima ka muudesse varadesse nagu laenud kodumajapidamistele ja ettevõtetele. See tagab rahapoliitiliste meetmete edasikandumise ka laenuvõtjatele, kellel puudub otsene juurdepääs kapitaliturgudele. Lisaks on suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid tõhusad tänu otsesele ülekandemehhanismile. Intressimäärad, mida pangad peavad nendelt vahenditelt tasuma, sõltuvad ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenudest, mis tagab soodsate rahastamistingimuste edasikandumise. Peale selle on täiendav netolikviidsus aidanud vähendada osalevate pankade marginaalseid rahastamiskulusid.

Alates 2014. aasta juunist kasutusele võetud EKP rahapoliitilised meetmed on üheskoos avaldanud märgatavat positiivset mõju euroala majandustulemustele. Kogumõju nii euroala reaalse SKP kasvule kui ka euroala inflatsioonile on hinnangute järgi 2016.–2020. aastal kumulatiivselt ligikaudu 1,9 protsendipunkti.[47]

EKP meetmed hoidsid rahastamistingimusi väga soodsana

Rahapoliitilised meetmed on kinnistanud turuintressimäärad madalal tasemel. Euroala lühiajalised rahaturu intressimäärad, aga ka pikemaajalised riigivõlakirjade tulusused olid kogu aasta jooksul suhteliselt stabiilsed (vt punkt 1.3). Need tingimused kandusid kolme eelnimetatud kanali kaudu üle rohkemate majandussektorite rahastamistingimustele.

Pankade rahastamiskulud püsisid 2017. aasta jooksul väga soodsad ehk märkimisväärselt allpool taset, mis valitses enne EKP krediidileevenduspaketi kasutuselevõttu 2014. aasta juunis (vt joonis 22). Euroala pankade emiteeritud võlakirjade tulususe vahed vähenesid ikka veel märkimisväärselt (vt joonis 23). Seda arengut toetas märtsis toimunud viimane teise seeria suunatud pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, mille kaudu pangad suutsid asendada osa oma turupõhisest rahastamisest suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu saadud rahastamisega. Need muudatused vähendasid koos jätkuvalt pankade kogurahastamiskulusid ning tõid kaasa rahastamiskulude heterogeensuse kahanemise euroala eri riikides asuvates pankades.

 

Joonis 22

Pankade võlafinantseerimise liitkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite liitkulu; protsenti aastas)

Allikad: EKP, Merrill Lynch Global Index ja EKP arvutused.

 

Joonis 23

Investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjade tulususe vahe

(baaspunktides)

Allikad: Markit ja Bloomberg.
Märkused. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahet mõõdetakse varade vahetustehingute marginaalide alusel. Vertikaalsed jooned osutavad EKP nõukogu istungitele 10. märtsil 2016 ja 21. aprillil 2016. Näitajad hõlmavad ka allutatud võlakirju. Viimased andmed pärinevad 4. jaanuarist 2018.

Pankade vähenevad rahastamiskulud avaldasid samuti ettevõtete refinantseerimiskuludele langussurvet otsese ülekandekanali kaudu, aga ka väiksemate riskivabade intressimäärade kaudu. Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste laenude liitintressimäärad on vähenenud rohkem kui turul võrdlusalusena kasutatavad intressimäärad alates EKP krediidileevendusmeetmete avaldamisest. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad alanesid 2014. aasta juunist 2017. aasta detsembrini vastavalt 123 ja 108 baaspunkti. Mittefinantsettevõtted, kellel on otsene juurdepääs kapitaliturgudele, said samuti kasu väiksematest ettevõtete võlakirjade tulusustest, mille ettevõtlussektori varaostukava kaasa tõi. Investeerimisjärgule vastavate mittefinantsettevõtete võlakirjade tulususe vahed alanesid 2017. aastal 26 baaspunkti kooskõlas pankade ja kindlustusandjate puhul toimunud muutustega (joonis 23). See mõju ulatus ka investeerimisjärgule mittevastavate ettevõtete võlakirjadeni – mis ei ole ettevõtlussektori varaostukava alusel tehtavate ostude jaoks kõlblikud –, sest investorid korrigeerisid oma portfelle.[48]

 

Joonis 24

Rahaloomeasutuste laenud mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele

(aastane muutus protsentides; mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenud kohandatuna hooajalise ja kalendrilise mõjuga; mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenud ei ole kohandatud)

Allikas: EKP.

Laenukasvu taastumine edeneb

Laenutingimuste jätkuv paranemine euroalal ei kajastunud üksnes alanevates intressimäärades ja tulususe vahedes, vaid ka erasektorile antud laenumahu kasvus ja ettevõtete stabiilses juurdepääsus võlakirjaturule. Euroala pankade laenutegevuse küsitluses osalenud pangad märkisid, et nad kasutasid varaostukava kaudu tekitatud lisalikviidsust peamiselt laenude andmiseks, mis näitab, et laenupakkumine paranes ka 2017. aastal.[49] Peale selle suurenes netolaenunõudlus, samal ajal kui pangad leevendasid laenustandardeid ning uute laenude ja eelkõige kodumajapidamistele antud laenude üldtingimusi. Seega jätkus euroala erasektorile antavate laenude järkjärguline taastumine. Samal ajal pidurdas mõningastest edusammudest hoolimata mõnes riigis laenukasvu pankade bilansside konsolideerimine ja endiselt kõrge viivislaenude tase.

Mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile (hõlmab kodumajapidamisi ja mittefinantsettevõtteid) antud pangalaenude aastakasv oli 2017. aasta detsembris 2,8% võrreldes 2,2%ga 2016. aasta detsembris. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv suurenes 2,9%ni võrreldes aastataguse 2,3%ga, samal ajal kui kodumajapidamistele antud laenude aastakasv kiirenes 2017. aasta detsembris 2,8%ni (2016. aasta detsembris 2,0%). Euroalal peakontorit omavate mittefinantsettevõtete emiteeritud võlakirjade maht jäi samaks ning uued eurodes nomineeritud emissioonid ulatusid 199 miljardi euroni võrreldes 193 miljardi euroga 2016. aastal (vt joonis 25). Mittefinantsettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele toetasid endiselt ettevõtlussektori varaostukava alusel tehtud ettevõtete võlakirjade netoostud.

 

Joonis 25

Võlakirjade brutoemissioon euroala mittefinantsettevõtete kaupa

(miljardites eurodes)

Allikad: Dealogic ja EKP arvutused.
Märkused. Andmed hõlmavad nii investeerimisjärguga kui ka muid võlakirju. „Emissioon eurodes“ on euroalal peakontorit omavate mittefinantsettevõtete eurodes nomineeritud uued emissioonid. „Emissioon kõigis vääringutes“ on euroalal peakontorit omavate mittefinantsettevõtete kõik uued emissioonid.

EKP rahapoliitilised meetmed parandasid laenutingimusi märkimisväärselt ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kellel tavaliselt ei ole otsest juurdepääsu võlakirjaturgudele. Uuringus ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisele (SAFE) viitasid viimased tulemused välisrahastamistingimuste edasisele paranemisele, mis tähendab uuringu eelmistes voorudes täheldatud suundumuse jätkumist.[50] VKEd kinnitasid, et neil on parem juurdepääs pankade pakutavale rahastamisele, sealhulgas on pangad varmamad pakkuma laenu madalamate intressimääradega. Kõikides suurtes euroala riikides asuvad VKEd andsid teada pangalaenude kättesaadavuse positiivsetest netomuutustest. Esimest korda alates selle uuringu korraldamisest tajusid VKEd, et üldine majanduse väljavaade parandab välisrahastamise kättesaadavust. VKEde rahastamiskulud vähenesid samuti. Väga väikeste ja suurte laenude intressimäärade vahed vähenesid 2014. aasta mai lõpust 2017. aasta detsembrini 118 baaspunkti.

Eurosüsteemi bilansi muutused

Eurosüsteemi bilansi maht ja struktuur

Alates finantskriisi puhkemisest aastatel 2007–2008 on eurosüsteem võtnud mitmesuguseid standardseid, aga ka mittestandardseid rahapoliitilisi meetmeid, mis on avaldanud aja jooksul otsest mõju eurosüsteemi bilansi mahule ja struktuurile. Need meetmed on hõlmanud tagatud operatsioone, et pakkuda vastaspooltele rahastamist esialgse tähtajaga kuni neli aastat, samuti varaoste eri turusegmentides eesmärgiga parandada rahapoliitika mõju ülekandumist ja leevendada rahastamistingimusi euroalal. 2017. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansimaht 4,5 triljonit eurot, mis on kõigi aegade kõrgeim tase ja 0,8 triljoni euro võrra suurem kui 2016. aasta lõpus.

Laiendatud varaostukava ja viimane suunatud pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon 2017. aasta märtsis tõid kaasa nii bilansi suurenemise kui ka selle struktuuri muutumise. 2017. aasta lõpus moodustasid rahapoliitikaga seotud kirjed bilansi varade poolel 3,2 triljonit eurot ehk 70% eurosüsteemi bilansi koguvaradest. 2016. aasta lõpus oli see näitaja 61%. Need kirjed hõlmasid euroala krediidiasutustele antud laene, mis moodustasid 17% koguvaradest (2016. aasta lõpus 16%), ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpabereid, mis moodustasid ligikaudu 53% koguvaradest (2016. aasta lõpus 45%), nagu näha joonisel 26. Muud finantsvarad koosnesid peamiselt i) eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest, ii) eurodes nomineeritud rahapoliitikavälistest portfellidest ja iii) erakorralisest likviidsusabist, mida mõned eurosüsteemi riikide keskpangad andsid ajutisi likviidsusraskusi kogevatele maksevõimelistele finantseerimisasutustele. Nende muude finantsvarade suhtes kohaldatakse ka eurosüsteemi sisemisi aruandlusnõudeid ja eelkõige keskpankadepoolse rahastamise keelust tulenevaid piiranguid ning mitmesugustes õigusdokumentides[51] sätestatud nõuet, et need ei tohiks sekkuda rahapoliitikasse.

Kohustuste poolel avaldasid peamist mõju vastaspoolte reservihoiused, mis suurenesid tänu jätkuvalt toetavale rahapoliitikale 2017. aastal 0,6 triljoni euro võrra, 1,9 triljoni euroni, ja moodustasid 2017. aasta lõpus 42% kogukohustustest (2016. aastal oli see osakaal 36%). Ringluses olevate pangatähtede suhteline osakaal vähenes 26%ni (võrreldes 31%ga 2016. aasta lõpus), ehkki absoluutne osakaal suurenes kooskõlas ajaloolise kasvusuundumusega. Muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, moodustasid 32%, mis oli väiksem kui 33% osakaal 2016. aasta lõpus, aga absoluutarvestuses suurenesid need 0,2 triljoni euro võrra (vt joonis 26).

 

Joonis 26

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülelikviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Portfellide keskmine tähtaeg ja jaotus varade ja riikide kaupa

EKP on alates varaostukava algusest avaldanud kord nädalas teavet varaostukava moodustavate kavade raames omandatud varade arengu kohta. Peale selle on ta iga kuu avaldanud kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori varaostukava alusel esmas- ja järelturult ostetud varade jaotuse. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel on EKP avaldanud omandatud väärtpaberite andmeid emitendi riigi järgi[52], sealhulgas kaalutud keskmise tähtaja järgi.

2017. aasta lõpus oli varaostukava maht 2,3 triljonit eurot.[53] Varaga tagatud võlakirjade ostukava varad moodustasid sellest 25 miljardit eurot (1% varaostukava koguportfellist) ning kaetud võlakirjade kolmanda ostukava varad 241 miljardit eurot (11% varaostukava koguportfellist). Erasektori ostukavadest oli 2017. aastal varaostukavas suurim osakaal ettevõtlussektori varaostukaval ning selle ostude netomaht ulatus 82 miljardi euroni. Seega oli ettevõtlussektori varaostukava varade kogumaht 132 miljardit eurot ehk 6% varaostukava kogumahust. 2017. aastal hakkas EKP avaldama kõikide ettevõtlussektori varaostukava varade täielikku loetelu, mis sisaldab emitentide nimesid, aegumistähtaegu ja võlakirjade kupongimäärasid, samuti koondandmeid ettevõtlussektori varaostukava varade kohta riskiriigi, reitingu ja sektori järgi. Ettevõtlussektori varaostukava ostude tegemisel tuginetakse võrdlusalusele, mis kajastab proportsionaalselt kõiki kõlblikke kehtivaid emissioone. See tähendab, et iga emiteerimisriigi osakaal võrdlusaluses määratakse turukapitalisatsiooni järgi.

Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ulatudes 1,9 triljoni euroni ehk 83%ni varaostukava raames omandatud väärtpaberite kogusummast. 2016. aasta lõpus oli see osakaal 82%. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määrab ostude jaotamise riikide lõikes EKP kapitali märkimise alus. EKP ja euroala riikide keskpangad võivad neile määratud individuaalsete määrade piires otsustada, kas osta keskvalitsuste, piirkondlike või kohalike omavalitsuste väärtpabereid, teatavate asjaomastes riikides asutatud agentuuride emiteeritavaid väärtpabereid või vajaduse korral riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2017. aasta lõpus 7,7 aastat ehk veidi lühem kui 2016. aasta lõpu keskmine 8,3 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi. Kaalutud keskmise tähtaja lühenemine kajastab peamiselt EKP nõukogu 2016. aasta detsembri otsuseid i) vähendada avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike väärtpaberite minimaalset järelejäänud tähtaega kahelt aastalt ühele aastale ning ii) võimaldada vajalikul määral väärtpaberite oste sellise tulususe ja tähtaja suhtega, mis on allpool EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.

Eurosüsteemi ostetavate varade tähtaeg on oluline kahel põhjusel: esiteks võimaldab see vähendada turust tingitud intressiriski, pakkudes investoritele stiimuleid oma portfellide restruktureerimiseks, ja teiseks on eurosüsteemi eesmärk teha varaoste turu suhtes erapooletult, ostes kõiki kõlbliku tähtajaga väärtpabereid kõikides riikides, nii et see kajastab euroala riigivõlakirjaturu struktuuri.

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid väärtpaberite tähtaegumisel. Erasektori ostukavade alusel tehtud reinvesteeringud jätkusid 2017. aastal ja ulatusid 24,3 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud reinvesteeringud aga algasid 2017. aasta märtsis ja ulatusid aasta jooksul 24,9 miljardi euroni. Reinvesteeringute kasvava tähtsuse kajastamiseks hakkas EKP 2017. aasta novembris avaldama varaostukava eeloleva 12 kuu igakuiseid eeldatavaid lunastamise summasid.

Varaostukava alusel ostetud väärtpaberid tehakse laenude jaoks kättesaadavaks, et toetada võlakirjaturu ja tagasiostulepingute turu (repoturu) likviidsust, pärssimata seejuures põhjendamatult repoturu tavapärast aktiivsust. EKP avaldab igal kuul eurosüsteemi keskmise kuise laenujäägi koondandmed. Et leevendada veelgi tagatiste puudust turul, hakkas eurosüsteem alates 2016. aasta detsembrist lubama laenuoperatsioonide jaoks piiratud koguses sularahatagatisi. Varem oli ainus aktsepteeritud tagatise vorm väärtpaberid. Saadud sularahatagatise keskmise kuise koondsumma andmed avaldab EKP samuti igal kuul.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk on alates 2016. aasta lõpust suurenenud 168,3 miljardit eurot ja oli 2017. aasta lõpus 764,0 miljardit eurot. Seda võib üldiselt seostada 233,5 miljardi euro suuruse eraldisega 2017. aasta märtsis toimunud viimase teise seeria suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni raames, mis tõi kaasa järelejäänud likviidsuse märkimisväärse netokasvu isegi hoolimata sellest, et väiksemad põhiliste refinantseerimisoperatsioonide mahud ja esimese seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tagasimaksed 2017. aastal selle osaliselt korvasid. Likviidsust suurendavate pöördtehingute kaudu saadud likviidsuse kaalutud keskmine tähtaeg lühenes ligikaudu 3 aastalt 2016. aasta lõpus ligi 2,7 aastani 2017. aasta lõpus. Kuna viimase teise seeria suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni jaotamine (esialgse tähtajaga neli aastat) toimus 2017. aasta alguses (märtsis), eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg ülejäänud aasta jooksul vähenes.

Euroopa finantssektor: vastupanuvõimeline, aga probleemidega silmitsi

EKP hindab finantsstabiilsuse arengut euroalal ja Euroopa Liidu finantssüsteeme, et kindlaks teha haavatavus ja kõik süsteemse riski allikad. EKP pakub finantsstabiilsuse analüüsi valdkonnas tuge ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN) ja osaleb olulistes regulatiivsetes algatuskavades. Võimalike süsteemsete riskide tekkega tegeletakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaudu.

EKP täidab neid ülesandeid koos teiste eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpankadega. EKPs teevad makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavad üksused tihedat koostööd Euroopa finantssektori peamiste riskide ja haavatavuse kindlakstegemisel ning regulatiivsetes küsimustes.

Euroala finantssüsteemi riskid ja haavatavus

EKP esitab oma süsteemsete riskide analüüsi kord poolaastas ilmuvas finantsstabiilsuse ülevaates.[54] Enamik euroala süsteemse stressi näitajaid jäid 2017. aastal tagasihoidlikuks (vt joonis 27), mis osutab sellele, et finantsstabiilsuse olukord arenes vaatlusalusel aastal positiivselt. Euroala paranenud majandustingimused toetasid varaturge ja aitasid tagada 2017. aasta jooksul väikese volatiilsuse eri varaklassides (vt ka punkt 1). Euroala pangandussektori stress püsis väike, sest investorid eeldasid, et pankade kasumlikkus paraneb tänu suurematele laenumahtudele ja laenumarginaalidele, kui majanduskasvu väljavaated edasi paranevad ja intressimäärad tõusevad. Seevastu süsteemne stress riigivõlakirjaturgudel suurenes 2017. aasta alguses, osaliselt tingituna suuremast poliitilisest ebakindlusest mõnes euroala riigis. Suuremates euroala riikides toimunud valimiste tulemused vähendasid seejärel ebakindlust ja sellega kaasnes riikide stressinäitaja alanemine 2017. aasta teisel poolel. Euroala süsteemse stressi näitajad püsisid muus mõttes tagasihoidlikud, hoolimata suurema geopoliitilise ebakindluse ilmingutest maailmas, näiteks seoses suuremate pingetega Korea poolsaarel.

 

Joonis 27

Finantsturgude ja riigivõlakirjaturgude süsteemsete pingete liitnäitajad ning kahe või enama pangagrupi maksejõuetuse tõenäosus

(jaanuar 2010 – veebruar 2018)

Allikad: Bloomberg ja EKP arvutused.
Märkus. Kahe või enama suure ja keeruka pangagrupi maksejõuetuse tõenäosus osutab ühe aasta jooksul esineva samaaegse maksejõuetuse tõenäosusele valimis, kuhu kuulub 15 suurt ja keerukat pangagruppi.

Nendes tingimustes tehti 2017. aastal kindlaks neli peamist riski, mis ohustavad euroala finantsstabiilsust.

Esiteks oli 2017. aastal endiselt oluline risk võimalus, et üleilmsed riskipreemiad hinnatakse järsult ja ulatuslikult ümber. Aasta jooksul täheldati kokkuvõttes vähest finantsturu volatiilsust, kõrgemaid varahindu ja väiksemaid riskipreemiaid mõnel turul ning see viitas suuremale riskide võtmisele. Eelkõige püsisid kõige riskantsemate emitentide riskimarginaalid võlakirjaturgudel väga madalal, kajastades turuosaliste uskumust, et nõrkuse tõenäosus on väike. Ehkki osa sellest arengust oli seotud paranenud makromajanduslike tingimustega ja oli iseenesest tingitud alusnäitajatest, süvenesid siiski märgid, et finantsturud ei pruugi olla täiesti valmis võimaluseks, et turumeeleolu võib kiiresti muutuda.

Teine peamine risk oli seotud euroala pankade kasumlikkuse väljavaadetega. Euroala pankade kasumlikkus paranes veidi tingituna muu tulu kui intressitulu suurenemisest. Pankade omakapitali tootlus oli 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis 3,2% võrreldes 2,5%ga samal ajavahemikul aasta tagasi. Ka maksevõime positsiooni paranemine jätkus ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ulatus 2017. aasta kolmandas kvartalis 14,5%ni (2016. aastal oli see 13,9%).[55]

EKP rahapoliitilised meetmed võisid mõjutada pankade kasumlikkust kahe peamise kanali kaudu. Esiteks aitab madalate intressimäärade keskkond kaasa pankade intressimarginaalide kahanemisele, vähendades seega netointressitulu. Teiseks tekitab EKP hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär otsese koormuse euroala pangandussüsteemi ülelikviidsusele tervikuna. Siiski on neid negatiivseid aspekte siiani üldiselt tasakaalustanud kindla ja laiapõhjalise majanduskasvu positiivne mõju pankade kasumlikkusele. Eelkõige kahanevad pankade provisjoneerimise kulud, kui laenuvõtjate krediidikvaliteet paraneb tänu majanduse väljavaate paranemisele. Peale selle toetavad pankade kasumlikkust majanduse elavnedes suuremad laenumahud, samuti varahindade tõusust tulenev kapitalikasv. Lisaks, ehkki esineb jaehoiuste intressimäärade languse jäikust, on hulgihoiustel, eriti mitteresidentide hoitavatel hoiustel, sageli negatiivsed intressimäärad, mis vähendab seega negatiivsete nominaalsete intressimäärade langusmõju pankade netointressitulule. Kokkuvõttes püsis rahapoliitiliste meetmete netomõju euroala pankade kasumlikkusele aastatel 2014–2017 (vt joonis 28) piiratud, ehkki erines veidi riigiti.

 

Joonis 28

Pankade kasumlikkuse komponendid

(2014–2017; pankade varade tulukuse osakaalud protsendipunktides)

Allikas: Altavilla, C., Andreeva, D., Boucinha, M. ja Holton, S., „Monetary policy, credit institutions and the bank lending channel in the euro area“, EKP üldtoimetised, ilmumas.
Märkused. Rahapoliitika mõju võlakirjade tulususele ning vastav mõju laenuintressidele ja -mahtudele on kooskõlas eurosüsteemi ekspertide makromajandusliku ettevaatega. Kapitalikasum on arvutatud Euroopa Pangandusjärelevalve avaldatud andmete põhjal. Euroala andmed on arvutatud valimisse kuuluvate riikide kaalutud keskmisena, kasutades konsolideeritud pangandusandmeid, et hinnata iga riigi pangandussüsteemi osakaalu euroala koondnäitajas.

Sellest positiivsest arengust hoolimata püsisid pangandussektori väljavaated tagasihoidlikud. Seda kajastasid ka euroala pankade suhteliselt madalad aktsiahinnad – euroala pankade turuväärtus püsis tublisti allpool bilansilist väärtust. Turgude väljendatud kahtlused olid seotud peamiselt kahe teguriga. Esiteks mõjutas mitu struktuurset probleemi endiselt paljude euroala pankade kulutõhusust ja tulu mitmekesistamise võimalusi. Teiseks, ehkki aasta jooksul tehti märkimisväärseid edusamme viivislaenude suure jäägiga tegelemisel (vt joonis 29), jäi see eri pankades ja riikides ebaühtlaseks ning mõned neist pankadest ja riikidest jäid maha. Viivislaenude suured osakaalud avaldasid pankade kasumlikkusele jätkuvalt survet – nii otse ehk suurte eraldiste kaudu kui ka kaudselt, sest viivislaenud võtavad enda alla bilansimahtu.

EKP osales ka arutelus selle üle, kuidas tulla toime pangandussektori ülejäänud proovikividega. Näiteks võiks viivislaenude tehingute platvorm aidata kaasa pankade bilansside kiiremale korrastamisele.[56] Samamoodi võiksid erasektori ja riigi kaasinvesteeringud (kooskõlas riigiabi eeskirjadega) vähendada teabe asümmeetriat viivislaenude võimalike ostjate ja müüjate vahel.[57] Kui rääkida struktuursetest probleemidest, võib pangandussektori edasine konsolideerimine ja digiteerimine aidata kulutõhusust parandada. Meetmed viivislaenude jäägi vähendamiseks võiksid aidata hoogustada ka piiriülest pangandustegevust, mis võiks omakorda kaasa tuua tulu suurema geograafilise hajutatuse.[58] Piiriülesed ühinemised ja omandamised võiksid edendada eelkõige jaepanganduse lõimumist. Pangandusliidu lõpuleviimine, samuti muud finantssektori poliitikameetmed, nagu maksustamist ja maksejõuetust käsitlevate õigusnormide ühtlustamine, oleksid selles valdkonnas kasulikud.[59]

 

Joonis 29

Viivislaenud sektori ja laenu liigi järgi

(IV kv 2014 – II kv 2017; kvartaliandmed; miljardites eurodes)

Allikas: EKP järelevalveandmed.
Märkused. Oluliste krediidiasutuste andmetel. VKEd on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Kaks ülejäänud finantsstabiilsuse riski tulenesid mujalt kui pangandussektorist. Esiteks suurenesid esimesel poolaastal avaliku ja erasektori võla jätkusuutlikkusega seotud mured. Seejärel need stabiliseerusid, eelkõige sellepärast, et majandusväljavaated paranesid ja majanduspoliitiline ebakindlus vähenes pärast valimisi suuremates euroala riikides. Erasektori võlakoormus euroalal püsis nii ajalooliselt kui ka rahvusvaheliselt suur, muutes ettevõtjad intressimäärade järsu tõusu suhtes eriti haavatavaks. Teiseks jätkus pankadevälises finantssektoris investeerimisfondide laienemine, sest majanduskasvu paranevad väljavaated ja väike finantsturu volatiilsus toetasid vahendite sissevoolu. Investeerimisfondid olid ka aina rohkem seotud madalama reitinguga ja pikema tähtajaga väärtpaberitega, samal ajal kui võlakirjafondide likviidsuspuhvrid kahanesid edasi. Investeerimisfondidesse ja neist välja suunatud vood võivad olla turumeeleolu muudatuste suhtes eriti tundlikud. Erinevalt vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatest (UCITS) ei nähta alternatiivsetele investeerimisfondidele Euroopa õigusaktides praegu ette rangeid seadusega kehtestatud finantsvõimenduse piiranguid. Et hoiduda sektoriüleste riskide tekkest, oli makrotasandi usaldatavusjärelevalve finantsvõimenduse piirangute ühtlustatud rakendamise raamistiku väljatöötamine alternatiivsete investeerimisfondide puhul endiselt peamine algatus, laiendamaks makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat pangandusest väljapoole.[60]

Euroala laiema finantssektori struktuuri analüüs, mis hõlmas ka kindlustusseltse, pensionifonde ja varipanganduse üksusi, kinnitas pankadevälise finantssektori jätkuvat laienemist. See leidis aset olukorras, kus jätkus pangandussektori varade pidev ratsionaliseerimine, mis väidetavasti avaldas jätkuvalt piiratud mõju finantssüsteemi koguefektiivsusele, nii et pankade kulu ja tulu suhtarvud olid kokkuvõttes endiselt suured.[61]

Infokast 6 Euroala elamu- ja ärikinnisvaraturu areng

Euroala elamukinnisvaraturu tsükliline laienemine jätkus 2017. aastal ning hinnad ja hüpoteeklaenude maht suurenesid kokkuvõttes mõõdukalt. Elamukinnisvaraturu haavatavus on euroalal tervikuna üldiselt vähene, kuigi järk-järgult see kasvab. Täpsemalt võib öelda, et ehkki elamukinnisvara nominaalne hinnatõus kiirenes 2017. aasta kolmandas kvartalis aasta arvestuses üle 4% taseme, jäi see allapoole ajaloolist keskmist ja tublisti aeglasemaks kui enne kriisi (vt joonis A). Elamukinnisvara hindade tõusu tingis tugev nõudlus ja seda toetas aina rohkem üksikisikute tulu taastumine. Hinnad tundusid kokkuvõttes olevat euroala baasväärtustega kooskõlas või veidi kõrgemad (vt joonis A).[62] Samal ajal kui eluasemelaenude aastakasvu kiirenemine jätkus, ulatudes 2017. aasta lõpu poole aasta arvestuses rohkem kui 3%ni, vähenes kodumajapidamiste võlatase edasi, olles 2017. aasta kolmandas kvartalis 58% SKPst (vt joonis B).

 

Joonis A

Elamukinnisvara aastane hinnatõus ja ülehindamine euroalal

(protsentides)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Esimene ülehindamise näitaja (kollane joon) on nelja erineva väärtust kajastava näitaja (hinna ja sissetuleku suhtarv, hinna ja renditasu suhtarv, vara hindamise mudeli tulemus ja ökonomeetrilise mudeli (BVAR) tulemus) keskmine ning teine ülehindamise näitaja (punane joon) on kahe väärtust kajastava näitaja (hinna ja sissetuleku suhtarv ning ökonomeetrilise mudeli tulemus) keskmine.

 

Joonis B

Kodumajapidamistele eluaseme ostuks antud laenud ja kodumajapidamiste võlakoormus euroalal

(protsentides)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased laene käsitlevad andmed pärinevad 2017. aasta septembrist ja kodumajapidamiste võlakoormust käsitlevad andmed 2017. aasta teisest kvartalist.

Kuigi kogu euroala elamukinnisvaraturul on ilmnenud haavatavuse märke, on olukord riigiti erisugune ning oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsiooni täites jälgis EKP euroala eri riike 2017. aastal aktiivselt. See kehtis eelkõige riikide kohta, millele ESRN tegi 2016. aasta lõpus hoiatuse.[63]

2017. aastal võtsid ametiasutused mitmes riigis vastu või jõustusid neis riikides mitu makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet, mis käsitlesid elamukinnisvara haavatavust.

  • Soomes kehtestati eluaseme ostuks antud hüpoteeklaenudele uus minimaalne keskmine riskikaalu tase 15%, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes on vastu võtnud sisemise reitingupõhise meetodi, ning see jõustus 2018. aasta jaanuaris. See meede kestab kaks aastat, hõlmab Soomes asuva elamukinnisvara ostuks antud laene ja seda kohaldatakse konsolideeritud alusel.
  • Leedus laiendati määruseid, millega kehtestatakse peamised laenuandmistingimused (sealhulgas nõue arvutada laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv ning võla teenindamise ja sissetuleku suhtarv), füüsilistele isikutele, kes tegelevad ärieesmärkidel ehitamise või rentimisega.
  • Belgias soovitati, et pangad, mis kohaldavad sisemist reitingupõhist meetodit, jätaksid kehtima 5 protsendipunkti suuruse lisandi Belgia eluasemehüpoteeklaenude riskikaaludele. See soovitus esitati pärast samalaadse makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetme aegumist.
  • Slovakkias karmistati alates 2017. aasta algusest vastutustundliku laenuandmispaketi kontekstis laenuvõtjapõhiseid meetmeid (st laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu, võla teenindamise ja sissetuleku suhtarvu ning tähtaja piirangud).
  • Iirimaal vaadati üle ja täiustati laenuvõtjapõhiseid meetmeid. Eelkõige on alates 2017. aasta jaanuarist lubatud, et 5% uutest laenudest esmakordsetele ostjatele võivad ületada 90% laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirangut ning 20% uutest laenudest teistkordsetele ja sagedasematele ostjatele võivad ületada 80% laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirangut.

Euroala ärikinnisvara turul on viimastel aastatel toimunud suur hinnatõus ja tehingumahtude kasv. 2016. aastal täheldati euroala ärikinnisvara hindade 5,1% aastakasvu; 2015. aastal oli see olnud 3,8% ja 2014. aastal 1,9%. Need hinnatõusud olid tingitud ärikinnisvara kallimast segmendist (kus hinnad tõusid 2016. aastal aasta arvestuses 18% võrreldes 14%ga eelmisel aastal) ning eelkõige kallimast jaesegmendist (vt joonis C), kus hinnatõus jätkus ka 2017. aastal.

 

Joonis C

Ärikinnisvara hinnaindeksid euroalal

(I kv 2005 – IV kv 2017; indeks: I kv 2005 = 100)

Allikad: Jones Lang LaSalle ning EKP eksperimentaalsed hinnangud, mis põhinevad MSCI ja riikide andmetel.
Märkused. Jaemüügiettevõtted hõlmavad restorane, kaubanduskeskuseid ja hotelle. Euroala kogunäitaja hõlmab Belgiat, Saksamaad, Iirimaad, Kreekat, Hispaaniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Luksemburgi, Madalmaid, Austriat, Portugali ja Soomet.

Mitmes riigis, kus ärikinnisvara hindade tõus oli 2017. aastal suurim, rahastati ärikinnisvara investeeringuid eelkõige institutsionaalsete investorite ja fondide otseinvesteeringutega ning vähemal määral pangalaenudega. Kasvanud on kinnisvarainvesteerimisfondide tähtsus vahendina, mille kaudu USA varahaldurid ja muud välisinvestorid, kes soovivad saavutada tulusust madalate intressimäärade keskkonnas, suunavad sektorisse oma investeeringuid. Põhimõtteliselt peaks see, et aina rohkem kasutatakse omakapitalipõhise rahastamise välisallikaid, vähendama võimalust, et ärikinnisvara hindade järsu languse korral kandub negatiivne mõju otse pangandussüsteemile üle. Samal ajal võib välismaiste otseinvesteeringute kasv tuua kaasa ka volatiilsemad tõusu ja languse tsüklid. Isegi kui ärikinnisvara sektorile antud pangalaenude maht ei suurene, on pangandussektoril mõnes riigis suured ärikinnisvara laenude positsioonid, mis teeb sektori haavatavaks ärikinnisvara hindade võimaliku negatiivse korrigeerimise suhtes. Ärikinnisvara sektor ei ole laadi ja mahtu silmas pidades ilmselgelt nii süsteemne kui elamukinnisvara sektor. EKP jälgib jätkuvalt euroala ärikinnisvaraturu arengut, pöörates eelkõige tähelepanu väga erisuguste tingimustega riikidele, kus need muutused toimuvad.

EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsioon

Vastutus makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuste eest on euroalal jagatud riiklike järelevalveasutuste (riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus) ja EKP vahel. Euroalal säilitavad riiklikud järelevalveasutused õiguse algatada ja rakendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid. EKP hindab korrapäraselt nende meetmete asjakohasust, millest riiklikud järelevalveasutused peavad EKPd nõuetekohaselt teavitama. EKP võib esitada riiklike järelevalveasutuste võetud meetmete kohta vastuväiteid ning tal on õigus neid täiendada (st neid tugevdada või kohaldada rangemaid nõudeid) nende makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite puhul, mis on talle ELi õigusaktidega määratud. Nende õiguste ebasümmeetrilisus peegeldab rolli, mida EKP peab täitma võimaliku tegevusetuse ületamiseks riikide tasandil.

2017. aastal jätkasid EKP ja riiklikud järelevalveasutused nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil laiaulatuslikke ja avatud arutelusid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamise ning süsteemse riski eri liikide hindamiseks mõeldud meetodite arendamise üle. Need jõupingutused parandasid makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisundi piisavuse hindamist kogu euroalal ja Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvates üksikutes riikides.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika 2017. aastal

EKP jätkas 2017. aastal usaldatavusjärelevalve poliitika kooskõlastaja rolli tugevdamist ja tõhustas oma avalikku suhtlust nendes küsimustes, et suurendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika läbipaistvust ja rõhutada selle tähtsust.

EKP täitis ka oma seaduslikku volitust hinnata riiklike järelevalveasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud otsuseid Euroopa pangandusjärelevalvega hõlmatud riikides. Teda teavitati 2017. aastal rohkem kui sajast sellisest otsusest, millest enamik käsitles vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamist ning süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlakstegemist ja nende kapitalipuhvrite kalibreerimist. Peale selle teavitati EKPd süsteemse riski puhvri kehtestamisest ja kapitalinõuete määruse artikli 458 kasutamisest mõnes riigis.

Kõik 19 euroala riiki hindavad kord kvartalis tsüklilisi süsteemseid riske ja kehtestavad vastutsüklilise kapitalipuhvri taseme. Enamikus euroala riikides on tsüklilised süsteemsed riskid jäänud piiratuks ning EKP nõukogu nõustus kõikide vastutsüklilise kapitalipuhvri otsustega, mille riiklikud järelevalveasutused olid aasta jooksul vastu võtnud. Peale Slovakkia ja Leedu on kõik teised riigid otsustanud, et kehtestavad vastutsüklilise kapitalipuhvri määraks 0%. 2016. aasta juulis kehtestas Slovakkia vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0,5%, mis hakkas kehtima alates 1. augustist 2017, ning tingituna tsükliliste süsteemsete riskide jätkuvast tekkest tõstis seda 2017. aasta juulis 1,25%ni, mis hakkab kehtima 1. augustil 2018. Leedus hakatakse vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0,5% kohaldama alates 31. detsembrist 2018.

2017. aastal ajakohastasid EKP, riiklikud järelevalveasutused ja finantsstabiilsuse nõukogu Baseli pangajärelevalve komiteega konsulteerides globaalsete süsteemselt oluliste pankade iga-aastast hinnangut euroala riikides. Hindamise tulemusena määrati seitse panka Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Madalmaades rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud globaalsete süsteemselt oluliste pankade 1., 2. ja 3. rühma, millega kaasneb vastavalt 1,0%, 1,5% ja 2,0% kapitalipuhvri määra kohaldamine.[64] Neid uusi kapitalipuhvri määrasid hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2019, rakendades üleminekutingimusi.

EKP hindas riiklike järelevalveasutuste otsuseid kapitalipuhvrite kohta ka 109 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhul.[65] EKP nõukogu nõustus riiklike järelevalveasutuste otsustega.

Eesmärgiga suurendada EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika läbipaistvust jätkas EKP oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaheaastase ülevaate avaldamist. Selle väljaande kolmandas numbris räägiti EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditest ning EKP seisukohtadest makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustes, keskendudes i) EKP alammäära metoodikale, mida kasutatakse kapitalipuhvrite kehtestamiseks tuvastatud muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhul; ii) stressitestide kvaliteedi tagamisele ülalt-alla-põhimõttel ning iii) mõjule, mida Euroopa tulevane hoiuste tagamise skeem avaldab pankade maksejõuetusele, ja riskiga kaalutud osamaksete eelistele. Neljandas numbris vaadeldi i) omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude lühiajalist mõju finantsturgudele ja pankadele finantsstabiilsuse seisukohast; ii) mudelit, mis on välja töötatud selleks, et hinnata pankade kapitaliseerimise muudatuste mõju, mis oleneb sellest, kas kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise või kohustuste enda peale võtmise korda, ning iii) ELi pangandusalaste õigusnormide muutmiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekuid käsitlevate EKP hiljuti avaldatud arvamuste makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika aspekte.

Selleks et veelgi edendada avalikku suhtlust, hakkas EKP 2017. aastal avaldama oma veebilehel ülevaadet makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetest, mida parajasti kohaldatakse riikides, kus toimub EKP pangandusjärelevalve. ESRNi veebilehel avaldatakse sama teavet, aga ka euroalaväliste ELi liikmesriikide kohta.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP pakkus jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile, kes vastutab ESRNi igapäevatöö koordineerimise eest. EKP abistas ESRNi võimalike süsteemsete riskide tuvastamisel ja jälgimisel. Muu hulgas aitas EKP juhatada ESRNi tehnilise nõuandekomitee eksperdirühma, kes koostas aruande „Resolving non-performing loans in Europe“. Aruanne avaldati 2017. aasta juulis ning selles määratletakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja finantsstabiilsuse probleemid, mis tulenevad viivislaenude suuremast mahust ja viivislaenude lahendamise takistustest. Samuti esitatakse aruandes poliitikakujundajatele praktilisi suuniseid selle kohta, mida tuleb teha, et kujundada üldist reaktsiooni viivislaenude probleemile.

EKP aitas koostada ka ESRNi aruannet „Financial stability implications of IFRS 9“, mis avaldati samuti 2017. aasta juulis. Aruanne koostati Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni nõudmisel ning selles analüüsitakse uue raamatupidamisstandardi IFRS 9 kasutuselevõtu võimalikku mõju finantsstabiilsusele. Aruandes jõutakse järeldusele, et kokkuvõttes peaks IFRS 9 olema finantsstabiilsusele väga kasulik, sest see hõlmab laenukahjumite varasemat kindlakstegemist. Sellegipoolest tuvastatakse aruandes mitu praktilist probleemi, mis võivad eeldatava kasu saamist takistada, ja samuti mõned võimalikud protsüklilised mõjud.

EKP toetas ESRNi ka nende andmete analüüsimisel, mis on ESRNile kättesaadavad Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel. 2017. aastal avaldati neli nendel andmetel põhinevat teadusartiklit.[66]

Üksikasjalikumat teavet ESRNi kohta leiab tema veebilehelt ja 2016. aasta aruandest.

EKP panus regulatiivsetesse algatustesse

Täites üht oma mandaadile vastavatest kohustustest, andis EKP 2017. aastal märkimisväärse analüütilise ja poliitilise panuse mitmesse regulatiivsesse algatusse rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil. EKP jaoks olid 2017. aastal peamised regulatiivsed küsimused i) Baseli kapitali- ja likviidsusraamistiku (Basel III) lõpuleviimine; ii) ELi pankadele kehtestatavate mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusaktide läbivaatamine; iii) kriisiohjamis- ja kriisilahendusraamistiku läbivaatamine; iv) pangandusliidu lõpuleviimisega seotud töö; ning v) pangandusvälist tegevust reguleeriva raamistiku loomine. Lisaks andis EKP oma panuse aruteludesse taastumist käsitleva ELi tulevase reguleeriva raamistiku, kriisilahenduse ja kesksete vastaspoolte järelevalve üle (vt punktid 4.2 ja 9.2) ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamisse.

Baseli kapitali- ja likviidsusraamistiku lõpuleviimine

7. detsembril 2017 leppis Baseli pangajärelevalve komitee keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm kokku reformipaketis, et viia lõpule Basel III. EKP osales aktiivselt Basel III lõpuleviimise poliitilistes aruteludes ning võttis täielikult osa mõjuanalüüsist. Edaspidi on väga oluline rakendada lõpuleviidud Basel III pakett kõikides riikides ning jälgida hoolikalt edusamme. Seoses sellega peab EKP oluliseks hoida kõrget rahvusvahelise koostöö taset, mis on kriisijärgset tööd iseloomustanud, sest üleilmselt kokku lepitud standardid on finantsstabiilsuse tagamisel ülitähtsad.

ELi pankadele kehtestatavate mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusaktide läbivaatamine

23. novembril 2016 avaldas Euroopa Komisjon pangandusalaste õigusaktide põhjaliku reformipaketi, et suurendada veelgi pangandussektori vastupanuvõimet ja edendada finantslõimumist ELis.[67] Ettepanekuga rakendatakse üleilmse regulatiivse reformikava põhielemendid Euroopa õigusaktides. Need üleilmsed standardid hõlmavad pankade kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse nõudeid, mille Baseli pangajärelevalve komitee on välja töötanud, näiteks stabiilse netorahastamise määra, finantsvõimenduse määra ja kauplemisportfelli põhjalikku läbivaatamist. Peale selle tehakse ettepanekuga järelevalveraamistikus veel muudatusi seoses mitme küsimusega, sealhulgas järelevalveasutuste jaoks võimalike volitustega (teise samba raamistik), aga ka seoses kapitalierandite, vahepealsete emaettevõtjate, riikide valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse, proportsionaalsuse ning kolmandate riikide rühmade käsitlemise sätetega.

 

Joonis 1

Oluliste sündmuste ajajoon

Allikas: EKP.
Märkus. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon.

2017. aasta novembris avaldas EKP oma arvamuse ettepanekute kohta. Arvamuses rõhutatakse Baseli pangajärelevalve komitee standardite ELi õigusraamistikus rakendamise olulisust, et tagada üleilmsed võrdsed võimalused. Peale selle teeb EKP ettepaneku lisada läbivaatamissätted kõikide standardite puhul, mille üle Baseli pangajärelevalve komitee tasandil arutatakse.

Seoses teise samba raamistiku läbivaatamisega on EKP seisukohal, et ehkki komisjoni ettepanekus püüeldakse põhjendatult suurema lähenemise poole järelevalve vallas, piirab see ettepanek järelevalvemenetlusi otsustavates valdkondades liiga rangelt. Oluline on, et järelevalveasutustele võimaldataks piisavat paindlikkust riskide mõõtmiseks, nõutavate lisaomavahendite institutsioonipõhise summa kindlaksmääramiseks ning oma kaalutlusõiguse säilitamiseks nende koosseisu suhtes.

Komisjoni pakett hõlmab mitut ettepanekut, millel on mõju makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku ülesehitusele ja toimimisele. Kavandatavad muudatused selgitavad teise samba raamistiku institutsioonipõhist laadi; seda raamistikku ei tohiks kasutada süsteemsete või makrotasandi riskide maandamiseks. Need muudatused on EKP jaoks eriti olulised, sest need aitavad mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste ülesandeid ja vahendeid paremini piiritleda. Siiski on EKP seisukohal, et teise samba väljajätmisega makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendite seast peaks kaasnema makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku sihipärane läbivaatamine ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustele tuleks anda piisavalt vahendeid, et nad saaksid süsteemseid riske tõhusalt käsitleda.

Kriisiohjamis- ja kriisilahendusraamistiku läbivaatamine

Komisjoni ettepanek pangandusalaste õigusaktide reformide kohta hõlmas mitut ELi finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku muudatust, et täiustada kehtivat korda, käsitledes põhiteemasid järgmiselt: i) omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) muutmisega ning kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) standardi rakendamisega globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks; ii) kahe uue ühtlustatud moratooriumivolituse kehtestamisega pädevale asutusele ja kriisilahendusasutusele; ning iii) võlausaldajate hierarhia ühtlustamise suurendamisega, võttes kasutusele uue eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järgu, mis on allpool olemasolevaid kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata kohustusi, aga ülalpool allutatud kohustusi.

EKP arvamused komisjoni ettepanekute eri aspektide kohta avaldati 2017. aasta märtsis ja novembris.

Seoses MRELi muutmisega ja TLACi rakendamisega on EKP jaoks olulised järgmised aspektid: i) kindlusvaru kehtestamine MRELi nõudes ja MRELi suunise väljajätmine; ii) kriisilahendusasutuse ja järelevalveasutuse ülesannete ja volituste selgem eristamine teatud küsimustes (nt MRELi rikkumised, moratooriumi kehtestamine); iii) väljamaksete maksimumsumma piirangute kavandatava erandi kohaldamine MRELi nõudele lisanduva kombineeritud puhvri nõude rikkumise korral kaheteistkümneks kuuks; ning iv) kõikidele krediidiasutustele MRELile vastavuse tagamiseks piisava minimaalse üleminekuperioodi kehtestamine, mida kriisilahendusasutus pikendab igal üksikjuhul eraldi.

Ehkki komisjoni ettepanekut, mis käsitleb kaht uut ühtlustatud moratooriumivolitust, toetatakse laialdaselt, esitatakse EKP 8. novembri 2017. aasta arvamuses ettepanek teha lisamuudatusi kriisilahenduseelse moratooriumi kohaldamisalas ja kestuses, samuti eristada moratooriumivolitusi varajasest sekkumisest.

Seoses ettepanekutega, mis käsitlevad tagamata võlainstrumentide järjestust maksejõuetusmenetluse hierarhias, tehakse EKP 8. märtsi 2017. aasta arvamuses ettepanek kehtestada astmelisel lähenemisel põhinev üldine hoiustajate eelisõiguste kord kolmanda nõudeõiguse järgu kehtestamisega hoiuste suhtes, mis ei ole praegu pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt eelisnõudeõigusega.

Rahvusvahelisel tasandil osales EKP aktiivselt finantsstabiilsuse nõukogu aruteludes, mille järel avaldati juhtpõhimõtted, et aidata ametiasutustel rakendada finantsstabiilsuse nõukogu standardit nii-öelda sisese TLACi kohta (st kahjumikatmisvõime, mille kriisilahendusasutused peavad kehtestama oluliste allgruppide suhtes), ning kuues aruanne kriisijärgsete kriisilahenduse reformide rakendamise kohta.

Pangandusliidu lõpuleviimisega seotud töö

EKP osales jätkuvates aruteludes pangandusliidu lõpuleviimise teemal. EKP toetab 11. oktoobril 2017 avaldatud komisjoni teatise pikaajalisi eesmärke.

Oluline on teha edasisi otsustavaid samme pangandusliidu lõpuleviimise poole, et ära kasutada täieõigusliku pangandusliidu eeliseid. Seoses sellega peaks paralleelselt toimuma riskide vähendamine ja jagamine, sest need on vastastikku tugevdavad elemendid. EKP osaleb kavandatavate riskivähendamismeetmete aruteludes ja on sel teemal arvamusi avaldanud. Lisaks on tervikliku Euroopa hoiuste tagamise skeemi püsiv saavutamine väljakujunenud pangandusliidu lahutamatu osa, nagu on märgitud asjaomases EKP arvamuses. EKP jaoks on oluline ka kriisilahendusfondi jaoks ühise kaitsemehhanismi loomine esimesel võimalusel ning EKP pakub sel eesmärgil tehnilist tuge kvantitatiivsele tööle, mida tehakse praegu selleks, et hinnata pangandussektori suutlikkust tagada selle kaitsemehhanismi tasuvus. Seoses viivislaenudega hõlmavad meetmed, mida EKP selle probleemi lahendamisele kaasaaitamiseks on võtnud, muu hulgas pankadele suuniste andmist ja üleskutset töötada varahaldusettevõtete jaoks välja riigi tasandil rakendatav kava.

Pangandusvälist tegevust reguleeriva raamistiku loomine

Üleilmsel tasandil aitas EKP kaasa tööle, mida tehti Rahvusvaheliste Arvelduste Panga üleilmse finantssüsteemi komitee juhtimisel tagasiostulepingute (repolepingute) turu toimimise teemal, koostades repoturgude regulatiivsete reformide mõju põhjaliku analüüsi. EKP toetas aktiivselt ka finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tööd, et tegeleda varahaldustegevusest tuleneva struktuurse haavatavusega, arvestades finantssüsteemi selle osa kasvavat tähtsust ja vajadust laiendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendeid, millega maandada väljastpoolt pangandussektorit tulevaid finantsstabiilsuse riske.

Euroopa tasandil avaldas Euroopa Pangandusjärelevalve oma arvamuse investeerimisühingute jaoks uue usaldatavusraamistiku väljatöötamise ja kalibreerimise kohta, mida tuleb kujundada investeerimisühingute eri ärimudelite ja nendega kaasnevate riskide järgi. EKP toetab tööd, mille eesmärk on tagada, et usaldatavusjärelevalve kord hõlmab õigesti kõiki riske, mis on usaldatavusjärelevalve puhul olulised, samuti investeerimisühingute süsteemseid riske. Seoses sellega selgitas komisjon oma 11. oktoobril 2017 avaldatud teatises, et teeb ettepaneku käsitleda krediidiasutustena suuri investeerimisühinguid, mis tegelevad pangandusega sarnase tegevusega, ning kohaldada nende suhtes Euroopa pangandusjärelevalvet.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamine

EKP osales Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise aruteludel. Komisjon võttis 2017. aasta septembris vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Ettepanekutega soovitakse muuta määruseid, millega asutatakse kolm Euroopa järelevalveasutust ja ESRN, ning kehtestada muudatused kindlustust ja edasikindlustust käsitlevas direktiivis (Solventsus II) ning Euroopa turu infrastruktuuri II määruses. Läbivaatamise üldeesmärgid on tagada järelevalve vallas kogu ELis suurem ühtlustatus, edendada Euroopa järelevalveasutuste juhtimis- ja rahastamisstruktuuri, edendada turu edasist lõimumist, tugevdada ESRNi tõhusust ning kindlustada makrotasandi usaldatavusjärelevalve koordineerimist. EKP avaldas oma arvamuse ESRNi määruse läbivaatamise kohta 2. märtsil 2018.

EKP mikrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsioon

Kogu 2017. aasta jooksul aitas EKP pangandusjärelevalve endiselt tagada Euroopa pangandussektori stabiilsust ja kõikidele euroala pankadele võrdseid võimalusi. Ehkki euroala pangad on viimaste aastate jooksul oma vastupanuvõimet suurendanud, seisab neil ikka veel ees suuri katsumusi.

Mõnes euroala riigis tekitas endiselt suuri probleeme kõrge viivislaenude tase. Need laenud kärbivad pankade kasumit ja vähendavad nende suutlikkust rahastada majandustegevust. Viivislaenude probleemi lahendamine on seega olnud üks EKP pangandusjärelevalve esmatähtsaid eesmärke alates tema tegevuse algusest ja 2017. aastal astus ta selle eesmärgi täitmiseks olulisi samme. 2017. aasta märtsis avaldas EKP pangandusjärelevalve pankade jaoks kvalitatiivsed viivislaenudega tegelemise suunised. Et vältida ebapiisavalt kaetud viivislaenude teket tulevikus, esitati suuniste lisa avalikuks konsultatsiooniks, mis kestis 2017. aasta oktoobrist detsembrini. Selles sätestatakse läbipaistvalt EKP üldised järelevalvealased ootused seoses eraldiste moodustamisega uute viivislaenude jaoks. Neile ootustele tuleks tugineda pankade eraldiste moodustamise põhimõtete individuaalsel hindamisel.

Teine proovikivi tulenes Ühendkuningriigi otsusest Euroopa Liidust lahkuda, mis mõjutab nii Ühendkuningriigi kui ka euroala panku. EKP püüdis seega tagada, et kõik mõjutatud pangad oleksid kehtestanud piisavad hädaolukorrakavad. Sel eesmärgil töötas EKP välja poliitilised seisukohad sellistes küsimustes nagu volitused, sisemudelid, sisejuhtimine, riskijuhtimine ja finantsseisundi taastamise kavandamine. Läbipaistvuse tagamiseks avaldati EKP pangandusjärelevalve veebilehel üksikasjalikud vastused korduma kippuvatele küsimustele. Peale selle korraldati Ühendkuningriigi ja euroala mõjutatud pankadega seminare, et teavitada neid EKP järelevalvealastest ootustest.

Võttes arvesse sisemudelite tähtsust pankade kapitalinõuete arvutamisel, jätkas EKP pangandusjärelevalve 2017. aastal sisemudelite sihipärast läbivaatamist. Läbivaatamise eesmärk on i) tagada, et pankade kasutatavad sisemudelid vastavad regulatiivsetele standarditele; ii) ühtlustada sisemudelite käsitlemist järelevalve käigus; ning iii) tagada, et sisemudelite tulemused lähtuvad tegelikest riskidest, mitte modelleerimisel tehtud valikutest. Lõpule viidud läbivaatus suurendab usaldust pankade kapitalinõuete piisavuse suhtes.

2017. aastal tegi EKP kindlaks, et kolm suurt euroala panka on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks. Need olid esimesed oluliste krediidiasutuste maksejõuetuks muutumise juhtumid alates ühtse kriisilahenduskorra loomisest ja uus süsteem läbis oma esimese tuleproovi. EKP, Ühtne Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Komisjon ja riikide kriisilahendusasutused tegid sujuvalt ja tõhusalt koostööd.

Siiski pole pangandusliidu kolmandat alustala – Euroopa hoiuste tagamise skeemi – veel loodud. Hoiuseid tuleb kogu ELis võrdselt hästi kaitsta. See on tõeliselt euroopaliku pangandussektori jaoks väga oluline.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2017. aasta aruandes.

Turutaristu ja maksed

Turutaristu ja maksete valdkonnas on eurosüsteemil kolm keskset rolli: ta tegutseb käitaja, edendaja ja järelevaatajana. Käitaja ja edendajana viib ta edasi turutaristu ja maksete innovatsiooni ja lõimimist Euroopas. Oma järelevaatamisülesannet täites edendab eurosüsteem finantsturutaristu ja maksete turvalisust ja tõhusust. Kokkuvõttes on eurosüsteemi turutaristu sujuv toimimine väga oluline, et hoida usaldust euro vastu ja toetada rahapoliitika operatsioone. Seoses turutaristu ja maksetega on eurosüsteemil tähtis roll ka Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel ja majandusaktiivsuse elavdamisel.

Turutaristu ja maksete innovatsioon ja lõimimine

Eurosüsteem on tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ja erasektoriga tegutsenud rohkem kui kümme aastat selle nimel, et muuta kunagi väga killustunud finantsturutaristu ja maksete valdkond Euroopas lõimitumaks. See töö on endiselt pooleli ja nõuab rohkem jõupingutusi. Siiski on eurosüsteem praeguseks jõudnud punkti, kus edusammud on muutunud käegakatsutavaks.

TARGET2 ehk eurosüsteemi eurodes tehtavate maksetehingute brutoarvelduste süsteem on väga palju kaasa aidanud Euroopa lõimumisprotsessi edendamisele ning sellele viidatakse sageli kui euro reaalajalisele brutoarvelduste süsteemile. 2017. aasta novembris tähistati selle edukat kümneaastast toimimist. 2017. aastal töödeldi TARGET2 abil eurodes suuremahuliste maksesüsteemide väärtusest 89% ja mahust 63%. Seega on see üks suuremaid maksesüsteeme maailmas ja asub turuosa poolest Euroopas juhtival kohal.

Arveldusplatvormile TARGET2-Securities (T2S) ülemineku viimane etapp tähistas projekti valmimist, mis tõi kaasa Euroopa väärtpaberiarvelduste seni väga killustatud turutaristu suurema lõimimise. 2017. aasta oktoobri lõpu seisuga tegutses arveldusplatvormil 21 väärtpaberite keskdepositooriumit 20 Euroopa turult. Pärast viimast üleminekuetappi töötles T2S keskmiselt 556 684 tehingut päevas keskmise väärtusega 812,02 miljardit eurot päeva kohta[68].

Lisaks T2Sile ülemineku lõpuleviimisele on eurosüsteem oma edendaja rolli täites juhtinud T2Si turgude ühtlustamist. See ühtlustamistöö aitab oluliselt kaasa sellele, et muuta kauplemisjärgne Euroopa turg tõeliselt ühtseks siseturuks.

Peale selle on eurosüsteem kokku leppinud tagatiste haldamise ühtlustatud tegevusprotsesside ja töövoogude ettepanekutes. See oluline ühtlustamistöö on loonud aluse eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi väljatöötamiseks, mille projekti kiitis EKP nõukogu heaks 2017. aasta detsembris. Eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteem loob ühtlustatud võimalused tagatistega tehtavateks operatsioonideks kogu eurosüsteemis ning asendab 19 riigi keskpanga olemasoleva süsteemi funktsioonide puhul, mida saab enne süsteemi kasutuselevõttu ühtlustada. Olemasoleva tagatisvarade raamistiku muudatusi viiakse kogu euroalal järjepidevalt ellu. Riskikontrolli raamistikku kohaldatakse samu andmeid kasutades. Süsteem kavatsetakse kasutusele võtta 2022. aasta novembris.

Euroopa turgude lõimumise edenedes toimuvad finantsturutaristu ja maksete puhul kiired tehnoloogilised muudatused. Selleks et tagada eelolevatel aastatel eurosüsteemi finantstaristu eesmärgikohasus, tegi EKP nõukogu 2017. aasta detsembris otsuse, et TARGET2 ja T2S tuleks konsolideerida. Konsolideerimine tähendab TARGET2 reaalajalise brutoarvelduste süsteemi teenuste olulist ajakohastamist. See võimaldab turuosalistele kogu eurosüsteemis paremat likviidsuse juhtimise menetlust, vähendab tegevuskulusid ja suurendab kübervastupanuvõimet (vt infokast 8).

Seoses TARGET2 ja T2Si teenuste konsolideerimisega töötab eurosüsteem välja üleeuroopalise keskpangarahas kiirmaksete arveldussüsteemi. TARGETi kiirmaksete arveldussüsteem, mis peaks alustama tööd 2018. aasta novembris, tagab maksete kiire arveldamise võimaluse kogu Euroopas. See aitab veelgi kaasa lõimumisele ja innovatsioonile eurojaemaksete turul.

Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomisega lõimiti eurojaemaksete turg peamiste jaemaksevahendite puhul, luues seega aluse uuenduslike makselahenduste väljatöötamiseks. Eurosüsteem on edendaja rolli täites viinud jätkuvalt edasi Euroopa jaemaksete lõimimist ja innovatsiooni. Eurojaemaksete nõukogu juhtimisel alustas 2017. aasta novembris tööd SEPA kiirkreeditkorralduste skeem. Eurojaemaksete nõukogu on makseteenuse pakkujate ja lõppkasutajate vahelise Euroopa dialoogi kõrgetasemeline foorum, mille esimees on EKP. Lisaks tegutsetakse selle nimel, et hõlbustada isikutevahelisi mobiilimakseid, maksete algatamise teenuseid (muudetud ehk teise makseteenuste direktiivi [69] kontekstis), kaartide standardimist, jaemaksete kasutajate juurdepääsu jaemakseteenustele ning e-arvete esitamist kogu Euroopas.

Hajusandmebaasi tehnoloogia mõjusid Euroopa finantsturutaristule on lähemalt uuritud. EKP-sisene finantstehnoloogia töörühm jälgib raha võimalike digitaalsete vormide kohta tehtud analüüse. Eurosüsteemi tasandil tehakse tööd ka selleks, et mõista, millist mõju võib finantstehnoloogia avaldada maksetele, järelevaatamisele, rahapoliitika rakendamisele ja finantsriskile. Lisaks on tehtud ulatuslik analüüs selle kohta, kas reaalajalise brutoarvelduste süsteemi konkreetseid olemasolevaid funktsioone saab turvaliselt ja tõhusalt kasutada hajusandmebaasi tehnoloogia keskkonnas[70]. Ehkki mitme katsetuse käigus saadi paljulubavaid tulemusi, ei saa teha otseseid järeldusi nende võimaliku kasutamise kohta tootmises. Aruandes, mis käsitleb hajusandmebaasi tehnoloogia võimalikku mõju väärtpaberite kauplemisjärgsele ühtlustamisele ja ELi finantsturgude laiemale lõimumisele[71], uuritakse hajusandmebaasi tehnoloogia kohaldamist sellistes valdkondades nagu arvelduse lõplikkus, küberturvalisus ja aruandlus, ning arutatakse, kuidas saaks seda tehnoloogiat lõimunud ELi finantsturgude huvides paremini rakendada.

Turutaristu ja maksete turvalisus

EKP on kolme süsteemselt olulise maksesüsteemi – TARGET2, EURO1 ja STEP2 – juhtiv järelevaataja ning Prantsusmaa keskpank teeb järelevalvet CORE (FR) ehk euroala neljanda süsteemselt olulise maksesüsteemi üle. Eurosüsteem jätkas nende süsteemide esimest põhjalikku hindamist süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse alusel. Lisaks jätkas ta süsteemselt mitteoluliste jaemaksesüsteemide ning riigisiseste ja rahvusvaheliste kaardimaksesüsteemide kooskõlastatud hindamist ning alustas SEPA kiirkreeditkorralduste hindamist.

T2Si puhul tegeles eurosüsteem koostöös teiste ametiasutustega T2Si järelevaatamisega, kui seda hakati kasutama, ning jälgis väärtpaberite keskdepositooriumide järkjärgulist üleminekut T2Sile.

Seoses väärtpaberiarveldussüsteemidega osaleb eurosüsteem väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmisel väärtpaberite keskdepositooriumi määruse alusel, tegutsedes euro emiteerimise eest vastutava keskpangana. Peale selle on eurosüsteem välja töötanud uue korra, millega määratakse väärtpaberiarveldussüsteemide kõlblikkus, ning lingid nende kasutamiseks eurosüsteemi laenuoperatsioonides. Uus kord võetakse kasutusele 2018. aastal ning see tugineb suurel määral tegevuslubade andmise protsessile, mis on sätestatud väärtpaberite keskdepositooriumide määruses.

Kesksete vastaspoolte valdkonnas on eurosüsteem jätkuvalt kaasa aidanud Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel loodud järelevalvekolleegiumide tegevusele. Eelkõige on ta toetanud riiklikke pädevaid asutusi kesksete vastaspoolte tegevuse ja teenuste laiendamise ning nende mudelite märkimisväärsete muudatuste jaoks lubade andmisel.

Regulatiivse poole pealt avaldati 2017. aasta novembris süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse muudatused ning täiendavad õigusaktid sanktsioonide ja parandusmeetmete kohta. Süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse peamised muudatused on seotud lisanõuetega, mis käsitlevad likviidsusriski maandamist ja kübervastupanuvõimet, ja samuti pädevatele asutustele lisavolituste andmisega.

Jaemaksete reguleerimise valdkonnas koostas Euroopa Pangandusjärelevalve tihedas koostöös EKPga muu hulgas esialgsed regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlesid kliendi tugevat autentimist ning ühist ja turvalist teabevahetust teise makseteenuste direktiivi alusel. Kui need heaks kiidetakse, hakatakse regulatiivsete tehniliste standardite põhimõtteid kohaldama 18 kuud pärast regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

Edaspidi peaksid riskid, mida kliiringsüsteemid ja eriti kesksed vastaspooled põhjustavad maksesüsteemide sujuvale toimimisele, suurenema. Need riskid võivad lõppkokkuvõttes mõjutada eurosüsteemi peamist eesmärki säilitada hinnastabiilsus. Seoses kesksete vastaspooltega võttis Euroopa Komisjon 2017. aastal vastu kaks ettepanekut läbivaadatud Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohta (vt ka punktid 3.3 ja 9.2). Esimese ettepaneku eesmärk on leevendada mõnede vastaspoolte aruandlus- ja kliiringukohustusi, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet; teise ettepanekuga soovitakse edendada ELi raamistikku ELi kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmisel ja nende vastaspoolte järelevalvel ning tugevdada nõudeid, mida kohaldatakse kolmandate riikide süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte suhtes. Viimane aspekt on eriti oluline, võttes arvesse eurodes nomineeritud tehingute märkimisväärseid mahte, mida kliirivad Ühendkuningriigis asutatud kesksed vastaspooled, kes pärast seda, kui Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidu liikmete seast, ei pea enam järgima Euroopa turu infrastruktuuri määruse regulatiivset ja järelevalveraamistikku. Kui Euroopa Komisjoni ettepanek vastu võetakse, annaks see muu hulgas eurosüsteemile suurema rolli nii ELi kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvel. Selleks et tagada eurosüsteemi jaoks võimalus oma rolli täita, on väga oluline, et tal on aluslepingu ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel asjakohased volitused. EKP-le selge õigusliku pädevuse andmiseks keskse kliirimise valdkonnas võttis EKP nõukogu vastu soovituse ülalnimetatud põhikirja artikli 22 muutmiseks.

Infokast 7 Kiirmaksete ja jaemaksete innovatsioon

Kiirmaksed

2017. aasta novembris võeti kasutusele SEPA kiirkreeditkorralduste skeem. See tagab jaemaksete turu jaoks ühise aluse, et pakkuda uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mis loovad klientidele väärtust ning võimaldavad suuremat konkurentsi makseteenuste pakkujate vahel. Alates kiirkreeditkorralduste skeemi algusest on selle osalistena registreerunud ligikaudu 600 makseteenuse pakkujat kaheksast euroala riigist, st nad on vähemalt kättesaadavad kiirkreeditkorralduste makseteks. 2018. ja 2019. aastal ning hiljem ühineb veel makseteenuse pakkujaid teistest riikidest.

Kiirkreeditkorralduste skeemil põhinevad jaemakselahendused võimaldavad klientidel – tarbijatel, äriühingutel ja riikide valitsustel – saata ja vastu võtta sularahata makseid kogu Euroopas vähem kui kümne sekundiga. Maksed kantakse saaja kontole viivitamata ja seega saab neid edasiste tehingute tegemiseks kohe kasutada.

Kiirkreeditkorralduste skeemi alusel võivad järgneda uuenduslikud lahendused isikutevaheliste maksete, terminalides ja e-kaubanduses isikutelt ettevõtjatele tehtavate maksete ning ettevõtetevaheliste maksete jaoks. Sellised uuenduslikud lahendused hõlmavad näiteks isikutevahelisi mobiilimakseid, mille puhul kasutatakse saaja mobiiltelefoninumbrit rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) aseainena. Uuenduslikke lahendusi on võimalik laiendada ka isikutelt ettevõtetele tehtavatele maksetele, näiteks selleks, et tasuda kodus või müügipunktis osutatud teenuste eest. E-kaubanduses võimaldavad kiirmaksed veebikaupmeestel kaupade väljastamist ja teenuste osutamist maksega sünkroonida. Ettevõtetevaheliste maksete korral parandavad kiirmaksed rahavoogu ja optimeerivad käibekapitali juhtimist. Üldisemalt vähendavad need maksete hilinemise juhtumeid ja kiirendavad arvete tasumist.

Kiirkreeditkorralduste maksed vastavad kiiruse nõudele ja on ka ohutud ja tõhusad. Kiirkreeditkorralduste skeem kuulub eurosüsteemi järelevaatamise alla. Aluseks olev turutaristu, mis kuulub samuti eurosüsteemi järelevaatamise alla, tagab, et kiirkreeditkorralduste makseid töödeldakse ja arveldatakse kogu Euroopas ohutult ja tõhusalt. Arveldamine toimub keskpangarahas.

Jaemaksete innovatsioon

Jaemaksete innovatsiooni arvestades on oluline eristada selgesti ühelt poolt selliste maksevahendite ja -lahenduste väljatöötamist, mida reguleerivad ELi õigusaktid ja mis on nomineeritud vääringus, mis kujutab endast kindlat nõuet emiteerivale keskpangale, ning teiselt poolt virtuaalsete valuutaskeemide nagu bitcoin ilmumist. Termin „virtuaalne vääring“ on eksitav, sest erinevalt tegelikust vääringust ei tekita virtuaalne vääring emitendile nõuet. Samuti ei ole sellel selget õiguslikku alust ja see on reguleerimata. Seega käsitleb EKP virtuaalseid vääringuid üksnes väärtuse digitaalse esindajana[72].

Kasutajad peaksid silmas pidama, et virtuaalsete vääringute väärtus võib ulatuslikult kõikuda ja seda võib mõjutada spekulatiivne tegevus. Samuti on märkimisväärne, et võrreldes muude digitaalsete maksemeetoditega on mõnede virtuaalsete vääringute elektritarbimine väga suur, sest tehinguid kontrolliv algoritm nõuab märkimisväärset töötlemisvõimsust ja seega elektrit.

Kiirmaksete kasutuselevõtt kogu euroalal edendab veelgi jaemaksete ökosüsteemi konkurentsivõimet ja innovatsioonipotentsiaali Euroopas. Neid makseid toetab ohutus ja usaldus vääringu ehk euro vastu. Seevastu virtuaalseid vääringuid võib pidada spekulatiivseks varaks ja seega kaasnevad nendega riskid. Neid ei toeta emiteeriv asutus ning seega ei saa nende kasutamist maksevahendina, arvestusühikuna ja väärtuse hoidjana võtta enesestmõistetavana.

Infokast 8 Finantsökosüsteemi kübervastupanuvõime

Digiüleminek ja üleilmastumine on toonud üksikisikutele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele uusi võimalusi teavet saada ja hallata, ettevõtlusega tegeleda ja suhelda. Samal ajal on omavahelise seotuse, IT-maastiku keerukuse, kasutajate arvu ning digiplatvormidel ja võrkudes oleva andmehulga suurenemine tekitanud ka suurema küberründe ohu. Küberründed pankade, finantsturutaristute ja teenuseosutajate vastu on suur mure, sest need kahjustavad tarbijaid ja ettevõtjaid, võivad põhjustada süsteemset riski, mõjutada finantsstabiilsust ja lõppkokkuvõttes pärssida majanduskasvu.

Ründajate teadmised kasvavad ning nad otsivad uusi võimalusi ja kasutavad uusi meetodeid, et IT-süsteeme kahjustada. See paneb organisatsioonidele pideva surve oma turvakontrolle täiustada. Selline kontroll hõlmab ohtude kohta andmete kogumist ja analüüsimist ning kaitsemeetmete võtmist, samuti tuvastamis- ja reageerimissuutlikkuse parandamist.

Tegevuslik vastupanuvõime, mis sisaldab ka kübervastupanuvõimet, vajab eritähelepanu. Tegevuslik vastupanuvõime tähendab organisatsiooni suutlikkust häiringuid ennetada, taluda ja piirata ning neist kiiresti taastuda. See tähendab, et organisatsioon on suuteline jätkama oma tegevust nii enne ja pärast intsidenti kui ka selle ajal; lisaks püütakse minimeerida seonduvat mõju, mis võib tekkida häiringu ajal ja pärast seda.

Finantssüsteemi märkimisväärne omavaheline seotus nii ärisuhetes kui ka toetavas IT-taristus tähendab, et igaühel eraldi ei ole võimalik kübervastupanuvõimet saavutada. Koostöö on vajalik nii tegevuste kui ka poliitika tasandil. Kaasata tuleb kogu ökosüsteem (finantsturutaristud, turuosalised ja kriitilise tähtsusega teenuste osutajad), eelkõige teabevahetuse, võimekuse taastamise ja katsetamise valdkonnas. Eurosüsteem tunneb heameelt küberturvalisuse valdkonnas toimuva Euroopa tasandi koostöö eest.

Eurosüsteemi tasandil kübervastupanuvõime käsitlemiseks ja edendamiseks võetud meetmete seas väärivad märkimist järgmised.

1. EKP kübervastupanuvõime suurendamine

EKP jaoks on esmatähtis kaitsta oma andmete konfidentsiaalsust ja terviklust ning tagada oma süsteemide kättesaadavus. See hõlmab operatsiooniriski usaldusväärse juhtimise ja IT-turbe võrgustiku rakendamist ning tehnilise taastumise suutlikkust, aga ka talitluspidevuskavade täiustamist. Nendes kavades on kirjeldatud, kuidas EKP prioriseeriks jätkuvate rünnete korral oma tegevust ja ressursse, kaitseks oma olulisi varasid ja taastaks oma funktsioonid. Peale selle on sisse seatud süstemaatiline koostöö keskpankade vahel, et töötada välja ühised IT-turbe riskijuhtimis- ja poliitikaraamistikud, analüüsida pidevalt küberturvalisuse viimase aja arengut ning reageerida ohtudele ja intsidentidele.

2. (Järelevalve alla kuuluvate) pankade tegevusliku ja kübervastupanuvõime edendamine

Ühtse järelevalvemehhanismiga on sisse seatud kohustus teatada olulistest küberintsidentidest mehhanismi järelevalve alla kuuluvates pankades. See võimaldab paremini mõista panku mõjutavate küberintsidentide üldist olukorda. Enamik küberturvalisuse aspekte on ühtse järelevalvemehhanismi IT-riskide järelevalve osa. See hõlmab pidevat tegevuskohavälist järelevalvet ja riskihindamist, oluliste valdkondade (küberturvalisus, IT allhanked, andmekvaliteet jne) temaatilist ja horisontaalset läbivaatamist ning sihipäraseid kohapealseid kontrolle (mis käsitlevad IT riskivaldkondi üldiselt, aga keskenduvad ka IT-turbele ja küberriskile). Praegu tehakse tööd selleks, et anda välja suuniseid ühtse järelevalvemehhanismi võimalike ootuste kohta seoses IT-riskiga tema järelevalve alla kuuluvates olulistes krediidiasutustes. Samuti teeb ühtne järelevalvemehhanism aktiivselt koostööd teiste järelevalveasutustega kogu maailmas ja eelkõige Euroopa tasandil, jagades omavahel parimaid tavasid ja kooskõlastades poliitikat.

3. Finantsturutaristu kübervastupanuvõime tagamine

Eurosüsteemi kübervastupanuvõime strateegia finantsturutaristu jaoks koosneb kolmest sambast: finantsturutaristu valmisolek, sektorite vastupanuvõime ning reguleerivate asutuste ja sektori strateegiline kaasamine. Esimese samba alusel rakendab eurosüsteem ühtlustatud käsitlust maksesüsteemide hindamisest euroalal, tuginedes makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni dokumendile finantsturutaristute kübervastupanuvõime suuniste kohta, mille aluseks on konkreetsed põhimõtted. Peale selle töötab eurosüsteem välja erisuguseid töövahendeid, mida finantsturutaristu operaatorid saavad kasutada oma kübervastupanuvõime täiustamiseks (nt Euroopa katsetusmeeskonna kasutamise (red team testing)[73] raamistik). See katsetusraamistik võetakse kasutusele 2018. aastal ning selle eesmärk on tagada küberkatsete standardimine ja vastastikune tunnustamine kogu ELis, nii et iga liikmesriik ja/või üksikud pädevad asutused ei teeks finantsturutaristuga samasuguseid katseid. Teise samba alusel on eurosüsteemi eesmärk edendada finantssektori kollektiivset kübervastupanuvõimet piiride/ametiasutuste ülese koostöö, teabevahetuse, sektorite kaardistamise ja turuülese talitluspidevusega seotud tegevuse abil. Kolmanda samba alusel on loodud foorum, kus osalevad turuosalised, pädevad asutused ja küberturvalisuse teenuste osutajad. Foorumi eesmärk on tagada osalejatevaheline usaldus ja koostöö ning kiirendada ühisalgatusi, et edendada sektori suutlikkust ja võimekust.

Finantsökosüsteemi kübervastupanuvõime nõuab institutsioonide, taristu ja ametiasutuste ühiseid jõupingutusi, aga kübervastupanuvõime tagamise eest vastutavad peamiselt asjaomased finantsasutused ja finantsturutaristud.

Teistele institutsioonidele pakutavad finantsteenused

Laenutehingute haldamine

EKP vastutab laenuvõtmis- ja andmistegevuse haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA)[74] ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[75] raames. 2017. aastal töötles EKP MTFA raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 3,05 miljardit eurot. Samuti töötles EKP 2017. aastal mitmesuguseid EFSMi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot.

EKP vastutab ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[76] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[77] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest. 2017. aastal töötles EKP mitmesuguseid EFSFi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid. Samuti töötles EKP ESMi liikmete osamakseid ning mitmesuguseid selle mehhanismi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.[78] 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 52,9 miljardit eurot.

Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2017. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Kõiki neid teenuseid, mis on kättesaadavad euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, osutavad paljud eurosüsteemi kuuluvad keskpangad (eurosüsteemi teenusepakkujad) ühtsetel tingimustel ja kooskõlas üldiste turustandarditega. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes toetab raamistiku sujuvat toimimist ja aruandlust EKP nõukogule.

Eurosüsteemiga reservihaldusteenuste puhul ärisuhtes olevate klientide arv oli 2017. aastal 278 (2016. aastal 286). Teenuste endi kohta tuleb märkida, et 2017. aasta jooksul suurenesid kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) 2016. aasta lõpuga võrreldes ligikaudu 7%.

Pangatähed ja mündid

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad euroalal europangatähtede emiteerimise ja vääringu usaldusväärsena hoidmise eest.

Europangatähtede ja -müntide ringlus

2017. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 5,9% ja väärtus 4,0%. Aasta lõpus oli ringluses 21,4 miljardit europangatähte koguväärtusega 1171 miljardit eurot (vt joonis 30 ja 31). 100euroste pangatähtede aastane kasvumäär oli kõrgeim ja ulatus 2017. aastal 7,9%ni. 50euroste pangatähtede arvu kasv püsis hoogne ja ulatus 6,4%ni, ent kasvumäär oli madalam kui möödunud aastal.

 

Joonis 30

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

Allikas: EKP.

 

Joonis 31

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Pärast otsust lõpetada koos teise seeria viimase vääringu kasutuselevõtuga 500eurose pangatähe emiteerimine vähenes nende pangatähtede arv ringluses 2017. aastal veelgi. Vähenemist korvas osaliselt suurem nõudlus 200-, 100- ja 50euroste pangatähtede järele.

Hinnanguliselt hoitakse väärtuse poolest ligikaudu kolmandikku ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala. Valdavalt hoitakse neid pangatähti naaberriikides ja tegu on peamiselt suuremate nimiväärtustega. Neid kasutatakse väärtuse hoidjana ja rahvusvahelistel turgudel tehingute arveldamiseks.

Euroala liikmesriikide keskpangad jagavad europangatähtede tootmist omavahel ja 2017. aastal tootsid nad kokku 5,72 miljardit pangatähte.

2017. aastal suurenes ringluses olevate euromüntide koguarv 4,2% ja oli 2017. aasta lõpus 126,0 miljardit. 2017. aasta lõpus oli ringluses olevate müntide väärtus 28,0 miljardit eurot ehk 4,0% suurem kui 2016. aasta lõpus.

2017. aastal kontrollisid euroala liikmesriikide keskpangad umbes 32,3 miljardi pangatähe ehtsust ja ringluskõlblikkust ning kõrvaldasid ringlusest ligikaudu 6,1 miljardit pangatähte. Samuti aitas eurosüsteem endiselt rahakäitlustehnika tootjatel tagada, et nende seadmed vastaksid standarditele, mille EKP on kehtestanud europangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimiseks enne nende taasringlusse laskmist. 2017. aastal kontrollisid krediidiasutused ja muud kutselised sularahakäitlejad niisuguseid seadmeid kasutades ligikaudu 36 miljardi europangatähe ehtsust ja ringluskõlblikkust.

Infokast 9 Kodumajapidamiste sularahakasutus euroalal

Kuna kaardimaksete arv kasvab ja tekivad alternatiivsed maksemeetodid, käivad arutelud sularaha tuleviku üle ning sularaha tähtsus ühiskonnas on seatud küsimuse alla. Ehkki europangatähed ja ‑mündid on olnud ringluses 15 aastat, ei ole siiski palju teada kodumajapidamiste tegeliku sularahakasutuse kohta. Seepärast tegi EKP põhjaliku uuringu,[79] et analüüsida, kuidas euroala tarbijad 2016. aastal sularaha, kaarte ja muid maksevahendeid müügipunktides[80] kasutasid. Uuring põhineb kõikides euroala riikides (v.a Saksamaal ja Madalmaades) korraldatud küsitluse tulemustel. Saksamaa ja Madalmaad tegid samalaadse küsitluse eraldi, vastavalt 2014. ja 2016. aastal. Nende kahe riigi tulemused on EKP küsitluse sisse arvestatud, et esitada hinnangulised maksete arvud ja väärtused kõigis 19 euroala riigis.

Kui vaadata tehingute arvu, tehti 2016. aastal kõigist müügipunktide tehingutest euroalal 79% sularahaga, 19% kaardiga ning 2% muu maksevahendiga, näiteks tšeki, kreeditkorralduse või mobiilse maksevahendiga. Tehingute väärtuse järgi tehti kõikidest müügipunktide tehingutest 54% sularahaga, 39% kaardiga ja 7% muu maksevahendiga (nt tšekiga). Eri riikides on aga nii tehingute arvu kui ka väärtuse järgi näha suuri maksekäitumise erinevusi (vt joonis A).

 

Joonis A

Sularahatehingute osakaal müügipunktides riikide kaupa

llikad: EKP, Saksamaa keskpank ja Madalmaade keskpank.

Sularaha oli euroala kõige tavapärasem maksevahend kuni 45euroste tehingute korral. Üle 45eurosteks tehinguteks kasutati kõige sagedamini kaardimakset. Ent üksnes 9% kõikidest registreeritud maksetest ületasid 45 eurot. Tulemused näitavadki, et iga kord, kui tarbijad maksid müügipunktis sularaha, kaardi või muu maksevahendiga, kulutasid nad keskmiselt üksnes 18 eurot. Rohkem kui kolmandik maksetest olid isegi alla viie euro ja kaks kolmandikku väiksemad kui 15 eurot.

Enamik tehinguid tehti poodides igapäevakaupu ostes (48%); sellele järgnesid restoranid, baarid või kohvikud (21%), tanklad (8%) ja kestvuskaupade kauplused (6%) (vt joonis B). Asjaolu, et suurem osa tehinguid toimus kohtades, kus 80–90% maksetest tehti sularahas, koos asjaoluga, et kaks kolmandikku kõikidest tehingutest olid alla 15 euro, võivad teatud määral selgitada seda, miks sularaha kasutatakse rohkem, kui sageli arvatakse.

Joonisel B on näidatud, et 5% kõikidest maksetest tehti muus müügipunktis. See kuulub tavaliselt teenindussektorisse (nt juuksur, keemiline puhastus ja sanitaartehnilised tööd, autoremont ja jalgrattaparandus või majapidamisteenused). Mõnes riigis hõlmab see kirje ka makseid, mis teistes riikides tehakse tavaliselt kaugmaksevahendiga, nagu kreedit- või otsekorraldusega. Need on peamiselt korduvad maksed, näiteks üüri, kommunaalteenuste ja kindlustuse eest, aga ka maksed õli- või gaasitarnete või meditsiiniteenuste eest. Selliseid makseid käsitlevale küsimusele antud vastustest selgus, et euroalal (v.a Saksamaa) tasutakse keskmiselt 6% üürimaksetest, 13% elektriarvetest ja 31% raviarvetest sularahas. Üldiselt võib teha järelduse, et riigid, kus sularaha osakaal kõikides maksetes on suur, tehakse korduvaid makseid sagedamini sularahas.

 

Joonis B

Müügipunktides kasutatud peamiste maksevahendite turuosa – tehingute arv

(protsentides)

Allikad: EKP, Saksamaa keskpank ja Madalmaade keskpank.

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et sularaha kasutamine müügipunktides on enamikus euroala riikides endiselt laiaulatuslik. See tundub ümber lükkavat arvamuse, et sularaha asendub kiiresti sularahata maksevahenditega. Kui neile esitati küsimus eelistatud maksevahendi kohta, kinnitas tõepoolest 32% vastanutest, et nad eelistavad sularaha, 43% ütles, et nad eelistavad kaardimakset või muud sularahata maksevahendit, ning 25% väitis, et neil puudub eelistus. Seda eelistuste ja tegeliku käitumise erinevust võib vähemalt osaliselt selgitada asjaolu, et enamasti tunduvad inimesed mäletavat suure väärtusega makseid, mida nad teevad harvemini, ning kipuvad unustama, kui sageli nad teevad väikese väärtusega sularahamakseid.

Europangatähtede võltsingud

Võltsitud europangatähtede koguarv suurenes 2017. aastal veidi ja ringlusest kõrvaldati ligikaudu 694 000 võltsingut. Ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvuga võrreldes on europangatähtede võltsingute osakaal väga väike. Joonisel 32 on kujutatud ringlusest kõrvaldatud võltsingute arvu pikaajalist arengut. Võltsitakse peamiselt 20- ja 50euroseid pangatähti, mis 2017. aastal moodustasid võltsingute koguarvust kokku üle 85%. Võltsitud 20euroste pangatähtede osakaal 2017. aastal vähenes.

EKP soovitab üldsusel olla võimalike võltsingute suhtes endiselt tähelepanelik, pidada meeles turvaelementide kontrollimist pangatähte katsudes, vaadates ja kallutades, ning alati kontrollida mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse kutselistele sularahakäitlejatele pidevalt koolitusi nii Euroopas kui ka mujal. Samuti avaldatakse ajakohaseid teabematerjale, et toetada eurosüsteemi võltsimisvastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EKP koostööd Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga.

 

Joonis 32

Ringlusest kõrvaldatud europangatähtede võltsingute arv

Allikas: EKP.

Europangatähtede teine seeria

4. aprillil 2017 lasti ringlusse uus 50eurone pangatäht. Uue pangatähe kasutuselevõtt on viimatine samm europangatähtede veelgi turvalisemaks tegemisel. Pärast 5-, 10- ja 20eurost pangatähte on uus 50eurone pangatäht teise seeria neljas kasutusele võetav nimiväärtus. Pangatähel on täiustatud turvaelemendid, sealhulgas smaragdroheline number, mis muudab pangatähte kallutades värvi ja millel on siis näha ka üles ja alla liikuv valgusefekt, ning portreeaken – uuenduslik element, mida kasutati esimest korda teise seeria 20eurosel pangatähel. Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub pangatähe hologrammi ülaosa lähedal asuvasse läbipaistvasse portreeaknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mida on näha pangatähe mõlemalt küljelt. Ka vesimärk kujutab sama portreed.

2019. aasta esimesel poolel kavatsetakse emiteerida uus 100- ja 200eurone pangatäht, kaks viimast teise seeria pangatähte. Pärast europangatähtede nimiväärtuste struktuuri läbivaatamist otsustas EKP nõukogu jätta 500eurose pangatähe teisest seeriast välja, võttes arvesse kartusi, et seda nimiväärtust võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks. EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad korraldavad kampaania, teavitamaks nii üldsust kui ka kutselisi sularahakäitlejaid uue 100- ja 200eurose pangatähe kasutuselevõtust. Mõlemal pangatähel on uusi turvaelemente. Kampaania käigus tuletatakse meelde ka seda, et 500euroste pangatähtede emiteerimine lõpetatakse, kuid see pangatäht jääb euro rahvusvahelist rolli ja euro suhtes valitsevat suurt usaldust silmas pidades koos teiste europangatähtede nimiväärtustega seaduslikuks maksevahendiks ning seda saab endiselt kasutada nii maksmisel kui ka väärtuse säilitajana. Kõik esimese seeria pangatähed (sh 500eurone) säilitavad oma väärtuse, sest neid saab piiramatu aja jooksul euroala liikmesriikide keskpankades vahetada.

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad aitavad edaspidigi rahakäitlustehnika tootjatel uue 100- ja 200eurose pangatähe kasutuselevõtuks valmistuda.

Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat, mida on vaja selleks, et toetada euroala rahapoliitikat, EKP järelevalveülesandeid, EKPSi mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus. EKPS avaldas ka 2017. aastal euroala korralist statistikat sujuvalt ja õigel ajal. Peale selle tegi EKPS suuri jõupingutusi, et rahuldada tekkinud nõudlust õigeaegsete, kvaliteetsete ja üksikasjalikumate andmete järele riigi, sektori ja instrumendi tasandil.

Uus ja täiustatud euroala statistika

2017. aastal hakkas EKP avaldama euroala rahaturu statistikat, mis on saadud määruse EKP/2014/48 alusel kogutud üksikasjalikest andmetest. See statistika hõlmab tagamata turusegmenti ning kajastab kogukäibe summat ja kaalutud keskmist intressimäära arvestusperioodi jooksul, samuti keskmisi päevaseid mahte arvestusperioodil, esitatuna vastaspoole sektori, tehingu liigi ja tähtaja järgi (63 uut seeriat). Selle väljaande eesmärk on suurendada turu läbipaistvust ja seega edendada rahaturu toimimist.

EKP hakkas avaldama ka kooskõlas määrusega EKP/2014/50 kindlustusseltside kohta kogutud statistikat. Seda statistikat, mis kirjeldab euroala kindlustusseltside bilansse, ajakohastatakse igas kvartalis.

2017. aastal kehtestas EKPS selged eeskirjad rahaloomeasutuste intressimäärade ja mahtude avaldamiseks, tagades riigi rahaloomeasutuste intressimäärade statistika piisava ja võrreldava avaldamise EKPSi tasandil. Selle tulemusena suurenes rahaloomeasutuste intressimäärade seeriate arv EKP statistika andmeaidas 1840 võrra.

Avalikult kättesaadavate konsolideeritud pangandusandmete kogumit laiendati 2017. aasta novembris, lisades uued kirjed, mis hõlmavad bilansse, kasumlikkust, varade kvaliteeti, likviidsust ja kapitali adekvaatsust.

EKP hakkas avaldama ka euroala koondbilansi andmeid finantsettevõtete kohta, kes tegelevad euroala residentidest kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele laenude andmisega. Andmeid avaldatakse igal aastal ning mõnes riigis on kättesaadavad ka kvartaliandmed. Andmed on olemas nii jääkide kui ka ümberliigitamise eesmärgil kohandatud jääkide erinevuste kohta.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve andmebaasi täiendati uue näitajate kogumiga, mis on seotud peamiselt pangandussektoriga. Nüüd ulatub kättesaadavate näitajate koguarv rohkem kui 300ni. Jätkuvalt tehakse tööd makrotasandi usaldatavusjärelevalve andmebaasi edasiseks laiendamiseks eelkõige piirkondades, kus esinevad andmelüngad.

Muu areng statistika vallas

Uus EKP määrus käsitleb otse kõikide euroalal asuvate ja määruses sätestatud statistilise määratluse kohaldamisalasse kuuluvate pensionifondide aruandlusnõudeid. Pensionifondide statistilise aruandluse nõudeid käsitleva EKP määrusega kõrvaldatakse praeguse alates 2011. aasta juunist esitatava kvartalistatistika puudujäägid, eelkõige tehinguandmete piiratud levitamise tingituna andmete ebapiisavast kvaliteedist. Uued andmed toetavad seega paremini EKPSi tema rahapoliitiliste ja finantsanalüüside tegemisel ja finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel.

Koostamise perioodil peeti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) ning pensionisektoriga, mida esindas PensionsEurope, mitu kohtumist. Määrusega nähakse ette pensionifondide varade ja kohustuste üksikasjalike andmete ühtlustatud kogumine geograafilise vastaspoole, sektori ja tähtaja järgi. Nii saldo- kui ka tehinguandmed esitatakse igas kvartalis. Alates 2017. aasta juuli lõpust kuni septembri lõpuni toimunud avaliku konsultatsiooni tulemuste ning Euroopa Komisjoni vastuse järel esitati EKP nõukogule 2018. aasta alguses ajakohastatud eelnõu. EKP nõukogu võttis määruse vastu 26. jaanuaril 2018 ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas 17. veebruaril. Uut statistikat hakatakse EKP-le esitama 2019. aastal.

EKP teatas 21. septembril 2017, et ta avaldab tagamata üleööturu intressimäära enne 2020. aastat, tuginedes rahaturgude statistilise aruandluse määruse alusel kogutud andmetele. See intressimäär täiendaks erasektori esitatud olemasolevaid võrdlusaluste intressimäärasid ja toimiks kaitsemeetmena kasutatava võrdlusintressimäärana. EKP määrab järgmise kahe aasta jooksul kindlaks intressimäära kõrgetasemelised omadused, töötab välja arvutusmeetodi ja katsetab intressimäära kindlust. Selle aja jooksul tagab EKP läbipaistva kommunikatsiooni, mis hõlmab avalikke konsultatsioone.

2017. aastal tugevdati rahaloomeasutuste intressimäära kvaliteeditagatist järgmisega: i) kvaliteedikontrollide läbiviimise heade tavade kogum ja suunisdokument; ii) esimene EKPSi uuring riikide keskpankade kohalike andmekvaliteedi küsimuste kohta, mida tuleb ajakohastada iga kahe aasta tagant; ning iii) rahaloomeasutuste intressimäärade täiustatud vastavusraamistik. Rahaloomeasutuste intressimäärade käsiraamatu ajakohastatud versioon[81] avaldati EKP veebilehel 2017. aasta jaanuaris ning see kajastab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika täiustamist viimastel aastatel.

2017. aastal alustati ka maksestatistikat käsitleva EKP määruse ajakohastamist. Selle eesmärk on täiustada statistilist aruandlust maksete valdkonnas, et tagada jätkuvalt statistika eesmärgikohasus. Selle läbivaatamise käigus võetakse arvesse kohaldatavate Euroopa õigusaktide hiljutisi muutuseid ning viimaseid uuendusi jaemaksete turul.

EKPSi ja tema statistikakomitee kasutatava pankadelt andmete kogumise pikaajalise lähenemisviisi eesmärk on standardida ja lõimida, nii palju kui võimalik, olemasolevaid EKPSi statistikaraamistikke eri valdkondades ja riikides. See peaks vähendama pankade aruandluskoormust, hõlbustama aina suuremate ja üksikasjalikumate andmekogumite töötlemise automatiseerimist ning parandama andmete kvaliteeti. Kaks peamist algatust on pankade ühtne aruandluse käsiraamat (Banks’ Integrated Reporting Dictionary)[82] ja Euroopa aruandlusraamistik. 2017. aastal läbiti pankade ühtse aruandluse käsiraamatu katseetapp. Käsiraamatus esitatakse pankadele standardsed määratlused ja ümberkujundamiseeskirjad, et abistada neid ametiasutustele esitatavas aruandluses. Lisaks kirjeldati AnaCrediti ja väärtpaberiosaluste statistika nõudeid. Siis liiguti edasi järgmise sammu juurde, mis hõlmas Euroopa Pangandusjärelevalve finantsaruandlusnõuete kaasamist. Pankade ühtse aruandluse käsiraamat tehakse pankadele ja kõikidele huvitatud isikutele (nt finantsaruandluse tarkvarapakette arendavad tarkvaraettevõtted) avalikult kättesaadavaks ning selle järgimine on vabatahtlik. Euroopa aruandlusraamistiku puhul, millega soovitakse aja jooksul lõimida eri valdkondade ja riikide aruandlus, alustati 2017. aastal kulude ja tulude analüüsi ettevalmistamist eesmärgiga hinnata selle mõju pakkumisele ja nõudlusele tihedas koostöös pangandussektori ja kõikide teiste sidusrühmadega.

EKPSi asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasi võimsust suurendatakse, et hõlmata AnaCrediti projekti toetuseks vajalikud andmed (nt mittefinantsettevõtete kohta) ning rahuldada muid EKPSi ja Euroopa pangandusjärelevalve kasutajate vajadusi. Olles peamine seos erinevate olemasolevate üksikasjalike andmebaaside (väärtpaberiosaluste statistika andmebaas (SHSDB), väärtpaberite keskandmebaas (CSDB) ja AnaCredit) vahel, võimaldab asutuste ja sidusettevõtjate andmebaas kogu asjaomase teabe ühendada. Peale selle hakati 2018. aasta esimeses kvartalis kasutama EKPSi asutuste ja sidusettevõtjate täiustatud andmebaasi ning 2018. aasta teises kvartalis peaks valmima seda andmebaasi käsitlev EKP suunis.

2017. aasta juunis võttis statistika peadirektoraat kasutusele uue organisatsioonilise struktuuri, mis sillutas teed ühtlustatud mikroandmete koostamisele varasemast märksa suuremal määral ning edusammudele kvaliteetse makromajandusstatistika esitamisel. Hiljuti loodud üksus, mis tegeleb andmete lõimimise ja teenustega, on andmete lõimimise keskne koht ja pakub jagatud andmeteenuseid. Üks peamine senine saavutus on EKP andmehoidla, mis aitab kasutajatel avastada mitmes rakenduses hoitavaid EKP andmeid ja neile juurde pääseda. Praegu on pooleli mitu katseprojekti. Nendega tugevdatakse eri ärivaldkondade koostööd ja uuringute omavahelist võrreldavust. Katseprojektid keskenduvad sellistele teemadele nagu andmetele juurdepääs, pankade tunnused ning andmebaaside ühendamine, et pankade rahastamist ja varasid paremini analüüsida. Tehakse märkimisväärseid jõupingutusi rahvusvaheliste andmestandardite kehtestamisel, et vähendada aruandluskoormust ning parandada andmete kvaliteeti ja järjepidevust.

EKP juhatus moodustas 2017. aastal uue andmekomitee, mille esimees on tugiteenuste peakoordinaator. Komitee koondab kõrgema tasandi juhte andmete kasutamise ja koostamise valdkondadest. Komitee eesmärk on kehtestada EKP andmehaldusstrateegia ja suunata selle rakendamist ning kooskõlastada EKP tegevust andmete standardimisel. Tegutsev andmevaldkonna juhtrühm, kuhu kuuluvad kõikide andmeid kasutavate ja koostavate tegevusvaldkondade esindajad, aitab kaasa andmehaldusteemade EKP ülesele arendamisele ja kooskõlastamisele, näiteks seoses tuum- ja metaandmetega ja andmetele juurdepääsuga.

2017. aastal jätkas EKP oma statistika ligipääsetavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Ehkki EKP statistikale pääseb juurde statistika andmeaida kaudu, on veebilehe rubriiki „Meie statistika“ lisatud uusi visuaalseid esitlusi euroala rahastamis- ja investeerimistegevuse muutuste kohta, pangandusjärelevalve andmeid ja statistilisi kirjutisi. Kasutajad saavad visuaalseid esitlusi ka jagada, lisades neid oma veebilehele, blogisse ja muudesse digifoorumitesse. Neid andmekogumeid saab lihtsasti vaadata igasugusel seadmel, nt personaalarvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis või muul mobiilsel seadmel.

Infokast 10 Statistikaalane koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

EKP on tihedas koostöös Eurostatiga veelgi arendanud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse aluseks oleva statistika nõuetekohase kvaliteedi tagamist. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus loodi 2011. aastal majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketi osana, et ennetada ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus hõlmab 14 põhinäitajaga (ja 28 lisanäitajaga) tulemustabelit, mida kasutatakse olemasoleva või tekkiva makromajandusliku tasakaalustamatuse varajaseks tuvastamiseks liikmesriigi tasandil. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse näitajad saadakse majandus- ja rahandusstatistikast, mida koostavad Euroopa statistikasüsteem ja EKPS ning mis seejärel edastatakse Eurostatile.

Euroopa statistikasüsteem ja EKPS tegelevad pidevalt statistika kvaliteediga, et tagada oma statistika vastavus kvaliteedistandarditele, mis on vajalikud poliitikaeesmärkidel kasutamiseks. Euroopa statistikasüsteem, EKPS, Eurostat ja EKP teevad tihedat koostööd, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks oleksid olemas usaldusväärsed statistilised andmed.

Mitu makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse näitajat (nt jooksevkonto saldo ja erasektori võla näitajad) põhinevad statistikal, mis hõlmab maksebilansi / rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja finantskontode andmeid, st statistikal, mida enamikus liikmesriikides koostavad riikide keskpangad. 2016. aasta novembris allkirjastasid Eurostat ja EKP statistika peadirektoraat vastastikuse mõistmise memorandumi, mis hõlmas selle statistika kvaliteedi tagamist. Selles on sätestatud Eurostati ja EKP koostöö kord ning nähtud ette, et riikide keskpankade koostatud andmekogumid peavad olema EKP tagatud kvaliteediga.

Sel eesmärgil on nüüd täielikult rakendatud kolmetasandiline kvaliteediaruandlussüsteem, mis hõlmab riikide enesehindamisaruandeid (3. tasand), milles esitatakse statistika peamised kvaliteediaspektid (riigi ametiasutuste enesehindamine), valdkonnapõhised kvaliteediaruanded (2. tasand), mille koostavad EKP ja Eurostat, ning Eurostati/EKP ühist kokkuvõtvat aruannet, milles hinnatakse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse aluseks oleva statistikakogumi kvaliteeti (1. tasand) ja mis avaldatakse igal aastal.

2017. aastal hakkas EKP esitama Eurostatile tagatud kvaliteediga andmekogumeid, sealhulgas lisateavet, mis sisaldab oluliste sündmuste üksikasju ja muudatusi, mis on riikide andmeid mõjutanud. Et statistika kvaliteet aja jooksul veelgi paraneks, analüüsitakse esitatavate andmekogumite kvaliteeti ja järjepidevust. Vastastikuse mõistmise memorandumis on ette nähtud ka EKP ja Eurostati külastused riikide keskpankadesse ning riiklikesse statistikaametitesse, et aidata neil hinnata väljastatavate andmete kvaliteeti. Esimesed sellised külastused tehti 2017. aasta lõpus.

EKP on sisse seadnud viljaka koostöö Euroopa Pangandusjärelevalvega ja see on alates 2014. aastast pärast ühtse järelevalvemehhanismi asutamist veelgi süvenenud. See on eriti ilmne pangandusjärelevalve andmete valdkonnas, sest ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse kohaselt vastutab EKP nüüd järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatud andmete kogumise ja nende kvaliteedi hindamisega seotud protsesside korraldamise eest. Euroopa Pangandusjärelevalve vastutab järelevalvelise aruandluse ja teabe avalikustamise rakenduslike tehniliste standardite koostamise ja jõushoidmise eest tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega.

Euroopa Pangandusjärelevalve on oluline osaline ka andmeesitajatelt saadud järelevalveandmete voos (nn järkjärguline käsitlusviis), sest EKP edastab andmete alamkogumi Euroopa Pangandusjärelevalvele. See on tekitanud mitu seotud tööprotsessi, näiteks igale andmeesitajale visiitkaardi loomine. EKP osaleb samal ajal Euroopa Pangandusjärelevalve läbipaistva tegevuse tagamises, olles osaline andmevoos ja seonduvates andmekvaliteedi kontrollides.

Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalvega sisaldab ka EKP ekspertide osalemist asjaomastes Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvelise aruandluse eest vastutavates töörühmades, samuti andmekvaliteediga seotud ühises töös, muu hulgas näiteks andmete valideerimise eeskirjade katsetamises ja nende kehtivuse tagamises, andmete usaldusväärsuse kontrollide väljatöötamises ja andmekvaliteedi hinnangute alases koostöös. Lisaks pakub EKP abi andmekvaliteedi juhtimise küsimustes, näiteks osaledes aruandlusnõuete tõlgendamist käsitlevatele küsimustele vastamisel.

Samuti väärib märkimist, et Euroopa Pangandusjärelevalve toetab EKP keskmise tähtajaga strateegilisi algatusi, mille eesmärk on vähendada pankade aruandluskoormust. Nende hulgas on näiteks pankade ühtne aruandluse käsiraamat (Banks’ Integrated Reporting Dictionary) ja Euroopa aruandlusraamistik.

EKP teeb ka teiste organisatsioonidega eri kontekstides koostööd, mille näited on:

  • Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud andmejagamislepingud valuutafondi riiklike ja Euroopa finantssektori hindamisprogrammide jaoks.
  • osalemine ÜRO statistikatöö koordineerimise komitees ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga keskpankade statistikaga tegelevas Irving Fisheri komitees – mõlema eesmärk on statistikaga tegelevate asutuste, sealhulgas keskpankade vahelise kooskõlastamise ja koostöö täiustamine Euroopa ja/või üleilmsel tasandil, hõlmates selliseid aspekte nagu statistikasüsteemi tõhus toimimine, ühised standardid ja platvormid ning metoodika väljatöötamine.

Lõpuks pakub EKP teistele ametiasutustele õppe- ja koolitusvõimalusi töötubade, seminaride ja esitluste kaudu. Need on mõeldud nii EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi sisestele kui ka välistele organisatsioonidele, näiteks kolmandate riikide riiklikele pädevatele asutustele ja keskpankadele, pidades silmas nende riikide võimalikku ELi liikmesust tulevikus.

Infokast 11 AnaCrediti andmekogum loomisel: põhiomadused

AnaCredit, mille nimi tähistab analüütilisi krediidiandmekogusid, on algatus, millega kogutakse üksikasjalikke krediidi- ja krediidiriskiandmeid individuaalsete pangalaenude kohta, mida antakse ettevõtetele ja teistele juriidilistele isikutele, ning millega tehakse need andmed laiemale kasutajate ringile kättesaadavaks. Uued andmekogumid toetavad EKPSi ülesannete täitmist ning aitavad märkimisväärselt kaasa ka olemasoleva EKPSi statistika täiustamisele ja uue väljatöötamisele. Majanduses antud laene ja pankade riskipositsioone käsitlevad üksikasjalikud andmed toetavad laias valikus analüüse, mille puhul koondandmeid ei loeta enam piisavaks. Väga oluline tahk on mõistete ja määratluste ühtlustamine, mis võimaldab riigiti andmete suurt võrreldavust. AnaCredit edendab märkimisväärselt krediidi- ja krediidiriskianalüüsi väärtust euroalal, tagades üksikasjalikud, õigeaegsed ja täielikud ühtlustatud andmed kõikidele juriidilistele isikutele antud laenude kohta. Peale selle kaitstakse hoolikalt andmete konfidentsiaalsust, võimaldades üksikasjalikele andmetele juurdepääsu üksnes kasutajatele, kel on vaja neid teada. Teised kasutajad pääsevad juurde osaliselt koondatud andmetele, mille puhul aluseks olevaid konkreetseid üksuseid ei saa tuvastada.

AnaCredit on euroalal tehtava krediidi- ja krediidiriskianalüüsi jaoks justkui suurendusklaas. Kuna AnaCredit hõlmab mittefinantsettevõtetele antud laene, võimaldab see paremini mõista rahapoliitika edasikandumise kanalit, eriti seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, kes moodustavad investeerimis- ja tööhõivevõimaluste mõttes majanduse selgroo. AnaCreditist võib tagasisidekanalite kaudu olla kasu ka andmeesitajatele, suurendades nende suutlikkust hinnata laenuvõtjate krediidivõimelisust kogu euroalal, ning see võimaldab neil läbi viia enda riskipositsioonide praegusest ulatuslikumat ja kindlamat analüüsi. Tagasisidekanaleid AnaCrediti raamistikus määratakse praegu kindlaks ning riikide keskpangad rakendavad neid edaspidi vabatahtlikult.

2016. aasta mais võttis EKP nõukogu vastu AnaCrediti määruse, millega nähakse ette EKPSi õigusraamistik krediidiasutustelt laene käsitlevate üksikasjalike andmete kogumiseks. Määruse kohaselt hakkab rohkem kui 4000 krediidiasutust euroalal ning veel krediidiasutusi mõnes teises ELi liikmesriigis alates 2018. aasta septembrist esitama oma riigi keskpangale (ja selle kaudu EKP-le) andmeid individuaalsete krediidipositsioonide kohta, mis kuuluvad määruse kohaldamisalasse. Ligikaudu 1600 eelkõige väikest krediidiasutust on aruandlusest osaliselt või täielikult vabastatud. Hinnangute kohaselt esitatakse igal kuul 50–70 miljonit kannet seoses ligikaudu 15 miljoni vastaspoolega, kellest enamik on ettevõtted. Tegelikult hakatakse vastaspoolte andmeid esitama kuus kuud varem – 2018. aasta aprillis –, et aidata leevendada esialgseid käimalükkamisega seotud probleeme. Eurosüsteemi liikmed jagavad ühist analüütilist krediidiandmete kogumit ning teised ELi riikide keskpangad võivad otsustada esitada sarnaseid andmeid samade määratluste alusel, saades seega juurdepääsu vastastikkuse põhimõttel. Aruandlusraamistik on EKPSis toimunud põhjalike analüüside ja arutelude tulemus, mis hõlmasid mitut kasutajatega (sealhulgas finantssektori ja teiste sidusrühmadega) peetud konsultatsioonide vooru, mille eesmärk oli eelkõige hinnata kulusid ja tulusid ning kohandada aruandlust, näiteks sooviga tagada proportsionaalsus. Lõplik aruandlusraamistik loob tasakaalu mitmesugustes keskpanganduse valdkondades tegutsevate kasutajate vajaduste ning vajalike andmete seonduvate rakendamis-, kogumis- ja töötlemiskulude vahel.

AnaCredit sisaldab 88 laenuatribuuti (millest enamikku ajakohastatakse iga kuu), mis põhinevad kõikides osalevates riikides kohaldatavatel täielikult ühtlustatud mõistetel ja määratlustel. Atribuudid hõlmavad kõiki laenulepingute pooli (laenuandjad, laenuvõtjad, garantiiandjad) ning sisaldavad nii struktuurseid andmeid, näiteks majandustegevuse, ettevõtte suuruse, aastakäibe või laenulepingu alguse ja laenu tagasimaksmise kuupäevade kohta, kui ka dünaamilisi andmeid, nagu laenujääk, instrumendi ja vastaspoole makseviivituse seisund, võlgnevused ning vastaspoole makseviivituse tõenäosus. Aruandluskünnis on 25 000 eurot laenuvõtja kohta asjaomases krediidiasutuses.

Laenuandmed kantakse kõikide juriidiliste isikute ja muude institutsionaalsete üksuste (näiteks välisfiliaalid) registrisse. See võimaldab ainulaadselt tuvastada ligikaudu 15 miljonit vastaspoolt (laenuandjad, laenuvõtjad ja garantiiandjad) ning tagab mõistete ja määratluste ulatusliku ühtlustamise, mis võimaldab usaldusväärselt arvutada laenuvõtja (juriidiline isik või kontsern) koguvõlataseme oma laenuandjate (krediidiasutused) ees. Krediidiasutused kui üksikasjalike krediidiandmete potentsiaalsed kasutajad (tagasisidekanalite kaudu juhul, kui need on rakendatud), saavad samuti teha oma riskipositsioonide kohta varasemast üksikasjalikumat ja kindlamat analüüsi.

Alates AnaCrediti määruse vastuvõtmisest 2016. aasta mais on EKPSi statistikakomitee, keda abistas AnaCrediti töörühm, teinud märkimisväärset metoodilist tööd, mis hõlmas AnaCrediti käsiraamatu koostamist. Käsiraamat sisaldab 570 leheküljel üksikasjalikku teavet ja suuniseid AnaCrediti aruandlusnõuete kohta. Käsiraamatu üldine eesmärk on toetada krediidiasutusi aruandluse metoodiliselt usaldusväärse automatiseerimise ettevalmistamisel ning tagada määruses sätestatud AnaCrediti statistikaraamistiku järjepidev ja tõhus kohaldamine kogu euroalal. Käsiraamat koosneb kolmest osast:

  • I osas selgitatakse AnaCrediti üldist metoodikat ja antakse teavet andmeid esitava üldkogumi ja süsteemi ülesehituse kohta ning kirjeldatakse üldiselt aluseks olevat andmemudelit (avaldatud 2016. aasta novembris).
  • II osas kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki AnaCrediti andmekogumisel kasutatavaid andmekogumeid ja -atribuute, sätestades konkreetsed aruandlusjuhised (avaldatud 2017. aasta veebruaris).
  • III osas esitatakse valitud juhtumiuuringud ja stsenaariumid, mis vajavad põhjalikumat selgitust (avaldatud 2017. aasta mais).

Käsiraamatut kommenteeris ka asjaomane sektor ning seda täiendab edasine metoodiline töö, mis on seotud üksikasjalike selgituste andmisega käimasoleva küsimuste ja vastuste esitamise protsessi kaudu. See tähendab, et krediidiasutused ja teised sidusrühmad võivad asjaomasele keskpangale igal ajal küsimusi esitada. Riigi keskpank koostab vastuse, sageli koos EKPga, ning sisu jagatakse tavaliselt ka teiste riikide keskpankadega. Osa neist küsimustest ja vastustest avaldati 2017. aasta augustis EKP veebilehel ning seda rubriiki ajakohastatakse korrapäraselt.

EKPSi statistikakomitee ja AnaCrediti töörühm on välja töötanud ka kehtivuskontrollid, et aidata automatiseerida andmete ülekandmist ja kehtestada minimaalsed kvaliteedistandardid krediidiasutuste poolt andmete edastamiseks. Kehtivuskontrollid võimaldavad andmeid nõuetekohaselt tuvastada ja töödelda. Kehtivuskontrollide kogum avaldati EKP veebilehel 2017. aasta augustis.

Kuna AnaCrediti määrus sisaldab kohustuslikke õigusnorme krediidiasutuste esmase aruandluse kohta, on EKP suunises sätestatud, kuidas riikide keskpangad peavad esitama nõutavaid laenuandmeid EKP-le teisese aruandluse käigus. Eelkõige esitatakse suunises üksikasjad EKP-le kooskõlas määrusega kogutud krediidiandmete ja vastaspoolte viitandmete edastamiseks.

Nagu on märgitud AnaCrediti määruse preambulis, võidakse algatust edaspidi laiendada, et hõlmata täiendavaid laenuandjaid, laenuvõtjaid ja instrumente.

Majandusuuringud

Kvaliteetsed majandusuuringud aitavad tagada kindla aluse EKP poliitikale. 2017. aastal saadi EKPs tehtud majandusuuringutest uut teavet mitme olulise poliitilise küsimuse kohta. Lisaks süvendas EKPSi-sisest koostööd kolme uue teadusuuringute klastri ja kahe teadusuuringute võrgustiku tegevus.[83]

EKP teadusuuringute prioriteedid

2017. aastal keskendusid EKP teadusuuringute meeskonnad selgelt määratletud teadusuuringute prioriteetidele. Üks oluline tähelepanu keskmes olev teema oli mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete ülekandumine negatiivsete baasintressimäärade keskkonnas. Uuringutes rõhutati mittestandardsete meetmete tähtsust negatiivsete finantsšokkide majanduslike tagajärgede tasakaalustamisel, kuna need vähendavad turu ebakindlust ning parandavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu pangarahastamisele. Mittestandardseid rahapoliitilisi meetmeid ning majanduse finants- ja reaalsektori koostoimet arutati samuti palju uurimistöös, mille eesmärk oli edendada mitut riiki hõlmavaid ja euroalaüleseid EKP mudeleid, mida kasutatakse prognoosimisel ja rahapoliitilisel analüüsil. Teised tähtsad sihid olid selliste tegurite tuvastamine, mis võivad aidata selgitada aeglase inflatsiooni püsimist euroalal, ning teadusuuringud, mille eesmärk on kujundada institutsioonilist ja poliitilist töökorraldust, et tugevdada majandus- ja rahaliitu.

2017. aastal tehti märkimisväärseid teadusuuringutega seotud jõupingutusi ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika heaks. Oluline samm selles vallas oli n-ö 3D-mudeli kalibreerimine, et hõlmata kõik ühtse järelevalvemehhanismi riigid. Seda mudelit iseloomustavad makseviivituse riski kolm tasandit (pankade, mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks) ning see on eriti kasulik pankade kapitali adekvaatsuse hindamisel. Samuti töötati välja mudeli versioon, mis kirjeldab nominaalset jäikust, et analüüsida rahapoliitika ja makrotasandi usaldatavuspoliitika koostoimet.

Eurosüsteemi/EKPSi teadusuuringute klastrid ja võrgustikud

Et EKPSi teadustöötajate koostööd veelgi edendada, otsustasid EKPSi teadusuuringute valdkonna juhid algatada 2017. aasta jooksul kolm uut teadusuuringute klastrit. Klastrite eesmärk on kooskõlastada teadustööalaseid jõupingutusi väga prioriteetsetes teadustöö valdkondades regulaarsete seminaride ja ühiste teadusprojektide kaudu (vt joonis 2). Aasta jooksul korraldas iga klaster sissejuhatava seminari, kus osalesid teadustöötajad kogu EKPSist ja väliseksperdid.

 

Joonis 2

EKPSi teadusuuringute klastrid

Allikas: EKP.
Märkus: EKPSi teadusuuringute uute klastrite ülesehitus EKPSi teadusuuringute osakondade juhtide 2016. aasta otsuse järgi.

Kaks eurosüsteemi/EKPSi teadusuuringute võrgustikku tegid 2017. aastal märkimisväärseid edusamme. Wage Dynamics Networki (WDN) raames viidi lõpule kolmas uuringuetapp, mis hõlmas rohkem kui 25 000 ettevõtjat 25st ELi riigist. Kolmandas etapis uuriti ettevõtjate kulude ja hinnakujundusega seotud käitumist ning aastatel 2010–2013 ellu viidud struktuurireformide mõju tööturu kohandumisele. Selle uue uurimistöö üks peamisi järeldusi on see, et kriisist tugevalt mõjutatud riikides ellu viidud suuremad tööturureformid on tööturu kohandamist tõepoolest lihtsustanud (vt joonis 33).[84]

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik koordineerib leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu korraldamist. Pärast uuringu teise etapi tulemuste avaldamist 2016. aasta lõpus on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku uurimistöö käigus muu hulgas uuritud seda, milline tähtsus on kodumajapidamiste heterogeensusel rahapoliitika ülekandumises ja finantsstabiilsuses. Näiteks on selle võrgustiku teadustöötajad hinnanud EKP hiljutise varaostukava mõju tulude ja jõukusega seotud ebavõrdsusele. Peamine järeldus on see, et varaostukava meetmed mõjutavad jõukusega seotud ebavõrdsust vaid tagasihoidlikult, ent vähendavad tuludega seotud ebavõrdsust, alandades töötuse määra väikse sissetulekuga kodumajapidamiste seas.

 

Joonis 33

Tööhõive ja palkade kohandamise lihtsuse netomuutus aastatel 2010–2013

(protsentides)

Allikas: Wage Dynamics Network.
Märkused. Selliste ettevõtjate, kelle hinnangul tööhõive ja palkade kohandamine muutunud äritingimustega on lihtsustunud, ning selliste ettevõtjate, kelle hinnangul see on muutunud keerulisemaks, erinevus protsentides. Positiivsed väärtused näitavad, et suurema hulga ettevõtjate hinnangul on kohandamine pigem lihtsam kui keerulisem.

Konverentsid ja väljaanded

Akadeemiliste ringkondade ja poliitiliste institutsioonide majandusteadlastega peetav dialoog on muutunud aina olulisemaks, sest EKP jaoks tähtsad teemad on viimastel aastatel järsult keerukamaks muutunud. Seda silmas pidades korraldas EKP 2017. aastal mitu kõrgetasemelist teadusüritust, sealhulgas EKP keskpangandusfoorumi Sintras ja EKP teise teadusuuringute aastakonverentsi. Keskpangandusfoorumil keskenduti peamistele reaalmajanduse muutustele, mis on rahapoliitika jaoks olulised, nimelt investeeringutele ja tootlikkusele.[85] 2017. aasta teadusuuringute aastakonverentsil tutvustati uuenduslikku teadustööd sellistel teemadel nagu inflatsiooni kulud, negatiivsete intressimäärade mõju, seos majandustegevuses osalejate veendumuste ja majanduse paigalseisu vahel, ning varaline ebavõrdsus. Teised olulised konverentsid käsitlesid euroala struktuurireforme, makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat ja keskpanga kommunikatsiooni.

Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena teadusajakirjades ja toimetistes. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2017. aastal kokku 132 artiklit. Peale selle avaldati veel hulk poliitikakesksemaid analüütilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. Kvaliteetne analüütiline ja teadustöö võimaldas EKP uuringutulemusi ka laiemale üldsusele paremini edastada, näiteks avaldati EKP uuringute bülletäänis 2017. aastal 12 artiklit[86].

Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

2017. aastal osales EKP mitmel Euroopa Liidu tasandi kohtumenetlusel. EKP võttis vastu ka mitu arvamust kooskõlas aluslepingust tuleneva nõudega, et EKPga tuleb konsulteerida kõikide tema pädevusvaldkonda kuuluvate kavandatavate ELi õigusaktide või riikide õigusaktide eelnõude puhul. Samuti jälgis EKP rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimist.

EKP osalemine ELi tasandi kohtumenetlustes

2017. aasta jaanuaris jättis Euroopa Liidu Üldkohus (edaspidi kohus) rahuldamata kahju hüvitamise hagi, mille esitasid EKP vastu kaks Prantsusmaa ettevõtjat (Nausicaa Anadyomène ja Banque d’Escompte) kohtuasjas T-749/15. Kahe ettevõtja nõutav kahjuhüvitis oli seotud väärtuskärbetega, mis mõjutasid teatavaid Kreeka riigivõlakirju, mida need kaks ettevõtjat ostsid Kreeka valitsemissektori võla osalise restruktureerimise käigus 2012. aastal. Peamised EKP vastu esitatud väited viitasid järgmiste põhimõtete väidetavale rikkumisele: i) õiguspärane ootus ja õiguskindlus; ii) võrdne kohtlemine ja diskrimineerimiskeeld; ning iii) hea valitsemistava.

Kohus jättis oma otsusega hagi rahuldamata ja välistas seega EKP vastutuse täiesti, kinnitades seda, mida ta on juba varem seoses Kreeka võlainstrumente omavate füüsiliste isikutega väitnud (vt kohtuasi T-79/13, Accorinti jt vs. EKP). Kohus leidis, et EKP ei ole kohustatud hüvitama kahjusid, mida Kreeka võlainstrumente omavad pangad seoses Kreeka võla restruktureerimisega 2012. aastal väidetavalt on kandnud. Eelkõige leidis ta, et kommertspangad ei või tugineda õiguspärase ootuse või õiguskindluse kaitse põhimõttele sellises valdkonnas nagu rahapoliitika, mille eesmärk hõlmab pidevat kohandamist majanduskeskkonna muutuste kajastamiseks. Kohus leidis, et ühtegi EKP õigusakti ega väidet ei saa tõlgendada sellisena, nagu oleksid need julgustanud investoreid omandama või hoidma Kreeka võlainstrumente.

Kohus kinnitas ka seda, et võrdse kohtlemise üldpõhimõtet ei saa kohaldada, sest kasumi eesmärgil Kreeka võlainstrumente omandavad kommertspangad ning avalikes huvides olevaid ülesandeid täitvad EKP ja riikide keskpangad ei ole võrreldavas olukorras.

2017. aasta märtsis tegi kohus otsuse kohtuasjas T-22/16 Portugali ettevõtja (Comprojecto – Projectos e Construções, Lda.) jt poolt EKP vastu esitatud hagi kohta, mis käsitles tegevusetust ja millega taotleti samal ajal vastava EKP otsuse tühistamist, mille EKP võttis väidetavasti vastu vaikimisi, keeldudes tegutsemast. Hagejad esitasid ka rahalise kahju hüvitamise nõude tingituna EKP väidetavast keeldumisest tegutseda.

Hagejad väitsid, et nad saatsid EKP-le kirja, mis sisaldas krediidiasutusega seotud kaebust, ja et EKP keeldus selle alusel tegutsemast, kuna nimetatud kiri tagastati saatjale.

Kohus leidis, et hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu ning selles puudub igasugune õiguslik alus nii tegevusetuse väitega seotud nõudele kui ka tühistamisnõudele. Seoses esimese nõudega leidis kohus, et tegevusetushagi on vastuvõetav üksnes juhul, kui enne menetluse alustamist on kostjaks oleval liidu institutsioonil palutud kõigepealt tegutseda, ent hagejad ei ole esitanud piisavaid tõendeid, et EKP sai kaebuse ka tegelikult kätte. Mis puutub tühistamishagisse, siis tegi kohus järelduse, et EKP teavitamise katse ei õnnestunud ning seega ei saa kaebuse tagastamist hagejatele postiteenuse kaudu tõlgendada EKP tegevusena, mis tähendaks selle institutsiooni tegutsemast keeldumist. Seega, kuna EKP-l ei palutud tegutseda, ei suutnud hagejad tõendada selle institutsiooni tegevusetust või tegutsemata jätmist, mis võiks tekitada liidu vastutuse; seepärast leiti, et kahjuhüvitamisnõude tingimused ei ole täidetud.

2017. aasta juulis peatas Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht) mitme põhiseadusliku kaebuse menetlused, mis olid esitatud seoses laiendatud varaostukavaga. Konstitutsioonikohus edastas küsimused Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi Euroopa Kohus) ja palus kohaldada kiirendatud menetlust.

Euroopa Kohus lükkas kiirendatud menetluse taotluse tagasi. 2017. aasta novembris esitas EKP oma kirjalikud tähelepanekud. Suulise istungi kuupäeva ei ole veel kindlaks määratud. Euroopa Kohtu poolt asjaomastele küsimustele antud vastuste alusel teeb konstitutsioonikohus otsuse, kas avaliku sektori väärtpaberite ostukava vastab Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt Saksamaa konstitutsioonile (põhiseadusele).

EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse.[87] Kõik EKP arvamused avaldatakse EKP veebilehel. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

EKP võttis 2017. aastal vastu seitse arvamust tema pädevusse kuuluvate ELi õigusaktide eelnõude kohta ja 47 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

ELi tasandil olid kõige märkimisväärsemad EKP vastuvõetud arvamused[88] seotud ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010 ja määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (CON/2017/39), liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete raamistiku muudatustega (CON/2017/46), liidu kriisiohjamise raamistiku muudatustega (CON/2017/47), ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias (CON/2017/6), ning ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365 (CON/2017/38).

Mitu riiklike ametiasutustega peetud konsultatsiooni käsitles teatavat künnist ületavate sularahamaksete piiranguid[89] ning kriitilise tähtsusega taristute reguleerimist ja tuvastamist[90].

EKP võttis vastu riikide keskpankadega seotud arvamused, mis käsitlesid muu hulgas riikide keskpankadele uute ülesannete panemist[91], riigi keskpanga osalemist Rahvusvahelise Valuutafondi programmides[92], riigi keskpanga finantssõltumatust[93], riigi keskpanga tegevuse auditeerimist[94], riigi keskpanga alusseaduse muutmist seoses riigi keskpanga juhatuse liikmete arvuga[95], riigi keskpanga otsuste tegemise raamistikku[96], riigi keskpanga võimalikku vastutust kahju eest, mille on põhjustanud järelevalvevolituste kasutamine makseteenuse osutajate üle[97], riigi keskpanga otsuste suhtes kohaldatavat korda ühtse järelevalvemehhanismi raamistikus[98], riigi keskpanga järelevaatamisfunktsiooni seoses maksesüsteemide, makseskeemide, väärtpaberidepositooriumite ning kliiring- ja arveldussüsteemidega[99], riigi keskpanga töötajate palga ja pensioni eraldisi[100], seda, kuidas riigi keskpank teeb pankadevahelisi kliirimis- ja arveldustehinguid[101], euro pangatähtede tootmise eriotstarbelise üksuse omandit[102], tasaarvestusõiguste väljajätmist seoses keskpangale tagatiseks antud nõuetega[103], riigi keskpanga otsuseid tegevate organite sõltumatust seoses finantsstabiilsuse küsimustega[104], riigi keskpangale lisavolituste andmist, et kehtestada karistusi institutsioonidele, kes ei täida maksebilansistatistika aruandlusnõudeid[105], riigi keskpanga toetust riiklikule teadus-, arendus- ja tehnoloogia sihtasutusele[106] ning euroalaväliste riikide keskpankade makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendeid[107] ja rahapoliitika rakendamist[108].

EKP võttis vastu arvamusi, mis käsitlesid finantsasutuste tegevuse eri aspekte, sealhulgas riigi järelevalvekorra läbipaistvuse suurendamist ja kvaliteedi parandamist[109], võõrvääringus nomineeritud või indekseeritud laenude restruktureerimist[110], toetust raskustes olevatele eluasemelaenu võtjatele[111], erakorralise riikliku toetuse andmist pangandussektorile[112], rahastamise miinimumnõuete kehtestamist[113], hüpoteekide amortisatsiooninõudeid[114], makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendeid, et võidelda kinnisvaralaenudest tulenevate süsteemsete riskidega[115], seotud osapooltele laenamise piirangute karmistamist[116], keskseid krediidiregistreid ja pangakontode registrit[117], krediidiandmete aruandlust[118], maksesüsteemidele tegevusloa andmist[119], pandikirjade õigusraamistikku[120], pankade sihtasutuste reservifonde[121], uut liiki arveldusasutuse loomist[122], eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide uue kategooria loomist krediidiasutuste maksejõuetusmenetluse hierarhias[123] ning debiteerimiserinevusest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu varasid[124].

Lisaks avaldas EKP arvamusi pankade erikohustuste subjektidele antava õiguskaitse kohta[125].

Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekute üle jäeti EKPga konsulteerimata kahel korral ning üht juhtumit loeti selgeks ja oluliseks. EKPga ei konsulteeritud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse teemal, mis käsitles ühtse kriisilahendusmehhanismi halduskuludesse sissemaksete tegemise lõplikku süsteemi. Arvestades, et kõnealuse õigusaktiga kehtestati EKP-le õiguslikud kohustused, leiab EKP, et see on selge ja oluline EKPga konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise juhtum.

Riigisiseste õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata viiel korral ning neli juhtumit loeti selgeks ja oluliseks[126].

Itaalia majandus- ja rahandusministeerium konsulteeris EKPga seoses dekreet-seadusega, mis käsitles kiireloomulisi finantssätteid, territoriaalsete ametiasutuste kasuks tehtud algatusi, edasist sekkumist piirkondades, mida mõjutavad seismilised sündmused ja arengumeetmed, ning eelkõige sätteid, millega nähakse ette eurodes nomineeritud sularahamaksete kohustuslik ümardamine. Samas ei võimaldatud EKP-le piisavalt aega õigusakti eelnõu sätete uurimiseks ja EKP arvamuse vastuvõtmiseks enne dekreet-seaduse vastuvõtmist.

Hispaania majanduse ja ettevõtlustoetuste riigisekretär konsulteeris EKPga, et küsida EKP arvamust kuningliku dekreet-seaduse eelnõu kohta, mis käsitleb kiireloomulisi finantsmeetmeid ja millega kehtestati uus pangavõla kategooria. Samas ei võimaldatud EKP-le piisavalt aega õigusakti eelnõu sätete uurimiseks ja EKP arvamuse vastuvõtmiseks enne kuningliku dekreet-seaduse vastuvõtmist.

Horvaatia ametiasutused ei konsulteerinud EKPga seaduse teemal, mis käsitleb Horvaatia Vabariigis volitamata võlausaldajaga sõlmitud rahvusvaheliste joontega laenulepingute kehtetust.

Ka ei konsulteerinud EKPga Madalmaade valitsus seoses seadusega, mis reguleerib riigiametnike õiguslikku olukorda ja millel võib olla mõju keskpanga sõltumatusele.

Juhtumeid, mil Madalmaad, Hispaania ja Horvaatia jätsid EKPga konsulteerimata, käsitleti selge ja olulisena, ning juhtumit, mil Itaalia jättis EKPga konsulteerimata, käsitleti selge ja olulisena ning lisaks korduva konsulteerimata jätmisena.

Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade ja EKP enda poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Paralleelselt EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib samuti ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et minna mööda aluslepingu artikli 123 keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

2017. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklite 123 ja 124 ning nendega seotud nõukogu määruste sätetest peeti üldiselt kinni.

Seire käigus tehti kindlaks, et 2017. aastal oli enamik ELi liikmesriikide keskpanku kehtestanud avaliku sektori hoiuste suhtes tasustamispoliitika, mis vastab täielikult tasustamise piirmääradele. Mõned keskpangad aga peavad tagama, et avaliku sektori hoiuste tasustamise määr ei ületa piirmäära ka siis, kui piirmäär on negatiivne.

EKP eelmise aasta aruandes märgiti, et varahaldusettevõtte MARK Zrt. asutamine ja rahastamine Ungari keskpanga poolt on rahaloomekeelu rikkumine, mis tuleb kõrvaldada. Ungari keskpank võttis 2017. aastal parandusmeetmeid ning ei oma ega kontrolli enam MARK Zrt.-d, ent kuna finantstehing ei ole praeguseks veel täielikult lõpule viidud, ei saa parandusmeetmete protsessi lõppenuks ja juhtumit ametlikult lõpetatuks lugeda.

EKP 2014. aasta aruandes väljendatud kartuste tõttu võetud järelmeetmena on EKP jälginud edasi mitut Ungari keskpanga 2014. ja 2015. aastal käivitatud programmi. Need programmid ei ole seotud rahapoliitikaga ning võivad olla rahaloomekeeluga vastuolus, sest on võimalik lähtuda vaatenurgast, et Ungari keskpank võtab üle riigi ülesanded või võimaldab riigile muul viisil finantshüvesid. Programmid hõlmavad finantskirjaoskuse edendamise kava, mida juhitakse sihtasutuste võrgustiku kaudu, Ungari finantsjärelevalveasutuses varem töötanud isikute töölesuunamist Ungari keskpanka ning Ungari kunsti- ja kultuuriväärtuste ostu kava. 2017. aastal võttis Ungari keskpank mitu meedet EKP kartuste hajutamiseks. Ent programmide rohkust, ulatust ja mahtu arvestades jälgib EKP endiselt hoolikalt nende operatsioonide vastavust rahaloome ja eesõigustega seotud keeldudele. Peale selle jälgib EKP ka edaspidi Ungari keskpanga seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Ungari keskpank ostis 2015. aasta novembris Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartuseid tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2017. aasta jooksul, eelkõige pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu, on oluline samm nende varade täieliku võõrandamise poole, nagu on ette nähtud. Ambitsioonikam müügikava leevendaks püsivaid tõsiseid rahaloomeprobleeme veelgi.

Rahvusvaheline ja Euroopa koostöö

Euroopa suhted

EKP oli ka 2017. aastal tihedas dialoogis Euroopa foorumite ja institutsioonidega, eelkõige Euroopa Ülemkogu, ECOFINi nõukogu, eurorühma, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Eurorühma ja ECOFINi nõukogu koosolekutel, kus osalesid EKP president ja teised EKP juhatuse liikmed, arutati muu hulgas teemasid, mis on seotud pangandusliidu lõpuleviimise, majandus- ja rahaliidu edasise süvendamise ning euroala majandusliku lähenemise tugevdamisega.

Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine

2017. aastal toimusid taas arutelud majandus- ja rahaliidu tugevdamise ning laiemalt Euroopa lõimimise edenemise teemal.

EKP osales mitmesugustes aruteludes, mis käsitlesid majandusliku ja eelarve juhtimise raamistiku tugevdamist. Nende arutelude raames rõhutas EKP ikka ja jälle vajadust kohaldada igal ajal ja eri liikmesriikides ühtlaselt stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Siiani ei ole edusammud selles valdkonnas väga rahuldavad olnud.

Eelarve-eeskirjade täielik rakendamine ja majanduspoliitika tõhusam kooskõlastamine on eeltingimused selleks, et tekitada liikmesriikide seas majandus- ja rahaliidu jätkuvaks süvendamiseks vajalik usaldus.

Seoses Euroopa finantslõimumisega astuti mitu sammu pangandusliidu edendamiseks. EKP tegi põhjalikku tööd, et luua pankade jaoks võrdsed tingimused, ühtlustades kõikides euroala riikides veelgi riikide valikuvõimalusi ja kaalutlusõigusi, mis on esitatud kapitalinõuete direktiivis ja kapitalinõuete määruses. Oma järelevalvevolitusi täites võttis EKP ka lisameetmeid võrdsete tingimuste tagamiseks, ühtlustades järelevalvetavasid kogu euroalal. Näiteks andis EKP välja suunised pankadele selle kohta, kuidas käsitleda viivislaenude probleemi pangandusliidus.

Samal ajal jätkus ELi foorumites tehniline töö, mida tehakse selleks, et liikuda Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme suunas. Seda toetas ka Euroopa Komisjoni 2017. aasta oktoobri teatis pangandusliidu lõpuleviimise kohta.

Lisaks oma tegevusele järelevalveasutuse rollis osales EKP ka pankade võlausaldajate hierarhia kokkuleppe väljatöötamisel, millega järjestatakse tagamata võlainstrumendid maksejõuetusmenetluses, ning üleminekukorda käsitleva määruse eelnõu koostamisel, mille eesmärk on järk-järgult rakendada uue rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 9 mõju regulatiivsele kapitalile.

Pangandusliidu kõrval võib ka Euroopa kapitaliturgude liit tugevdada omakapitalil põhinevat finantslõimumist, mis suurendaks majandus- ja rahaliidu šokkidele vastupanemise võimet. Seoses sellega toimus kapitaliturgude liidu vaheläbivaatus ning võeti vastu mitu määrust, sealhulgas väärtpaberistamist ja Euroopa riskikapitali käsitlevad õigusnormid.

Demokraatliku aruandekohustuse täitmine

ELi aluslepingute ratifitseerimisega andsid ELi liikmesriigid EKP-le sõltumatuse ja selge mandaadi tagada hinnastabiilsus. Selle sõltumatusega kaasneb vältimatu aruandekohustus. Sõltumatus tagab, et EKP saab toimida kooskõlas oma demokraatliku mandaadiga, olles kaitstud poliitilise mõju ja igasuguse lühiajalise surve eest. Aruandekohustus tagab teisest küljest selle, et sõltumatusega ei kaasne juhuslikkus ja et mandaati täidetakse.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt vastutab EKP eelkõige Euroopa Parlamendi ehk ELi kodanike valitud esindajate kogu ees. 2017. aastal osales EKP president Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni neljal korralisel kuulamisel.[127] Kuulamistel pöörasid Euroopa Parlamendi liikmed erilist tähelepanu EKP rahapoliitikale (eelkõige mittestandardsetele meetmetele), majandus- ja rahaliidu ja ELi tulevikule ning finantssektori poliitikasuundadele. Samuti esitati küsimusi majanduse väljavaadet mõjutavate väliste riskide, sealhulgas poliitilise ebakindluse kohta.

EKP täidab oma aruandekohustusi ka korrapärase aruandluse kaudu ja Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele vastates. Vastused 53 küsimusele, mille EKP president 2017. aastal kirja teel sai, on avaldatud EKP veebilehel.[128] Ta vastas kokku 138-le Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikult või suuliselt (kuulamiste ajal) esitatud küsimusele. See näitab EKP nõudlikke aruandekohustuse ja läbipaistvuse standardeid. Enamik küsimusi keskendus EKP mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete rakendamisele, makromajanduslikele kohandamisprogrammidele ja TARGET2 saldode muutustele.

Samuti vastutab EKP oma pangandusjärelevalvetegevuse eest nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi Nõukogu ees.[129] Üksikasjalikumat teavet leiab EKP järelevalvetegevust käsitlevast 2017. aasta aruandest.

Rahvusvahelised suhted

G20

Sedamööda kuidas maailmamajanduse elavnemine tugevnes, keskendus G20 eesistujariik Saksamaa majanduse vastupanuvõime edendamisele ja varasemate kohustuste edasisele täitmisele. Eelkõige kinnitasid G20 rahandusministrid ja keskpankade presidendid veel kord oma varasemaid vahetuskursiga seoses võetud kohustusi ning G20 valitsusjuhid teatasid oma kavatsusest jätkata protektsionismivastast võitlust. G20 suurendas ka oma jõupingutusi poliitika tõhususe jälgimiseks, et edendada tugevat, kestlikku, kaasavat ja tasakaalustatud kasvu kolmetahulise lähenemisviisi kaudu, pannes nagu varemgi rõhku struktuurireformidele, mis on keskmise aja majandusväljavaate parandamisel endist viisi väga olulised. Samamoodi edenes regulatiivsete tegevuskavade lõpuleviimine ja rakendamine, mis hõlmas muu hulgas jõupingutusi pangandusvälise laenuvahendussektori vastupanuvõime suurendamiseks ning finantsvaldkonna regulatiivsete reformide mõju jälgimiseks. G20 on teinud edusamme ka rahvusvahelise maksukoostöö ja finantsläbipaistvuse valdkonnas. Samuti on ta veel kord rõhutanud oma kohustust täiustada rahvusvahelist finantsarhitektuuri ja üleilmset finantsturvalisuse võrku. G20 ja muud rahvusvahelised institutsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, on hakanud rohkem keskenduma ka rahvusvahelisi kapitalivooge toetava süsteemi edendamisele. Peale selle tegi G20 Aafrika kokkuleppe algatuse, et edendada erasektori investeeringuid Aafrika mandril.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP oli endiselt aktiivne IMFis ja muudes foorumites peetud aruteludes rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi üle, edendades ühist Euroopa väljavaadet keskpanga seisukohast.

Edasi on mindud hulga algatuskavadega, mille eesmärk on tugevdada üleilmset finantsturvalisuse võrku. IMF seadis oma laenuvõimaluste läbivaatamise raames sisse uue poliitilise kooskõlastamise vahendi, mis võimaldab riikidel teatada, et nad on endale võtnud kohustuse teha majandusreforme, ja saada rahastamist muudest allikatest. IMFi juhatus kehtestas uued põhimõtted ja tingimused IMFi ja regionaalsete projektide rahastamise kokkulepete koostööks, mis kajastab regionaalsete rahastamiskokkulepete kasvavat tähtsust üleilmses finantsturvalisuse võrgus.

Olulise sammuna finantssektori järelevalves algatas IMF 2017. aastal oma esimese euroala finantssektori hindamise programmi. Põhjalik tegevus, mis hõlmas mitut Euroopa institutsiooni, kelle hulgas oli ka EKP, sh nii tema keskpangandus- kui ka järelevalveharu, on ka finantssektori hindamise programmide aluseks liikmesriigi tasandil ning hõlbustab neid.

Mis puutub IMFi kvootidesse ja juhtimisse, siis jätkus 2017. aastal töö kvootide 15. ülevaatamisega. Tugev, kvoodipõhine ja asjakohaselt rahastatud ning rahvusvahelise rahasüsteemi keskmes asuv IMF on endiselt väga oluline.

Keskpankade rahvusvaheline koostöö

EKP süvendas koostööd väljaspool ELi asuvate riikide keskpankadega kooskõlas oma olulise rolliga maailmamajanduses, aga samuti Euroopa institutsioonina.

Eurosüsteem pidas kaks kõrgetasemelist kohtumist Vahemere piirkonna riikide keskpankadega ja Pärsia lahe piirkonna keskpankadega. Kahepoolse koostöö vallas intensiivistas EKP koostööd South African Reserve Bankiga ning edendas kõrgetasemelisi kontakte ja eksperdiarutelusid nende G20 areneva majandusega riikide keskpankadega, kes on sõlminud EKPga vastastikuse mõistmise memorandumi. Lisaks laiendas EKP veelgi oma koostööd geograafilises mõttes, eelkõige Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.

ELi institutsioonina jätkas EKP koostööd keskpankadega riikides, millel on ELiga ühinemise väljavaade, peamiselt mitme piirkondliku seminari kaudu, mida viiakse läbi tihedas koostöös ELi riikide keskpankadega. Samuti jätkas EKP tihedat koostööd ELi riikide keskpankadega kolmandate riikide keskpankadega tehtava koostöö juhtimise teemal. 2017. aastal kiitsid EKP nõukogu ja üldnõukogu heaks dokumendi „International Central Bank Cooperation: ESCB Best Practices“.[130] Dokumendis on sätestatud keskpankade rahvusvahelise koostöö eesmärk, põhimõtted ja töömeetodid ekspertide ja juhtimise tasandil.

Avalikud suhted

Teavitamine EKP poliitika keskmes

Tunnustades teavitamise aina suuremat tähtsust keskpankade poliitika tõhususe, aruandekohustuse ja maine jaoks, korraldas EKP 2017. aasta novembris oma esimese EKP keskpankade teabekonverentsi. Konverentsil osalesid keskpankade, poliitika, meedia, finantsturgude ja akadeemiliste ringkondade esindajad, et arutada keskpankade praeguse aja teavitustöö põhiteemasid: kuidas võimendada teavitamist poliitika tõhususe ja maine huvides; kuidas suurendada läbipaistvust, et tagada keskpanga aruandekohustus; ning kuidas koostada selgeid sõnumeid laiemale publikule, et taastada usaldus ja suurendada üldsuse toetust keskpanga sõltumatusele.

 

Vestlusring EKP keskpankade teabekonverentsil

David Wessel (Brookings Institution), Janet Yellen (USA föderaalreserv), Mario Draghi (EKP), Mark Carney (Inglise keskpank) ja Haruhiko Kuroda (Jaapani keskpank) EKP keskpankade teabekonverentsil 14. novembril 2017

Konverentsil arutati mitut EKP jaoks väga olulist põhisõnumit. Esiteks ei saa teavitamine asendada head poliitikat. Teiseks on teavitamine kui rahapoliitika selge töövahend – nagu näiteks eelkommunikatsioon – olnud tõhus ja edukas ning jääb edaspidigi EKP töövahendite hulka. Kolmandaks peavad keskpangad tegelema tõelise kahesuunalise teabevahetusega, et nad ei tekitaks ega jääks ise infosulgu. Neljandaks peavad keskpangad väljuma mugavustsoonist, kuhu kuuluvad turud, eksperdid ja erialameedia, ning hakkama suhtlema uue publikuga ja uutel viisidel. Inimeste usalduse taastamiseks peavad keskpangad suurendama oma jõupingutusi, et selgitada, mida nad teevad ja kuidas nende tegevus lõppkokkuvõttes avalikke huve teenib. Need põhijäreldused kajastuvad suuresti selles, mida EKP teabevahetuse vallas juba teeb, ning ka 2017. aastal tehti mitu olulist algatust. EKP keskendub oma jõupingutustes põhiliselt sellele, et kaasata hoogsamalt väliseid ja siseseid sidusrühmi nii otsesuhtluses kui ka digitaalselt.

Üldsusega suhtlemise edendamine

2017. aastal astus EKP üldsusega suhtlemise edendamisel uusi samme, millest kõige silmapaistvam oli EKP külastuskeskuse avamine oktoobris. Uut keskust, mis asub Frankfurdis EKP peahoones, ehitati ja arendati kaks aastat. Keskus võimaldab inimestel nii Euroopast kui ka mujalt saada rohkem teada EKP ning tema ülesannete ja tegevuseesmärgi kohta.

 

EKP külastuskeskuse peamised visuaalsed elemendid

Külastuskeskuse kontseptsioon põhineb neljal peamisel sektsioonil, kusjuures ühendav teema on euro. Sektsioonis „Maintain“ (hoidmine) vaadeldakse seda, kuidas EKP hoiab hinnastabiilsust. Sektsioon „Safeguard“ (kaitsmine) keskendub EKP rollile finantsstabiilsuse edendamisel ja pankade järelevalves. Sektsioonis „Connect“ (ühendamine) tutvustatakse EKP ülesandeid maksesüsteemide arendamisel ja europangatähtede tarnimisel. Sektsioon „Achieve“ (saavutamine) pakub laiemat Euroopa vaadet, rõhutades Euroopa saavutusi. Nende õppesektsioonide eesmärk on pakkuda praktilist teavet ning need sisaldavad käegakatsutavaid objekte, mänge ja videoid. Lisaks saab külastada EKP nõukogu näidis-istungiruumi. Külastuskeskusse oodatakse alates 2018. aastast 40 000 külastajat aastas. Sellega kolmekordistub EKP suutlikkus külastajarühmi vastu võtta. 2017. aastal võttis EKP Frankfurdis vastu 811 külastajarühma, s.o üle 22 700 väliskülastaja 42 riigist. Need külastused hõlmasid tavaliselt kindla teemaga loenguid kuulajaskonnale konkreetset huvi pakkuval teemal ning andsid häid võimalusi tõeliseks kaasamiseks ja dialoogiks.

EKP panustas veelgi ka noortega seotud tegevusse, pidades kaks esimest EKP dialoogi noortega (Lissabonis ja Dublinis). See on uus interaktiivne formaat, mis võimaldab üliõpilastel esitada küsimusi otse EKP presidendile. Teine uuenduslik viis noortega suhelda oli videokonkurss „Euro Video Challenge“, mille käigus kutsus EKP Euroopa noori üles tegema lühikesi ja kaasahaaravaid videoklippe, mis aitaksid noortel mõista EKP tööga seotud majandusküsimusi. Need uued üldsusega suhtlemise vormid täiendavad seniseid jõupingutusi nagu Generation €uro õpilasauhinna konkurss, mis toimus 2017. aastal seitsmendat korda, ning 8–12aastasele mõeldud lahtiste uste päev, mida korraldatakse koostöös Saksamaa populaarse lastesaatega „Die Sendung mit der Maus“.

Samuti panustas EKP jätkuvalt sellesse, et suhelda veebis ja sotsiaalmeedias otse igas vanuses ja eri haridustaustaga ning eri kutsealadelt ja erisuguste isiklike huvidega inimestega. EKP veebisaidil, mis koosneb rohkem kui 137 000 leheküljest, oli 2017. aastal ligikaudu 18 miljonit kasutajat kogu maailmast. Veebisaidi kõige olulisemate rubriikide seas on suunaviidad („Explainers“). Nendes püütakse anda vastuseid küsimustele, mis käsitlevad keerulisi keskpanganduspoliitika teemasid nagu „Miks on intressimäärad madalad?“, „Kuidas toimib kvantitatiivne leevendamine?“ või „Mis on viivislaenud?“, ning muuta need lugejaskonnale 24 keeles kättesaadavaks. Sotsiaalmeedias oli 2017. aastal EKP Twitteri kontol üle 400 000 jälgija, LinkedInis on EKP jälgijate arv üle 50 000 ning panga YouTube’i kanalit jälgib 16 000 inimest.

2017. aasta märtsis sai EKP Euroopa ombudsmani hea halduse auhinna „Excellence in communications“, millega tunnustati panka uuenduslike meetodite eest teavitamisel nii panga veebisaidi kui ka multimeedia kaudu ning samuti üldsusega suhtlemisel. Selgelt tõsteti esile EKP püüdlusi teha end kodanikele ligipääsetavaks ja aidata kodanikel mõista panga vastutust ja rolli ning üldisemalt panga eesmärki olla eeskujuks oma hea haldustava, teeninduskultuuri ja ELi kodanike elule nähtava ja otsese positiivse mõju avaldamise sooviga.

Institutsiooniline ja üldjuhtimine

2017. aastal juhtisid EKP otsustusorganid (nõukogu, juhatus ja üldnõukogu) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) jätkuvalt kooskõlas oma vastavate ülesannetega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, EKPSi ja EKP põhikirjas ning asjaomastes kodukordades. EKP president ja asepresident pidasid korrapäraseid pressikonverentse, et jagada teavet EKP nõukogu 2017. aasta kaheksa rahapoliitikat käsitleva istungi tulemuste kohta. Nende istungite ülevaateid ja EKP nõukogu muid otsuseid avaldati kogu aasta vältel EKP veebilehel.

2017. aasta jaanuaris toimus EKP juhatuse 1000. istung. Juhatus täitis edasi oma ülesandeid viia ellu rahapoliitikat kooskõlas EKP nõukogu otsustega ja juhtida EKP igapäevategevust. EKP nõukogu iga-aastane välisistung toimus Tallinnas – see oli esimene kord, kui taoline istung peeti Balti riikides. EKP nõukogu välisistungid pakuvad nõukogu liikmetele võimalust näha euroala rikkust ja mitmekesisust ning annavad samal ajal Euroopa elanikele võimaluse saada rohkem teada EKP ja tema mandaadi kohta. Üldnõukogu arutas ka sel aastal EKPSi jaoks olulisi teemasid, muu hulgas seminaril, mis käsitles finantsökosüsteemi kübervastupanuvõimet. Et tagada EKP rahapoliitika ja muude ülesannete eraldamine järelevalveülesannetest, mis on talle antud nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, peab EKP nõukogu järelevalveküsimustes eraldi koosolekuid. Lisateavet EKP järelevalvefunktsiooni ja selle juhtorgani ehk järelevalvenõukogu kohta saab EKP pangandusjärelevalve veebilehelt ning EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevast 2017. aasta aruandest.

Eurosüsteemi/EKPSi komiteed abistasid järelevalveküsimustega tegeledes endiselt EKP otsustusorganeid nende ülesannete täitmisel, tegutsedes eurosüsteemi, EKPSi või ühtse järelevalvemehhanismi koosseisus (st selliselt, et nii iga osaleva liikmesriigi keskpangast kui ka riiklikust pädevast asutusest osales üks esindaja).

EKP üldjuhtimise struktuur hõlmab kaht kõrgetasemelist komiteed – EKP auditikomiteed ja EKP eetikakomiteed – ning mitut muud välist ja sisemist kontrollitasandit. Seda toetavad tänapäevased eetikareeglid, pettusevastaste juurdluste raamistik ja läbipaistvuse tagamise kord.

Usaldusväärsus, avatus ja hea juhtimistava on sidusrühmade ja laiema üldsuse usalduse hoidmiseks väga olulised. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus annab aru otse EKP presidendile ning aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendades eetilise käitumise norme.

Et rõhutada nõuetekohase eetilise käitumise tähtsust, seadis juhatus 2017. aastal sisse kohustuslikud eetika- ja usaldusväärsuskoolitused kõikidele EKP töötajatele. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasanditel moodustas EKP nõukogu 2017. aastal eetika- ja vastavuskontrolli spetsialistide töökonna, et rakendada eetilise käitumise ühiseid miinimumnorme ning hõlbustada teabevahetust ja koostööd EKP, riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste vahel.

Seoses oma ülesandega tagada avatus ja aruandekohustus peab EKP korrapäraselt kõrgeimal tasandil dialooge pangandussektoriga, institutsionaalsete investoritega ja mittefinantssektoriga, et saada konkreetset tagasisidet tsüklilise, struktuurse, finants- ja reaalmajanduse küsimuste ekspertidelt. Neid dialooge täiendavad korrapärased kontaktid ja koostöö poliitikakujundajate, akadeemilise ringkonna, esindusühingute ja kodanikuühiskonnaga. Kontaktide ja koostöö käigus saadakse olulist teavet majanduse ja finantsturgude dünaamika kohta laiemas sotsiaalses kontekstis. EKP teeb samasuguse laia sidusrühmade ringiga koostööd ka tehnilisel tasandil.

Kontaktid väliste isikutega toimivad hästi korraldatud avalike raamistike kaudu, mis tagavad piisava läbipaistvuse ja võrdse juurdepääsu.

EKP avaldab oma läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks ka kõigi juhatuse liikmete ning järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe kohtumiste ajakavu.

EKP läbipaistvuse tagamise kord on kooskõlas teiste ELi institutsioonide ja asutuste eesmärkide ja standarditega, mis käsitlevad nende dokumentide üldkättesaadavust. Selles korras on õigus läbipaistvusele tasakaalustatud vajadusega kaitsta teatavate EKP ülesannete täitmisele omaste küsimuste konfidentsiaalsust. Tingituna EKP tegevuse laienemisest on märkimisväärselt suurenenud nende taotluste arv ja keerukus, milles kodanikud ja riigiasutused paluvad dokumentidele juurdepääsu.

Organisatsiooniline areng ja personalimuutused

2017. aasta septembris valmis EKP uus tegevusstrateegia aastateks 2018–2020. Tegevusstrateegias on esitatud institutsiooni visioon ning sätestatud konkreetsed prioriteedid ja eesmärgid, mis aitavad EKP-l oludega kohaneda ja jääda pidevalt muutuvas maailmas oma mandaadile truuks. Strateegia põhineb institutsiooni peamist ülesannet kajastaval neljal prioriteedil: i) hinnastabiilsuse säilitamine; ii) finantssüsteemi kaitsmine; iii) EKP kui üleilmse tähtsusega institutsiooni maine tugevdamine; ning iv) oma töötajate innustamine, arendamine ja kaasamine.

Sel eesmärgil hindas EKP juhatus siseseid ja väliseid suundumusi ja proovikive, mis on institutsiooni jaoks asjakohased. Välised proovikivid hõlmavad muu hulgas aeglast inflatsiooni, mis nõuab mittestandardset rahapoliitikat, Brexitist tulenevat ebakindlust, ja küberturvalisusega seotud riske. Institutsiooni sees on EKP ülesanne veelgi optimeerida oma teenuseid, tugevdada organisatsioonilist vastupanuvõimet ning kasutada ära tehnoloogia edusamme, samuti parandada koostööd ja teabevahetust funktsionaalsete valdkondade vahel.

Strateegia koostamiseks moodustasid iga tegevusvaldkonna esindajad rühmad, et töötada neljale strateegilisele prioriteedile tuginedes välja keskmise tähtajaga eesmärgid, mis jaotati seejärel funktsionaalsete valdkondade järgi väiksemateks osadeks. EKP vaatab need eesmärgid ja tehtud edusammud regulaarselt läbi.

Strateegia kujutab endast kava, mis võimaldab EKP-l keskenduda sellele, mis on tõepoolest oluline. Selles nähakse ette institutsiooni järgmise kolme aasta tegevuse suund, mis aitab EKP-l olla euroala kodanike teenistuses.

Personalimuutused

2017. aastalgi tugines EKP 2016. aastal sõnastatud aluspõhimõtetele, et tugevdada andekate töötajate hoidmise kultuuri, juhioskusi ja talendijuhtimise suutlikkust. Juhioskuste arendamise kava (Leadership Growth Programme), mis on nende oskuste tugevdamise peamine alustala, võeti kasutusele aasta alguses ning selles on osalenud rohkem kui 80% töötajatest, kellele see mõeldud oli. EKPSi tasandil alustati ka sissejuhatava kavaga uute kõrgema tasandi juhi ametikohale nimetatud töötajate jaoks. EKP tegevusstrateegiaga aastateks 2018–2020 edendatakse edaspidigi seda olulist nihet kogu EKPs tugeva juhtimiskultuuri võimaldamise ja töötajatele suuremate võimaluste andmise poole.

Samal ajal rakendati mitu algatuskava, et juurutada EKP igapäevatöös üldist kutseoskuste ja andekate töötajate toetamise kultuuri. Nende hulka kuulusid töötajate võimekuse juhtimise raamistik, mis sisaldab ka ühtlustatud pädevusmudeleid; strateegiline tööjõu kavandamise algatus; uuesti kasutusele võetud tulemuslikkuse juhtimise ja arengu raamistik, millega kaasneb strateegiliste prioriteetide lõimimine töötajate eesmärkidesse; kohustusliku eetikateemalise e-õppe algatamine (õppe on läbinud rohkem kui 4.000 inimest); ning EKP uue karjäärimuudatuste toetamise kava kasutuselevõtt, millega toetatakse teise valdkonda tööle minevaid töötajaid ja millest saab kasu ligikaudu 200 inimest. Algatuskavade elluviimine andekate töötajate juhtimise raamistikuga, et meelitada ligi, arendada ja hoida eri valdkondades andekaid tipptasemel töötajaid, on endiselt üks EKP peamisi strateegilisi eesmärke.

Peale selle jätkas EKP 2017. aastal jõupingutusi, tugevdamaks mitmekesisust kui peamist tulemuslikkuse ja edu tegurit. EKP kui tulemuspõhine organisatsioon hindab mitmekesisusega seotud väärtusi nagu austus, õiglus, kaasamine ja töötajate võrdsed võimalused olenemata nende soost, rahvusest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest, rahvuslikust päritolust, vanusest, kultuuritaustast või puudest. 2017. aasta sündmuste seas olid mitmekesisuse teemaline üritus Diversity Days, kus oli esinejaid nii akadeemilistest ringkondadest kui ka avaliku elu tegelaste seast; mitmekesisuse rubriigi loomine EKP veebilehel; ning vikerkaarevärvilise lipu heiskamine rahvusvahelisel homofoobia, transfoobia ja bifoobia vastasel päeval.

Suurem sooline tasakaal on EKP strateegiline tegevuseesmärk ning selle saavutamiseks on 2019. aasta lõpuks seatud soolise tasakaalu sihid ja kehtestatud hulk toetavaid meetmeid. Need meetmed hõlmavad keskendumist kaasavale juhtimisele, mitmekesisuse saadikuid igas tegevusvaldkonnas, mentorlust, spetsiaalset naisjuhtide koolituskava, andekatele naissoost töötajatele mõeldud lahtiste uste päeva ning ulatuslikumaid võimalusi tööaega paindlikumalt korraldada.

 

Joonis 3

Soolise jagunemise eesmärgid ja naissoost töötajate osakaal EKPs

Allikas: EKP.
Märkused. Üldine sooline jagunemine EKPs hõlmab tähtajatute ja tähtajaliste lepingutega töötavaid isikuid. Värbamist kajastavates näitajates võetakse arvesse nii siseseid kui ka väliseid tähtajalistele ametikohtadele värbamise kampaaniaid, mis lõppesid 2017. aastal. Andmed 31. detsembri 2017. aasta seisuga.

2017. aastal tehti märkimisväärseid jõupingutusi sotsiaaldialoogi parandamiseks EKPs. Selleks keskenduti koos töötajate esindajatega ühise töökava alusel mitmele personalitöö aspektile. Töökava hõlmab kuut peamist töövaldkonda: heaolu, tervishoid ja ohutus; karjääriareng ja tulemuslikkuse juhtimine; lepingute sõlmimise põhimõtted; mitmekesisus ja kaasamine; värbamine; ning töötajate osalemise mehhanismid. Töötajate esindajad on andnud oma väärtusliku panuse mitmes poliitikavaldkonnas ja otsuste tegemisel.

EKPSi tasandil algatati Euroopa pangandusjärelevalve koolitusprogrammi raames teine praktikantide (kokku 31) värbamise kampaania, samuti Schumani programm: uus algatus, mille käigus määratakse rohkem kui 30 töötajat kogu süsteemis teise institutsiooni konkreetse projekti juurde ja lähetatakse sellesse institutsiooni kuni üheksaks kuuks. Lisaks loodi liikuvuse töökond, et edendada töötajate põhjendatud rotatsiooni kogu süsteemis.

31. detsembril 2017 oli EKPs täistööajale taandatuna 3252 kinnitatud ametikohta võrreldes 2898,5 ametikohaga 2016. aasta lõpus. EKP oli sõlminud täistööajale taandatuna 3384 lepingut (2016. aasta 31. detsembril 3171 lepingut).[131] 2017. aastal sõlmiti kokku 246 uut tähtajalist lepingut (piiratud tähtajaga või tähtajatuks lepinguks muudetavad). Peale selle sõlmiti 393 lühiajalist lepingut ja pikendati teatud hulka varem sõlmitud lepinguid vähem kui aasta eemal viibivate töötajate asendamiseks. Nagu varasematel aastatel pakkus EKP ka kogu 2017. aasta jooksul liikmesriikide keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele lühiajalisi töölepinguid kehtivusajaga kuni 36 kuud. 31. detsembri 2017. aasta seisuga täitis EKPs mitmesuguseid tööülesandeid 232 töötajat liikmesriikide keskpankadest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest (7% vähem kui 2016. aasta lõpus). 2017. aasta septembris ühines EKP jätkuõpingute programmiga kaheteistkümnes, viieteistkümnest osalejast koosnev rühm. 31. detsembril 2017 oli EKPs 376 praktikanti (18% rohkem kui 2016. aastal). Lisaks andis EKP välja kaks Wim Duisenbergi teadusstipendiumi juhtivatele majandusteadlastele ning viis Lamfalussy stipendiumi noorteadlastele.

Ehkki organisatsioon kasvas pisut, lahkus 2017. aastal töölt või jäi pensionile 113 tähtajalise või alalise lepinguga töötajat (2016. aastal 56) ning aasta jooksul lõppes 344 lühiajalist lepingut.

EKP raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ecb.annualaccounts2017.et.pdf

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2017

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/ecb.eurosystembalancesheet2017.et.pdf

Statistikaosa (ainult inglise keeles)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ar2017/ecb.ar2017_statistical_section.en.pdf

Lühendid

Riigid

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CZ

Tšehhi

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

IE

Iirimaa

GR

Kreeka

ES

Hispaania

FR

Prantsusmaa

HR

Horvaatia

IT

Itaalia

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

HU

Ungari

MT

Malta

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

US

Ameerika Ühendriigid

Vastavalt ELi praktikale on ELi riigid käesolevas aruandes loetletud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.

Muud

BIRD

pankade ühtne aruandluse käsiraamat

BVAR

Bayesi vektorautoregressioonanalüüs (mudel)

EBA

Euroopa Pangandusjärelevalve

EKP

Euroopa Keskpank

ECON

majandus- ja rahanduskomisjon

EDIS

Euroopa hoiuste tagamise skeem

EFSF

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

EFSM

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

EIOPA

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

EMMI

Euroopa Rahaturgude Instituut

EMU

majandus- ja rahaliit

EONIA

euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär

ERM2

vahetuskursimehhanism

ESA

Euroopa järelevalveasutus

EKPS

Euroopa Keskpankade Süsteem

ESFS

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

ESM

Euroopa stabiilsusmehhanism

ESRN

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

EL

Euroopa Liit

EUR

euro

EURIBOR

pankadevaheline intressimäär

FSB

finantsstabiilsuse nõukogu

GBP

naelsterling

SKP

sisemajanduse koguprodukt

G-SIB

globaalne süsteemselt oluline pank

G20

kahekümnest riigist koosnev rühm

HFCN

leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik

ÜTHI

ühtlustatud tarbijahinnaindeks

IBAN

rahvusvaheline pangakontonumber

IKT

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

IFRS

rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid

IMF

Rahvusvaheline Valuutafond

IOSCO

Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon

JPY

Jaapani jeen

LIBOR

Londoni pankadevaheline intressimäär

LTV

laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv

MEP

Euroopa Parlamendi liige

MREL

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue

MTFA

keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem

OECD

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon

O-SIIs

muud süsteemselt olulised ettevõtjad

Q&As

küsimused ja vastused

repo

tagasiostuleping

RIAD

asutuste ja sidusettevõtjate andmebaas

RTGS

reaalajaline brutoarvelduste süsteem

SAFE

uuring ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisele

SCT Inst

SEPA kiirkreeditkorralduste skeem

SEPA

ühtne euromaksete piirkond

VKEd

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

SSM

ühtne järelevalvemehhanism

TIPS

TARGETi kiirmaksete arveldussüsteem

TLTRO

suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

T2S

TARGET2-Securities

UCITS

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja

USD

USA dollar

WDN

Wage Dynamics Network

Tabelites kasutatud märgid

„–” andmed puuduvad / andmed ei ole kohaldatavad

„.” andmed ei ole veel kättesaadavad

© Euroopa Keskpank, 2018

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Saksamaa

Telefon +49 69 1344 0

Veebileht: www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 16. veebruari 2018. aasta seisuga. Statistikaosas sisalduvad andmed on esitatud 16. märtsi 2018. aasta seisuga.

ISSN 1830-2955 (html) DOI 10.2866/93446 (html)

ISSN 1830-2955 (pdf) DOI 10.2866/528691 (pdf)

ISBN 978-92-899-3074-1 (html) ELi katalooginumber QB-AA-18-001-ET-Q (html)

ISBN 978-92-899-3044-4 (pdf) ELi katalooginumber QB-AA-18-001-ET-N (pdf)

  1. Teavet euroala eelarvepoliitika kursi kohta vt artiklist „The euro area fiscal stance“, EKP majandusülevaade 4/2016.
  2. Vt artikkel „The slowdown in euro area productivity in a global context“, EKP majandusülevaade 3/2017.
  3. Vt infokast „Erasektori võlakoormus ja finantsvõimenduse vähendamine euroala riikides“, EKP majandusülevaade 4/2017.
  4. Vt infokast „Struktuurireformide vajadus euroalal. Suurettevõtete seas korraldatud küsitluse järeldused“, EKP majandusülevaade 6/2017.
  5. Peale ametliku töötuse määra hõlmavad alakasutamise laiapõhjalised näitajad i) isikuid, kes ei otsi parajasti tööd, ehkki on tööturu jaoks saadaval; ii) isikuid, kes otsivad aktiivselt tööd, aga ei ole töö alustamiseks (veel) saadaval, ning iii) isikuid, kelle töötundide arv on väiksem, kui nad sooviksid. Vt infokast „Assessing labour market slack“, EKP majandusülevaade 3/2017.
  6. Vt infokast 3 artiklis „The employment-GDP relationship since the crisis“, EKP majandusülevaade 6/2016.
  7. Vt infokast „Struktuurireformide vajadus euroalal. Suurettevõtete seas korraldatud küsitluse järeldused“, EKP majandusülevaade 6/2017.
  8. Vt infokast „Euroala ärikeskkonna struktuursed näitajad“, EKP majandusülevaade 8/2016.
  9. Mudelipõhiste koostisosade kohta vt artikkel „Domestic and global drivers of inflation in the euro area“, EKP majandusülevaade 4/2017.
  10. Ciccarelli, M. ja Osbat, C. (toim), „Low inflation in the euro area: causes and consequences“, EKP üldtoimetised nr 181, jaanuar 2017.
  11. Phillipsi kõvera kasulikkust euroala inflatsiooni mõistmisel käsitlevad ka Jarociński, M. ja Lenza, M., „An inflation-predicting measure of the output gap in the euro area“, EKP teadustoimetised nr 1966, september 2016, ning Bobeica, E. ja Jarociński, M., „Missing disinflation and missing inflation: the puzzles that aren’t“, EKP teadustoimetised nr 2000, jaanuar 2017.
  12. Vt infokast „Assessing labour market slack“, EKP majandusülevaade 3/2017, ja Cœuré, B., „Scars or scratches? Hysteresis in the euro area“, kõne, International Center for Monetary and Banking Studies, Genf, 19. mai 2017.
  13. Sama raske on kajastada e-kaubanduse mõju inflatsioonile; väidetavasti on ulatuslikum digiüleminek suurendanud konkurentsi ja vähendanud laovarude haldamise kulusid, see aga avaldab inflatsioonile aeglustavat mõju.
  14. Vt artikkel „Domestic and global drivers of inflation in the euro area“, EKP majandusülevaade 4/2017, ja Nickel, C., „The role of foreign slack in domestic inflation in the Eurozone“, VoxEU.org, 28. juuli 2017.
  15. Vt Porqueddu, M. ja Fabiani, S., „Changing prices… changing times: evidence for Italy“, EKP teadustoimetised nr 2002, jaanuar 2017, ning Izquierdo, M., Jimeno, J. F., Kosma, T., Lamo, A., Millard, S., Rõõm, T. ja Viviano, E., „Labour market adjustment in Europe during the crisis: microeconomic evidence from the Wage Dynamics Network survey“, EKP üldtoimetised nr 192, juuni 2017.
  16. Vt infokast „Palkade langusjäikus ja struktuurireformide roll euroalal“, EKP majandusülevaade 8/2015.
  17. Vt nt Bonfiglioli, A. ja Gancia, G., „Economic Uncertainty and Economic Reforms“, mimeoväljaanne, 2016, ning Dias Da Silva, A., Givone, A. ja Sondermann, D., „When do countries implement structural reforms?“, EKP teadustoimetised nr 2078, EKP, juuni 2017.
  18. Vt Bonfiglioli ja Gancia, op. cit., Dias Da Silva et al. (op. cit.), Drazen, A. ja Easterly, W., „Do Crises Induce Reform? Simple Empirical Tests of Conventional Wisdom“, Economics and Politics, kd 13, nr 2, 2001, lk 129–157, ning Agnello, L., Castro, V., Jalles, J. T. ja Sousa, R. M., „What determines the likelihood of structural reforms?“, European Journal of Political Economy, kd 37, nr C, 2015, lk 129–145.
  19. Vt Dias Da Silva et al. (op. cit.) ning Duval, R. ja Elmeskov, J., „The effects of EMU on structural reforms in labour and product markets“, EKP teadustoimetised nr 596, märts 2006.
  20. Vt Leiner-Killinger, N., López Pérez, V., Stiegert, R. ja Vitale, G., „Structural reforms in EMU and the role of monetary policy – a survey of the literature“, EKP üldtoimetised nr 66, juuli 2007.
  21. Vt Alesina, A., Perotti, R. ja Tavares, J., „The Political Economy of Fiscal Adjustments“, Brookings Papers on Economic Activity, kd 29 (1), 1998, lk 197–266, ning Duval, R., „Is there a role for macroeconomic policy in fostering structural reforms? Panel evidence from OECD countries over the past two decades“, European Journal of Political Economy, kd 24, nr 2, 2008, lk 491–502.
  22. Vt Dias Da Silva et al. (op. cit.).
  23. Vt Fernandez, R. ja Rodrik, D., „Resistance to Reform: Status Quo Bias in the Presence of Individual-Specific Uncertainty“, American Economic Review, kd 81, nr 5, 1991, lk 1146–1155. Näiteks võib tuua töötajad, kes on erastamise vastu, sest nad ei tea, kas nende oskusi pärast reformi vajatakse (vt nt De Haan, J., Lundström, S. ja Sturm, J. E., „Market-oriented institutions and policies and economic growth: A critical survey“, Journal of Economic Surveys, kd 20, nr 2, 2006, lk 157–191).
  24. Vt Wyplosz, C., „Large and Unknown Implicit Liabilities: Policy Implications for the Eurozone“, Graduate Institute of International Economics and Centre for Economic Policy Research, 2004.
  25. Dias Da Silva et al. (op. cit.) on seda leidnud mõne valdkonna puhul.
  26. Vt Duval ja Elmeskov, op. cit.
  27. Vt Gordon, R. J., „Macroeconomic Policy in the Presence of Structural Maladjustment“, NBER Working Paper nr 5739, National Bureau of Economic Research, 1996.
  28. Vt Dias Da Silva et al. (op. cit.).
  29. Vt Høj, J., Galasso, V., Nicoletti, G. ja Dang, T.-T., „The Political Economy of Structural Reform: Empirical Evidence from OECD Countries“, OECD Economics Department Working Paper nr 501, OECD kirjastus, Pariis, 2006, ning Blanchard, O. ja Giavazzi, F., „Macroeconomic Effects of Regulations and Deregulation in Goods and Labour Markets“, Quarterly Journal of Economics, kd 118, nr 3, 2003, lk 879–907.
  30. Vt Saint-Paul, G., The Political Economy of Labour Market Institutions“, Oxford University Press, Oxford, 2000.
  31. See on sarnane ideedega, mille leiab järgmistest allikatest: Tompson, W. ja Price, R., „The Political Economy of Reform: Lessons from Pensions, Product Markets and Labour Markets in Ten OECD Countries“, OECD kirjastus, Pariis, 2009, ning Bonfiglioli ja Gancia, op. cit.
  32. Vt Dias Da Silva et al. (op. cit.).
  33. Aktsiate riskipreemia arvutamise metoodika üksikasjade kohta vt infokast „Recent drivers of euro area equity prices“, EKP majandusülevaade 5/2017.
  34. Vt täpsemalt artikkel „The role of euro area non-monetary financial institutions in financial intermediation“, EKP majandusülevaade 4/2016.
  35. Vt täpsemalt EKP aruande „Report on financial structures“ (oktoober 2017) punkt 1.2.
  36. Välisrahastamise kogumaht hõlmab mittefinantsettevõtete võlapõhist rahastamist ja omakapitali kaudu rahastamist.
  37. Võlapõhine rahastamine on määratletud kui kogukohustused ilma noteeritud ja noteerimata aktsiateta ning muude emiteeritud omandiväärtpaberiteta.
  38. Rahastamist pakkuvad eriotstarbelised üksused asuvad tavaliselt teises euroala riigis kui nende emaettevõtja või hoopis väljaspool euroala, et saada kasu soodsast maksukorrast ja finantstehnoloogiast.
  39. Jaotamata kasum liigitatakse sektori kontodel mittefinantstehingute alla. Nii nagu ettevõtte raamatupidamisarvestuses, kajastatakse seda siserahastamisena (mitte finantstehingutena). Mittefinantsettevõtete emiteeritud omandiväärtpaberite saldode turuväärtus võib aga ümberhindluste kaudu suureneda tingituna mittefinantsettevõtte bilansi tugevnemisest.
  40. Vt ka infokast „Trends in the external financing structure of euro area non-financial corporations“, EKP majandusülevaade 5/2016.
  41. Vt ka artikkel „The role of euro area non-monetary financial institutions in financial intermediation“, EKP majandusülevaade 4/2016.
  42. 2016. aasta detsembris otsustas EKP nõukogu kohandada varaostukava alates 2017. aasta jaanuarist, et tagada ka edaspidi selle sujuv rakendamine ning aktsepteerida piiratud koguses sularahatagatisi avaliku sektori väärtpaberite ostukava väärtpaberilaenuvõimaluste jaoks, mis toetaks euroala repoturu likviidsust ja toimimist. Varaostukava muudatused seisnesid avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike väärtpaberite minimaalse järelejäänud tähtaja vähendamises kahelt aastalt ühele aastale ning vajalikul määral selliste väärtpaberite ostude lubamises, mille tootlus tähtajani on alla EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.
  43. 11. augustil 2016 nimetati EURIBOR ja 28. juunil 2017 EONIA Euroopa Komisjoni võrdlusaluste määrusega kriitilise tähtsusega võrdlusalusteks, võttes arvesse nende märkimisväärset tähtsust turgude jaoks ning suurt arvu lepinguid, kus neid alusena kasutatakse.
  44. Töörühma tegevuspõhimõtted ja töörühma käsitlev lisateave on avaldatud EKP veebilehel.
  45. Brutosumma jaotati 474 pangale. Pakkumuse limiit, mis vastab võimaldatavale summale, millest on maha arvatud varasemate suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kasutamine, oli 693 miljardit eurot. Kasutuselevõtu määr, mis on 2017. aasta märtsis toimunud teise seeria neljanda suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kasutuselevõtu ja pakkumuse limiidi suhtarv, oli 34%. Puhaslikviidsuse mõju arvutamisel võetakse arvesse esimese seeria suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni vabatahtlikke tagasimakseid ning põhilise refinantseerimisoperatsiooni pakkumuste vähenemist tingituna nihetest suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide suurema kasutamise poole. Vt ka infokast „The targeted longer-term refinancing operations: an overview of the take-up and their impact on bank intermediation“, EKP majandusülevaade 3/2017.
  46. Üksikasjalikum ülevaade kolmest peamisest ülekandekanalist on esitatud infokastis „EKP mittestandardsete meetmete mõju rahastamistingimustele: hiljutiste tõendite kokkuvõte“, EKP majandusülevaade 2/2017.
  47. Vt Draghi, M., „The state and prospects of the euro area recovery“, kõne Euroopa panganduskongressil, Frankfurt, 18. november 2016. Vt ka Gambetti, L. ja Musso, A., „The macroeconomic impact of the ECB’s expanded asset purchase programme (APP)“, EKP teadustoimetised nr 2075, juuni 2017. Selles toimetises täheldatakse varaostukava märkimisväärset mõju nii reaalsele SKP-le (0,18 protsendipunkti 2015. aasta esimeses kvartalis ja väga vähene mõju 2016. aasta neljandaks kvartaliks) kui ka ÜTHI-inflatsioonile (väga väike mõju 2015. aasta esimeses kvartalis, 0,18 protsendipunkti 2015. aasta lõpuks ja 0,36 protsendipunkti 2016. aasta neljandaks kvartaliks), võrreldes vastupidise olukorraga ilma nende poliitikameetmeteta.
  48. Vt „Corporate sector purchase programme (CSPP) – Questions & answers“, et saada lisateavet ettevõtlussektori varaostukava kõlblikkuskriteeriumide kohta.
  49. Vt euroala pankade laenutegevuse küsitlus 2017. aasta kolmanda kvartali kohta, EKP, oktoober 2017.
  50. Vt ülevaade euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele – 2016. aasta oktoober kuni 2017. aasta märts, EKP, mai 2017.
  51. Keskpankadepoolse laenuandmise keeld on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 123. Seoses rahapoliitikaväliste varade piirangutega vt eelkõige EKP suunist varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2014/9), 19. novembri 2014. aasta kokkulepet netofinantsvarade kohta ning 17. mai 2017. aasta kokkulepet erakorralise likviidsusabi kohta.
  52. Riigiüleste emitentide hoitavate väärtpaberite andmed avaldatakse koondtasandil.
  53. Varaostukava varasid kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses.
  54. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2017, ja EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2017. Oma mikrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsiooni täites tuvastab ja hindab EKP pangandusjärelevalve koostöös riiklike pädevate asutustega korrapäraselt riske, mis ohustavad euroala pangandussektorit, et tagada peamiste riskide tõhus käsitlemine otsese järelevalve all olevate pankade poolt. Peamised riskid on kajastatud ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetides, mis avaldatakse igal aastal (vt 2018. aasta järelevalveprioriteedid).
  55. Kõikide euroala pangagruppide andmed kooskõlas EKP konsolideeritud pangandusandmetega.
  56. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, eriteemaline artikkel A, november 2017.
  57. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, eriteemaline artikkel C, mai 2017.
  58. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, eriteemaline artikkel B, november 2017.
  59. Vt „Financial Integration in Europe“, eriteemaline artikkel, EKP, mai 2017.
  60. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, eriteemaline artikkel A, november 2016.
  61. Vt EKP aruanne „Report on financial structures“, oktoober 2017.
  62. Hinnanguliste hindadega kaasneb väga suur ebakindlus ning neid võib olla riigi tasandil keeruline tõlgendada, arvestades riikide konkreetseid eripärasid (nt kinnisvara maksualane käsitlus või struktuursed tegurid, nagu omandisuhted).
  63. 2016. aasta novembris andis ESRN välja riigipõhised hoiatused elamukinnisvarasektori haavatavuse kohta keskpikas perspektiivis järgmistes euroala riikides: Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Austria ja Soome.
  64. Loetelu globaalsetest süsteemselt olulistest pankadest 2017. aastal on kättesaadav finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel.
  65. Vt „ECB floor methodology for setting the capital buffer for an identified Other Systemically Important Institution (O-SII)“, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 3, juuni 2017.
  66. „Compressing over-the-counter markets“, „Networks of counterparties in the centrally cleared EU-wide interest rate derivatives market“, „Syndicated loans and CDS positioning“ ja „Discriminatory pricing of over-the-counter derivatives“.
  67. Ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega; ning ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012.
  68. Näitajad põhinevad päevastel andmetel alates 19. septembrist kuni 29. detsembrini 2017 ning hõlmavad täielikult ja osaliselt arveldatud tehinguid ning likviidsuse ülekandeid.
  69. Teise makseteenuste direktiivi sätteid hakati kohaldama 2018. aasta jaanuaris.
  70. Vt „Payment systems: liquidity saving mechanisms in a distributed ledger environment“, EKP / Jaapani keskpank, september 2017, ja „BOJ/ECB joint research project on distributed ledger technology“, EKP / Jaapani keskpank, september 2017.
  71. Vt „The potential impact of DLTs on securities post-trading harmonisation and on the wider EU financial market integration“, EKP, september 2017.
  72. Vt lisaks „Virtual currency schemes – a further analysis“, EKP, veebruar 2015.
  73. Väljendit red team testing kasutati alguses sõjanduses, kirjeldamaks meeskonda, kelle ülesanne oli häirida nii-öelda sõbralike rajatiste turvalisust ja seega katsetada nende turvameetmeid. Kübervastupanuvõime kontekstis tähendab see tegevust, mille käigus jäljendatakse tegelike ründajate taktikat, tehnikat ja toiminguid ning püütakse võtta sihikule finantsturutaristu või ettevõtja töötajad, protsessid ja tehnoloogia, et katsetada taristu kaitse-, tuvastamis- ja reaktsioonivõimet.
  74. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 artikliga 9.
  75. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikliga 8.
  76. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).
  77. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).
  78. Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis sõlmiti euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel, ning vastavalt EKPSi põhikirja artiklitele 17 ja 21.2 ning EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artiklile 2.
  79. Vt Esselink, H. ja Hernández, L., „The use of cash by households in the euro area“, EKP üldtoimetised nr 201, november 2017.
  80. Müügipunktid on kõik füüsilised kohad, kus tarbijad saavad tooteid või teenuseid osta (vt joonis B).
  81. Vt „Manual on MFI interest rate statistics“, EKP, jaanuar 2017.
  82. Lisateavet vt pankade ühtse aruandluse käsiraamatu veebilehel.
  83. Üksikasjalikumat teavet EKP uurimistegevuse, sh teadusürituste, väljaannete ja võrgustike kohta leiab EKP veebilehelt.
  84. WDNi uuringutulemuste kokkuvõte on esitatud artiklis „Labour market adjustment in Europe during the crisis: microeconomic evidence from the Wage Dynamics Network survey“, EKP üldtoimetised nr 192, juuni 2017. Eri riikide aruanded ja seonduvad toimetised on avaldatud WDNi veebilehel.
  85. Kõik Sintra foorumi dokumendid, arutelud ja kõned on avaldatud konverentsi e-raamatus ning kõikide ettekannete videosalvestusi saab vaadata EKP YouTube’i kanalilt.
  86. EKP uuringute bülletään on veebipõhine platvorm oluliste teadusuuringute järelduste tutvustamiseks laiemale publikule. Selle väljaanded on avaldatud ka EKP veebilehel.
  87. Kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolliga (nr 15) teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta on Ühendkuningriik konsulteerimise kohustusest vabastatud.
  88. Teised arvamused on CON/2017/22 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL; ja CON/2017/42 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega.
  89. Vt CON/2017/8, CON/2017/18, CON/2017/20, CON/2017/27 ja CON/2017/40.
  90. Vt CON/2017/10 ja CON/2017/31.
  91. Vt CON/2017/2, CON/2017/3, CON/2017/12, CON/2017/19, CON/2017/32 ja CON/2017/43.
  92. Vt CON/2017/4.
  93. Vt CON/2017/17.
  94. Vt CON/2017/24.
  95. Vt CON/2017/34.
  96. Vt CON/2017/51.
  97. Vt CON/2017/44.
  98. Vt CON/2017/36.
  99. Vt CON/2017/5.
  100. Vt CON/2017/49.
  101. Vt CON/2017/37.
  102. Vt CON/2017/25.
  103. Vt CON/2017/23.
  104. Vt CON/2017/23.
  105. Vt CON/2017/23.
  106. Vt CON/2017/26.
  107. Vt CON/2017/14.
  108. Vt CON/2017/30.
  109. Vt CON/2017/35.
  110. Vt CON/2017/9 ja CON/2017/48.
  111. Vt CON/2017/48.
  112. Vt CON/2017/1.
  113. Vt CON/2017/23.
  114. Vt CON/2017/29.
  115. Vt CON/2017/11, CON/2017/21 ja CON/2017/36.
  116. Vt CON/2017/50.
  117. Vt CON/2017/13 ja CON/2017/28.
  118. Vt CON/2017/33 ja CON/2017/36.
  119. Vt CON/2017/15.
  120. Vt CON/2017/36.
  121. Vt CON/2017/19.
  122. Vt CON/2017/23.
  123. Vt CON/2017/23.
  124. Vt CON/2017/7.
  125. Vt CON/2017/16 ja CON/2017/41.
  126. Nende hulgas on i) juhtumid, kus riiklik ametiasutus ei esitanud EKP-le konsulteerimiseks EKP pädevusse kuuluvaid õigusaktide eelnõusid, ja ii) juhtumid, kus riiklik ametiasutus küll konsulteeris ametlikult EKPga, kuid ei andnud EKP-le piisavalt aega eelnõuga tutvuda ja esitada oma arvamus enne õigusakti vastuvõtmist.
  127. Sissejuhatavad avaldused on kättesaadavad EKP veebilehel.
  128. Kõik EKP presidendi vastused Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele on avaldatud EKP veebilehe asjaomases rubriigis.
  129. EKP järelevalvenõukogu esimehe kirjalikud vastused Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel.
  130. EKPSi head tavad on avaldatud EKP veebilehel.
  131. See näitaja hõlmab ka lühiajalisi lepinguid liikmesriikide keskpankadest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest lähetatud töötajatega ning lepinguid jätkuõpingute programmis osalejatega.