Pilguheit möödunud aastale

 2017. aastal jätkus euroala majanduse elavnemine stabiilse ja laiapõhjalise kasvuna. Aasta majanduskasv oli 2,5% ning 2017. aasta lõpuks oli kasv jätkunud 18 järjestikuse kvartali jooksul. See kujutab endast kiireimat kasvu viimasel kümnendil ning kõige laiapõhjalisemat viimase kahekümne aasta jooksul. Ka kasvumäärade lahknevused euroala riikide lõikes on väikseimad alates majandus- ja rahaliidu loomisest.

Jõuline kasv tagas tööturu elavnemise tempoka jätkumise. Tööhõive suurenes 1,6% ning saavutas rekordtaseme; seda edendas naiste ja vanemaealiste tööhõives osalemise erakordselt kõrge määr. Tööpuudus vähenes madalaimale tasemele alates 2009. aasta jaanuarist. Alates 2013. aasta keskpaigast on loodud 7,5 miljonit uut töökohta, mis korvab kriisi ajal kaotatud töökohtade koguarvu.

Nagu ka varasematel aastatel, oli EKP rahapoliitikal elavnemise ja lähenemise protsessis keskne roll. 2017. aastal kadus valdav osa erinevustest, mida seni täheldati rahapoliitika majandusse ülekandumises, ning rahastamistingimused stabiliseerusid kogu euroalal rekordiliselt madalal tasemel. See aitas kaasa erasektorile antavate laenude kasvu jõuliseimale kiirenemisele 2008. aastal alanud kriisist saati.

Reaalmajanduse tugeva kasvuga ei kaasnenud siiski samaväärset inflatsiooni arengut. Samal ajal kui koguinflatsioon elavnes varasema tasemega võrreldes ja oli 2017. aasta jooksul keskmiselt 1,5%, püsis euroalasisene hinnasurve tagasihoidlik ning puudusid märgid alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest.

Kasvu- ja inflatsiooniväljavaate erinevus kujundas aasta jooksul EKP rahapoliitilisi otsuseid, mille tulemusel tehti kohandusi ka varaostukavas.

2017. aasta oktoobris tegi EKP nõukogu otsuse vähendada veelgi varaostude igakuist mahtu – 60 miljardilt eurolt 30 miljardi euroni –, kuid pikendada ostukava kestust vähemalt üheksa kuu võrra ehk kuni 2018. aasta septembrini. Ühtlasi eemaldas EKP nõukogu oma ametlikust teavitusest selgesõnalise viite valmisolekule laiendada varaostukava, kui väljavaade muutub vähem soodsaks.

Need otsused kajastasid EKP nõukogu suuremat kindlustunnet majanduse väljavaate suhtes, mille puhul senise kursi jätkamine olnuks veelgi ekspansiivsem. Samas möönis nõukogu vajadust oodata kannatlikult inflatsioonisurve tugevnemist ning tagada rahapoliitika stabiilne toetus, et inflatsioonidünaamika kujuneks püsivaks ja jätkusuutlikuks.

Ehkki rahapoliitika annab praegu soovitud tulemusi, võivad sellel olla ka kõrvalmõjud. Seepärast jälgis EKP 2017. aastal jätkuvalt ja tähelepanelikult finantsstabiilsust ohustavaid riske, mis näisid olevat vaoshoitud.

Kiirem nominaalkasv aitas vähendada riske, parandades ettevõtete ja kodumajapidamiste võla jätkusuutlikkust. Võla suhtarv on mõlemas sektoris alanenud 2008. aasta alguses täheldatud tasemele, mis näitab, et elavnemine ei ole toimunud finantsvõimenduse taastamise arvelt erasektoris. Tegelikult on pea esimest korda pärast majandus- ja rahaliidu loomist tekkinud olukord, kus erasektori kulutused on kasvanud ning erasektori võlakoormus samal ajal vähenenud.

Pankade jaoks on majanduskeskkonna paranemine samuti pakkunud võimalust oma bilanssi tugevdada. Tugevam majandus aitas stabiliseerida kasumlikkust tänu suurematele ärimahtudele ning vara väärtuse languse kompenseerimisega seotud kulude vähenemisele. Pankade šokitaluvusvõime suurenes veelgi (2017. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,5%) ning varade kvaliteet paranes.

Euroala pangad hakkasid hoogsamalt vähendama viivislaene, mille osakaal laenude kogumahus vähenes 8%-lt 2014. aastal 5,2%-le 2017. aasta kolmandas kvartalis. Ainuüksi 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenesid viivislaenud 119 miljardi euro võrra ning üha enam realiseeriti viivislaene järelturul müües. Seda toetasid EKP algatused viivislaenude turu läbipaistvuse parandamiseks. Edaspidi tuleb siiski teha veel jõupingutusi viivislaenude suure osakaalu vähendamiseks.

EKP jätkas ka finantsturutingimuste jälgimist. 2017. aastal oli turgude olukord suhteliselt rahulik, kuid nad olid endiselt haavatavad riskipreemiate järsu ümberhindluse ja finantsturgude volatiilsuse kasvu suhtes. Need riskid realiseerusid üleilmsetel aktsiaturgudel 2018. aasta alguses, ehkki seni ei ole täheldatud mõju märkimisväärset ülekandumist euroala laenuturgudele ja finantstingimustele üldisemalt.

Aastal 2017 toimusid olulised muudatused ka euroala maksesüsteemis. Lõpule jõudis TARGET2-väärtpaberite (TARGET2-Securities, T2S) projekti viimane üleminekuetapp. Selle platvormi kaudu arveldati keskmiselt 556 684 tehingut päevas. Ringlusse lasti uus 50-eurone pangatäht. Sellega parandati makseturvalisust euroala elanike jaoks, kes kasutavad müügikohtades peamise maksevahendina jätkuvalt sularaha.

EKP tegi ka jõupingutusi, et tagada läbipaistvus ja aruandekohustuse täitmine Euroopa Liidu kodanike ees. 2017. aastal andsime vastused 138 küsimusele, mis laekusid Euroopa Parlamendi liikmetelt. Avasime uue külastuskeskuse, mis ootab edaspidi aastas ligikaudu 40 000 huvilist. EKP veebilehte külastati üle 17 miljoni korra kõikjalt maailmast.

2018. aastal peaks majanduskasvu tempo püsima kiire. Ehkki oleme jätkuvalt veendunud, et inflatsiooni areng läheneb keskpika aja eesmärgile, valitseb endiselt ebakindlus seoses majanduse loiduse ulatusega.

Selleks et tagada inflatsiooni taastumine eesmärgiks oleval tasemel, tuleb edaspidigi ellu viia kannatlikku, järjekindlat ja kaalutletud rahapoliitikat.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2018

Mario Draghi

EKP president


Aasta arvudes

 

Stabiilne ja laiapõhjaline majanduskasv 2,5% Euroala sisemajanduse koguprodukti aastakasvu toetasid tugevam netoeksport ning suured sisekulutused kaupadele ja teenustele. Hoogustuv inflatsioon 1,5% Euroala keskmine aastane koguinflatsioon kiirenes, kajastades valdavalt energiahindade ja vähemal määral toiduainehindade tõusu. Tööhõive ületab kriisieelset taset 1,6% Tööturu elavnemine tõi kaasa tööhõive ulatusliku kasvu, kajastades nii soodsat majanduskliimat kui ka poliitikameetmete tõhusust. 1998: 1,47σ 2017: 0,75σ 2017. aastal oli majanduse kasvumäärade lahknevus (mõõdetuna kogulisandväärtuse standardhälbena) euroala riikide lõikes väikseim rahaliidu ajaloos. Kasvumäärade lahknevus rekordiliselt väike

  

 

Pankade maksevõime paranemine 14,5% Euroala pankade maksevõimepositsioon paranes jätkuvalt – 2017. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,5%. Viivislaenude osakaalu hoogsam vähendamine –119 miljardit eurot Euroala pankade viivislaenude koguväärtus vähenes 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul märkimisväärselt. T2S tehingute arvu tõus 556 684 tehingut päevas T2S süsteemile ülemineku lõpuleviimine on olnud märkimisväärne samm Euroopa väärtpaberiarvelduste infrastruktuuri lõimimise poole. Seda kinnitab päevas arveldatavate tehingute keskmine arv pärast viimase üleminekuetapi lõppu. 138 EKP president Mario Draghi vastas Euroopa Parlamendi liikmete rohkem kui 130 küsimusele, lähtudes EKP järgitavatest aruandekohustuse ja läbipaistvuse rangetest nõuetest. Vastused Euroopa Parlamendi küsimustele


EKP poliitika ja tegevus 2017. aasta majandus- ja finantskeskkonnas

Euroala majanduse elavnemist toetasid soodsad tingimused ja rahapoliitika

Euroalal 2013. aastal alanud majanduskasv jätkus 2017. aastal ja oli ebakindlatest oludest hoolimata vastupidav. Kogutoodangu kasv muutus kindlamaks ja laiemapõhjaliseks ning kasvumäärade erinevused riikide ja sektorite vahel olid viimase kahe aastakümne väikseimad. Euroala tööturule oli jätkuv elavnemine endiselt kasulik. Tööhõive määr kerkis kõrgeima tasemeni alates euroala loomisest, töötuse määr aga langes tasemele, mida viimati täheldati 2009. aasta esimeses kvartalis.

Euroala elavnemist toetas mitu soodsat tsüklilist ja struktuurset tegurit. Üleilmne kogutoodangu kasv kogus hoogu ja edendas ekspordinõudlust ning euroalal aastaid kestnud bilansside parandamine, institutsioonide ülesehitamine ja struktuurireformid kandsid samuti vilja. Peale selle oli üldine eelarvepoliitika kurss laias laastus neutraalne. EKP rahapoliitilised meetmed toetasid endiselt rahapakkumise ja laenudünaamikat ning aitasid olulise tegurina kaasa nii kodumajapidamiste tarbimise kui ka ettevõtjate investeeringute hoogustumisele, tagades madalad intressimäärad ja jätkuvalt soodsad rahastamistingimused.

Majanduse kindlast elavnemisest hoolimata ei andnud inflatsiooninäitajate muutused veel veenvalt märku sellest, et keskmise aja jooksul toimuks püsiv ülespoole korrigeerimine tasemeni, mis on 2% lähedal, ent alla selle, mis vastab EKP hinnastabiilsuse määratlusele. Alusinflatsiooni surve oli endiselt väike, sest tööturul püsis märkimisväärne loidus. Tööturul täheldatud paranemise mõju avaldumine kiiremas palgakasvus võttis aega. Peale selle oli oluline jälgida lühiajaliste inflatsiooniandmete volatiilsust, mis avaldas hinnastabiilsuse keskmise tähtajaga väljavaatele vähest mõju, kui üldse.

Kindel ja laiaulatuslik majanduskasv andis alust kindlustundeks, et inflatsioonitempo kiireneb aja jooksul. EKP nõukogu rõhutas seoses sellega, et vaja on kannatlikkust, püsivust ja konservatiivsust, sest see protsess võtab eelduste kohaselt aega ning oleneb endiselt väga suurest rahapoliitikaga pakutavast toest.

Maailmamajanduse kasv kiirenes

2017. aastal jätkus maailmamajanduse tsükliline kasv (vt joonis 1). Elavnemine laienes ka riikide ja komponentide lõikes. Ehkki peamine üleilmse kasvu edendaja oli endiselt tarbimine, tugevnes investeerimisnõudlus, eelkõige arenenud majandusega riikides. Üleilmse kaubanduse elavnemine langes kokku ettevõtete kindlustunde suurenemisega ja nõudluse liikumisega rohkem importivatesse piirkondadesse, eriti Euroopasse.

 

Joonis 1

Üleilmne reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

-2 0 2 4 6 8 10 12 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 arenenud majandusega riigid, v.a euroala areneva majandusega riikide toormeeksportijad areneva majandusega riikide toormeimportijad

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP. Arenenud majandusega riigid on Austraalia, Jaapan, Kanada, Norra, Rootsi, Šveits, USA, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik. Toorme eksportijad on Argentina, Brasiilia, Colombia, Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Mehhiko, Saudi Araabia, Tšiili, Venemaa ja Venezuela. Toorme importijad on Hongkong, India, Korea, Singapur, Tai, Taiwan ja Türgi.

Maailmamajanduse elavnemist toetas mitu soodsat tegurit arenenud majandusega riikides, samal ajal kui areneva majandusega riikides valitsenud kehvad tingimused paranesid. Arenenud majandusega riikides vähenes veelgi nii tootmisvõimsuse kui ka tööturgude loidus, sest kasv oli aina rohkem tingitud sisemistest teguritest. Toetav poliitika, sealhulgas suurenev kindlustunne nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris, soodustas arenenud majandusega riikide majandusaktiivsust. Arenevatel turgudel edendas toetav poliitika kindlat kasvu tooret importivates riikides, samal ajal kui tooret eksportivates riikides suurenes majanduskasv tänu kõrgemale toormehinnale ja kapitali sissevoolu taastumisele.

 

Joonis 2

OECD riikide tööturu areng

(kvartaliandmed)

5,0 5,5 6,0 6,5 7,0 7,5 8,0 8,5 9,0 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 töötuse määr (protsentides, ümberpööratud parem telg) töötaja kohta makstav hüvitis

Allikad: Haver Analytics, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning EKP arvutused.
Märkus. Töötaja kohta makstav hüvitis arvutatakse tööjõu ühikukulude ja tööviljakuse aastamuutuste (hooajaliselt kohandatud) summana.

Riigisisese nõudluse suurenemine ning täheldatav töötuse vähenemine ei olnud veel kajastunud suuremates palkades (vt joonis 2) ega tugevamas alusinflatsioonis enamikus suuremates riikides. Võrreldes möödunud aastaga püsis üleilmne inflatsioon (v.a toiduained ja energia) üldiselt stabiilne. Üleilmne koguinflatsioon siiski kiirenes tulenevalt toormehindade taastumisest (vt joonis 3).

 

Joonis 3

OECD inflatsioonimäärad

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

0 1 2 3 4 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 kõik komponendid v.a energia ja toiduained

Allikad: Haver Analytics, OECD ja EKP arvutused.

Kõrgemad toormehinnad kiirendasid üleilmset inflatsiooni

Pärast esimese poolaasta langussuundumust, kui selle hind langes jaanuaris kehtinud 56 USA dollarilt barreli eest juunis 44 USA dollarini barreli eest – mis näitas eeskätt kahtlusi OPECi ja peamiste OPECi-väliste naftat tootvate riikide vahel 2016. aastal tootmise kärpimiseks sõlmitud lepingu tõhususe suhtes, arvestades USA suurt naftapakkumist –, taastus Brenti toornafta hind 2017. aasta teisel poolel (vt joonis 4). Detsembri lõpus tõusis selle hind 67 USA dollarini barreli eest, toetades üleilmse inflatsiooni arengut. See viitas turu tasakaalustumisele, mis oli tingitud oodatust suuremast nõudlusest 2017. aastal, OPECi ja OPECi-väliste riikide tootmismahu kärbete pikendamisest 2017. aasta mais ning mõnes tootvas riigis esinenud katkestustest, mis põhjustasid naftavarude jätkuva vähenemise. Aasta lõpus toetasid hindu ka geopoliitilised pinged, OPECi ja OPECi-väliste riikide naftatarnete vähendamise kokkuleppe edasise pikendamise ootused, mis leidsid 30. novembril 2017 kinnitust tegeliku pikendamisega 2018. aasta lõpuni, ning samuti suur üleilmne naftanõudlus.

 

Joonis 4

Toormehindade peamised muutused

(päevased andmed)