EKP ja euroala riikide keskpankade kasum ja kahjum: kuidas need tekivad?
Ajakohastatud 23. veebruaril 2023 (algselt avaldatud 16. veebruaril 2017)
Kas Euroopa Keskpangast mõeldakse kui pangast, mille eesmärk on teenida kasumit ja vältida kahjumi teket? On tõsi, et me avaldame raamatupidamise aastaaruandeid, nii et kasumi või kahjumi olemasolu korral on need avalikkusele teada. Ometi töötab EKP hoopis teistsuguse eesmärgi nimel – selleks, et hoida hinnad euroalal stabiilsena. Võimalik kasum või kahjum on meie jaoks EKP esmase eesmärgi saavutamiseks tehtud jõupingutuste kõrvaltulem.
Sama kehtib ka euroala riikide keskpankade kohta, mis koos EKPga moodustavad ühiselt eurosüsteemi. Järgnevalt selgitame, kuidas kasum ja võimalik kahjum võivad tekkida.
Kuidas kasum ja kahjum tekivad?
Samamoodi kui teisedki keskpangad saavad ka EKP ja euroala riikide keskpangad tulu mitmest allikast. See hõlmab kommertspankadele antud laenude intresse, varaostukavade raames ostetud võlakirjade intresse ning tulu välisvaluutareservidelt ja investeeringutelt. Nende kõigi näol on tegu EKP ja/või riikide keskpankade hoitavate varadega.
Samal ajal moodustavad inimeste rahataskutes olevad pangatähed suure osa meie kohustustest, need ei kanna intressi ja on EKP emissioonitulu aluseks. Teine suur kohustus on EKPs hoitavad kommertspankade hoiused, mille pealt pangad saavad intressi, mis on EKP jaoks kulu. See on EKP rahapoliitika oluline osa. Näiteks kui tõstame intressimäärasid, mida pangad teenivad keskpangas olevatelt hoiustelt, tõusevad intressimäärad ka finantsturgudel. See mõjutab finantstingimusi majanduses tervikuna, mis omakorda suurendab säästmist ja vähendab kulutusi, jahutades majandust ja aeglustades inflatsiooni.
Võib juhtuda, et pankade intressikuludega ei kaasne lühiajalises perspektiivis samaväärne tulu EKP juures hoitavatelt varadelt, seda eelkõige juhul, kui neid varasid hoitakse pikaajaliselt ja fikseeritud intressimääraga. Samamoodi kui teised suured keskpangad ostis EKP nii era- kui ka avaliku sektori pikemaajalisi võlakirju alandamaks intressimäärasid ajal, mil EKP baasintressimäärad olid lähenenud oma efektiivsele alampiirile. See oli vajalik selleks, et toetada pikemat aega liiga madalana püsinud inflatsioonitaseme naasmist eesmärgiks seatud sihttasemele. Üks kanaleid, mille kaudu varaostud alandasid intressimäärasid, oli kanda osa intressimäärade tulevaste muutuste riskist turgudelt üle keskpankade bilanssidesse. See risk hakkab nüüd realiseeruma kogu maailmas, sest mitmed enneolematud šokid on kaasa toonud rekordiliselt kõrge inflatsioonimäära, mille vastu peame võitlema intressimäärade tõstmisega, millega kaasneb pankadele makstavate intressikulude kasv. Praegusel juhul meie kasum väheneb ja võime isegi kanda kahjumit.
Aja jooksul see kahjum väheneb, sest suureneb ka tulu, mida keskpangad teenivad võlakirjadelt ja muudelt varadelt ning nende antavatelt laenudelt. Kahjum võib kahaneda ka siis, kui vähendame oma varasid ja vähenevad kommertspankade hoiused riikide keskpankades. Kokkuvõttes toetab positiivse intressimäärakeskkonna taastumine eurosüsteemi kasumlikkust keskmise aja jooksul.
Mis juhtub siis, kui teenime kasumit?
Kui kajastame bilansis kasumit, võime osa sellest paigutada ülderaldistesse ja reservidesse, et tagada kaitse võimalike tulevaste kahjude eest. Ülejäänud kasum jagatakse seejärel euroala riikide keskpankade vahel, kes on EKP aktsionärid.
Riikide keskpangad võivad samuti teataval määral rahalisi vahendeid kõrvale panna, kuid nende järelejäänud kasum läheb tavaliselt oma riigi valitsusele, panustades seega riigi eelarvesse. See toob kasu euroala inimestele.
Mis juhtub siis, kui kanname kahjumit?
Meie jaoks on kõige olulisem ülesanne tagada hinnastabiilsus. See on muude kaalutluste suhtes ülimuslik. Me rakendame asjakohast poliitikat oma inflatsioonieesmärgi saavutamiseks ka siis, kui selle tulemuseks on väiksem kasum või isegi kahjum. Kahjumi tekke korral kasutaks EKP esmajärjekorras varasematel aastatel säästetud raha. EKP ja teised euroala keskpangad on teeninud mitme aasta jooksul suurt kasumit – aastatel 2012–2021 oli kasum enne maksude ja ülderaldiste mahaarvamist ligikaudu 300 miljardit eurot – valdavalt seoses neil aastatel ellu viidud rahapoliitikaga, eelkõige varaostukavadega ja pankade hoiustelt makstud negatiivse intressiga. Kuna oleme teadlikud finantsriskide võtmisest, oleme osa sellest kasumist eraldanud finantspuhvrite (nt üld- ja muud reservid) loomiseks oma põhikirjas sätestatud piirides. Peale selle luuakse mõningaid finantspuhvreid keskpankade teatavate varade ümberhindamisel. Need on samuti osa meie netoomakapitalist ja aitavad tagada meie finantsseisundi tugevust.
Kui EKP puhul ei peaks üldine riskieraldis olema piisav, võivad euroala riikide keskpangad katta ülejäänud kahjumi oma rahapoliitilistest operatsioonidest saadud tulust. Ülejäänud kahjusummad võib kajastada EKP bilansis ja need tasaarveldatakse tulevikus saadava puhastuluga. Lisateavet kasumi ja kahjumi jagamise menetluste kohta saab EKP üldtoimetisest.
Oluline on meeles pidada, et keskpangad ei toimi nagu traditsioonilised ettevõtted: nad võivad küll kaotada rahalisi vahendeid, kuid saavad oma tegevust siiski tõhusalt jätkata. Finantssõltumatuse põhimõte tähendab siiski, et liikmesriikide keskpangad peaksid olema piisavalt kapitaliseeritud.
Kokkuvõttes tagavad meie olemasolevad finantspuhvrid, riskijuhtimisraamistikud ja muud meie käsutuses olevad kaitsemeetmed, et võimalik kahjum ei vähenda eurosüsteemi suutlikkust saavutada ja säilitada hinnastabiilsus.