Korduma kippuvad küsimused eurosüsteemi avaldatava kliimaga seotud finantsteabe kohta

Alates 2023. aastast on kõik eurosüsteemi keskpangad avaldanud igal aastal kliimaga seotud finantsandmeid.

Vastused järgmistele korduma kippuvatele küsimustele annavad lähemat teavet andmete avalikustamise kohta, sealhulgas andmete ulatuse, kasutatud andmete ja nende aluseks oleva metoodika kohta.

Lisateavet eurosüsteemi liikmete kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise kohta leiab pressiteatest ja EKP veebilehe teemakohasest rubriigist.

1. Miks avaldab eurosüsteem kliimaga seotud finantsandmeid?

Kliimaga seotud finantsandmete avalikustamise kaudu soovib eurosüsteem suurendada läbipaistvust oma finantsportfellide kliimamõju ja nende kliimariskidele avatuse suhtes. Laiemas vaates suurendab andmete avalikustamine teadlikkust ja arusaamist kliimariskidest kogu finantssektoris ja finantsportfellides, edendab avalikustamistavade ühtlustamist arenevaid turustandardeid järgides ning toetab Euroopa Liidu eesmärke seoses kliimaneutraalsusega ja üleminekuga vähese CO₂ heitega majandusele.

2. Milliste portfellide kohta kliimaga seotud finantsteavet avalikustatakse?

Kõik eurosüsteemi keskpangad avalikustavad kliimaga seotud teabe omal vastutusel hallatavate rahapoliitikaväliste portfellide kohta. Peale selle avaldab eurosüsteem andmed varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames rahapoliitika eesmärgil hoitavate avaliku ja ettevõtlussektori võlakirjade ning pandikirjade kohta. EKP avaldatav APP ja PEPPi võlakirjapositsioonide aruanne sisaldab ka teavet EKP välisvaluutareservide kohta. Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise ulatus vaadatakse igal aastal uuesti läbi, et kajastada muutusi andmetes ning avalikustamismeetodite ja -tavade arengut.

3. Miks ei avaldata kliimaga seotud teavet kogu bilansi kohta?

Eurosüsteem avaldab kliimaga seotud teavet nende bilansis olevate varade kohta, mille kohta on piisavalt kättesaadavaid kliimaandmeid. Avalikustatav teave hõlmab valdavat osa meie bilansikirjetest. Mõnede varade ja portfellide (näiteks varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) raames hoitavad väärtpaberid, füüsiline kuld, eriarveldusühikud ning raha ja raha ekvivalendid EKP välisvaluutareservides) kohta ei ole veel piisavalt kliimaandmeid või metodoloogilisi suuniseid. Seetõttu on need varad aruandlusest välja jäetud. Eurosüsteem teeb koostööd standardiloojatega ja kliimaandmete pakkujatega, et parandada aja jooksul kliimaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti.

4. Millist metoodikat kasutatakse kliimaga seotud finantsteabe avaldamisel?

Eurosüsteemi liikmed on koos välja töötanud eurosüsteemi ühised andmete avalikustamise põhimõtted, mis keskenduvad rahapoliitikavälistele portfellidele. Põhimõtted, mida vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt, põhinevad kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma (TCFD) soovitustel. TCFD lõpetas tegevuse 2023. aasta oktoobris ning selle soovitused võeti 2024. aastal täielikult üle standarditesse, mille kehtestas rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu. Viimase näol on tegu rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse (IFRS) sõltumatu standardiorganisatsiooniga. Eurosüsteem võtab arvesse ka suuniseid, mille on andnud PCAF (Partnership for Carbon Accounting Financials) ning finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustik (NGFS). Need ühendused pakuvad laialdaselt kasutatavaid ja tunnustatud kestlikkusaruandluse standardeid. Põhimõtteid on kohandatud vastavalt eurosüsteemi rahapoliitikaväliste portfellide omadustele. Aruannetes esitatakse täiendavad üksikasjad kasutatud metoodika kohta.

5. Kas kliimaga seotud finantsteabe avalikustamine hõlmab ka looduse kadumisega ja selle seisundi halvenemisega seotud riske?

Alates 2025. aastast on mõned eurosüsteemi keskpangad, sealhulgas EKP, lisanud aruannetele loodusega seotud näitaja. Sellega mõõdetakse ettevõtete positsioonide avatust oluliste loodusriskide või -mõjuga sektoritele, ning seda soovitab kasutada loodusega seotud finantsteabe avaldamise töörühm. See näitaja avaldatakse ka eurosüsteemi rahapoliitiliste portfellide kohta. Loodusega seotud andmete paranedes kavatseme lähiaastatel oma avalikustatavaid andmeid laiendada.

6. Kuidas on APP ja PEPPi raames rahapoliitika eesmärgil hoitavate varade aruandlusmetoodika võrreldav rahapoliitikaväliste portfellide aruandlusmetoodikaga?

APP ja PEPPi raames hoitavate avaliku ja ettevõtlussektori võlakirjade ning pandikirjade andmete avalikustamisel järgitakse üldjoontes sama metoodikat nagu rahapoliitikaväliste portfellide andmete avalikustamisel eurosüsteemi ühiste avalikustamispõhimõtete kohaselt. Võimalikud metoodilised erinevused kajastavad APP ja PEPPi portfellide rahapoliitilist olemust ning kliimamuutustega seotud kaalutluste jätkuvat lisamist eurosüsteemi rahapoliitika raamistikku. Näiteks APP ja PEPPi raames hoitavate ettevõtlussektori võlakirjade andmete avaldamisel tuginetakse üksnes emitentide esitatud heiteandmetele. Rahapoliitikaväliste portfellide kliimaga seotud finantsandmete avaldamisel võidakse aga arvesse võtta ka kliimaalase andmeteenuse pakkujate koostatud heiteandmete prognoose, kui andmeesitajate enda esitatud heiteandmed ei ole kättesaadavad.

7. Milliseid andmeid eurosüsteem oma arvutustes kasutab?

2026. aasta aruannetes tugineb eurosüsteem kliima- ja finantsandmetele, mille on esitanud üks spetsialiseerunud andmeteenuse pakkuja: Institutional Shareholder Services (ISS). Ettevõtjaga Carbon4 Finance (C4F) sõlmitud lepingu lõppemise tõttu kasutavad EKP ja enamik eurosüsteemi liikmeid nüüd ainult ISSi andmeid, millel on olnud vähene mõju riikide tarbimisest tulenevate heitkoguste varasematele suundumustele. Saksamaa keskpanga juhitava eurosüsteemiülese uue hankeprotsessi tulemusel, milles võeti arvesse andmete kvaliteeti ja katvust ning tasuvusaspekte, on välja valitud kaks andmepakkujat, kelle teenuseid hakatakse kasutama järgmistes avalikustamisvoorudes. Lisaks nendelt teenusepakkujatelt saadavatele andmetele täiendavad eurosüsteemi liikmed avalikustatavat kliimaga seotud finantsteavet muude andmeteenuse pakkujate esitatud kliimaandmetega, mis on neile kättesaadavad.

8. Miks esitatakse emitentide süsinikuheite vähendamist käsitlevad andmed märkimisväärse viitajaga?

Riiklike emitentide heiteandmed on kättesaadavad kuni kaheaastase viitajaga ning muude emitentide heiteandmed üheaastase viitajaga. Järjepidevuse huvides kasutatakse suhteliste heitenäitajate puhul sama aasta finantsandmeid kui heitenäitajate puhul. See põhjustab ebakõla uusimate riskipositsiooni andmete võrdlusaasta ning varasemate kliima- (ja finants-) andmete vahel. Selleks et siiski esitada värskeimaid andmeid väärtpaberiportfellide kohta, kasutab eurosüsteem näitajate arvutamisel iga emitendi viimaseid kättesaadavaid heiteandmeid. Igas aastaaruandes ajakohastatakse varasemaid näitajaid tagasiulatuvalt selle aasta kohta, mille kohta on kättesaadavad uued kliimaandmed.

9. Miks kasutate avalikustatavate näitajatena kaalutud keskmist CO₂ mahukust, CO₂ koguheidet ja CO₂ jalajälge?

Kaalutud keskmine CO₂ mahukus, CO₂ koguheide ja CO₂ jalajälg on eurosüsteemi ühistes avalikustamispõhimõtetes kasutatavad kolm põhinäitajat. Neid on varaomanikele soovitanud ka TCFD. Normaliseeritud näitajad (nagu kaalutud keskmine CO₂ mahukus ja CO₂ jalajälg) ja absoluutnäitajad (nt CO₂ koguheide) täiendavad üksteist ning tagavad koos suure läbipaistvuse seoses portfellide kliimamõjuga ja kliimariskidele avatusega. Asjaomased näitajad toetuvad standardsele metoodikale ja neid kasutatakse kliimaga seotud aruandluses laialdaselt kogu finantssektoris. Läbipaistvuse suurendamiseks võivad eurosüsteemi liikmed esitada ka muid näitajaid.

10. Sel aastal on lisandunud mõjuala 3 suhtelised näitajad mitteriiklike emitentide kohta. Mis on selle muutuse plussid ja miinused?

Käesoleval aastal esitab eurosüsteem aruande põhiosas mõjuala 3 suhtelised heitenäitajad, mis täiendavad varem esitatud mõjuala 3 absoluutseid heitkoguseid. PCAFi määratluse kohaselt on mõjuala 3 heitkogused „kõik kaudsed heitkogused (mis ei kuulu mõjualasse 2), mis tekivad aruandva organisatsiooni väärtusahelas, sealhulgas nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heitkogused. Mõjuala 3 heite kohta avalikustatav teave annab seega täielikuma pildi iga investeerimisobjektiga seotud heitkogustest. See on eriti oluline finantssektori ettevõtete puhul, kelle enda tegevusest tulenevad heitkogused on suhteliselt väikesed (mõjualad 1 ja 2), kuid laenude ja finantsportfellidega seotud mõjuala  3 heited on suured.

Mõjuala 3 heite avalikustamise kaks peamist puudujääki on seotud andmekvaliteedi ja heitkoguste topeltarvestusega. Esiteks esitab mõjuala 3 heiteandmeid vähem ettevõtteid ja seetõttu kasutatakse rohkem andmepakkujate esitatud prognoose kui mõjuala 1 ja 2 andmete puhul. Teiseks, kui ettevõtted kuuluvad samasse väärtusahelasse, omistatakse samad heitkogused igale ettevõtjale eraldi (nt ühe ettevõtja mõjuala 3 heiteandmed võidakse teise ettevõtte puhul esitada mõjuala 1 või 2 heitena), mille tulemuseks on heitkoguste ülehindamine. Ehkki sellist topeltarvestust ei ole võimalik vältida, tagame täiendava läbipaistvuse, esitades mõjuala 3 näitajad eraldi mõjuala 1 ja 2 näitajatest, nagu on soovitanud PCAF.

11. Kuna suhtelised näitajad on normaliseeritud finantsväärtusega eurodes, siis kuidas mõjutab neid inflatsioon?

Traditsioonilised suhtelised heitenäitajad võivad CO₂ heite vähendamisel tehtud edusamme üle hinnata, kuna nende arvutamisel kasutatakse nimetaja rahalist väärtust (nt tulu). Näiteks väljendab kaalutud keskmine CO₂ mahukus (WACI) CO₂ heite tonnides kaalutud keskmist miljoni euro suuruse tulu kohta. See tähendab, et kui emitentide tulud inflatsiooni tõttu suurenevad, väheneks WACI loomulikult ning sellega kaasneks portfelli CO₂ heite vähendamise ülehindamine. 2026. aastal avaldatud EKP ja eurosüsteemi avaldatud andmete infokastides esitatakse inflatsiooniga korrigeeritud näitajad, mis täiendavad kohandamata näitajaid, tuginedes kehtivatele standarditele. Inflatsiooniga seotud kohandusi kohaldatakse tootmisega seotud heitkogustele riiklike investeeringute puhul ja WACI suhtes ettevõtete investeeringute puhul. Nende infokastidega soovib EKP veelgi suurendada oma kliimaaruandluse läbipaistvust. Aruandlusandmeid ajakohastatakse, kui inflatsiooniga seotud kohanduste suhtes saavutatakse täiendav konsensus.

12. Miks määratlete heitkoguste vähendamise eesmärgid ja mida need täpselt tähendavad?

Eesmärgid on lahutamatu osa TCFD antavatest soovitustest ja neid kajastatakse kategoorias „Näitajad ja eesmärgid”. Ühtlasi on need oluline osa kliimaga seotud finantsteabe avalikustamisest. Eesmärgid aitavad suunata ja mõõta portfelli kliimariskidele avatuse vähendamist ning hallata kliimaga seotud võimalusi ja varapositsioonide kliimamõju. Kõik eurosüsteemi liikmed soovivad tagada, et nende hallatavad rahapoliitikavälised portfellid ning APP ja PEPPi raames hoitavad ettevõtlussektori võlakirjade portfellid püsivad kursil, mis toetab nii Pariisi kliimakokkuleppe kui ka ELi kliimaneutraalsuse eesmärke, nagu need on sätestatud Euroopa kliimamääruses. Mõne portfelli puhul täiendavad pikaajalisi eesmärke vahe-eesmärgid, et määrata kindlaks selge kurss portfellide süsinikuheite vähendamiseks. Sellega seoses tuleb märkida, et eurosüsteemi igal liikmel on ainuvastutus kõigi aspektide eest, mis on seotud tema hallatavate rahapoliitikaväliste portfellidega. See hõlmab kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise ettevalmistust ja kliimaeesmärkide määratlemist.

13. Miks ei avalikustata eesmärke kõigi portfellide kohta?

Usaldusväärsete eesmärkide seadmine portfelli heitkoguste vähendamiseks aja jooksul nõuab paindlikkust võtta meetmeid juhul, kui portfelli tegelik heitkoguste vähendamine erineb soovitud eesmärgist. Portfelli ja varaklassiga seotud piirangud ei pruugi aga sellist paindlikkust võimaldada. Portfellipiirangud võivad olla seotud näiteks rahapoliitiliste kaalutlustega või passiivse investeerimisstiiliga (sh tähtajani hoitavad portfellid). Peale selle puudub mõnes varaklassis praegu usaldusväärne heitkoguste vähendamise raamistik.

14. Milliseid järelmeetmeid on eurosüsteem võtnud seoses oma kohustusega kehtestada ettevõtlussektori portfellidele vahe-eesmärgid? Millised need eesmärgid on?

2024. aastal otsustas EKP nõukogu, et APP ja PEPPi ettevõtete koondportfellidele seatakse heite vähendamise vahe-eesmärgid, ning teatas vahe-eesmärgist 2025. aastal. Seda vahe-eesmärki kohaldatakse APP ja PEPPi ettevõtete koondportfellide suhtes ning selle puhul võetakse suunisena arvesse ELi võrdlusaluste määruses ja sellele lisatud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõudeid. Seadmata ohtu hinnastabiilsuse tagamise eesmärki, on eurosüsteem hoolikalt välja töötanud raamistiku, mis hõlmab kõiki asjakohaseid elemente heitkoguste vähendamise usaldusväärsete vahe-eesmärkide määratlemiseks, mis toetavad Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärke, nagu need on sätestatud Euroopa kliimamääruses.

Selle raamistikuga on eurosüsteem seadnud eesmärgiks süsinikuheite vähendamise kursi, mis on kooskõlas ettevõttevõlakirjade portfellide süsinikuneutraalsuse saavutamisega aastaks 2050^[1] vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärgile tagada, et globaalne soojenemine jääb märgatavalt alla 2 C (ja eelistatavalt kuni 1,5 C-ni).

Selle pikaajalise kursi toetuseks on eurosüsteem seadnud vahe-eesmärgiks vähendada oma ettevõttevõlakirjade portfellide koondnäitajaga seotud kaalutud keskmist heitemahukust^[2] keskmiselt vähemalt 7% aastas alates 2021. aasta lõpust^[3]. Eurosüsteem jälgib edusamme selle vahe-eesmärgi saavutamisel ja kaalub ka inflatsiooni mõju portfellide heitemahukuse suundumustele. Kui ettevõttevõlakirjade portfellide koondnäitaja puhul tuvastatakse kõrvalekalded soovitud keskmisest CO₂ heite vähendamise kursist, kaalub eurosüsteem parandusmeetmeid iga juhtumi puhul eraldi ja oma volituste piires.

Eelkõige pärast 2024. aasta lõpus alanud reinvesteerimisetapi lõppu sõltub ettevõtete võlakirjade positsioonide süsinikuheite vähendamise kurss mitmest suundumusest, mis ei ole eurosüsteemi kontrolli all. Need hõlmavad emitentide tulemuslikkust oma tegevuse CO₂ heite kavakohasel vähendamisel, portfellide muutuvat koosseisu likvideerimisetapis ja korporatiivseid sündmusi (mis võivad kaasa tuua näiteks ennetähtaegset lunastamist). Siiski tasub märkida, et üksikute emitentide kõrvalekalletele reageerimiseks ei võeta parandusmeetmeid. Seda tehakse üksnes juhul, kui portfellide CO₂ heite vähendamise koondnäitaja keskmine määr ei vasta soovitud kursile.

15. Kas ettevõtlussektori portfellide vahe-eesmärke kohaldatakse portfellide või üksikute ettevõtete tasandil?

Ettevõtlussektori portfellidele seatud heitkoguste vähendamise vahe-eesmärke kohaldatakse APP ja PEPPi raames hoitavate koguvarade suhtes. EKP ei kehtesta heitkoguste vähendamise eesmärke üksikutele ettevõtetele. Vahe-eesmärkide seadmine portfelli tasandil on varaomanike seas tavapärane.

16. Kas kavatsete vahe- ja kvantitatiivseid eesmärke edasi arendada?

Eurosüsteemi liikmed võivad otsustada tugineda kvalitatiivsele pikaajalisele eesmärgile, võttes arvesse eurosüsteemi portfellidega seotud konkreetseid eesmärke ja piiranguid, keskpankade nullnetoeesmärki taotlevate investeeringute raamistike jätkuvat väljatöötamist, hiljutisi (kuid üha arvukamaid) kogemusi uute hangitud andmeallikatega ning kliimateaduse kiiret arengut. Eurosüsteemi liikmed vaatavad korrapäraselt läbi avalikustamistavad ja võivad vajaduse korral lisada vahe- ja kvantitatiivseid eesmärke. Eurosüsteemi mõne rahapoliitikavälise portfelli puhul on pikaajaliste eesmärkide täiendamiseks juba lisatud vahe-eesmärgid. Kui need on olemas, kajastatakse vahe-eesmärke avalikustatava kliimaalase finantsteabe kategoorias „Näitajad ja eesmärgid”.

17. Millised on Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgid?

Pariisi kliimakokkuleppes kehtestatakse üleilmne raamistik eesmärgiga tagada, et globaalne soojenemine jääb märgatavalt alla 2 C ja eelistatavalt kuni 1,5 C-ni industriaalühiskonnaeelse tasemega võrreldes. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks võetud kohustusega on ELi eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks võttis EL vastu Euroopa kliimamääruse, milles sätestatakse kogu Euroopa Liidu jaoks õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullnetoheide. Ühtlasi sätestatakse kliimamääruses vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Püüame tagada, et meie rahapoliitikavälised portfellid ja ettevõtlussektori võlakirjapositsioonid püsiksid kursil, mis toetab Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärke. Jälgime korrapäraselt edusamme meie kliimaeesmärkide saavutamisel, nagu need on sätestatud Euroopa kliimamääruses.

18. Kuidas mõõdate kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme?

Selleks et mõõta edusamme kliimaeesmärkide saavutamisel, analüüsime konkreetsete näitajate arengut aja jooksul. Hinnangus kasutatava näitaja valik sõltub portfellist, varaklassist ja asjaomasest kliimaeesmärgist. Väärtpaberiportfelliga seotud heitkoguste vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse tavaliselt selliste näitajate alusel nagu portfelli kaalutud keskmine CO₂ mahukus või CO₂ jalajälg. Kliimaneutraalsusele ülemineku rahastamisel saavutatud edusamme aga hinnatakse portfellis hoitavate roheliste võlakirjade osakaalu alusel.

19. Kas kavatsete jätkata kliimaalase finantsteabe korrapärast avalikustamist?

Eurosüsteem on võtnud endale kohustuse avaldada need andmed igal aastal ning vaatab korrapäraselt läbi kõik oma ühiste avalikustamispõhimõtete elemendid, et parandada veelgi avalikustatava teabe kvaliteeti ja tagada selle otstarbekus. Muu hulgas vaadatakse korrapäraselt läbi aruandluses sisalduvad portfellid, esitatud näitajad ja eesmärgid ning andmete kvaliteet ja kättesaadavus.

Eurosüsteem avaldas kliimaga seotud finantsteavet juba2023., 2024., 2025. ja 2026. aastal.