Majandus- ja rahaliidu poliitikaraamistik

EKP tegevus toimub Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu raamistikus.

Mitmetasandiline juhtimisstruktuur

Koos euro kasutuselevõtuga anti EKP-le üle pädevus ellu viia raha- ja vahetuskursipoliitikat. Samal ajal vastutavad majanduspoliitika (nt eelarve- ja tööturupoliitika) rakendamise eest suurel määral endiselt liikmesriikide poliitikakujundajad.

Majandus- ja rahaliidus toimiv mitmetasandiline juhtimisstruktuur kajastab muu hulgas tegelikku majanduslikku olukorda, kus ühisvääring ja ELi ühtne turg on muutnud Euroopa riigid üksteisest suuresti sõltuvaks. See omakorda tähendab, et iseäranis rahaliidus toimub mõju ülekandumine, st ühe liikmesriigi poliitikaotsused või majandussuundumused mõjutavad märkimisväärselt ka teisi liikmesriike.

Liikmesriikide poliitika kooskõlastamine

Majandus- ja rahaliidus peavad liikmesriigid oma majanduspoliitika kujundamisel lähtuma Euroopa kooskõlastus- ja järelevalveraamistikust. See tagab, et majanduspoliitikas püüeldakse jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse poole, toetades majandus- ja rahaliidu sujuvat toimimist ning seeläbi ka ühtse rahapoliitika eesmärki saavutada hinnastabiilsus.

Samuti võivad riikide kooskõlastatud majanduspoliitilised meetmed olla tõhusamad rahaliidu kõiki või enamikku liikmeid mõjutavate ulatuslike majandusšokkide ennetamisel või leevendamisel.

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt võeti vastu 1997. aastal, et täiendada aluslepingu sätteid riikide rahanduse jätkusuutlikkuse kohta. Riigi rahanduse usaldusväärsus aitab saavutada teisi olulisi poliitilisi eesmärke, nagu tugev ja jätkusuutlik majanduskasv, ning toetab seeläbi ka töökohtade loomist.

Euroopa poolaasta

ELi järelevalve liikmesriikide majanduspoliitika üle toimub igal aastal tsükliliselt Euroopa poolaasta raames. Protsess käivitati selleks, et paremini kooskõlastada ELi järelevalvet riikide eelarve- ja majanduspoliitika üle, mis jäävad õiguslikult eraldiseisvaks.

Kõigi riikide eelarve- ja majanduspoliitikat hinnatakse samal ajal, et tagada erinevate järelevalveprotsesside suurem kooskõla ning terviklikult hinnata eri liikmesriikide majandust ja vastastikust mõju.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust ning konkurentsivõime vähenemist. Makromajandusliku tasakaalustamatuse ohjeldamine on oluline, et tugevdada euroala riikide majanduse vastupanuvõimet ning ennetada kriiside teket.

Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

Ehkki viimastel aastatel on tehtud mitmesuguseid edusamme, esineb majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika juhtimisstruktuuris jätkuvalt mõningaid nõrkusi.

Majanduspoliitiliste otsuste tegemisel toimub Euroopa tasandil praegu leebe kooskõlastamine ning seetõttu võib esineda lünki usaldusväärse majanduspoliitika rakendamisel. Seda silmas pidades tuleb astuda täiendavaid samme majandus- ja rahaliidu arhitektuuri lõplikuks viimistlemiseks.

EKP osales 2012. ja 2015. aastal majandus- ja rahaliidu süvendamist käsitlevate töödokumentide koostamisel, mille tulemusena avaldati viie juhi aruanne „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”. Aruandes tuuakse välja majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise olulisimad põhimõtted ja sammud jaotatuna neljaks teemaks: tõeline majandusliit, rahandusliit, fiskaalliit ja poliitiline liit. Käsitletakse nii lühi- kui ka pikaajalisi meetmeid, mis tuleb ellu viia hiljemalt 2025. aastaks. Tegu on ambitsioonika, kuid praktilise ja konkreetse tegevuskavaga majandus- ja rahaliidu süvendamiseks.