Maastikukujundus

EKP uut hoonekompleksi ümbritseva maa-ala on kujundanud Šveitsi ettevõte Vogt Landscape Architects, kes on andnud traditsioonilisele Inglise aia stiilis maastikukujundusele uue ja huvitava tõlgenduse. Peamine inspiratsiooniallikas pargiala kujundamisel oli Maini jõgi. Pargialale istutati üle 700 puu 25 eri liigist. Galerii

EKP uute hoonete ümber kujundati Inglise aed

Inglise aia stiilis pargi loomisel lähtuti eelkõige põhimõttest, et see oleks harmoonilises kooskõlas ümbritseva maastikuga ning kujutaks idealiseeritult loodust, nagu seda võib kohata tüüpilistel Inglismaa maastikel. Sama põhimõtet on järgitud paljudes Londoni parkides ja Inglise härrastemajade juurde kuuluvates maavaldustes, samuti Münchenis asuvas Englischer Gartenis. Stiili iseloomustavaks jooneks on eeskätt see, kuidas maastikuarhitektid on kaasanud inimeste liikumise ja nende pidevalt muutuvad vaatenurgad oma kujundusprojekti. Just see kontseptsioon oli otsustav EKP uue hoonekompleksi maastikukujunduse loomisel ka arhitektuuribüroo Vogt Landscape Architects jaoks.

Kõigepealt tegid maastikuarhitektid maa-ala omaduste igakülgseks tundmaõppimiseks selle põhjaliku analüüsi. Nende jaoks oli kõige silmatorkavam otse Maini jõe kaldal asuva Osthafeni vahetu lähedus. Seetõttu sai vesi maastikukujunduse keskseks ja iseloomulikuks elemendiks.

Jõgi kui pargi peamine inspiratsiooniallikas

Looduslike vormide kujundamisel oli eemärk jäljendada loomulikku jõelammi: jõemaastikule iseloomulik topograafia – maastikulõhed, tasandikud, jõesopid, uurded ja nõlvad – on üldistatud geomeetrilisteks vormideks. Tulemuseks on stiliseeritud jõemaastikku hõlmav ja Maini jõega paralleelselt kulgev pargiala, mis haarab endasse ka turuhalli ja kõrghoone ning muud olulised rajatised, säilitades seejuures kõik pargile iseloomulikud omadused. Taimestik ühest küljest toetab jõemaastiku ideed, teisest küljest aga seab selle kahtluse alla. Nimelt kasvavad siin koos tüüpilised jõetaimed ja eksootilised taimed, moodustades taolise kasvukoha jaoks ebatavaline koosluse. Enamik puid on lehtpuud, mis muudab aastaaegade vaheldumise tajutavaks. Hõredalt istutatud puudega rohumaad vahelduvad tihedate salude, looduslike hekkide, tüüpilise kaldamaastiku ning puuderividega, mis meenutab jõeorgu.

Pargiteede rajamisel on kasutatud paiguti munakivisillutist, mis ühineb sujuvalt asfalteeritud alade ja murupinnaga ega moodusta teravaid servi. Osa kive pärineb ajast, mil Grossmarkthalles tegutses veel Frankfurdi hulgimüügiturg. Lisaks on mõned jõeorgudeks kujundatud alad täidetud niisugustele piirkondadele iseloomulike kividega.

Rohelised kopsud Frankfurdi linnale

2012. aasta novembris istutati esimesed hõlmikpuud, millega algas maastikukujunduse teostamise faas. Maastikuarhitektid lõid pargi nii, nagu see oleks kasvanud loomulikult, ehkki kõik oli muidugi hoolikalt planeeritud ja läbi mõeldud. Samuti on põhjalikult kavandatud vajalikud turvarajatised, mis on maastikku integreeritud müüride ja piirdeaedadena ning märgistavad krundi piire. Müürid ja aiad on rajatud võimalikult varjatult pargi eri tasanditele, nii et roheala ei tunduks ei väljast ega seest vaadatuna suletud territooriumina. Pargiala välismüür on ehitatud materjalist, mis sarnaneb pinnasega ja loob mulje, et park jätkub. Piirdeaia, mis kulgeb osaliselt kooskõlas künkliku maastikuga, moodustab palissaaditaoline metallkonstruktsioon. Selle vertikaalsete elementide vahede laius varieerub etteantud väikseima ja suurima mõõdu vahel.

Koos teiste ümberkaudsete parkidega, näiteks GrünGürteli (Frankfurdi roheline vöönd), Mainuferparki (Maini jõe kallastel asuv pargiala), lähedalasuva Hafenparki (uus spordi ja liikumise ideel põhinev park) ja Ostparkiga (Frankfurdi Ostendis asuv park) aitab see kujundada Frankfurdi linna rohelisi kopse.