Euroopa Liit

 

Euroopa lõimumise verstapostid (1950–2014)

The Treaty of Amsterdam, signed in October 1997

Pärast teist maailmasõda olid mitme Euroopa riigi poliitikud veendunud, et ainus võimalus järgmise sõja ärahoidmiseks Euroopas on riigid majanduslikult ja poliitiliselt ühendada.


1950
Prantsuse välisminister Robert Schuman teeb ettepaneku ühendada Lääne-Euroopa söe- ja terasetööstused.
1951
Kuus riiki – Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Lääne-Saksamaa – asutavad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ). 2002. aastal lõpeb ESTÜ asutamislepingu viiekümneaastane kehtivusaeg.
1957
Kirjutatakse alla Rooma lepingutele, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) ning Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Liikmesriikide eesmärk on kaotada omavahelised kaubandus- ja tollitõkked ning luua ühisturg.
1967
Euroopa ühenduste (ESTÜ, EMÜ ja Euratom) institutsioonid ühinevad. Luuakse kolm uut institutsiooni: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament.
1970
Euroopa Ülemkogu (st EMÜ riigipeade ja valitsusjuhtide) 1969. aasta otsusele järgnevas Werneri aruandes luuakse EMÜ tollase kuue liikmesriigi vahelise majandus- ja rahaliidu esimene kavand. 1970. aastate alguses see plaan mitmel põhjusel nurjub.
1973
Euroopa Majandusühendusega liituvad Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. EMÜs on nüüd üheksa liikmesriiki.
1979
Üheksa liikmesriigi valitsused ja keskpangad asutavad Euroopa Rahasüsteemi (ERS). Selle peamiseks iseärasuseks on vahetuskursimehhanism (ERM), mis tähendab, et selles osalevate riikide vääringute vahetuskursid on kindlaks määratud, kuid kohandatavad.
1981
Kreeka ühineb Euroopa Majandusühendusega.
1986
Hispaania ja Portugal ühinevad Euroopa Majandusühendusega.
1986
Ühtne Euroopa akt (ÜEA) taaselustab majandus- ja rahaliidu idee.
1988
Euroopa Ülemkogu kinnitab eesmärgi asutada majandus- ja rahaliit (EMU). Selleks luuakse ekspertide komitee, mille eesistujaks on Euroopa Komisjoni tollane president Jacques Delors. Komitee aruandes (Delors’i aruanne) tehakse ettepanek asutada rahaliit kolme järjestikuse etapina.
1989
Algavad läbirääkimised Euroopa Liidu lepingu vastuvõtmiseks. Lepinguga asutatakse Euroopa Liit (EL) ja muudetakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Leping sisaldab sätteid EMU elluviimise ja Euroopa Keskpanga asutamise kohta. Lepingut nimetatakse Maastrichti lepinguks.
1992
Kirjutatakse alla Maastrichti lepingule. Leping sätestab uued koostöövormid liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. Lisades olemasolevale nn ühenduse süsteemile valitsustevahelise koostöö, luuakse Maastrichti lepinguga Euroopa Liit (EL).
1993
Maastrichti leping jõustub 1. novembril pärast ratifitseerimist kõigi kaheteistkümne liikmesriigi poolt.
1995
Austria, Soome ja Rootsi ühinevad Euroopa Liiduga.
1990-1999
Majandus- ja rahaliit viiakse ellu kolmes etapis.
2002
Võetakse kasutusele europangatähed ja -mündid.
2004
1. mail ühinevad Euroopa Liiduga Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
2007
1. jaanuaril ühinevad Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia.
2009
1. detsembril jõustub Lissaboni leping.
2011
Tegevust alustab kolm uut Euroopa finantsjärelevalveasutust: Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve. Need asutused tegutsevad koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis loodi samuti 2011. aastal eesmärgiga tagada finantsstabiilsus ja parandada ELi järelevalveraamistikku.
2013
1. juulil ühineb Euroopa Liiduga Horvaatia.
2014
EKP hakkab täies ulatuses teostama järelevalvet ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide pankade üle. Pangandusjärelevalve veebileht
Lisateavet vaata Euroopa Liidu veebilehelt.