Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne – tutvustav juhend

Viimati ajakohastatud: 19. september 2017

Iganädalases finantsaruandes antakse üldsusele teavet eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide, välisvaluutaoperatsioonide ja investeerimistegevuse kohta.

Aruandluse õiguslik alus

EKPSi põhikirja artiklis 15 on sätestatud, et eurosüsteemi koondbilanss avaldatakse igal nädalal. Iganädalane finantsaruanne annab ülevaate eurosüsteemi varadest ja kohustustest kolmandate osapoolte suhtes, nii nagu neid kajastatakse euroala riikide keskpankade ja EKP kontodel. Eurosüsteemi keskpankade vahelised nõuded ja kohustused (st eurosüsteemisisesed nõuded ja kohustused, nt TARGET2 saldod) on vastastikku tasakaalustavad ning seetõttu neid finantsaruandes ei esitata.

Iganädalase finantsaruande vorm ja sisu on kindlaks määratud EKP suunises EKP/2016/34 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis.

Avaldamisajad

Üldjuhul avaldatakse iganädalane finantsaruanne teisipäeviti kell 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi ja selles sisalduvad andmed on esitatud eelnenud nädala reede seisuga. Sellest üldreeglist on siiski ka erandeid – erinev avaldamisaeg on näiteks esimesel kvartalilõpujärgsel finantsaruandel ning juhul, kui finantsaruande ettevalmistamise ajal on TARGET2 süsteem suletud. Aruandes antakse ülevaade põhilistes bilansikirjetes toimunud muutustest, koondnäitajatest ja muudest asjakohastest küsimustest.

Kui iganädalane finantsaruanne on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, siis sellele lisatud selgitavad märkused avaldatakse ainult inglise keeles.

Raamatupidamistavad

Üldpõhimõtted

Suunises EKP/2016/34 on sätestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eeskirjad. Neid tuleb järgida kõigi eurosüsteemi operatsioonide seisukohalt oluliste kirjete puhul.

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

Iganädalane finantsaruanne kajastab eurosüsteemi varade ja kohustuste väärtust kooskõlas suunisega EKP/2016/34.

Varade ja kohustuste väärtuse hindamine

Kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberipositsioonide ümberhindamine toimub kehtivate turukursside ja -hindade alusel iga kvartali lõpus. Erandiks on väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, turukõlbmatud väärtpaberid ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid, mida kajastatakse raamatupidamises amortiseeritud soetusmaksumuse alusel. Amortiseeritud soetusmaksumuse alusel kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena ja nende väärtuse langust kontrollitakse.

Ümberhindamise alus

Väärtpaberite, intressimäära vahetustehingute, futuuride, intressiforvardite ja muude intressitoodete (välja arvatud optsiooni tunnustega väärtpaberid) ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Välisvaluutapositsioonide (sh Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eriarveldusühikud) ümberhindamine toimub vääringute kaupa.

Kvartalilõpu ümberhindlused

Kvartalilõpu ümberhindluste netomõju näidatakse kvartali lõpule järgnevas iganädalases finantsaruandes kõigi bilansikirjete puhul eraldi. Kvartali jooksul kirjendatakse kõik eurosüsteemi tehtud operatsioonid tehingukursside ja -hindadega. See võimaldab jälgida kvartali vältel eurosüsteemi operatsioonide arengut rahavoogude alusel. Samal ajal väljendatakse korrapäraselt ümberhindamisele kuuluvate bilansikirjete kvartalilõpu seisu turuväärtuses, et kajastada tegelikku majandusolukorda.

Tulude kajastamise eeskirjad

Kvartalilõpu ümberhindlusest tulenevat realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole. Kui realiseerimata kahjum ületab asjaomasel ümberhindluskontol olnud varasemat ümberhindluskasumit, kajastatakse seda aasta lõpu seisuga kasumiaruandes. Sellist kajastatud kahjumit ei tasaarveldata järgmistel aastatel uue realiseerimata kasumiga. Väärtpaberite, välisvaluuta või kullapositsiooni ümberhindlusest tulenevat realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või vääringutega seotud realiseerimata kasumiga. Kirjeldatud põhimõtted võtavad arvesse nii läbipaistvuse kui ka tulude konservatiivse kajastamise nõuet.

Bilansi koosseis

Bilansistruktuuri käsitlevas jaos antakse ülevaade iganädalases finantsaruandes sisalduvatest põhilistest bilansikirjetest. Üksikasjalikku teavet kõigi bilansikirjete kohta saab suunise EKP/2016/34 IV lisast.

Finantsaruande sisu

Üldine ülevaade

Iganädalane finantsaruanne annab ülevaate eurosüsteemi keskpankade (sh kõigi keskpankade filiaalide) varadest ja kohustustest kolmandate osapoolte suhtes. See ei hõlma varasid ja kohustusi, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse või ettevõtetesse, kus euroala riikide keskpankadel on kapitaliosalus. Eurosüsteemi keskpankade vahelised nõuded ja kohustused (st eurosüsteemisisesed nõuded ja kohustused, nt TARGET2 saldod) on vastastikku tasakaalustavad ning seetõttu neid finantsaruandes ei esitata.

Bilansistruktuur

Iganädalases finantsaruandes eristatakse euroala residente euroalavälistest residentidest kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste statistikastandarditega. Samuti tehakse vahet välisvääringus ja eurodes nomineeritud kirjetel. Peale selle eristatakse finantssektoriga seotud positsioone (nt kohustuste kirje 3 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”) valitsussektori ja teiste osapooltega seotud positsioonidest (nt kohustuste kirje 5 „Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees”).

Saldod esitatakse aruandepäeva lõpu seisuga ning (tehingutest või kvartalilõpu ümberhindlusest tulenevad) muudatused võrdluses eelnenud nädalaga. Kõigi bilansikirjete maht esitatakse miljonites eurodes, kuid finantsaruandele lisatud selgitavates märkustes väljendatakse kirjete mahtu miljardites eurodes (välja arvatud kuld ja kullaga seotud nõuded, mille suurus esitatakse miljonites eurodes).

Valdava osa iganädalases finantsaruandes sisalduvate andmete kohta on kättesaadavad ka pikaajalised andmeseeriad.

Iganädalase finantsaruande selgitavad märkused

Selgitavates märkustes käsitletakse peamiselt muudatusi, mis on eelnenud nädalaga võrreldes toimunud rahapoliitiliste ja välisvaluutaoperatsioonide teostamise tulemusena. Käesolevas jaos antakse ülevaade põhilistest bilansikirjetest, mida iganädalase finantsaruande selgitavates märkustes käsitletakse.

Kuld ja nõuded kullas (varade kirje 1): eurosüsteemi keskpankade kullapositsioon (nii füüsiline kui ka mittefüüsiline kuld) eelnenud kvartalilõpu turuväärtuses ning alates eelnenud kvartali lõpust arveldatud (ostu- ja müügi)tehingute väärtus. Ehkki „Kuld ja nõuded kullas” ei moodusta osa eurosüsteemi netopositsioonist välisvääringus, kuulub see siiski eurosüsteemi ametlike reservide hulka.

Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus (varade kirjed 2 ja 3, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 7, 8 ja 9)[1]: kõik kliendi- ja portfellitehingud välisvääringus (sh IMFi eriarveldusühikud) nii euroala kui ka euroalaväliste residentidega, ning likviidsust lisavad välisvaluutaoperatsioonid euroala residentide kasuks. Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus hõlmab välisvaluutakomponenti eurosüsteemi ametlikes reservides, mida on eelkõige vaja, et toetada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel.

  • Varade kirje 2.1 „Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile” kajastab liikmesriikide nõudeid, mis tulenevad nende osalusest IMFis, neile kuuluvatest SDRidest ning osalusest IMFi programmides. Varade kirjega 2.1 on seotud kohustuste kirje 9 „Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute (SDR) vastaskirje”, mis kajastab asjaomastele liikmesriikidele algselt jaotatud SDRide summat.
  • Varade kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ning muud välisvarad” hõlmab valdavat osa eurosüsteemi ametlikke välisvaluutavarasid ning koosneb peamiselt hoiustest ja väärtpaberiinvesteeringutest euroalavälistes riikides asuvate vastaspoolte juures. Euroala riikides asuvad välisvaluutavarad esitatakse varade kirjes 3 „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”.

Eurosüsteemi netolaenud krediidiasutustele (varade kirje 5, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 4)[2] näitavad, kui palju on vastaspooled kasutanud eurosüsteemi likviidsust lisavaid operatsioone (v.a likviidsust vähendavad instrumendid).

Varade kirje 5 „Rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele” jaguneb kuueks allkirjeks ja kajastab likviidsust lisavaid rahapoliitilisi laenuoperatsioone, mida eurosüsteem on kasutanud.

  • Varade kirje 5.1 „Põhilised refinantseerimisoperatsioonid”[3] osutab korrapärastele likviidsust lisavatele avaturu laenuoperatsioonidele, mida eurosüsteem viib ellu pöördtehingutena. Põhilisi refinantseerimisoperatsioone sooritatakse iganädalaste tavapakkumismenetluste kaudu ning nende tähtaeg on tavaliselt üks nädal.
  • Varade kirje 5.2 „Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid”[4] hõlmab likviidsust lisavaid igakuiseid pöördtehinguid, mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud.
  • Varade kirje 5.3 „Tasanduspöördtehingud” hõlmab selliseid ühekordseid turuoperatsioone, mille abil soovitakse juhtida intressimäärasid ja likviidsusolukorda turul ning eelkõige leevendada turu likviidsuse ootamatust kõikumisest tingitud mõju intressimääradele.
  • Varade kirje 5.4 „Struktuursed pöördtehingud” hõlmab likviidsust lisavaid avaturu pöördtehinguid, mida eurosüsteem teeb peamiselt selleks, et kohandada finantssektori struktuurset likviidsuspositsiooni eurosüsteemi suhtes.
  • Varade kirje 5.5 „Laenamise püsivõimalus” kajastab eurosüsteemi püsivõimalust, mida vastaspooled võivad kasutada, et saada liikmesriigi keskpangalt kõlblike varade vastu eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu.
  • Varade kirje 5.6 „Lisatagatise nõuetega seotud krediit” võib tuleneda vastaspooltele antavate muude laenudega seotud tagatiste väärtuse suurenemisest. Sel juhul võivad keskpangad ülemäärase summa vastaspoolele tagastada.

Kohustuste kirje 2.2 „Hoiustamise püsivõimalus” kajastab eurosüsteemi püsivõimalust, mida vastaspooled võivad kasutada üleööhoiusteks, millelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga intressi. (Seda allkirjet tuleks vaadata koos varade allkirjega 5.5 „Laenamise püsivõimalus”. Kui hoiustamise püsivõimalust saab kasutada ülemäärase likviidsuse lühiajaliseks paigutamiseks, siis laenamise püsivõimalus võib aidata katta lühiajalist likviidsuspuudujääki.)

Kohustuste kirje 2.3 „Tähtajalised hoiused”: tähtajaliste hoiuste kaasamine on peenhäälestuseks kasutatav rahapoliitika instrument, mille eesmärk on vähendada likviidsust turul või tasakaalustada likviidsust kohustusliku reservi arvestusperioodi viimasel päeval.

Kohustuste kirje 2.4 „Tasanduspöördtehingud” kajastab eurosüsteemi erakorralisi avaturuoperatsioone, mille põhieesmärk on vähendada likviidsuse ootamatut sissevoolu turgudele. Selle ekvivalent varade poolel on kirje 5.3 „Tasanduspöördtehingud”.

Kohustuste kirje 2.5 „Lisatagatise nõuetega seotud hoiused” võib tuleneda vastaspooltele antavate laenudega seotud tagatiste väärtuse langusest. Sel juhul võib eurosüsteem nõuda vastaspooltelt täiendavat sularaha (või tagatist). Selle kirje ekvivalent varade poolel on kirje 5.6 „Lisatagatise nõuetega seotud krediit”.

Baasraha (kohustuste kirjed 1, 2.1 ja 2.2)[5] hõlmab järgmist:

  • kohustuste kirje 1 „Ringluses olevad pangatähed”, mis kajastab eurosüsteemi keskpankade poolt ringlusse lastud europangatähtede nominaalväärtust;
  • kohustuste kirje 2 „Arvelduskontod (sh kohustuslik reserv)”, mis koosneb peamiselt reservidest, mida krediidiasutused on kohustatud hoidma oma riigi keskpanga kontol. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem võimaldab kasutada perioodi keskmist täitmist, st krediidiasutused peavad täitma kohustusliku reservi nõuet arvestusperioodi jooksul keskmises arvestuses;
  • kohustuste kirje 2.2 „Hoiustamise püsivõimalus” (vt eespool).

Varade kirje 7.1 „Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid” kajastab eurosüsteemi valduses olevaid väärtpabereid, mis on ostetud allpool loetletud varaostukavade raames.

  • Kaetud võlakirjade ostukava käivitati 2009. aasta juulis ning selle raames tehtavad ostud viidi täielikult lõpule 2010. aasta juuniks.
  • Kaetud võlakirjade teine ostukava tehti teatavaks 2011. aasta oktoobris ning viidi kavakohaselt lõpule 2012. aasta oktoobris.
  • Väärtpaberituruprogramm, mis hõlmab euroala avaliku sektori võlaväärtpabereid, sai alguse 2010. aasta mais ning lõpetati 2012. aasta septembris. Selleks et väärtpaberituruprogramm ei mõjutaks likviidsuskeskkonda, absorbeeris eurosüsteem programmi kaudu lisatud likviidsuse uuesti iganädalaste likviidsust vähendavate operatsioonide kaudu, mida tehti kuni 2014. aasta juunini.
  • Kirje 7.1 kajastab ka eurosüsteemile kuuluvaid väärtpabereid, mille eurosüsteem on ostnud laiendatud varaostukava raames, mis hõlmab kaetud võlakirjade kolmandat ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ning ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Nimetatud ostukavasid kavatsetakse jätkata kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Kõiki varade kirjes 7.1 kajastatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel olenemata sellest, kas neid hoitakse tähtajani või mitte. Igal aastal kontrollitakse väärtpaberite väärtuse langust.

Muude küsimuste rubriik võib sisaldada teavet iganädalase finantsaruande bilansikirjetes toimunud märkimisväärsete muutuste kohta, mida ei ole käsitletud selgitavates märkustes.

Näiteks selgitati selles rubriigis raamatupidamises tehtud ümberklassifitseerimist, mille eesmärk oli ühtlustada eurosüsteemi riikide keskpankade poolt avaldatavat teavet euroala krediidiasutustele antud erakorralise likviidsusabi kohta. Kui sellised operatsioonid kujutavad endast tagatud laene, kajastatakse neid iganädalase finantsaruande varade kirjes 6 „Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu”. Samas kirjes esitatakse ka arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud ja pöördrepotehingud, mida tehakse seoses varade kirjes 7 kajastatud väärtpaberiportfellide haldamisega.



[1] Varade kirje 2 (Nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu) ja varade kirje 3 (Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu), millest on maha arvatud kohustuste kirje 7 (Kohustused välisvääringus euroala residentide ees), kohustuste kirje 8 (Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees) ja kohustuste kirje 9 (Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute (SDR) vastaskirje).

[2] Varade kirje 5 (Rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele), millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2 (Hoiustamise püsivõimalus), 2.3 (Tähtajalised hoiused), 2.4 (Tasanduspöördtehingud), 2.5 (Lisatagatise nõuetega seotud hoiused) ja 4 (Emiteeritud võlakirjad).

[3] Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärk on juhtida lühiajalisi intressimäärasid ja likviidsusolukorda ning osutada euroala rahapoliitilisele kursile.

[4] Pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu pakutakse finantssektorile täiendavat pikemaajalist refinantseerimist. Viimastel aastatel on korrapärastele operatsioonidele lisandunud täiendavad likviidsust lisavad pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid eurodes.

[5] Kohustuste kirje 1 (Ringluses olevad pangatähed), kohustuste kirje 2.1 (Arvelduskontod (sh kohustuslik reserv)) ja kohustuste kirje 2.2 (Hoiustamise püsivõimalus).

Kontaktandmed