Menu

Pilguheit möödunud aastale

** Sissejuhatav tekst on seotud EKP tegevusega 2019. aastal ja vormistati lõplikult enne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku algust. Pärast seda on majanduse olukord ja EKP poliitikameetmed märkimisväärselt muutunud. EKP teeb oma mandaadi piires kõik vajaliku, et euroala kriisist läbi aidata. **

2019. aastal möödus 20 aastat ühisraha euro kasutuselevõtust. Novembris tehtud Eurobaromeetri uuring näitas, et euroala kodanike toetus eurole on kõigi aegade suurim (76%).

Euroala majanduskasv pidurdus 2019. aastal veelgi, aeglustudes 1,9%-lt 2018. aastal 1,2%-le 2019. aastal. Jätkuvalt toetasid kasvu soodsad rahastamistingimused, tööhõive edasine suurenemine ning euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss, ehkki samal ajal pärssis maailmakaubandusega seotud ebakindlus kõige suuremal määral töötleva tööstuse sektorit ja investeeringuid.

Euroala tööturg paranes 2019. aastal jätkuvalt. Töötuse määr alanes 7,6%-le ning palgakasv oli stabiilne ja püsis ligikaudu oma pikaajalise keskmise tasemel.

Koguinflatsioon euroalal oli 2019. aastal keskmiselt 1,2% võrreldes 1,8%ga 2018. aastal. Inflatsiooni aeglustumine kajastas kahe volatiilsema komponendi (energia ja toiduained) väiksemat mõju. Ilma nende komponentideta oli inflatsioon 2019. aastal keskmiselt 1,0% ehk sama mis eelmisel kahel aastal.

Sellest lähtudes otsustas EKP nõukogu 2019. aastal muuta rahapoliitilist kurssi veelgi toetavamaks kolmes järjestikuses etapis. Selle raames tehti otsused suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uue seeria, EKP eelkommunikatsiooni tõhustamise ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alandamise kohta ning varaostukava jätkamise kohta. 2019. aasta lõpus ilmnesid mõningad esimesed märgid kasvudünaamika stabiliseerumisest ja alusinflatsiooni tagasihoidlikust kiirenemisest.

Poliitikameetmete hindamise protsessi raames võtab EKP nõukogu arvesse ka meetmete võimalikke kõrvalmõjusid. Sellest lähtudes võeti rahapoliitika mõju pangapõhise ülekandumise toetuseks kasutusele reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem, milles osa pankade hoitavast ülelikviidsusest vabastatakse hoiuste püsivõimaluse negatiivsest intressimäärast.

Euroala pankade jaoks on jätkuvalt probleemiks madal struktuurne kasumlikkus, ehkki sektor on piisavalt kapitaliseeritud (esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,2%). Ulatuslik riskide võtmine finants- ja kinnisvaraturgudel suurendas 2019. aastal jätkuvalt varahindade haavatavust, samal ajal kui kasvavas pankadevälises finantssektoris riskid jätkuvalt suurenesid. Euroala riigid rakendasid EKPga konsulteerides mitmeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, et maandada süsteemseid riske ja tagada vastupanuvõimet riskidele.

Eurosüsteem jätkas jõupingutusi maksesüsteemide sujuva töö tagamiseks. Selle raames tehti ettevalmistusi TARGET2 asendamiseks uue tipptasemel reaalajalise brutoarveldussüsteemiga ning võeti vastu uus jaemakseteenuste strateegia. Strateegia toetab kaupmehe juures tehtavate maksete jaoks üleeuroopalise turupõhise lahenduse väljatöötamist, et edendada ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) edukat toimimist.

Alates 2. oktoobrist 2019 avaldatakse uut euroala rahaturgude üleöötehingute viiteintressimäära (euro lühiajaline intressimäär €STR), mis võetakse EONIA asemel täies ulatuses kasutusele 2022. aasta jaanuariks. €STRi igapäevane koostamine on toiminud hästi ja metoodika on osutunud usaldusväärseks.

EKP analüüsib edaspidigi põhjalikult kliimamuutuste mõju hinnastabiilsuse väljavaatele ja finantssüsteemile. Vaadeldakse laenuportfellide CO2-mahukust ning töötatakse välja analüüsiraamistik kliimariski stressitesti katseanalüüsi tegemiseks euroala pangandussektoris. EKP toetab jõupingutusi kliimamuutuste vastases võitluses oma investeerimisotsuste ja keskkonnaalase tegevuse kaudu. Süsinikdioksiidi heitkoguseid ja energiatarbimist töökoha kohta on aastatel 2008–2018 vähendatud vastavalt 74% ja 54%.

2019. aastal hakati taas rohkem tähelepanu suunama suhtlusele laiema üldsusega kui üksnes finantsturud ja eksperdid ning kuulatakse hoolikamalt inimeste tõstatatud murekohti. Selliste algatuste hulgas võiks nimetada #EUROat20 viktoriini, EKP erinevaid teemakäsitlusi videoklippides ning igakuiseid veebisaateid.

Frankfurt Maini ääres, mai 2020

Christine Lagarde

EKP president


Aasta arvudes


1 Inflatsioonisurve vähenemine aeglustas euroala majandustegevust

Pärast kõrgpunkti saavutamist 2018. aasta keskel aeglustus maailmamajandus 2019. aastal märkimisväärselt, kuna kaubandusega seotud ebakindlus suurenes järsult. Aeglustumine oli ulatuslik ja toimus paljudes riikides ühtmoodi. Seetõttu kahanes euroala majanduskasv veelgi: eelmise aasta 1,9%-lt 1,2%-le. 2019. aasta kasvu aeglustumise põhjustas ennekõike rahvusvahelise kaubanduse vähenemine, mis oli tingitud kestvast üleilmsest ebakindlusest. Samal ajal leevendasid aeglustumise mõju soodsad rahastamistingimused, suurenev tööhõive ja palgakasv, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv, ehkki aeglasem hoogustumine. Euroala tööturgude olukord jätkas paranemist, samal ajal kui tootlikkuse kasv aeglustus märgatavalt. Inflatsioonisurve jäi üldiselt tagasihoidlikuks. Koguinflatsioon kahanes väiksema energia- ja toiduainehindade inflatsiooni tõttu 1,2%-le, samal ajal kui alusinflatsioon oli endiselt madalal tasemel. Soodsad rahastamistingimused toetasid endiselt laenu- ja rahapakkumise kasvu. Euroala valitsuste võlakirjade tootlus vähenes märkimisväärselt, kuid euroala aktsiahinnad tõusid ennekõike tänu madalamatele diskontomääradele. Kodumajapidamiste jõukust toetas reaal- ja finantsvarade väärtuse suurenemine.


1.1 Maailmamajandus aeglustus märkimisväärselt

Maailmamajandus aeglustus 2019. aastal märkimisväärselt; aeglustumine oli ulatuslik ja paljudes riikides ühesugune

Üleilmne majanduskasv pidurdus 2019. aasta jooksul järsult. Pärast 2018. aasta keskpaigas saavutatud kõrgpunkti aeglustus maailmamajandus märkimisväärselt. Selle kasvumäär oli ajaloolisest keskmisest palju madalam ja ülemaailmsele finantskriisile järgnenud aja jooksul nõrgim (vt joonis 1). See üleilmne aeglustumine oli ulatuslik ja paljudes riikides ühesugune. Suurtes arenenud majandusega riikides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Jaapanis, väljendus see keskmisest kõrgemate kasvumäärade langusesse pöördumises. Hiinas langes kasvumäär kõige madalamale tasemele alates 1990. aastast ning oli praegu prognoositud potentsiaalse määra ligidal. Teistes arenevates riikides oli kasv üldiselt tagasihoidlik. See kajastas osaliselt aeglast taastumist hiljutistest majanduslangustest.

Joonis 1

Üleilmne SKP kasv

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Piirkondlikud koondnäitajad arvutatakse ostujõu pariteediga korrigeeritud SKPd kasutades. Pidevjooned tähistavad andmeid kuni 2019. aasta neljanda kvartalini. Kriipsjooned näitavad pikaajalist keskmist (alates 1999. aasta esimesest kvartalist kuni 2019. aasta neljanda kvartalini). Viimased andmed pärinevad 10. märtsist 2020.

Maailmamajanduse aeglustumise taga olid töötleva tööstuse toodangu mahu vähenemine ning kaubanduse ja investeeringute kasvu märkimisväärne aeglustumine. Teenindussektori toodang vähenes seevastu väiksemal määral tänu tarbimise suhteliselt kiirele kasvule ja tööturgude olukorra jätkuvale paranemisele.

Kaubanduse ja investeeringute kasv vähenes 2019. aastal märgatavalt kaubandusega seotud ebakindluse järsu suurenemise tõttu

Kaubandusega seotud ebakindlus suurenes järsult ning jäi kõrgele tasemele, nõrgestades maailmamajandust. Mitmesugustest näitajatest nähtus, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelised kaubanduspinged suurenesid.[1] Mõlemad riigid tõstsid oma kahepoolse kaubanduse tariife. 2019. aasta lõpuks kehtisid enamikule USA ja Hiina vahelisele kaubandustegevusele suuremad tariifid. Kaubandusega seotud ebakindlus vähenes pisut detsembris, kui riigid teatasid, et on pärast oktoobri keskpaigast kestnud lisaläbirääkimisi jõudnud esimese etapi kaubanduskokkuleppeni. Kokkulepe allkirjastati 15. jaanuaril 2020. Teravnenud kaubanduspingete taustal vähendas tariifide tõstmine järsult kaubandust, samal ajal kui süvenenud ebakindlus ja halvenev majandusmeeleolu takistasid 2019. aastal investeeringute kasvu (vt joonis 2).

Joonis 2

Üleilmse kaubanduse kasv

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Allikad: Haver Analytics, riikide andmed ja EKP arvutused.
Märkused. Üleilmse kaubanduse kasv on üleilmse impordi, sh euroala impordi kasv. Pidevjooned tähistavad andmeid kuni 2019. aasta neljanda kvartalini. Kriipsjooned näitavad pikaajalist keskmist (alates 1999. aasta neljandast kvartalist kuni 2019. aasta neljanda kvartalini). Viimased andmed pärinevad 10. märtsist 2020.

Koguinflatsioon vähenes, kuid alusinflatsioon jäi üldiselt stabiilseks

Üleilmne inflatsioon oli 2019. aastal tagasihoidlik. See on märk maailmamajanduse kehvast kasvutempost (vt joonis 3). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides kukkus iga-aastane tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon langevate energia- ja toiduainehindade inflatsiooni aeglustumise tõttu 2018. aasta teise poole 3%-lt 2019. aasta detsembris 2,1%-le. Alusinflatsioon (v.a energia- ja toiduainehindade inflatsioon) püsis aasta jooksul suhteliselt stabiilselt 2% juures.

Joonis 3

OECD inflatsioonimäärad

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta detsembrist.

Naftahinnad kõikusid naftatarne dünaamika ja üleilmse nõudlusega seotud ootuste tõttu

Naftahinnad olid aasta jooksul muutlikud. Neid mõjutasid aasta esimesel poolel naftatarne dünaamika ja teisel poolel üleilmse nõudlusega seotud ootused. Naftahind kõikus 2019. aastal vahemikus 53–74 USA dollarit barreli eest. Aasta esimesel poolel soodustasid naftahinna tõusu OPEC+ (suurimate naftatootjate organisatsioon) oodatust suuremad tootmiskärped, aga ka geopoliitilised pinged. Aasta teisel poolel põhjustasid naftahindade languse kaubanduspingetest tingitud mured ja nende võimalik mõju maailmamajandusele. 14. septembril toimunud droonirünnak põhjustas Saudi Araabias tarnekatkestuse, mille mõju oli aga lühiajaline, kuna suured varud ja tootmisvõimsuse kiire taastamine aitasid lööki pehmendada.

Euro nõrgenes euroala kaubanduspartnerite valuutade suhtes

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss langes 2019. aasta jooksul umbes 1,6% (vt joonis 4). Kahepoolses mõttes oli selle põhjuseks euro nõrgenemine USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes. Ka euro ja naelsterlingi vahetuskurss langes, kuid kõikus 2019. aasta jooksul märkimisväärselt, ennekõike Brexiti suunamuutuste tõttu.

Joonis 4

Euro vahetuskurss

(päevased andmed; 1. jaanuar 2015 = 100)

Allikad: Bloomberg, Hamburg Institute of International Economics (HWWI), EKP ja EKP arvutused.
Märkused. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 38 peamise kaubanduspartneri suhtes. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

Üleilmse majanduskasvu väljavaadet ohustasid halvenemisriskid

2019. aasta lõpus ennustati maailmamajanduse kasvu aeglustumist, kuna arenenud majandusega riikides jõudis majandustsükkel küpsesse faasi ning Hiina läks järk-järgult üle väiksemale kasvule, samal ajal kui teiste areneva majandusega riikide taastumine oli endiselt ebastabiilne. See väljavaade polnud kindel ja kõike arvesse võttes ohustasid üleilmset majandustegevust halvenemisriskid.[2] Üleilmse majandustegevuse aeglustumine võib kiireneda, kuivõrd töötleva tööstuse nõrkused kanduvad edasi teenindussektorisse. Hiinas võib järsem aeglustumine avaldada maailmamajandusele suuremat mõju ja kaubandussõja ägenemine võib võimendada negatiivset mõju, mis avaldub üleilmsetele kaubandusvoogudele. Nimelt ähvardas eriti Euroopat oht, et Ameerika Ühendriigid kehtestavad mõnele kaubale mitmes riigis kaubandustariifid. Üldiselt võivad suurenenud geopoliitilised pinged avaldada üleilmsele kasvule ja kaubandusele negatiivset mõju. Mis puudutab ELi ja Ühendkuningriigi tulevast suhet, siis hoolimata Ühendkuningriigi korrakohasest lahkumisest Euroopa Liidust valitseb ebakindlus ning endiselt püsis oht, et läbirääkimiste tulemused võivad olukorda halvendada. Peale selle võib üleilmsete finantsturgude järsk ümberhindamine vähendada üleilmset riskivalmidust ja mõjutada reaalset majandustegevust.


1.2 Euroala majanduskasv aeglustus, kuid tööturud paranesid samal ajal edasi

Euroala aastane SKP reaalkasv vähenes 2019. aastal veelgi: eelmise aasta 1,9%-lt 1,2%-le (vt joonis 5). Võrreldes kasvu aeglustumisega aastal 2018, mille taga oli nii välis- kui ka sisenõudluse väike kasv, oli 2019. aasta kasvu aeglustumine ennekõike põhjustatud rahvusvahelise kaubanduse märgatavast vähenemisest kestva üleilmse ebakindluse tõttu. Samal ajal toetasid soodsad rahastamistingimused, suurenev tööhõive ja palgakasv, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) hoogustumine endiselt euroala majanduse kasvu.

Joonis 5

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. 2019. aasta neljanda kvartali SKP aastakasvu andmed näitavad esialgset kiirhinnangut, samal ajal kui komponentide viimased andmed pärinevad 2019. aasta kolmandast kvartalist.

Riigisisese suunitlusega sektorid olid 2019. aastal vastupidavamad

2019. aasta majanduskasvu toetasid teenindus- ja ehitussektor, mis olid endiselt vastupidavad tänu euroala suurele sisenõudlusele. Euroala tööstussektori aktiivsus vähenes veelgi (vt joonis 6). See kajastas välisnõudluse vähenemise negatiivseid tagajärgi. Märke sellest, et väiksem välisnõudlus mõjutas 2019. aastal teenuseid, oli seevastu vähe.[3]

Joonis 6

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(indeks: I kv 2010 = 100)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta kolmandast kvartalist.

Sisenõudlus avaldas ka 2019. aastal euroala kasvule positiivset mõju tänu soodsatele rahastamistingimustele ja tööturgude olukorra paranemisele. Eratarbimine ja tarbijate hoiakud jäid 2019. aastal tugevaks (vt infokast 1). Kodumajapidamiste kulutusi kergitasid tööhõive ja palgakasv, tänu millele suurenes tööst saadav kogutulu. Pärast 2018. aastal alanud järkjärgulist aeglustumist jäid äriinvesteeringud 2019. aastal mõõdukale tasemele. Väliskeskkonna dünaamilisuse vähenemine ja suurenenud üleilmne ebakindlus pärssisid ettevõtete investeerimisotsuseid. Hoolimata sellest ning ettevõtete kasumlikkuse tagasihoidlikust arengust ja tootmisvõimsuse rakendatuse vähenemisest aitasid äriinvesteeringud endiselt kaasa majanduskasvule, mida toetasid ka soodsad rahastamistingimused. Ennekõike suurenesid investeeringud intellektuaalomandiõigustega seotud toodetesse, mis kipuvad olema muutlikud.[4] Samal ajal hakkasid eluasemeinvesteeringud pärast eelmiste aastate tugevat ja pikaajalist taastumist vähenema ning euroala eluasemeturgude kasv pidurduma. See aeglustumine kajastas ennekõike üha siduvamaid eluasemepakkumiste piiranguid – eriti seoses tööjõupuuduse, õiguslike kitsaskohtade ja võla vähendamise protsessiga –, mis pärssisid 2019. aasta jooksul ehitussektori kasvu.

Infokast 1
Tarbimine jäi aktiivseks ja kodumajapidamiste meeleolu kindlaks

2019. aastal jäid teenindus- ja jaemüügisektorid üldjoontes vastupidavaks, kuigi kasv neis sektorites mõnevõrra pidurdus ja euroala majandus aeglustus. Eratarbimine on teenindus- ja jaemüügisektori nõudluse oluline osa. Seda silmas pidades vaadeldakse siinses infokastis lähemalt euroala tarbijate kindlustunnet, võttes arvesse tarbijate kulutuste suhtelise vastupidavuse põhjuseid.

Tarbijate hoiakud stabiliseerusid ja püsisid tugevamad kui teistes sektorites

Majanduskasvu aeglustumine 2019. aastal kajastas ennekõike rahvusvahelise kaubanduse nõrgenemist ning üleilmse ebakindluse suurenemist, mis mõjutas kõige rohkem euroala tööstussektorit. Samal ajal jäid teenindussektor ja jaemüügisektor kasvu mõningasest pidurdumisest hoolimata vastupidavaks. Seda on näha joonisel A, mis kujutab hoiakuid euroala majanduse erisugustes sektorites. Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaator (ESI) on tööstussektori (v.a ehitus) (40% osakaal), teenindussektori (30%), ehitussektori (5%), jaemüügisektori (5%) ja kodumajapidamiste (20%) usaldusväärsuse kaalutud keskmine. Nagu näha, on aeglustumine olnud riigisisese suunitlusega sektorites (st ehitussektor, teenindussektor, jaemüügisektor ja kodumajapidamised) palju vähem märgatav kui tööstussektoris.

Joonis A

Euroala majandususaldus sektorite kaupa

(standardiseeritud protsendimäärades)

Allikad: Euroopa Komisjon ja EKP arvutused.

Eratarbimine püsis 2019. aastal üldiselt stabiilne

Eratarbimise kasvu toetas 2019. aastal reaalse kasutatava tulu jätkuv kasv, mida omakorda toetas vastupidav tööturg. Töötajate sissetulekud kosusid nii jätkuva palgatõusu kui ka tööhõive suureneva, kuid üha aeglustuva kasvu toel. Lisaks oli otsestel maksudel, sotsiaalmaksetel ja ülekannetel sissetulekute kasvule tõenäoliselt väike positiivne mõju – erinevalt 2018. aastast, mil need sissetulekute kasvu pärssisid (vt joonis B). 2015. aastast positiivsena püsinud äritegevuse kasumi ja omanditulu panus, mis on tavaliselt majandustegevusega tihedalt seotud, muutus 2019. aastal aga veidi negatiivseks.

Joonis B

Reaalne eratarbimine ja kasutatav tulu

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Tarbijate kindlustunde tegurid

Komisjoni tarbijausalduse indeks koosneb varasema finants- ja majandusarengu, aga ka 12 kuud ette tehtud tulevaste arenguprognooside hoiakutega seotud nelja allindeksi keskmisest (vt joonis C).[5] Üks allindeks on seotud riigi üldise majandusolukorra hindamisega ja teised käsitlevad kodumajapidamiste finantsolukorda. Nende allindeksite arengut vaadates on näha, et kodumajapidamistel oli oma olukorrast suhteliselt positiivsem arvamus, kajastades ennekõike tööturu jätkuvat vastupidavust, mis on kodumajapidamiste sissetulekuid majanduskasvu aeglustumise eest suures osas kaitsnud.

Joonis C

Eratarbimine ja tarbijate kindlustunne

(aastane muutus protsentides; standardiseeritud protsendimäärad)

Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon ja EKP arvutused.
Märkus. Küsitlustulemused on standardiseeritud eratarbimise iga-aastase kasvu keskmise ja standardhälbega alates 2010. aastast.

Jõuline areng tööturul ning palgakasv koos soodsate finantstingimuste ja kodumajapidamiste paraneva finantsseisundiga selgitavad, miks euroala tarbijate kindlustunne püsis 2019. aastal kõrgel tasemel, toetades nõnda eratarbimist. Vastupidava sisenõudluse ja nõrga välisnõudluse kontekstis jälgib EKP edaspidigi sissetulevaid andmeid hoolikalt, et hinnata välissektori negatiivse mõju sisesektorile üle kandumise riski.

Välissektori panus euroala toodangusse oli 2019. aastal netoarvestuses negatiivne. Langus oli ulatuslik ennekõike kapitalikaupade ja autode ekspordi kehvade tulemuste tõttu; ainus erand oli eksport Ameerika Ühendriikidesse, mis kasvas aeglasemalt. Samuti vähenes euroalasisene kaubandus. Sealjuures mõjutas langus ennekõike vahekaupu, mis kajastab euroala tootmisahelate väärtuse kahanemist.

Euroala tööturud jätkasid paranemist, ent tootluse kasv aeglustus samal ajal märgatavalt

Euroala tööturg paranes 2019. aastalgi

Euroala tööturg paranes 2019. aastalgi edasi (vt joonis 7). See paranemine oli 2019. aastal üks majandustegevuse põhitoetajaid.

Sünteetilistel tööturunäitajatel põhineva analüüsi kohaselt oli tööturu aktiivsus 2019. aasta teises kvartalis kriisieelse kõrgpunkti lähedal. Lisaks oli tööturu kasv pikaajalisest keskmisest endiselt suurem, olgugi et see on viimasel ajal mõningal määral aeglustunud.[6] Tööturu tulemuslikkus paranes tänu tööjõupakkumise pidevale suurenemisele, mis kajastas osaliselt vanemaealiste töötajate osakaalu kasvu. Viimase põhjuseks olid varasemad reformid, mille käigus tõsteti riiklikku pensioniiga.[7]

Joonis 7

Tööturunäitajad

(protsendina tööjõust; kvartaalne kasvumäär; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta neljandast kvartalist.

Tööhõive suurenes 2019. aastal 1,2% võrra, mis on SKP kasvu arenguga võrreldes tugev tulemus. Tööviljakuse kasv tööga hõivatud isiku kohta oli pärast 2018. aasta 0,4% kasvu 2019. aastal 0,0%.[8] Tööpuuduse määr langes tööjõupakkumise suurenemisest hoolimata ning küündis 2019. aastal 7,6%ni, mis on lähedal 2007. aastal täheldatud määrale. Sellegipoolest olid tööpuuduse määrade erinevused euroala riikide vahel endiselt suured.

Digitaalmajandus vajab järelevalvet

Digiüleminek mõjutab rahapoliitika jaoks olulisi muutujaid

Erialakirjanduse kohaselt mõjutab digiüleminek mitmesuguseid rahapoliitika jaoks olulisi majanduslikke muutujaid. Empiirilised tõendusmaterjalid digiülemineku toime kohta viitavad, et see võib suurendada aktiivsust ja tootlikkust, kuid selle üldine mõju inflatsioonile ei ole veel selge.[9] 2019. aastal jäi Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi andmetel ELi riikide majanduse digitaliseerituse määr vahemikku 40 (kõige vähem digitaliseeritud) kuni 70 (kõige digitaliseeritumad riigid) (vt joonis 8). Kuigi ELi riikide tulemused olid ühenduvuse poolest üldjoontes sarnased, olid erinevused inimkapitali, interneti kasutamise, digitehnoloogia integreerimise ja digitaalsete avalike teenuste alal suuremad.

Joonis 8

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks 2019

Allikas: Euroopa Komisjon.

Struktuuripoliitika peaks aitama põhiprobleeme lahendada

Poliitikasoovitusi rakendati 2019. aastal tagasihoidlikult

Euroala riikides tuleb struktuuripoliitika rakendamist märgatavalt tõhustada, et suurendada euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ning tugevdada majanduse vastupanuvõimet. See hõlmab struktuuripoliitikat, mille eesmärk on parandada tööturgude tööd, tihendada kauba- ja ressursiturgude konkurentsi ning täiustada ärikeskkonda.[10] Lisaks on vaja struktuuripoliitikat, et tulla toime praeguste ja tulevaste katsumustega, milleks on näiteks rahvastiku vananemine, digitaliseerimine ja kliimamuutused. Riigipõhised soovitused sisaldavad konkreetse riigi jaoks kohandatud poliitikasoovitusi selle kohta, kuidas edendada majanduskasvu ja vastupanuvõimet. Liikmesriigid võtavad riigipõhised soovitused vastu Euroopa Ülemkogus. 2019. aasta veebruaris leidis Euroopa Komisjon, et 95% poliitikasoovitustest olid kas rakendamata või parimal juhul oli neid rakendatud osaliselt.[11]

Kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika pakkus majandustegevusele mõningat tuge

Euroala valitsemissektori eelarve puudujäägi suhtarv langes pisut tänu kergelt ekspansiivsele eelarvepoliitikale

Euroala eelarvepoliitika[12], mis oli viis aastat üldjoontes neutraalsena püsinud, muutus 2019. aastal kergelt ekspansiivseks (vt joonis 9). Leebem eelarvepoliitiline kurss toetas euroala majandustegevust. See kajastas ekspansiivseid poliitikameetmeid, mida rakendati mõnes suuremas liikmesriigis, ennekõike otseste maksude kärped, aga ka avaliku sektori kulutuste suurendamine. Eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt kerkis euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2019. aastal veidi ehk 0,7%-le SKPst. Eelarve tasakaalu vähenemine peegeldas ekspansiivsemat eelarvepoliitikat, mida aitasid osaliselt leevendada väiksemad intressimaksed, samal ajal kui tsüklilise positsiooni panus jäi üldjoontes muutumatuks.

Joonis 9

Valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Kogu euroala valitsemissektori võla ja SKP suhtarv jätkas 2019. aastal langust ning oli aasta lõpuks 84,5% SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jäi aga paljudes riikides kõrgeks. Üldise võlasuhte alanemist toetasid soodsad kasvu-/intressimäärade vahed ning positiivsed, kuid vähenevad esmased eelarvepositsioonid. Kuigi 2019. aasta lõpus ei kuulunud ükski euroala riik stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa sätete alla, kaasnes Euroopa Komisjoni hinnangul kaheksa euroala riigi – millest paljude võlakordajad olid 100% SKPst või suuremad – 2020. aasta esialgsete eelarvekavadega oht, et rikutakse stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa nõudeid.[13]


1.3 Inflatsioonisurve jäi tagasihoidlikuks

2019. aastal oli euroala koguinflatsioon keskmiselt 1,2% ehk väiksem kui 2018. aastal täheldatud 1,8%.[14] See langus kajastas sisuliselt kahe muutlikuma inflatsioonikomponendi, energia- ja toiduainehindade väiksemat panust. Üks alusinflatsiooni näitajatest, ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) jäi tagasihoidlikuks ning oli aasta lõpu poole toimunud kasvust hoolimata 2019. aastal keskmiselt 1,0% – nagu ka 2018. ja 2017. aastal (vt joonis 10).

Joonis 10

ÜTHI-inflatsioon ja komponentide osakaal

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Koguinflatsioon langes väiksema energia- ja toiduainehindade inflatsiooni tõttu, samal ajal kui alusinflatsioon jäi stabiilselt madalale tasemele

2019. aasta keskmine koguinflatsioon vähenes võrreldes 2018. aastaga ennekõike energiahindade inflatsiooni arengu tõttu. Toiduainehindade koguinflatsiooni panus ÜTHI-koguinflatsiooni vähenes võrreldes 2018. aasta 0,4 protsendipunktiga 2019. aastal 0,3 protsendipunktile. Toiduainehindade koguinflatsiooni aasta jooksul toimunud areng sõltus suuresti töötlemata toiduainete muutliku komponendi arengusuundadest. Töödeldud toiduainete inflatsioon püsis 2019. aastal 1,9% ligidal, mis oli 2018. aasta keskmisest pisut väiksem. Kahe töödeldud toiduainete hinnateguri, toiduainete tootjahindade ja toidutoorme hindade (väljendatuna ELi põllumajandustootjate hindades) tõus viitab sellele, et nende kulude kasv ei kandunud tiheda konkurentsi tingimustes tarbijate tasandil täielikult toiduainehindadesse üle.

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) liikus nagu teisedki alusinflatsiooni näitajad enamiku aastast peamiselt külgsuunas ning jäi 2019. aasta lõpus toimunud väikesest kasvust hoolimata ajaloolisest keskmisest allapoole. Infokastis 2 käsitletakse alusinflatsiooni ja majandustegevuse vastastikust suhet, aga ka üldist majandusarengut pärast üleilmset finantskriisi. Tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste inflatsiooni nõrk areng hoidsid ühe tegurina ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) madalal tasemel. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon oli 2019. aastal keskmiselt 0,3% ning jäi võrreldes 2018. aasta näitajaga ja alates 2015. aastast mõõdetud keskmisega muutumatuks. Hinnakujundusahela eri etappide hinnasurvete näitajatest nähtub, et tarbekaupade tootjahindade aastane muutus jäi aasta jooksul üldjoontes samaks, kuid oli palju suurem kui selle keskmine alates 2015. aastast. See viitab asjaolule, et osa kulude kasvust on korvatud jaemüügietapis. Lisaks oli 2019. aastal tarbekaupade impordihindade aastase muutuse määr erinevalt 2018. aastast positiivne, mis kajastas muu hulgas euro odavnemist. Teenuste hindade inflatsioon oli mõnevõrra muutlik seoses reisiteenuste hinna arenguga, mis oli tingitud statistilisest efektist.[15] Neid kuupõhiseid kõikumisi vaadeldes on näha, et teenuste hindade inflatsioon liikus külgsuunas ning selle keskmine jäi 2019. aastal 1,5% juurde ehk 2018. aastaga võrreldes muutumatuks. Alates 2015. aastast arvestatud keskmisest oli see vaid napilt kiirem. Üldjoontes jäi teenuste hindade – mis hõlmavad enamasti suurt tööjõukulude osa – tõus endiselt palgakasvule alla.

Infokast 2
Euroala Phillipsi kõver ja tõlgendus sellel kajastuva inflatsiooni hiljutisest arengust

Alates 2013. aastast on ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsinud ajaloolisest keskmisest pidevalt madalamal tasemel. Kuigi seda võib esialgu selgitada majanduse suure loiduse ja muude teguritega, mis leevendavad inflatsioonisurvet, on hiljutisemat nõrkust standardse Phillipsi kõvera raamistikus raskem põhjendada, nagu nähtub inflatsiooni arengu komponentide läbilõikel esinevast seletamatust komponendist joonisel A. Sellepärast on seda fundamentaalset majanduslikku suhet hakatud uuesti tähelepanelikult vaatlema.[16]

Joonis A

Alusinflatsiooni komponentide jaotus Phillipsi kõvera alusel

(aastane muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides; kõik väärtused on väljendatud kõrvalekalletena oma keskmistest muutustest alates 1999. aastast)

Allikas: EKP arvutused.
Märkused. Tulbad näitavad keskmiseid osakaale mitmesuguste mudelite kirjeldustes (vt Bobeica, E. ja Sokol, A., „Drivers of underlying inflation in the euro area over time: a Phillips curve perspective“, EKP majandusülevaade 4/2019). Osakaalud on tuletatud kooskõlas J. L. Yelleni kõnega „Inflation Dynamics and Monetary Policy“ Philip Gamble'i mälestusüritusel Massachusettsi ülikoolis Amherstis 24. septembril 2015.

Inflatsioonimõjurid Phillipsi kõveras

Phillipsi kõver väljendab sisuliselt arusaama, et majandustegevus ning sellega seostatud kauba- ja tööturgude küllastumine peaks mõjutama inflatsiooni. Pärast üleilmset finantskriisi mõjutas inflatsiooni majanduse suur loidus. Lisaks oli euroalal 2011.–2013. aastal teine majanduslangus ning see seletab hästi alusinflatsiooni nõrkust alates 2013. aasta algusest. Isegi kui paljud majandustegevuse ja loiduse mõõdikud oleksid 2018. aastaks saavutanud taas keskmise taseme ning mõni mõõdik oleks lausa ilmutanud liigse nõudluse märke, on alusinflatsioon jäänud alates 1999. aastast mõõdetud keskmisest (1,3%) allapoole.

Inflatsiooni arengu mõistmiseks on majandustegevuse kõrval hädavajalikud ka teised tegurid, nagu näiteks inflatsiooniootused ja välishinnad. Majandustegevuses osalejate inflatsiooniootusi võivad mõjutada paljud tegurid: inflatsiooni hiljutine areng (eriti energiahindade muutused) mõjutab tavaliselt lühiajalisi ootusi, ent siiras mure keskpanga inflatsioonieesmärgi usaldusväärsuse ja saavutatavuse pärast avaldab mõju pikaajalistele ootustele. Neid tegureid on siiski raske empiiriliselt eristada.[17] Nii turu- kui ka küsitluspõhised inflatsiooniootuste näitajad nõrgenesid 2014.–2017. aastal, mis kajastub nende negatiivses panuses alusinflatsiooni nimetatud ajavahemiku jooksul.[18] Viimasel ajal on euroala pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad, ennekõike EKP kutseliste prognoosijate omad, näidanud leebumise märke. Nendele hiljutistele suundumustele omistatav mõju, mis inflatsiooni pidurdab, on aga väiksem.

Välishindade näitajad, nagu nafta ja üldisemad impordihindade indeksid, võivad aidata seletada ettevõtete hinnakujundusotsuseid ning seega ka inflatsiooni arengut – lisaks sellele, mida on juba majandusloiduse ja inflatsiooniootuste abil kirjeldatud. Välishinnad, eriti energiahinnad, kajastuvad koguinflatsioonis tavaliselt kiiresti, kuid paistab, et nende kaudne mõju alusinflatsioonile on viimaste aastate jooksul olnud piiratud.[19] Üldjoontes tundub, et alusinflatsiooni arengut saab standardtegurite alusel 2017. aastani üpris hästi põhjendada, kuid hilisemat nõrkust on selles raamistikus raske selgitada.

Üks võimalik selgitus on, et majandusloiduse standardsed näitajad ei kajasta kõiki majandustegevuse arengusuundi, mis on inflatsiooni puhul olulised. Sellest lähtudes on Jarociński ja Lenza (2018)[20] töötanud välja majandusloiduse näitaja, mis ongi mõeldud inflatsiooni prognoosima. See näitaja viitab palju suuremale majanduslikule loidusele kui standardsem kogutoodangu lõhe näitaja.

Üldjoontes jääb Phillipsi kõver inflatsiooni arengu tõlgendamise ja sellega seotud teabe edastamise juures üheks keskseks elemendiks, kuid seda tuleb täiendada teiste töövahendite ja meetodite abil saadud teabega, eriti alusinflatsiooni hiljutise arengu kontekstis.

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna suurenes 2019. aastal keskmiselt tempos, mis oli 2018. aastal saavutatud keskmisest ja alates 2015. aastast saavutatud keskmisest suurem (vt joonis 11). Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv oli 2019. aastal endiselt jõuline, püsides keskmiselt 2,0% juures ehk 2018. aasta keskmisest pisut madalamal, kuid alates 2015. aastast saavutatud keskmisest kõrgemal tasemel. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu tasakaalustas sotsiaalmaksetega seotud areng,[21] samal ajal kui palgakasv oli 2018. aastaga võrreldes 2019. aastal suurem. See oli kooskõlas tööpuuduse määra edasise vähenemisega hoolimata sellest, et euroala majanduskasv aeglustus (vt punkt 1.2). Töötaja kohta makstava hüvitise jõuline keskmine kasv viitas aga suuremale tööjõu ühikukulu kasvule, kuna tööviljakus jäi 2019. aastal samaks. Peale suurema tööjõu ühikukulu kasvu kajastas SKP deflaatori kasv ka kasumite taastumist (mõõdetuna tegevuse koguülejäägina), mis oli 2018. aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Arvestades sellega, et tööviljakus liikus 2019. aastal külgsuunas, kajastas 2019. aasta kasumikasv tõenäoliselt paremaid kaubandustingimusi ning nende majandussektorite arengut, mida üleilmse majandustegevuse ja kaubanduse aeglustumine vähem mõjutab.[22] Nende alla kuulusid näiteks ehitus- ja kinnisvarasektor, mis näitasid suurt kasvu ka lisandväärtusega deflaatoris. Ehitussektori puhul kasvas see 2019. aastal keskmiselt 4,6%.

Joonis 11

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Pikaajalised inflatsiooniootused vähenesid 2019. aasta jooksul. EKP kutseliste prognoosijate küsitluse kohaselt vähenesid viie eeloleva aasta inflatsiooniootused 2018. aasta neljanda kvartali 1,9%ga võrreldes 2019. aasta neljandas kvartalis 1,7%-le. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, nagu eelolevaks viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär, vähenesid samuti. Need stabiliseerusid aasta lõpu poole, kuid jäid sellegipoolest madalale tasemele.


1.4 Soodsad rahastamistingimused toetasid endiselt laenu- ja rahapakkumise kasvu

2019. aastal mõjutasid euroala finantsturge ennekõike aeglustuva majandustegevuse mõju püsivalt aeglase inflatsiooni tingimustes, poliitikast tingitud väiksema riskivalmidusega seotud ebakindlus aasta mõnel perioodil ning rahapoliitika lisalõdvendamine. Nii rahaturu intressimäärad kui ka pikemaajaliste võlakirjade tootlus kahanesid märkimisväärselt, samal ajal kui aktsiahinnad kasvasid üldkokkuvõttes tänu madalamatele diskontomääradele. Mittefinantsettevõtete välisrahastamise vood jäid 2019. aastal üldjoontes stabiilseks, kuigi 2017. aastal saavutatud viimasest kõrgpunktist märkimisväärselt madalamale tasemele. Ent pankadest laenamine ja võlaväärtpaberite emiteerimine püsisid tänu soodsatele rahastamistingimustele kindlad ning börsil noteerimata aktsiate netoemiteerimine oli ühinemiste ja omandamiste arvu suurenemise toel vastupidav. Pangalaenude kestev laienemine erasektorisse ja M3 hoidmise väikesed alternatiivkulud aitasid säilitada laia rahapakkumise kasvu. Soodsad rahastamistingimused kajastasid EKP toetavat rahapoliitika kurssi ning pangandussüsteemi suutlikkust kanda see toetus üle ettevõtete ja kodumajapidamiste pangalaenude intressimääradesse. Finantsvarade ja kinnisvara väärtuse suurenemine tegi kodumajapidamised jõukamaks, mis omakorda soodustas eratarbimise kasvu.

Euroala riigivõlakirjade tootlus vähenes 2019. aastal märkimisväärselt, kuid on alates septembrist taastunud

Euroala riigivõlakirjade tootlus vähenes 2019. aastal märkimisväärselt ning pikaajaline tootlus langes suvel negatiivseks. See langus kajastas suuremaid muresid seoses euroala majandustegevuse aeglustumise ulatuse ja kestusega ning mõjuga, mida see avaldab inflatsiooni arengule. Euroala madalamaid riskivabu intressimäärasid toetasid ka Ameerika Ühendriikide rahapoliitika lõdvendamine, USA ja Hiina vahelistest kaubanduspingetest ning Brexitist tingitud süvenenud üleilmne riskimeeleolu ning rahaturgude suurenevad ootused, et EKP lõdvendab rahapoliitikat veelgi. Pärast seda, kui EKP teatas septembris rahapoliitika leevendamise paketist, aitasid euroala mõnevõrra positiivsemad makromajandusandmed ja üleilmse riskimeeleolu mõningane stabiliseerumine euroala riigivõlakirjade tootlust järk-järgult taastada. Sellest hoolimata oli euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine tulusus 2019. aasta 31. detsembril 0,28% ehk 2019. aasta 1. jaanuari tasemest 74 baaspunkti madalam. Euroala riikide kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe vahe võrreldes Saksamaa kümneaastaste riigivõlakirjade omaga vähenes (mõnes riigis isegi märkimisväärselt) tänu rahapoliitika ebakindluse taandumisele.

Joonis 12

Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal, USAs ja Saksamaal

(protsentides aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters Datastream ja EKP arvutused.
Märkused. Euroala andmed osutavad kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmisele. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

Euroala aktsiahinnad tõusid tänu madalamatele diskontomääradele

2019. aastal tõusid euroala aktsiahinnad märkimisväärselt. Euroala mittefinantsettevõtete aktsiahindade lai indeks kasvas 2019. aasta jooksul 20,7%, euroala pankade aktsiahindade indeks aga 9,7% (vt joonis 13). Aktsiahindade arengut toetasid ennekõike madalamad diskontomäärad, samal ajal kui tuluootused jäid tagasihoidlikuks ning riskipreemiate muutused – eeskätt need, mis olid seotud USA ja Hiina vahelise kaubandusvaidluse ja Brexiti läbirääkimiste arenguga avaldasid aktsiatele survet.

Joonis 13

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2018 = 100)

Allikas: Thomson Reuters Datastream.
Märkused. EURO STOXXi pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes on esitatud euroala kohta; S&P pankade indeks ja Datastreami turuindeks mittefinantsettevõtete suhtes aga USA kohta. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

Mittefinantsettevõtete pangalaenud ja võlaväärtpaberite emissioon olid stabiilsed

Mittefinantsettevõtete välisrahavood püsisid 2019. aastal üldjoontes stabiilsed ja jäid viimasest, 2017. aasta kõrgpunktist märgatavalt allapoole (vt joonis 14). Sellegipoolest püsisid laenamine pankadest ja võlaväärtpaberite emiteerimine tänu soodsatele rahastamistingimustele kindlad ning noteerimata aktsiate netoemiteerimine oli ühinemiste ja omandamiste arvu kasvu toel vastupidav. Teiste rahastamisallikatega (sealhulgas ettevõtetevaheliste laenude ja kaubanduskrediidiga) seoses täheldati seevastu aeglustumist ning börsil noteeritud aktsiate netoemiteerimine vähenes (mis kajastas omakapitali suuremat maksumust võrreldes muude rahastamisallikatega). Pangalaenude intressimäärad langesid 2019. aastal enneolematult madalale tasemele, mis oli üldiselt kooskõlas turuintressimäärade arenguga.

EKP rahapoliitika lisalõdvendamine 2019. aastal kandus edasi rahastamistingimustesse, mis muutusid soodsamaks. Selle põhjus peitus osaliselt selles, et mõni 2019. aastal rakendatud meede – nagu näiteks kolmas seeria suunatud pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone (TLTRO-III) ja reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem – oli mõeldud pankade vahendamisvõime suurendamiseks (vt punkt 2.1). Samal ajal tegi pangandussüsteem edasisi edusamme bilansside korrastamisel, mis väljendus kapitalipositsioonide suurendamises ja varade kvaliteedi parandamises.

Joonis 14

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Muud laenud hõlmavad laene mitterahaloomeasutustelt (muud finantsasutused, kindlustusseltsid ja pensionifondid) ning ülejäänud maailmast. Rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutuste laene on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel. See hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta kolmandast kvartalist.

Kodumajapidamiste jõukust toetas reaal- ja finantsvarade väärtuse suurenemine

Kodumajapidamiste netojõukus kasvas 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis jõudsasti, toetades seega eratarbimist. Eluasemeturgude kasvu aeglustumisest hoolimata suurenes netojõukus tänu eluasemehindade jätkuvale tõusule, mis tõi kaasa kodumajapidamistele kuuluva kinnisvara väärtuse märkimisväärse kasvu. Peale selle suurenes kodumajapidamiste väärtus märgatavalt tänu neile kuuluvatele finantsvaradele. Lisaks panustasid eluasemehindade tõus ja soodsad rahastamistingimused kodumajapidamiste eluasemelaenude iga-aastase kasvumäära jätkuvasse järkjärgulisse kasvu. Kodumajapidamiste kogu võlakoormus mõõdetuna protsentides kodumajapidamiste nominaalsest kasutatavast kogutulust oli palju suurem kui selle kriisieelne keskmine.

M3 ja laenumahu kasv 2019. aastal taastus

Erasektorile antud pangalaenud jäid üldjoontes stabiilseks ning nende iga-aastane kasvumäär (korrigeeritud laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse koondamisega) suurenes 2018. aasta 3,4%-lt 2019. aasta detsembriks 3,7%-le. Laenukasv jäi laia rahapakkumise kasvu suurimaks edendajaks (vt tulpade sinine osa joonisel 16). Samal ajal panustasid välisrahavood M3 dünaamikasse üha rohkem (vt tulpade kollane osa joonisel 16). Seega 2019. aastal aastane M3 kasv taastus (vt joonis 15). Kuigi EKP varaostukava alusel tehtavate netoostude lõpetamine 2018. aasta lõpus pidurdas M3 kasvu (vt tulpade punane osa joonisel 16), avaldas nende jätkamine 2019. aasta novembris 2019. aasta laia rahapakkumise kasvule pelgalt piiratud mõju.

Joonis 15

M3 ja laenud erasektorile

(aastane muutus protsentides)

Allikas: EKP.
Märkused. Laene on korrigeeritud laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse koondamisega. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta detsembrist.

  

Joonis 16

Rahaagregaat M3 ja selle vastaskirjed

(aastane muutus protsentides; osakaalud protsendipunktides; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: EKP.
Märkused. Erasektorile antud laenud hõlmavad rahaloomeasutuste laene erasektorile ja rahaloomeasutuste hoitavaid väärtpabereid, mille on emiteerinud euroala erasektori mitterahaloomeasutused. Need hõlmavad ka mitterahaloomeasutuste võlaväärtpabereid, mida eurosüsteem ostab ettevõtlussektori varaostukava alusel. Viimased andmed pärinevad 2019. aasta detsembrist.

Valdav osa M3 kasvust kajastas üleööhoiuste arvu suurenemist

Instrumentide vaatepunktist olid M3 kasvu peamised hoogustajad endiselt üleööhoiused, arvestades likviidsete hoiuste väikeseid alternatiivkulusid olukorras, kus intressimäärad on väga madalad ja tulukõver lauge. Üleööhoiuste arvu suurenemine väljendus nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete üleööhoiuste kiires kasvus. Selle tulemusena jätkas kitsas rahaagregaat M1, mis koosneb ringluses olevast sularahast ja üleööhoiustest, kiiret kasvu.


2 Rahapoliitika: tahe käituda vajadust mööda

Euroala majanduse nõrgenemise, püsivamate negatiivsete riskide ja EKP nõukogu keskpika aja inflatsioonieesmärgist jätkuvalt kehvema inflatsiooniväljavaate taustal võttis nõukogu 2019. aasta jooksul kolmel järjestikusel korral meetmeid, et anda rahapoliitika kursile lisatuge. Need järjestikused sekkumised rõhutasid nõukogu kindlat otsust käituda vajadust mööda, et toetada inflatsiooni püsivat lähenemist keskpika aja eesmärgile. Arvestades ajaga, mis kulub selleks, et kõikide meetmete mõju avalduks euroala majandusele täiel määral, jätkas nõukogu inflatsiooni arengu ja kohaldatavate rahapoliitiliste meetmete ülekandumise hoolikat jälgimist, olles samal ajal valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria. 2019. aasta lõpus moodustasid rahapoliitikaga seotud varad 70% eurosüsteemi bilansi koguvaradest. Bilansimaht stabiliseerus 2019. aastal ja jäi 4,7 triljoni euro juurde, mis vastab eelmise aasta lõpus saavutatud tasemele. Suure bilansiga seotud riske vähendas endiselt EKP riskijuhtimisraamistik.


2.1 Esimesed rahapoliitika meetmed küllaldaselt toetava rahapoliitika säilitamiseks ebasoodsa välismõju kasvu tingimustes

Pärast majandusväljavaadete halvenemist 2018. aasta lõpus olid 2019. aasta alguse andmed prognoositust kehvemad – seda endiselt väiksema välisnõudluse ning mõne riigi- ja sektoripõhise teguri tõttu. See viitas, et lähiajal aeglustub kasvutempo oodatust rohkem. Samal ajal ei olnud selge, kas euroala kasvu aeglustavad tegurid on ajutised või pikemaajalised ning millisel määral mõjutab lühiajaline aeglasem kasv keskpika aja väljavaadet. Sellest lähtudes nentis nõukogu, et euroala kasvuväljavaadet on hakanud mõjutama halvenemisriskid, mis on tingitud geopoliitiliste teguritega seotud ebakindluse püsimisest, protektsionismiohust, arenevate turgude haavatavusest ja finantsturu volatiilsusest. EKP nõukogu rõhutas, et rahapoliitikas tuleb jääda kannatlikuks, ettevaatlikuks ja püsikindlaks. Kuigi head rahastamistingimused, paljutõotav tööturu areng ja kiirenev palgakasv soosivad endiselt euroala elavnemist ja järk-järgult suurenevat inflatsioonisurvet, rõhutas nõukogu vajadust märkimisväärsete rahapoliitika meetmete järele, et tagada keskpika aja jooksul inflatsiooni pidev lähenemine tasemele, mis on alla 2%, ent selle lähedal.

Loium majanduskasv aeglustas inflatsiooni kohandamist keskpika aja eesmärgi suunas, mis viis esimese poliitikameetmete paketi kohaldamiseni

Kevadised majandusandmed olid endiselt kehvad ja see viitas majanduskasvu tempo märkimisväärsele aeglustumisele, mille kestus ulatus ka 2019. aastasse. Nimelt oli töötleva tööstuse tegevus peamiselt välismõju tõttu märgatavalt aeglustunud, kuna üleilmne majanduskasv ja kaubandusdünaamika olid endiselt kehvad. Loium majanduskasv aeglustas inflatsiooni kohandamist nõukogu keskpika aja eesmärgi suunas.

Nõukogu otsustas märtsis toimunud istungil vastata kasvu- ja inflatsiooniväljavaate tunduvale halvenemisele poliitikameetmete paketiga, et rahapoliitika kurssi rohkem toetada. See soodustaks euroalasisese hinnasurve edasist tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskpika aja jooksul ning parandaks üleilmse ebakindluse tingimustes euroala majanduse vastupanuvõimet. Nõukogu otsustas ennekõike järgmiste meetmete kasuks. Esiteks otsustati baasintressimäärade kohta käiva eelkommunikatsiooni kalendripõhine osa järk-järgult eemaldada. Täpsemalt otsustas EKP nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata vähemalt 2019. aasta lõpuni ja igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on kooskõlas selle keskpika aja eesmärgiga. Teiseks kordas EKP nõukogu oma soovi jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies mahus reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil EKP nõukogu hakkas tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja ulatuslikult toetava rahapoliitilise kursi hoidmiseks. Arvestades baasintressimäärade eelkommunikatsiooni ja reinvesteerimise vahelise seosega, eemaldati oodatav reinvesteerimishorisont automaatselt, et tugevdada baasintressimäärade eelkommunikatsiooni, rõhutades samal ajal nõukogu kindlat soovi käituda vajadust mööda. Kolmandaks kuulutati baasintressimäärade eelkommunikatsiooni muutmisele lisaks välja uus suunatud pikemaajaliste kvartaalsete refinantseerimisoperatsioonide seeria (TLTRO-III). Need operatsioonid algavad 2019. aasta septembris ja lõppevad 2021. aasta märtsis ning iga operatsiooni tähtaeg on kaks aastat. Uue pikemaajaliste kvartaalsete refinantseerimisoperatsioonide seeria eesmärk on säilitada soodsaid pangalaenutingimusi, et pangad saaksid klientidele järjepidevalt soodsatel tingimustel laenu anda. Hea krediidivoog erasektorisse toetas omakorda kodumajapidamiste ja ettevõtete tarbimist ja investeerimisplaane, aidates majandusel kasvada ja soodustades inflatsiooni kohandamist nõukogu keskpika aja eesmärgi suunas. Neljandaks otsustas nõukogu jätkata eurosüsteemi laenuandmisoperatsioone piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena nii kaua, kui see on vajalik, ning vähemalt 2021. aasta märtsis algava arvestusperioodi lõpuni.

Pärast uue pikemaajaliste kvartaalsete refinantseerimisoperatsioonide seeria väljakuulutamist teatas nõukogu järgmisel rahapoliitikat käsitleval istungil, et TLTRO-III seeria täpsed tingimused tehakse teatavaks ühel eelseisval kohtumisel. Nimelt võetakse TLTRO-III operatsioonide hinna kujundamisel arvesse rahapoliitika pangapõhise ülekandekanali põhjalikku hinnangut, aga ka majandusväljavaate edasist arengut. Lisaks teatas nõukogu, pidades silmas, et negatiivsete intressimäärade keskkond püsib oodatust kauem, oma kavatsusest uurida regulaarse hindamise kontekstis, kas negatiivsete intressimäärade poolt majandusele avaldatava soodsa mõju säilitamine nõuab nende võimalike kõrvalmõjude leevendamist, mis avalduvad pangavahendusele.

Rahapoliitilise kursi lisatoetamise meetmete teine voor ja inflatsiooniväljavaate vähenev usaldusväärsus

Aasta keskpaigas avaldatud andmed viitasid, et üleilmsed ebasoodsad olud mõjutasid endiselt euroala väljavaadet

Aasta keskpaigas avaldatud andmetest nähtus, et üleilmsed ebasoodsad olud, mis olid ennekõike seotud üleilmse kaubanduse jätkuva nõrkuse ning väliskeskkonna püsivama ja pikaajalise ebakindlusega, avaldasid ikka veel euroala väljavaatele survet. Need tegurid mõjutasid peamiselt euroala töötlevat tööstust. Lisaks vähenes ÜTHI-inflatsioon veelgi, peamiselt ajutiste tegurite tõttu, ning alusinflatsiooni näitajad jätkasid külgsuunas liikumist.

Arvestades pikaajalise ebakindlusega ja selle mõjuga inflatsiooniväljavaatele, tunnistas nõukogu vajadust korrigeerida 2019. aasta jooksul teist korda rahapoliitikat ning pakkuda rahapoliitilisele kursile lisatuge, et inflatsioon läheneks püsivalt keskpika aja eesmärgile. Sellepärast otsustas nõukogu juunikuisel istungil tugevdada eelkommunikatsiooni baasintressimäärade kohta, eemaldades sellest järk-järgult kalendripõhise elemendi. Nimelt lootis nõukogu, et EKP baasintressimäärad jäävad samaks vähemalt 2020. aasta esimesel poolel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on kooskõlas nõukogu keskpika aja eesmärgiga. Lisaks kordas nõukogu oma eelkommunikatsiooni reinvesteeringute kohta. Viimasena määras nõukogu kindlaks ka TLTRO-III seeria hinnakujunduse. Iga operatsiooni intressimäär seatakse eurosüsteemi peamistele refinantseerimisoperatsioonidele kehtestatud keskmisest määrast 10 baaspunkti kõrgemale. Nendele pankadele, mille abikõlblik netolaenuandmine ületas võrdlusalust, kohaldatakse TLTRO-III raames madalamat intressimäära, mis võib olla sama madal kui hoiustamise püsivõimaluse keskmine intressimäär pluss 10 baaspunkti. Märgiti, et see hinnastamine lõi mõistliku tasakaalu ühelt poolt pangalaenude andmise kindla arengu tunnustamise ja teiselt poolt toetava poliitika säilitamise olulisuse vahel.

Suve jooksulgi mõjutasid üleilmse kasvu dünaamika aeglustumine ja rahvusvahelise kaubanduse nõrkus euroala väljavaadet. Lisaks avaldas pikaajaline ebakindlus pärssivat mõju ettevõtjate meeleolule, eriti töötlevas tööstuses. Hinnaareng jäi seevastu tagasihoidlikuks, samal ajal kui alusinflatsiooni näitajad jätkasid liikumist külgsuunas. Turupõhised pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsisid pärast juunikuist kohtumist saavutatud enneolematult madalal tasemel, samal ajal kui küsitlused viitasid pikemaajaliste ootuste märkimisväärsele halvenemisele.

EKP nõukogu täheldas, et realiseeritud ja prognoositud inflatsioonimäärad olid olnud eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest püsivalt madalamal

Seega täheldas nõukogu juulikuisel kohtumisel, et inflatsioonimäärad (nii realiseeritud kui ka prognoositud) olid eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest püsivalt madalamal. Lisaks nägi EKP nõukogu keskpika aja inflatsioonieesmärgi sümmeetria tagamist olulise elemendina selles, et inflatsioon kohanduks püsivalt eesmärgiga. Sestap pidas nõukogu oluliseks demonstreerida oma kindlameelsust ja tegutsemisvõimet ning olla valmis rahapoliitika täiendavaks lõdvendamiseks, korrigeerides vajadust mööda kõiki oma instrumente, et saavutada inflatsioonieesmärk. Samal ajal teatas nõukogu, et kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade ei suuda ikka oma eesmärki täita, on ta valmis tegutsema kooskõlas kohustusega tagada inflatsioonieesmärgi sümmeetria. Sel põhjusel otsustas nõukogu olla baasintressimäärade eelkommunikatsioonis taas valmis lõdvendamiseks, teatades oma otsusest hoida EKP intressimäärad praegusel või madalamal tasemel. Peale selle andis see asjaomastele eurosüsteemi komiteedele ülesande hinnata võimalusi, sealhulgas baasintressimäärade eelkommunikatsiooni tugevdamise viise, leevendusmeetmeid (nt reservidelt makstavate intresside astmelise süsteemi väljatöötamine) ning võimalike uute netovaraostude mahu ja struktuuriga seotud võimalusi. Need teadaanded sillutasid teed põhjaliku poliitikapaketi võimaliku rakendamiseni nõukogu järgmisel rahapoliitikat käsitleval kohtumisel, kui selgub, et inflatsiooniväljavaade pole ikka veel kooskõlas oma eesmärgiga paranenud.

Kolmas rahapoliitika toetamise meetmete voor koos põhjaliku meetmepaketiga vastuseks püsivalt madalatele inflatsioonimääradele

EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajanduslikud prognoosid viitasid sellele, et inflatsiooniväljavaade halvenes veelgi. EKP nõukogu seisis peamiselt silmitsi euroala majanduse pikaajalise aeglustumise, püsivate negatiivsete riskide ja inflatsiooniväljavaatega, mis oli keskpika aja eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest endiselt madalamal. Nimelt olid järjestikused ja märkimisväärsed inflatsiooniväljavaate allapoole korrigeerimised langetanud 2021. aastaks prognoositud inflatsiooni 2018. aasta detsembris prognoositud 1,8%-lt 2019. aasta septembris 1,5%-le. Inflatsiooniväljavaate veel ulatuslikum halvenemine – hoolimata asjaolust, et prognoosidesse kaasatud rahastamistingimused kajastasid juba märkimisväärseid rahapoliitika täiendava lõdvendamise ootuseid – tähendas, et ennustuste kohaselt kaugenes inflatsioon EKP nõukogu inflatsioonieesmärgi täitmiseks vajalikust tasemest veelgi. Alusinflatsiooni tegurid jäid tagasihoidlikuks ning inflatsiooniootuste näitajad olid endiselt madalal tasemel. Selle taustal tunnistas EKP nõukogu vajadust rakendada kolmandat rahapoliitika toetamise meetmete vooru, et toetada inflatsiooni järjepidevat lähenemist nõukogu eesmärgile. Seetõttu tegi Euroopa Keskpanga nõukogu septembris järgmised otsused.

Et toetada inflatsiooni pidevat lähenemist keskpika aja eesmärgile, peeti vajalikuks reageerida põhjaliku rahapoliitiliste meetmete paketiga

Esiteks otsustati langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra, –0,50%-le (vt joonis 17). Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vähendamisega kaasnes EKP nõukogu baasintressimäärade eelkommunikatsiooni ümbersõnastamine. Nüüd prognoositi, et EKP intressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on lähenenud jõudsasti tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%-le piisavalt lähedal, kuid sellest allpool, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Joonis 17

EKP baasintressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

Teiseks otsustati, et alates 1. novembrist hakatakse varaostukava raames taas tegema võlakirjade netooste igal kuul keskmiselt 20 miljardi euro ulatuses (vt joonis 18), ja netoostud lõpetatakse enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Lisaks kordas EKP nõukogu, et kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täielikku reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil EKP nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja ulatuslikult toetava rahapoliitilise kursi hoidmiseks.

Joonis 18

Kuised netovaraostud ja kogulunastamised varaostukava alusel 2019. aastal

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Märkused. Kuised netoostud bilansilises väärtuses ja kuised tagasimaksesummad. Reinvesteerimise etapis järgib eurosüsteem turuneutraalsuse põhimõtet sujuva ja paindliku rakendamise kaudu. Selleks jaotatakse põhiosade tagasimaksete investeerimised aasta peale, et tagada regulaarne ja tasakaalustatud kohalolek turul. Lisaks võib täiendavad netovaraostud ära jagada ka üksteisele järgnevate kuude peale, et arvestada konkreetseteks kuudeks (nt detsember) ennustatud väiksema turuaktiivsusega. Selle tulemusena ei vasta kuised netoostud täpselt netovaraostude kuueesmärgile. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

Kolmandaks otsustati kohandada TLTRO-III seeriat, pakkudes osalevatele pankadele atraktiivsemat intressimäära (pangad, mille laenumaht ületab minimaalset võrdlusalust, said nüüd laenata intressimääraga, mis võib olla sama madal kui hoiustamise püsivõimaluse keskmine intressimäär asjaomase operatsiooni kestel) ning pikemat tähtaega (kahe aasta asemel kolm). Soodsamate TLTRO tingimuste eesmärk oli säilitada häid pangalaenutingimusi, tagada rahapoliitika sujuv ülekandumine ja edendada toetavat rahapoliitilist kurssi edaspidigi.

Viimasena võeti pangapõhise rahapoliitika ülekandumise toetamiseks kasutusele reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem, milles osa pankade hoitavast ülelikviidsusest vabastatakse hoiustamise püsivõimaluse suhtes kohaldatavast negatiivsest intressimäärast.

Kõik nõukogu septembrikuisel rahapoliitikat käsitleval kohtumisel kokku lepitud meetmepaketi komponendid olid mõeldud üksteist täiendama, et pakkuda rahapoliitilist stiimulit ja toetada inflatsiooni lähenemist nõukogu eesmärgile. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alandamise ja riigist sõltuva tugevdatud eelkommunikatsiooni eesmärk oli olla pidepunktiks lühikese ja keskpika aja intressimääradele, mis mängivad olulist rolli euroala ettevõtete laenude hinnastamises. Netovaraostude taastamine ja oodatud reinvesteerimishorisont kinnistasid keskpika ja pikema aja intressimäärasid, mis on olulised kodumajapidamiste eluasemelaenude hinnastamisel. TLTRO-III operatsioone kohandati, et säilitada soodsad pangalaenutingimused, tagada rahapoliitika sujuv ülekandumine ning innustada panku andma klientidele pidevalt laenu. Viimasena loodi reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem, et leevendada negatiivsete intressimääradega seotud otsekulusid, mida kannavad pangad, toetamaks rahapoliitika pangapõhist ülekandumist. Seega kandusid leebemad turupõhise rahastamise tingimused jätkuvalt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimuste kaudu edasi.

Inflatsiooni arengut jälgiti kasvuväljavaate esialgse stabiliseerumise kontekstis, kuid samal ajal oldi valmis tegutsema

Aasta lõpuks, pärast kolme korda, mil 2019. aasta jooksul rahapoliitikat lõdvendati, püsisid alusinflatsiooni näitajad üldiselt tagasihoidlikud ning euroala kasv oli endiselt väike, olgugi et oli esialgseid märke kasvu aeglustumise stabiliseerumisest ning alusinflatsiooni mõningasest kasvust kooskõlas varasemate prognoosidega. Arvestades neid suundumusi ja aega, mis kulus kõikide meetmete täieliku mõju avaldumiseks, teatas EKP nõukogu detsembrikuisel kohtumisel, et jälgib hoolikalt inflatsiooni arengut ning septembris võetud rahapoliitika meetmete kohaldamist majanduses. Nõukogu rõhutas, et on igal juhul valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et inflatsioon läheneks seatud eesmärgile pidevalt ja kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Püsiva ebakindluse ja halvenemisriskide kontekstis rakendati 2019. aasta jooksul märkimisväärseid lisameetmeid toetava rahapoliitika säilitamiseks. Kõik võetud meetmete komponendid jätkasid koos töötamist ja aitasid endiselt pankade rahastamiskulusid vähendada (vt joonis 19). Pankade väga soodsatest rahastamistingimustest sai kasu laiem majandus ning ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused püsisid enneolematult madalal tasemel või selle ligidal (vt joonis 20). Kõik 2019. aasta jooksul tehtud otsused panustasid alates 2014. aastast kasutusele võetud väga toetavasse rahapoliitikasse ja jätkasid euroala majandusliku suutlikkuse parandamist.

Joonis 19

Pankade võlafinantseerimise liitkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite liitkulu; protsentides aasta kohta)

Allikad: EKP, Markit iBoxx ja EKP arvutused.
Märkused. Hoiuste koondkulu on arvutatud uute üleööhoiuste, tähtajaliste hoiuste ja nõudmiseni hoiuste intresside keskmisena, mida on kaalutud nende vastavate jääkide summadega. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.

  

Joonis 20

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad

(protsentides aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkused. Pangalaenude kogukulu näitaja arvutatakse lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmise teel, kasutades uute tehingute 24 kuu libisevat keskmist. Viimased andmed pärinevad 31. detsembrist 2019.


2.2 Eurosüsteemi bilansi muutused varaostude taastamise oludes

Eurosüsteemi bilansi maht püsis 2019. aastal muutumatuna

Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest 2007.–2008. aastal on eurosüsteem võtnud mitmesuguseid standardseid, aga ka ebastandardseid rahapoliitilisi meetmeid, mis on aja jooksul avaldanud otsest mõju eurosüsteemi bilansi mahule ja struktuurile. Ebastandardsed meetmed on hõlmanud refinantseerimisoperatsioone, millega pakkuda vastaspooltele rahastamist esialgse tähtajaga kuni neli aastat, samuti avaliku ja erasektori varade oste (varaostukava alusel). 2018. aasta detsembris lõpetas eurosüsteem varaostukava alusel netovaraostude tegemise ning 2019. aastal reinvesteeris see aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed täies mahus. Alates 1. novembrist 2019 hakkas eurosüsteem taas tegema netovaraoste igal kuul keskmiselt 20 miljardi euro ulatuses. 2019. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansimaht 4,7 triljonit eurot ehk samal tasemel, mis 2018. aasta lõpus.

2019. aasta lõpus ulatusid rahapoliitikaga seotud varad 3,3 triljoni euroni, moodustades 70% eurosüsteemi bilansi koguvaradest (2018. aasta lõpus oli see näitaja 72%). Need rahapoliitikaga seotud varad hõlmavad euroala krediidiasutustele antud laene, mis moodustasid 13% koguvaradest (vähem kui 2018. aasta lõpu 16%), ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varasid, mis moodustasid ligikaudu 56% koguvaradest (püsides 2018. aasta lõpuga võrreldes muutumatuna) (vt joonis 21). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest ning eurodes nomineeritud rahapoliitikavälistest portfellidest.

Kohustuste poolel jäi vastaspoolte reservihoiuste ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamine üldiselt samaks ehk 2 triljoni euro juurde ning moodustas 2019. aasta lõpus 39% kohustustest, püsides 2018. aasta lõpust muutumatuna. Pärast 30. oktoobril 2019 kehtima hakanud reservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi väljakuulutamist liikusid vastaspoolte eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad sularahapositsioonid hoiustamise püsivõimaluse kasutamise arvelt reservihoiuste poole. 2019. aasta lõpus moodustasid need 15% vastaspoolte sularahavarust, mida hoitakse eurosüsteemis (vähem kui 2018. aasta lõpu 34%). Ringluses olevate pangatähtede maht kasvas kooskõlas ajaloolise kasvusuundumusega ning moodustas 2019. aasta lõpus 28% kohustustest, mida on rohkem kui 2018. aasta lõpu 26%. Muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, moodustasid 34%, püsides 2018. aasta lõpust muutumatuna (vt joonis 21).

Joonis 21

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülelikviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Varaostukava portfellide keskmine tähtaeg ning jaotus varade ja riikide kaupa

Varaostukava koosneb neljast aktiivsest varaostukavast: kaetud võlakirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Pärast EKP nõukogu otsuseid on varaostukava igakuised netoostude eesmärgid aja jooksul muutunud.

2019. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 2,6 triljonit eurot

2019. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 2,6 triljonit eurot (kajastatuna amortiseeritud soetusmaksumuses). Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas 1% (28 miljardit eurot), kaetud võlakirjade kolmas ostukava 10% (264 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 7% (185 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest aasta lõpu seisuga. Erasektori ostukavadest oli 2019. aasta viimasel kahel kuul varaostukava varade kasvus suurim osakaal ettevõtlussektori varaostukaval, mille ostude netomaht ulatus 7,7 miljardi euroni. Ettevõtlussektori varaostukava ostude tegemisel tugineti võrdlusalusele, mis kajastab kõikide kõlblike kehtivate emissioonide turukapitalisatsiooni.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava moodustas 82% varaostukavade koguvarast

Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, mis oli 2019. aasta lõpus 2,1 triljonit eurot ehk 82% varaostukava koguvaradest – nagu ka 2018. aasta lõpus. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määras ostude jaotuse riikide kaupa EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. Euroala riikide keskpankadel oli neile määratud ostueraldiste raames võimalik otsustada, kas osta keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste või asjaomastes riikides asutatud agentuuride emiteeritavaid väärtpabereid. Mõne riigi keskpank ostis ka ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid. EKP ei ostnud ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid ega piirkondlike omavalitsuste võlakirju. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2019. aasta lõpus 7,12 aastat ehk veidi lühem kui 2018. aasta lõpu keskmine 7,37 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi.[23]

Eurosüsteem reinvesteeris varaostukava portfellides hoitavatelt aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. Erasektori ostukavade alusel tehtud tagasimaksed ulatusid 2019. aastal 37,2 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud tagasimaksed aga 167,3 miljardi euroni.[24] Avaliku sektori ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ning kaetud võlakirjade kolmanda ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt laenude jaoks kättesaadavaks[25], et toetada võlakirjaturu ja repoturu likviidsust.[26]

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk on alates 2018. aasta lõpust vähenenud ligikaudu 109,3 miljardit eurot ja oli 2019. aasta lõpus 624,1 miljardit eurot. Seda võib suurel määral seostada suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria vabatahtlike tagasimaksetega summas 208 miljardit eurot. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria esimese kahe operatsiooni jaoks eraldatud 101,1 miljardit eurot kattis suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria tagasimaksete tõttu tasumata refinantseerimisoperatsioonide jäägi vähenemise üksnes osaliselt. Eurosüsteemi tasumata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes: umbes 1,8 aastalt 2018. aasta lõpus ligi 1,2 aastale 2019. aasta lõpuks.


2.3 Varaostukavaga seostatud finantsriske maandatakse asjakohaste raamistike kaudu

Riskitõhusus on eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsiooni üks peamisi põhimõtteid

Varaostukava alusel tehtavate netoostude taastamise põhieesmärk on toetada inflatsiooni jõulist lähenemist EKP nõukogu keskpika aja eesmärgile. Samal ajal peaksid varaostud olema nii vajalikud kui ka proportsionaalsed, et vastata EKP mandaadile ja saavutada selle hinnastabiilsuse eesmärk. Kui poliitikaeesmärkide täitmiseks on mitu võimalust, peaks valitud võimalus olema tõhus nii tegevuse kui ka riski seisukohast. Selles kontekstis püüab eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsioon tagada riskitõhususe: saavutada poliitikaeesmärgid, mis tekitavad eurosüsteemi jaoks väikseima riski.[27]

Kõik rahapoliitika instrumendid, sealhulgas otsesed varaostud, hõlmavad oma olemuse tõttu finantsriske, mida eurosüsteem juhib ja kontrollib. Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid finantsriskide kontrollimise raamistikke, mis olenevad konkreetsetest poliitilistest eesmärkidest ning asjaomaste varaliikide omadustest ja riskiprofiilidest. Iga asjaomane raamistik koosneb kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja nõuetekohase hoolsuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ja limiitidest. Varaostukava riskikontrolliraamistikud kehtivad lisavarade ostmise, aegumistähtajani jõudnud varaostukava varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise ning varaostukava varade kohta senikaua, kui need jäävad eurosüsteemi bilanssi.

Otsesed varaostud nõuavad konkreetseid riskikontrolliraamistikke

Riskikontrolliraamistike eesmärk pole mitte üksnes finantsriske maandada; need aitavad ka edukalt poliitikaeesmärke saavutada, juhtides varaoste mitmekesise turuneutraalse varajaotuse poole. Lisaks arvestatakse riskikontrolliraamistike koostamisel mitterahaliste riskidega, nagu näiteks õigus-, operatsiooni- ja mainerisk.

Allpool kirjeldatakse praeguseid riskikontrolliraamistikke, mis reguleerivad varaostukava rakendamist.[28] Tabelis 1 on esitatud kohaldatavate raamistike põhielementide kokkuvõte.

Tabel 1

Riskikontrolliraamistike põhielemendid varaostukava puhul

Allikas: EKP.
Märkused. Krediidikvaliteedi aste eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala järgi (vt eurosüsteemi krediidihindamisraamistik).
1) Varaga tagatud väärtpaberid, mille reiting on madalam kui krediidikvaliteedi aste 2, peavad vastama lisanõuetele, muu hulgas i) ei tohi olla viivislaene, mis toetavad varaga tagatud väärtpabereid emiteerimise ajal või mis lisatakse varaga tagatud väärtpaberite kehtivuse ajal; ii) varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogu tekitavad varad ei või olla struktureeritud, moodustada sündikaati ega omada finantsvõimendust ning iii) kehtima peavad teenindamise jätkuvuse sätted.
2) Vt lehekülge „Implementation aspects of the public sector purchase programme (PSPP)“ EKP veebisaidil.

Kõlblikkusnõuded otseste varaostude korral

Kõlblikkuskriteeriumid kehtivad kõikidele varaklassidele

Üksnes turustatavad varad, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena, on otseste varaostude jaoks potentsiaalselt kõlblikud. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkuse kriteeriumid on esitatud rahapoliitika instrumentide üldises raamistikus. Muu hulgas peavad kõlblikud varad vastama rangetele krediidikvaliteedi standarditele, nt omama vähemalt üht krediidireitingut,[29] mille on andnud väline reitinguagentuur, mis on eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) aktsepteeritud ning vastab eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi 3. või kõrgemale (1. ja 2.) astmele. Peale selle peavad varad olema eurodes nomineeritud ning euroalal emiteeritud ja arveldatud. Varaga tagatud väärtpaberite korral peavad asjaomaste nõuetega seotud võlgnikud asuma peamiselt euroalal.

Eelnimetatud kõlblikkuskriteeriumide kõrval kehtivad konkreetsed kõlblikkuskriteeriumid olenevalt ostukavast. Näiteks avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul on kehtestatud minimaalse ja maksimaalse tähtaja piirangud. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei ole krediidiasutuste või krediidiasutuse emaettevõtjaks olevate emitentide emiteeritud varad ostmiseks kõlblikud. Peale selle välistatakse ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja kaetud võlakirjade kolmanda ostukava korral varad, mille on emiteerinud likvideeritud üksused ja varahaldusettevõtted. Kaetud võlakirjade kolmandas ostukavas peavad varad vastama vajalikele tingimustele, et neid võiks aktsepteerida eurosüsteemi krediidioperatsioonide omakasutuses oleva tagatisena, st emiteeriv krediidiasutus võib neid tagatisena kasutada.[30] Peale selle ei ole tingimusliku pikendamisvõimalusega kaetud võlakirjad alates 1. jaanuarist 2019 enam ostude jaoks kõlblikud. Lisaks ei või varaostud minna vastuollu eeskirjadega, mis keelavad avaliku sektori asutuste rahapoliitilise rahastamise, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõikes 1.

Krediidiriski hinnangud ja hoolsuskohustuse auditid

Krediidiriski hinnatakse ja hoolsuskohustuse auditeid tehakse jooksvalt

Erasektori ostukavade korral teeb eurosüsteem ostuvaldkonnas pidevalt asjakohaseid krediidiriski hindamisi ja hoolsuskohustuse auditeid. Järelevalveraamistikud jäetakse jõusse, kasutades teatavaid riskinäitajaid. Need hinnangud ja menetlused järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mille puhul riskantsemaid varasid analüüsitakse põhjalikumalt. Kui see on vajalik, võidakse kohaldada täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, samuti proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Need hõlmavad ennekõike ostude piiranguid või peatamist ja erandjuhtudel isegi varade müüki, mis nõuab iga juhtumi puhul EKP nõukogu hinnangut.

Hinnakujundusraamistikud

Hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga

Varaostukava hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga, et minimeerida turumoonutusi ja hõlbustada riskitõhususe saavutamist. Need raamistikud võtavad arvesse kättesaadavaid turuhindu, nende hindade kvaliteeti ja õiglaseid väärtuseid. Tehakse ka hindade järelkontrolli, et näha, kas tehinguhinnad kajastasid tehingute ajal kehtinud turuhindu.

Selliseid kõlblikke võlainstrumente, mille tulusus tähtajani on negatiivne, on lubatud osta kõikides varaostukavades; muu hulgas võib osta vajalikul määral ka neid võlainstrumente, mille tulusus jääb alla hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.[31]

Võrdlusalused

Mitmekesistamise tagamiseks kasutatakse võrdlusaluseid

Võrdlusaluseid kasutatakse selleks, et tagada mitmekesise ülesehitusega portfell ja maandada riske. Erasektori ostukavade võrdlusalused juhinduvad ostukeskkonna turukapitalisatsioonist, st riskikaalutlustele vastavate kõlblike varade nominaalsetest jääkidest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava korral põhineb ostude riigipõhine jaotus EKP kapitali märkimise alusest lähtuvalt bilansiseisust.

Limiidid

Emiteerimise ja emitendi limiidid on tõhus vahend riskikontsentratsiooni piiramiseks

Varaostukava puhul on kehtestatud limiitide raamistik. Emiteerimise ja emitendi limiitide kalibreerimisel[32] võetakse arvesse poliitilisi, tegevuslikke, õiguslikke ja riskijuhtimise kaalutlusi. Limiite täpsustatakse kooskõlas varaklassiga ning eristatakse avaliku ja erasektori varasid.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava emiteerimise ja emitendi limiite kohaldatakse, et kaitsta turu toimimist ja hinnakujundust, piirata riskikontsentratsiooni ning tagada, et eurosüsteem ei muutuks euroala valitsuste valdavaks laenuandjaks. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike riigiüleste võlakirjade emiteerimislimiit on 50% emissiooni jäägist. Teiste avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike võlakirjade emiteerimislimiit on 33% emissiooni jäägist, mille puhul kontrollitakse iga juhtumi korral eraldi, et see ei tooks kaasa olukorda, kus eurosüsteemil on ühise tegutsemise klausliga seotud blokeeriv vähemus. Vastasel korral on emiteerimise limiit 25%. Riigiüleste emitentide limiit on 50% asjaomase avalik-õigusliku asutuse emiteeritud kõlblike varade jäägist; teiste kõlblike emitentide limiit on 33%.

Erasektori ostukava korral on emiteerimise limiit 70%. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavas kohaldatakse konkreetsetel juhtudel madalamaid emiteerimise limiite, näiteks avalik-õiguslike äriühingute emiteeritud varade puhul, mida käsitatakse avaliku sektori väärtpaberite ostukava kohaselt. Nimetatud emiteerimise limiitide kõrval kohaldatakse kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul emitendi limiite. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul tuginetakse emitendi limiitide määramisel võrdlusaluse jaotusele seoses emitendi kontserni turukapitalisatsiooniga, et tagada ostude mitmekesistatud jaotus. Peale selle võidakse kohaldada väiksemaid limiite, kui see on vajalik, tuginedes krediidiriski hinnangu ja nõuetekohase hoolsuse auditi tulemusele, nagu selgitatud eespool.


3 Euroala finantssektor: pankade vastupanuvõime parandamine riskide oludes

Euroala finantssektorit mõjutav riskikeskkond oli 2019. aastal endiselt keeruline. Ühest küljest toetas finantsstabiilsust mitu tegurit, sealhulgas kasvav majandus ja euroala pankade tugev kapitalisatsioon. Teisest küljest avaldasid finantsstabiilsusele negatiivset mõju tulevast kasvu mõjutavad suurenevad halvenemisriskid. Ulatuslik riskide võtmine finants- ja kinnisvaraturgudel suurendas endiselt varahindade haavatavust, ja samal ajal suurenesid riskid edasi kasvavas pankadevälises finantssektoris. Selles keskkonnas rakendasid euroala riigid EKPga konsulteerides mitut makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet, et maandada riske ja parandada vastupanuvõimet süsteemsetele riskidele. Lisaks võttis EKP pangandusjärelevalve mikrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ja aitas tagada Euroopa pangandussektori stabiilsust. Muu hulgas osales EKP 2019. aastal jätkuvalt aruteludes pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teemal ning rõhutas ka riskide maandamise vahendite väljatöötamise tähtsust pankadevälises finantssektoris.


3.1 Finantsstabiilsuskeskkond 2019. aastal

Finantsstabiilsuskeskkond oli 2019. aastal endiselt keeruline. Üleilmne majandusväljavaade halvenes aasta jooksul ning suurenenud poliitiline ja rahapoliitiline ebakindlus tõid kaasa märkimisväärsed halvenemisriskid. Selle taustal tõukasid turge üha rohkem tagant rahapoliitika täiendava lõdvendamise ootused ja püüdlused tagada turvalisus. See vähendas tunduvalt kõrgema järgu riigi- ja ettevõtete võlakirjade tootlust. Madalad (või negatiivsed) intressimäärad ja turvaliste varade väike tootlus avaldasid survet finantsasutuste kasumlikkusele. Investeerimisfondid ja kindlustusandjad vastasid sellele suuremate riskide võtmisega. Kasvuväljavaate halvenemine ja sellega seostatud ootus, et intressimäär püsib kauem madalana, vähendas pankade kasumlikkuse väljavaateid veelgi. Panku toetasid aga väiksemad rahastamiskulud ja võlakirjaturu paranenud ligipääsetavus ning nad jäid piisavalt kapitaliseerituks. Sealjuures oli esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,2%.

Tuvastati finantsstabiilsuse neli peamist kitsaskohta

EKP tuvastas 2019. aastal neli peamist kitsaskohta, mis euroala finantsstabiilsust kahe aasta jooksul ohustavad. Neid käsitleti EKP finantsstabiilsuse poolaastaülevaates (vt skeem 1).

Skeem 1

Euroala finantsstabiilsuse neli peamist kitsaskohta

Allikas: EKP.
Märkus. Finantsstabiilsuse hinnang 20. novembri 2019. aasta seisuga.

  • Esiteks olid varahindadega seotud kitsaskohad 2019. aastal endiselt märgatavad ja EKP rõhutas üleilmsete finantsturgude ümberhindamise riski. 2019. aasta jooksul hakati üha rohkem tulusust otsima; euroala aktsiahinnad kasvasid ettevõtete väiksematest kasumitest ja halvenevast makromajanduslikust keskkonnast hoolimata umbes 20% ning vähem kui 10% üleilmselt lunastamata võlakirjadest pakkusid 3% või suuremat tootlust. Aktsiaturgude ja madalama reitinguga fikseeritud tulumääraga turgude järsud korrigeerimised olid endiselt ohuks, eriti kuna majanduslik ja poliitiline ebakindlus oli suur. Euroala kinnisvarahinnad jätkasid 2019. aastal madalate intressimäärade toel kasvamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused seoses elamukinnisvara haavatavusega viitasid tõepoolest sellele, et hindade jätkuvalt tugev areng koos eluasemelaenude suhteliselt tempoka kasvu ning kodumajapidamiste suure võlakoormusega olid mitmes riigis peamised kitsaskohad (vt punkt 3.2).
  • Teiseks valmistas mitmes riigis endiselt muret avaliku ja erasektori võlgade jätkusuutlikkus; sealjuures olid avaliku ja/või mittefinantsteenuseid osutava erasektori võlad tihti ajalooliste ja rahvusvaheliste normide kohaselt suured. Kuigi väikesed rahastamiskulud leevendasid lühiajalist võla jätkusuutlikkusega seotud survet, ähvardas avalikke ja eravahendeid endiselt järsu turgude meeleolu muutuse või halvenevate makromajandustingimustega kaasnev oht. Väga madalate intressimäärade järsk ülespoole korrigeerimine võib olla eriti kahjulik kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele riikides, kus domineerivad ujuvintressiga laenud.
  • Kolmandaks suurenes euroala pangandussektori haavatavus. Euroalade kasumlikkus püsis 2019. aastal väike ning kasumlikkuse väljavaated vähenesid halveneva kasvuväljavaate ja püsivalt madalate intressimäärade tõttu. Kuigi viivislaenude maht jätkas mõõdukas tempos vähenemist, oli mõnda pangasektori osa vaja veelgi parandada. Pankade pikaajalisi kasumlikkuse väljavaateid mõjutasid paljudel juhtudel negatiivselt ka liigne tootmisvõimsus ja kulude ebatõhusus.
  • Neljandaks muutus pangandusväline finantssektor üha haavatavamaks seetõttu, et riske võeti aktiivsemalt. Investeerimisfondid ja kindlustusandjad vastasid kõrgema järgu varade vähenevale tootlusele endiselt riskide võtmisega. Samal ajal põhjustasid väga likviidsete varade vähenemine ja suure finantsvõimenduse mullid investeerimisfondide sektoris muret võimalike järskude ja suurte tagasimaksete ning turu volatiilsust suurendava investeerimiskäitumise pärast.

EKP kirjeldas 2019. aasta jooksul ka teisi kitsaskohti, mis võivad lühikese ja keskpika prognoosiperioodist pikema aja jooksul finantssektorit negatiivselt mõjutada. Ennekõike suurendati pingutusi, et hinnata kliimamuutuste mõju finantsstabiilsusele, ning täiustati selleteemalist teabevahetust. EKP eesmärk on panustada oma volituste piires üldistesse pingutustesse, mida tehakse kliimamuutuste võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks, keskendudes mitmele põhivaldkonnale (vt infokast 3). Mis puutub EKP pingutustesse oma keskkonnamõju vähendada, siis vähendati 2008.–2018. aasta vahemikus CO2 heidet töökoha kohta 74% võrra (vt ka infokast 3). Lisaks jälgis EKP 2019. aastal finantstehnoloogia arengu mõju nii mikro- kui ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas (vt infokast 4).

Infokast 3
EKP ja kliimamuutused

Kliimaga seotud riskid (mida tuntakse ka globaalse soojenemisega seotud riskidena) muutuvad finantssüsteemi ja üldise majanduse jaoks üha olulisemaks ning jagunevad peamiselt kaheks: füüsikalisteks ja üleminekuriskideks. Füüsikalised riskid on muu hulgas seotud äärmuslike ilmastikusündmuste sageduse ja tõsiduse suurenemisega. Nende riskide realiseerumine avaldab negatiivset mõju mõjutatud piirkondade varade väärtusele ja kaupade hindadele ja tagatistele ning põhjustab seega kahju paljudele ettevõtetele, sealhulgas nii kindlustusettevõtetele, pankadele kui ka teistele finantsasutustele. Füüsikalised riskid on juba realiseerumas ja nende sagedus kasvab kogu maailmas.[33] Üleminekuriskid on seotud kliimamuutuste leevendamise poliitika võimalike kõrvalmõjude ja kuludega. Sellest tulenev üleminek väikese CO2 heitega majandusele võib toimuda korrapäraselt või korratult. Näiteks võib poliitika järsk kohaldamine või uue tehnoloogia mõju põhjustada pankadele ja teistele investoritele tururiske, mis on tingitud varahindade ootamatust vähenemisest ja suure CO2 heitega varade kiirmüügist. Lisaks võib üleminek või sellega seotud poliitika vähendada suure CO2 heitega ettevõtete kasumlikkust, mis võib omakorda põhjustada nendest sektoritest mõjutatud pankadele suuremaid krediidiriske. Muu hulgas võib see viia toodangu vähenemise ja suhteliste hinnatõusudeni.

Poliitikakujundajad seisavad kliimamuutuste vastu võitlemise kaalutlustes silmitsi otsusega: nad võivad hakata potentsiaalselt kulukat kliimariskide leevendamise poliitikat kohe teostama ning minna õigeks ajaks ja korrapäraselt üle vähese CO2 heitega majandusele või meetmed võtmata jätta ja riskida n-ö tulevase tragöödia stsenaariumiga, mille puhul hakatakse kliimaga seotud riskidega tegelema liiga hilja ning märgatav üleminek ja füüsikaliste riskide avaldumine võib juhtuda samal ajal.[34] On juba täheldatud, et kuigi keskkonnaalaseid välismõjusid tuleb ennekõike vähendada paremuselt esimese poliitika, näiteks maksude abil, tuleb ametivõimudel mõelda, kuidas oma pädevusalas kõige paremini kliimamuutustele ja seotud riskidele reageerida.[35] EKP hindab oma rahapoliitika strateegia läbivaatusel eurosüsteemi võimalikku rolli kliimamuutustega seotud riskidega tegelemisel ning uurib, kas ja kuidas sellesse oma volituste piires panustada.

Selle taustal võib EKP panustada oma volituste piires kliimamuutuste võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks tehtavatesse üldistesse pingutustesse valdkondades, kus see on kõige tõhusam ja korralduslikult teostatav. Täpsemalt keskendub EKP oma pingutustes järgmistele põhivaldkondadele: 1) majandusanalüüsi, prognoosimudelite ja riskihindamise täiustamine; 2) finantsstabiilsuse riskide jälgimise ja hindamise, sealhulgas kliimariskide tugevusanalüüside väljatöötamine; 3) pangandusjärelevalve; 4) kliimariskidega seotud kaalutluste kaasamine oma investeerimis- ja ärioperatsioonidesse; 5) kliimamuutuste poolt rahapoliitika kursile avaldatava mõju hindamine; 6) ELi ja rahvusvaheliste foorumite, seadusandjate ja standardite koostajate toetamine töös, mis puudutab kliimamuutustega seotud riskide käsitlemise ja kestlikkuse kaasamist finantsotsuste tegemisse, ning 7) keskkonna kaitsmine oma keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu.

1. Majandusanalüüs, prognoosimudelid ja riskihindamine

EKP jaoks on üha olulisem arvestada rahapoliitika tegemise käigus hinnastabiilsuse väljavaate hindamise juures kliimamuutuste ja kliimamuutustega seotud poliitika mõjuga. Seetõttu on kliimamuutused tulevase rahapoliitika strateegia läbivaatamise üks osa. EKP-l on olnud juba võimalus arvestada oma majanduslikus põhianalüüsis kliimamuutustest tingitud vapustuste ja nendega seotud poliitika mõjuga. Tehnoloogiapoliitika ning maksude leevendamise ja kohanemispoliitika, nagu näiteks CO2 heite maks, avaldavad tavaliselt hindadele otsest mõju. Mõju inflatsioonile võib olla ka kaudne ning avalduda majanduse pakkumise ja nõudluse tingimuste kaudu, mis omakorda mõjutavad investeerimise ja tulemuslikkuse kasvu. Vajalikul kliimasäästlikul poliitikal on seega mõju ka riikide eelarvetasakaalule ning mõjutatud sektorite äriühingute tegevuskuludele, avaldades lõppkokkuvõttes mõju hinnakujunduselegi. Kliimamuutused võivad järk-järgult muuta ka kodumajapidamiste käitumist ja tarbimisharjumusi, mis mõjutab kasvudünaamikat nii keskmise toodangu kasvu kui ka selle volatiilsuse mõttes. See mõju kandub lõppkokkuvõttes üle jõukusesse ja potentsiaalsesse toodangusse. EKP analüüsib kliimamuutuste ja nendega seotud valitsemissektori poliitika makromajanduslikku mõju üha rohkem. Selle töö tulemuste eesmärk on võtta neid aspekte EKP regulaarsetes majandusanalüüsides, prognoosimudelites ja riskihindamistes paremini arvesse. Lisaks arvestatakse kliimamuutuste mõjuga rahapoliitika ja rahaanalüüsi ülekandekanalitele, eriti laenupakkumisele.

2. Finantsstabiilsuse riskide jälgimine ja hindamine

Kliimamuutustega kohanemise osana jälgib EKP aktiivselt pankade ja pangaväliste finantsasutuste füüsikalisi ja üleminekuriske. Selleks tuli ettevõtte tasandil töötada välja piisavalt üksikasjalik pankade portfellide CO2 mahukuse mõistmise ja jälgimise süsteem, mis põhineb mittefinantsettevõtete ja CO2 heitega kokkupuutumise määradel.[36] Samal ajal keskendutakse euroala pangandussektori kliimariski tugevusanalüüsiks vajaliku analüütilise makrotasandi raamistiku väljatöötamisele.[37] Sealjuures on oluline, et selle tööga on ühise kliimariskide seire projektimeeskonna egiidi all seotud kõik Euroopa Majanduspiirkonna riigid. Meeskond allub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilisele nõuandekomiteele ja Euroopa Keskpankade Süsteemi finantsstabiilsuse komiteele ning tal on kaks eesmärki: i) rakendada töösse kliimaga seotud süsteemsete riskide järelevalve raamistik ning ii) tuvastada tugevusanalüüsi käigus tulevikustsenaariumid, et hinnata kliimariske ja ülekandekanaleid. Kuna kliimaprobleemid on üleilmsed, on oluline töötada välja ühine arusaam kliimamuutustega kaasnevatest finantsriskidest. Sellepärast on EKP ja mitu eurosüsteemi riikide keskpanka finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) liikmed ning neil on koos finantsstabiilsuse nõukogu ja Baseli pangajärelevalve komiteega (BCBS) oluline roll kliimamuutustest tingitud finantsstabiilsuse riskide hindamise alal tehtava töö kujundamises.

3. Pangandusjärelevalve

Kliimaga seotud riskid on euroala pangandussüsteemi jaoks märkimisväärne ohuallikas.[38] EKP korraldas 2019. aastal pankade seas küsitlused (mis hõlmasid umbes 44% kõikidest euroala pangandusvaradest), millest nähtus, et euroala pangad liituvad üha sagedamini ühiste valdkondlike algatustega, et täiustada oma kliimaga seotud riskide hindamise metoodikat ning panustada laiemate ja võrreldavamate andmete loomisesse. EKP leiab, et pangad peaksid võtma nende riskidega arvestamiseks õigel ajal vastu strateegilise lähenemise, mis on kooskõlas 2019. aasta detsembris avaldatud EKP kestliku rahastuse tegevuskavas esitatud poliitikasõnumite ja ootustega. EKP teeb aktiivset koostööd riiklike pädevate ametiasutuste, reguleerivate asutuste (nt Euroopa Pangandusjärelevalve ja Baseli pangajärelevalve komitee), aga ka teiste keskpankade ja järelevalveorganitega (eelkõige finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku kaudu), et arendada kliimaga seotud riskide järelevalve käsitlust.[39]

4. Investeerimisoperatsioonid

EKP panustab kliimamuutustega võitlemisse oma investeerimisotsuste kaudu. EKP töötajate pensionifond järgib säästvat investeerimispoliitikat, mille eesmärk on vähendada EKP CO2 jalajälge. EKP töötajate pensionifondi portfell, üldisem investeerimiskeskkond ning pikemaajaline investeerimisperiood võimaldavad järgida säästva ja vastutustundliku investeerimise poliitikat, mis põhineb valikulisel välistamisel ja volikirja alusel hääletamise suunistel. EKP on delegeerinud aktsiainvesteeringute üle volikirja alusel hääletamise õiguse oma välisinvesteeringute haldajatele, kes on nõustunud järgima Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toetatavaid vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, mis kohustavad neid kaasama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud standardeid oma hääletamispoliitikasse. Lisaks on EKP otsustanud asendada oma pensionifondi aktsiaportfellide praegused laiad võrdlusalused vähese CO2 heitega versioonidega. Peale selle teeb EKP tööd, et rakendada säästva ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid praktiliselt oma fondide portfellis, mis koosneb sissemakstud kapitalist ja üldreservfondist, mis kuulub finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikus osalemise juurde ning on kooskõlas selle hiljuti avaldatud säästva ja vastutustundliku investeerimise suunistega, mis on mõeldud keskpankadele portfellide juhtimiseks.

5. Rahapoliitika operatsioonid

Muu hulgas on eurosüsteem ostnud turuneutraalsuse põhimõtet järgides oma nelja varaostukava (st varaga tagatud väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja kaetud võlakirjade kolmanda ostukava) alusel keskkonnahoidlikke võlakirju ning toetab seega kestvat võitlust kliimamuutuste vastu. EKP toetab algatusi, mille eesmärk on parandada kliimamuutustega seotud riskide hinnastamist ja eraettevõtjate võimet hinnata nendega seotud üleminekuriske. See hõlmab keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide reitingutesse kaasamise meetodite ja standardite väljatöötamist ja täiustamist eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku alusel tunnustatud väliste reitinguagentuuride poolt või teiste spetsiifilisemate keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide väljatöötamist.

EKP jälgib kriitiliselt kliimamuutustega seotud riskide hinnastamist ja seega ka nende kaasamist laenutingimustesse ning kaalub vajadust võtta lisameetmeid, et kajastada kliimamuutustega seotud riske turustatavate varade raamistiku alusel tehtavate eurosüsteemi krediidioperatsioonide aktsepteeritava tagatise valdkonnas. Üldisemas plaanis eeldatakse, et EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamine arvestab ka viisidega, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada EKP rahapoliitilisi operatsioone.

6. ELi ja rahvusvahelised kestliku rahastuse algatused

EKP panustas mitmesugustesse Euroopa ja rahvusvahelistesse algatustesse, mille eesmärk on edendada säästva ja keskkonnahoidliku rahastamise kaudu ühist võitlust kliimamuutuste vastu. ELi tasandil tervitas EKP Euroopa Komisjoni säästva kasvu rahastamise tegevuskava kui olulist sammu kestlikkuse kaasamisel rahastamisotsuste tegemisse ning toetas aktiivselt ettepanekut töötada kestliku rahastuse suurendamise olulise sammuna välja ELi ühine kestlike varade taksonoomia. Euroopa Komisjoni tegevuskavast tulenevate algatuste toetamiseks loodud kestliku rahastuse tehnilise eksperdirühma liikmena panustas EKP 2019. aasta juunis avaldatud tehnilise aruande koostamisse, ennekõike pakkudes analüütilisi sisendandmeid ja tehnilist tuge taksonoomia majandusmõju hindamiseks. EKP on teinud laiemat koostööd suurema üleilmse keskpankade ja reguleerivate asutuste rühmaga, et edendada keskkonnahoidlikku rahastamist ning suurendada finantssektori panust keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku rahastamises, ennekõike finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks tegemise võrgustiku ning G7-taoliste rahvusvaheliste foorumite kaudu.

7. Keskkonnahoidlik EKP

Seoses EKP püüdlustega vähendada oma keskkonnamõju sai EKP 2019. aastal taas ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi, kehtestas uued keskkonnaeesmärgid ning võttis meetmeid, et tugevdada oma pühendumust keskkonnakaitsele ja parandada pidevalt oma keskkonnategevust. Aasta jooksul võeti mitu uut meedet, et leevendada igapäevategevuse, näiteks riigihankemenetluste pakkumuste elektroonilise esitamise keskkonnamõju. Lisaks on EKP sõlminud institutsioonidevahelise koostööleppe Euroopa Parlamendiga, et üheskoos kompenseerida CO2 heite jääkkoguseid, jätkates samal ajal keskkonnajuhtimissüsteemi strateegiliste prioriteetidena heidete vältimist ja vähendamist. EKP keskkonnajuhtimispüüdluste keskmes olid endiselt kliimamuutustega kaasnevate kiireloomuliste probleemide alase teadlikkuse suurendamine ning vajadus võtta tõhusaid meetmeid. EKP osales ELi mobiilsusnädalal ja ELi jäätmetekke nädalal ning pakkus töötajatele koolitusi kliimamuutuste teemal. Võrreldes 2008. aastaga on EKP keskkonnategevus vähendanud CO2 heidet ja energiatarbimist töökoha kohta 74% võrra (2018: 54%). Lisateave EKP keskkonnatoime kohta on saadaval selle keskkonnateatises.


3.2 Sektoriülese vastupanuvõime suurendamine makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika abil

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on üks oluline vahend finantsstabiilsuse riskidega tegelemisel

Süsteemsete riskide tekkega finantssüsteemis saab tegeleda makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaudu ning EKP-le on ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud selles vallas oluline roll ja erivolitused. Eelkõige on EKP-le antud ülesanne hinnata ELi õigusaktidega sätestatud ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide riiklike asutuste vastu võetud pankade makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ning volitused nende riiklike meetmete täiendamiseks. Et reageerida 2019. aasta peamistele riskidele, rakendasid euroala riikide ametiasutused EKPga konsulteerides märgatavalt rohkem makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid kui eelmisel aastal, et vähendada süsteemseid riske ja suurendada vastupidavust nendele riskidele.

Jätkuvad makrotasandi usaldatavusjärelevalvealased jõupingutused, et säilitada finantsstabiilsus

EKP hindab euroala riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat

EKP jätkas ulatuslike jõupingutuste tegemist makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vallas, aidates olulisel määral kaasa finantsstabiilsuse säilitamisele. Peale analüütilise töö lõi EKP platvormi korrapärasteks ühisteks riskihinnanguteks ning poliitika kooskõlastamiseks EKP ja euroala riiklike asutuste vahel. EKP ja riiklikud asutused jätkasid ka laiaulatuslikke ja avatud arutelusid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamise ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsivahendite täiustamise üle. Need jõupingutused parandasid veelgi süsteemsete riskide hindamise protsessi ja meetodeid ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete piisavust euroalal.

Vabastatavad makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrid võivad mängida olulist vastutsüklilist rolli

2019. aastal keskendusid makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud arutelud sellele, kui oluline on pankade vastupanuvõime säilitamine ja makromajandusliku keskkonna vapustuste talumise võime. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika saab vastutsüklilist rolli mängida ainult siis, kui vabastatavad puhvrid on kehtestatud. Selles kontekstis on vastutsükliline kapitalipuhver peamine instrument, mida saab tsükliliste riskide realiseerumise korral vabastada. Vabastatavate puhvrite parem kättesaadavus vastutsükliliste kapitalipuhvrite kujul aitaks seega vältida üheaegset finantsvõimenduse vähendamist terves pangandussüsteemis, mis võib põhjustada krediidi kokkukuivamist ja suurendada langust. See rõhutab mitte ainult kapitalipuhvrite taseme, vaid ka nende vabastamise võimalikkuse olulisust stressiolukorras. Praegu moodustavad euroalal rakendatud vastutsüklilised kapitalipuhvrid 0,1% riskiga kaalutud varadest ja on võrreldes teiste puhvrinõuetega üldiselt väikesed (vt joonis 22).

Joonis 22

Pankade kapitalipuhvrite jaotus

(protsentides)

Allikas: EKP.
Märkused. Miinimumnõuded hõlmavad esimese samba esimese taseme põhiomavahendeid, teise samba nõuet ning esimese taseme põhiomavahendite kapitali esimese ja teise taseme puudujääkide korvamiseks. Struktuursete puhvrite hulka kuuluvad kapitali säilitamise puhvrid, süsteemse riski puhvrid, aga ka üleilmsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrid. Juhtimispuhvrid on puhvrid, mida pangad säilitavad lisaks nende regulatiivsete nõuete täitmisele. Parempoolses tulbas on kujutatud vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrad 2020. aasta märtsi seisuga.

EKP lõpetas muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri raamistiku ülevaatamise

Lisaks lõpetas EKP 2019. aastal ühtse järelevalvemehhanismi valdkonna muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste esimese puhvri alammäära raamistiku ülevaatamise. Muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri eesmärk on piirata süsteemselt oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse võimalikku negatiivset välismõju riiklikule finantssüsteemile ja majandusele laiemalt. Ülevaadatud muu süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri alammäära metoodika on üksikasjalikum ning suurendab enamiku süsteemselt oluliste pankade puhvrite miinimummäärasid (üksikasjalikum teave on saadaval 2020. aasta märtsi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaates). Uus raamistik aitab tagada, et süsteemselt olulisemate pankade suhtes kohaldatakse teatud riikides suuremaid puhvrinõudeid, et vähendada riske finantsstabiilsusele. See võetakse järk-järgult kasutusele alates 1. jaanuarist 2022.

Peale selle edendas EKP jätkuvalt oma teabevahetust makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika küsimustes, suurendades teadlikkust seeläbi, et EKP käimasolev töö ja arusaamad selles valdkonnas muudeti läbipaistvamaks. 2019. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaade sisaldas eraldi osa selle kohta, kuidas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika abil finantssüsteemi kitsaskohtadega tegeleda. Kõnede, pressiteadete ja muude väljaannete kõrval, nagu üldtoimetised, avaldas EKP jätkuvalt kaks korda aastas oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve bülletääni, mis on oluline teabevahend, et selgitada EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistikku ja otsuste tegemise korda, samuti analüütilisi edusamme ja hinnanguid selles valdkonnas. EKP avaldas oma veebisaidil endiselt ka ülevaadet makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetest, mida parajasti kohaldatakse riikides, kus tehakse EKP pangandusjärelevalvet.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsused 2019. aastal

EKP hindas 2019. aastal 106 makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika otsust

Kooskõlas oma õigusliku mandaadiga hindas EKP 2019. aastal euroala riiklike asutuste teateid 106 makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, mis käsitlesid tsükliliste ja struktuursete süsteemsete riskide maandamisele suunatud instrumente, samuti muid instrumente kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. Enamik teateid oli seotud vastutsükliliste kapitalipuhvrite loomisega või üleilmsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste tuvastamisega ning asjakohaste kapitalipuhvrite kalibreerimisega. EKP nõukogu ei esitanud vastuväiteid ühegi makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuse kohta, millest riikide ametiasutused 2019. aastal teada andsid.

2019. aasta lõpuks olid seitsme euroala riigi pädevad ametiasutused teatanud üle 0% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra aktiveerimisest (eelmisel aastal tegid seda neli riiki). 2019. aasta lõpu seisuga oli puhver 12 riigis aktiveerimata. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kalibreerimisel lähtuti juhitava kaalutlusõiguse põhimõttest, mis ühendab põhiliste riskiindikaatorite suuniseid ja suuremal kaalutlusõigusel põhinevaid elemente, mis kajastavad konkreetseid majandus- ja finantstingimusi.

Kui vaadata riike, mis teatasid 2019. aastal vastutsüklilise kapitalipuhvri suurendamisest, otsustas Haut Conseil de Stabilité Financière Prantsusmaal, et 2019. aasta märtsis tõstetakse vastutsüklilise kapitalipuhvri määra ennetava meetmena 0,25%-lt 0,5%-le, võttes arvesse Prantsusmaa erasektori võlakoormuse kasvusuundumust. Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique otsustas, et 2019. aasta juunis tõstetakse vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0%-lt 0,5%-le. Selle põhieesmärk oli parandada pankade vastupanuvõimet tsükliliste riskide suhtes. Kuigi tsüklilisi süsteemseid riske ei peetud kriitiliseks, leiti, et ennetava meetme kohaldamine oli mõistlik viis tagamaks laenude andmise järjepidevus terve tsükli vältel. Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht otsustas, et 2019. aasta juunist tuleb kohaldada positiivset, 0,25% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra. Selle hinnangu kohaselt oli tsükliliste süsteemsete riskidega seotud kitsaskohtade (ennekõike krediidiriski alahindamise, tagatise ülehindamise ja intressimääraga seotud riskide) kuhjumine loonud võimaliku ohu finantsstabiilsusele. Národná banka Slovenska otsustas 2019. aasta juulis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra veelgi tõsta: 1,5%-lt 2%-le. Pangandussektor ja selle kasumlikkus olid muutunud tsüklilistele riskidele avatumaks ning ametiasutus täheldas finantsturgudel ülekuumenemise märke. Viimasena otsustas Luksemburgis Commission de Surveillance du Secteur Financier 2019. aasta detsembris tõsta laenu- ja kinnisvarahindade märkimisväärse kasvu kontekstis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0,25%-lt 0,5%-le.

Laenuvõtjapõhised meetmed võivad soodustada rangete laenustandardite säilitamist

Madalad intressimäärad võivad suurendada riskide võtmist ning lõdvendada laenustandardeid, eriti siis, kui pankade kasumlikkus on surve all. Elamukinnisvara hindade tõusu jätkumine koos hüpoteeklaenude andmise suundumuste ja kodumajapidamiste sektori haavatavustega suurendasid 2019. aastal paljudes euroala riikides kinnisvaraga seotud kitsaskohtade arvu. Sellises olukorras võivad ranged laenustandardid või laenuvõtjapõhiste meetmete ennetav karmistamine koos asjakohaste eranditega aidata võimalikku riskide kogunemist ohjes hoida. 2019. aasta lõpuks oli riiklike asutuste ainupädevuse alla kuuluvad meetmed kehtestanud 13 euroala riiki.

Mis puutub makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentidesse, mis käsitlevad muid riske, siis hindas EKP riiklike ametiasutuste otsuseid muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite, süsteemse riski puhvrite ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. Seoses viimases kategoorias 2019. aastal võetud meetmetega tutvustas Eesti Pank uut meedet, et kindlustada pankade vastupanuvõime eluasemelaenudega seotud süsteemsete riskide suhtes. Sisereitingute meetodit kasutavad pangad kohustuvad arvestama riskiga kaalutud vara arvutamisel kinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud jaenõudeid Eesti residentide vastu vähemalt 15% riskikaaluga. Meede jõustus 30. septembril 2019. Soome finantsinspektsioon otsustas 2019. aasta juunis samuti pikendada perioodi, mille jooksul kehtib eluaseme ostuks antud hüpoteeklaenudele minimaalne keskmine riskikaalu tase 15%, mida kohaldatakse sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes. See miinimumtasandi pikendus jõustus 1. jaanuaril 2020 ja kehtib ühe aasta.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP jätkas tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja selle toetamist

EKP pakkus jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile, kes vastutab ESRNi igapäevatöö koordineerimise eest. ESRN vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ning süsteemsete riskide ennetamise ja maandamise eest.

EKP abistas ESRNi korrapäraselt võimalike süsteemsete riskide tuvastamisel ja jälgimisel ning toetas üldiselt ESRNi tööd. Näiteks osales EKP kinnisvaravaldkonna andmelünkade täitmises, mille tulemusena kinnitati ESRNi soovitus ning töötati välja oluliste kolmandate riikide järelevalve täiustatud raamistik. Lisaks toetas EKP ESRNi elamukinnisvarasektori keskpika aja kitsaskohtade analüüsimisel, mille tulemusena andis ESRN valitud ELi riikidele viis hoiatust ja kuus soovitust.

Peale selle panustas EKP suuresti ESRNi esialgsetesse kaalutlustesse töötada välja ühine makrotasandi usaldusjärelevalve seisundi raamistik. Esimese sammuna ühise raamistiku loomise poole avaldati 2019. aasta aprillis selleteemaline aruanne. See ühendas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsuse eesmärgi. Lisaks jätkas EKP selle töö teise etappi panustamist, juhatades koos ESRNiga eksperdirühma, kes on volitatud töötama välja korralduslikke meetmeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisundi hindamiseks, arutamiseks ja avaldamiseks.

Peale selle osaleb EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalipuhvrite, minimaalse finantsvõimenduse määra ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) võimaliku kattumise olulisuse hindamise eksperdirühma juhtimises. Selle töö eesmärk on kirjeldada nõuete omavahelist suhet ning selle mõju makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite tõhususele.

Aasta jooksul juhatas EKP ka redaktsioonirühma, kes koostas ESRNi soovituse teabe kogumise ja edastamise kohta makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide kohta.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide pangandusvälise kasutamise alal tehti lisatööd

EKP toetas pidevalt ESRNi tööd seoses pangandussektorist väljaspool kasutamiseks mõeldud makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentidega. EKP panustas andmete ja riskide, ennekõike kindlustusandjate tagatisvara arvutamise mõju analüüsimisse ning kindlustussektori tarbeks uute makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide koostamisse, keskendudes mõnele 2018. aasta kindlustusvaldkonna makrotasandi usaldatavusjärelevalve sätteid, meetmeid ja instrumente käsitlevas aruandes välja valitud võimalusele. Selle töö tulemus panustab otseselt kestvatesse aruteludesse Solventsus II ülevaatamise üle, mille eesmärk on tugevdada kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate õigusraamistikku makrotasandi usaldatavusjärelevalve vaatepunktist.

Lisaks osales EKP muude ettevõtete kui pankade riskiparameetrite väljatöötamises ja ELi pangaväliste finantsvahendusriskide seirearuande neljanda väljaande koostamises. Viimases antakse ülevaade sektoris toimunud arengust, keskendudes võimalike finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamisele. Peale selle panustas EKP märkimisväärselt aruande koostamisse, milles käsitletakse marginaalide protsüklilisuse ja tuletisinstrumentide turgude ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete vähendamist, seda nii aruande kirjutamisega kui ka selle aluseks oleva analüütilise mõtlemise arendamisega.

Rohkem tähelepanu pöörati analüütilisele tööle seoses kliimamuutuste mõjuga finantssektorile

EKP tegi ESRNiga koostööd ka selleks, et töötada välja ja rakendada meetodeid uurimaks eri kliimamuutuste stsenaariumide mõju ELi finantssektorile. Peale selle selgitati välja eri meetodid, tehti andmete kättesaadavuse hindamine ning anti ülevaade finantsasutuste riskipositsioonide liikidest, mida kliimaga seotud riskide analüüsimisel uurida.

EKP juhatas ESRNi tugevusanalüüsi töörühma, kes koostas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pensionifondide tugevusanalüüsi negatiivsed stsenaariumid ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rahaturufondide ja kesksete vastaspoolte tugevusanalüüsid. Selleks pakkusid mitu EKP peadirektoraati ESRNi töörühmale olulist tehnilist ja modelleerimistuge.

Viimasena osales EKP aktiivselt ESRNi Euroopa süsteemses küberrühmas, kes töötas välja küberriskide hindamise analüütilise raamistiku.

Üksikasjalikumat teavet ESRNi kohta leiab tema veebisaidilt ja aruannetest.


3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus, tagamaks üksikute pankade usaldusväärsus

2019. aastal möödus viis aastat EKP pangandusjärelevalve loomisest. Nende aastate jooksul on selle mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus aidanud tagada Euroopa pangandussektori stabiilsuse ja kõikidele euroala pankadele võrdsed võimalused. Tänu alates 2014. aastast tehtud edusammudele on Euroopa pangandusjärelevalve toimivaks asutuseks kujunemise teel.

EKP järelevalveprioriteetide järjepidevus ja kohandamine

Kuigi pankade bilansside parandamine pärast kriisi on suuresti edasi arenenud, oli see 2019. aastal järelevalveprioriteetide seas endiselt kõrgel kohal. Muude prioriteetidega seoses keskenduti Euroopa pankade väikese kasumlikkuse ja juhtimisprobleemide hoobadele, sealhulgas pankade tavariskide juhtimisvõimele ning tekkivatele riskidele, ennekõike seoses finantsteenuste kestva digiülemineku ning nende haavatavusega IT- ja küberriskide suhtes.

Järelevalvevahendite ja -meetodite täiustamine jätkus

Kogu 2019. aasta jooksul jätkas EKP pangandusjärelevalve oma töövahendite ja meetodite täiustamist. Eelmise kohustuse täitmise jätkuna vaatas EKP 2019. aasta augustis üle mittetöötavate nõuete usaldatavusnõuetekohaste eraldiste kohta kehtestatud järelevalveootused, mis on esitatud pankadele mõeldud EKP viivislaenude suuniste lisas, et arvestada uute esimese samba nõuetega.[40] Pärast üldiste teemade avalikku konsultatsiooni ja avaldamist 2018. aasta novembris avaldas EKP 2019. aasta juulis EKP sisemudelite juhendi lõplikud riskiliigispetsiifilised peatükid, mis käsitlevad krediidiriski, tururiski ja vastaspoole krediidiriski. Lisaks avaldas EKP 2019. aasta veebruaris kõikide jälgitavate pankade tugevusanalüüsi koondtulemused, et täiendada 2018. aastal toimunud ELi-ülese tugevusanalüüsi tulemusi. 2019. aasta oktoobris avaldas see iga-aastase tugevusanalüüsina korraldatud 2019. aasta likviidsusriski tundlikkusanalüüsi tulemused. Nende ettevõtmiste tulemusi kasutati vastavalt 2018. aasta (avaldatud aprillis 2019) ning 2019. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessides.

Ühendkuningriigi lahkumiseks EList tehti ettevalmistusi

Paljud EKP otsese järelevalve all olevad pangad jäid 2019. aastal üldjoontes stabiilseks, kuid mitu panka on teinud olulisi muudatusi kontserni struktuuris ja tegevuses seoses panganduskontsernide konsolideerimise või tegevuse üleviimisega Ühendkuningriigist euroalale. EKP hakkas selle tulemusena olulisteks muutunud pankade suhtes kohaldama otsest järelevalvet ning mõne panga puhul korraldati 2019. aasta teisel poolel kohustuslik põhjalik hindamine. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisele eelnenud ebakindluse perioodil keskendus EKP pangandusjärelevalve pankade ja ülevaatajate kõikideks võimalikeks hädaolukordadeks valmisoleku jälgimisele, ennekõike pankade Brexiti-plaanide rakendamisele kooskõlas pankade ja järelevalveasutuste vahel kokkulepituga. Kuigi mõni pank tegi 2019. aastal oma tegevuse sihtmudelite saavutamisel edusamme, hoiatas EKP korduvalt edasiste viivituste eest ning jätkas oma järelevalveootuste edastamist EKP veebisaidi KKKde värskendamisega, mitme järelevalveuudiskirjas avaldatud artikliga ja järelevalvealuste üksustega peetavate kahepoolsete aruteludega.

Bulgaaria ja Horvaatiaga tiheda koostöö saavutamisel tehti edusamme

2019. aastal tehti ka edusamme ühtse järelevalvemehhanismi laiendamisel euroalast väljapoole pärast seda, kui Bulgaaria ja Horvaatia riiklikud pädevad asutused olid avaldanud soovi teha EKPga tihedat koostööd. EKP pangandusjärelevalve lõpetas 2019. aasta juulis kuue Bulgaaria panga põhjaliku hindamise ning nõustus 2019. aasta augustis hindama põhjalikult viit Horvaatia panka. See kuulub tiheda koostöö alustamise protsessi juurde seoses nende ELi liikmesriikidega, mille rahaühik ei ole euro. EKP tegi samal ajal tihedat koostööd Българска народна банкаga (Bulgaaria keskpank) ja Hrvatska narodna bankaga seoses nende potentsiaalse tulevase rolliga riiklike pädevate asutustena ühtses järelevalvemehhanismis.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav EKP veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2019. aasta aruandes.

Infokast 4
Finantstehnoloogia

Finantstehnoloogia annab pankadele, nende klientidele, finantssüsteemile ja majandusele laiemalt märkimisväärseid eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka probleemid ja riskid. Finantsasutustel on vabad käed vastutustundlikult uuendusi teha, kuid nendega seonduvaid riske tuleb tõhusate riskijuhtimisraamistikega ja järelevaatamisega maandada.

Finantstehnoloogia ja sellele spetsialiseerunud ettevõtete tekkimine on põhjustanud muudatusi olemasolevates pangandusvaldkonna ärimudelites. Euroopa Liidus on finantstehnoloogiaettevõtted siiani loonud koostöösuhteid pankadega. See võimaldab viimastel parandada kliendikogemust, pakkudes laiemat valikut finantsteenuseid ja -tooteid taskukohasemal ja tõhusamal moel. Lisaks kasutavad pangad üha suureneva andmete kättesaadavuse ja tehisintellekti kasutamise ning andmete kasutamiseks suurema arvutijõudluse rakendamise tingimustes oma sisetegevuse parandamiseks järjest rohkem finantstehnoloogiat.

Selle tulemusena on finantstehnoloogiaettevõtted pankadega üha rohkem seotud, ennekõike allhanketeenuste osutamisel, ning operatsiooniriskid on kasvanud nii institutsionaalsel kui ka süsteemiülesel tasandil. Mõni finantstehnoloogiaettevõte pakub ka uusi finantsteenuseid, eriti maksete valdkonnas, ja see avaldab pankadele survet. Oluline on, et paljude klientidega suured tehnoloogiaettevõtted ja kindla positsiooni saavutanud tehnoloogiaplatvormid on pööranud pilgud finantsteenuste poole ning on juba saanud pilvandmetöötluse teenuse peamisteks osutajateks.

EKP on finantsuuendustest tingitud probleemide ja riskide kasvule mitmeti reageerinud. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve tasandil jälgib ja hindab EKP finantstehnoloogia mõju finantsstabiilsusele. Finantstehnoloogiaettevõtetega konkureerimisest tingitud kasumlikkussurvet võimendab pankade vajadus investeerida digiüleminekusse, mis nõuab netokasu toomiseks aega. Üha suurenev seotus finantstehnoloogiaettevõtetega võib tähendada seda, et nende ettevõtete häiretel võib olla süsteemne mõju finantssüsteemile, kui ei võeta piisavaid kaitsemeetmeid.

Lisaks panustab EKP finantstehnoloogiaga seotud poliitika ja finantsstabiilsuse alasesse töösse mitmesuguste Euroopa ja rahvusvaheliste foorumite, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee ning makse- ja arveldussüsteemide komitee kaudu. Peale selle toimib see muudatuste tõukejõuna, nagu on näha TARGETi välkmaksete arvelduse teenuse kasutuselevõtust ja kestvast tööst uue tehnoloogia turutaristutes rakendamise alal.[41]

Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tasandil teeb EKP pangandusjärelevalve lisapingutusi, et töötada välja ühine arusaam finantstehnoloogiaga seotud riskidest ja tagada nende riskide järjepidev järelevalve kogu ühtse järelevalvemehhanismi piires. See hõlmab finantstehnoloogia poolt pankade ärimudelitele avaldatava mõju ja sellega seonduvate peamiste riskide hindamist. Et täiustada oma järelevalvelähenemist finantstehnoloogiale, teeb EKP pangandusjärelevalve koostööd ühtse järelevalvemehhanismi pankadega, et uurida, kuidas nad uuenduslikku tehnoloogiat ja lahendusi kasutavad, millist mõju see nende ärimudelitele avaldab ning ennekõike seda, kuidas riskijuhtimisraamistike abil peamiste riskidega tegeleda.

21.–22. maini toimus esimene EKP finantstehnoloogia valdkonna dialoog, mis tõi kokku euroala pankurid ja järelevalveorganid, kolmandate riikide järelevalveorganid ning reguleerivate asutuste, nagu näiteks Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esindajad. See keskendus i) krediidihindamisele tehisintellekti ja suurandmete abil; ii) automatiseeritud veebipõhisele investeerimisnõustamisele (nn robotnõustamine) ning iii) pilvandmetöötlusele. Üritus pidi olema esimene mitmest taolisest dialoogist, mis annavad pankadele võimaluse jagada järelevalveorganitega oma seisukohti soovitatavates valdkondades, millele järelevalve peaks keskenduma. Selle tulemused annavad lisapanuse pankade uuendusliku tehnoloogia abil jälgimise edasiarendamiseks.

Samuti jätkas EKP pangandusjärelevalve rahvusvahelise finantstehnoloogiaalase koostöö arendamist nii ühtse järelevalvemehhanismi piires kui ka sellest väljaspool. Näiteks loodi teadmiste jagamise algatused, et parandada asjakohase finantstehnoloogiaalase teabe kiiret kättesaadavust kõikide riiklike pädevate asutuste järelevalvajate ja EKP jaoks.


3.4 EKP panus Euroopa poliitikaalgatustesse

Pärast üleilmset finantskriisi kehtestatud raamistikku saab ikka veel täiendada

Viis aastat tagasi alustas tööd esimene pangandusliidu sammas, ühtne järelevalvemehhanism, mis lähtus pärast üleilmset finantskriisi algatatud institutsionaalsete ja reguleerivate algatuste põhjalikust kogumist. Selle sammuga soodustasid ELi liikmesriigid ja institutsioonid finantslõimumist ja -stabiilsust ning parandasid majanduse vastupanuvõimet.

Tänapäeval on aga ikka veel ruumi ühtse pangandusturu veelgi tihedamaks lõimimiseks. See soodustaks rahapoliitika ühtset edasikandumist ning aitaks kõrvaldada pankade ja riikide vahelist destabiliseerivat suhet, mis oli euroala riigivõlakriisi keskmes. Ka kapitaliturgude arendamisel ja lõimimisel on vaja teha edasisi edusamme, et parandada finantssüsteemi võimet riske hajutada ja pangandusliitu täiendada. Samuti tuleks asjakohaste makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite abil maandada pangandusvälise finantssektori riske.

Pangandusliidu lõpuleviimine

2019. aastal tehti põhjalikku tööd pangandusliidu lõpuleviimiseks

2019. aastal oli EKP täielikult kaasatud ELi foorumite töösse, et tugevdada pangandusliitu. 2019. aasta juunis toimunud euroala tippkohtumise deklaratsioonis tunnustati majandus- ja rahaliidu edasiarendamisel tehtud edusamme ning toetati pangandusliidu tugevdamiseks vajaliku tehnilise töö jätkamist. 2019. aasta teisel poolel tegi Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemeline töörühm lisatööd lühi- ja pikaajaliste väljavaadetega, mis on seotud Euroopa hoiuste tagamise skeemi sisseseadmise, riikide riskipositsioonide õigusliku käsitlemise võimaluste ning finantsstabiilsuse suurendamise, kriisijuhtimise täiendamise ja lõimumise soodustamisega. Lisaks otsustas eurogrupp jätkata tööd Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise paketi lõpetamisega, pidades sealjuures silmas vajadust luua ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsemehhanism.[42]

EKP panustas ulatuslikult ELi foorumite tehnilistesse aruteludesse, andes eri töösuundadele teavet. Seoses kriisijuhtimisraamistikuga rõhutas EKP vajadust käsitleda varasemates sekkumismeetmetes esinevaid reguleerimiskattuvusi.[43] Peale selle toetas EKP piiriülese lõimimise takistuste, eeskätt pangandusliidu sisese kapitali ja likviidsuse vaba liikumise tõkete lisaanalüüsi. Üldisemas plaanis toetas EKP kompromissipaketti, mis hõlmaks likviidsustoetuse kujul Euroopa hoiuste tagamise skeemi esimest etappi, pakkudes samal ajal kahju täieliku katmise kujul lõppetapi väljavaadet. See kõikehõlmav leping oleks eurooplaste võimalus saada osa pangandusliidu kõikidest eelistest, sealhulgas turu lõimumisest ja hoiustajate võrdsest kaitsmisest. Ressursside koondamine hoiuste tagamiseks Euroopa tasandil aitaks hoida hoiustajate kindlustunnet paremini kui riiklikud skeemid. Viimased oleksid idiosünkraatilise vapustuse korral riskidele avatumad ning see võib nõrgendada nende usaldusväärsust ja seega ka hoiustajate usaldust.

Kooskõlas arusaamaga, et riskijagamine ja riski vähendamine on kaks üksteist täiendavat protsessi, toetas EKP endiselt pangandussektori riskide vähendamist. Nimelt jätkas EKP pangandusjärelevalve viivislaenude suunisest lähtudes tööd pankade bilansside parandamisel ning hindas pankade laenuandmise kriteeriumide kvaliteeti, keskendudes uutele laenudele. EKP panustas 2019. aastal ka ühistesse järelevalvearuannetesse riskide vähendamise kohta (vt mai ja novembri aruanded), mis koostati koos Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ning milles esitati ajakohastatud hinnang selle kohta, kuidas riskid pangandusliidus vähenevad.

Aasta jooksul keskenduti ka pangandusliidu teisele sambale. 2018. aasta detsembris lepiti kokku, et Euroopa stabiilsusmehhanism on ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsemehhanism. Lahendusraamistikus on aga endiselt suur puudujääk, sest euroala raamistik kriisilahendusest väljuvate elujõuliste pankade likviidsuse tagamiseks on veel loomata. Kuigi teised suuremad riigid on juba kehtestanud taolise raamistiku, mis põhineb suuresti valitsuse garantiidel keskpangale kui likviidsuse pakkujale, ei ole seni olnud võimalik leppida kokku samaväärse lahenduse rakendamises euroalal.

Kapitaliturgude liidu arendamine

Kapitaliturgude liit võib soodustada rahapoliitika ülekandumist

2019. aastal jätkas EKP kapitaliturgude liidu lõpuleviimise toetamist. Tõhusalt välja töötatud tõeline kapitaliturgude liit suurendaks märgatavalt finantslõimumist, tugevdaks majandus- ja rahaliitu ning võimendaks euro rahvusvahelist rolli. See toetaks rahapoliitika sujuvamat ja ühtlasemat ülekandumist.

Tugevalt lõimunud kapitaliturud parandaksid finantssüsteemi vastupanuvõimet veelgi, vähendades sõltuvust pankadest ning edendades alternatiivseid turupõhiseid rahastamisallikaid. Nagu EKP 2019. aasta finantsstabiilsuse ülevaates rõhutatud, on kapitaliturgude liidu lõpuleviimine riskijagamise suurendamise ja euroala majandusšokkidele vastupidavuse parandamise fundamentaalne eeldus. Alates 2015. aastast täheldatud geopoliitilised ja majanduslikud suundumused, näiteks Brexit, aga ka digiüleminek ja kliimamuutused, on Euroopa kapitaliturgude lõimimise vajadust suurendanud.

Euroopa Komisjoni 2015. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava lõpuleviimisega kinnitas komisjon 2014.–2019. aasta õigusloomeperioodil märkimisväärse arvu kapitaliturgude liidu tegevuskavas esitatud seadusandlikke ja mitteseadusandlikke ettepanekuid. Õigusaktide valdkonnas on küll palju saavutatud, kuid projekti edasiviimiseks on vaja uuendada mõne põhiprioriteediga seotud eesmärke.

Kapitaliturgude liidu arendamiseks on tarvis teha lisapingutusi ühtlustamise alal

2019. aastal määras EKP kindlaks põhiprioriteedid kapitaliturgude edendamiseks ELi foorumites. Muu hulgas rõhutati riiklike maksu- ja maksejõuetuskordade täiendava ühtlustamise olulisust, kuna see on hädavajalik nii hästi toimivate piiriüleste kapitaliturutehingute kui ka järelevalve täiendavaks liikumiseks ühtse reeglistiku poole, ennekõike muudele asutustele kui pankadele.[44] Pikas perspektiivis soodustab tõelise, järjepidevalt terves Euroopa Liidus ühtset reeglistikku rakendava kapitaliturgude liidu loomine lisajärelevalvevolituste andmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Pankadevälise finantssektori makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika

Pankadevälise finantssektori jätkuv kasv võib tekitada muret finantsstabiilsuse pärast

Kuigi EKP toetab täielikult euroala majanduse turupõhisemat rahastamist, valmistab pankadevälise finantssektori kiire kasv ja selle võimalik mõju finantsstabiilsusele endiselt muret. Pankadevälise finantsvahenduse rolli suurendamine majanduse rahastamisel kuulub kapitaliturgude liidu tegevuskavasse, kuid see on endiselt hädavajalik sektori tõhusaks jälgimiseks.

Neid tendentse arvestades on pankadeväliste finantsinstitutsioonidele kindla usaldatavusraamistiku tagamine hädavajalik, et tegeleda piisavalt tõhusalt süsteemsete riskidega, mis võivad selles sektoris realiseeruda. Sellepärast toetas EKP ka 2019. aastal makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku laiendamist pangandussüsteemist väljapoole ning panustas ulatuslikult sellega seotud tehnilistesse aruteludesse ELis ja rahvusvahelistes foorumites.


4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Üks eurosüsteemi põhiülesandeid on tagada maksesüsteemide sujuv töö. See ülesanne on tihedalt seotud eurosüsteemi kohustustega rahapoliitika ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Eurosüsteemil on keskne roll selliste turutaristute ja kordade arendamises, käitamises ja järelevalves, mis tagavad maksete, väärtpaberite ja tagatiste turvalise ja tõhusa voo kogu euroalal.


4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteemi TARGETi teenused koosnevad praegu kolmest komponendist: TARGET2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ja kommertstehingute reaalajaline brutoarvelduste süsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-üleste väärtpaberiarvelduste ühtne platvorm; ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mis võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele vahendite reaalajalist ülekandmist ööpäev läbi ja kõigil päevadel aastas.

Üle 1000 panga kasutab TARGET2, et algatada eurodes tehingud enda või oma klientide nimel. Arvestades filiaale ja tütarettevõtjaid, saab TARGET2 kaudu võtta ühendust rohkem kui 45 000 pangaga üle maailma. 2019. aastal töötles TARGET2 keskmiselt 344 120 makset päevas keskmise päevamahuga 1,7 triljonit eurot.

Süsteemselt olulise maksesüsteemina ei ole TARGET2 hädavajalik mitte ainult finantssektori ja euroala majanduse stabiilsuse ja tõhususe, vaid ka euroala ühtse rahapoliitika sujuva teostamise ning ühisraha stabiilsuse tagamiseks. Eurosüsteem teeb TARGET2 üle pidevat järelevalvet, just nagu teiste süsteemselt oluliste maksesüsteemide üle, lähtudes riskipõhisest lähenemisest ning jälgides sealjuures ka lõpp-punkti turvalisust ja kübervastupanuvõimet.

2019. aastal võttis eurosüsteem kasutusele uue vahendi TARGET2 talitlushäiringutega toimetulekuks. Kui TARGET2 töös peaks esinema katkestus (st isegi kui see kestab rohkem kui päeva), võimaldaks see eurosüsteemil jätkata kriitilisteks ja väga kriitilisteks liigitatud tehingute töötlemist. See uus vahend on osa laiemast eurosüsteemi turutaristu operatsioonilise ja kübervastupanuvõime tugevdamise strateegiast.

2021. aastal asendatakse TARGET2 uue reaalajalise brutoarvelduste süsteemiga

TARGET2 on üle kümne aasta tõrgeteta töötanud. Kuna maksekeskkond on aga selle aja jooksul tehnoloogia arengu, uute regulatiivsete nõuete ja kasutajate nõudmiste muutumise tõttu märkimisväärselt arenenud, plaanib eurosüsteem asendada TARGET2 2021. aasta novembris uue reaalajalise brutoarvelduste süsteemiga ning optimeerida samal ajal kõikides TARGETi teenustes likviidsuse juhtimist. Uus reaalajaline brutoarvelduste süsteem kasutab sõnumistandardit ISO 20022 ning võimaldab teha makseid mitmes valuutas. 2019. aasta lõpus avaldati avaliku konsultatsiooni käigus saadud tagasiside põhjal täiendatud versioon tulevase reaalajalise brutoarvelduste süsteemi teenuse kasutaja üksikasjalikust funktsionaalsest kirjeldusest. Lisaks sõlmisid kaks võrguteenuse osutajat eurosüsteemiga lepingud, et pakkuda kasutajatele kõikide eurosüsteemi turutaristuteenuste puhul eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ühtse juurdepääsu kaudu võrgust sõltumatut ühenduvust.

Mis puutub T2Si, siis on väärtpaberite keskdepositooriumide ühisele platvormile üleminemise lainetest möödunud nüüdseks juba üle kahe aasta. T2Si kasutab praegu 21 väärtpaberite keskdepositooriumi, mis teenindavad 20 turgu üle kogu Euroopa. 2019. aastal töötles T2S keskmiselt 606 938 tehingut päevas keskmise väärtusega 1106,13 miljardit eurot päeva kohta.

2019. aastal tegi EKP nõukogu määratud sõltumatu väline kontrollija esimest korda T2S teenustele tehnilise ja operatsioonilise kontrolli. Kontrollija tähelepanekuid jagati eurosüsteemi ning T2Si kasutavate väärtpaberite keskdepositooriumide ja euroalaväliste keskpankadega. Neid kontrolle hakatakse edaspidi tegema igal aastal.

Peale selle viidi pärast 2015. aasta eelhindamist 2019. aastal lõpuni 2018. aastal alanud esimene põhjalik T2Si töö järelevaatamishindamine. Selle tulemusena selgus, et T2S vastab üldjoontes CPMI-IOSCO finantsturutaristute põhimõtetele, mis näitab, et T2S on turvaline ja tõhus. Kuigi hindamise ajal tuvastati teatud valdkondades puuduseid, ei peetud neist ühtegi kõrvaldamata jätmise korral suureks ohuks.

Pärast TIPSi kasutuselevõttu 2018. aasta novembris ühinesid teenusega esimese aasta jooksul seitse euroala turgu. See tähendab, et nüüd saab TIPSi kaudu ühendust võtta rohkem kui 1000 makseteenuste osutajaga. TIPSiga plaanib 2020. aastal liituda veel euroala turge. Kuna TIPS toetab eri valuutasid, väljendas Sveriges Riksbank kavatsust ühendada 2022. aastal Rootsi kroon TIPSiga.

Lisaks töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenuste komponenti, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See ühtne süsteem suudab hallata eurosüsteemi kõikide krediidioperatsioonide tagatisena kasutatavaid varasid. 2019. aastal jõudis projekti spetsifikatsioonietapp õigel ajal lõpule. Süsteem kavatsetakse kasutusele võtta 2022. aasta novembris.


4.2 Turutaristu ja maksete innovatsioon ning lõimimine

Finantsvaldkonnas toimuvad uuenduste ja digiülemineku tõttu suured muutused. ELi uued õigusaktid, mis võimaldavad kolmandatel isikutel pääseda ligi maksekontodele, välkmaksete kasutuselevõtt ning üldised tehnilised uuendused on tekitanud näiteks jaemaksete turule uusi osalisi, makseteenuste kasutamise kanaleid ja maksete algatamise võimalusi. (Lisateavet krüptovara, stabiilsusraha ja keskpanga digiraha kohta vt infokastist 5.) Eurosüsteemi ülesanne seoses nende arengusuundumustega on kahetine: see peab katalüsaatorina soodustama lõimumist ja uuendusi ning toetama ülevaatajana turutaristu ja maksete turvalisust ja tõhusust.

Infokast 5
Krüptovara, stabiilsusraha ja keskpanga digiraha

Viimase paari aasta jooksul on bitcoin'i ja muu krüptovara ning nende kui võimaliku rahaasendaja rolli ümber olnud palju meediakära. Krüptovara võimaldab üksikisikutel ja ettevõtetel teha üksteisega otse tehinguid, ilma et selleks oleks vaja usaldusväärset kolmandat isikut. Nende omaduste ja funktsioonidega seotud valeootused võivad olla aga tingitud asjaolust, et neid varasid kutsutakse krüptovaluutadeks, digivaluutadeks ja virtuaalvaluutadeks. Laias plaanis on krüptovara digivara, mida selle kasutajad peavad väärtuslikuks investeeringuks ja/või vahetusvahenditeks, kuid mis ei ole finantsnõue ühegi füüsilise ega juriidilise isiku vastu ega nende finantskohustus.

Üks krüptovara suur puudus on selle hindade muutlikkus. Krüptovara volatiilsus on viimaste aastate jooksul olnud suurem kui näiteks mitmesugustel kaubaturgudel täheldatud volatiilsus. See näitab, millisel määral tururiskid krüptovarainvestoreid mõjutavad. Lisaks tähendab see suur volatiilsus, et krüptovara ei suuda korralikult täita raha kolme funktsiooni ehk säilitada väärtust ning toimida maksevahendi ja arvestusühikuna.

Et vältida suure hinnakõikumise probleemi, on finantsteenuste osutajad ja tehnoloogiaettevõtted võtnud kasutusele uue krüptovarade klassi, mida tuntakse stabiilsusraha nime all ning mis kasutab hinnakõikumiste vähendamiseks stabiliseerimismehhanisme. Olenevalt kasutatavast stabiilsusmehhanismist võib stabiilsusraha väärtus olla tagatud: i) rahahoiustega (ühes või mitmes valuutas); ii) väärtpaberite ja kaupadega, näiteks kullaga; iii) krüptovaraga või isegi iv) mehhanismiga, mis püüab vastata nõudlusele ja pakkumisele (nt algoritmiline stabiilsusraha). 2019. aastal pöörati erilist tähelepanu stabiilsusraha algatustele, nagu näiteks Libra, mis lubavad teha globaalselt kiiremaid tehinguid potentsiaalselt väiksemate kuludega, pakkudes uut eraldiseisvat maksekokkulepet. Stabiilsusraha pole aga veel ulatuslikult katsetatud ning sellega kaasnevad paljud õiguslikud, regulatiivsed ja järelevaatamisriskid. Enne stabiilsusrahaalgatuste kasutuselevõttu tuleb nende probleemidega tegeleda asjakohaste süsteemide loomise ja juhtimise ning riskiga proportsionaalsete järelevaatamisnõuete ja eeskirjade kaudu.

Krüptovara ja stabiilsusraha on algatanud üldisema arutelu makseuuenduste ning avaliku ja erasektori rolli üle uute viiside väljatöötamisel maksete taskukohasemaks, tõhusamaks ja kaasavamaks muutmisel. Keskpanga digiraha emissioon võib rahuldada ühiskonna nõudlust uuenduslike, tõhusate ja paindlike maksevahendite järele. Keskpanga digiraha eri omadustel võib olla finantssüsteemile aga kaugeleulatuv mõju, mida tuleb hoolikalt hinnata. Seoses jaemaksete keskkonnaga ei tohiks keskpanga digiraha välistada võimalikku koostööd erasektoriga ega tõrjuda välja turupõhiseid erasektori lahendusi jaemaksete kiireks ja tõhusaks tegemiseks euroalal.

2019. aastal avaldas EKP SEPA-le ülemineku mõjuhinnangu, millest nähtus, et ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) areng ja üleminek üleeuroopalistele kreeditkorralduste ja otsekorralduste maksesüsteemidele on aidanud tublisti kaasa turvalise, tõhusa ja lõimitud Euroopa makseturu loomisele. Sellegipoolest on SEPA veel kaardimaksete jaoks loomata. Peale selle on maksete algatamise lõppkasutaja lahendused endiselt terves Euroopas killustatud. Samamoodi pole veel loodud üleeuroopalist lahendust, mis kataks Euroopa kasutajate vajadused seoses müügipunktides tehtavate ja e-kaubanduse maksetega.

Uus jaemaksete strateegia, makseinstrumentide järelevaatamise raamistik ning tagatisvara haldamise standardid

Selle probleemiga tegelemiseks võttis eurosüsteem 2019. aastal vastu uue jaemaksete strateegia. Strateegia toetab üleeuroopalise turupõhise suhtluslahenduse väljatöötamist müügipunktides tehtavate maksete jaoks ning määrab kindlaks selle lahenduse põhieesmärgid.

Järelevaatamise valdkonnas on eurosüsteem lähtunud arusaamast, et samu ülesandeid täitvate üksuste kohta peaksid kehtima samad järelevaatamisootused („sama risk, samad nõuded“), ja võtnud meetmeid, et vaadata üle oma järelevaatamispoliitika ning alustada uue makseinstrumentide, -skeemide ja -kokkulepete järelevaatamisraamistiku (PISA järelevaatamisraamistiku) väljatöötamist. See uus terviklik, dünaamiline ja tulevikku suunatud raamistik on mõeldud kehtima nii olemasolevate kui ka uute maksetoodete, teenuseosutajate ja tehnoloogia kohta ning panustama üldise maksesüsteemi turvalisusesse ja tõhususse.

Eurosüsteem soodustab turuülest ühtlustamist kauplemisjärgses valdkonnas, et toetada Euroopa finantsturgude edasist lõimumist. Tagatisvara haldamise ühtlustamise valdkonna põhieesmärk on teha tööd sellise Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku koostamiseks, mis sisaldaks tagatisvara haldamise standardeid. 2019. aastal võttis EKP väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm vastu esimese selliste standardite kogumi, mis hõlmab kolmepoolset tagatiste juhtimist, võlainstrumentidega seotud korporatiivset tegevust ja arveldamisprotsesse. Need rakendatakse eeldatavasti 2022. aasta novembriks. Riiklikel sidusrühmadel on palutud valmistada ette asjakohased kohanemiskavad, et standardeid järgida.

Lisaks jätkab eurosüsteem kauplemisjärgse ühtlustamise soodustamist väärtpaberiarvelduste valdkonnas, jälgides ennekõike hoolikalt standardite kohaldamist ning tegeledes protsessis esineda võivate lünkadega. 2019. aasta lõpus vastas 90% T2Sis osalevatest turgudest ühtlustamise põhistandarditele (2018. aastal 85%).

Eurosüsteem osaleb kõikide euroala väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmises

Väärtpaberitaristute valdkonnas osaleb eurosüsteem euroemissiooni keskpangana väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmises ning nende korrapärases ülevaatamises ja jälgimises väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel. Nimelt on eurosüsteem praegu ainus ametiasutus, mis osaleb kõikide euroala väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmises ning aitab seega soodustada nende ülesannetega seoses järjepideva lähenemisviisi kohaldamist, mängides olulist rolli väärtpaberiarvelduste turvalisuse ja tõhususe tagamisel.

Kesksete vastaspoolte valdkonnas on eurosüsteem euroemissiooni keskpangana aidanud endiselt kaasa Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel loodud järelevalvekolleegiumide tegevusele, sealhulgas kesksete vastaspoolte teenuste pikendamise või riskimudelite muutmise avalduste hindamisele. Lisaks on eurosüsteem esindatud olemasolevates või loodavates kriisiohjamisrühmades kesksete vastaspoolte jaoks, mis on süsteemselt olulised rohkemas kui ühes jurisdiktsioonis.

2019. aastal osales eurosüsteem aruteludes, mis olid seotud Euroopa turu infrastruktuuri määruse raamistiku ülevaatamisega, mille eesmärk on täiendada kesksete vastaspoolte, ennekõike ELi-väliste kesksete vastaspoolte õigusraamistikku ning mis jõustus 1. jaanuaril 2020. Eurosüsteem panustas ELi kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamist ja kriisilahendamist käsitleva määruse ettevalmistamisse ning osales ka ELi-ülestel ühise kaubanduspoliitika, eriti likviidsusriskiga seotud tugevusanalüüside tegemises.


5 Jõupingutused turu toimimise toetamiseks ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

2019. aasta oktoobris hakkas EKP avaldama uut euro lühiajalist võrdlusintressimäära (€STR), mis põhineb täielikult rahaturu statistilistel aruandlusandmetel. €STR asendab järk-järgult euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimäära (EONIA) ja saab eeldatavasti üheks peamiseks võrdlusintressimääraks euroala turgudel. Finantsvaldkond oli uue võrdlusintressimäära kasutuselevõtuks hästi valmistunud ja see ei põhjustanud suuri häireid. €STRi igapäevane avaldamine on toimunud tõrgeteta ja see meetod on osutunud töökindlaks. 2019. aastal vastutas EKP endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning jätkas oma üldise koordineeriva rolli täitmist seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga. Lisaks otsustas EKP hakata alates 2020. aasta aprillist väljastama lisaandmeid oma välisvaluutaga seotud sekkumistegevuse kohta, et parandada selle valdkonna teabevahetust ja läbipaistvust kooskõlas oma aruandlustavadega teistes poliitikavaldkondades (vt infokast 6).


5.1 €STR – uus euroala rahaturgude üleöötehingute võrdlusintressimäär

2. oktoobril 2019. aastal hakkas EKP avaldama uut euroala turgude üleöötehingute võrdlusintressimäära. Euro lühiajaline intressimäär ehk €STR kajastab euroala pankade tagamata eurodes laenukasutuse kulutusi hulgiturul. See tugev ja usaldusväärne intressimäär, mida arvutatakse praegu iga päev 50 andmeesitaja esitatud enam kui 30 miljardi euro väärtuses kõlblike tehingute alusel, peaks järk-järgult EONIA asendama.

€STRi metoodika on loodud põhjalikult kajastama selle aluseks olevat rahaturu dünaamikat. Intressimäär põhineb suurel hulgal pankade edastatud kõlblikel tehingutel, mis tehti teiste pankadega, aga ka pankadeväliste finantsasutustega. See teeb selle tagamata turu struktuursetele muudatustele vastupidavaks. 2019. aastal püsis €STRi arvutamise aluseks olevate igapäevaste tehingute maht 31,1 miljardi euro juures. €STRi andmete piisavuse poliitika tagab intressimäära esinduslikkuse, nõudes, et: a) vähemalt 20 rahaturgude statistilise aruandluse määruse alusel aru andvat asutust annaksid oma panuse ning b) viie suurima mahuga pangad ei moodustaks üle 75% asjaomase päeva käibest. Kui üks nendest nõuetest on täitmata, käivitub lühiajaline hädaolukorraprotseduur, mis tagab intressimäära kättesaadavuse. Viimaseks arvutatakse intressimäära mahuga kaalutud kohandatud keskmisena, kus mahu ülemine ja alumine 25%, mis vastavad madalaimate ja kõrgeimate intressimääradega tehingutele, filtreeritakse intressimäära arvutamiseks välja, mis aitab vähendada erindite mõju (lisateavet €STRi arvutamise kohta vt infokastist 7 peatükis 7).

€STR on kindel ja usaldusväärne intressimäär, mis põhineb laial kõlblike tehingute kogumil ja asendab EONIA

€STR asendab järk-järgult EONIA, mille kasutamine lõppeb 3. jaanuaril 2022. Pärast erasektori euro riskivabade intressimääradega tegeleva töörühma soovituste esitamist ja avalikku konsultatsiooni muutis EONIA haldaja, Euroopa Rahaturgude Instituut 2. oktoobril 2019 EONIA metoodikat nii, et kuni selle avaldamise lõpetamiseni 3. jaanuaril 2022 lähtutakse intressimäära arvutamisel valemist €STR pluss 8,5-baaspunktiline riskimarginaal. Euro riskivabade intressimääradega tegelev töörühm, mis asutati 2017. aastal, et tuvastada ja soovitada riskivabu intressimäärasid, mida saaks kasutada olemasolevate võrdlusaluste alternatiivide väljatöötamiseks, koostas EONIA-lt €STRile ülemineku suunised. Need hõlmavad soovitusi, kuidas läheneda EONIAga seotud lepingutele, aga ka toodetele, protsessidele ja mudelitele ning finantsraamatupidamisele ja riskijuhtimisele avaldatava mõju analüüsi.

EKP pingutused võrdlusaluste kasutajatega suhtlemisel €STRi käikulaskmiseks valmistumise käigus ning euro riskivabade intressimääradega tegeleva töörühma suunised ja soovitused aitasid €STRi sujuvalt kasutusele võtta. Finantsvaldkond oli uue võrdlusintressimäära kasutuselevõtuks ja EONIA meetodi muutmiseks hästi valmistunud ja see ei põhjustanud suuri häireid. Näiteks kohandati sisesüsteeme, et arvestada võrdlusmäära avaldamise uue ajaga kauplemispäevale järgneva päeva hommikul. Peale selle tehti edukalt esimesed €STRil põhinevad turutehingud, sealhulgas esimesed väärtpaberiemissioonid. Tuletisinstrumentide turul tehti pärast intressimäära kasutuselevõttu esimesed börsivälised vahetustehingud; varsti pärast seda, oktoobris ja novembris, hakkasid mõned keskse kliirimise vastaspooled pakkuma €STRi-põhiste toodete kliirimist.

€STRi igapäevane avaldamine on toimunud tõrgeteta ja metoodika on osutunud töökindlaks

€STRi igapäevane avaldamine on toimunud tõrgeteta ja metoodika on osutunud töökindlaks. Metoodika töökindlust saab illustreerida kahe näite abil. Esiteks kajastus EKP 2019. aasta 18. septembri hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kärbe täielikult ja kohe €STRi-eelsetes andmetes ning alates €STRi avaldamisest on keskmise vahemiku intressimäär ja aluseks olevate tehingute jaotus jäänud üpris stabiilseks. Teiseks oli Saksamaa 3. oktoobri 2019. aasta riigipüha mõju intressimäärale ja selle mitmesugustele parameetritele tühine. Kuigi teatatud tehingute väärtus vähenes tol päeval võrreldes eelmise päevaga 4,3 miljardi euro võrra, jäid nii osalevate pankade arv kui ka viie suurima käibega panga kontsentratsioon eespool selgitatud andmete piisavuse poliitika aluseks olevatest piirmääradest ohutusse kaugusesse. Lisaks ei olnud €STR eriti volatiilne, mis näitas, et metoodika on sellistele sündmustele vastupidav.

Joonis 23

€STR alates 9. septembrist 2019

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: baaspunktides)

Allikas: EKP.
Märkus. €STRi-eelne kuni 30. septembrini; €STR alates 1. oktoobrist.

  

Joonis 24

€STRi andmete piisavuse parameetrid alates 9. septembrist 2019

(vasakul teljel: protsentides; paremal teljel: pankade arvu järgi)

Allikas: EKP.
Märkus. €STRi-eelne kuni 30. septembrini; €STR alates 1. oktoobrist.

Turuosalised peavad piisavalt likviidsete €STRi sularaha- ja väärtpaberiturgude ülesehitamiseks rohkem pingutama

Kuigi €STRit kasutatakse üha aktiivsemalt, peavad turuosalised piisavalt likviidsete €STRi sularaha- ja väärtpaberiturgude ülesehitamiseks rohkem pingutama. €STRit tuleks kasutada ulatuslikult, kõikides turusegmentides. See tähendab, et seda ei tohiks näha üksnes EONIA asendajana tuletisinstrumentide turul, vaid seda tuleks kohaldada ka juhtudel, kus tavaliselt kasutataks teisi võrdlusintressimäärasid. Näited sellisest kasutamisest mõlemal bilansipoolel on võlakirjade emissioon ja laenude saamine.

€STR võib toimida EURIBORiga seotud lepingute varuvariandina ja EURIBORi alternatiivmäärana

€STR pakub ka võimalust tegeleda pankadevaheliste intressimääradega seotud riskidega nende indeksite üleilmse reformimise kontekstis. Finantsstabiilsuse nõukogu[45] soovituse kohaselt tuleks soodustada peaaegu riskivabade üleöö intressimäärade kasutamist kõikidel üleilmsetel intressimääraturgudel, kui see on asjakohane, ning pankadevahelistele laenuintressidele viitavatel lepingutel peaksid olema kindlad tagavarasätted. Euroalal võimaldas EURIBORi haldaja 3. juulil 2019 antud luba võrdlusaluse kasutamist jätkata; lisaks ei plaanita erinevalt LIBORist EURIBORi kasutamist lõpetada. Sellegipoolest ei ole EURIBORi pikaajaline jätkusuutlikkus enesestmõistetav: esiteks oleneb see osalevate pankade stabiilsusest ja teiseks arengusuundumustest seoses rahaturutegevusega, mida EURIBORiga mõõdetakse. ELi võrdlusaluste määruse alusel tegutsevad pädevad ametiasutused saavad küll pakkuda ajutist kaitsemehhanismi võrdlusalusesse kohustusliku panustamise või võrdlusaluse kohustusliku haldamise kujul, kuid see mehhanism on nii olemuslikult kui ka ajalises mõttes piiratud. Sellepärast võib €STR – ja sellel põhinevad intressikõverad – toimida EURIBORiga seotud lepingute varuvariandina ning ka EURIBORi alternatiivmäärana. €STRiga sarnanevate üleöö intressimäärade levimise ja LIBORiga seotud ebakindlusega tegelemise vahendina kasutamise kohta on juba häid näiteid teistest jurisdiktsioonidest, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Šveits.


5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP vastutab laenuvõtmis- ja andmistegevuse haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA)[46] ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[47] raames. 2019. aastal töötles EKP MTFA raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 200 miljardit eurot. Samuti töötles EKP 2019. aastal mitmesuguseid EFSMi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot.

EKP töötleb mitmesuguste ELi laenuprogrammide makseid

EKP vastutab ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[48] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[49] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest. 2019. aastal töötles EKP kahe EFSFi raames antud laenu intressimakseid ja tasusid. Peale selle töötles EKP ka makseid seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi aktsiakapitali märkimisega Euroopa stabiilsusmehhanismi liikmete poolt.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.[50] 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 52,9 miljardit eurot.


5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Paljud eurosüsteemi keskpangad osutavad teenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel

Ka 2019. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Kõiki investeerimisteenuseid, mis on kättesaadavad euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, osutavad paljud eurosüsteemi kuuluvad keskpangad (eurosüsteemi teenuseosutajad) ühtsetel tingimustel ja kooskõlas üldiste turustandarditega. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes toetab teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku parandamiseks tehtavate muudatuste tegemist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP nõukogule.

2019. aastal hakkas ELi reservihaldusteenuseid pakkuma veel üks keskpank, tänu millele on eurosüsteemis nüüd 10 teenuseosutajat. Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2019. aasta lõpus 273 (2018. aasta lõpus 277). Kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) vähenesid 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga ligikaudu 7,5%.

Infokast 6
EKP täiustab välisvaluutaturu sekkumistega seotud aruandlust

26. septembril 2019 otsustas EKP nõukogu hakata alates 2020. aasta aprillist avaldama lisaandmeid EKP välisvaluutaturu sekkumiste kohta. Selle uue väljaande eesmärk on parandada valdkonna teabevahetust ja läbipaistvust kooskõlas teiste poliitikavaldkondade aruandekohustuse tavadega, kaitstes samal ajal EKP võimet sekkuda tõhusalt välisvaluutaturu tegevusse. Näitena aruandekohustuse tavade kohta pakub eurosüsteem varaostukava puhul regulaarselt andmeid kavade alusel eri riikides tehtud ostude mahu ja jaotuse kohta.

EKP poliitika ei ole suunatud vahetuskursile. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal (vt tabel A). EKP sekkus esimest korda 2000. aastal euro vahetuskursi üleilmsete ja riiklike tagajärgedega, sealhulgas selle hinnastabiilsusele avaldatava mõjuga seotud murede tõttu. Esialgu sekkusid EKP ning USA ja Jaapani ametiasutused koordineeritult 22. septembril, millele järgnes EKP ühepoolne sekkumine novembris. Teiseks sekkusid EKP ning USA, Ühendkuningriigi ja Kanada ametiasutused Jaapani ametiasutuste palvel koordineeritult 18. märtsil 2011, et reageerida jeeni kursi kõikumistele, mis tulenesid Jaapanis toimunud traagilistest sündmustest.

Tabel A

EKP senised välisvaluutaturu sekkumised

Allikas: EKP.

Pärast avaldamispoliitika muutmist avaldab EKP andmeid välisvaluutaturu sekkumiste kohta sageduse ja andmete kaasamise mõistes struktuurse ja süsteemse lahenduse abil. EKP on varem kasutanud välisvaluutaturu sekkumiste kohta teabe avaldamiseks mitut kanalit, sealhulgas iganädalasi finantsaruandeid, raamatupidamise aastaaruandeid ja majandusaasta aruandeid. Edaspidi avaldab EKP välisvaluutaturu sekkumiste kohta teavet oma veebisaidil olevas tabelis ja EKP aastaaruandes. Veebisaidil olevat tabelit ajakohastatakse kvartaalselt ühe kvartali pikkuse viivitusega. Esimene avaldatud tabel annab ülevaate kõikide välisvaluuta sekkumiste ajaloolistest andmetest alates 1999. aastast. EKP aastaaruandes antakse edaspidi täiendavat taustteavet ning võetakse vajaduse korral kokku uued välisvaluutaturu sekkumiste arengusuunad. Peale selle antakse EKP aastaaruandes edaspidi teada, kas vaatlusalusel aastal toimus välisvaluutaturu sekkumisi või mitte. Iganädalase finantsaruande kommentaar hõlmab edaspidi ka üldist märget eelmisel nädalal toimunud sekkumise kohta nagu varasematel juhtudel ehk 2000. ja 2011. aastal.

Uus aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ning teiste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutaturu sekkumisi ning vahetuskursimehhanismi välisvaluutaturu sekkumisi „piiridel“[51]. See hõlmab sekkumiste koguarvu (neto ja bruto), suunda (ost või müük), jaotust valuutade kaupa ning kuupäevi. Täieliku läbipaistvuse huvides märgitakse kvartaalses tabelis sõnaselgelt ära ka välisvaluutaturu sekkumiste puudumine.

See samm viib EKP teabevahetuspoliitika kooskõlla aastate jooksul teistes valdkondades välja töötatud aruandlustavadega. Need tavad lähevad sammu kaugemale sellest, mida on rangelt nõutud ELi toimimise lepinguga. Nii annab EKP avalikkusele ja finantsturgudele asjakohast teavet oma strateegia, hindamiste ja poliitikaotsuste kohta. See aitab EKP-l suurendada usaldatavust, olles samal ajal ülesannete täitmisel läbipaistev. Iga vahetuskursimehhanismis osalev keskpank vastutab endiselt välisvaluutaturu sekkumiste andmete avaldamise eest kooskõlas oma tavadega.


6 Lisapangatähed ja vähene võltsimine

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad euroalal europangatähtede emiteerimise, sularaha kättesaadavuse tagamise ja vääringu usaldusväärsena hoidmise eest. Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus on alates nende kasutuselevõtust 2002. aastal kasvanud ning üldiselt kiiremas tempos kui majandus. Tänu mitme teguri koosmõjule, mille hulgas on uue seeria pangatähtede täiustatud turvaelemendid, pidev koostöö õiguskaitseasutustega ning regulaarsed jõupingutused avalikkuse teavitamisel ja kutseliste sularahakäitlejate koolitamisel, jäi võltsimiste arv 2019. aastal madalale tasemele. Uute ja uuenduslike turvaelementidega 100- ja 200-euroste pangatähtede kasutuselevõtuga 2019. aasta mais viidi pangatähtede teine seeria lõpule.


6.1 Ringluses olevate pangatähtede arv jätkas kasvu

2019. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 6,4% ja väärtus 5,0%. Aasta lõpus oli ringluses 24,1 miljardit europangatähte koguväärtusega 1293 miljardit eurot (vt joonised 25 ja 26). 50-eurosed pangatähed moodustasid ligi poole ringluses olevate pangatähtede arvust ja väärtusest. 200-euroste pangatähtede aastane kasvumäär oli vaieldamatult kõrgeim – 2019. aastal 61,4% –, rahuldades osaliselt nõudluse 500-euroste pangatähtede järele, mida enam ei väljastata. 2019. aasta lõpus ringluses olevate 100-euroste pangatähtede koguväärtus oli 305 miljardit eurot, mis võrdub kõikide ringluses olevate europangatähtede nimiväärtuste koguväärtusega 2002. aasta juulis. 100- ja 50-euroste pangatähtede arvu kasv püsis hoogne; nende kasvumäärad olid vastavalt 8,8% ja 7,4%.

Joonis 25

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Allikas: EKP.

Joonis 26

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Väärtuse järgi arvestades hoitakse kolmandikku europangatähtedest väljaspool euroala

Hinnanguliselt hoitakse väärtuse poolest ligikaudu kolmandikku ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala. Valdavalt hoitakse neid pangatähti naaberriikides ja tegu on peamiselt suuremate nimiväärtustega. Neid kasutatakse väärtuse hoidjana ja rahvusvahelistel turgudel tehingute arveldamiseks.

Euroala liikmesriikide keskpangad jagavad europangatähtede tootmist omavahel ja 2019. aastal tootsid nad kokku ligikaudu 3,7 miljardit pangatähte.

2019. aastal suurenes ringluses olevate euromüntide koguarv 3,3% ja oli aasta lõpus 135,1 miljardit. Ringluses olevate müntide väärtus kasvas 30 miljardi euroni ja oli 3,4% suurem kui 2018. aasta lõpus.

2019. aastal kontrollisid euroala liikmesriikide keskpangad umbes 30 miljardi pangatähe ehtsust ja seisundit ning kõrvaldasid ringlusest ligikaudu 5 miljardit pangatähte. Samuti aitas eurosüsteem endiselt rahakäitlustehnika tootjatel tagada, et nende seadmed vastaksid standarditele, mille EKP on kehtestanud europangatähtede ehtsuse ja seisundi kontrollimiseks enne nende taasringlusse laskmist. 2019. aastal kontrollisid krediidiasutused ja muud kutselised sularahakäitlejad niisuguseid seadmeid kasutades umbes 38 miljardi europangatähe ehtsust ja seisundit.

Uute 100- ja 200-euroste pangatähtede kasutuselevõtt ning 500-euroste emiteerimise lõpetamine

2019. aasta 28. mail lasti ringlusse uued 100- ja 200-eurosed pangatähed. Uute pangatähtede kasutuselevõtt lõpetas europangatähtede teise seeria, mille ringlusse laskmine algas 2013. aastal 5-eurose pangatähega.

Vahemikus 2019. aasta jaanuarist aprillini lõpetasid kõik euroala riikide keskpangad 500-euroste pangatähtede väljastamise. Nagu ka teiste europangatähtede esimese seeria nimiväärtuste puhul jääb 500-eurone pangatäht seaduslikuks maksevahendiks ning seda saab endiselt kasutada nii maksmisel kui ka väärtuse säilitajana. Esimese seeria pangatähed (sh 500-eurone) säilitavad oma väärtuse, sest neid saab piiramatu aja jooksul euroala liikmesriikide keskpankades vahetada.


6.2 Europangatähti võltsiti ka 2019. aastal vähe

Võltsitud europangatähtede koguarv püsis 2019. aastal väike ning ringlusest kõrvaldati ligikaudu 559 000 võltsingut. Nende väike arv tuleneb mitme teguri koosmõjust, mille hulka kuuluvad teise seeria uute pangatähtede täiustatud turvaelemendid, koostöö õiguskaitseasutustega ning Euroopa ja riikide tasandil tehtud teabevahetus- ja koolitusalased jõupingutused. Ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvuga võrreldes on europangatähtede võltsingute osakaal veelgi kahanenud ja on väga väike. Joonisel 27 on kujutatud ringlusest kõrvaldatud võltsingute arvu pikaajalist arengut.

Joonis 27

Võltsitud pangatähtede arv miljoni ringluses oleva ehtsa europangatähe kohta

(miljondikes)

Allikas: EKP.

Võltsitakse peamiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti, mis 2019. aastal moodustasid võltsingute koguarvust kokku üle 70%. Võltsitud 50-euroste pangatähtede osakaal 2019. aastal vähenes.

EKP soovitab üldsusel olla pangatähtede vastuvõtmisel endiselt tähelepanelik ning pidada meeles, et pangatähti saab kontrollida katsumise, vaatamise ja kallutamise teel

Hoolimata sellest, et ringlusest kõrvaldatud võltsinguid on varasemast lihtsam ära tunda, soovitab EKP üldsusel olla pangatähtede vastuvõtmisel võimalike võltsingute suhtes endiselt tähelepanelik, pidada meeles turvaelementide kontrollimist pangatähte katsudes, vaadates ja kallutades ning alati kontrollida mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse kutselistele sularahakäitlejatele pidevalt koolitusi nii Euroopas kui ka mujal. Samuti avaldatakse üldsuse tarbeks ajakohaseid teabematerjale, et toetada eurosüsteemi võltsimisvastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EKP koostööd ka Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga.


6.3 Püüdlused keskkonnahoidlikumate pangatähtede poole

2004. aastal hindas eurosüsteem ISO 14040 standardiseeria alusel europangatähtede olelusringi, olles esimene pangatähtede keskkonnamõju hindaja terve olelusringi vältel. See keeruline hindamine on olnud peamine teabeallikas europangatähtede keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Näiteks on eurosüsteem loonud europangatähtede ja nende komponentide tootjate akrediteerimissüsteemi, mis hõlmab keskkonnajuhtimissüsteemi ning keskendub muu hulgas säästvate puuvillakiudude 100% osakaalu eesmärgi saavutamisele europangatähtede paberi tootmisel.

Peale selle on eurosüsteem jälginud igal aastal kõikide akrediteeritud tootjate tarbimis- ja heiteandmeid, et parandada tootmisprotsessi keskkonnatoimet.


7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja selleks, et toetada euroala rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus, aidates saavutada EKP läbipaistvuse eesmärki.

Siinses peatükis keskendutakse sellele, kuidas pankade aruandluskoormust piirata, ja finantstehnoloogiaga, sealhulgas krüptovaraga seotud statistikale. Kahes infokastis keskendutakse vastavalt euro lühiajalise intressimäära (€STR) sõltumatule arvutusprotsessile, mis põhineb asjakohasel suunisel (infokast 7), ja keskpika perioodi finantskontode statistika strateegiale, ning määratakse kindlaks eesmärgid järgmisteks aastateks (infokast 8).


7.1 Aruandluskoormuse piiramine

Finantskriis suurendas aruandluskoormust

Finantskriis juhtis tähelepanu koondstatistika piirangutele poliitikakujundajatele vajaliku teabe pakkumisel riikide, sektorite ja turgude suurema killustatuse tingimustes. EKP reageeris nendele piirangutele selliste uute õigusaktide vastuvõtmisega, mis võimaldavad hankida üksikasjalikke lisaandmeid, mis vastavad rahapoliitilistele, mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve andmevajadustele, näiteks statistilisi andmestikke, nagu AnaCrediti andmestik, väärtpaberiosaluste statistika ja rahaturustatistika. Selle tulemusena suurenes pankade aruandluskoormus.

Teine probleem, millega pangandusvaldkond silmitsi seisab, on aruandluskavade riikideülese ühtsuse puudumine, mis tuleneb EKPSi traditsioonilisest lähenemisest. Selle järgi saavad riikide keskpangad täita Euroopa statistilisi nõudeid riiklike aruandlusraamistike kaudu.

Kuigi euroala statistilist aruandlust iseloomustab suur kontseptuaalne ühtlustumine, esitatakse praktikas riigi keskpankadele palju statistilisi aruandeid, mis on erinevate edastussageduste, ajakavade ja koondatuse tasemega.

Lisaks kattuvad statistikaaruanded osaliselt mitmesuguste pangandusjärelevalveorganite nõutud aruannetega. See põhjustab kordusi ja kattuvusi ning muudab aruandluse ajakavad ja protsessid keerulisemaks.

Pangandussektor on sellele olukorrale loomulikult tähelepanu juhtinud ning teinud ettepaneku tunduvalt parandada aruandlusnõuete koostamise ja rakendamise kulutõhusust[52], säilitades samal ajal reguleerimise tõhususe ning parandades andmete kvaliteeti.

Lõimitud aruandlusraamistik konsolideerib EKPSi olemasolevad statistilised nõuded pankadele

Seetõttu alustas EKPS 2016. aastal pankadele kehtivate olemasolevate statistiliste nõuete konsolideerimist lõimitud aruandlusraamistiku väljatöötamise kaudu. Selle raamistiku eesmärk on luua kõikides riikides ja kõikide statistikavaldkondade jaoks EKPSi statistilise aruandluse integreeritud lahendus. Eeldatavasti 2024.–2027. aasta vahemikus rakendatava uue raamistiku kohaselt kogutakse olemasolevatest andmekogudest[53] üksikasjalikumaid andmeid, mis võimaldab olemasolevaid nõudeid kajastada ainulaadses raamistikus ning vältida võimaluse korral nõuete dubleerimist. See tähendab, et kuigi andmete maht kasvab märkimisväärselt, peavad pangad edaspidi tegema vähem statistilisi klassifitseerimisi ja koondamisi, mis nõuavad tihti palju ressursse. Neid ülesandeid täidab edaspidi EKPS ning see parandab eeldatavasti andmete üldist kvaliteeti. Lõimitud aruandlusraamistik kasutab ainulaadset andmemudelit ja käsiraamatut, mis standardiseerib eelduste kohaselt määratlused täielikult ning tagab metodoloogilise kindluse. Üksikasjalikumad andmed on paindlikud – see tähendab, et neid saab eri viisidel kombineerida, pakkumaks uusi tooteid ja teenuseid. See aga vähendab eeldatavasti õigusliku aruandlusraamistiku muudatuste sagedust ja ühtlasi ametiasutuste vajadust koguda lisaandmeid.

Pankade ühtse aruandluse käsiraamat täiendab lõimitud aruandlusraamistikku

Nagu skeemil 2 näha, näeb EKPSi üldine pangaandmete kogumise strateegia ette ka andmeesitajate toetamist ettevõttesisestes operatsioonisüsteemides (nt raamatupidamis-, riskijuhtimis-, väärtpaberi- või hoiusesüsteemid) talletatava teabe organiseerimise optimeerimisel sisendandmete tasandil, mis loob aluse kõikide asjakohaste aruandlusnõuete täitmiseks kooskõlas standardiseeritud ümberkujundamiseeskirjadega. Selleks töötab rühm, kuhu kuuluvad EKP, mõned euroala riikide keskpangad ja pangandussektori esindajad, välja pankade ühtse aruandluse käsiraamatut. See käsiraamat läheb EKPSi statistilistest andmestikest kaugemale, et hõlmata järelevalve- ja kriisilahendusaruandlust.

Skeem 2

EKPSi strateegia pankadelt andmete kogumisel

Märkused. EBA: Euroopa Pangandusjärelevalve; SSM: ühtne järelevalvemehhanism; SRM: ühtne kriisilahenduskord.

EKPS teeb lõimitud aruandlusraamistiku kulude ja tulude analüüsi

2018. aastal otsustas EKPS teha tihedas koostöös pangandussektori ja muude asjaomaste sidusrühmadega lõimitud aruandlusraamistiku kulude ja tulude analüüsi, et hinnata algatuse mõju pakkumisele ja nõudlusele. Esimene samm hõlmas kvalitatiivset inventuurküsitlust statistilise aruandluse seisukorra kohta valdkondades ja riikides, et tuvastada peamised kulutegurid ja lõimitud aruandlusraamistiku võimalikud eelised. 2019. aastal hindas EKPSi statistikakomitee selle küsitluse tulemusi ning koostas lõimitud aruandlusraamistiku jaoks konkreetsed stsenaariumid seoses mitmesuguste andmekogumise ja statistika tegemise aspektidega. Järgmine samm on hinnata 2020. aastal küsimustiku abil nende stsenaariumidega kaasnevaid kulusid ja tulusid. Stsenaariumid töötasid välja fookusrühmad, kes kaasasid EKPSi valdkondlikke eksperte ning valitud teemade puhul ka pangandussektori esindajaid. Uut küsimustikku kohaldatakse lõimitud aruandlusraamistiku eelnõu alusel, mis võimaldab vastajatel hinnata stsenaariume konkreetsete aruandlusnõuetega seotud ettepanekute põhjal. EKPS hindab seejärel tulemusi ning kui need toetavad lõimitud aruandlusraamistikku, tuvastab selle optimaalsed funktsioonid, mis sobivad valdkonnale ning EKPSi kasutajatele ja koostajatele kõige paremini.

Kui üldise kulude ja tulude analüüsi tulemus on rahuldav, võib EKP nõukogu otsustada lõimitud aruandlusraamistikuga jätkata. Enne selle vastuvõtmist ja rakendamist töötatakse välja EKP määruse eelnõu avaliku konsultatsiooni tarbeks. Lõimitud aruandlusraamistiku nõuded on kõikidele euroala pankadele kohustuslikud.


7.2 Uus ja täiustatud euroala statistika

Finantstehnoloogia ja krüptovara

EKP jälgib krüptovara nähtust ja finantstehnoloogiat

Finantsteenuste (finantstehnoloogia) toetamiseks või osutamiseks kasutatavat tehnoloogiliste uuenduste statistikat arendatakse edasi ja täiustatakse, et jätkata statistikakasutajate vajaduste rahuldamist digitaalselt ümberkujundatud maailmas. Nimelt lõi EKP statistikadirektoraat 2019. aasta alguses ettevõttesisese krüptovara andmestiku ning näitajate kogumi, mis põhineb eelkõige avalikult kättesaadavatel koondandmetel. Pärast seda, kui andmestik ja näitajate kogum olid läbinud kvaliteedikontrolli ning neid täiendati muude ettevõtlusallikatest hangitud andmetega[54], kasutati neid EKP krüptovara nähtuse järelevalvetegevuse sisendina[55]. Suurandmete tehnoloogiat kasutades oli EKP-l võimalik luua mitme krüptovara andmekogumi käsitlemiseks ja lõimimiseks automatiseeritud protseduuride komplekt. Selle töö oluline osa on krüptovara statistilise klassifikatsiooni uurimine. Mis puutub finantstehnoloogiasse, siis kuigi arutelu finantstehnoloogia statistiliste määratluste ja nendega seotud andmevajaduse kohta toimub ka rahvusvahelistes foorumites[56], tegeleb EKP sellega, et töötada välja eksperimentaalset ettevõttesisest andmestikku euroala[57] finantstehnoloogia ettevõtete kohta. Sarnaseid algatusi on tehtud ka mõnes euroala riigi keskpangas. Selle eesmärk on mõista finantssektori ja finantstehnoloogia vahelisi seoseid, viimase pakutavaid võimalusi ja kaasnevaid riske.

Infokast 7
Euro lühiajalise intressimäära (€STR) sõltumatu arvutamine

Pärast kaht aastat pingelisi ettevalmistusi eurosüsteemis ja aruandvates pankades avaldas EKP 2. oktoobril 2019 esimest korda euro lühiajalise intressimäära (€STR) (vt punkt 5.1). €STRit, mis kajastab euroala pankade tagatiseta üleöölaenu võtmise kulusid hulgiturul, arvutab ja avaldab EKP statistikafunktsioon, mis tagab, et intressimäära arvutatakse EKP poliitikafunktsioonist eraldi. Kooskõlas €STRi suunisega on loodud kontrollraamistik, et kaitsta arvutusprotsessi terviklust ja sõltumatust ning lahendada mis tahes olemasolevaid või võimalikke huvide konflikte.

€STRi suunises sätestatakse EKP vastutus intressimäära haldamisel ning EKP ja riikide keskpankade ülesanded ja kohustused seoses nende panusega €STRi arvutamise protsessi ja teistesse äriprotseduuridesse. €STRi suunisest lähtudes loodi ettevõttesisene järelevaatamiskomitee, mis tegeleb kõikide €STRi arvutamise protsessi aspektide kontrollimise ja vaidlustamisega ning nendega seotud aruandlusega. Lisaks tehakse €STRi määramise protsessiga seoses regulaarseid sise- ja välisauditeid. Et tagada €STRi protseduuride vastavus rahvusvahelisele heale tavale, kohaldatakse €STRi suunise suhtes vajaduse korral Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) finantsvõrdlusaluste põhimõtteid, kui see on asjakohane.

EKP avaldas €STRi esimest korda 2. oktoobril 2019, kajastades 2019. aasta 1. oktoobri kauplemistegevust. €STR avaldatakse EKP veebisaidil[58] igal TARGET2 tööpäeval kell 8.00 Kesk-Euroopa aja järgi eelmisel TARGET2 tööpäeval tehtud ja arveldatud tehingute põhjal. Kui pärast €STRi avaldamist tuvastatakse mõni viga, mis mõjutab seda rohkem kui kahe baaspunkti võrra, vaadatakse €STR üle ja avaldatakse samal päeval kell 9.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Pärast seda aega €STRit ei muudeta. Kui EKP on €STRi avaldanud, teevad äriandmete pakkujad selle reaalajas turuandmete voogudes kättesaadavaks. Et toetada võrdlusaluse arvutamise protsessi läbipaistvust, avaldab EKP regulaarselt kokkuvõtteid pärast standardavaldamist tuvastatud 0,1 baaspunktist suuremate vigade kohta, mis ei vasta taasavaldamise kriteeriumidele.

€STR põhineb täielikult tegelikel eurotehingutel, mille kohta annavad pangad aru kooskõlas määrusega rahaturgude statistika kohta, mida hiljuti muudeti, et parandada euroala rahaturu kvaliteetse statistika kättesaadavust.[59] Rahaturgude statistika määruse alusel tegutsevad andmeesitajad – käesoleva aruande seisuga on neid 50 – esitavad andmed kas kaudselt asjaomase riigi keskpanga kaudu (Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France või Banca d’Italia) või otse EKP-le enne kella 7.00 Kesk-Euroopa aja järgi (vt skeem A). Andmed läbivad seejärel kvaliteeditagamise protsessi, mis hõlmab tehnilisi kontrolle, paljusid järjepidevuskontrolle ning suunatud andmekvaliteedi kontrolle, et tuvastada võimalikud tehingud, mis tuleb €STRi arvutamisel kõrvale jätta. Tehingud kinnitatakse vahemikus 7.15–7.45 Kesk-Euroopa aja järgi. Selle protsessi käigus palub EKP koostöös riikide keskpankadega aruandvatel asutustel tuvastatud tehingute õigsust kinnitada.

Skeem A

€STRi äriprotsess

Allikas: EKP.

  

Infokast 8
Keskpika perioodi finantskontode statistika strateegia

2019. aastal lõpetas Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomitee uue keskpika perioodi kvartaalse finantskontode statistika strateegia väljatöötamise. Selle algatuse eesmärk oli selgitada välja, kuidas finantskontode statistikat edasi arendada, võttes arvesse uusi analüütilisi vajadusi ja statistikaalase suutlikkuse pidevat parandamist (nt andmete üksikasjalikkuse suurenemist), ning kuidas lahendada globaliseerumisest ja rahvusvahelisel tasandil kasvavast vastastikusest sõltuvusest tingitud probleeme. Keskpika perioodi strateegia koostamine hõlmas analüütiliste vajaduste, andmeallikate ning koostamisvalikute põhjalikku uurimist tihedas koostöös andmete kasutajate ja eri statistikavaldkondade ekspertide, nt maksebilansi statistika või rahaloomeasutuste bilansiandmete koostajatega.

Strateegias on määratletud järgmisteks aastateks viis eesmärki. Esiteks käsitletakse rahvusvahelise vastastikuse sõltuvuse suurenemise ja majandusliku lõimumisega seotud probleeme, mida globaliseerumine põhjustab finantskontode statistikas, suurendades selle statistika vastavust maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikale, aga ka piiriüleste tegevuste kohta käivate andmete üksikasjalikkust ning pöörates konkreetset statistilist tähelepanu rahvusvahelistele ettevõtetele. Teiseks rahuldatakse pangavälisele finantsvahendusele lisatähelepanu pööramise vajadust üksikasjalikuma sektoripõhise ülevaate ja detailsemate finantsinstrumentide andmete abil. Kolmandaks käsitletakse vastastikuse seotuse mõistmise alaste analüütiliste vajaduste suurenemist makrotasandil põhitähelepanuga investeeringute ja rahastamise vastastikusel sõltuvusel, poliitika ülekandumise kanalitel ning negatiivse mõju ülekandumise ahelatel, täiustades kellelt-kellele-raamistikku, mis näitab võlausaldajate ja võlgnike seoseid üksikasjalikuma sektoripõhise ja/või geograafilise jaotuse abil. Neljandaks täiustatakse kodumajapidamiste sektori statistilist analüüsi kodumajapidamise jõukuse ja võlakoormuse jaotuslike meetmetega, aga ka analüüsi väljatöötamisega, et tuvastada kodumajapidamiste kaudne kokkupuude selle aluseks oleva fondide väärtpaberitesse, aktsiatesse ja muudesse varadesse investeerimisega. Viiendaks püütakse strateegia abil parandada finantskontode andmete kasutatavust, näiteks ajakohasuse ja tagasivaateliste andmete kättesaadavuse mõttes.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud töösuunad arvestavad nõuetega G20 andmelünkade algatuse[60] teise etapi kontekstis ning kasutavad statistikavaldkondade toetamiseks kestvaid algatusi. 2019. aastal alanud arendusetapp kestab üldiselt järgmised kolm kuni viis aastat ning hõlmab muu hulgas EKP olemasolevate statistikavaldkonna eeskirjade ja suuniste ülevaatamist, kui see on vajalik uute finantskontode statistikaväljundite rakendamiseks. Kiiresti muutuvas keskkonnas peaks strateegia olema algusest peale dünaamiline ja kohandatav.

Keskpika perioodi finantskontode statistika strateegia rakendamine on ühine pingutus, et reageerida mitmesugustele probleemidele koordineeritult ja selgete eesmärkidega, kasutades ära andmete kättesaadavuse ja statistikaalase suutlikkuse võimalusi ning püüdes tagada finantskontode statistika asjakohasuse ja eesmärgipärasuse.


8 Teadusuuringud EKPs

Majandusuuringud annavad olulise panuse majanduse arengujoonte ja poliitikasekkumiste edasikandumise analüüsi ning on seega poliitikaeesmärkide saavutamise aluseks. 2019. aasta majanduskeskkonnast tulenevalt jäid inflatsioonidünaamika, kodumajapidamiste finantskäitumine ning rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja majanduse reaalsektorite omavaheline toime 2019. aasta uurimisprioriteetide keskmesse.


8.1 Uurimisvõrgustikud

Kolm uurimisklastrit ja mitmesugused uurimisvõrgustikud mängivad olulist rolli uurimistegevusega seotud jõupingutuste koordineerimisel Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ning teadlastega koostöö jätkamisel. 2019. aastalgi korraldasid EKPSi rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja euroala majanduse konkurentsivõime uurimisklastrid vastavatel teemadel töötubasid. Lisaks loodi majanduspoliitikauuringute keskuse raames EKPga koos juhitav keskpankade teabevahetuse uurimise ja poliitika võrgustik (vt ka punkt 11.2).

Milline on raha- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vastastikmõju?

Üks EKP teadusuuringute peamine valdkond on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja selle koostoime rahapoliitikaga. 2019. aastal uuris töörühm erinevat mõju ülekandumist kahe poliitika vahel, sealhulgas rahapoliitika mõju finantsstabiilsusele ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju reaalmajandusele. 2020. aastal keskendutakse kahe poliitikaliigi koordineerimise optimeerimisele.[61]

Mida ütlevad hinnastamise mikroandmed inflatsioonidünaamika kohta?

PRISMA (hinnakujunduse mikroandmete analüüs) teadusuuringute võrgustik uurib üksikute ettevõtete ja jaesektori hinnakujunduskäitumist, kasutades hindade mikroandmete kogumeid. Uurimistegevuses käsitletakse üksikute ettevõtete hinnakujundamise ja koondinflatsiooni vahelise suhte dünaamikat, uurides ennekõike, kas madal inflatsioonimäär, rahapoliitiline kurss ja äritsükli olukord mõjutavad hinnakujundust.

Kuidas mõjutab kodumajapidamiste heterogeensus rahapoliitika ülekandumist?

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik on lõpule jõudnud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu kolmanda lainega, mille tulemused avaldatakse 2020. aastal. Uuringus on muu hulgas vaadeldud kodumajapidamiste heterogeensuse mõju rahapoliitika ülekandumisele, näiteks selle rolli poliitika ülekandumises sissetulekute jaotusesse. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut on kasutatud ka olulise sisendina mikrosimulatsioonimudelite jaoks, mis kvantifitseerivad tugevusanalüüside stsenaariumide mõju kodumajapidamistele.

Konkurentsivõime uurimise võrgustik CompNet, ELi riikide tööviljakuse ja konkurentsivõime uurimise foorum, lõpetas uue andmekogumislaine, et parandada oma ettevõtte tasandi konkurentsivõime näitajate andmestiku katvust ja riikideülest võrreldavust. 2019. aastal kasutati CompNeti andmestikku näiteks selleks, et uurida kaubanduse ning maksu- ja tööturupoliitika rolli kapitali ja tööjõu ümberjaotamisel.

2019. aastal käivitas EKP projekti, mille raames kogutakse regulaarsete veebiküsitluste kaudu andmeid euroala tarbijate ootuste kohta. Uuring korraldatakse koostöös riikide keskpankadega ning see hõlmab inflatsiooni, tööturu, tarbimis- ja säästmiskäitumise ning tarbijate finantskäitumisega seotud ootuseid. See võimaldab EKP-l uurida tarbijate ootuste rolli majanduslike ja finantsotsuste tegemisel.


8.2 Konverentsid ja väljaanded

EKP korraldas taas mitu konverentsi, mille hulka kuulus Sintras toimunud majandus- ja rahaliidu 20. aastapäeva foorum

EKP korraldas 2019. aastal taas mitu kõrgtasemelist teadusuuringute valdkonna üritust. 2019. aastal Sintras toimunud EKP keskpankade foorumil arutleti Euroopa majandus- ja rahaliidu 20. tegutsemisaasta jooksul saadud õppetundide üle, keskendudes majandusliku lähenemise mitmekesisele progressile ning maksu- ja rahapoliitika rollile makromajanduslikus stabiliseerimises (vt ka infokast 12 peatükis 12). EKP neljas teadusuuringute aastakonverents keskendus ennekõike kestva stagnatsiooni, finantsturgude struktuuri ja suurandmete majandusrolliga seotud uuenduslikele uuringutele. Teised olulised konverentsid käsitlesid euroala struktuurireforme, inflatsiooni arengut, üleilmset kaubandust, tööturge, rahapoliitikat ning majandus- ja rahaliidu juhtimist, tarbijaootuste uuringuid, karjääriarengu soolisi aspekte ning raha- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat.

EKP avaldas oma uuringute tulemusi mitmesugustes väljaannetes

EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2019. aastal 129 EKP ekspertide artiklit. Peale selle avaldati veel hulk poliitikakesksemaid või metoodilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena teadusajakirjades. Lisaks jagati uurimistulemusi laiema üldsusega, näiteks EKP uuringute bülletäänis avaldatud 12 artikli kaudu. Infokastid 9 ja 10 annavad ülevaate 2019. aasta uurimistulemuste kahest kogumist.

Infokast 9
Turukontsentratsioon, turujõud ja tööhõive dünaamilisus euroalal

Avalikkuses arutletakse palju selle üle, kas ettevõtete turujõud on viimaste aastate jooksul paisunud liiga suureks. Ameerika Ühendriigis korraldatud uuringutest nähtub, et ettevõtete kontsentratsiooni suhtarvud on kasvanud ning suurem turuosa kuulub vaid vähestele ettevõtetele. Sellega seoses on konkurents vähenenud. See omakorda võimaldab ettevõtetel suurendada juurdehindlust üle piirkulude, samal ajal kui tööhõive dünaamilisus on nõrgenenud.

Hiljutises EKP uuringus[62] uuriti sellega seonduvaid arengusuundumusi neljas suurimas euroala riigis (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias). Selle kohta, et nendes riikides on ettevõtete turuvõim alates 1990. aastatest suurenenud, tõendeid ei leitud. Kuigi juurdehindlus võrreldes kuludega on Ameerika Ühendriikides alates 1990. aastatest suurenenud 15% juurest rohkem kui 20% tasemele, on see euroalal vähe langenud (vt joonis A). See tuleneb suuresti töötleva tööstuse arengutendentsidest, mida mõjutab tõenäoliselt euroala suurem kaubanduslik ja rahaline lõimumine. Vastukaaluks Ameerika Ühendriikide arengusuundumustele on kontsentratsiooni suhtarvud jäänud euroalal viimastel aastatel suhteliselt stabiilseks nii riiklikul tasandil kui ka üldisemas plaanis.

Joonis A

Euroala ja Ameerika Ühendriikide juurdehindluse areng

(juurdehindlus võrreldes tootmiskuludega)

Allikas: Cavalleri jt (2019).
Märkus. 15% juurdehindlus vastab brutojuurdehindlusväärtusele 1,15, nagu joonisel kujutatud.

Kuigi turuvõimu peetakse üldiselt heaolu vähendajaks (kuna selle tulemusena tõstavad ettevõtted hindu ja toodavad vähem), võib sel olla ka kasulik mõju uuenduslikes sektorites, kuna soov nautida turuvõimu innustab ettevõtteid uuendusi tegema. Tõepoolest, uuringust nähtus, et kõrgtehnoloogilistes tööstustes seostatakse suurt kontsentratsiooni tootmistegurite kogutootlikkuse suuremate kasvumääradega.

Viimaks on tööturu dünaamilisus – mõõdetuna töökohtade loomise ja kaotamise määrades – viimase paari kümnendi jooksul Ameerika Ühendriikides märgatavalt nõrgenenud, kuid püsib euroalal stabiilsena. Sellegipoolest on Ameerika Ühendriikide tööturg endiselt palju dünaamilisem kui euroala oma. Üldiselt ei täheldatud suurtes euroala majanduspiirkondades märkimisväärseid muudatusi seoses turuvõimu ja tööhõive dünaamilisusega.

  

Infokast 10
Karjääriarengu sooline tasakaal EKPs

Tööturgude soolisele ebavõrdsusele on viimastel aastatel pööratud üha rohkem tähelepanu. Hiljutises EKP toimetises[63] uuriti seda ebavõrdsust keskpanganduses, mis on stereotüüpiliselt meeste pärusmaa. Toimetises analüüsitakse EKP mees- ja naistöötajate karjääriarengut 2003.–2017. aasta vahemikus, kasutades ekspertide kohta konfidentsiaalseid anonüümitud personaliandmeid. Analüüsis keskendutakse nelja palgataseme ekspertidele võrreldavates majandusanalüüsiga seotud ärivaldkondades, tänu millele on töötajate valim inimkapitali ja kogemuse mõttes ühtlane.[64]

Uuringust nähtub, et enne 2011. aastat edutati mehi kõrgemale palgaastmele suurema tõenäosusega kui naisi. Erinevus kadus suuremas osas pärast 2011. aastat, kui EKP võttis soolise tasakaalu toetamiseks meetmeid ning andis avalikult teada, et toetab mitmekesisust. Joonisel A on kujutatud soolise erinevuse areng seoses kõrgemale palgaastmele edutamise tõenäosusega kümme aastat pärast EKP ekspertide madalaimale palgaastmele sisenemist (pärast tööle asumist). Enne 2011. aastat oli erinevus kümme aastat pärast asutusega liitumist 36%, kuid vähenes hiljem 8%-le.

Joonis A

Edutamise sooline ebavõrdsus enne ja pärast 2011. aastat

(protsentides; aastates pärast tööle asumist)

Allikas: Hospido, Laeven ja Lamo (2019).
Märkused. Joonis näitab soolise erinevuse arengut seoses kõrgemale palgaastmele edutamise tõenäosusega kümme aastat pärast EKP ekspertide madalaimale palgaastmele sisenemist enne ja pärast 2011. aastat. Edutamise soolist erinevust kajastatakse meeste ja naiste edutamise keskmiste aastamäärade erinevusena meeste edutamise tõenäosuse suhtes.

Pärast 2011. aastat avaldatud andmed võimaldavad edutamisprotsessi üksikasjalikumalt uurida. Nendest nähtub, et pärast edutamise taotlemist edutati naisi isegi tõenäolisemalt kui mehi. Andmed näitasid ka paremaid tulemusi seoses hilisema palgatõusuga, mis viitab sellele, et edutamise suurem tõenäosus põhines töötaja väärtusel, mitte positiivsel diskrimineerimisel.

Naised aga kandideerisid kõrgematele kohtadele vähem kui mehed. Mõned tõendid viitavad sellele, et selline sooline erinevus näitab, et naised ei soovi tiheda konkurentsi korral kandideerida. Näiteks kandideerisid naised väiksema tõenäosusega välistele kandidaatidele avatud konkurssides või olukorras, kus tuli konkureerida paljude vahetute kolleegidega, kelle palgatase oli suhteliselt kõrge. Kokkuvõttes viitavad need tulemused, et soolise tasakaalu soodustamiseks tehtavatesse pingutustesse tuleks kaasata meetmeid, mille eesmärk on vähendada tõkkeid, mis takistavad naistel edutamisvõimalusi otsida ja ametikohtadele kandideerida. (Vt punkti 12.1, et lugeda EKP 2019. aasta pingutustest soolise mitmekesisuse edendamisel.)


9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga, EKP arvamuste teateid ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumeid tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul ning EKP rahapoliitilise rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.


9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

Euroopa Kohus tühistas Läti korruptsioonivastase võitluse ameti otsuse osas, mis keelas Ilmārs Rimšēvičsil täita oma kohustusi Latvijas Banka juhina

Euroopa Liidu Kohus tühistas 26. veebruaril 2019. aastal Korupcijas novēršanas un apkarošanas birojsi (Läti korruptsioonivastase võitluse ameti) 19. veebruari 2018. aasta otsuse osas, mis keelas Ilmārs Rimšēvičsil täita oma kohustusi Latvijas Banka juhina. Rimšēvičsi (C-202/18) ja EKP (C-238/18) eraldi esitatud hagid selle otsuse vastu olid esimesed kohtuasjad, mille Euroopa Liidu Kohus Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 14.2 teise lõigu (EKPSi põhikiri) kohaselt saadud kohtualluvuse alusel ära kuulas. Esiteks leidis Euroopa Liidu Kohus, et keeld, mis keelab riigi keskpanga juhil oma ülesandeid täita, isegi kui see on ajutine nagu kõnealuse juhtumi korral, kujutab endast ametist vabastamist ning seega tuleb Euroopa Liidu Kohtul hinnata selle keelu seaduslikkust. Teiseks leidis Euroopa Liidu Kohus, et EKPSi põhikirja artikli 14.2 teises lõigus mainitud hagi eesmärk oli tühistada riigisisene õigusakt „konkreetse institutsioonilise keskkonna“ tõttu, kus EKPS tegutseb. Kolmandaks leidis Euroopa Liidu Kohus, et Läti ei olnud tõestanud, et Rimšēvičsi ametist vabastamine põhines piisavatel tõenditel selle kohta, et ta oli EKPSi põhikirja artikli 14.2 teise lõigu kohaselt pannud toime tõsiseid rikkumisi.

Üldkohus jättis rahuldamata EKP vastu esitatud kahju hüvitamise hagi, mis oli seotud EKP 2012. aastal Kreeka võla restruktureerimise kontekstis tehtud otsusega

23. mail 2019 jättis Üldkohus rahuldamata kahju hüvitamise hagi, mille oli EKP vastu esitanud mitu võlakirjaomanikku (kohtuasi T-107/17). Nõutav kahjuhüvitis oli seotud väärtuskärbetega, mis mõjutasid teatavaid Kreeka riigivõlakirju Kreeka valitsemissektori võla osalise restruktureerimise käigus 2012. aastal. Hagejad väitsid, et EKP ei viidanud oma 17. veebruari 2012. aasta arvamuses (CON/2012/12) Kreeka Vabariigi kavandatava võla restruktureerimise ebaseaduslikkusele. EKP arvamus käsitles Kreeka seaduseelnõu, millega lisati tagantjärele ühise tegutsemise klauslid riigivõlakirjadesse, mida reguleerib Kreeka õigus. Üldkohus leidis, et restruktureerimine ei rikkunud hagejate põhiõigust varale, mida kaitseb ELi põhiõiguste harta artikkel 17. Tagasi lükati ka hagejate esitatud muud ebaseaduslikkusega seotud väited. Seega leidis Üldkohus, et EKP ei vastuta Kreeka seaduse väidetavale ebaseaduslikkusele viitamata jätmisest tingitud kahju eest. See otsus on Euroopa Kohtus edasi kaevatud.

Üldkohus otsustas, et EKP krediidiasutuse maksejõuetuse ohu või tõenäolise maksejõuetuse hinnang on ettevalmistav akt, mida ei saa ELi kohtute ees vaidlustada

6. mail 2019 otsustas Üldkohus kahes juhtumis (T-283/18, Bernis jt vs. EKP ja T-281/18, ABLV Bank vs. EKP), et krediidiasutuse kriisilahenduse kontekstis on „maksejõuetuse ohu või tõenäolise maksejõuetuse“ hindamine ettevalmistav akt, mille suhtes ei saa kohaldada sõltumatut kohtulikku kontrolli. Nendel juhtudel esitasid krediidiasutus ning selle otsesed ja kaudsed osanikud hagid EKP hinnangu vastu, mis käsitles ABLV Luxembourgi maksejõuetuse ohtu või tõenäolist maksejõuetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestati ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames) artikli 18 lõike 1 tähenduses. Üldkohus nõustus EKP seisukohaga, et sellist hinnangut tuleks pidada üksnes faktiliseks hinnanguks, millel ei ole iseenesest õiguslikku jõudu ja mis ei ole seega ELi kohtutes vaidlustatav.

Euroopa Kohus kinnitas EKP ainupädevust kõikide ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutuste järelevalve valdkonnas

8. mail 2019 nõustus Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C-450/17 P (Landeskreditbank Baden-Württemberg vs. EKP) Üldkohtu otsusega, mille kohaselt jättis Üldkohus rahuldamata EKP otsuse tühistamist taotleva hagi. EKP teavitas selles otsuses Landeskreditbanki, et ta kuulub oma suuruse tõttu EKP ainujärelevalve alla, mitte aga ühtse järelevalvemehhanismi raames jagatud järelevalve alla, nagu on ette nähtud nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) artikli 6 lõikes 4. Üldkohus jättis selle otsusega seotud Landeskreditbanki kaebuse rahuldamata. Euroopa Liidu Kohus kinnitas, et EKP-l on määruse nr 1024/2013 artiklist 4 lähtudes ainupädevus teha kõikide krediidiasutuste üle järelevalvet. Riiklikud pädevad asutused abistavad EKPd talle määrusega nr 1024/2013 antud ülesannete täitmisel mõne ülesande detsentraliseeritud rakendamise kaudu seoses määruse artikli 6 lõike 4 esimese lõigu tähenduses vähem oluliste krediidiasutustega.

Euroopa Kohus tühistas osaliselt Üldkohtu otsuse, mille kohaselt anti krediidiasutuse osanikele õigus vaidlustada EKP otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta

5. novembril 2019 tühistas Euroopa Kohus osaliselt Üldkohtu otsuse, mille kohaselt anti krediidiasutuse osanikele õigus vaidlustada ELi kohtutes EKP otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta (liidetud kohtuasjad C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, Trasta Komercbanka ja teised vs. EKP). Pärast EKP edasikaebust pidi Euroopa Liidu Kohus esimest korda otsustama krediidiasutuste osanike tühistamishagi vastuvõetavuse üle, mis esitati EKP järelevalveotsuse vastu, mis käsitles krediidiasutust, kus neil on osalus. Euroopa Liidu Kohus otsustas, et otsus ei puutunud otseselt osanikesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljanda lõigu mõistes, ning seega kuulutati nende nimel esitatud hagi vastuvõetamatuks. Lisaks otsustas Euroopa Liidu Kohus, et Trasta Komercbanka nimel endise juhatuse seadusliku esindaja esitatud hagi tuleks lugeda vastuvõetavaks, et olla kooskõlas õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47.


9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EKP veebisaidil. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

EKP võttis 2019. aastal vastu kuus arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 40 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

Selged ja olulised konsulteerimata jätmisega seotud juhtumid

Riigisiseste õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata kaheksal korral ning seitse juhtumit loeti selgeks ja oluliseks[65]. EKPga ei konsulteerinud: i) Bulgaaria ametiasutused seaduse üle, millega muudetakse krediidiasutuste seadust seoses Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) järelevalvevolitustega ja selle volitustega kohaldada halduskaristusi; ii) Itaalia ametiasutused dekreet-seaduse üle, mis käsitleb kiireloomulisi maksundusküsimusi ja muid kiireloomulisi vajadusi; iii) Leedu ametiasutused finantsturu osaliste äriühingu tulumaksu seaduse üle; iv) Portugali ametiasutused seaduse üle, millega muudetakse pankade saladusi käsitlevaid reegleid parlamendi uurimiskomisjonide kontekstis ja määratakse kindlaks avalike vahendite kasutamist hõlmavate operatsioonide avaldamine krediidiasutustes, ning seaduse üle, millega reformitakse ja pikendatakse riigi organisatsiooni- ja infosüsteemi; v) Rumeenia ametiasutused seaduse üle, millega muudetakse Banca Naţională a României põhikirja seoses Banca Naţională a României hallatavate kullareservidega, ning vi) Rootsi ametiasutused seaduse üle, mis käsitleb teatud krediidiasutuste ja filiaalide kohustust osutada sularahateenuseid. Kavandatavate liidu õigusaktidega seotud konsulteerimata jätmise juhtumeid ei tuvastatud.

EKP võttis vastu arvamused ELi ja riiklike õigusaktide ettepanekute kohta

EKP võttis vastu arvamused ELi õigusaktide ettepanekute kohta seoses euroala liikmesriikide lähenemise ja konkurentsivõime tagamise eelarvelise toetusvahendi juhtimisraamistiku, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepingu sõlmimise ning uue EKP presidendi ja uute EKP juhatuse liikmete ametisse nimetamisega.

EKP võttis vastu arvamused riikide keskpanku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mille hulka kuulusid Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique'i, Küprose keskpanga, Banca d’Italia, Latvijas Banka ja Banco de Portugali juhtimisstruktuuride reformid; Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) osalemine ühtses kriisilahendusmehhanismis; Küprose keskpanga majanduslik sõltumatus; Česká národní banka kohta kehtivad lobinõuded; Itaalia kullareservide omandiõigus; Banque centrale du Luxembourgi roll euro kaitsmisel võltsimise vastu ja euromüntide ehtsuskontrollis; Malta keskpanga järelevaatamistegevus makseteenuste suhtes; De Nederlandsche Banki kohta kehtivad teabevabaduse nõuded; Narodowy Bank Polski juhtide ja kõrgema astme juhtide tasustamine; Banco de Portugali kohta kehtivad auditinõuded; Banka Slovenije vastutus seoses pankade mahakandmisalaste erakorraliste meemetega; ning uute ülesannete andmine riikide keskpankadele seoses mikrokrediiti pakkuvate laenuandjate (Kreeka keskpank), krediidiinfoagentuuride (Malta keskpank) ja krediidiasutuste Šveitsi frankides nomineeritud laenude restruktureerimise alaste nõuetele vastamise (Banka Slovenije) järelevalvega.

EKP võttis vastu arvamused riikide keskpanku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta usaldatavusnõuete ja finantsjärelevalve küsimustes, mille hulka kuulusid korralduste tegemine EKP ja Hrvatska narodna banka tihedaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames; panganduse ja finantsjärelevalve institutsioonilise raamistiku reformid Austrias, Lätis ja Portugalis; makrotasandi usaldatavusjärelevalve institutsioonilise raamistiku reformid Portugalis ja Hispaanias; Küprose laenuvõimalusi (sh viivislaene) hankivate ja müüvate üksuste, Kreeka mikrolaenupakkujate ning Malta krediidiinfoagentuuride järelevalve reformid; ning EKP ja Taani ametiasutuste vaheline teabevahetus seoses rahapesuvastase võitlusega.

EKP võttis vastu arvamused makseviise käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mille hulka kuulusid sularahapiirangud Kreekas, Hispaanias ja Hollandis, 500-eurose pangatähe keelamine Taanis ning sularahateenuste laiendatud pakkumine Rootsis.

EKP võttis vastu arvamused pangandus- ja finantsvaldkonna reguleerimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mille hulka kuulusid kaetud võlakirjade õigusraamistik Eestis; krediidiasutuste algatatud viivislaenude väärtpaberistamise tagamise skeem Kreekas; peamiste elukohtade kaitse Kreekas ja Iirimaal; eluaseme hüpoteeklaenude üleandmise piirangud Iirimaal ja Poolas; pankade ja/või finantsasutuste suhtes kohaldatavad erimaksud ja lõivud Leedus, Rumeenias ja Slovakkias; makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid eluaseme hüpoteeklaenude jaoks Luksemburgis; finantsettevõtjate palgapoliitika kohta kehtivad nõuded Hollandis; tarbimislaenulepingute intressimäära võrdlusalus Rumeenias; ning Šveitsi frankides nomineeritud tarbimislaenude restruktureerimine Sloveenias. Lisaks võttis EKP vastu arvamused küberturvalisuse valdkonda käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude mõju kohta seoses Küprose ja Hispaania turutaristute ja krediidiasutustega.


9.3 Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib samuti ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et minna mööda aluslepingu artikli 123 keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

Auslepingu artiklites 123 ja 124 kehtestatud keeldudest peeti üldiselt kinni

EKP 2019. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

Seire käigus tehti kindlaks, et 2019. aastal oli enamik riikide keskpanku kehtestanud avaliku sektori hoiuste suhtes tasustamispoliitika, mis vastab täielikult tasustamise piirmääradele. Mõned keskpangad aga peavad tagama, et avaliku sektori hoiuste tasustamise määr ei ületaks piirmäära.

EKP 2014. aasta aruandes väljendatud kartuste tõttu võetud järelmeetmena on EKP jälginud edasi 2014. ja 2015. aastal Ungari keskpanga algatatud programme. 2019. aastal võttis Magyar Nemzeti Bank jätkuvalt meetmeid EKP kartuste hajutamiseks seoses tema tegevuse ulatusega programmis Pallas Athéné Public Thinking Programme. Sellest juhtumist ei tohiks aga saada pretsedent. EKP jälgib ka edaspidi Magyar Nemzeti Banki seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Magyar Nemezeti Bank ostis 2015. aasta novembris Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2019. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on oluline samm nende varade täieliku võõrandamise poole. Sobivas tempos jätkuv müük leevendaks püsivaid suuri rahaloomeprobleeme veelgi.


10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

2019. aastal jätkas EKP tihedat dialoogi mitmesuguste Euroopa asutustega, sealhulgas Euroopa Parlamendiga, mis aitab tagada, et EKP vastutaks oma otsuste eest. EKP osales rahvusvahelistest foorumitest konstruktiivselt G20 aruteludes maailmamajanduse väljavaate üle ning panustas Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) Euroopa seisukoha loomisesse rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi valdkonna küsimustes ning Rahvusvahelise Valuutafondi poliitika ülevaatamise küsimustes järelevalve- ja laenuraamistiku alusel. EKP jätkab üleilmsete ELi-väliste keskpankadega koostöö tegemist ja nende abistamist.


10.1 EKP vastutus avalikkuse ees

Sõltumatusega kaasneb vältimatult aruandekohustus

Euroopa Liidu toimimise lepinguga on EKP-le antud selge volitus säilitada euroala hinnastabiilsust. Selles on sätestatud, et EKP võib selle eesmärgi täitmiseks asjakohaseid vahendeid sõltumatult kasutada. EKP volitus ja sõltumatus sätestati Euroopa Liidu toimimise lepingus demokraatliku protsessi kaudu. Sõltumatus annab EKP-le võimaluse täita oma ülesandeid ilma poliitilise surve ja lühiajaliste kaalutlusteta, mis võivad ta oma kohustuse täitmisest kõrvale juhtida. Samal ajal kaasneb sõltumatusega vältimatult aruandekohustus: et tagada oma otsuste legitiimsus, on EKP kohustatud neid avalikkusele ja selle valitud esindajatele selgitama. Peale selle vaatab EKP otsused kohtulikult üle Euroopa Liidu Kohus. Teisisõnu tagavad sõltumatus ja aruandekohustus vastavalt selle, et EKP saab tegutseda ja tegutseb kooskõlas oma kohustusega. Kuna keskpanga sõltumatusele on uuesti hakatud tähelepanu pöörama, pidasid EKP juhatuse liikmed 2019. aastal mitu kõnet sõltumatuse ja aruandekohustuse vahelise seose kohta.[66]

EKP on Euroopa Parlamendi ees aruandekohustuslik mitme kanali kaudu

Euroopa Parlamendil on keskne roll EKP vastutavana hoidmisel. 2019. aastal pidas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon EKP presidendiga kolm korralist kuulamist, sealhulgas esimese kuulamise Christine Lagarde'iga (vt allpool skeem 3).[67] 2019. aasta jaanuaris osales president Mario Draghi ka parlamendi täiskogu arutelul EKP 2017. aasta aastaaruande kohta, pärast mida tegi Euroopa Parlament otsuse. EKP on andnud selle otsuse kohta tagasisidet. 2019. aastal saatsid Euroopa Parlamendi liikmed EKP-le 28 kirja, mis sisaldasid kirjalikke küsimusi. Küsimuste vastused avaldati EKP veebisaidil. See andis EKP-le võimaluse selgitada oma seisukohti mitmesugustes küsimustes. EKP vastutab oma pangandusjärelevalvetegevuse eest nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi nõukogu ees.[68] Lisaks on Euroopa Kontrollikoda ja EKP leppinud kokku vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse asutustevahelise praktilise teabe jagamise protseduur seoses EKP järelevalveülesannete audititega.

Skeem 3

2019. aastal Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni regulaarsetel istungitel EKP presidendilt küsitud küsimuste arv teemade kaupa

Allikas: EKP ekspertide arvutused.

2019. aastal oli euro toetus rekordsuur

2019. aastal, euro 20. aastapäeval, oli Eurobaromeetri uuringute kohaselt euro toetus euroala kodanike seas rekordkõrgel tasemel: ühisraha toetas rohkem kui 75% vastajatest. See suundumus on EKP jaoks julgustav ning ta jätkab kodanike ja nende esindajatega peetava dialoogi tugevdamist.


10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

2019. aastal keskenduti Jaapani eesistumisperioodi G20 aruteludes maailmamajanduse väljavaatele ning poliitikameetmetele, mida saab kasutada sünkroniseeritud aeglustumise ja geopoliitilise ebakindluse, kaubanduskonfliktide ja makromajandusliku poliitika manööverdamisruumi vähenemisega tegelemiseks. Kaubanduspingeid arutati igal G20 kohtumisel, kuid edusamme tehti vähe. Kuigi juhtidel olid maailmamajanduse riskide pärast sarnased mured, olid nad eriarvamusel mitmel teemal, sealhulgas kliimamuutustega võitlemise lisameetmete võtmise suhtes. G20 jätkas jõupingutuste tegemist, et soodustada tugevat, kestlikku, kaasavat ja tasakaalustatud kasvu, parandamaks keskpika aja majandusväljavaadet. Grupp tunnustas finantseeskirjade reformikavas tehtud edusamme, kuid tuvastas ka kitsaskohad, millega tuleb veel tegeleda. Nende hulka kuulusid ka pankadevälise finantsvahenduse kasvust tulenevad riskid. G20 soodustas rahvusvahelises maksualases koostöös märkimisväärsete edusammude tegemist, et jõuda 2020. aasta lõpuks lõplikule kokkuleppele.

G20 tegi ka järelkontrolli G20 silmapaistvate isikute töörühma avaldatud aruandele „Making the Global Financial System Work for All“, mis käsitleb üleilmset finantsjuhtimist, keskendudes 2019. aasta arendustegevusega seotud probleemidele. Töö jätkub ka praegusel G20 eesistumisperioodil. Silmapaistvate isikute töörühma ettepanekute hulgast huvitavad EKPd ennekõike need, mis on seotud üleilmse finantsvastupidavuse parandamisega.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP-l oli endiselt aktiivne roll IMFis ja muudes foorumites peetavates aruteludes, mis käsitlesid rahvusvahelist raha- ja finantssüsteemi, edendades keskpanga perspektiivi Euroopa ühistes seisukohtades. 2019. aasta arutelu üks põhiteema olid IMFi ressursid. EKP toetab mõtet, et IMFi kui finantsturvalisuse võrgu osa ressursid peavad olema piisavad. 2019. aasta oktoobris kiitsid IMFi liikmed heaks IMFi ressursside ja juhtimise reformi meetmepaketi, mille osana avaldasid liikmed toetust praeguse ressursside taseme säilitamisele uute laenulepete kahekordistamise ning täiendava ajutise kahepoolse laenuperioodi abil pärast 2020. aastat. Meetmepakett tuleb rakendada 2020. aasta jooksul, et vältida IMFi ressursside vähenemist. IMFi juhatus tegi IMFi aktsionäride nõukogule ettepaneku lõpetada 15. kvootide ülevaatamine kvoote suurendamata. Ettepanek võeti vastu 2020. aasta veebruaris. 16. kvootide üldises ülevaatamises, mis lõppeb 2023. aasta detsembri keskel, vaadeldakse taas kvootide piisavust ning jätkatakse IMFi juhtimisreformi protsessiga.

IMF jätkas järelevalve- ja laenuraamistiku alusel mitme olulise põhimõtte ülevaatamist. Esiteks lõpetati viimane IMFi rahastatud programmide tingimuslikkuse ja ülesehituse läbivaatamine, mille puhul aitas Euroopa positsiooni kujundada Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) rahvusvaheliste suhete komitee aruanne. Aruandes soovitati, et programmide tingimuslikkus peaks olema realistlikum, järkjärguline ja kokkuhoidlik ning hõlmama täpsemat võla jätkusuutlikkuse analüüsi, tagades samal ajal riikide suurema vastutuse ja võttes arvesse riigipõhiseid asjaolusid. Teiseks tehti edusamme võla jätkusuutlikkuse raamistiku ülevaatamisel turulepääsuga riikide jaoks, st riikide jaoks, millel on märkimisväärne juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele. Kolmandaks alustas IMF iga viie aasta tagant toimuvat põhjalikku järelevalvetegemise ülevaatust ning finantssektori hindamisprogrammi ülevaatust.

Keskpankade rahvusvaheline koostöö

EKP jätkas koostööd ELi-väliste keskpankadega üle kogu maailma. See kajastab üleilmset huvi EKP seisukohtade, analüütiliste raamistike ja tööprotsesside vastu. Ekspertide tasandi arutelud, kuhu olid kaasatud ka poliitikakujundajaid, käsitlesid EKP põhiülesandeid, samuti tehnilisi ja juhtimisprobleeme. Suhteid Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika peamiste keskpankadega arendati edasi olemasolevate kahepoolsete vastastikuse mõistmise memorandumite alusel, koostöö piirkondlike organisatsioonide ja IMFiga jätkus samuti olemasolevate kordade põhjal. Lisaks toimus novembris Colombias eurosüsteemi kõrgetasemeline poliitikadialoog Ladina-Ameerika keskpankadega.

EKP kui ELi institutsioon jätkas panustamist ELi laienemisse, pidades konkreetsetel teemadel arutelusid keskpankadega Lääne-Balkani riikides, mis soovivad ELiga liituda. Piirkondlike seminaride seeria on selleks peamine platvorm. Võimaluse korral peetakse arutelusid tihedas koostöös ELi riikide keskpankadega. Lisaks käivitati 2019. aasta märtsis nende keskpankade toetamiseks ELi rahastatav programm. Selle eesmärk on suurendada Lääne-Balkani keskpankade suutlikkust, et lõimida need EKPSi.

Infokast 11
Brexiti tagajärjed

Kuigi EKP ei osale läbirääkimistes, on ta hoolikalt jälginud Brexiti arengut ning hinnanud kõikide võimalike stsenaariumidega kaasnevaid riske euroala majandusele ja finantssüsteemile. EKP võttis meetmeid, et tagada enda operatiivne valmisolek esialgu kindlaks määratud artikli 50 protsessi algatamise kuupäevaks, st 29. märtsiks 2019, aga ka artikli 50 protsessi mitme pikenduse lõppkuupäevadeks (12. aprill 2019, 31. oktoober 2019 ja 31. jaanuar 2020). Pärast Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 on EKP keskendunud ELi ja Ühendkuningriigi suhte tulevikuga seotud läbirääkimiste jälgimisele ning Brexiti ELi finantssektorile avaldatava mõju hindamisele ennekõike selles, mis puutub kapitaliturgude liidu lõpuleviimise vajadusse.

2019. aasta mais ja novembris avaldatud EKP finantsstabiilsuse ülevaadetes arutleti, millised on võimaliku leppeta Brexitiga kaasnevad riskid ning kuivõrd erasektor on selleks valmis.

Pangandusjärelevalve valdkonnas on EKP ja riiklikud järelevalveasutused jätkanud teabe edastamist Brexitiga seotud probleemide alaste järelevalveootuste kohta, hinnanud pankade operatsioonilist valmisolekut leppeta Brexitiks, lõpetanud enamiku Brexitiga seotud autoriseerimisprotsessidest ning jälginud pankade tegevust Brexiti-plaanide rakendamisel (vt 2019. aasta EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aruanne).

2019. aasta märtsis otsustas Inglise keskpank pakkuda Ühendkuningriigi pankadele euro laenamist iganädalaste operatsioonide käigus EKPga kehtiva vahetustehingute liini alusel. Seonduvas pressiteates ütles eurosüsteem, et on valmis euroala pankadele vajaduse korral naelsterlingit laenama. Siiani pole EKP neid Inglise naela laenuoperatsioone veel aktiveerinud. EKP president Mario Draghi rõhutas 2019. aasta septembris toimunud Euroopa Parlamendi istungil EKP ja Inglise keskpanga vahelise pideva koostöö olulisust kõikide eriolukordade, sealhulgas leppeta Brexiti käsitlemisel.

Selle aruande andmete esitamise lõpptähtpäeva seisuga olid lahkumisleppe ratifitseerinud mõlemad pooled. Järgneb üleminekuperioodi algatamine.


11 Teabevahetuse parandamine

„EKP peab inimesi kuulama ja mõistma. Lõppude lõpuks on valuuta avalik hüve, mis kuulub rahvale.“ – EKP president Christine Lagarde

Teabevahetus on EKP poliitikavahendite keskne osa. EKP poliitika tõhusust on suurendanud praeguse poliitilise kursi ja tulevaste otsuste eeldatava suunaga seotud teabe edastamine finantsturu ekspertidele. On palju tõendeid selle kohta, et EKP ning finantsturgude ja ekspertide vaheline teabevahetus on tõhus. Keskpankade teabevahetuse uus eesmärk on kaasata laiemat avalikkust. Keskpangad, sealhulgas EKP, peavad olema arusaadavamad inimestele, keda nad lõppkokkuvõttes teenivad. Sellest sõltub inimeste usalduse taastamine EKPsse, eriti teravnenud avaliku tähelepanu ja EKP poliitikaotsuste üle peetavate vastuoluliste arutelude keskkonnas.

2019. aastal vahetus EKP juht ning sellega sai hoogu juurde panga teabevahetus teiste inimestega, mitte ainult tavapärase ekspertide ja finantsturu spetsialistide rühmaga. EKP tegi lisainvesteeringuid teabevahetuse täiendamiseks, et olla arusaadavam ning selgitada oma tegevuse tähtsust üksikisikutele ja nende eludele. Samuti tegi ta lisapingutusi, et jõuda ühiskonnagruppideni, mis pole traditsiooniliselt olnud EKP teabevahetuse sihtrühm, näiteks noored või kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning hakkas inimeste muresid tähelepanelikumalt kuulama. Tulevikku vaadates on palju potentsiaali siduda EKP teemadega, mis inimestele kõige rohkem muret teevad, näiteks ebavõrdsus, digivaluutad või kliimamuutused, ning anda selgemaid vastuseid küsimusele, kuidas EKP saab oma volituste piires nendesse valdkondadesse panustada. Teabevahetus on ka EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise üks põhielement.


11.1 Uuendused EKP teabevahetuses

EKP kasutab uuenduslikke teabevahetusvorme, et jõuda laiema ja noorema publikuni.

Näiteks käivitas EKP 2019. aasta alguses euro 20. aastapäeva tähistamise algatuste osana kampaania koostöös menurakendusega QuizClash. Viktoriini #EUROat20 eesmärk oli parandada inimeste, eriti noorte teadlikkust EKP missioonist ja aidata neil seda mõista. Viktoriinis osales üle Euroopa Liidu rohkem kui 1,6 miljonit inimest, kes uurisid interaktiivse mängu abil lähemalt euro ja EKPga seotud teemasid.

Viktoriin #EUROat20 QuizClashi rakenduses

EKP töö tähtsust suurendatakse avalikkuse silmis EKP ja inimestele südamelähedaste teemade sidumise abil, kasutades lihtsaid sõnumeid, millega on kerge samastuda

Kuigi kampaania oli ulatuse poolest väga edukas, juhtis see ka tähelepanu teatud väärarvamustele ja teadmislünkadele, mis esinesid EKP institutsioonilise struktuuri ja missiooni suhtes. See näitas, et EKP peab need lüngad täitma, sidudes oma töö inimestele südamelähedaste teemadega, kasutades lihtsaid sõnumeid, millega on kerge samastuda. 2019. aasta septembris avaldati uus üheminutiliste videote sari „EKP selgitab“ („ECB Explains“), milles EKP eksperdid selgitavad lihtsas keeles konkreetseid teemasid, näiteks krüptovara või aruandekohustus, ning räägivad, miks nende töö inimestele tähtis on. Videod avaldatakse EKP Instagrami kontol – see on samuti uuendus, mille eesmärk on parandada laiema avalikkuse teadmisi EKPst. 2019. aastal tähistati selle esimese tegutsemisaasta täitumist.

2019. aasta septembris hakkas EKP tegema ka igakuiseid taskuhäälingusaateid. Arvestades taskuhäälingusaadete populaarsuse kiiret kasvu, annab see EKP-le võimaluse jõuda uute inimesteni, pidades mitteametlikumal toonil arutelusid EKP-le oluliste põhiküsimuste üle.

2019. aastal tehti EKP teabevahetuse valdkonnas jõupingutusi, et käsitleda EKP-le ja euroala inimestele tähtsaid teemasid ja suundumusi, mis lähevad põhilisest rahapoliitikast kaugemale. Näiteks avaldas EKP mais veebilehe kliimamuutuste kohta. Veebileht sisaldab teavet EKP tegevuse kohta kliimamuutuste leevendamisel ja nii sisealgatuste kui ka asjakohaste väljaannete loetelusid (vt ka infokast 3).

EKP eesmärk suhelda tavainimestega näeb ette ka rahvuskeelte kasutamise suurendamist, et luua euroala kodanikega tihedam side. Et teha seda kulutõhusalt, võttis EKP kasutusele masinõppetehnoloogia, toetamaks tõhusalt asutusesiseseid tõlkeprotsesse.

Twitteris ja LinkedInis kasvas EKP jälgijate hulk tänu Christine Lagarde'i kontodele rohkem kui kaks korda, küündides 2,5 miljoni jälgijani

Kui Christine Lagarde 2019. aasta novembris EKP presidendiks sai, suurenesid panga digijälg ja kõlapind märgatavalt. Näiteks Twitteris ja LinkedInis, kus EKP juba asutusena esindatud oli, suurendasid Christine Lagarde'i isiklikud kontod EKP kõlapinda rohkem kui kaks korda ehk üle 2,5 miljoni jälgijani. Peale selle lisandus president Lagarde'i Hiina sotsiaalmeediaplatvormi Weibo kontolt veel 5,8 miljonit jälgijat. Need kontod aitavad tublisti võimendada EKP püüdlusi ennast mõistetavaks teha.


11.2 EKP teabevahetuse mõju parandamine analüütika abil

Andmed ja analüütika on EKP teabevahetustegevuse tõenduspõhise ülesehituse keskne osa

Et EKP teabevahetus oleks tõhus ja avaldaks soovitud mõju, on oluline mõista selle sihtrühmi, seda, mis neile korda läheb, ning milliste kanalite kaudu kõige paremini nendeni jõuda. Lisaks on tarvis üksikasjalikumalt analüüsida tervet teabevahetusprotsessi, st keskpanga teadete saatmise ja vastuvõtmise vahel toimuvaid sündmuseid, asjakohast dünaamikat ja tagasisidemehhanisme ning vahendajate, näiteks meedia või finantsturgude rolli. Viimasena saab EKP edasijõudnud analüütika abil usaldusväärseid ülevaateid oma teabevahetustegevuse tulemuslikkuse kohta ning kontrollida, kas tema sõnumid jõuavad ikka kohale ning aitavad muuta inimeste suhtumist ja kasvatada nende usaldust.

2019. aastal suurendas EKP oma ettevõttesiseste uurimis- ja analüüsitegevuste ning teadusuuringute alal tehtava välise koostöö mahtu.

EKP uuringust nähtub, et noorte arusaam EKPst on pealiskaudne ning nende huvi majandus- ja finantsküsimuste vastu on kasin

Et saada teavet, kuidas üldine avalikkus, eriti noored, panga teadetesse suhtuvad, korraldas EKP sihtrühmade uuringu, milles osalesid 18–35-aastased inimesed kuuest euroala riigist. Noorte EKP-alase teadlikkuse, teadmiste ja arusaamade uurimise kõrval oli uuringu eesmärk tuvastada huvi pakkuvad teemad seoses majandus-, finants- ja sotsiaalküsimustega, aga ka eelistatud kaasamisviisid. Tulemustest nähtub, et noortel on EKPst pealiskaudne arusaam ning vähene huvi majandus- ja finantsküsimuste vastu. Nende jaoks on tähtsamad näiteks kliimamuutuste ja sotsiaalse vastutusega seotud küsimused. Lisaks nähtus uuringust, et enamik noortest eelistavad EKPga suhelda sotsiaalmeedia kaudu, mis on koos nende endi sotsiaalvõrgustikega (suusõnalise suhtlusega) nende peamine teabeallikas.

EKP väljaannete põhisõnumite edukas kihiline esitus laiema huvi tekitamiseks

Teabevahetusealaste jõupingutuste hindamisel katsetas ja analüüsis EKP ka teabeesituse parandamist digiplatvormidel. Näiteks võttis ta oma väljaannetega seoses kasutusele kihilise lähenemise, mille puhul täiendatakse EKP põhiaruannete avaldamist sihtlehtedega EKP veebisaidil ning sotsiaalmeediakampaaniatega, mis teevad tulemused juurdepääsetavamaks, visuaalsemaks ja arusaadavamaks. Tulemused annavad empiirilisi tõendeid lähenemise edukuse kohta, kuna see paneb rohkem inimesi tegelikku väljaannet vaatama. Kui nad on juba väljaannet vaadanud, kulutavad nad selle lugemisele 50% rohkem aega. See teave on aluseks tulevasele, kohandatud teabevahetusele.

EKP finantsstabiilsuse ülevaate uus sihtleht

Viljakas koostöö teadlastega keskpankade teabevahetusega seotud valdkondadevahelise uurimistegevuse edendamisel

Et laiendada ja süvendada oma uurimistegevust seoses keskpankade teabevahetusega, lõi EKP majanduspoliitikauuringute keskuse raames keskpankade teabevahetuse uurimise ja poliitika võrgustiku ning osaleb selle juhtimises (vt ka punkt 8.1). 2019. aasta oktoobris korraldas EKP võrgustiku teemal kahepäevase töötoa, mis tõi kokku EKP ja teiste keskpankade teabevahetusspetsialistid, finantsturuanalüütikud, ajakirjanikud ja mitmesuguste elualade, näiteks majandus-, psühholoogia- ja sotsioloogiavaldkonna teadlased. Arutelud keskendusid laiema üldsusega suhtlemise riskidele ja võimalustele, keskpankade läbipaistvuse piiridele ning meedia kui keskpankade edastatud teabe vahendaja muutuvale rollile. Selles kontekstis oli EKP 2019. aasta oktoobris esimene – ja praeguse seisuga ainus – keskpank, kes avaldas lihtsasti kasutatava ja regulaarselt ajakohastatava eelkoostatud andmestiku, mis sisaldab tema poliitikakujundajate kõiki kõnesid. Andmestiku avaldamisega loodab EKP soodustada ja hõlbustada selle teabevahetuse uuenduslikku uurimist, näiteks tekstianalüüsi abil.


12 Korraldus ja hea juhtimistava

EKP on ELi institutsioon, mis asub eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi keskmes. EKP heaks töötab üle kogu Euroopa rohkem kui 3500 inimest. EKP on pühendunud oma inimeste inspireerimisele, kaasamisele ja arengule ning 2019. aastal jätkas ta jõupingutusi, et tugevdada mitmekesisust ja kaasamist kui peamisi parema organisatsioonilise tulemuslikkuse tegureid. Lisaks suurendas EKP oma pühendumust rangeimate terviklus- ja juhtimisstandardite järgimisele. EKP kõrgema tasandi ametnike ühtse tegevusjuhendi jõustumine 1. jaanuaril 2019 oli sellel alal oluline saavutus. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana tähistas EKP 2019. aastal uhkusega 340 miljoni eurooplase ühisraha euro 20. aastapäeva (vt infokast 12).


12.1 Tipptaseme saavutamine juhtimise, kaasamise ja inimeste arengu abil

Mitmekesiste meeskondade ja kaasava käitumise edendamine on väga oluline, tagamaks, et EKP suudaks saavutada oma töötajate ja ELi jaoks parimad võimalikud tulemused. Sel põhjusel on mitmekesisus, austus, eetiline kultuur ja oma töötajate heaolu EKP jaoks strateegilised eesmärgid.

Mitmekesisus ja kaasamine on peamised tegurid, mis aitavad parandada organisatsiooni toimimist

2019. aastal jätkas EKP jõupingutusi, et tugevdada mitmekesisust ja kaasamist kui peamisi parema organisatsioonilise tulemuslikkuse tegureid. EKP-l on mitu pikaajalist mitmekesisusvõrgustikku, mis teevad sageli koostööd personaliosakonnaga ja mille eesmärk on vastata kõikide mitmekesisuse aspektide vajadustele. 2019. aastal loodi uus võrgustik DiversAbility – EKP professionaalne võrgustik pikaajaliste terviseprobleemidega inimestele ja nende tugiisikutele.

EKP jätkab Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil mitmekesisuse ja kaasamisega seotud heade tavade alaste teadmiste vahetamist riikide keskpankade ja järelevalveasutustega. Üks näide sellest oli EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi mitmekesisusvõrgustiku neljas aastakohtumine, mille Bundesbank korraldas 2019. aasta septembris Reini-äärses Eltville’is. Lisaks osales EKP 2019. aasta mais koos G7 keskpankade personalijuhtide ning EKPSi, ühtse järelevalvemehhanismi ja Rahvusvahelise Valuutafondi kolleegidega soolise mitmekesisuse teemalisel tippkohtumisel.

2019. aastal hõlmas EKP kaasamistegevuste koondprogramm esimest korda osalemist Frankfurdi geiparaadil ning ürituste korraldamist rahvusvahelise puuetega inimeste päeva, kapist välja tulemise päeva ja rahvusvahelise holokausti ohvrite mälestamise päeva tähistamiseks. EKP regulaarselt tähistatavate sündmuste hulka kuulusid rahvusvahelise naistepäeva ning rahvusvahelise homo-, bi-, kesksoolisus- ja transvaenu vastase päeva (IDAHOBIT) üritused.

EKP jätkab tööd sooliselt paremini tasakaalustatud töökeskkonna saavutamise nimel ja läbis 2019. aastal selles valdkonnas sõltumatu hindamise. Veebruaris sai ta ASSESSi majanduslike soolise võrdõiguslikkuse dividendide (EDGE) taseme (1. taseme) sertifikaadi, mis tunnustab EKP pühendumust soolise võrdõiguslikkuse soodustamisele töökeskkonnas.

EKP juhatus kehtestas soolise tasakaalu parandamiseks 2019. aasta lõpuks eesmärgid. Aasta lõpus kuulus 30,3% juhtivatest ametikohtadest naistele. Eesmärk oli 35%. Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel oli osakaal 30,8% võrreldes eesmärgiga, mis on 28% (vt tabel 2). Naissoost töötajate koguosakaal EKPs oli kõigil tasanditel 45,3%. Teave karjääriarengu soolise tasakaalu kohta EKPs on leitav 8. peatükis infokastis 10.

Tabel 2

Soolise jagunemise eesmärgid ja naissoost töötajate osakaal EKPs

Allikas: EKP.
Märkused. Naissoost töötajate osakaalu mõõdetakse alalistel ja tähtajalistel ametikohtadel töötavate ekspertide arvu alusel. Andmed pärinevad 1. jaanuarist 2020.

Et meelitada ligi mitmekesiseid talente, muutis EKP 2019. aastal oma töökuulutused kaasavamaks, julgustades kandidaate sõnaselgelt kandideerima olenemata oma vanusest, puudest, etnilisest päritolust, soost, soolisest identiteedist, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest või muudest omadustest. EKP jätkas kandidaatidega suhtlemist ka kaasavate värbamisplatvormide kaudu, sealhulgas osaleti Euroopa suurimal LGBT+ karjäärimessil Sticks & Stones ja Euroopa tehnoloogiavaldkonnas töötavate naiste konverentsil (European Women in Tech Conference).

EKP on pühendunud oma töötajate kasvu ja arengu soodustamisele ning on järjepidevalt pakkunud mitmesuguseid õppe- ja arenguvõimalusi, et toetada neid pidevalt muutuva maailma katsumustega silmitsi seismisel. Viimase aasta jooksul tegi EKP tööd EKPSi / ühtse järelevalvemehhanismi tasandil selleks, et töötada välja sidus süsteemiülene strateegia õppimiseks ja arenguks, toetamaks süsteemi kõiki talente Euroopale teenuste pakkumisel. See lähtub kohalikest olemasolevatest õppealgatustest, mis on olnud avatud kõikidele EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismide kolleegidele. Selle eesmärk on soodustada õppimiskultuuri, mis seob õppimise ja arengu tulemuslikkuse, suutlikkuse ja tõhususega.

Juhid mängivad keskset rolli nii üksikisikute kui ka meeskondade tulemuslikkuse parandamisel organisatsiooni heaolu nimel. Seda silmas pidades on EKP viimaste aastate jooksul edukalt rakendanud moodulipõhist juhioskuste arendamise kava, mis lõppes 2019. aasta novembris. Programm kaasas rohkem kui 600 juhti kõikidelt tasanditelt, sealhulgas mittejuhtivatel ametikohtadel töötavaid meeskonnajuhte, et tugevdada juhtimiskäitumist ja parandada nõnda organisatsiooni tulemuslikkust ning koostada ühise arusaama, eesmärgi ja püüdluse alusel tugevaid meeskondi tugevama EKP nimel.

2019. aastal vaatas EKP põhjalikult üle oma töötajate tööalase arengu toetamise viisid, mille tulemusena rakendati uus põhjalik karjääriraamistik. Raamistik sisaldab uusi töötajate edutamise meetodeid ning muudatusi liikuvuse (st pangas rollide muutmise või pangavälise kogemuse saamise) kui ühe kasvuvõimaluse soodustamise ja stimuleerimise protsessides ja põhimõtetes. Need muudatused teevad EKPst populaarse tööandja, aidates ühtlasi tagada töötajate kaasatuse ning toetades EKP isikkoosseisu kuuluvate üksikisikute arengut.


12.2 Usaldusväärsuse ja üldjuhtimise tavade edasine tugevdamine

Kõikide kõrgema taseme ametnike igakuised kalendrid ja huvide deklaratsioonid avaldatakse EKP veebisaidil

EKP kõrgema tasandi ametnike ühtse tegevusjuhendi jõustumisega 1. jaanuaril 2019 kinnitas EKP taas oma pühendumust järgida rangeimaid terviklus- ja juhtimisstandardeid. Ühtne tegevusjuhend kehtestab konkreetsed reeglid ametiaja lõppemise järgsele tegevusele, isiklikele finantstehingutele ja huvirühmadega suhtlemisele ning kohustab kõiki EKP kõrgetasemeliste organite liikmeid avaldama oma igakuiseid kalendreid (alates 2019. aasta jaanuarist) ning esitama igal aastal allkirjastatud huvide deklaratsioone eetikakomiteele hindamiseks ja seejärel EKP veebisaidil avaldamiseks.

Lisaks nõustab eetikakomitee[69] EKP kõrgetasemeliste organite liikmeid muude tööeetikaküsimuste asjus, ennekõike seoses ametiaja lõppemise järgse tegevuse ja perekonnaliikmete tasustatud töötegevusega[70]. Proportsionaalselt õiguspärase käitumise ja hea juhtimisega seotud küsimuste tähtsuse kasvuga hakkas EKP korraldama kõikidele EKP kõrgetasemeliste organite saabuvatele ja lahkuvatele liikmetele temaatilisi kohtumisi EKP kõrgeima järelevalve- ja juhtimisametnikuga, et käsitleda ühtsest tegevusjuhendist tulenevaid kohustusi.

Euroala keskpankade ja riiklike järelevalveasutuste koostöö sai 2019. aastal hoogu juurde tänu eetikaküsimuste ja vastavuskontrolli ametnike töörühmale. Eetikaküsimuste ja vastavuskontrolli ametnike töörühm arenes teabevahetuskeskuseks ning foorumiks, mis toetab ühtse tegevusjuhendi rakendamist terves eurosüsteemis ja EKP pangandusjärelevalve valdkonnas. Et luua lisavõimalusi vastastikuseks õppeks, korraldas eetikaküsimuste ja vastavuskontrolli ametnike töörühm temaatilisi kohtumisi väliste vastaspooltega, sealhulgas ÜRO eetikabüroo, Euroopa Ombudsmani büroo ja Euroopa Kontrollikojaga, millest viimane esitas aruande valitud auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistike kohta.

2019. aastal uuriti töötajate isiklike finantstehingute iga-aastase vastavuskontrolli raames juhuslikku valimit, mis koosnes 10% tervest isikkoosseisust ning hõlmas ka EKP kõrgetasemeliste organite liikmeid. Lisaks võttis EKP kuulda oma välise teenuseosutaja nõu ning tegi 2019. aastal ad hoc vastavuskontrolli, milles keskenduti konkreetse töötajaterühma liikmetele.

EKP auditikomitee jätkas oma volituste piires EKP nõukogu abistamist selle ülesannete ja finantsteabe terviklusega seotud kohustuste täitmisel; sisekontrollide järelevaatamisel; kohaldatavate seaduste, määruste ja tegevusjuhendite järgimisel; ning auditifunktsioonide täitmisel. 2019. aastal keskendus auditikomitee ennekõike küberriskidele, eurosüsteemi finantsriskide juhtimise raamistiku piisavusele ja proaktiivse lähenemise soodustamisele auditisoovituste järelkontrolli seirel.

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtetest lähtudes suhtlevad EKP kõrgetasemeliste organite liikmed regulaarselt nii avalikkuse kui ka avaliku ja erasektori spetsialistide, teadlaste, huvirühmade ning esindavate ühendustega. Need dialoogid ja arutelud toimuvad pikaajalise ja avaliku raamistiku alusel, mis tagab suure usaldusväärsuse ja hea juhtimise.

2019. aastal vastas EKP 113-le üldsuse juurdepääsutaotlusele, mille olid esitanud ELi kodanikud, ning andis juurdepääsu üle 200 dokumendile (millest mõni oli osaliselt avalikustatud).

Lisaks otsustas EKP 2019. aastal, et osana oma jätkuvast pühendumusest heale juhtimistavale ja läbipaistvusele võtab ta kasutusele uue poliitika. Selle alusel kuulutatakse Euroopa Rahainstituudi juhtide komitee dokumendid, mis on avaldatud enne EKP asutamist 1998. aasta juunis, ajaloolisteks dokumentideks, tänu millele on avalikkusel neile lihtsam ligi pääseda.

Infokast 12
Euro 20. aastapäev

1. jaanuaril 2019 tähistas meie ühisraha euro 20. aastapäeva. Kakskümmend aastat varem, 1. jaanuaril 1999, fikseerisid 11 Euroopa Liidu riiki oma vahetuskursid ning võtsid kasutusele ühise rahapoliitika, mille juhtimine usaldati EKP-le. Euro oli alguses elektrooniline valuuta, mida kasutati sularahavabade tehingute tegemiseks ja finantsturgudel. Europangatähed ja -mündid jõudsid ringlusesse kolm aastat hiljem, 1. jaanuaril 2002. Tänapäeval kasutab eurot 19 ELi liikmesriiki ja üle 340 miljoni eurooplase. USA dollari järel olulisuselt teise valuutana maailmas on see osa meie igapäevaelust ja Euroopa projekti kõige käegakatsutavam sümbol. Euroala kodanike toetus eurole püsib rekordsuur: 76% Eurobaromeetri küsitluses osalenutest leidis, et ühisraha on ELi jaoks kasulik (Eurobaromeetri uuring, november 2019).

20 aastat ühisraha

1. jaanuaril 1999 euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid ja euroalaga hiljem liitunud riigid on koos läbi käinud pika tee. Viimased 20 aastat on euroala jaoks olnud erakordsed. Esimest kümnendit võib vaadelda üleilmse finantstsükli 30-aastase kasvu kulminatsioonina. Teist kümnendit iseloomustasid seevastu suurimad majandus- ja finantskriisid alates 1930. aastatest: esiteks üleilmne majanduskriis ja seejärel riigivõlakriis.

Euroopa projekt, mille alla kuulub ka majandus- ja rahaliit, on aja jooksul arenev protsess. Kui vaadata lähemalt majandusstruktuure 20 aastat pärast euro kasutuselevõttu, võib väita, et üleilmsed finants- ja riigivõlakriisid tõid esile euroala majandusstruktuuride vastupidavuse. Euroala riigid tegid märkimisväärseid jõupingutusi, et reageerida kriisile ja tugevdada oma vastupanuvõimet. Kriisist saadud tõuke tagajärjel tugevdati ka majandus- ja rahaliitu. Üks tähtsamaid saavutusi oli Euroopa pangandusjärelevalve asutamine. Majandus- ja rahaliit on aga endiselt lõpule viimata. Et optimeerida ühisraha eeliseid kõikide eurooplaste hüvanguks, on vaja teha lisatööd.

Euro 20. aastapäeva tähistamine EKPs

Euro 20. aastapäev oli EKP jaoks oluline teetähis, mida tähistati mitmel puhul. Euro 20. aastapäev andis palju võimalusi Euroopa kodanikega kontakti luua, alates kunsti- ja muusikaetendustest (mis toimusid EKP Euroopa ühisele kultuurile ja identiteedile pühendatud 2019. aasta kultuuripäevade raames) kuni sotsiaalmeediakampaaniateni – vt EKP viktoriini QuizClash – ning kõrgtasemeliste keskpanganduskonverentsideni, ennekõike 17.–19. juunil 2019 Sintras toimunud EKP keskpankade foorum.

Nimelt oli EKP Sintras toimunud foorumi teema „20 aastat Euroopa majandus- ja rahaliitu“. See käsitles senist kogemust majandus- ja rahaliidus ning olulisi tegureid, millega tagada selle tulevane edu. Osalejad arutasid majandusliku lähenemise mitmekesist edenemist ja rahapoliitika rolli seoses lõpetamata rahaliidu makromajandusliku stabiliseerimise rahapoliitikaga ning määrasid kindlaks euroala tulevase kasvu põhitegurid (näiteks demograafilised jõud). Peamised teemad on esitatud alltoodud joonisel.

20 aastat Euroopa majandus- ja rahaliitu – graafiline illustratsioon EKP Sintras toimunud keskpangandusfoorumilt

Allikas: EKP.


Raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/annual-accounts/html/ecb.annualaccounts2019~9eecd4e8df.et.html


Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2019

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/balance/html/ecb.eurosystembalancesheet2019~fed8c5244a.et.html


Statistikaosa (ainult inglise keeles)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ecb.ar_annex2019_statistical_section~bf923b8ecc.en.pdf

© Euroopa Keskpank, 2020

Postiaadress 60640 Frankfurt, Saksamaa

Telefon +49 69 1344 0

Veebisait www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Aruande andmed on esitatud 2020. aasta 10. märtsi seisuga.

Erialaterminid on avaldatud EKP sõnastikus (saadaval ainult inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-4100-6, ISSN 2443-4841, doi:10.2866/6112, QB-BS-20-001-ET-Q


[1]Vt lisateavet kaubandusega seotud ebakindluse kohta „Tracking global economic uncertainty: implications for global investment and trade“, EKP majandusülevaade 1/2020.
[2]2019. aasta lõpu väljavaates ei arvestatud koroonaviiruse puhangust tingitud mõju ega langusriskiga, kuna see ei olnud sellel ajal teada.
[3]Ülevaadet töötleva tööstuse ja teenindussektori vastastikusest mõjust vt infokastist „Developments in the services sector and its relationship with manufacturing“, EKP majandusülevaade 7/2019.
[4]Näiteks moonutas 2019. aasta esimeses ja kolmandas kvartalis euroala investeeringute kasvu intellektuaalomandiõigustega seotud toodetesse investeerimine Iirimaal.
[5]Vt „A revised consumer confidence indicator“, Euroopa Komisjon, 21. detsember 2018.
[6]Lisateavet nende näitajate arvutamise kohta vt infokastist „Euroala tööturutingimuste näitajad“, EKP majandusülevaade 8/2019.
[7]Lisateavet euroala tööjõupakkumise arengu kohta vt artiklist „Labour supply and employment growth“, EKP majandusülevaade 1/2018.
[8]Lisateavet tööhõive ja tööviljakuse vahelise suhte kohta praeguse tööhõive suurenemise ajal vt infokastidest „Euroala hõivekasv ja SKP“, EKP majandusülevaade 2/2019, ja „Milline on euroala tööhõive praegune kasv võrreldes varasemate suundumustega?“, EKP majandusülevaade 6/2019.
[9]Vt nt Charbonneau, K., Evans, A., Sarker, S. ja Suchanek, L., „Digitalization and Inflation: A Review of the Literature“, töötajate analüütiline märkus 2017–20, Kanada keskpank, november 2017.
[10]Vt nt Masuch, K., Anderton, R., Setzer, R. ja Benalal, N. (toim), „Structural policies in the euro area“, EKP üldtoimetised nr 210, juuni 2018.
[11]Lisateavet riigipõhiste soovituste rakendamise kohta vt infokastist „Country-specific recommendations for economic policies under the 2019 European Semester“, EKP majandusülevaade 5/2019.
[12]Eelarvepoliitika kurss kajastab lisaks riigi rahanduse automaatsele reaktsioonile äritsükli suhtes ka eelarvepoliitika stiimulite suunda ja mõju majandusele. Seda mõõdetakse tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi suhtarvu muutusena; maha on arvatud valitsemissektorilt finantssektorile antud abi. Lisateavet euroala eelarvepoliitika kursi kohta vt artiklist „The euro area fiscal stance“, EKP majandusülevaade 4/2016.
[14]Eurostat korrigeeris pärast 2018. aasta aruande andmete esitamise tähtaega 2018. aasta keskmise koguinflatsiooni 1,7%-lt 1,8%-le. Korrigeerimine toimus seetõttu, et Eurostat oli rakendanud metoodilisi muudatusi ühtlustatud tarbijahinnaindeksis. Need muudatused tõid ühtlasi kaasa 2018. aasta teenusehindade keskmise inflatsioonimäära korrigeerimise ülespoole (1,3%-lt 1,5%-le) ning 2018. aasta tööstuskaupade (v.a energia) hindade keskmise inflatsioonimäära korrigeerimise allapoole (0,4%-lt 0,3%-le). Need muudatused avaldasid aga 2018. aasta keskmisele ÜTHI-inflatsioonile (v.a energia ja toiduained) vaid väikest mõju ning see püsis muutumatuna 1,0% juures. Võrreldes selle üpris tagasihoidliku efektiga oli 2015. aasta igakuiste ja aastaste inflatsioonimäärade mõju eriti tugev. 2015. aasta keskmist koguinflatsiooni määra korrigeeriti 0,2 protsendipunkti võrra ning ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole. Vt „Uus puhkusepakettide hinnaindeksi arvutamise meetod Saksamaal ja selle mõju ÜTHI inflatsioonimäärale“, EKP majandusülevaade 2/2019, ja Saksamaa keskpanga kuuaruanne, märts 2019, lk 8–9.
[15]Saksamaa pakettreiside hindade registreerimise statistilised muudatused on avaldanud ajutist langusmõju euroala teenuste inflatsioonile (vt Saksamaa keskpanga kuuaruanne, august 2019, lk 57–59).
[16]Vt Bobeica, E. ja Sokol, A., „Drivers of underlying inflation in the euro area over time: a Phillips curve perspective“, EKP majandusülevaade 4/2019. Selles analüüsis keskendutakse valimipõhisele inflatsioonikomponentide jaotusele. Et lugeda selle mudeliliigi prognoosi tulemuslikkuse hiljutist analüüsi ja inflatsiooni eri muutujate prognoosivõime kohta, vt Moretti, L., Onorante, L. ja Zakipour Saber, S., „Phillips curves in the euro area“, EKP teadustoimetised nr 2295, juuli 2019.
[17]Vt Ciccarelli, M. ja Osbat, C. (toim), „Low inflation in the euro area: Causes and consequences“, EKP üldtoimetised nr 181, jaanuar 2017.
[18]Joonise A aluseks olevad ootuste näitajad on nii lühi- kui ka pikaajalised küsitluspõhised inflatsiooniootused, mis pärinevad EKP kutseliste prognoosijate küsitlusest ja Consensus Economicsilt.
[19]Välised mõjud ei pruugi muidugi piirduda sellega, mis kajastub impordi- ja energiahindades. Et lugeda arutlust lisamehhanismide kohta, vt Lane, P., „Globalisation and monetary policy”, California Ülikoolis peetud kõne, 30. september 2019.
[20]Jarociński, M. ja Lenza, M., „An Inflation-Predicting Measure of the Output Gap in the Euro Area“, Journal of Money, Credit and Banking, nr 50(6), 2018, lk 1189–1224.
[21]Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu pidurdas Prantsusmaa töötajate sotsiaalmaksete vähenemine seadusemuudatuse tõttu (konkurentsivõime ja tööhõive maksusoodustuse (CICE) asendamine töötajate sotsiaalmaksete püsiva kärpega).
[22]Vt infokast „Kuidas mõjutab kasum euroalasisest hinnasurvet?“, EKP majandusülevaade 6/2019.
[23]Eurosüsteemi eesmärk on teha varaoste turu suhtes erapooletult, ostes kõiki kõlbliku tähtajaga väärtpabereid kõikides riikides, nii et see kajastaks euroala riigivõlakirjaturu struktuuri.
[24]EKP avaldab varaostukava eeloleva 12 kuu igakuised eeldatavad lunastamissummad.
[25]Vt EKP veebisaidi osa „General APP securities lending framework“, mis sisaldab teavet väärtpaberilaenude kohta kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava alusel. Tuleb märkida, et väärtpaberituru programmi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava alusel ostetud väärtpaberid tehakse ka eurosüsteemis laenude jaoks kättesaadavaks.
[26]EKP avaldab igal kuul eurosüsteemi keskmise kuise avaliku sektori väärtpaberite ostukava laenujäägi koondandmed ja saadud sularahatagatise keskmise kuise koondsumma andmed.
[28]Vt ka EKP veebisaidi lehekülge „Asset purchase programmes“.
[29]Varaga tagatud väärtpaberitel peab olema vähemalt kaks välise reitinguagentuuri antud krediidireitingut.
[30]Vt Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunise (EL) 2015/510 (eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3) artikli 138 lõike 3 punkt b.
[31]12. septembril 2019 otsustas EKP nõukogu pikendada võimalust osta vajalikul määral varasid, mille tootlus on hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast väiksem, kõikide varaostukava osade raames. Lisateavet vt „ECB provides additional details on purchases of assets with yields below the deposit facility rate“, EKP pressiteade, 12. september 2019.
[32]Emitendi limiidid viitavad emitendi väärtpaberite saldo maksimaalsele osakaalule, mida eurosüsteem võib omada.
[33]Vt eriteemalist artiklit „Climate change and financial stability“, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2019.
[34]Vt Carney, M., „Breaking the Tragedy of the Horizon – climate change and financial stability“, 29. septembril 2015. aastal Lloyd's of Londonis peetud kõne.
[35]Vt Cœuré, B., „Monetary policy and climate change“, kõne finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku, Deutsche Bundesbanki ja majanduspoliitika nõukogu korraldatud konverentsil „Scaling up Green Finance: The Role of Central Banks“, Berliin, 8. november 2018.
[36]Vt 2019. aasta mai ja novembri EKP finantsstabiilsuse ülevaated.
[37]Vt de Guindos, L., „Implications of the transition to a low-carbon economy for the euro area financial system“, kõne Euroopa European Savings and Retail Banking Groupi konverentsil „Creating sustainable financial structures by putting citizens first“, Brüssel, 21. november 2019.
[39]Lisateavet EKP kliimamuutuste valdkonnas tehtava järelevalve kohta vt EKP 2019. aasta järelevalvetegevuse aastaaruande infokastist „Keskkonnahoidlik rahastamine“.
[40]Uus ELi määrus, mis annab ülevaate mittetöötavate nõuete esimese samba käsitlusest, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4). See jõustus 26. aprillil 2019.
[41]Vt lähemalt peatükist 4.
[42]Ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsemehhanism, mille loob Euroopa stabiilsusmehhanism, on turvaabinõu, mille eesmärk on tagada, et ühtsel kriisilahendusfondil oleks lisaressursse mis tahes vajalike lahendusmeetmete toetamiseks.
[43]Vt ka Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamus liidu kriisijuhtimisraamistiku muudatuste kohta (CON/2017/47).
[44]Täiendaval ühtlustamisel ja standardiseerimisel, mis lähtub ühtsest reeglistikust kui ühtlustatud õigusraamistikust, on tõelise kapitaliturgude liidu saavutamisel keskne tähtsus.
[45]Vt „Reforming major interest rate benchmarks – Progress report“, finantsstabiilsuse nõukogu, 18. detsember 2019.
[46]Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2, EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 artikliga 9.
[47]Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikliga 8.
[48]Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).
[49]Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).
[50]Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis sõlmiti euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel ning kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21.2 ning EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artikliga 2.
[51]Vahetuskursimehhanismi (ERM II) piiridel tehtavad sekkumised on sekkumised, mis toimuvad siis, kui valuuta vahetuskurss euro suhtes küündib varem kokku lepitud kõikumisvahemiku (st vahemiku, milles ERM II liikmete valuutade väärtusel on lubatud euro suhtes kõikuda) piirideni. Need sekkumised on põhimõtteliselt automaatsed ja piiramatud.
[52]Vt nt „Boosting Europe“, Euroopa Pangandusföderatsioon, 2019.
[53]Siin viidatakse ennekõike andmestikele, mis on seotud hoiuseid kaasavate äriühingute aruandluskohustustega, mis on sätestatud EKP statistika määrustes bilansikirjete ja rahaloomeasutuste intressimäärade kohta, väärtpaberiosaluste statistika määruse sektoripõhises moodulis ning AnaCrediti määruses üksikasjalike krediidi- ja krediidiriskiandmete kohta.
[54]Vt „Dataset and indicators to monitor the crypto-assets phenomenon“, EKP ekspertide esitlus; seda teemat käsitlev EKP ekspertide artikkel sisaldub ka keskpankade statistikaga tegeleva Irving Fisheri komitee töörühma peagi ilmuvas aruandes finantstehnoloogia andmete kohta (2020 I pa).
[55]Vt EKP krüptovara töörühm, „Crypto-Assets: Implications for financial stability, monetary policy, and payments and market infrastructures“, EKP üldtoimetised nr 223, mai 2019, ja artikkel „Understanding the crypto-asset phenomenon, its risks and measurement issues“, EKP majandusülevaade 5/2019.
[56]Vt Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni aastaaruanne 2018, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga keskpankade statistikaga tegelev Irving Fisheri komitee, märts 2019.
[57]Vt „Characterisation of the euro area fintech scene“, Financial Integration and Structure in the Euro Area, EKP, märts 2020.
[58]€STR avaldatakse EKP veebisaidil EKP turuteabe levitamise platvormi kaudu ning EKP statistika andmeaidas; sealjuures on turuteabe levitamise platvorm peamine edastuskanal.
[59]Rahaturgude statistikaaruandluse nõuded ja praeguste andmeesitajate loetelu on saadaval EKP veebisaidil. Rahaturgude statistikaaruandluse andmete regulaarne kogumine algas 1. juulil 2016.
[60]Lisateavet vt „G20 Data Gaps Initiative (DGI-2): The Fourth Progress Report – Countdown to 2021“, finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvaheline Valuutafond, 2019.
[61]Vt Cozzi, G. jt, „Macroprudential policy measures: macroeconomic impact and interaction with monetary policy“, EKP teadustoimetised, nr 2376, veebruar 2020, ja Albertazzi, U. jt, „Monetary policy and bank stability: the analytical toolbox reviewed“, EKP teadustoimetised nr 2377, veebruar 2020.
[62]Cavalleri, M. C., Eliet, A., McAdam, P., Petroulakis, F., Soares, A. ja Vansteenkiste, I., „Concentration, market power and dynamism in the euro area“, EKP teadustoimetised nr 2253, märts 2019.
[63]Hospido, L., Laeven, L. ja Lamo, A., „The gender promotion gap: evidence from central banking“, EKP teadustoimetised nr 2265, aprill 2019.
[64]Täpsemalt hõlmab analüüs majanduse, makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsuse, rahvusvaheliste ja Euroopa suhete, turuinfrastruktuuri ja maksete, turutehingute, rahapoliitika, uurimistegevuse ja statistika peadirektoraate ning riskihalduse direktoraati.
[65]Nõuete mittejärgimiste hulka kuuluvad i) juhtumid, kus riiklik ametiasutus ei esitanud EKP-le konsulteerimiseks EKP pädevusse kuuluvaid õigusaktide eelnõusid, ning ii) juhtumid, kus riiklik ametiasutus küll konsulteeris ametlikult EKPga, kuid ei andnud EKP-le piisavalt aega eelnõuga tutvuda ja esitada oma arvamus enne õigusakti vastuvõtmist.
[66]Nimelt käsitles Yves Mersch EKPs ja märtsis Frankfurdis toimunud konverentsil Watchers XX vajaduse, proportsionaalsuse ja aususe põhimõtteid seoses keskpanga sõltumatusega. Lisaks andis ta novembris Frankfurdis toimunud ümarlaual ülevaate EKP seisukohast seoses rahvusvaheliste suundumustega keskpankade sõltumatuse alal.
[67]Lisateavet Brexiti tagajärgede kohta, mis oli üks nendel kuulamistel arutletud küsimustest, leiab infokastist 11.
[69]2019. aasta suvel võttis Patrick Honohan üle Jean-Claude Trichet' töö eetikakomitee esimehena.
[70]Vt Euroopa Keskpanga 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/433 eetikakomisjoni asutamise ja töökorra kohta (EKP/2014/59).