Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Eessõna

Aasta 2016 oli mõnes mõttes keeruline, kuid täheldada võis ka edumärke. Kuigi aasta algust varjutas majanduslik ebakindlus, saavutas majandus lõpuks stabiilseima aluse kriisist saati.

Kõrvuti majandusliku ebakindluse taandumisega kasvas siiski poliitiline ebakindlus. Toimusid mitmesugused geopoliitilised sündmused, mis kujundavad järgmistel aastatel meie poliitilist keskkonda. Käesolevas aruandes kirjeldatakse EKP tegevust nende keeruliste sündmuste keskel.

2016. aasta algust iseloomustasid maailmamajanduse jahenemise kartused, mis peegeldusid finantsturgude volatiilsuses. Inflatsiooni sihttasemele naasmine võis taas edasi lükkuda ja deflatsioonioht oli väga aeglase inflatsiooni tingimustes märkimisväärne. Sarnaselt 2015. aastaga oli EKP nõukogul kindel siht kasutada inflatsioonieesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevuses olevaid vahendeid.

Märtsis kuulutas EKP nõukogu rahapoliitiliste stiimulite tugevdamiseks välja mitmesugused uued meetmed, sealhulgas baasintressimäärade edasise alandamise, varaostukava suurendamise 60 miljardilt eurolt 80 miljardile eurole kuus, ettevõtete võlakirjade esmakordse ostmise ja uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide käivitamise.

Nagu käesolevas aruandes kirjeldatakse, aitasid need väga tõhusalt leevendada rahastamistingimusi, toetada majanduse elavnemist ja kokkuvõttes soodustada inflatsioonimäärade järkjärgulist lähenemist tasemele, mis on meie eesmärgile lähemal.

Rahapoliitika edu valguses pikendati detsembris varaostukava üheksa kuu võrra, et tagada kestvam toetus rahastamistingimustele ja inflatsiooni püsiv lähenemine tasemele, mis on alla 2%, kuid selle lähedal. Ostude maht viidi siiski tagasi esialgsele tasemele – 60 miljardit eurot kuus. See peegeldas varasematel kuudel võetud meetmete edu, mis seisnes kasvavas kindlustundes euroala majanduse suhtes ja deflatsiooniohu kadumises.

Nagu alati, on rahapoliitikal peale nende kasude siiski ka teatav kõrvalmõju. 2016. aastal oli see korduvalt tähelepanu keskpunktis. Käesolevas aruandes käsitletakse muu hulgas EKP tegevuse ettekavatsematute tagajärgedega seotud küsimusi ja probleeme.

Üks murekohti on rahapoliitika jaotav mõju, eeskätt seoses ebavõrdsusega. Aruandes näidatakse, et keskmise aja jooksul on rahapoliitikal positiivne jaotav mõju, sest see vähendab tööpuudust, mis tuleb kõige rohkem kasuks kehvemal järjel kodumajapidamistele. Lõpuks on just inimestele töö tagamine ebavõrdsuse vähendamise kõige võimsam tegur.

Probleeme on ka pankade, kindlustusandjate ja pensionifondide kasumlikkusega. Aruandes analüüsitakse madalate intressimäärade mõju finantsasutustele ja nende reageerimist kirjeldatud tingimustele. Samuti näidatakse, et pankade kohandumisvõime oleneb nende konkreetsest ärimudelist.

Aruandes käsitletakse ka muid finantssektori probleeme 2016. aastal. Eelkõige vaadeldakse viivislaenude küsimust ning arutletakse selle kõrvaldamiseks vajalike meetmete ja võimalike takistuste üle. Eraldi käsitletakse sektoris rakendatavat uut tehnoloogiat ja innovatsiooni, kuidas see võib mõjutada sektori struktuuri ja toimimist ning mida see tähendab järelevaatajate ja järelevalveasutuste seisukohalt.

2016. aasta analüüs ei oleks täielik, kui ei kaalutaks aasta jooksul toimunud märkimisväärseid poliitilisi muutusi. Neist üks on Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkumise kohta. Seetõttu hinnatakse aruandes Brexiti mõju EKP vaatenurgast lähtudes. Eelkõige rõhutatakse ühtse turu terviklikkuse säilitamise olulisust ning selle eeskirjade ja nende jõustamise ühtsuse tähtsust.

Poliitiline ebakindlus kandub tõenäoliselt ka 2017. aastasse. Siiski oleme kindlad, et EKP rahapoliitika toetusel jätkub majanduse elavnemine. EKP-l on oma tegevuses kindel mandaat: ülesanne säilitada hinnastabiilsus. Sellest juhindus EKP edukalt kogu 2016. aasta vältel ning teeb seda ka edaspidi.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2017

Mario Draghi

EKP president

Euroala majandus, EKP rahapoliitika ja Euroopa finantssektor 2016. aastal

Euroala majandus

Üleilmne makromajanduslik keskkond

Euroala majandus seisis 2016. aastal silmitsi probleemse väliskeskkonnaga. Nii arenenud kui ka arenevatel turgudel oli kasv varasemaga võrreldes tagasihoidlik, ning eelkõige pärast Ühendkuningriigi ELi liikmesuse rahvahääletust juunis ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi novembris esines kohati suuremat ebakindlust ja lühiajalist erakordselt suurt volatiilsust finantsturgudel. Üleilmne inflatsioon oli mõõdukas, sest seda mõjutasid – ehkki üha vähemal määral – naftahinna varasem langus ja jätkuvalt ulatuslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus.

Maailmamajanduse kasv jäi tagasihoidlikuks

Maailmamajanduse järkjärguline elavnemine jätkus ka 2016. aastal, ehkki arenenud riikide majanduskasvu aeglustumise tõttu eelmise aastaga võrreldes veidi aeglasemas tempos. Majandusaktiivsus hoogustus üksnes aasta teisel poolel ning eelkõige arenevatel turgudel. Üldjoontes jäi üleilmse SKP kasv kriisieelsest tasemest aeglasemaks (vt joonis 1).

Aastat 2016 iseloomustasid mõned märkimisväärsed poliitilised sündmused, mis varjutasid maailmamajanduse väljavaateid. Juunis tekitas Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemus ebakindlust seoses riigi majandusväljavaadetega, kuid otsene finants- ja majanduslik mõju osutus lühiajaliseks ja vaoshoituks. Aasta teisel poolel tõi Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemus kaasa muutused uue administratsiooni tulevase poliitikaga seotud ootustes, mis viis ebakindluse järjekordse süvenemiseni.

Joonis 1

Peamised arengusuunad valitud riikides

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed; kuised andmed)

Allikad: Eurostat ja riikide andmed.
Märkused. SKP näitajad on hooajaliselt kohandatud. Euroala ja Ühendkuningriigi ÜTHI; USA, Hiina ja Jaapani THI.

Arenenud riikides kasv jätkus, ehkki eelmise aastaga võrreldes aeglasemas tempos. Majandusaktiivsust soodustasid endiselt toetavad rahastamistingimused ja tööturu olukorra paranemine. Ka arenevatel turgudel oli kasv aasta jooksul tervikuna mõõdukas, kusjuures teisel poolaastal paranesid väljavaated märkimisväärselt. Mõju avaldasid eelkõige kaks tegurit: Hiina majanduse järkjärguline aeglustumine ning sügava madalseisu leevenemine peamistes tooret eksportivates riikides. Kasv jäi siiski piiratuks, kuna seda pärssisid geopoliitilised pinged, ülemäärane finantsvõimendus, haavatavus kapitalivoogude pöördumise suhtes ning tooret eksportivate riikide puhul ka aeglasem kohanemine tulude vähenemisega.

Maailmakaubanduse kasv oli 2016. aastal aeglane – maailma kaupade impordi maht kasvas vaid 1,7% võrreldes 2,1%ga eelmisel aastal. On tõendeid, et teatavad struktuursed muutused (nt transpordikulude vähenemine, kaubanduse liberaliseerimine, üleilmsete väärtusahelate laiendamine ja finantssüvenemine), mis on kaubandust varem ergutanud, ei toeta seda keskmise aja jooksul enam senisel määral. Seega ei ole väga tõenäoline, et maailmakaubandus kasvab lähitulevikus üleilmsest majandusaktiivsusest kiiremini.

Üleilmsed rahastamistingimused püsisid kogu 2016. aasta jooksul soodsad. Suuremate arenenud riikide keskpangad säilitasid rahapoliitika toetava kursi ning Inglismaa keskpank, Jaapani keskpank ja EKP jätkasid ekspansiivse rahapoliitika rakendamist. USA Föderaalreservi Süsteem jätkas oma rahapoliitika normaliseerimist, tõstes 2016. aasta detsembris baasintressimäära sihtvahemikku 25 baaspunkti võrra. Finantsturud kinnitasid oma üldist vastupanuvõimet hoolimata ebakindluse kohatisest süvenemisest poliitiliste sündmuste tulemusel. Aasta lõpu poole kerkisid USA pikaajaliste võlakirjade intressimäärad märgatavalt. Seni on ebaselge, kas see kasv kajastab suuremaid kasvu- ja inflatsiooniootusi või pigem USA pikaajaliste võlakirjade tähtajapreemiate kiiret tõusu. Enamikku arenevaid turge mõjutas soodsalt väliste rahastamistingimuste paranemine kuni novembris toimunud presidendivalimisteni Ameerika Ühendriikides. Pärast seda hakkas varem arenevatele turgudele suundunud kapitalivoogude kasv aeglustuma. Samal ajal hakkasid riigivõlakirjade tulususe erinevused suurenema, samuti kasvas surve mitme riigi vääringule.

Külluslik kasutamata tootmisvõimsus avaldas jätkuvalt mõju üleilmsele inflatsioonile

Kogu 2016. aasta jooksul mõjutasid üleilmset inflatsiooni madal naftahind ja jätkuvalt külluslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus (vt joonis 2). OECD riikides tõusis aastane koguinflatsiooni määr aasta lõpu poole sammhaaval ning jõudis aasta kokkuvõttes 1,1%ni (võrreldes 0,6%ga 2015. aastal). Aastane alusinflatsioon (v.a toiduained ja energia) kiirenes veidi, 1,8%ni (vt joonis 1).

Joonis 2

Toormehinnad

(päevased andmed)

Allikad: Bloomberg ja Hamburg Institute of International Economics.

Naftahind, mis oli 2016. aasta jaanuari lõpus madalal tasemel (33 USA dollarit barreli kohta), tõusis detsembri lõpuks 55 USA dollarini barreli kohta. Hinda kergitasid Ameerika Ühendriikide naftaettevõtete investeeringute vähenemine ja järsult tihenenud häired üleilmses naftapakkumises esimesel poolaastal.[1] Aasta lõpu poole mõjutas naftahinda märkimisväärselt OPECi tarnestrateegia. Pärast 30. novembril 2016 tehtud otsust kärpida 2017. aasta esimesel poolel OPECi riikide tootmismahtu (1,2 miljoni barreli võrra päevas) tõusis Brenti toornafta hind. Tõusu toetas ka OPECi ja mõnede OPECi-väliste tootjate 10. detsembril tehtud kokkulepe vähendada veelgi tootmismahtu (0,6 miljoni barreli võrra päevas).

2016. aastal muu toorme (v.a nafta) hinnad elavnesid, kuid toiduaine- ja metallisektoris osutasid noteeringud samal ajal siiski vastupidisele arengule. Põllumajandusliku tooraine hind tõusis esimesel poolaastal valitsenud ilmastikuolude tõttu ning alanes suve jooksul tänu nisu ja muu teravilja rikkalikule saagile. Metallihinnad püsisid 2016. aasta esimesel poolel madalal tasemel, sest Hiina teatas metallide tarbimist piirava keskkonnapoliitika rakendamisest. Hiljem metallihinnad mõnevõrra tõusid, kuna paranes nõudluse edasine väljavaade seoses võimalike uute taristuinvesteeringutega Hiinas ja Ameerika Ühendriikides.

Kokkuvõttes avaldasid 2016. aasta teisel poolel üleilmsele inflatsioonile teatavat tõususurvet toodangu lõhe aeglane vähenemine arenenud riikides, ulatusliku kasutamata tootmisvõimsuse tagasihoidlik langus mitmes arenevas riigis ning nafta- ja muu toorme hinna varasema alanemise mõju taandumine.

Kasv jätkus kõigis suuremates riikides

Ameerika Ühendriikides majandusaktiivsus 2016. aastal aeglustus. Pärast tagasihoidlikku kasvu 2016. aasta esimesel poolel elavnes reaalse SKP kasv teisel poolaastal. Kasvu vedasid valdavalt tarbimiskulutused, tööhõive suurenemine ja kodumajapidamiste bilansside tugevnemine. Varude korrigeerimise ja energiainvesteeringute vähenemise pärssiv mõju, mis pidurdas kasvu esimesel poolaastal, taandus aasta lõpu poole, aidates kaasa aktiivsuse suurenemisele. Kokkuvõttes aeglustus SKP kasv 2015. aasta 2,6%-lt 2016. aastal 1,6%-le. Tööhõive kasvutempo püsis kiire ja töötuse määr alanes veelgi, 4,7%ni aasta lõpus. Samuti hoogustus aasta lõpus palgakasv. Inflatsioon püsis USA Föderaalreservi rahapoliitika komitee (FOMC) sihteesmärgist tunduvalt allpool. Tarbijahinnaindeksi alusel ulatus aastane inflatsioon 2016. aastal 2,1%ni ning alusinflatsioon (v. a toiduained ja energia) tõusis 2,2%ni.

Rahapoliitika kurss oli 2016. aastal endiselt väga toetav. 2016. aasta detsembris otsustas USA Föderaalreservi rahapoliitika komitee finantsturgude jaoks väga ootuspäraselt tõsta baasintressimäära sihtvahemikku 25 baaspunkti võrra 0,5–0,75%ni. Eelarvepoliitika kurss oli 2016. eelarveaastal veidi ekspansiivne ning eelarvepuudujääk suurenes kasvanud tervishoiukulutuste ja suuremate netointressimaksete tulemusel veidi, ulatudes 3,2%ni SKPst.

Jaapanis toimus 2016. aastal hoogne elavnemine, millele aitasid kaasa toetav raha- ja eelarvepoliitika, leebemad rahastamistingimused ja tööturu kokkutõmbumine. Reaalse SKP aastakasv keskmises arvestuses mõnevõrra vähenes, alanedes 2015. aasta 1,2%ga võrreldes 2016. aastal 1%-le. Töötuse määr langes 3,1%ni, kuid palgakasv jäi piiratuks. Aastane tarbijahinna koguinflatsioon muutus 2016. aastal negatiivseks, alanedes –0,1%ni. See kajastas valdavalt üleilmsete toormehindade langust ja jeeni tugevnemist. Jaapani keskpanga eelistatud alusinflatsiooninäitaja – tarbijahinnaindeks ilma värskete toiduainete ja energiata – langes 2015. aastaga võrreldes veidi ning oli 2016. aastal 0,6%. 2016. aasta septembris kehtestas Jaapani keskpank rahapoliitika kvantitatiivse ja kvalitatiivse leevendamise ning kontrolli tulukõvera üle. Samuti otsustas keskpank laiendada baasraha ulatust, kuni inflatsioonimäär ületab keskpanga seatud hinnastabiilsuse eesmärgi ja jääb sellel tasemel stabiilselt püsima.

Ühendkuningriigis püsis majandus jõulisena hoolimata riigi ELi liikmesuse rahvahääletuse tulemusega seotud ebakindlusest. Reaalne SKP kasvas 2016. aastal esialgsete hinnangute kohaselt 2,0% ning valdavalt toetas seda tugev eratarbimine.[2] Finantsturgudel oli märkimisväärseim reaktsioon rahvahääletuse tulemustele naelsterlingi järsk odavnemine. Väga madalal tasemel püsinud inflatsioon hoogustus. Rahapoliitika oli kogu 2016. aasta jooksul endiselt toetav. Augustis alandas Inglismaa keskpanga rahapoliitika komitee baasintressimäära 25 baaspunkti võrra 0,25%ni, laiendas oma varaostukava ning käivitas tähtajalise rahastamise kava, et soodustada intressimäärade mõju kandumist majandusse. Novembris andis valitsus teada uutest eelarvepoliitilistest volitustest ja suunatud meetmetest eelkõige eluaseme- ja taristuinvesteeringute valdkonnas, et toetada majandust üleminekuetapis.

Hiinas kasv 2016. aastal stabiliseerus ning seda toetasid jõulised tarbimis- ja taristukulutused. SKP aastakasv oli 2016. aastal 6,7% võrreldes 6,9%ga 2015. aastal. Töötleva tööstuse sektori investeeringud jäid tagasihoidlikuks, kuid kinnisvarainvesteeringud elavnesid veidi. Impordinõudlus taastus 2015. aasta madalalt tasemelt, kuid jäi siiski varasemaga võrreldes nõrgemaks. Suhteliselt piiratud välisnõudlus avaldas mõju ekspordile, mis omakorda mõjutas töötlemissektoriga seotud kaubanduse kaudu negatiivselt importi. Aastane tarbijahindade inflatsioon kiirenes 2%ni, samal ajal kui aastane tootjahindade inflatsioon, mis on püsinud negatiivne alates 2012. aasta märtsist, tõusis –1,4%ni.

Euro efektiivne vahetuskurss püsis üldjoontes stabiilne

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss püsis 2016. aastal üldiselt stabiilne (vt joonis 3). Euro ja teiste tähtsamate vääringute kahepoolsetes vahetuskurssides toimus siiski muutusi. USA dollari suhtes püsis euro valdava osa 2016. aasta jooksul märkimisväärselt stabiilne – tulususe määr jäi mõlemal pool Atlandi ookeani üldiselt muutumatuks, kuid alanes aasta lõpu poole. Euro nõrgenemist Jaapani jeeni suhtes tasakaalustas osaliselt selle kallinemine naelsterlingi suhtes.

Joonis 3

Euro vahetuskurss

(päevased andmed)

Allikas: EKP.
Märkus. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 38 peamise kaubanduspartneri suhtes.

Taani kroon on praegu Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 ainus vääring. Taani krooniga kaubeldi selle ERM2 raames kehtiva keskkursi lähedasel tasemel, samal ajal kui Taani keskpank tõstis 2016. aasta jaanuaris baasintressimäärasid ning ostis samal aastal Taani kroonide eest välisvääringuid (netoarvestuses). Tšehhi keskpank jätkas välisvääringute oste kooskõlas enda võetud kohustusega sekkuda välisvaluutaturgudele, et vältida Tšehhi krooni kallinemist üle teatava taseme. Samamoodi jätkas välisvaluutaturgudele sekkumist ka Horvaatia keskpank vastavalt oma juhitava ujuvkursi režiimile. Bulgaaria leev jäi euroga seotuks. Euro püsis üldjoontes stabiilne Šveitsi frangi, Ungari forinti ja Rumeenia leu suhtes, kuid kallines Rootsi krooni ja vähemal määral ka Poola zloti suhtes.

Finantsareng

2016. aastal mõjutas euroala finantsturgude arengut suurel määral EKP veelgi toetavam rahapoliitika. Ühtlasi vähenes selle toimel aasta esimese kolme kvartali jooksul järk-järgult euroala riigivõlakirjade tulusus. Üleilmsete tegurite toel euroala riigivõlakirjade tulusus siiski aasta lõpu poole paranes võrreldes varem aasta jooksul täheldatud madalama tasemega. Rahaturu intressimäärad ja mittefinantsettevõtete välisrahastamise kulud vähenesid jätkuvalt ja jõudsid enneolematult madalale tasemele. Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused paranesid veelgi.

Euroala rahaturu intressimäärad alanesid

Rahaturu intressimäärad langesid 2016. aastal veelgi, seda peamiselt EKP rahapoliitika jätkuva leevendamise tulemusel.

Leevendusmeetmeid selgitatakse üksikasjalikumalt punktis 2.1. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langus kandus kiiresti ja täielikult üle EONIA-le, mis stabiliseerus seejärel ligikaudu –35 baaspunkti tasemel (vt joonis 4). Kooskõlas varasemate arengusuundadega kerkis EONIA ajutiselt iga kuu lõpus, kuid need tõusud olid vähem märgatavad kui 2015. aasta alguses, mil ülemäärane likviidsus ei olnud varaostukava rakendamise tulemusel veel järsult kasvanud.

Joonis 4

Rahaturu intressimäärad ja ülelikviidsus

(miljardites eurodes; protsendid aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: EKP ja Bloomberg.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 30. detsembrist 2016.

Kolme ja kuue kuu EURIBORi näitajad muutusid veelgi negatiivsemaks. EURIBORi laenuintressimäärade langus järgnes rahapoliitika jätkuvale leevendamisele ning teatavat langussurvet avaldas ka ülemäärase likviidsuse tõususuundumus. Ülemäärase likviidsuse kasv rohkem kui 500 miljardi euro võrra kogu aasta jooksul oli eeskätt tingitud varaostukava raames tehtud ostudest ning vähemal määral suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uuest seeriast (TLTRO-II). 2016. aasta lõpuks oli ülelikviidsus 1200 miljardit eurot (vt joonis 4).

Tagatud rahaturul jätkus ka repotehingute intressimäärade langus, mida soodustasid EKP baasintressimäärade alandamine, küllaldane likviidsus ja püüdlused leida väga kvaliteetseid tagatisi. Euroala mõne riigi emiteeritud tagatiste repomäärad jäid suurema osa aastast hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast madalamaks, kajastades nõudlust väga likviidsete tagatiste järele.

Forvardtehingute intressimäärad eurorahaturul langesid madalaimale tasemele pärast Ühendkuningriigi ELi liikmesuse rahvahääletust 2016. aasta juuni lõpus, mil turgudel valitses kõrgendatud ootus EKP rahapoliitika edasise leevendamise suhtes. Aasta lõpu poole forvardtehingute turuintressimäärad siiski pöördusid, kuna turgude ootused baasintressimäärade täiendava alandamise suhtes vähenesid ning EONIA forvardkõver muutus järsemaks. Kõvera järsenemine koos euroala riigivõlakirjade tulususe tõusuga kajastas üleilmse pikemaajalise tulususe arengut, mis oli märkimisväärseim Ameerika Ühendriikides.

Euroala riigivõlakirjade tulusus suurenes 2016. aasta lõpu poole

Euroala riigivõlakirjade tulusus oli 2016. aastal eelnenud aastaga võrreldes üldiselt madalam. See kajastas jätkuvat toetust, mida pakkusid EKP tehtud euroala riigivõlakirjade ostud koos EKP muude rahapoliitiliste meetmetega. Üleilmsete arengusuundade tõttu toimusid nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides tulususes märkimisväärsed kohandused (vt joonis 5). Aasta alguses valitsenud suurem ebakindlus üleilmsete kasvuväljavaadete suhtes tõi kaasa riskivabade intressimäärade tugeva languse. Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemused pärssisid tulusust veelgi, enne kui optimistlikum üleilmne väljavaade ja USA presidendivalimiste tulemus viisid tulususe tõusuni nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides. Üldiselt alanes euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmine 2016. aastal ligikaudu 30 baaspunkti võrra ja oli aasta lõpus umbes 0,9%. Euroalal olid riigivõlakirjade tulususe erinevused suhteliselt tagasihoidlikud, ehkki riigiti oli areng mõnevõrra ebaühtlane.

Joonis 5

Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus

(protsendid aasta kohta; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Thomson Reuters ja EKP arvutused.
Märkused. Euroala andmed osutavad kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmisele. Viimased andmed pärinevad 30. detsembrist 2016.

Euroala aktsiahinnad jäid pärast ajutist langust üldiselt muutumatuks

2016. aasta alguses toimus üleilmsetel aktsiaturgudel märkimisväärne langus, kui Hiinas aset leidnud muutuste tõttu tekkis mure maailmamajanduse kasvu pärast (vt joonis 6). Murekohtade taandudes taastusid aktsiaturud aprillis aasta alguse tasemel. Sama suundumust täheldati Ühendkuningriigi rahvahääletuse ajal – sellele järgnenud päevil aset leidnud järsus languses toimus järgmiste kuude jooksul pööre. 2016. aasta teisel poolel kasvas euroala aktsiaturg tänu väljavaadete parenemisele märgatavalt. Hoolimata aasta jooksul toimunud suhteliselt suurtest muutustest on euroala aktsiaturg püsinud üldjoontes muutumatuna ning EURO STOXX üldindeks tõusis ligikaudu 1%. Üldindeksi väikese tõusu taustal toimus langus pankade aktsiates, mida mõjutasid negatiivselt muu hulgas viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis ning endiselt madal kasumlikkus.

Joonis 6

Aktsiaturuindeksid euroala ja Ameerika Ühendriikide kohta

(indeks: 1. jaanuar 2016 = 100; päevased andmed)

Allikas: Thomson Reuters.
Märkused. Indeks EURO STOXX on esitatud euroala kohta, indeks S&P 500 Ameerika Ühendriikide kohta. Indeksid normaliseeritakse 100-le 1. jaanuaril 2016.

Viimased andmed pärinevad 30. detsembrist 2016.

Ameerika Ühendriikides oli aktsiaturu areng 2016. aastal üldjoontes sarnane, kuid turg oli üldiselt tugevam ning kasvas aasta jooksul peaaegu 10%. 2016. aasta detsembris jõudsid olulisemad aktsiaindeksid Ameerika Ühendriikides kõikide aegade rekordtasemele.

Mittefinantsettevõtted said kasu soodsama hinnaga välisrahastamisest

2016. aastal võetud rahapoliitiliste meetmete mõju avaldus ka mittefinantsettevõtete välisrahastamise nominaalses kogukulus, mis alanes 2016. aasta suvel erakordselt madala tasemeni (vt joonis 7). Eelkõige aitasid mittefinantsettevõtetele antavate pangalaenude kulu veelgi vähendada hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär ja 2016. aasta märtsis teatavaks tehtud uued TLTRO-II operatsioonid. Euroalal asutatud ettevõtete (v.a pangad) emiteeritavate eurodes nomineeritud investeerimisjärguga võlakirjade ostude alustamine koos varaostukava muude elementidega surus turupõhiste laenuvahendite kulud eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt allapoole ning ühtlasi madalamaks pankade laenuintressimääradest. Kuna aktsiate riskipreemiad püsisid siiski kõrged, vähenes omakapitali kulu 2016. aastal üksnes marginaalselt. Rahapoliitika väga toetav kurss aitas vähendada välisrahastamise kulu ning selle ebaühtlust euroala riikides ja eri suurusega ettevõtetes.

Joonis 7

Mittefinantsettevõtete välisrahastamise nominaalne kogukulu euroalal

(protsendid aasta kohta; kolme kuu libisevad keskmised)

Allikad: EKP, Merrill Lynch, Thomson Reuters ja EKP arvutused.
Märkused. Mittefinantsettevõtete rahastamise kogukulu arvutatakse pangalaenude kulu, turupõhiste laenuvahendite kulu ja omakapitali kulu kaalutud keskmisena euroala kontode vastava bilansilise jäägi põhjal. Omakapitali kulu mõõdetakse kolmeetapilise dividendide diskonteerimise mudeliga, kasutades Datastreami mittefinantsteenuseid pakkuva sektori aktsiaturu indeksi andmeid. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta detsembrist.

Välisrahastamisvood stabiliseerusid 2016. aastal

Mittefinantsettevõtete välisrahastamisvood stabiliseerusid 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul 2015. aasta keskmise taseme lähedal (vt joonis 8). Pikema aja jooksul toetavad mittefinantsettevõtete välisrahastamisvoogude elavnemist võrreldes 2014. aasta esimese kvartali madala tasemega endiselt järgmised tegurid: i) rahastamiskulude jätkuv vähenemine; ii) laenupiirangute leevendamine; iii) majandusaktiivsuse pidev kasv ning iv) aktiivsem ühinemis- ja omandamistegevus. Ühtlasi aitas ka EKP toetav rahapoliitika luua mittefinantsettevõtetele soodsaid tingimusi juurdepääsuks turupõhisele rahastamisele. Võlaväärtpaberite emiteerimist soodustas eelkõige 2016. aasta juunis varaostukava laiendamine ettevõtete võlakirjadele. Laenutingimuste paranemise[3] ja madalamate intressimäärade tulemusel hakkasid mittefinantsettevõtted veidi rohkem kasutama pangapõhist rahastamist, samal ajal kui laenud mitterahaloomeasutustelt ja ülejäänud maailmast vähenesid 2016. aastal märgatavalt. Noteerimata aktsiad ja muud omandiväärtpaberid jäid mittefinantsettevõtete välisrahastamisvoogude suurimaks komponendiks, mida toetas suur jaotamata kasum. Noteeritud aktsiate emiteerimist piiras suhteliselt suur omakapitali kulu. Lisaks pärssis mittefinantsettevõtete üldjoontes parem ligipääs välisrahastamisele kaubanduskrediidi ja ettevõtetevahelise laenuandmise dünaamikat.

Joonis 8

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Muud laenud hõlmavad laene mitterahaloomeasutustelt (muud finantsvahendajad, kindlustusseltsid ja pensionifondid) ning ülejäänud maailmast. Rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutuste laene on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu” tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esindatud instrumentide vahel. See hõlmab ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta kolmandast kvartalist.

Kodumajapidamiste netojõukuse kasv kiirenes

Kodumajapidamiste netojõukus suurenes 2016. aastal üha kasvavas tempos (vt joonis 9). Eelkõige eluasemehindade pidev tõus tõi kaasa kodumajapidamistele kuuluva kinnisvaraga seotud kapitalitulu märkimisväärse kasvu. Aktsiahindade tõusuga 2016. aastal kaasnes kodumajapidamiste finantsvara väärtuse suurenemine ning positiivne mõju netojõukuse kasvule.

Joonis 9

Kodumajapidamiste netojõukuse muutus

(aastased vood; protsent kasutatavast kogutulust)

Allikad: Eurostat ja EKP.
Märkused. Mittefinantsvarade andmed on EKP hinnangud. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta kolmandast kvartalist.

1) See kirje hõlmab netosäästu, saadud netokapitalisiirdeid ning erinevust mittefinants- ja finantskontode vahel.
2) Peamiselt aktsiatest ja muudest omandiväärtpaberitest tulenev kasum ja kahjum.
3) Peamiselt kinnisvarast (sh maa) tulenev kasum ja kahjum.

Kodumajapidamiste laenukulud alanesid rekordiliselt madalale tasemele, kuid olid riigiti ja eri tähtajaga laenude lõikes jätkuvalt erinevad – pikaajaliste laenude maksumus alanes lühiajalistega võrreldes rohkem. Kodumajapidamiste laenamine pankadest elavnes 2016. aastal veelgi.

Infokast 1 Madalate intressimäärade mõju pankadele ja finantsstabiilsusele

2016. aasta vältel täheldatud madalad intressimäärad olid üleilmsete ja euroalale eriomaste tegurite koostoime tulemus. Mõned nendest teguritest olid pikaajalist laadi ning seotud selliste struktuursete muutustega nagu demograafilised suundumused ja tööviljakuse väiksem kasv. Teised olid seotud finantskriisijärgse finantsvõimenduse vähendamisega ning asjaoluga, et kavandatud säästud ületasid kavandatud investeeringute ja tarbimiskulutuste määra. Üks tegureid selles keskkonnas oli EKP toetav rahapoliitika, mille esmatähtis eesmärk on tagada hinnastabiilsus. EKP soovib seda eesmärki saavutada oma rahapoliitika abil, toetades nominaalkasvu euroalal ning saavutades lõpuks intressimäärade tõusu stabiilse elavnemise keskkonnas.

Euroala pankade laenutegevuse küsitluse tulemused kinnitavad, et EKP varaostukava, suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär aitasid muuta laenutingimused 2016. aastal soodsamaks, hoogustades seeläbi laenuandmist.[4] Nende positiivsete elementide kõrval avaldasid finantsasutustele survet ka madalad intressimäärad.[5] EKP koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga tuvastas pankade, kindlustusseltside ja pensionifondide riskid, mis seonduvad nende ärimudelite jätkusuutlikkuse ja riskide võtmisega. Mõnda nendest riskidest võib olla vaja piirata makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve erimeetmete abil.[6]

Pikema aja jooksul võivad madalad intressimäärad – eelkõige koostoimes loiu majanduskasvuga – avaldada survet pikaajalise tähtajaga garanteeritud tulu pakkuvate finantsasutuste kasumlikkusele ja maksevõimele. Väljaspool pangandussüsteemi võivad madalad intressimäärad muuta kindlustusandjate ja pensionifondide pakutavad traditsioonilised garanteeritud tuluga tooted perspektiivituks. Andmetest nähtub, et kindlustus- ja pensionisektor lähevadki juba pikaajaliste garanteeritud kohustuste piiramiseks garanteeritud tuluga ärimudelitelt üle investeerimisriskiga ärimudelitele. Selle tulemusena on pikemaajalise garanteeritud tulu pakkumine finantssektoris vähenenud. Peale selle võivad madalad intressimäärad aidata samuti kaasa pankade puhta intressitulu vähenemisele, eriti netointressimarginaalide pärssimise kaudu, kuna rahastamismäärasid võib piirata efektiivne alampiir. Ühtlasi võivad need vähendada kasumlikkust. Enamiku pankade peamine tuluallikas on küll puhas intressitulu, kuid pankade kasumlikkust kujundavad ka muud tegurid, nagu tulu tasudelt ja komisjonitasudelt või pankade suhteline kulutõhusus.

Finantsasutused on kasumimarginaalide taastamise püüdluses pöördunud alternatiivsete tuluallikate poole ja kohandavad vähehaaval oma ärimudeleid. Tasudelt ja komisjonitasudelt saadud tulu osakaal kogutulus on väiksem laenuandmisele spetsialiseerunud pankades, kuid suurem kontohalduri teenuseid pakkuvates pankades.[7] Viimase aja andmed osutavad eelkõige sellele, et osa panku on hoogustanud tegevust, millelt saadakse tasusid ja komisjonitasusid. Laenuandjate oluliseks tuluallikaks on viimastel aastatel olnud hüpoteeklaenude ennetähtaegse tagasimaksmise ja lepingutingimuste muutmise eest saadud tasud. Laenuvõtjad on aegamisi alanevaid pikaajalisi intressimäärasid seni ära kasutanud, eeskätt riikides, kus on valdavalt levinud fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud. Ennetähtaegsetest tagasimaksetest saadud tulu ja lepingutingimuste muutmise eest saadud tasude osakaal on tulevikus tõenäoliselt väiksem, sest sellist tulu saadakse vaid üks kord uute tingimuste sõlmimise ajal. Seega peavad pangad kasumlikkuse säilitamiseks veelgi korrigeerima oma ärimudeleid ja kulutõhusust. Loomulikult on pangad kaalunud ka selliseid kulude vähendamise meetmeid nagu restruktureerimine, töötajate arvu kärpimine, filiaalide sulgemine ja protsesside digiteerimine, kuid edusammud kulutõhususe suurendamisel on eri riikides ja finantsasutustes endiselt ebaühtlased.[8]

Madalate intressimäärade tõttu vähenev intressitulu ja vähesed edusammud kasumlikkuse parandamisel suurendavad riskide laiaulatusliku võtmise ohtu finantsasutustes, eelkõige neis, kus puhas intressitulu moodustas varem valdava osa tulust. Riskantsematesse varaklassidesse või varadesse tehtavad või pikema tähtajaga investeeringud võivad suurendada mittelikviidsete finantsinstrumentide positsiooni, mis omakorda kergitab finantsasutuste ümberhindluse ja edasikandumise riski.

Täites pankade järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesandeid tagada finantsstabiilsus Euroopa pangandusjärelevalvega hõlmatud riikides, jälgib EKP tähelepanelikult ärimudelite kohandamist finantsasutustes. EKP võib sellega seoses võtta pangandussektori suhtes järelevalvemeetmeid ja rakendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat, et tagada finantsstabiilsus, mis on eeltingimus majanduse elavnemisele stabiilse aluse loomiseks süsteemsete riskide tõkestamise kaudu.

Majanduse laiaulatuslik elavnemine

2016. aastal jätkus sisenõudlusest mõjutatud majanduse elavnemine euroalal, mis algas 2013. aasta alguses. Majandusaktiivsust mõjutavaid tegureid arvesse võttes tundub, et praegune kasvutempo muutub püsivamaks (lähemalt vt infokast 2). Samal ajal pärsib euroala majandusaktiivsust üleilmse ebakindluse suurenemise tõttu endiselt piiratud välisnõudluse kasv. Seetõttu oli keskmine aastakasv 2016. aastal 1,7% (vt joonis 10). See on ainult veidi madalam 2015. aasta 2,0% kasvust, mida toetas eriti kiire SKP kasv Iirimaal. Eelmise aastaga võrreldes suurenes eratarbimine kasutatava tulu jätkuvast kasvust ajendatuna 2015. aastaga sarnases tempos, kuid investeeringud suurenesid ehitussektori elavnemisest hoolimata veidi aeglasemalt. Valitsemissektori tarbimine kasvas seevastu 2016. aastal kiiremas tempos, andes positiivse panuse majanduskasvu (vt 1. peatüki punkt 1.6). Majanduse elavnemine oli euroala riikides suhteliselt laiaulatuslik.

Joonis 10

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. 2016. aasta neljanda kvartali SKP aastakasvu andmed viitavad esialgsele kiirhinnangule.

Euroala majanduse areng jätkus

EKP rahapoliitika väga toetava kursi mõju kandus jätkuvalt reaalmajandusse ja toetas sisenõudlust. Ettevõtete suurem kasumlikkus ja väga soodsad rahastamistingimused toetasid veelgi investeeringute hoogustumist. Majanduse elavnemist toetas jätkuvalt tööhõive püsiv kasv, mida mõjutasid soodsalt ka varasemad struktuurireformid. Majanduskasvule andis 2016. aastal täiendava tõuke endiselt küllaltki madal naftahind. Sisenõudlust pärssis siiski avaliku ja erasektori võlakoormus, mis püsis mõnes riigis kõrgel tasemel, ja sellega seotud vajadus vähendada finantsvõimendust. Kasvu aeglustasid endiselt ka vähesed edusammud struktuurireformide elluviimisel.

2016. aastal suurenes euroala eratarbimine veelgi – keskmine aastakasv oli ligikaudu 2,0% ehk üldjoontes sarnane eelnenud aasta kasvuga. Eratarbimise elavnemist mõjutasid peamiselt madal naftahind, eeskätt aasta alguses, ning euroala tööturgude olukorra paranemine ja sellest tulenenud töötulu kasv. Töötulu nominaalkasvu toetas 2016. aastal eelkõige töökohtade arvu suurenemine, mitte kõrgemad palgad. Madalad intressimäärad edendasid jätkuvalt eratarbimist, sest laenuvõtmine muutus odavamaks ja säästmine vähem tulusaks. Euroala kodumajapidamiste puhas intressitulu vähenes küll veidi 2016. aastal, kuid madalamate intressimäärade tõttu toimus peamiselt ressursside ümberjagamine netosäästjatelt netolaenuvõtjatele, kes on netosäästjatega võrreldes tavaliselt suurema tarbimiskalduvusega.[9]

EKP viimaste aastate rahapoliitilised meetmed, sealhulgas 2016. aasta märtsis väljakuulutatud ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, on parandanud nõudlust ja soodustanud seega investeerimist. Selle tulemusena toetasid investeeringud majanduskasvu jätkuvalt olulisel määral, peegeldades ka ettevõtete suuremat kasumlikkust, nõudluse väiksemat piiratust ja tootmisvõimsuse rakendusastme tõusu. Lisaks on rahapoliitilised meetmed parandanud ettevõtete kindlustunnet, vähendanud ettevõtete netointressimakseid ja leevendanud muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsolusid, toetades seeläbi veelgi ettevõtlusinvesteeringuid. Ettevõtlusinvesteeringuid aitasid elavdada eelkõige investeeringud transpordivahenditesse. Ettevõtete investeerimisaktiivsust võisid aga pärssida teatavad tegurid, nagu euroala pikaajalise kasvu ootuste kauakestev langusperiood, ettevõtete bilansside jätkuv korrigeerimine seoses ettevõtete suure võlakoormusega ja maailmakaubanduse loidus.

Kõrvuti euroala eluasemeturgude elavnemisega suurenesid ka ehitusinvesteeringud, ehkki nende algtase oli madal. See peegeldas nõudluse kasvu, mida omakorda toetasid reaalsete tulude kasv ning rahapoliitilisest meetmetest mõjutatud soodsad hüpoteeklaenude intressimäärad ja laenutingimused, aga ka rahalised stiimulid mõnes riigis. Kodumajapidamiste tulu muudest investeeringutest püsis madalal tasemel, luues täiendavad stiimulid eluasemeinvesteeringuteks. Eluasemeturu elavnemine oli euroala riikides laiaulatuslik.

Majanduskasvu dünaamikat nõrgestas 2016. aastal jätkuvalt kehv väliskeskkond, mis nullis täielikult 2014.–2015. aastal toimunud euro vahetuskursi märkimisväärse nõrgenemise viitajaga mõju (vt 1. peatüki punkt 1.1). Euroala eksport Ameerika Ühendriikidesse, Aasiasse (v.a Hiina) ja arenevatele turgudele jäi 2016. aastal piiratuks. Samal ajal tulid kaubanduspartnerid Euroopas ja Hiinas nende ebasoodsate tingimustega siiski toime ja andsid üha suurema panuse euroala eksporti. Kaubavahetus euroalal tugevnes 2016. aastal ja kajastas sisenõudluse positiivset suundumust.

Sektorite lõikes oli toodangu kasv 2016. aastal laiaulatuslik (vt joonis 11). Kogulisandväärtus, mis 2015. aasta teises kvartalis ületas 2008. aasta esimeses kvartalis täheldatud kriisieelse taseme, suurenes 2016. aastal keskmiselt ligikaudu 1,7% võrra. Tööstussektoris (v.a ehituses) aeglustus lisandväärtuse kasv 2016. aastal ligikaudu 1,6%-le, samal ajal kui teenindussektoris oli kasv 1,8%, mis on 2015. aasta kasvust mõnevõrra suurem. Ehitussektoris jäi lisandväärtus küll kriisieelsest tasemest selgelt allapoole, kuid suurenes siiski ligikaudu 2,0% võrra – see on kõrgeim kasvumäär, mida on alates 2006. aastast täheldatud. See kinnitab ehitussektori arengusuundumuste muutumist üha positiivsemaks pärast 2008. aastal alanud pikaajalist kahanemise või aeglase kasvu perioodi.

Joonis 11

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(indeks: I kv 2010 = 100)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Euroala tööhõive kasv jätkus

Tööturud elavnesid 2016. aastal veelgi (vt joonis 12). 2016. aasta kolmandaks kvartaliks oli hõivatud isikute arv euroala riikides 1,2% suurem kui 2015. aastal samal ajal ja üle 3% suurem kui viimase madalseisu ajal 2013. aasta teises kvartalis. Ometigi oli tööhõive 2008. aasta esimeses kvartalis saavutatud kriisieelsest tipptasemest 0,5% madalam. Sektoripõhine jaotus näitab, et tööhõive kasvas peamiselt teenindussektoris ja väiksemal määral tööstussektoris (v.a ehitussektor), kuid ehitussektoris püsis tööhõive üldjoontes stabiilne.

Joonis 12

Tööturunäitajad

(kvartaalne kasvumäär; protsendina tööjõust; hooajaliselt korrigeeritud)

Allikas: Eurostat.

2016. aasta esimeses kolmes kvartalis suurenes töötundide koguarv samas tempos töökohtade arvuga. Tööviljakuse aastakasv töötaja kohta oli 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis kvartaalselt ligikaudu 0,4% võrreldes 1,0% aastakasvuga 2015. aastal (mida toetas siiski SKP korrigeerimine Iirimaal).

Töötuse määr alanes 2016. aastal veelgi ja oli detsembris 9,6%, mis on madalaim tase alates 2009. aasta keskpaigast. Tööpuuduse vähenemine alates 2013. aasta teisest poolest on olnud soo ja vanuserühmade lõikes laiapõhjaline. 2016. aastal tervikuna oli töötuse määr keskmiselt 10,0% võrreldes 10,9%ga 2015. aastal ja 11,6%ga 2014. aastal. Laiemad tööturu loiduse näitajad püsisid siiski endiselt kõrgel tasemel.

Infokast 2 Majanduse elavnemist toetavad tegurid

Euroala majanduskasv jätkus 2016. aastal hoolimata üleilmse ebakindluse suurenemisest. SKP taastumist alates 2013. aasta teisest kvartalist on suurel määral mõjutanud eratarbimise kasv. Järsult suurenenud tööhõive soodustas reaalse kasutatava tulu ühtlast kasvu, mis toetas nii tarbimise kindlat arengut kui ka kodumajapidamiste finantsvõimenduse jätkuvat vähendamist. Need tegurid osutavad teatavale püsivusele praeguses kasvutempos. Majanduse elavnemise jätkusuutlikkusele osutab ka euroala majanduskasvu soodustavate tegurite laienemine, mida toetab EKP rahapoliitika väga toetav kurss.

Peaaegu pool euroala kumulatiivsest SKP kasvust alates 2013. aasta teisest kvartalist on selgitatav tarbimise osatähtsusega (vt joonis A, vasak pool)[10]. Seda võib teatud määral pidada normaalseks, sest tarbimine on suurim kulukomponent (ligikaudu 55% euroala SKPst). Ometigi on see suures vastuolus majanduse elavnemisega ajavahemikus 2009–2011, kui tarbimisega sai selgitada ainult 11% kumulatiivsest SKP kasvust (vt joonis A, parem pool). Praegune majanduse elavnemine on varasemast palju vähemal määral tuginenud netoekspordile, kuid on osutunud ka pikaldasemaks ja püsivamaks.

Joonis A

SKP jaotus

(kumulatiivsetes protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Majanduse jätkuva elavnemise jätkusuutlikkust toetav põhitegur seondub kasutatava kogutulu kasvu komponentidega, mis praeguses tsüklilises tõusufaasis erinevad suuresti asjaomastest komponentidest ajavahemikus 2009. aasta kolmandast kvartalist kuni 2011. aasta kolmanda kvartalini (vt joonis B). Praeguse elavnemise jooksul on kasutatava tulu kasvu toetanud töökohtade loomise suhteliselt kõrge tase. Eelmise elavnemise ajal tingis kasutatava tulu suurenemise seevastu peaaegu täielikult ainult palgakasv, samal ajal kui tööhõive tegelikult vähenes. Kuigi inflatsioon on nominaalsissetulekute kasvu osaliselt kärpinud, oli selle mõju eelmise elavnemisperioodiga võrreldes palju väiksem, sest naftahinna langus alates 2014. aasta teisest poolest tõi kodumajapidamistele nende reaalse ostujõu mõttes erakorralist tulu.

Joonis B

Reaalse kasutatava tulu jaotus

(kumulatiivsetes protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Majandusteooriast nähtub, et kodumajapidamiste tarbimine peaks reageerima tööhõive kasvule tugevamalt kui reaalpalga tõusule, eelkõige kuna esimene on viimasest püsivam.[11] Praegune tööhõive kasv võib seega anda märku püsisissetulekute suuremast kasvust kui sarnane palgatõus. See aitab selgitada, miks tarbijad reageerivad praeguse tööhõive kasvu kõikumisele tugevamalt kui praeguse palgatõusu kõikumisele.[12] Pealegi osutavad mikromajanduslikud andmed sellele, et töötud või mitteaktiivsed inimesed on hõivatud isikutega võrreldes suurema tarbimiskalduvusega.[13] Kuna töö eest saadud kogusissetulekute kasv, mis tuleneb tööhõive kõikumisest, on suurel määral seotud mitteaktiivsete või töötute inimestega, aitab see selgitada ka seda, miks tarbimine reageerib tööhõive kõikumisele kokkuvõttes rohkem kui palgatõusu kõikumisele. Tööhõive suurem panus reaalse kasutatava tulu kujunemisse praegusel elavnemisperioodil on seega kooskõlas tarbimise suurema kasvuga.

Majanduse jätkuva elavnemise tingimustes on tarbimise kindlat kasvu toetanud ka madalamad energiahinnad. Naftahinna üldine langus alates 2014. aasta teisest poolest on toonud kodumajapidamistele nende reaalse ostujõu mõttes erakorralist tulu, mis toetas nii tarbimise ühtlast kasvu kui ka kodumajapidamiste säästumäära mõningast tõusu. Madalama naftahinna toetus tarbimise kasvule on siiski taandumas, kuna enamik saadud erakorralisest tulust on ära kulutatud. Ajalises plaanis reageerib tarbimine naftahinna muutusele üldiselt viitajaga. Tarbimine reageeris hiljutisele naftahinna alanemisele siiski kiiremini kui varasemate sarnaste languste korral, nagu näitab kodumajapidamiste säästumäära suhteliselt tagasihoidlik kasv vastuseks erakorralisele tulule (vt joonis C).

Joonis C

Säästumäär ja naftahind

(eurodes ja protsentides)

Allikad: Bloomberg Finance L.P., Eurostat ja EKP arvutused.

Joonis D

Kodumajapidamiste võlakoormus ja tarbimine

(protsendipunktides ja protsentides; aastane muutus kvartaliandmete põhjal)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Kodumajapidamiste võlakoormus on määratletud kodumajapidamiste võla suhtena nominaalsesse kasutatavasse kogutulusse.

Teine majanduse jätkuva elavnemise jätkusuutlikkust toetav tegur seondub asjaoluga, et praegust tarbimisest tingitud kasvu ei toeta kodumajapidamiste võlakoormuse (määratletud kodumajapidamiste võla suhtena nominaalsesse kasutatavasse kogutulusse) suurenemine. Erinevalt kriisieelsest ajast on euroala tarbimise kasvuga kaasnenud kodumajapidamise võlakoormuse järkjärguline kahanemine (vt joonis D). See rõhutab tarbimisest mõjutatud majanduse elavnemise jätkusuutlikkust ja püsivust.

Peale selle, et majanduse elavnemine on oma laadilt suuresti tarbimisest tingitud, muutub see ka üha laiapõhjalisemaks, kuna seda soodustavad tasapisi suurenevad siseinvesteeringud, mida toetab EKP rahapoliitika väga toetav kurss. Kapitali kogumahutus põhivarasse andis peaaegu kolmandiku kumulatiivsest SKP kasvust ajavahemikus 2013. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini.

Samal ajal ekspordi kasv aeglustus 2016. aastal, kuna välisnõudlus jäi üleilmse ebakindluse suurenemise tõttu tagasihoidlikuks, kuid euro vahetuskursi varasema nõrgenemise positiivne mõju kadus. Üldjoontes stabiilse euro efektiivse vahetuskursi tingimustes taandus 2016. aastal suhteliselt madala naftahinna ja aastatel 2014–2015 toimunud euro vahetuskursi nõrgenemise üldine toetus majandusaktiivsusele. Võttes arvesse märke maailmamajanduse mõnevõrra kiiremast hoogustumisest, on siiski oodata euroalavälise ekspordi kasvutempo kiirenemist kooskõlas kasvava välisnõudlusega ja seega ühtlasi panuse andmist majanduskasvu jõulisusse.

Kokkuvõttes soodustab majanduse praeguse elavnemise jätkusuutlikkust kodumajapidamiste sissetulekute suurenemine, mida toetavad tööhõive kasv, kodumajapidamiste sektori finantsvõimenduse jätkuv vähendamine ja majanduskasvu tegurite laienemine.

Hinnad ja kulud

2016. aastal kajastas koguinflatsiooni areng euroalal (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) peamiselt energiahindade mõju. Selle arvele saab kanda madalad või isegi negatiivsed intressimäärad 2016. aasta esimestel kuudel, kuid ka hilisema tõususuundumuse pärast energiahindade negatiivse mõju taandumist. Alusinflatsioon (mõõdetuna ÜTHI-inflatsioonina, v.a energia ja toiduained) ei ilmutanud mingeid märke tõususuundumusest, kõikudes aasta jooksul vahemikus 0,7–1,0%.

Koguinflatsiooni mõjutasid eeskätt energiahinnad

2016. aastal oli ÜTHI-koguinflatsioon euroalal keskmiselt 0,2% ehk kõrgem kui 2015. aasta 0,0%. ÜTHI-inflatsiooni kujunemise määras valdavalt energiahinna areng (vt joonis 13). Koguinflatsioon oli kevadel negatiivne, kuid seejärel kasvas samm-sammult. Detsembriks oli see tõusnud rohkem kui 1,25 protsendipunkti võrra võrreldes madalaima tasemega aprillis.

Joonis 13

ÜTHI-inflatsioon ja komponentide osakaal

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Erinevate alusinflatsiooni näitajate puhul ei ilmnenud seevastu tõususuundumusest mingeid selgeid märke (vt joonis 14). ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) kõikus kogu 2016. aasta vältel vahemikus 0,7–1%. Alusinflatsiooni kasvuhoo puudumine oli osaliselt tingitud nafta- ja muu toorme hindade varasema järsu languse kaudsest negatiivsest survest, mis realiseerus viitajaga. Veelgi olulisem on aga see, et euroalasisene kulusurve – eeskätt palgakasv – on samuti püsinud tagasihoidlik (lähemalt vt infokast 3).

Joonis 14

Alusinflatsiooni näitajad

(aastane muutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Alusinflatsiooni näitajad on järgmised: ÜTHI (v.a energia), ÜTHI (v.a töötlemata toiduained ja energia), ÜTHI (v.a toiduained ja energia), ÜTHI (v.a toiduained, energia, reisimisega seotud teenused ja rõivad), 10% kohandatud keskväärtus, 30% kohandatud keskväärtus, ÜTHI keskväärtus ja dünaamilisel faktormudelil põhinev näitaja. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta novembrist.

ÜTHI põhikomponentide üksikasjalikumast analüüsist ilmneb, et energiahindade inflatsioon avaldas koguinflatsioonile 2016. aastal keskmiselt –0,5 protsendipunkti suurust negatiivset mõju. See tulenes peamiselt eurodes arvestatud naftahinna muutustest, mis mõjutavad eeskätt vedelkütuste hinda. Nende mõju avaldub ka gaasi tarbijahinnas, kuid sel juhul on mõju ülekandumine kaudsem ja nõrgem ning pikema viitajaga.[14]

Toiduainehindade inflatsioon vähenes 2016. aastal keskmiselt 1,0%-le pärast 2015. aasta tõususuundumust, mille mõjul oli see 2015. aasta neljandas kvartalis 1,4%. See langus ja aasta jooksul kogetud kõikumised olid peamiselt tingitud töötlemata toiduainete hindade, eelkõige puu- ja köögiviljahindade arengust, milles kajastusid eeskätt sellised ajutised mõjud nagu ilmaga seotud järsk tõus juulis ja augustis ning pärastine suur allapoole korrigeerimine septembris ja oktoobris. Töödeldud toiduainete inflatsioon püsis seevastu aasta jooksul üldjoontes muutumatu.

Tööstuskaupade (v.a energia) hindade aastakasv elavnes jaanuaris ja veebruaris 0,7%-le, kuid aeglustus seejärel, jäädes alates augustist kuni detsembrini 0,3% tasemele. Selle languse tingisid kestvus- ja poolkestvuskaupade hinnad; need kaks tööstuskaupade (v.a energia) komponenti on suurima impordi osakaaluga ja seetõttu võis 2015. aasta kevadel alanud euro nominaalse efektiivse vahetuskursi kallinemine neid rohkem mõjutada. Mittekestvuskaupade inflatsioon püsis üldiselt muutumatu.

Seepärast jäi hinnatõususurve 2016. aastal tagasihoidlikuks. Impordihindade aastakasv vähenes 2015. aastal märkimisväärselt ja on alates 2016. aasta algusest olnud negatiivne, kajastades peamiselt euro nominaalse efektiivse vahetuskursi kallinemise otsest mõju (vt joonis 15). Euroalal püsis tarbekaupade (v.a toiduained) tööstuse tootjahindade inflatsioon 2016. aastal nulli ümber. Vahekaupade tööstuse tootjahindade areng osutab toornafta ja muu toorme hindade suurele mõjule hinnaahela varasemates etappides ning pärastisele mõjule ka hilisemates etappides (mõõdetuna tarbekaupade hindades).

Joonis 15

Tarbekaupade (v.a toiduained) impordihinnad ja vahetuskursside areng

(aastane muutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Viimased NEER-38 andmed pärinevad 2016. aasta novembrist ja impordihindade andmed 2016. aasta oktoobrist. NEER-38 on euro nominaalne efektiivne vahetuskurss euroala 38 kõige olulisema kaubanduspartneri vääringu suhtes.

Teenusehindade inflatsioonimäär kõikus 2016. aastal 1,1% ümber, st pikemaajalisest keskmisest märksa madalamal. ÜTHI teenuste komponendi artikleid toodetakse üldjuhul riigisiseselt, mis tähendab, et teenuste hinnad peaksid olema tihedamalt seotud sisenõudluse ja tööjõukulude arenguga. Tagasihoidlikud muutused kajastavad seega tõenäoliselt endiselt ulatuslikku loidust euroala toote- ja tööturgudel.

Euroalasisene kulusurve püsis tagasihoidlik

Tööjõukuludest tulenev kulusurve euroalal püsis 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis mõõdukas.

Töötaja kohta makstava hüvitise ja tööjõu ühikukulude kasv euroalal oli 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt vastavalt 1,3% ja 0,9% (vt joonis 16). Tööjõu ühikukulude mõnetine suurenemine võrreldes 2015. aastaga kajastas peamiselt tööviljakuse kasvu aeglustumist, samal ajal kui töötaja kohta makstava hüvitise kasv jäi tagasihoidlikuks. Piiratud palgasurvet saab selgitada selliste teguritega nagu endiselt ulatuslik tööturu loidus, viimaste aastate struktuurireformid tööturgudel, mis on kaasa toonud palkade paindlikkuse vähenemise mõnes euroala riigis, ja aeglane inflatsioon.[15]

Joonis 16

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Kasumite arengust (mõõdetuna äritegevuse kogukasumina) tulenev kulusurve euroalal vähenes mõnevõrra võrreldes 2015. aastaga. See võib osutada sellele, et madala naftahinnaga seotud soodsamatest kaubandustingimustest tingitud tõususurve kasumitele – mis oli 2015. aastal kasumite suurenemise põhitegur – oli taandumas, sest naftahind tõusis pidevalt võrreldes 2016. aasta alguse madala tasemega.[16] Selle tulemusel kujunes toodanguühiku kohta saadud kasum peamiseks teguriks, mis alandas mõnevõrra SKP deflaatori aastakasvu 2015. aasta neljandast kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini.

Pikaajalised inflatsiooniootused stabiliseerusid

Küsitluspõhised pikaajalised inflatsiooniootused stabiliseerusid 2016. aastal. Kutseliste prognoosijate küsitlus näitas, et viie eeloleva aasta inflatsiooniootus oli 2016. aastal kõigis neljas voorus 1,8%. Pikema perioodi inflatsiooniootus oli Consensus Economicsi 2016. aasta oktoobri uuringu kohaselt veidi kõrgem, 1,9%. Inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute viie eeloleva aasta inflatsiooniootused suurenesid pärast enneolematult madalale tasemele langemist juulis. Turupõhised pikaajalised inflatsiooniootused jäid kogu 2016. aasta vältel küsitluspõhistest ootustest madalamaks.

Infokast 3 Alusinflatsiooni suundumused: palgadünaamika roll

2016. aastal puudusid endiselt märgid alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest. Selles infokastis käsitletakse tegureid, mis on tõusu tõenäoliselt pärssinud, ja eelkõige palkade rolli tagasihoidlike inflatsioonisuundumuste selgitamisel.

2016. aastal püsis ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) jätkuvalt vahemikus 0,7–1,0% ehk pikaajalisest keskmisest tunduvalt allpool (vt joonis A). See kajastas eelkõige endiselt tagasihoidlikku teenusehindade inflatsioonimäära, kuid seda toetas ka tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni järjekordne aeglustumine pärast teatavat kiirenemist alates 2015. aastast kuni 2016. aasta alguseni. Sellist tagasihoidlikku arengut saab osaliselt selgitada madalate nafta- ja muu toorme hindade kaudse negatiivse survega konkreetsete teenuste (nt transport) ja tarbekaupade (nt farmaatsiatooted) sisendihindadele. Lisaks pärssis üleilmselt tagasihoidlik hinnadünaamika vahetult imporditud tarbekaupade hindu.

Joonis A

ÜTHI (v.a toiduained ja energia) lahknemine pikaajalisest keskmisest ja põhikomponentide osakaal

(aastane muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Punane joon osutab ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (v.a toiduained ja energia) aastakasvu lahknevusele 1,4%-lisest pikaajalisest keskmisest tasemest alates 1999. aastast. Osakaalud on näidatud lahknevustena nende pikaajalisest keskmisest.

Tagasihoidliku alusinflatsiooni põhiallikad seonduvad siiski euroala mõõdukate hinna- ja kulumuutustega. Palgad moodustavad suure osa sisendkuludest, eelkõige üldiselt tööjõumahukamas teenindussektoris. Nominaalpalkade tõusu muutus ei avalda aga tingimata ettevõtetele survet hindade muutmiseks, näiteks kui muutus tulenes tööviljakuse muutumisest. Kulusurve hindamiseks on seega sageli kasulik analüüsida tööjõu ühikukulude muutusi, mis arvutatakse nominaalpalkade tõusu ja tööviljakuse muutuse vahena. Peale selle võivad ettevõtted otsustada korrigeerida vastuseks tööjõu ühikukulu muutumisele oma kasumimarginaale, mitte hindu. Tööviljakuse muutumisest tulenevaid lühiajalisi kõikumisi kõrvale jättes tundub, et tööjõu ühikukulu dünaamika on arenenud kooskõlas hiljutise palgadünaamikaga.[17]

Palgakasv jäi 2016. aastal erinevate näitajate lõikes mõõdukaks. Eelkõige püsis kollektiivlepinguga määratud palgakasv rekordiliselt väikese aastakasvu lähedal, samas kui töötaja või töötunni kohta makstava hüvitise kasv oli veelgi väiksem (vt joonis B). Kollektiivlepinguga määratud ja tegeliku palgakasvu erinevus osutab negatiivsele palgakulude kohandumisele, mida võib käsitada palkade langussurve näitajana. Palgakasv aeglustus märkimisväärselt nii turuteenuste sektoris kui ka tööstussektoris (v.a ehitus). Mis on hoidnud palgakasvu nii aeglasena?

Joonis B

Palgakasv euroalal

(aastane muutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Lihtsaim viis palgakasvu analüüsida on standardse Phillipsi kõvera mudeli alusel. Sellises mudelis on palgad määratud inflatsiooniootuste (käesoleval juhul tagasivaatavate ootuste[18]), tööviljakuse ja töötuse määraga (vt joonis C). Palgakasvu jaotamine nende tegurite vahel näitab, et keskmisest aeglasem palgakasv 2016. aastal oli peamiselt seotud varasema inflatsiooni ja suure tööpuuduse keskmisest väiksema osakaaluga. Tööpuuduse vähendamise vajaduse ja mitmes riigis läbiviidud tööturureformide tulemusena keskenduti palgaläbirääkimistel rohkem tööhõivele ja vähem palgale. See näitab ka, et palkade jäikuse vähenemine on kõikjal euroalal aeglustunud, eriti suure negatiivse makromajandusliku šoki läbinud riikides.[19] Viimaste aastate madalad inflatsioonimäärad võisid mõjutada palgakasvu mitmel moel. Palgaläbirääkimistel võis surve olla väiksem, sest madal naftahind suurendas töötajate palkade ostujõudu. Tööviljakuse kasv andis hiljuti samuti negatiivse panuse palgakasvu võrreldes pikaajaliste muutustega.

Edaspidi peaks kõikide eespool käsitletud tegurite pärssiv mõju palgakasvule samm-sammult taanduma. Esiteks peaks tööturu loidus veelgi vähenema, kuna majanduse elavnemine jätkub ja tööturureformid aitavad luua uusi töökohti. Teiseks tundub naftahinna hiljutise languse mõju olevat möödunud, tuues kaasa inflatsiooni edasise kiirenemise ja palgakokkulepetele avalduva piirava mõju taandumise. Kokkuvõttes peaks oodatava suurema palgasurve mõju avalduma seejärel ka alusinflatsioonis.

Joonis C

Palgakasvu koostisosad Phillipsi kõvera mudeli põhjal

(aastane muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides; kõik väärtused on esitatud lahknevustena pikaajalisest keskmisest)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Hall joon näitab töötaja kohta makstava hüvitise aastakasvu lahknevust selle näitaja pikaajalisest keskmisest. Osakaalud (sh jääkväärtused) on samuti näidatud lahknevustena nende pikaajalisest keskmisest. Need arvutatakse valemi alusel, milles töötaja kohta makstav hüvitis (hooajaliselt korrigeeritud andmeridade aastapõhine kvartaalne kasvumäär) regresseeritakse asjaomase viitaja, viitajaga inflatsiooni, töötaja kohta arvestatava tööviljakuse, viitajaga töötuse määra ja konstantse suuruse suhtes.

  

Rahapakkumise ja laenude areng

Rahapakkumise ja laenudünaamikat toetasid endiselt madalad intressimäärad ning EKP rahapoliitiliste meetmete mõju. Rahapakkumise kasv stabiliseerus 2016. aastal kõrgel tasemel, kuid laenukasvu järkjärguline elavnemine jätkus.

Rahapakkumise kasv jäi üldiselt muutumatuks

2016. aastal jäi laia rahapakkumise kasv üldiselt muutumatuks, kuigi M3 dünaamika aeglustus mõnevõrra 2016. aasta teisel poolel (vt joonis 17). 2016. aasta detsembris oli M3 aastakasv 5,0% võrreldes 4,7%ga 2015. aasta lõpus. M3 kasvu mõjutasid endiselt selle kõige likviidsemad komponendid, arvestades hoiuste väikeseid alternatiivkulusid olukorras, kus intressimäärad on väga madalad ja tulukõver lauge. EKP erakorralised meetmed, eelkõige tema varaostukava, olid rahaagregaatide arengut euroalal täiendavalt mõjutavad olulised tegurid. M1 kasv, mis lõikas kasu nii kodumajapidamistele kui ka mittefinantsettevõtetele kuuluvate üleööhoiuste kiiremast kasvust, oli tugev, kuid 2015. aasta keskpaigas saavutatud tipptasemest tagasihoidlikum. 2016. aasta detsembris oli M1 kasv 8,8% võrreldes 10,7%ga 2015. aasta detsembris.

Joonis 17

M3 ja laenud erasektorile

(aastane muutus protsentides)

Allikas: EKP.

Teiste M3 põhikomponentide puhul aitas vähem likviidsete varade väike tulusus kaasa lühiajaliste hoiuste (v.a üleööhoiused) jätkuvale kahanemisele (st M2 – M1), mis omakorda pärssis endiselt M3 kasvu. Turukõlblike instrumentide kasvumäär (st M3 – M2), mis moodustab M3st väikese osa, taastus pisut tänu rahaturufondide aktsiate ja osakute kindlale kasvule ning pankade lühiajaliste võlaväärtpaberite mahu suurenemisele.

Rahaloomet hoogustasid taas sisetegurid

Euroala rahaagregaatide vastaskirjed (v.a laenud valitsemissektorile) avaldasid 2016. aastal M3 kasvule positiivset mõju (vt sinised tulbad joonisel 18). Ühest küljest peegeldas see erasektoritele antavate laenude kasvu järkjärgulist elavnemist. Teisest küljest toetas M3 kasvu jätkuvalt rahaloomeasutuste pikemaajaliste finantskohustuste (v.a kapital ja reservid) suur negatiivne aastane muutus. Seda arengut selgitas osaliselt küllaltki lauge tulukõver tulenevalt EKP rahapoliitilistest meetmetest, mis muutsid pikaajaliste hoiuste ja pangavõlakirjade hoidmise investorite jaoks vähem soodsaks. Oma osa oli ka suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide atraktiivsusel alternatiivina pankade pikemaajalisele turupõhisele rahastamisele.

Joonis 18

Rahaagregaat M3 ja selle vastaskirjed

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: EKP.
Märkus. Euroala vastaskirjed (v.a laenud valitsemissektorile) hõlmavad rahaloomeasutuste pikemaajalisi finantskohustusi (k.a kapital ja reservid), rahaloomeasutuste poolt erasektorile väljastatud laene ja muid vastaskirjeid.

M3 kasvule avaldasid suurt positiivset mõju võlaväärtpaberite ostud avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames (vt punased tulbad joonisel 18). Rahaloomeasutuste (v.a eurosüsteem) poolt valitsemissektorile antud laenude osakaal oli seevastu negatiivne (vt rohelised tulbad joonisel 18). Samal ajal oli M3 aastakasvu pärssiv põhitegur endiselt euroala rahaloomeasutuste netovälisvarade positsioon, mis peegeldab pankade kaudu arveldatavat euroala mitterahaloomeasutuste netoväliskohustuste positsiooni (vt kollased tulbad joonisel 18). See areng kajastas eelkõige jätkuvat kapitali väljavoolu euroalalt ja portfellide restruktureerimist euroalaväliste investeerimisinstrumentide kasuks. Nimetatud suundumusse andis olulise panuse mitteresidentide poolt euroala riigivõlakirjade müümine avaliku sektori varaostukava raames, kuna saadud tulu investeeriti peamiselt euroalavälistesse instrumentidesse.

Laenukasvu elavnemine jätkus tagasihoidlikus tempos

Laenukasvu järkjärguline elavnemine kajastas erasektorile antavate laenude arengut (vt joonis 17). Rahaloomeasutuste poolt euroala residentidele (sh valitsemissektorile ja erasektorile) antavate laenude aastakasv tugevnes kogu 2016. aasta jooksul ning ulatus detsembris 4,7%ni (võrreldes 2,3%ga 2015. aasta detsembris). Laenudünaamika paranemist võis eelkõige täheldada mittefinantsettevõtetele antavate laenude puhul. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude kasv on 2014. aasta esimese kvartali madalseisust väga hästi taastunud. Seda arengut toetasid pangalaenude intressimäärade märkimisväärne langus ja pankade rahastamiskulude jätkuv vähenemine, mida mõjutasid eelkõige EKP mittestandardsed rahapoliitilised meetmed. Ometi pidurdavad laenukasvu ikka veel pankade bilansside konsolideerimine ja viivislaenude endiselt kõrge tase mõnes riigis.

Euroala pankade laenutegevuse 2017. aasta jaanuari küsitlus näitas, et laenunõudluse suurenemine kõikides laenukategooriates toetas laenukasvu elavnemist, samal ajal kui ettevõtete laenutingimused üldjoontes stabiliseeruvad. Küsitlus kinnitas, et laenunõudluse kasvu soodustavad olulised tegurid on intressimäärade üldine madal tase, ühinemis- ja omandamistegevus, ettevõtete restruktureerimine ja eluasemeturu väljavaated. Sellel taustal mõjus varaostukava laenustandarditele ning eelkõige laenutingimustele netoarvestuses leevendavalt. Pankade teatel kasutati varaostukavast ja suunatud pikemaajalistest refinantseerimisoperatsioonidest saadud täiendavat likviidsust laenude andmiseks ning teiste rahastamisallikate asendamiseks. Nad märkisid ka, et EKP hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär avaldas positiivset mõju laenumahtudele ja aitas vähendada laenumarginaale.

Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad alanesid enneolematult madalale tasemele

EKP rahapoliitika toetav kurss, bilansside olukorra paranemine ja finantsturgude killustatuse üldine vähenemine on aidanud alandada pankade rahastamiskulusid enneolematult madalale tasemele. Alates 2014. aasta juunist on pankade rahastamiskulude vähenemise mõju avaldunud ka madalamates laenuintressimäärades (vt joonis 19), mis langesid samuti kõigi aegade madalaimale tasemele. 2014. aasta juuni algusest (st EKP krediidileevenduse algusest) kuni 2016. aasta detsembrini alanesid mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad ligikaudu 110 baaspunkti võrra. Lisaks vähenesid veelgi nende laenuintressimäärade erinevused riikide lõikes.

Joonis 19

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad

(protsendid aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Pangalaenude intressimäärade kogunäitaja on saadud lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmisel, kasutades uute laenude mahu 24 kuu libisevat keskmist.

Eelarvepoliitika ja struktuurireformid

Euroala eelarvepuudujääk vähenes 2016. aastal veelgi, tingituna eelkõige väiksematest intressimaksetest ja soodsast tsüklilisest positsioonist. Samal ajal oli euroala eelarvepoliitika ekspansiivne. Euroala valitsemissektori võlakoormuse kahanemine jätkus. Siiski püsib mitmes riigis võlatase endiselt kõrge ning seetõttu on vaja täiendavaid eelarvemeetmeid ja kasvu toetavamat eelarvepoliitikat, et panna valitsemissektori võlg kindlalt vähenema. Euroala kasvupotentsiaali aitaks suurendada reformide kiirem elluviimine regulatiivses ja ettevõtluskeskkonnas. Ühtlasi on tööhõive toetuseks vaja ulatuslikke tööturureforme.

Eelarvepuudujääk vähenes 2016. aastal veelgi

Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt alanes euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2015. aasta 2,1%-lt SKPst 2016. aastal 1,8%-le SKPst (vt joonis 20). See on üldjoontes sarnane Euroopa Komisjoni 2017. aasta talveprognoosiga. Puudujäägi kahanemise põhjuseks olid väiksemad intressimaksed ja soodne tsükliline positsioon, mis korvas tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi halvenemise täiel määral. Euroala eelarve kogupuudujäägi vähenemine peegeldas paranenud eelarvepositsiooni enamikus euroala riikides.

Joonis 20

Eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade.
1) Muutus tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud finantssektorile antud valitsemissektori abi mõju eelarvele.

Euroala eelarvepoliitika kurss, mõõdetuna muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud finantssektorile antud valitsemissektori abi mõju eelarvele, oli 2016. aastal ekspansiivne (vt joonis 20).[20] Peamiselt oli see tingitud kaalutletud eelarvemeetmetest tulude poolel, näiteks otseste maksude vähendamisest mitmes euroala riigis. Ühtlasi toetas seda sotsiaaltoetuste ja vahetarbimise suhteliselt dünaamiline kasv. On tõendeid, et mitu riiki võisid kasutada osa intressisäästudest selleks, et suurendada esmaseid kulutusi, mitte aga vähendada oma valitsemissektori võlataset või tugevdada puhvreid. Pagulaste sissevoolu mõju riikide rahandusele oli nõrgem kui eelmisel aastal.

Euroala valitsemissektori võlakoormus vähenes endiselt

Euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes järk-järgult võrreldes 2014. aastal saavutatud tipptasemega. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt langes valitsemissektori võla ja SKP suhtarv 2015. aasta 90,4%-lt 2016. aastal 89,4%-le. 2016. aastal toimunud paranemist toetasid enam-vähem võrdsel määral kolm tegurit: i) intressimäärade ja majanduskasvu vahe soodne areng madalate intressimäärade ja majanduse elavnemise tingimustes, ii) väike esmane ülejääk ning iii) negatiivsed eelarvepositsioonivälised võlamuutused (vt joonis 21).

Joonis 21

Valitsemissektori võlga mõjutanud tegurid

(muutus protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade.

Mõnes riigis püsib valitsemissektori võlatase siiski endiselt kõrge ja koguni tõuseb. Eriti tekitab see muret seetõttu, et valitsemissektori suur võlakoormus muudab majanduse vastuvõtlikumaks makromajanduslikele šokkidele ja finantsturgude ebastabiilsusele ning piirab eelarvepoliitika võimalusi selliste šokkide leevendamisel.[21] Seega peaksid eelkõige riigid, kus valitsemissektori võla ja SKP suhtarv on kõrge, asuma oma valitsemissektori võlakoormust kindlalt alandama, juhindudes täiel määral stabiilsuse ja kasvu paktist. Võla jätkusuutlikkusega seotud riskide ohjeldamine on ülitähtis ka pikemas plaanis, võttes arvesse märkimisväärseid probleeme, mis tulenevad rahvastiku vananemisest ning sellega seoses suurenevatest pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse kuludest. Euroopa Komisjoni 2016. aasta tervishoiuaruandes toodi esile peamised reformivajadused ELi liikmesriikides, ohjeldamaks kulude survet tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas.[22]

Eelarvepoliitiline paindlikkus on riigiti erinev

Ehkki mitmes euroala riigis tuleb eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks tingimata teha edasisi jõupingutusi eelarve konsolideerimisel, on teistel riikidel eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, juhindudes samas täielikult stabiilsuse ja kasvu paktist. Stabiilsuse ja kasvu pakt võimaldab mõningast paindlikkust, mis võib aidata tegeleda stabiliseerimisvajadustega riiklikul tasandil. Näiteks pakub pakt teatavat tegevusvabadust seoses avaliku sektori investeeringute ja struktuurireformide kuludega.

Eelarvepoliitilise manööverdamisruumi ulatus ja kasutamine oli euroala riikides erinev. Osa riike, nagu Saksamaa, kasutas olemasolevat eelarvepoliitilist paindlikkust näiteks selleks, et toime tulla pagulaste sissevoolu üsna suure mõjuga eelarvele. Manööverdamisruumita riigid pidid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete järgimiseks seevastu rakendama eelarvemeetmeid. Mõned riigid, nagu Itaalia, Leedu ja Läti, said ühtlasi kasu suurema puudujäägi võimalusest, mida stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkusklausel lubab avaliku sektori investeeringute, pensionireformide ja struktuurireformide puhul.

Et olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdusruumi parimal moel kasutada, peaksid riigid suunama oma poliitikameetmed avaliku sektori hästi kohandatud investeerimiskulutustele, mis aitavad eeldatavasti kestvalt kaasa majanduskasvule keskmise aja jooksul. Ehkki makromajandusliku mõju ulatus ei ole teada, peaksid avaliku sektori investeeringud avaldama positiivset mõju nõudlusele ja suurendama potentsiaalset kogutoodangut, suurendades ühtlasi avaliku sektori kapitalivaru.[23]

Lisaks peaksid riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole, et toetada majanduse stabiliseerumist. Kulude poolel annavad kulude ülevaatused soodsa võimaluse tuvastada õigusi, millega ei pruugi alati kaasneda heaolu suurenemine; ühtlasi aitaksid need tagada avalike vahendite tõhusama kasutamise. Tulude poolel on mitme riigi jaoks oluline parandada reformide abil maksusüsteemi kasvusõbralikkust ja piirata maksudest kõrvalehoidumist. Eelkõige võib majanduskasvule ja tööhõivele positiivselt mõjuda maksukiilu ehk üksikisiku tulumaksust ja sotsiaalkindlustusmaksetest tuleneva töötajate maksukoormuse vähendamine.[24]

ELi eelarve-eeskirjade ebaühtlane täitmine

Riigid peavad tagama stabiilsuse ja kasvu pakti sätete range täitmise ning võla jätkusuutlikkusega seotud riskide õigeaegse kõrvaldamise. 2016. aastal täitsid euroala riigid pakti sätteid küllaltki ebaühtlaselt, kuigi pakti täieliku usaldusväärsuse püsimiseks oleks olnud soovitav eelarve-eeskirju jõulisemalt rakendada.

Eelarve konsolideerimisel tehakse edusamme ja see aitas ka mitmel riigil väljuda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest. 2016. aastal lõpetati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus õigeaegselt Iirimaa ja Sloveenia suhtes ning Küprose suhtes lõpetati see koguni üks aasta enne tähtaega. Euroala riikide seast olid 2017. aasta alguses stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osaga endiselt hõlmatud ainult Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal.[25]

Euroopa Komisjon tuvastas siiski mitme euroala riigi puhul suured konsolideerimislõhed seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2016. aastal ja edaspidi, ent sellega ei kaasnenud pakti asjaomaste menetluste olulist kiirendamist.[26] Näiteks uuris komisjon seoses 2016. aasta mais avaldatud riigipõhiste soovitustega eelarvepuudujäägi kriteeriumi rikkumist 2015. aastal Belgias, Itaalias ja Soomes. Ometi otsustas komisjon võla numbrilise kontrollväärtuse hindamise ja/või stabiilsuse ja kasvu paktis täpsustatud asjassepuutuvate tegurite põhjal mitte alustada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Hoolimata Hispaania ja Portugali suutmatusest võtta tõhusaid meetmeid, järgis nõukogu 2016. aasta augustis komisjoni soovitust trahve mitte määrata. Selle asemel pikendati Hispaania puhul ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tähtaega kahe aasta võrra ehk 2018. aastani ning nõutavaid kohandusi vähendati olulisel määral. Portugali puhul, mida koormasid 2015. aastal finantssektori toetusega seotud eelarvekulud, pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tähtaega ühe aasta võrra ehk 2016. aastani. Komisjon ei teinud ka ettepanekut peatada osa Euroopa tõuke- ja investeerimisfondide maksetest.

Euroopa Komisjon avaldas 16. novembril 2016 hinnangu 2017. aasta eelarvekavade kohta. Komisjon leidis, et stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga hõlmatud kuue riigi, nimelt Belgia, Itaalia, Küprose, Leedu, Sloveenia ja Soome puhul oli pakti nõuete rikkumise oht.[27] Parandusliku osaga hõlmatud riikide puhul leiti, et Prantsusmaa ning pärast uuendatud eelarvekava esitamist ka Hispaania olukord on stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega üldjoontes kooskõlas. Portugali puhul eeldati küll märkimisväärse kõrvalekalde läve ületamist, kuid üksnes väga napilt. 5. detsembril 2016 teatas eurorühm, et stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osaga endiselt hõlmatud liikmesriigid peaksid tagama oma ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegse kõrvaldamise ning seejärel asjakohase lähenemise keskpika perioodi eesmärgile ja võlareegli järgimise.[28]

Paremini toimivad asutused on suurema kasvupotentsiaali jaoks ülitähtsad

Ehkki majandus elavneb, takistavad euroala majanduskasvu keskmise ja pikema aja jooksul endiselt struktuursed probleemid. Kesine tööviljakuse kasv, kõrge võlatase ja struktuurne tööpuudus pärsivad jõulisemat majanduskasvu ning tempo hoogustamiseks on vaja pakkumispoolele suunatud poliitikameetmeid. Leidub rohkesti tõendeid, et SKP ja tööhõive aeglane kasvusuundumus on seotud riigiasutuste töö halvema kvaliteediga (näiteks korruptsiooni piiramisel ja õigusriigi põhimõtte järgimisel) ning töö- ja tooteturu jäiga struktuuriga.[29] Tugevad asutused ja majandusstruktuurid on euroala vastupidavuse ja pikaajalise heaolu seisukohalt tõepoolest ülitähtsad (vt joonis 22).[30]

Joonis 22

Asutuste ja majanduskasvu vaheline seos Euroopas

(x-telg: institutsiooniline kvaliteet 1999. aastal; y-telg: tegelik – oodatav kasv aastatel 1999-2016)

Allikad: Eurostat, Maailmapank ja EKP arvutused.
Märkused. Institutsioonilist kvaliteeti mõõdetakse Maailmapanga kuue näitaja (Worldwide Governance Indicators) keskmisena. Need näitajad on mõjukus ja usaldusväärsus, valitsemise tõhusus, õigusriigi põhimõtte järgimine, regulatiivne kvaliteet, korruptsiooni piiramine ning poliitiline stabiilsus ja vägivalla puudumine. Y-teljel on oodatav kasv lihtsa regressioonile järelejõudmise protsessi tulemus, kus keskmine SKP kasv elaniku kohta ajavahemikus 1999–2016 sõltub ainult 1999. aasta SKP tasemest elaniku kohta ja konstandist.

Mitu näitajat viitab sellele, et reformitempo on euroalal pärast 2013. aastat märkimisväärselt aeglustunud ning reformide elluviimise määr on langenud tagasi kriisieelsele tasemele.[31] Reformide aeglustumine ei ole hea, kuna juba on näha, et kriisi ajal ellu viidud usaldusväärsetest ja sihtotstarbelistest reformidest on kõnealused euroala riigid palju kasu saanud.[32]

Reformide loid elluviimine tekitab muret seoses euroala kasvu- ja tööhõiveväljavaadetega ning pärsib rahaliidu šokitaluvusvõime edasist vajalikku paranemist. Tabelis 1 kajastatakse edusamme Euroopa Komisjoni 2016. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel. Reformide elluviimine on euroala riikides olnud ilmselgelt üsna piiratud. Näiteks ei suudetud ühtegi soovitust täiel määral teoks teha ning neist ainult kahe puhul täheldati märkimisväärset edu. Siiski tehti enamikus euroala riikides 2016. aastal mõningaid edusamme raamtingimuste reformide vallas (nt suurendades maksejõuetusraamistike tõhusust, elavdades erasektori võla restruktureerimist ning muutes rahalised vahendid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks). Eelarve- ja struktuurireformide puhul keskenduti endiselt töötajate maksukiilu vähendamisele, kuid osa euroala riike üritas ka suurendada avaliku halduse ja maksude kogumise tõhusust. Edusammud tööturureformide elluviimisel või konkurentsi suurendamisel teenindussektoris olid enamikus euroala riikides palju tagasihoidlikumad või puudusid sootuks. Kui reforme on üldse ellu viidud, on seda üldjuhul tehtud ükshaaval. See tähendas, et eri reformivaldkondade potentsiaalselt tähtsad vastastikused täiendatavused on jäetud tähelepanuta. Ühtlasi jäeti täiel määral kasutamata nõudlust ergutav mõju, mis tulenes sissetulekute edasise kasvu ootustest.[33]

Tabel 1

Euroopa Komisjoni hinnang 2016. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise kohta

Allikas: Euroopa Komisjon.
Märkused. Kreeka ei olnud 2016. aastal Euroopa poolaastasse kaasatud, sest on seotud majanduse kohandamise programmiga ja ei ole seega riigipõhiseid soovitusi saanud. 2016. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel saavutatud edu hinnatakse järgmiste kategooriate abil. Edusammud puuduvad: liikmesriik ei ole usaldusväärsel viisil välja kuulutanud ega vastu võtnud meetmeid riigipõhise soovituse täitmiseks. Piiratud edusammud: liikmesriik on teatanud mõnest meetmest, kuid need adresseerivad riigipõhist soovitust vaid piiratud määral; ja/või liikmesriik on esitanud õigusaktid läbivaatamiseks valitsusorganile või seadusandjale, kuid õigusaktid ei ole veel vastu võetud ning riigipõhise soovituse rakendamine eeldab edasisi märkimisväärseid õigusloomeväliseid ettevalmistusi; ja/või liikmesriik on esitanud muud kui seadusandlikud aktid, kuid riigipõhise soovituse rakendamiseks ei ole võetud vajalikke meetmeid. Teatavad edusammud: liikmesriik on vastu võtnud meetmed, mis adresseerivad riigipõhist soovitust osaliselt ja/või on vastu võtnud meetmed, mis adresseerivad riigipõhist soovitust, kuid soovituse täielikuks täitmiseks on veel vaja teha palju tööd, kuna vastu võetud meetmetest on ellu viidud vaid mõni üksik. Märkimisväärsed edusammud: liikmesriik on vastu võtnud meetmed, mis aitavad märkimisväärselt kaasa riigipõhise soovituse täitmisele ning millest valdavat osa on ka rakendatud. Täielikult ellu viidud: liikmesriik on rakendanud kõik meetmed riigipõhise soovituse asjakohaseks täitmiseks. Tegu on ülevaatliku tabeliga. Üksikasjalikum teave riigipõhiste reformisoovituste kohta eri poliitikavaldkondades on toodud Euroopa Komisjoni Euroopa poolaasta veebilehel.

Üldiselt peaksid valitsused kiirendama ettevõtjasõbralike reformide elluviimist. Nagu ülal näidatud, tehti 2016. aastal mõningaid katseid regulatiivse ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks, kuid viimaste aastate edusammud on olnud liiga tagasihoidlikud, et viia euroala riigid kooskõlla üleilmselt kehtivate parimate tavadega. Vastavalt infokastile 4 jäetakse endiselt olulisel määral kasutamata reformide potentsiaal tootlikkuse ja tööhõive suurendamiseks. Lisaks avalikku taristut parandavatele meetmetele aitaksid ka maksejõuetusraamistike tõhusust suurendavad ning toote- ja teenuseturgudel konkurentsi tugevdavad meetmed hoogustada investeeringuid ja lõpuks ka kogunõudlust. Nende reformiprioriteetide täienduseks on vaja ulatuslikke tööturureforme, et suurendada tööturu paindlikkust, vähendada selle killustatust eri liiki töölepingute vahel ning leevendada oskustööjõu puudust. Suure tööpuuduse vähendamiseks tuleks hoogustada ka inimkapitali arendamisele, töötajate liikuvusele ja aktiivsetele tööturuprogrammidele suunatud poliitikat. Tõhusam avalik haldus edendaks ühtlasi tööviljakuse kasvu ja tooks kasu erasektorile.

Ka ELi tasandil on vaja uut stiimulit reformide elluviimiseks. Uus majanduse juhtimisstruktuur Euroopa Komisjoni Euroopa poolaasta näol peaks soodustama reformide elluviimist kogu euroalal, kuid ülal mainitud vähesed edusammud näitavad, et palju tööd ootab veel ees. Vastavalt 2015. aastal avaldatud viie ELi juhi aruandele[34] on vaja näiteks siduvamat lähenemisprotsessi vastupanuvõimelisemate majandusstruktuuride loomiseks keskmise ja pikema aja jooksul. Samal ajal aitavad ka suuremate edusammude poole püüdlemine ühtsel turul, tõelise kapitaliturgude liidu loomine ja pangandusliidu väljatöötamine kujundada vastupidavamat ja majanduskasvu soodustavat euroala.

Infokast 4 Reformiprioriteedid euroalal seoses ärikeskkonna ja tooteturgudega

Euroalal on piisavalt reformiväljavaateid ettevõtjasõbraliku keskkonna loomiseks, maksejõuetusraamistike täiustamiseks ning konkurentsi suurendamiseks toote- ja teenuseturgudel. Sellised reformid on olulised tööviljakuse tõstmiseks, välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks, ettevõtlusdünaamika parandamiseks ja investeeringute elavdamiseks euroalal. Ettevõtjasõbralike tavade tähtsust rõhutati ka Euroopa investeerimiskavas.[35] Mõningate käesoleva aruande põhitekstis esitatud mõtete täiendamiseks ja edasiarendamiseks käsitletakse selles infokastis prioriteetseid reformivaldkondi euroalal, antakse ülevaade praegusest olukorrast ja kaalutakse võrdlusuuringuid kui võimalikku vahendit reformide elluviimise protsessi aktiveerimiseks.

Mitmes euroala riigis on äritingimused ülimalt reguleeritud toote- ja tööturgude ning ebatõhusate maksejõuetusraamistike tõttu endiselt ebasõbralikud. Maailmapanga aruandes „Doing Business 2017”[36] ei mahu üldsegmendi arvestuses ükski euroala liikmesriik maailma kümne parima sekka. Samamoodi jäävad euroala äritavad maailma parimate omadest kaugele. Maksejõuetusmenetlus kestab euroalal näiteks keskmiselt veidi alla kahe aasta, mis on maailma kolme parima riigi keskmisest kolm korda kauem. Lepingu jõustamiseks kulub euroalal keskmiselt kauem kui 600 päeva, kuid maailma kolmes parimas riigis kulub selleks ainult umbes 200 päeva. Peale selle on äritavad euroalal endiselt väga ebaühtlased. Näiteks kulub Eestis ettevõtluse alustamiseks vähem kui neli päeva, kuid Maltas võtab see aega peaaegu terve kuu (vt joonis A). Uus-Meremaal, mis on selles valdkonnas maailmas esirinnas, võtab ettevõtluse alustamine aega alla ühe päeva. Euroalal on vaja ettevõtluse alustamiseks teostada keskmiselt viis menetlust – alates kolmest menetluses Belgias, Eestis, Soomes ja Iirimaal kuni üheksa menetluseni Saksamaal ja Maltas (vt joonis B), kuid maailma parimas riigis tuleb teostada ainult üks menetlus.

Joonis A

Ettevõtluse alustamiseks kuluv aeg

Allikad: Maailmapanga aruanne „Doing Business 2017” ja EKP arvutused.
Märkused. Vasakul teljel näidatakse, et mida suurem on väärtus, seda kulukam on alustada ettevõtlust, mõõdetuna ettevõtluse alustamiseks kuluva aja alusel. Elluviidud reformide mõõdupuuna näidatakse paremal teljel ettevõtluse alustamiseks kulunud päevade arvu aastatel 2008–2013 (kollased täpid) ja 2013–2016 (punased kolmnurgad). Nullist suurem (väiksem) muutus reformide elluviimisel tähendab, et riik läheneb heale tavale (eemaldub heast tavast). Joonise all olev arv näitab riigi praegust kohta maailma arvestuses. Malta 2008. aasta andmed puuduvad.

Joonis B

Ettevõtluse alustamiseks vajalike menetluste arv

Allikad: Maailmapanga aruanne „Doing Business 2017” ja EKP arvutused.
Märkused. Vasakul teljel näidatakse, et mida suurem on väärtus, seda kulukam on alustada ettevõtlust, mõõdetuna ettevõtluse alustamiseks vajalike menetluste arvu alusel. Elluviidud reformide mõõdupuuna näidatakse paremal teljel ettevõtluse alustamiseks vajalike menetluste arvu aastatel 2008–2013 (kollased täpid) ja 2013–2016 (punased kolmnurgad). Nullist suurem (väiksem) muutus reformide elluviimisel tähendab, et riik läheneb heale tavale (eemaldub heast tavast). Joonise all olev arv näitab riigi praegust kohta maailma arvestuses. Malta 2008. aasta andmed puuduvad.

Euroala reformikavas tuleks seada esikohale reformid, mis tugevdavad regulatiivset keskkonda ja õigusriigi põhimõtte järgimist, muudavad viivislaenude restruktureerimise tõhusamaks ning kõrvaldavad ettevõtete turule sisenemise ja turult väljumise takistused, aga ka meetmed, mis käsitlevad liiga keerukaid haldusmenetlusi ja ebatõhusaid maksejõuetusraamistikke. Nagu põhitekstis märgitakse, on ettevõtjasõbralike reformide elluviimine kulgenud viimastel aastatel väga vaevaliselt ja seetõttu on vaja tempot hoogustada.[37] Peale põhitekstis kirjeldatud erinevate viiside reformitegevuse aktiveerimiseks euroalal võivad ka võrdlusuuringud toetada ärikeskkonna ja tooteturuga seotud reformide elluviimist. Struktuurinäitajaid tuleks pidada konkreetse riigi ärikeskkonna näitajateks, kuid need võivad ka aidata tuvastada parimaid tavasid ja seada eesmärke ning on seega kasulikud võrdlusuuringute tegemiseks.

Rahapoliitika toetus euroala majanduse elavnemisele ja inflatsiooni kiirenemisele

Edasiste rahapoliitiliste meetmete vajadus 2016. aastal

Halvenenud majandus- ja finantsolud õigustasid hoolikat jälgimist aasta alguses

EKP viimaste aastate rahapoliitiliste meetmetega on püütud toetada euroala majanduse elavnemist ja inflatsioonimäärade taastumist keskmise aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Need meetmed, sealhulgas suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär, rakendati eri etappides ning osutusid elavnemise toetamisel ja inflatsioonitempo pidurdumise surve tõkestamisel väga tõhusaks. 2016. aastal valitsenud ebasoodsad tingimused põhjustasid siiski viivitusi inflatsioonimäärade taastumisel EKP nõukogu eesmärgiga kooskõlas oleval tasemel, mistõttu tuli aasta jooksul võtta täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid.

Majandus- ja finantsolud halvenesid suurenenud ebakindluse, geopoliitiliste riskide ning finants- ja toormeturgude märgatavama volatiilsuse tõttu 2016. aasta alguses. Kahtlused maailmamajanduse arengusuunas suurenesid eelkõige aeglustumise tõttu arenevatel turgudel, eriti Hiinas. Pealegi oli inflatsiooni areng jätkuvalt oodatust nõrgem, peamiselt naftahinna uue järsu languse ja piiratud palgakasvu tõttu. Koostoimes alanevate lühiajaliste ja keskmise pikkusega inflatsiooniootustega andis see märku suurenenud teisese mõju ohust, sest palku määravad isikud võisid madalate inflatsiooniootuste tõttu viivitada palkade tõstmisega.

Seda arvesse võttes kinnitas EKP nõukogu jaanuaris uuesti oma eelkommunikatsiooni, rõhutades ootust, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või madalamal tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Kuna ebasoodsate tingimuste raskusaste ja püsivus olid ebakindlad, pidas EKP nõukogu vajalikuks 2016. aasta märtsi rahapoliitikaistungil, kui on rohkem teavet (sh uued ekspertide ettevaated), rahapoliitika kurss üle vaadata ja kaaluda võimalikke muudatusi.

Väljavaade saavutada inflatsiooni arengu püsiv kohandumine EKP nõukogu eesmärgiga, nii et inflatsioonimäärad taastuvad keskmise aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal, vähenes esimeses kvartalis. Eelkõige halvenesid rahastamistingimused, eriti aktsia- ja valuutaturgudel, millega kaasnes oht, et selle mõjul halvenevad ka reaalmajanduse rahastamistingimused. Andmed osutasid ka majanduse elavnemise tempo aeglustumisele ja inflatsiooni uuesti negatiivseks muutumisele. Sellest langusest tuli suur osa küll alaneva naftahinna arvelt, kuid ka hinnasurve oli eelnevalt prognoositust väiksem. Samuti vähenesid turupõhised keskmise tähtajaga inflatsiooniootused, suurendades veelgi teisese mõju ohtu. EKP ekspertide märtsikuu ettevaateid inflatsiooni kohta korrigeeriti olulisel määral allapoole, mis tähendab selle kuupäeva järjekordset edasilükkamist, mil inflatsioonimäärad peaksid taastuma kooskõlas EKP nõukogu eesmärgiga 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Süngema väljavaate tõttu tuli märtsis teha otsus jõuliste rahapoliitiliste meetmete kohta

Eeltoodut arvestades oli EKP nõukogul kaalukas põhjus oma rahapoliitika kurss üle vaadata ja luua olulised rahapoliitilised lisastiimulid, mis tõkestaksid EKP hinnastabiilsuse eesmärki ohustavaid suurenenud riske. Seetõttu esitas EKP nõukogu 2016. aasta märtsis rahapoliitiliste meetmete tervikliku paketi.

EKP tegi oma märtsi istungil järgmised otsused: i) alandada oma baasintressimäärasid ja vähendada eelkõige hoiustamise püsivõimaluse intressimäära –0,40%ni[38]; ii) suurendada varaostukava raames tehtavate igakuiste ostude mahtu 80 miljardi euroni alates 2016. aasta aprillist ja tõsta teatavat liiki väärtpaberite ostude puhul emiteerija- ja emissioonipõhiseid piiranguid; iii) lisada varaostukavasse uus ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, et osta euroalal asutatud ettevõtete (v.a pangad) emiteeritavaid eurodes nomineeritud investeerimisjärguga võlakirju, ja iv) anda alates 2016. aasta juunist välja nelja suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni (TLTRO-II) uued seeriad, igaüks tähtajaga neli aastat. Seejärel selgitas EKP nõukogu oma eelkommunikatsiooni, märkides, et EKP baasintressimäärad peaksid püsima praegusel või madalamal tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Ühtlasi kinnitas ta uuesti, et ostud peaksid jätkuma 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ja igal juhul seni, kuni EKP nõukogu täheldab inflatsiooni arengu püsivat kohandumist kooskõlas oma inflatsioonieesmärgiga.

Selle tervikliku meetmepaketi eesmärk oli veelgi leevendada erasektori laenutingimusi ja ergutada laenude andmist erasektorile, kiirendades seeläbi euroala majanduse elavnemist ja hoogustades inflatsiooni taastumist soovitud tasemele. Meetmed aitasid ka leevendada aasta alguses täheldatud survet finantsturgudele ja takistada sellel kahjustamast rahapoliitika toetava kursi mõju ülekandumist (vt 1. peatüki punkt 2.2). Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alandamisega püüti veelgi leevendada laenutingimusi (vt joonis 23). Pangad, kelle likviidsed varad ületavad kohustusliku reservi nõuet, on sel juhul motiveeritud kasutama likviidsust kas muude varade ostmiseks või reaalmajandusele antavate laenude mahu suurendamiseks. Hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär tugevdas seega varaostukava, suurendades portfellide restruktureerimise mõju.

Joonis 23

EKP baasintressimäärad

(protsendid aasta kohta)

Allikas: EKP.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 7. detsembrist 2016.

TLTRO-II oli kavandatud toimima krediidileevenduse ja krediidiloome olulise elemendina, mis edendab rahapoliitika mõju ülekandumist pankade laenutegevuse kaudu. Kuigi maksimaalne intressimäär kehtestati põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tasemel jaotamise ajal, võib tegelikult kohaldatav intressimäär olla sama madal kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, juhul kui konkreetse panga laenumahud ületavad tema eelnevalt kindlaks määratud võrdlusnäitajat.[39]

Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava kasutuselevõtt kindlustas veelgi eurosüsteemi varaostude mõju avaldumist reaalmajanduses. Kõlblike varade nimistu hoiti laiaulatuslik, et tuua kasu võimalikult paljudele ettevõtetele ja sektoritele.[40] Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames võis oste teha põhimõtteliselt nii esmasturul kui ka järelturul.[41]

Euroala püsis 2016. aasta teisel poolel vastupidavana, kuid aeglase alusinflatsiooni periood venis pikale

2016. aasta märtsis otsustatud poliitikapakett ja juba kasutusele võetud olulised rahapoliitilised stiimulid olid määrava tähtsusega euroala majanduse vastupidavuse toetamisel üleilmse ja poliitilise ebakindluse tingimustes. Pärast Ühendkuningriigi ELi liikmesuse rahvahääletuse tulemuste selgumist 2016. aasta keskel süvenes esialgu finantsturgude volatiilsus, kuid üldiselt osutusid turud julgustavalt vastupidavaks ja rahunesid taas üsna kiiresti. Seda vastupidavust edendasid nii asjaolu, et keskpangad kogu maailmas olid valmis vajaduse korral likviidsust pakkuma, kui ka euroala pankade range regulatiivne ja järelevalveraamistik ning EKP toetavad rahapoliitilised meetmed.

Samal ajal pärssisid Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemuse võimalik tulevane mõju ja valitsev geopoliitiline ebakindlus koos arenevate turgude tagasihoidlike kasvuväljavaadetega jätkuvalt välisnõudlust ning kujutasid endast esialgu langusriski seoses euroala teise poolaasta majandusväljavaadetega. See kajastus ka EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates, milles korrigeeriti euroala majanduskasvu prognoosi veidi allapoole võrreldes juuni ettevaatega. Lisaks oli hinnasurve endiselt veenva kasvusuundumuseta ja tekitas jätkuvalt muret. Eelkõige püsis euroala majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaate sõltuvus väga toetavatest rahastamistingimustest, peegeldades suurel määral rahapoliitika toetavat kurssi.

Seetõttu jätkas EKP nõukogu sügisel majanduse ja finantsturgude arengu väga hoolikat jälgimist ning kinnitas on kohustust säilitada väga ulatuslik rahapoliitiline toetus, tagamaks inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Peale selle tegi EKP nõukogu oma tegutsemisvalmiduse ja -suutlikkuse suurendamiseks asjaomastele eurosüsteemi komiteedele ülesandeks uurida võimalusi, mis tagaksid varaostukava tõrgeteta rakendamise 2017. aasta märtsini või vajaduse korral kauem.

2016. aasta lõpu poole näitas euroala majandus jätkuvalt vastupidavust valitsevale ebakindlale olukorrale, saades tuge rahapoliitiliste meetmete mõju kõikumatust ülekandumisest euroala reaalmajandusse. Majandus elavnes tagasihoidlikus, kuid kindlas tempos peamiselt tänu suurenevale sisenõudlusele, reaalse kasutatava tulu kasvule, püsivale töökohtade loomisele ja endiselt väga soodsatele rahastamistingimustele. Tõusvate energiahindade tulemusena hakkas ka inflatsioon kiirenema ja see protsess jätkub.

Detsembri poliitikapaketi eesmärk oli säilitada märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi

Inflatsiooni järkjärgulise kasvusuundumuse väljavaade olenes suurel määral soodsa rahapoliitika toetusest. Arvestades aeglase alusinflatsiooni pikaleveninud perioodi, puudus piisav kindlus, et saavutatakse inflatsiooni püsiv lähenemine soovitud tasemele. Seda arvesse võttes peeti õigustatuks säilitada märkimisväärselt toetav rahapoliitiline kurss ka pärast 2017. aasta märtsi.

Seepärast võttis EKP nõukogu oma detsembri istungil vastu järgmised otsused: i) jätkata netovaraoste 2017. aasta märtsist kauem, kuulutades välja varaostukava jätkumise – koos tähtaeguvate väärtpaberite reinvesteerimisega[42] – igakuiste ostudega 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga ja ii) muuta varaostukava mõningaid parameetreid alates 2017. aasta jaanuarist, et tagada selle tõhus rakendamine, vähendades avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames kõlblike väärtpaberite minimaalset järelejäänud tähtaega kahelt aastalt ühele aastale ning lubades vajalikul määral osta väärtpabereid, mille tootlus tähtajani on väiksem EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast.[43] EKP baasintressimäärasid ei muudetud ning EKP nõukogu eeldas jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Samuti kinnitas EKP nõukogu taas oma kohustust jälgida tähelepanelikult hinnastabiilsuse väljavaate arengut ja võtta oma eesmärgi saavutamise nimel vajaduse korral kasutusele kõik tema pädevuses olevad vahendid. Eelkõige rõhutas EKP nõukogu oma seisukohta, et kui väljavaade muutub vähem soodsaks või rahastamistingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, kavatseb ta suurendada varaostukava mahtu ja/või kestust.

Nende otsuste eesmärk oli tagada euroalal väga soodsate rahastamistingimuste püsimine, mis oli EKP hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. Eelkõige oli varaostukava raames tehtavate ostude tähtaja pikendamise eesmärk tagada rahastamistingimuste püsivam toetamine ja seega stimuleerivate meetmete kestvam toime, et edendada majanduse tagasihoidlikku, kuid kindlat elavnemist. Samal ajal pidi eurosüsteemi püsivam kohalolek turul toetama stabiilsust suurenenud ebakindluse tingimustes, sealhulgas seoses kartustega, mis tulenevad Ühendkuningriigi rahvahääletuse potentsiaalselt pikaajalistest tagajärgedest ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste võimalikust poliitilisest mõjust. Igakuiste ostude vähendamine peegeldas EKP nõukogu uut hinnangut riskide tasakaalustatuse kohta, mille kohaselt on usaldus euroala majanduse üldise suutlikkuse vastu kasvanud, samal ajal kui deflatsioonirisk on praktiliselt kadunud. Otsuse üldeesmärk oli kaitsta rahastamistingimusi euroalal ning võimaldada majanduse elavnemisel jätkuda ja tugevneda, hoolimata võimalikest euroalavälistest või -sisestest vapustustest.

Infokast 5 Rahapoliitika jaotav mõju

EKP on viimastel aastatel võtnud oma hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks mitmesuguseid rahapoliitilisi meetmeid. EKP baasintressimäärad on vähendatud enneolematult madalale tasemele ning rahapoliitika kursi täiendavaks toetamiseks on võetud täiendavaid erakorralisi meetmeid, nagu suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ning era- ja avaliku sektori väärtpaberite ostmine.[44] Need meetmed on edukalt leevendanud üldisi finantsolusid ning toetanud reaalmajanduse aktiivsuse ja inflatsiooni väljavaadet euroalal. Sarnaselt tavapäraste rahapoliitiliste meetmetega on viimastel aastatel võetud meetmed mõjutanud nii turu intressimäärasid kui ka varahindu. See toob töökohtade loomisele avalduva mõju tõttu küll kasu tervele majandusele, kuid finantsnäitajate muutumisest saadav lõplik kasu võib jaguneda eri majandussektorite ja üksikisikute vahel ebaühtlaselt. Selle infokasti eesmärk on heita valgust EKP poolt viimastel aastatel võetud rahapoliitiliste meetmete jaotavale mõjule, käsitledes kõigepealt otsest mõju finantskanalitele ning seejärel kaudsemat mõju majanduskasvule ja tööturule.[45]

Eelkõige on rahapoliitikal jaotav mõju finantskanalite kaudu, mõjutades nii finantstulu kui ka jõukust. Kui keskpank kärbib baasintressimäärasid või ostab vara ning surub seega alla intressimäärad eri turgudel ja erineva tähtajaga varade puhul, toimub vältimatult finantstulu ümberjaotumine sektorite ja kodumajapidamiste vahel vastavalt nende netofinantspositsioonile ehk sellele, kas nad on netosäästjad või netolaenuvõtjad. Puhta intressitulu viimaste aastate muutuste analüüs saab seega anda olulist teavet madalate intressimäärade jaotava mõju kohta, kuna see on finantstulu komponent, mida rahapoliitika mõjutab kõige otsesemalt. Alanevate intressimäärade mõju puhtale intressitulule (st saadud intressid miinus makstud intressid) saab hinnata selle alusel, kuidas olemasolevatelt varadelt ja kohustustelt saadud tulu on kriisiperioodil muutunud. Euroalal tervikuna said finantsettevõtted kõike arvestades ajavahemikus 2014. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini vähem intressitulu, samal ajal kui mittefinantsettevõtted ja valitsemissektor säästsid oma puhta intressikulu pealt (vt joonis A).[46] Kodumajapidamiste sektorit peetakse tema netosäästja positsiooni tõttu sageli suureks kaotajaks, kuid tegelikult vähenes sektori puhas netotulu üksnes vähesel määral. Võrdluseks kajastatakse joonisel A ka puhta intressitulu muutumist alates 2008. aastast. See näitab, et peamine mõju oli realiseerunud tegelikult juba enne EKP hoiustamise püsivõimaluse negatiivse intressimäära kehtestamist 2014. aasta juunis ja avaliku sektori väärtpaberite ostude alustamist 2015. aasta märtsis.

Sellised sektoripõhised koguarvutused varjavad mõju laialdast jaotumist üksikute kodumajapidamiste vahel. Individuaalse mõju hindamine ei ole lihtne, kuid eurosüsteemi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu põhjal saab teha mõningaid järeldusi. Seni on korraldatud kaks uuringuvooru, 2010. ja 2014. aastal. Need andsid võimaluse hinnata, kuidas puhas finantstulu on intressimäärade kukkudes eri kodumajapidamiste vahel liikunud.[47] Euroala kui terviku puhul vähenes puhta finantstulu osakaal kodumajapidamiste kogusissetulekutes vähesel määral, mis on kooskõlas joonisel A esitatud sektoriandmetega. Selle varjus toimus siiski üha suurem ümberjaotumine kodumajapidamiste vahel. Madalaima netojõukusega kodumajapidamiste olukord jäi üldjoontes muutumatuks, peegeldades nii nende laenumaksete kui ka finantsinvesteeringutelt saadava tulu vähenemist, samal ajal kui jõukamad kodumajapidamised kaotasid kõige rohkem, kuna nende finantsvarade maht ületas tunduvalt nende võlgu (vt joonis B).

Joonis A

Puhta intressitulu muutused eri sektorites

(protsendina SKPst)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkused. Joonis kajastab muutusi alates 2008. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini ja alates 2014. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini, mõõdetuna puhta intressitulu 4 kuu libiseva keskmisena. Selleks et välistada varade/kohustuste mahu kõikumise mõju puhtale intressitulule, kohaldatakse muutuste arvutamisel varade ja kohustuste tulumäära tinglikele varadele ja kohustustele vastavalt 2008. aasta esimeses kvartalis ja 2014. aasta esimeses kvartalis. Puhta intressitulu muutumist väljendatakse protsendina SKPst, mis on asjaomastes alguspunktides fikseeritud. Intressimaksed/intressitulu näidatakse pärast kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamist.

Joonis B

Kodumajapidamiste puhas finantstulu

(protsendina brutosissetulekust)

Allikas: eurosüsteemi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring (2010 ja 2014).
Märkused. Protsendivahemikud näitavad netojõukuse klasse, nt alumine 20% = viiendik kodumajapidamisi, kellel on väikseim netojõukus. Netofinantsvood arvutatakse finantsinvesteeringutel saadud tuluna, millest on maha arvatud laenumaksete kogusumma. Osakaalud arvutatakse iga netojõukuse klassi kodumajapidamiste netofinantsvoogude summana, mis jagatakse kõikide netojõukuse klassi kuuluvate kodumajapidamiste sissetulekute summaga.

Rahapoliitika jaotav mõju oleneb ka teisest finantskanalist, nimelt jõukuse mõjust. Eurosüsteemi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring heidab ka sellele pisut valgust. Euroala kodumajapidamised, kellel on selliseid finantsvarasid nagu aktsiad ja võlakirjad, on koondunud valdavalt netojõukuse jaotuse tippu. Seega saab vaid üsna väike elanikkonnarühm aktsia- ja võlakirjaturgudelt kapitalikasumit; kolm neljandikku elanikkonnast ei saa üldse sellist tulu. Eluasemeomanikud on jõukuse rühmade vahel seevastu ühtlasemalt jaotunud. Mediaanväärtusega hõlmatud kodumajapidamised on saanud seega kasu eluasemete hinnatõusust.[48]

Jõukuse mõju hindamiseks on kõige asjakohasem 2014. aasta keskpaigast alanud periood, sest varahindade inflatsiooni loovad eeskätt varaostud. Teavet jõukuse absoluutse ja suhtelise mõju kohta erinevatel jõukuse tasemetel sellel ajavahemikul saab hinnates, kuidas 2014. aasta keskel (viimased kättesaadavad andmed) olnud jõukuse väärtus oleks arenenud, kui seda oleksid mõjutanud üksnes sellest hetkest alates toimunud muutused aktsia-, võlakirja- ja eluasemehindades.[49] Euroala arvestuses on saadud absoluutset tulu: kodumajapidamised kõikidel jõukuse tasandil on kogenud oma jõukuse kasvu osakaaluna keskmises sissetulekus. See tuleneb asjaolust, et eluasemehinnad euroalal tõusid sellel perioodil, samal ajal kui võlakirjahindade tõus oli keskmiselt tagasihoidlik ja aktsiahinnad keskmiselt tegelikult langesid. Jõukamad kodumajapidamised said vaesematega võrreldes siiski suhteliselt rohkem kasu (vt joonis C).

Joonis C

Kodumajapidamiste netojõukuse hinnanguline muutus

(keskmise netojõukuse muutus protsendipunktides protsendina keskmisest brutosissetulekust asjaomases jõukuse klassis; II kv 2014 – II kv 2016)

Allikad: EKP simulatsioonid ja eurosüsteemi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring.
Märkus. Protsendivahemikud näitavad netojõukuse klasse, nt alumine 20% = viiendik kodumajapidamisi, kellel on väikseim netojõukus.

Rahapoliitika üldise jaotava mõju tasakaalustatud hinnang peab hõlmama ka selle makromajanduslikku mõju. Isegi kui madalad intressimäärad ja kõrged varahinnad ei ole kasulikud kõikidele sektoritele ja üksikisikutele, ilmneb keskmise aja jooksul positiivne jaotav mõju seoses kogunõudluse elavdamise, tööpuuduse vähendamise ja hinnastabiilsuse edendamisega, mis kõik vähendavad üldiselt ebavõrdsust.

Alates EKP krediidileevenduspaketi vastuvõtmisest 2014. aasta juunis on euroalal toimunud laiapõhjalisem ja sisenõudlusest mõjutatud majanduse elavnemine. See ei olnud nii aastatel 2009–2011 toimunud elavnemise ajal, mis tugines suures ulatuses netoekspordile (vt infokast 2, joonis A). Selle selgitamine just rahapoliitika panusega on küll keeruline, kuid ometi võib täheldada, et alates 2014. aasta juunist on EKP meetmed kutsunud esile pangalaenude intressimäärade ühtlustumise madalamal tasemel ja laenumahtude kasvusuundumuse. Seda on mõjutanud osaliselt 2011.–2012. aastal esinenud finantsturgude killustatuse kadumine. Ühtlasi peegeldab see teist tegurit ehk seda, et EKP meetmed on aidanud kaotada pangalaenude intressimäärade, makromajanduslike tulemuste ja haavatavates riikides krediidiriski tajumise vahelise surnud ringi. Krediidileevendus on aidanud murda negatiivse jaotava mõju rahastamisele juurdepääsul ja see edendab nüüd kogunõudlust.

Majanduse tugevnedes on töötuse määr langenud. EKP rahapoliitika tulemusena paranenud rahastamistingimused toetavad laenude andmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis edendab (kestvuskaupade) tarbimist ja investeeringuid. See on omakorda toetanud majanduskasvu ja tööhõivet (vt joonis D). Töökohtade loomine peaks kasu tooma eelkõige vaesematele kodumajapidamistele, kuna nende tööhõiveolukord on majandusolukorra suhtes kõige tundlikum. See jaotav mõju soodustab omakorda majanduskasvu, sest madalama sissetulekuga kodumajapidamistel on üldiselt suurem sissetulekute arvelt tarbimise piirkalduvus. Tõepoolest kasvasid tööhõive hiljutise jõulise kasvu perioodil olulisel määral ka reaalne kasutatav tulu ja tarbimine (vt joonis E).

Joonis D

Tööturu areng

(kvartaalne muutus protsentides (tööhõive), protsentides (tööpuudus))

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta kolmandast kvartalist (tööhõive) ja detsembrist (tööpuudus).

Joonis E

Tarbimine ja tegelik kasutatav kogutulu

(aastane muutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta kolmandast kvartalist.

EKP jälgib oma rahapoliitika jaotavat mõju, sest see mõjutab rahapoliitika ülekandumist ja seega inflatsiooni arengu kohandumist. Hinnastabiilsuse tagamise põhieesmärki silmas pidades ei ole siiski asjakohane kasutada rahapoliitikat igasuguste põhjendamatute jaotava mõjudega tegelemiseks. Riigid saavad sissetulekute ja jõukuse jaotumist kujundada oma poliitika ja eelkõige sihtotstarbeliste eelarvemeetmete kaudu. Tõhusam kasvu edendav struktuuri- ja eelarvepoliitika on EKP rahapoliitika toetava kursi täiendamiseks otsustava tähtsusega, et kiirendada euroala majanduse naasmist potentsiaalse SKP juurde ja hoogustada potentsiaalse kogutoodangu kasvu. See vähendaks omakorda rahapoliitika koormust ja võimaldaks sel hakata taas tuginema üksnes oma tavapärastele vahenditele, sealhulgas positiivsetele intressimääradele.

Rahapoliitika mõju avaldumine finants- ja majandustingimustes

EKP ulatuslikud rahapoliitilised meetmed aitasid tõhusalt säilitada märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi

Euroala majanduse elavnemist toetavaks põhiteguriks on olnud rahapoliitilised meetmed, mis võeti kasutusele alates 2014. aasta keskpaigast, kui EKP kehtestas kõigepealt laiapõhjalise leevenduspoliitika, sealhulgas krediidileevenduse. Ulatuslike rahapoliitiliste meetmete, nagu varaostude, suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide ja madalate baasintressimäärade mõju kandub jätkuvalt reaalmajandusse. Selle tulemusena on kodumajapidamiste ja ettevõtete laenutingimused olulisel määral leevenenud ja krediidiloome tugevnenud, toetades seeläbi kogukulutuste kasvu kogu euroalal.

Märkimisväärselt toetav rahapoliitiline kurss tulenes varaostukava raames tehtud netoostudest, mis hõlmasid väga mitmesuguste era- ja avaliku sektori väärtpaberite oste nelja alamkava – avaliku sektori väärtpaberite ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava – raames. Varaostukava rakendamine kulges 2016. aastal tõrgeteta. Varaostukava raames tagatud paindlikkus võimaldas saavutada igakuiste keskmiste koguostude kooskõla EKP nõukogu seatud eesmärgiga: ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist kuni märtsini tehti oste kuus keskmiselt 60 miljardi euro ulatuses ja ülejäänud kuudel keskmiselt 80 miljardi euro ulatuses. Ostude maht oli mõnevõrra väiksem augustis ja detsembris, mil turgude likviidsus on tavaliselt väiksem, ja veidi suurem teistel kuudel. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel tehti endiselt vaieldamatult suurim osa ostude kogumahust (vt joonis 24).

Joonis 24

Igakuised ostud varaostukava raames 2016. aastal

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

EKP meetmete mõju ülekandumine finantsturgude ja pangandussüsteemi kaudu jätkus edukalt

EKP rahapoliitilised meetmed avaldasid võrdlusaluseks olevatele finantsvaradele märgatavat mõju. Eelkõige on eurosüsteemi varaostud ja madalad intressimäärad aidanud kaasa rahaturu intressimäärade ja riigivõlakirjade tulususe olulisele langusele alates 2014. aasta keskpaigast.[50] EKP rahapoliitika aitas ka kaitsta euroala võlakirjaturu tingimusi osaliselt Ameerika Ühendriikide riigivõlakirjade tulususe kasvu eest 2016. aasta lõpus. Lisaks on EKP meetmed mõjutanud arengut muudes finantsturu segmentides. Eelkõige võisid portfellide restruktureerimine ja märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursiga seotud positiivne makromajanduslik mõju anda tõuke aktsiahindade tõusuks. Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss 2016. aastal üldiselt langes.

EKP rahapoliitilised meetmed toetasid kahel viisil pankade rahastamistingimuste märkimisväärset paranemist. Esiteks kuulusid pankade rahastamisvahendid nende varaklasside hulka, mille keskmise tähtajaga kuni pikaajaline tulusus oluliselt langes. Seda toetasid eurosüsteemi varaostudest tingitud portfellide restruktureerimine ja suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTROd) raames laenude võtmisele üle läinud pankade võlakirjaemissioonide vähenemine.[51] Pankade võlafinantseerimise liitkulu vähenes selle tulemusena olulisel määral (vt joonis 25). Teiseks jätkasid pangad kallima lühiajalise turupõhise rahastamise asendamist suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega (ja kasutasid lisaks võimalust pikendada TLTRO-I tähtaegu ja võtta kasutusele odavama TLTRO-II).[52] Neljast kavandatud TLTRO-II operatsioonist kolm tehti 2016. aastal, kuid neljas peaks tehtama 2017. aasta märtsis.[53] 2016. aasta lõpus oli tehtud operatsioonide kogumaht 506,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 43% euroala pankadele TLTRO-II raames võimaldatavast laenumahust.

Joonis 25

Pankade võlafinantseerimise liitkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite liitkulu; protsenti aastas)

Allikad: EKP, Merrill Lynch Global Index ja EKP arvutused.

Varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivse intressimäära üldine mõju pankade kasumlikkusele on olnud piiratud, kuna pankade erinevate tulukomponentide mõjud tasakaalustavad suuresti üksteist (vt joonis 26). Ühest küljest alandasid need kaks meedet paljude finantsvarade intressimäärasid, vähendasid intressimarginaale ja toetasid sellega puhta intressitulu vähenemist. Teisest küljest suurendas pankade hoitavate riigivõlakirjade turuväärtuse kasv kapitalikasumit. Lisaks soodustas hiljutiste rahapoliitiliste meetmete positiivne mõju majandusväljavaadetele laenumahtude kasvu ja krediidikvaliteedi paranemist.

Joonis 26

Pankade kasumlikkus, varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär

(2014–2017; pankade varade tulukuse osakaalud protsendipunktides)

Allikad: Euroopa Pangandusjärelevalve, EKP ja EKP hinnangud.
Märkused. Kapitalikasum põhineb nende 68 euroala pangagrupi konsolideeritud andmetel, mis kaasati EKP otsese järelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste nimekirja ja 2014. aastal korraldatud ELi-ülesesse stressitesti. Euroala andmed on arvutatud valimisse kuuluvate riikide kaalutud keskmisena, kasutades konsolideeritud pangandusandmeid, et hinnata iga riigi pangandussüsteemi osakaalu euroala koondnäitajas.

EKP rahapoliitika toetav kurss tõi kasu euroala ettevõtetele

Rahapoliitiliste stiimulite mõju avaldumine pankade laenutingimustes ja krediidiloomes on olnud märkimisväärne. Alates 2014. aasta juunist on intressimäärad oluliselt alanenud mitmesugustes varaklassides ja paljudel laenuturgudel. Selle tulemusena on euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused muutunud soodsamaks. Ettevõtete pangalaenude intressimäärad vähenesid näiteks ajavahemikus 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta detsembrini rohkem kui 110 baaspunkti võrra (vt joonis 19).

Leevenemist on saanud kasu ka pangalaenudest suurel määral sõltuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kes on euroala majanduse tugisammas. VKEde pangalaenude tingimused on veelgi paranenud: alates 2014. aasta maist on ettevõtetele antavate väga väikeste laenude intressimäärad alanenud ligikaudu 180 baaspunkti võrra. Ettevõtete juurdepääsu rahastamisele käsitleva uuringu kohaselt kinnitasid VKEd jätkuvalt, et laenude kättesaadavus on veelgi paranenud ja pangad on rohkem valmis andma madalamate intressimääradega laenu.[54] Ettevõtted kasutavad uusi pangalaene endiselt enamasti investeerimisprojektide, varude ja käibekapitali rahastamiseks.

Eurosüsteemi varaostud ja madalad intressimäärad on õhutanud panku rohkem laenu andma, kuna need vähendasid näiteks madalama tulususega väärtpaberitesse investeerimise atraktiivsust. TLTRO-II kulude alandamine laenutegevuses aktiivselt osalevatele pankadele ajendas samal ajal panku oma laenumahtu suurendama (kuna pank saab TLTRO-II raames laenu võtta odavamalt, kui tema laenumaht ületab võrdlusnäitajat). Euroala pankade laenutegevuse uuringu tulemuste põhjal toetas see krediidistandardite leevendamist ja pangalaenude tingimuste paranemist.[55] Suureneva laenunõudluse tingimustes jätkus seetõttu euroala erasektorile antavate laenude järkjärguline taastumine. Ajavahemikus 2014. aasta maist kuni 2016. aasta detsembrini tõusis kodumajapidamistele antud laenude aastane kasvutempo –0,1%-lt 2,0%-le ja mittefinantsettevõtetele antavate laenude aastane kasvutempo –2,9%-lt 2,3%-le (vt joonis 27).

Joonis 27

Rahaloomeasutuste laenud mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele

(aastane muutus protsentides; hooajalise ja kalendrilise mõjuga korrigeeritud)

Allikas: EKP.

Esialgsed tõendid, mis kinnitavad ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava tähtsust ettevõtete rahastamistingimuste leevendamisel, on olnud julgustavad. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava väljakuulutamine 10. märtsil 2016 toetas tugevalt mittefinantsettevõtete emiteeritavate võlakirjade tulususe ja riskivabade intressimäärade vahe pidevat vähenemist (vt joonis 28).[56] Peale selle aitas ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava suurendada ettevõtete eurodes nomineeritud võlakirjade emiteerimist 2016. aastal (vt joonis 29). Portfellide restruktureerimise tulemusena suurenes nõudlus ka ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames mittekõlblike võlakirjade järele, mistõttu nende emiteerimine kasvas. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava mõju avaldus ka ettevõtete rahastamistingimustes, kuna olukorras, kus pangalaenud asendati ettevõtete võlakirjadega, kogesid pangad suuremat konkurentsisurvet ja suuremate ettevõtete puhul laenumarginaalide märkimisväärsemat vähenemist.

Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava rakendamine kulges vastavalt algselt kavandatule ning ostud olid reitingute, sektorite, riikide ja emiteerijate poolest väga mitmekesised. 2016. aasta 31. detsembri seisuga oli eurosüsteemil ligikaudu 51 miljardi euro väärtuses 225 erineva ettevõtte võlakirju.

Joonis 28

Investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjade tulususe vahe

(baaspunkti)

Allikad: Markit ja Bloomberg.
Märkused. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahet mõõdetakse varade vahetustehingute marginaalide alusel. Vertikaalsed jooned osutavad EKP nõukogu istungitele 10. märtsil ja 21. aprillil. Näitajad hõlmavad ka allutatud võlakirju.

Joonis 29

Võlakirjade brutoemissioon euroala mittefinantsettevõtete lõikes

(miljardites eurodes)

Allikad: Dealogic ja EKP arvutused.
Märkused. Andmed hõlmavad nii investeerimisjärguga kui ka muid võlakirju. „Emissioon eurodes” on euroalal peakontorit omavate mittefinantsettevõtete eurodes nomineeritud uued emissioonid. „Emissioon kõigis vääringutes” on euroalal peakontorit omavate mittefinantsettevõtete kõik uued emissioonid.

EKP rahapoliitika toetav kurss edendas märgatavalt makromajanduslikku arengut euroalal

Alates 2014. aasta juunist kasutusele võetud EKP rahapoliitilistel meetmetel on üldiselt olnud märgatav makromajanduslik mõju. Nendeta oleks nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni areng olnud 2016. aastal olulisel määral tagasihoidlikum. EKP meetmete toel kadus eelkõige deflatsioonirisk.

Infokast 6 Eurosüsteemi bilansi maht ja struktuur

Eurosüsteem on alates finantskriisi algusest 2007.–2008. aastal kasutanud erinevate rahapoliitiliste meetmete rakendamiseks oma bilanssi ning seetõttu on selle maht ja struktuur aja jooksul muutunud. Need meetmed hõlmavad rahastamise pakkumist vastaspooltele ja varaoste eri turusegmentides, eesmärgiga parandada rahapoliitika mõju edasikandumist ja leevendada rahastamistingimusi euroalal. 2016. aastal lõpus oli eurosüsteemi bilansimaht 3,7 triljonit eurot, mis on kõigi aegade kõrgeim tase.

2014. aasta juuni alguses, enne kui EKP nõukogu tegi otsuse mitmesuguste rahapoliitiliste meetmete kohta, moodustasid rahapoliitikaga seotud varad 40% eurosüsteemi bilansi koguvarast. Need olid euroala krediidiasutustele antud laenud, mis moodustasid 30% koguvarast (vt allolev joonis), ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid (väärtpaberituruprogrammi ja esialgsete kaetud võlakirjade ostukavade raames omandatud varad), mis moodustasid koguvarast ligikaudu 10%. Muud finantsvarad koosnesid peamiselt i) eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest, ii) eurodes nomineeritud rahapoliitikavälistest portfellidest ja iii) erakorralisest likviidsusabist, mida mõned eurosüsteemi riikide keskpangad andsid ajutisi likviidsusraskusi kogevatele maksevõimelistele krediidiasutustele. Nende muude finantsvarade suhtes kohaldatakse ka eurosüsteemi sisemisi aruandlusnõudeid ja keskpankadepoolse rahastamise keelust tulenevaid piiranguid ning erinevates õigusdokumentides[57] sätestatud nõuet, et need ei tohiks sekkuda rahapoliitikasse.

Kohustuste poolel moodustasid ringluses olevad pangatähed (keskpanga põhikohustus) 2014. aasta juunis ligikaudu 44% kogukohustustest. Vastaspoolte reservihoiuste[58] osakaal oli 16% ning muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, moodustasid 40%.

Rahapoliitilised meetmed, mille EKP nõukogu on alates 2014. juunist vastu võtnud, ja eelkõige 9. märtsil 2015 välja kuulutatud laiendatud varaostukava on kaasa toonud nii bilansi suurenemise kui ka selle struktuuri muutumise. Rahapoliitika instrumentide osakaal tõusis 2016. aasta lõpus 61%-le koguvaras, samal ajal kui muude finantsvarade maht püsis üldjoontes muutumatu. Kohustuste poolel avaldasid peamist mõju vastaspoolte reservihoiused, mis suurenesid 1 triljoni euro võrra ja moodustasid 2016. aasta lõpus 36% kogukohustustest. Ringluses olevate pangatähtede suhteline osakaal langes 31%-le.

Joonis

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkused. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülemäärast likviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Portfellide keskmine tähtaeg ja jaotus varade ja riikide lõikes

EKP on alates varaostukava algusest avaldanud kord nädalas teabe varaostukava moodustavate erinevate kavade raames omandatud varade arengu kohta. Peale selle avaldab ta kord kuus kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames omandatud varade jaotuse esmasturu ja järelturu ostude vahel ning avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames omandatud väärtpaberite jaotuse emiteerivate riikide ja kaalutud keskmiste tähtaegade lõikes.[59]

2016. aasta lõpus moodustas varaostukavast suurima osa avaliku sektori väärtpaberite ostukava – kokku 82% varaostukava raames omandatud väärtpaberite kogusummast. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määrab ostude jaotamise riikide keskpankade koduturgude lõikes EKP kapitali märkimise alus. EKP ja riikide keskpangad võivad neile määratud individuaalsete kvootide piires otsustada, kas osta keskvalitsuste, piirkondlike või kohalike omavalitsuste väärtpabereid, teatavate asjaomastes riikides asutatud agentuuride emiteeritavaid väärtpabereid või vajaduse korral riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2016. aasta lõpus 8,3 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi. Eurosüsteemi ostetavate varade tähtaeg on oluline kahel põhjusel: esiteks võimaldab see eurosüsteemil vähendada turust tingitud intressiriski, pakkudes investoritele stiimuleid oma portfellide restruktureerimiseks, ja teiseks on eurosüsteemi eesmärk teha varaoste turu suhtes erapooletult, ostes kõiki kõlbliku tähtajaga väärtpabereid kõikides riikides, nii et see kajastab euroala riigivõlakirjaturu struktuuri. Nagu 2015. aasta detsembris välja kuulutati, reinvesteeritakse varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed nende väärtpaberite tähtpäevumisel niikaua, kui see on vajalik. Sellega hoitakse selliste varade mahtu püsivana kauem, kui tehakse netovaraoste.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk on alates 2014. aasta juunist vähenenud ligikaudu 84 miljardi euro võrra. Kolmeaastaste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide jääk oli siiski endiselt suur ja selle tagasi maksmisega tegeleti. Eurosüsteemi laenuoperatsioonide tähtaegade profiil on hiljem pikenenud. Peamiselt tänu suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kahele seeriale, mille esialgne tähtaeg oli kuni neli aastat, pikenes kaalutud keskmine tähtaeg ligikaudu poolelt aastalt 2014. aasta juunis kolmele aastale 2016. aasta lõpus.

Euroopa finantssektori vastupidavus vähese kasumlikkuse tingimustes paraneb

EKP tuvastas tekkivate riskide ja finantssüsteemi vastupidavuse korrapärasel hindamisel 2016. aastal mitmesugused euroala finantsstabiilsust ohustavad riskid. Süsteemsete pingete üldine tase jäi euroalal siiski piiratuks. Kuigi finantsasutuste kasumlikkus jäi sageli tagasihoidlikuks, parandasid nad paljudel juhtudel oma vastupidavust, suurendades näiteks kapitaliseeritust.

2016. aasta oli EKP makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmise teine täisaasta pärast EKPd ja euroala riikide pädevaid asutusi hõlmava ühtse järelevalvemehhanismi loomist 2014. aasta novembris. EKP toetas ka paljusid olulisi regulatiivseid algatusi ja meetmeid, mis olid suunatud pangandusliidu kolmanda samba ehk Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomisele.

Euroala finantssüsteemi riskid ja haavatavus

EKP hindab finantsstabiilsuse arengut euroalal ja Euroopa Liidu finantssüsteeme, et kindlaks teha haavatavus ja kõik süsteemse riski allikad. Ta täidab seda ülesannet koos teiste eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadega. Võimalike süsteemsete riskide tekkega finantssüsteemis tegeletakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaudu.

EKP esitab oma finantsstabiilsuse analüüsi kord poolaastas ilmuvas finantsstabiilsuse ülevaates.[60] Ta pakub finantsstabiilsuse analüüsi valdkonnas tuge ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Ebastabiilsuse puhangud üleilmsetel finantsturgudel ja mure euroala pankade kasumlikkuse väljavaadete pärast

2016. aastal jäi süsteemsete pingete üldine tase euroalal piiratuks hoolimata ebastabiilsuse lühiajalistest puhangutest üleilmsetel finantsturgudel. Need tulenesid turumeeleolu halvenemisest aasta alguses, mille tingis Hiina aktsiahindade volatiilsus ja mure arenevate turgude pärast, ja aasta edenedes kujunenud poliitilisest ebakindlusest, mis järgnes Ühendkuningriigi rahvahääletusele ELi liikmesuse üle ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimistele. Euroala pankade aktsiahindades esines 2016. aastal suure volatiilsuse perioode, mis aitasid kokkuvõttes tõsta hinnangulist omakapitali kulu. Üks peamisi põhjuseid oli endiselt turgude kartus euroala pankade kasumlikkuse väljavaadete pärast tagasihoidliku majanduskasvu ja madalate intressimäärade tingimustes. Samal ajal leevendasid rahapoliitika toetav kurss ja Hiinaga seotud kartuste vähenemine turgudel euroala süsteemsete pingete järsku tõusu ning pankade, riikide ja finantsturgude tavapärased stressinäitajad püsisid 2016. aasta lõpus madalal tasemel (vt joonis 30).

Joonis 30

Finantsturgude ja riigivõlakirjaturgude süsteemsete pingete liitnäitajad ning kahe või enama pangagrupi maksejõuetuse tõenäosus

(jaanuar 2011 – detsember 2016)

Allikad: Bloomberg ja EKP arvutused.
Märkus. Kahe või enama suure ja keeruka pangagrupi maksejõuetuse tõenäosus osutab ühe aasta jooksul esineva samaaegse maksejõuetuse tõenäosusele valimis, kuhu kuulub 15 suurt ja keerukat pangagruppi.

Nendes tingimustes tehti 2016. aastal kindlaks neli peamist riski, mis ohustavad euroala finantsstabiilsust (vt tabel 2). Poliitilise ebakindluse suurenemise, arenevate turgude haavatavuse ja turgudel riskide suhteliselt tagasihoidliku hindamise tõttu suurenes üleilmse riskide ümberhindamise võimalus. Samal ajal suurendasid investorid madalate intressimäärade tingimustes oma portfellide riskitaset. Mis puutub varahindadesse, siis ettevõtete võlakirjade tulusus püsis 2016. aastal madalal tasemel, samal ajal kui osa aktsiaturge tundus olevat ülehinnatud. Ühtlasi ilmnesid märgid sellest, et mõne riigi elamu- ja ärikinnisvara on ülehinnatud.

Tabel 2

2016. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates esitatud euroala finantsstabiilsuse põhiriskid

Allikas: EKP.
* Värvus näitab kumulatiivset riskitaset, mis hõlmab nii tuvastatud riski realiseerumise tõenäosust kui ka hinnangut selle võimaliku süsteemse mõju kohta eeloleva 24 kuu jooksul, tuginedes EKP ekspertide arvamusele. Nool osutab sellele, kas risk on eelmisest finantsstabiilsuse ülevaatest saadik suurenenud.

Muud põhiprobleemid olid mõnes mõttes pangandus- ja riigivõlakriisi tagajärg. Euroala pangandussektor jäi haavatavaks hoolimata vastupidavusest eespool kirjeldatud turupingetele. Aeglane majanduskasv ja seonduvad madalad intressimäärad nõrgendasid arenenud riikides pankade kasumlikkuse väljavaateid (vt joonis 31). Hoolimata neist probleemidest tugevdasid pangad viimastel aastatel oluliselt oma kapitalipositsiooni (seda kinnitasid ka Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aastal korraldatud ELi-ülese stressitesti tulemused).

Joonis 31

Pankade omakapitali tootluse mediaanväärtus peamistes arenenud majanduspiirkondades

(2006–2016; aastane tootlus protsentides)

Allikad: SNL Financial ja EKP arvutused.
Märkus. 2016. aasta andmed puudutavad esimest poolaastat.

Mõnes euroala riigis kahjustas kasumlikkuse väljavaateid ka struktuurne ületootmine ja ärimudelite ebapiisav kohandamine madalate intressimääradega (vt infokast 7).

Ühtlasi püsis mõnes euroala riigis viivislaenude maht kõrgel tasemel, suurendades kahtlusi pankade tulevase kasumlikkuse ja finantsstabiilsuse suhtes (vt infokast 8). Edusammud viivislaenude mahu vähendamisel olid tagasihoidlikud. Pankade tasandil põhjustasid neid probleeme muu hulgas ebapiisav tegevussuutlikkus, kogemuste puudumine viivislaenude haldamisel, kapitalipiirangud ning väike kasumlikkus. Viivislaenude kiiret tasumist pärssisid ka sellised struktuuritegurid nagu ebatõhusad maksejõuetusnormid, kohtusüsteemide kitsaskohad, kohtuväliste lahendusskeemide puudumine, viivislaenude turu ebapiisav areng ning raamatupidamis- ja maksuprobleemid.[61]

Finantsstabiilsuse riskid tulenesid 2016. aastal ka mujalt kui pangandussektorist. Esiteks suurenesid valitsemis- ja mittefinantssektori võla jätkusuutlikkuse probleemid. Teiseks hoogustus ka riskide võtmine kiiresti arenevas investeerimisfondide sektoris. Euroala investeerimisfondid olid turupingetele küll vastupidavad, kuid teatavate Ühendkuningriigi varafondide vahendite väljavool pärast rahvahääletuse tulemuste selgumist näitas avatud investeerimisfondide (fondid, mis võivad emiteerida piiramatul hulgal aktsiaid, kusjuures investorid võivad igal ajal oma investeeringu tagasi võtta) haavatavust. Riske suurendas süsteemse väljavaate puudumine asjaomase sektori reguleerimisel ja sellest tulenevad raskused kogu sektorit hõlmavate riskide koondumise tõkestamisel.

Euroala laiema finantssektori struktuurianalüüs, mis hõlmas ka kindlustusseltse ja pensionifonde ning varipanganduse üksusi, kinnitas pankadevälise finantssektori jätkuvat laienemist 2016. aastal.[62] Samal ajal jätkas pangandussektor liikumist traditsioonilisema äritegevuse suunas. Üleminekuga keskpanga- ja hulgirahastamiselt hoiustepõhisele rahastamisele kaasnes finantsvõimenduse vähenemine.

Infokast 7 Pankade ärimudelite mitmekesisus ja kohandamine madalate intressimääradega

Pankade ärimudelite ebapiisav kohandamine madalate intressimääradega on euroala pankade vähese kasumlikkuse põhitegur. Enne finantskriisi toetas pankade kasumeid suur finantsvõimendus, odav hulgirahastamine ja riskide võtmine kinnisvaralaenude või väärtpaberistamise valdkonnas. Kriis näitas, et osa neid strateegiaid ei olnud jätkusuutlikud. Kriisist tingitud muutused pankade ja investorite riskivalmiduses ja õigusnormides on ajendanud panku oma ärimudeleid ümber kujundama. Pangad on kärpinud bilansimahtu, tugevdanud kapitalibaasi ja vähendanud riskantsemaid tegevusi põhitegevuse kasuks. Euroalal on selle tulemusena toimunud kokkuvõttes nihe investeerimispanganduselt ja hulgitegevuselt traditsioonilisema jaepanganduse poole (vt joonis A).[63]

Joonis A

Kriisijärgsed muutused ELi oluliste pangagruppide ärimudelite põhinäitajates

(2001–2014; indeks: 2007 = 100)

Allikad: Bloomberg, SNL Financial ja EKP arvutused.
Märkused. Indeks põhineb iga näitaja mediaanväärtusel. Jaepanganduse suhtarv arvutatakse klientide hoiuste (neto) ja klientidele antud laenude suhtena koguvarasse.

Sageli on osutatud, et pankade kasumlikkust tagasihoidliku majanduskasvu ja madalate intressimäärade tingimustes võiks toetada ärimudelite edasine kohandamine tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu suurendamiseks. Lähemal uurimisel selgub siiski, et kirjeldatud strateegia edu oleneb tõenäoliselt konkreetse panga ärimudelist ning seega sellest, millist tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu liiki selles ette nähakse.[64]

Pankade ärimudelid võib liigitada vastavalt eri tegevuste kaalule panga bilansis. EKP analüüs osutab sellele, et ärimudelite põhimäärajad on panga suurus, riigivälised riskipositsioonid ja rahastamisprofiil (vt joonis B).[65] See näitab ka, et pangandusjärelevalves kasutatakse eri tegurite poolt pangandussektorile avaldatava mõju hindamiseks või ärimudeli järgi vastastikuse hindamise läbiviimiseks selliseid kategooriaid nagu depoopangad, jaelaenude andjad, universaalpangad, eriotstarbeliste või valdkondlike laenude andjad ning suured rahvusvahelised pangad, nagu globaalsed süsteemselt olulised pangad (vt joonis C).

Tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu ning ärimudelite vastasmõju kohta võib EKP hiljutise analüüsi põhjal teha mitu tähelepanekut. Esiteks on tasudelt ja komisjonitasudelt saadavale tulule enim keskendunud depoopangad ja varahaldurid, kuna nende ärimudeleid iseloomustab seonduvate tegevuste suur kontsentratsioon (vt joonis B). Universaal- ja jaepangad saavad üldiselt ligikaudu neljandiku oma tulust tasudelt ja komisjonitasudelt ning eriotstarbeliste laenude andjate puhul on selline tulu kõige ebaolulisem.[66] Sellistel laenuandjatel ei pruugi oma konkreetse ärimudeli tõttu olla eriti võimalik oma tasudelt ja komisjonitasudelt saadavat tulu märkimisväärselt suurendada.

Joonis B

Bilansi struktuur eri ärimudelite korral

(2014; suhtarvud või osakaalud koguvaras ja kogukohustustes või kogu tegevuskasumis)

Allikad: Bankscope, Bloomberg, SNL Financial ja EKP arvutused.
Märkused. Andmed pärinevad EKP järelevalve alla kuuluva 113 olulise krediidiasutuse bilanssidest. Joonis näitab klastrite kindlakstegemiseks kasutatud muutujate mediaanväärtusi kõigi seitsme 2014. aasta kohta kindlaks tehtud klastri puhul.

Teiseks on paljude pankade tasudelt ja komisjonitasudelt saadav tulu alates 2012. aastast kasvanud (vt joonis C). Nii depoopankade ja varahaldurite kui ka universaalpankade puhul tasakaalustas tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu kasv väiksema puhta intressitulu asjaomasel vaatlusperioodil. Muude ärimudelitega pankadel oli puhas intressitulu positiivne ning tasudelt ja komisjonitasudelt saadav tulu kasvas, mis osutab sellele, et tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu tootmine on tõenäoliselt tihedalt seotud nende üldise äritegevusega. Seda, kas puhast intressitulu ning tasudelt ja komisjonitasudelt saadavat tulu saab pidada teineteist täiendavaks või asendavaks, oleneb seega nii panga ärimudelist kui ka tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu allikast.

Joonis C

Oluliste krediidiasutuste puhta intressitulu ning tasudelt ja komisjonitasudelt saadava netotulu muutused ärimudelite lõikes

(puhta intressitulu ning tasudelt ja komisjonitasudelt saadava netotulu muutus protsendipunktides protsendina koguvarast; 2012–2015)

Allikad: EKP ja SNL Financial.
Märkused. Valim hõlmab EKP järelevalve alla kuuluvat 94 olulist krediidiasutust. Universaalpankade alla kuuluvad ka globaalsed süsteemselt olulised pangad, kuid globaalsed süsteemselt olulised pangad ei hõlma universaalpanku.

Kolmandaks näitavad nende muutustega seotud finantsstabiilsuse aspektid, et tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu vastupidavus negatiivsetele makromajanduslikele arengusuundumustele on eri ärimudelites erinev.[67] Tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu tekitamise mitmekesised viisid osutavad sellele, et ettevõtte-, suurkliendi-, valdkondlike ja jaelaenude andjate ning universaalpankade jaoks võib olla tegemist volatiilsema tuluallikaga kui hajutatud laenuportfelliga laenuandjate ja globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks. Kuigi tasudelt ja komisjonitasudelt saadava tulu kasv on viimastel aastatel mõningaid nendest ärimudeli kategooriatest tuluallikate mitmekesistamisega toetanud, võib selline tulu majandustingimuste halvenedes märkimisväärselt väheneda.

Osa panku vahetas küll oma ärimudelit ajavahemikus 2007–2014, kuid enamik neist püsis samas rühmas.[68] Pankade ärimudelid on seega üldiselt suhteliselt püsivad ja neid ei saa keskkonna muutudes või pingete tekkimise ootuses sujuvalt kohandada. Juhul kui osa pangaklastreid on süsteemsete pingete suhtes teistest tundlikumad, võib see avaldada olulist mõju finantsstabiilsusele. See võib omakorda põhjustada süsteemse riski kontsentreerumist.

EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsioon

Vastutus makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuste eest on euroalal jagatud riiklike järelevalveasutuste ja EKP vahel. Riiklikel järelevalveasutustel on endiselt õigus rakendada makrotasandi usaldatavusmeetmeid, kuid EKP-l on õigus täiendada nende võetud meetmeid liidu õigusaktidega talle antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditega. Nende õiguste ebasümmeetrilisus peegeldab rolli, mida EKP peab täitma võimaliku tegevusetuse ületamiseks riikide tasandil.

2016. aastal jätkasid EKP ja riiklikud järelevalveasutused nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil laiaulatuslikke arutelusid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamise üle. Arutelude raames hinnati makrotasandi usaldatavusjärelevalve olukorda kõikides Euroopa pangandusjärelevalvega hõlmatud riikides.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika 2016. aastal

EKP tugevdas 2016. aastal oma rolli makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kooskõlastajana ja tõhustas oma välissuhtlust nendes küsimustes, et suurendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika läbipaistvust ja rõhutada selle tähtsust. Pärast EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmetest koosneva makrotasandi usaldatavusjärelevalve foorumi arutelusid avaldas EKP nõukogu oma esimese makrotasandi usaldatavusjärelevalvet käsitleva avalduse. Märtsis ja oktoobris avaldati EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaate esimesed kaks väljaannet. Ülevaate eesmärk on suurendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika läbipaistvust, anda teavet makrotasandi usaldatavusjärelevalve teemadel tehtava uurimistöö kohta ja kirjeldada selle rakendamist EKP poliitikaalases töös. Ülevaate esimeses väljaandes arutleti ka EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistiku üle ning selle üle, kuidas see on seotud muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve foorumite ja protsessidega ELis.[69]

EKP täitis ka oma õiguslikku volitust hinnata riiklike järelevalveasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud otsuseid riikides, mis ei ole Euroopa pangandusjärelevalvega hõlmatud. Teda teavitati rohkem kui sajast sellisest otsusest, millest enamik käsitles vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamist ning süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlakstegemist ja nende kapitalipuhvrite kalibreerimist. Peale selle teavitati EKPd süsteemse riski puhvri ja riskikaalu alampiiride kehtestamisest mõnedes riikides.

Kõik 19 euroala riiki hindavad kord kvartalis tsüklilisi süsteemseid riske ja kehtestavad vastutsüklilise kapitalipuhvri taseme. Enamikus euroala riikides on tsüklilised süsteemsed riskid jäänud piiratuks. EKP nõukogu nõustus riiklike järelevalveasutuste tehtud otsustega vastutsüklilise kapitalipuhvri kohta. Eelkõige viis tsükliliste süsteemsete riskide märkimisväärne kuhjumine Slovakkias otsusele kehtestada alates 1. augustist 2017 Slovakkias 0,5% vastutsükliline kapitalipuhver.

2016. aastal ajakohastasid EKP, riiklikud järelevalveasutused ja finantsstabiilsuse nõukogu Baseli pangajärelevalve komiteega konsulteerides globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamist euroala riikides. Hindamise tulemusena määrati kaheksa panka Hispaanias, Itaalias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Saksamaal rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud globaalsete süsteemselt oluliste pankade 1. ja 3. rühma, millega kaasneb vastavalt 1,0% ja 2,0% kapitalipuhvri määra kohaldamine.[70] Neid uusi kapitalipuhvri määrasid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018, rakendades üleminekuperioodi. Globaalsete süsteemselt oluliste pankade ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirjad ning asjaomased kapitalipuhvri määrad vaadatakse kord aastas läbi.

Riiklikud järelevalveasutused otsustasid ka 110 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrid. Nende kapitalipuhvrite määrad on kooskõlas hiljuti kehtestatud EKP muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kapitalipuhvrite hindamise metoodikaga.[71] Kõikide kindlakstehtud muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse alates 2019. aastast rangelt positiivseid kapitalipuhvri määrasid.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane stressitest

EKP tegi oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsiooni raames ja lisaks aktiivsele osalemisele ELi-üleses järelevalvealases stressitestis 2016. aastal makrotasandile laiendatud stressitesti.[72] Kui järelevalvealase stressitestiga hinnatakse eelkõige otsest mõju üksikute pankade maksevõimele, siis makrotasandile laiendatud stressitesti eesmärk on hinnata stressi realiseerumise võimalikku teisest makromajanduslikku mõju. Test põhines EKP ekspertide väljatöötatud põhimõtteliselt raamistikul, mida kasutatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika meetmete kalibreerimise toetamiseks.[73]

Kõigepealt hinnati pangalaenude koondportfelli muutuste mõju pankade maksevõimele, kõrvaldades sellega osaliselt ebajärjekindluse, mis tulenes ELi-ülese stressitesti metoodikas kasutatud staatilise bilansi eeldusest. Seejärel hinnati teisest mõju makromajanduslikele muutujatele. Need seonduvad pankade poolt võimalike kohanduste tegemisega, kui nende omavahendite suhtarv langeb alla negatiivse stsenaariumi kohaselt eelnevalt kindlaksmääratud sihttaseme. Kohanduste ulatus oleneb vastuvõetud kohandamisstrateegiast: mida suurem on omakapitali suurendamise osa kohandamises, seda väiksem on teisene makromajanduslik mõju.

Makrotasandile laiendatud testi raames kaaluti peale pangandussektori sisemise reageerimise stressile kaht täiendavat viisi, kuidas stressi teisene mõju võib veelgi vähendada pankade maksevõimet – need on pankade omavaheline seotus ja sektoriülene mõju omakapitaliosaluste kaudu. Testi tulemusena leiti, et otsene ülekandumine pankadevahelise turu kaudu peaks olema piiratud ning sektoriülene mõju puudutab peamiselt muid finantseerimisasutusi peale pankade, eelkõige investeerimisfonde ja pensionifonde.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP pakkus jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge ESRNi sekretariaadile, kes vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevatöö koordineerimise eest. EKP finantsstabiilsuse komitee koostas koos ESRNi teadusliku nõuandekomitee ja tehnilise nõuandekomiteega aruande makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika probleemide kohta, mis tulenevad madalatest intressimääradest ja struktuursetest muudatustest Euroopa Liidu finantssüsteemis.[74] Aruandes käsitletakse madalatest intressimääradest tingitud võimalikke riske kõikide finantssektorite lõikes ja tuuakse esile makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika võimalikud meetmed. See hõlmab peale pankade ka teisi finantsasutusi, finantsturge ja turutaristut, kogu finantssüsteemi puudutavaid probleeme ja seoseid terve majandusega.

EKP toetas ka ESRNi kaheksanda riigipõhise hoiatuse avaldamisel elamukinnisvara haavatavuse kohta 28. novembril 2016, analüüsides tasakaalustamatuse näitajaid ja töötades välja ülehindamismudelid. Esiletoodud haavatavus seondus kodumajapidamiste võlakoormuse suurenemisega ja kodumajapidamiste suutlikkusega oma hüpoteekvõlga tagasi maksta ning elamukinnisvara hindamise ja hinnadünaamikaga. Hoolimata sellest analüüsist tuleb jätkata kinnisvaravaldkonnas esinevate andmelünkade täitmist, nagu märgitakse ESRNi soovituses, milles esitatakse nii elamu- kui ka ärikinnisvara sektoritega seotud andmete kogumiseks vajalikud ühtlustatud määratlused.

EKP mikrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsioon

2016. aasta oli EKP pangandusjärelevalve teine täispikk tegevusaasta. Tegevused selles valdkonnas aitasid kogu aasta vältel tagada Euroopa pangandussektori stabiilsust ja kõikide euroala pankade võrdseid võimalusi.

EKP täiustas oma otsese järelevalve alla kuuluvate pangagruppide suhtes kohaldatavat järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi, avaldades kõrgetasemelised ootused pankade sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi kohta ning soovituse pankade dividendide maksmise poliitika kohta. Peale selle võttis ta arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) täpsustusi. Järelevalvealased lisakapitalinõuded koosnevad nüüd kahest osast: nõue, mida pangad peavad pidevalt täitma ja järgima, ning soovituslik nõue, mille rikkumine ei kutsu automaatselt esile järelevalvemenetluse algatamist, vaid tingib juhtumipõhise hindamise ja pangapõhiste meetmete võimaliku võtmise. 2016. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis kajastas soovituslik nõue EBA tehtud stressitesti tulemusi. Üldised kapitalinõuded jäid üldjoontes samaks ja muudetud metoodika neid ei mõjutanud.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvet teostavad riiklikud pädevad asutused EKP järelevalve all. EKP järgib vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves proportsionaalset riskipõhist lähenemisviisi, mida täiendab sektoripõhine järelevalve vähem oluliste krediidiasutuste vaheliste seoste tuvastamiseks. EKP ja riiklikud pädevad asutused jätkasid vähem oluliste krediidiasutuste suhtes ühiste järelevalvestandardite väljatöötamist, seades näiteks sisse ühise järelevalve nii olulisi kui ka vähem olulisi krediidiasutusi hõlmavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide[75] üle.

Euroopa pangandusjärelevalve ühtlustas veelgi usaldatavusnõudeid käsitlevates Euroopa õigusaktides sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamist. See on oluline samm järjekindla järelevalve ning oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste jaoks võrdsete võimaluste tagamise suunas. Ometigi on euroala õigusraamistik mõnes valdkonnas endiselt killustatud. Euroopa pangandusliidu eesmärki silmas pidades on vajalik edasine ühtlustamine.

Euroopa pangandussektori vähest kasumlikkust arvesse võttes hindas EKP pankade ärimudeleid ja kasumlikkuse hoobasid ning alustas temaatilist analüüsi. Samuti kavandas EKP pankadele suunise, kuidas käsitleda viivislaene, mille maht on mõnes euroala riigis endiselt suur. Juunis avaldas EKP järelevalveootusi kirjeldava järelevalvealase ülevaate pankade riskijuhtimise ja riskivalmiduse kohta. Ühtlasi algatas ta pankade sisemudelite sihipärase läbivaatamise, tegi kokkuvõtte IT-riskidest ja koostas finantsvõimendusega tehinguid käsitleva suunise.

EKP pangandusjärelevalve osales ka rohkem üleilmsetel foorumitel, saades finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu liikmeks.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2016. aasta aruandes.

EKP panus regulatiivsetesse algatustesse

EKP toetas 2016. aastal õigusraamistiku arendamist rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil. Tema põhieesmärk oli tagada, et õigusraamistikus võetakse asjakohaselt arvesse makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alaseid kaalutlusi, ning luua raamistik, mis toetab nii üksikute finantsasutuste kui ka kogu finantssüsteemi stabiilsust. EKP jaoks olid peamised regulatiivsed küsimused 2016. aastal i) pankade rahvusvaheliste kapitali- ja likviidsusstandardite (Basel III) lõplik väljatöötamine; ii) Euroopa Liidu mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusraamistiku (kapitalinõuete määruse (CRR) ja kapitalinõuete direktiivi (CRD IV)) läbivaatamine; iii) maksevõimetuseks liiga suureks peetavate pankade probleemile lõputegemine ning iv) Euroopa Liidus kapitaliturgude liidu loomine ja õigusraamistiku tugevdamine ka väljaspool pangandussektorit. Peale selle andis EKP oma panuse 2016. aastal jätkunud aruteludesse pangandusliidu kolmanda samba ehk Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise üle.

Pankade rahvusvaheliste kapitali- ja likviidsusstandardite lõplik väljatöötamine

EKP toetas 2016. aastal mitmesuguseid algatusi, mille eesmärk oli täiendada regulatiivset reageerimist finantskriisile, mis tõi endaga kaasa ka Baseli pangajärelevalve komitee tegevuse pankade usaldatavusnõuete raamistiku põhjalikuks ümberkorraldamiseks viimase kaheksa aasta jooksul. Basel III on kriisijärgsete reformide põhielement, mille eesmärk on tagada asjakohaste rahvusvaheliselt võrreldavate standardite kehtestamine ning anda pankadele teatav õiguskindlus, et toetada ärimudelite kohandamist vastavalt praegusele olukorrale. EKP andis sellega seoses panuse Baseli kapitaliraamistikus sisemudelite kasutamise põhjalikku läbivaatamisse, mille eesmärk oli vähendada kapitalinõuete aluseks oleva riskiga kaalutud vara liigset varieeruvust. EKP toetas Baseli pangajärelevalve komitee ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tööd finantsvõimenduse määra kui riskipõhiste kapitalimeetmete kaitsemehhanismi lõplikul väljatöötamisel, eelkõige seoses piisava miinimumtaseme kalibreerimisega, ning rahvusvaheliselt ühtlustatud määratlusel põhineva täiendava kapitalinõude kehtestamisel globaalsetele süsteemselt olulistele pankadele. 2017. aasta jaanuaris avaldas keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm, mis on Baseli pangajärelevalve komitee järelevalveorgan, heameelt kriisijärgsete regulatiivsete reformide lõpuleviimise suunas tehtud edusammude üle. Ta märkis aga ka, et reformiettepanekute täielikuks elluviimiseks on vaja rohkem aega, enne kui keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm saab need läbi vaadata. See töö peaks lähitulevikus lõpule viidama.

Euroopa Liidu mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve õigusraamistiku läbivaatamine

Kokkulepitud rahvusvaheliste standardite kehtestamine liidu õiguses, eriti kapitalinõuete määruse ja direktiivi läbivaatamise kaudu, oli 2016. aastal üks peamisi regulatiivseid väljakutseid ning see on nii ka eelolevatel aastatel. Kapitalinõuete määruse ja direktiivi läbivaatamise raames lisatakse liidu õigusraamistikku finantsvõimenduse määr kui riskipõhist kapitaliraamistikku täiendav kapitalipõhine lisameede ja stabiilse netorahastamise kordaja ehk pikaajaline likviidsusnõue, mis täiendab likviidsuskordajat kasutades kehtestatud olemasolevaid lühiajalisi nõudeid. Peale selle nähakse uues raamistikus nii pankadele kui ka nende töötajatele ette asjakohased stiimulid ning toetatakse seeläbi finantsteenuste stabiilsemat osutamist reaalmajandusele. Läbivaatamine on kavas lõpule viia 2017. aastal ja see kujutab endast Euroopa Liidu regulatiivse reformi olulist etappi.

Peamistest regulatiivsetest algatustest toetas EKP märkimisväärselt ka ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaraamistiku läbivaatamist, mis algas 2016. aastal. EKP soodustab makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaraamistiku põhjalikku läbivaatamist selle tõhususe suurendamise nimel ning 2016. aastal avaldati teavet EKP panuse kohta läbivaatamist käsitlevas Euroopa Komisjoni algatatud konsulteerimises.[76] Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaraamistikus on oluline võtta arvesse uut institutsioonilist struktuuri, eriti ühtse järelevalvemehhanismi loomist, ning vaadata läbi ja täpsustada mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste konkreetsed volitused, ühtlustada asutustevahelist koordineerimist, edendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendeid ja lihtsustada nende aktiveerimismehhanismi, eesmärgiga tagada, et ametiasutused saavad õigeaegselt ja tõhusalt tegeleda süsteemsete riskidega. See nõuab kehtivate õigusaktide põhjalikku läbivaatamist, sest kapitalinõuete määruses ja direktiivis ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruses[77] sätestatud makrotasandi usaldatavusnõuete raamistik töötati välja enne pangandusliidu ja eelkõige enne ühtse järelevalvemehhanismi loomist.

Maksevõimetuseks liiga suureks peetavate pankade probleemile lõputegemine

EKP toetas 2016. aastal olulistest regulatiivsetest algatustest ka maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku läbivaatamist. Läbivaatamise eesmärk on tagada, et pankadel on piisav ja usaldusväärne kahjumikatmisvõime ning et kriisilahenduse kulud kannavad pankade osanikud ja võlausaldajad, mitte maksumaksjad. Globaalsete süsteemselt oluliste pankade puhul on kogu kahjumikatmisvõime uus käsitlus juba rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud. Samal ajal lisati liidu õigusraamistikku omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse kõikidele Euroopa Liidu krediidiasutustele, olenemata nende suurusest. Mõlemad nõuded parandavad pankade kriisilahenduskõlblikkust ja kaitsevad seega finantsstabiilsust ning hoiavad ära nii moraalse riski kui ka riigi rahanduse ülekoormamise. Paraku on need kaks käsitlust teatavates põhijoontes lahknevad, mis võib põhjustada õigusraamistikus vastuolusid ja moonutada konkurentsi. Sellega seoses annab pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ja muude liidu õigusaktide läbivaatamine võimaluse rakendada kogu kahjumikatmisvõime nõuet Euroopas vähemalt globaalsete süsteemselt oluliste pankade suhtes ning ühtlustada täiendavalt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamist ELi liikmesriikides, tagades seega kõikides riikides järjekindlate eeskirjade kohaldamise üleilmselt tegutsevate finantsasutuste suhtes.

Finantssektori reguleerimise laiendamine väljapoole pangandussektorit

On oluline, et ka muude finantseerimisasutuste (v.a pangad) jaoks on kehtestatud asjakohane õigusraamistik. EKP osales sel eesmärgil arutelus finantsteenuste ja kapitali ühtse turu väljakujundamise üle, mis tähendab pangandussektori ja muude sektorite võrdsete võimaluste edendamist ning kapitaliturgude liidu tegevuskava rakendamisel tõeliste edusammude tegemist. Finantsriskide suurem jagamine, mitmekesistamine ning suurem konkurents pankade ja muude üksuste vahel ja piiriüleselt toob majanduslikku kasu. Majanduse rahastamisel võivad kapitaliturud olla oluline täiendus pankadele. Samal ajal mõjutab selline areng paratamatult finantsstabiilsust ja võib tekitada uusi riske.

EKP jätkas 2016. aastal kapitaliturgude liidu loomiseks tehtavate sammude toetamist. Täieõiguslik kapitaliturgude liit peab kõrvaldama riikide ja Euroopa õigusraamistike, sealhulgas maksejõuetus- ja maksunormide vahelised erinevused, mis takistavad piiriülest tegevust. Oluline on ka kehtestada õiguslik alus makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite loomiseks, mida saab kasutada väljaspool pangandussektorit.

Euroopa hoiuste tagamise skeem

EKP osales 2016. aasta jätkunud aruteludes Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise üle ning toetas tegevuskava pangandusliidu väljakujundamiseks, sealhulgas riskide jagamist (hõlmab nii skeemi kui ka ühtse kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi) ja asjaomaseid riskide vähendamise meetmeid.

EKP arvates on oluline kehtestada selline skeem võimalikult kiiresti ja jätkata edusamme riskide vähendamise tegevuskava rakendamisel. Euroopa hoiuste tagamise skeem on pangandusliidu kolmas ja ühtlasi viimane sammas ning selle kasutuselevõtt suurendab ja kaitseb veelgi finantsstabiilsust. Hoiuste tagamine aitab ennetavalt suurendada usaldust ja hoida ära klientide lahkumist pankadest ning tagantjärele kaitsta üksikute pankade maksejõuetuse negatiivsete tagajärgede eest. Samal ajal tuleks jätkata edusamme pangandussüsteemis riskide vähendamist toetavate ülejäänud reformide rakendamisel.

Infokast 8 Viivislaenud euroalal

Pankade varade kvaliteet langes pärast finantskriisi algust euroala riikides märgatavalt. Varade kvaliteedi üks näitaja on viivislaenude, st täielikult või peaaegu makseviivituses olevate laenude ja pankade koondlaenuportfelli suhtarv. Pärast kukkumist enneolematult madalale 2,5% tasemele 2007. aasta lõpus tõusis viivislaenude suhtarv euroala kui terviku arvestuses 2013. aasta lõpus 7,7%ni, kuid vähenes mitme riigi (eriti Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia) kooskõlastatud tegevuse ja mõnevõrra paranenud makromajandusliku keskkonna tulemusena 6,7%ni 2016. aasta keskpaigas (vt joonis A). Viivislaenude suhtarv on siiski jätkuvalt kõrge näiteks Küproses (47,0%), Kreekas (37,0%), Itaalias (17,5%) ja Portugalis (12,7%). Pankade varade kvaliteedi langust euroalal mõjutas peamiselt ettevõtlussektor, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ärikinnisvara sektor.

Joonis A

Euroala viivislaenude suhtarvu dünaamika

(protsentides)

Allikas: IMFi näitajad (Financial Soundness Indicators).
Märkus. Saksamaa 2016. aasta keskpaiga andmed ja Itaalia 2015. aasta lõpu andmed. EKP andmete asemel kasutatakse IMFi andmeid, sest need võimaldavad viivislaenude varasemaid tasemeid võrrelda.

Finantskriisile eelnenud aastatel võis mitmes riigis täheldada laenude ja erasektori võla suurt kasvu, millega kaasnes sageli kinnisvarahindade tõus, muutes kriisi mõju veelgi tuntavamaks. Viivislaenude kõrge suhtarv ja püsivus peegeldavad peale nende tsükliliste komponentide aga ka mitmesuguseid struktuuritegureid eri riikides. Ettevõtlussektori kõrge võlatase, vähene tootlikkus ja ebapiisav väline konkurentsivõime pärsivad ettevõtete investeeringuid ja takistavad äritegevuse laiendamist, samal ajal kui riigi rahanduse nõrkus suurendab riikide riskipreemiaid. Samal ajal pidurdavad aeglased tööturureformid (mis käsitlevad killustatust ja vähest paindlikkust) ja tagasihoidlik kinnisvara (tagatiste) turg mõnes riigis viivislaenude sissenõudmist jaesektoris. Viivislaenude tõhusat sissenõudmist pärsivad ka õigusraamistiku puudused, eelkõige ebatõhusad sundtäitmis- ja maksejõuetusraamistikud ning võlausaldajate vahel andmete jagamise piirangud ja mahakandmiste maksustamiskord.

Viivislaenude kõrge tase survestab pankade kasumit, sest selle tulemusena väheneb intressitulu ja suurenevad provisjoneerimise kulud. Ühtlasi suurendab see pankade kapitalivajadust ja kulutab nende haldusressursse. Viivislaenud mõjutavad negatiivselt ka pankade rahastamiskulusid, sest ebakindlus varade kvaliteedi suhtes kahjustab pankade riskiprofiili ja toob kaasa kõrgemad rahastamiskulud. Selle tulemusena võib kujuneda n-ö surnud ring, sest pangad ei saa tegeleda viivislaenudega, kui nad ei saa kaasata piisavalt kapitali. Viivislaenudega koormatud pankade vähene kasumlikkus ja puudulik kapitaliseeritus piiravad nende valikuvõimalusi, kuna uute laenude andmine eeldab täiendavat kapitali. Kuna mõned euroala pangad tegutsevad väljaspool euroala ja neil on mõnel juhul oluline roll välispangandussektorites, võivad asukohariigis tekkivad probleemid avaldada negatiivset mõju ka muudele pangandussektoritele ja vastupidi.

Pankade bilansis esinevate puuduste mõju võib kanduda kogu majandusse, sest viivislaenude kõrge tasemega pankadel on tagasihoidlikum laenukasv ja nad küsivad laenude eest kõrgemat intressi. Viivislaenude mahu vähendamine euroalal soodustaks seega majanduskasvu.[78] Võttes arvesse euroala majanduse eeldatavasti mõõdukat elavnemist 2017. ja 2018. aastal,[79] on era- ja avaliku sektori endiselt kõrge võlataseme tingimustes ebatõenäoline, et viivislaenude maht keskmise aja jooksul märkimisväärselt väheneb, kui just ei võeta täiendavaid meetmeid. Viivislaenude vähendamiseks on vaja viivislaenude struktuuriteguritele keskendunud terviklikku strateegiat.[80] Kättesaadavate andmete põhjal võib näha, et riikides, mis võtsid bilansipõhiste ja bilansiväliste poliitikameetmete rakendamisega samal ajal ka konkreetselt sellistele portfellisegmentidele suunatud meetmeid, mida peetakse viivislaenude peamisteks mõjutajateks, vähenes viivislaenude suhtarv märgatavalt (nt Iirimaal, Sloveenias ja Hispaanias, kus viivislaenude suhtarv vähenes ajavahemikus 2013. aastast kuni 2016. aasta keskpaigani vastavalt 16,7, 5,3 ja 3,3 protsendipunkti).

EKP pangandusjärelevalve teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et aidata viivislaenude probleemi lahendada. 2014. aasta põhjalikust hindamisest alates on EKP asjaomaste pankadega peetava pideva järelevalvealase dialoogi kaudu jätkuvalt toetanud viivislaenude tasumisel kokkuleppele jõudmist. Selleks et lahendada see püsiv probleem otsustavalt ja jõuliselt, EKP pangandusjärelevalve i) tegi kokkuvõtte järelevalve-, õigus-, kohtu- ja kohtuvälistest tavadest mitmes euroala riigis ning ii) koostas viivislaenude suunise eelnõu[81], mis avaldati konsulteerimiseks 2016. aasta septembris. Lõplik suunis peaks vastu võetama 2017. aasta kevadel. Ühised järelevalverühmad on asunud teostama aktiivset järelevalvet pankade üle seoses selle suunise rakendamisega, milles eeldatakse, et viivislaenude suure osakaaluga pangad seavad viivislaenude mahu vähendamiseks kõrged ja kaugeleulatuvad eesmärgid. Turu kindlustustunde suurendamise ja võrdsete võimaluste tagamise nimel edendatakse suunises ka järjekindlamaid restruktureerimise, viivislaenude kajastamise ja provisjoneerimise tavasid ning teabe avalikustamist. Järelevalveasutused ja pangad ei saa viivislaenude olukorda siiski üksinda lahendada. Kiiresti on vaja rakendada poliitikameetmeid selliste struktuuriliste tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad panku viivislaenude olukorda lahendamast ja probleemlaene restruktureerimast. Need meetmed võivad olla suunatud kohtusüsteemide tõhususe parandamisele, tagatiste kättesaadavuse suurendamisele, kiiremate kohtuväliste menetluste loomisele ja rahaliste takistuste kõrvaldamisele. Samuti on vaja arendada raskustes varade turge ning soodustada probleemlaenude müüki pangavälistele investoritele. Sellega seoses on vaja ka teha jõupingutusi viivislaenude teenindamise sektori arendamiseks, et parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning kõrvaldada maksualased ja õigustakistused võla restruktureerimisel.

Muud ülesanded ja tegevused

Turutaristu ja maksed

Finantssektor ja selle aluseks olev turutaristu peavad kohanema tehnoloogia kiire arengu ja uuendustega, mis avaldavad praegu mõju kõikidele meie elu tahkudele. Samal ajal kui digiteerimine, üleilmastumine ja suurem omavaheline ühenduvus on andnud üksikisikutele ja äriühingutele uusi võimalusi teavet saada, tehinguid teha ja suhelda, on kasutajate arvu ja andmemahu kasv digiplatvormidel, pilvandmetöötluses ja eri võrkudes suurendanud ka küberrünnakute võimalike kanalite hulka. Küberkuritegevus ei ohusta mitte ainult üksikuid turuosalisi, vaid kogu tegevusvõrgustikku, ning seepärast oli kübervastupidavusvõime EKP ja eurosüsteemi jaoks 2016. aastal turutaristu ja maksete valdkonnas suure tähelepanu all.

Eurosüsteem on mõelnud ka oma turutaristu tulevase strateegilise arengu peale. Ta otsib võimalusi, kuidas tõhustada likviidsuse juhtimist maksete, väärtpaberiarvelduste ja eurosüsteemi tagatiste haldamise valdkonnas. Tihedas koostöös turuosalistega uurib eurosüsteem, kuidas rahuldada kasutajate uusi vajadusi ja kuidas saab tehnouuendusi kasutada selleks, et ennetada tekkivaid riske, näiteks küberohte.

Oma turutaristu tuleviku kujundamise juures on eurosüsteemi jaoks endiselt kõige tähtsamal kohal ohutus ja tõhusus. Turutaristu sujuv toimimine on väga oluline, et hoida usaldust euro vastu ja toetada rahapoliitika operatsioone. Samuti on sellel keskne roll Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel ja majandusaktiivsuse elavdamisel.

TARGET2 ja T2Si konsolideerimine

TARGET2 ehk eurosüsteemi eurodes tehtavate maksetehingute brutoarvelduste süsteem töötles 2016. aastal päevas keskmiselt 1,7 triljoni euro väärtuses tehinguid. Selle näitaja suurusest ettekujutuse andmiseks võib öelda, et TARGET2 töötleb iga kuue päeva jooksul makseid mahus, mis on võrreldav euroala aastase SKPga.

Arveldusplatvorm TARGET2-Securities (T2S) alustas tööd 2015. aasta juunis, aidates kaasa Euroopa väärtpaberiarvelduste seni väga killustatud turutaristu suuremale lõimimisele. See platvorm on Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu loomise projekti oluline nurgakivi ja sellega on kaasnenud ulatuslikud kauplemisjärgse ühtlustamise ülesanded.

Kaks edukat üleminekulainet 2016. aasta märtsis ja septembris suurendasid väärtpaberite keskdepositooriumide arvu platvormil T2S viielt kaheteistkümnele[82] ning kasvatasid töötlemismahu ligikaudu 50%ni kogumahust, mida eeldatakse ajaks, mil ülejäänud üheksa väärtpaberite keskdepositooriumi platvormiga ühinevad. Eeldatakse, et pärast seda, kui täielik üleminek on 2017. aastal lõpule viidud, töötleb platvorm T2S keskmiselt rohkem kui 550 000 tehingut päevas.

Funktsionaalselt tagavad TARGET2 ja T2S eelkõige tõhusa likviidsusjuhtimise maksete ülekannete, väärtpaberiarvelduste ja tagatiste haldamise valdkonnas. Ent kuna kaks süsteemi töötati välja eri ajal, toimivad need eraldi platvormidel ning nende jaoks kasutatakse erisuguseid tehnilisi lahendusi ja keskkondi. Seepärast on loomulik püüelda kahe süsteemi koostoime poole. Peamised eesmärgid on TARGET2 ajakohastamine, platvormil T2S juba kättesaadavate võimaluste parandamine ning TARGET2 ja T2Si teenuste tehniliste ja funktsionaalsete komponentide konsolideerimine. Peale selle pakub konsolideerimine võimalust suurendada veelgi kübervastupidavusvõimet, täiustada kasutajatele pakutavaid teenuseid ja luua ühtne juurdepääsukanal. Uurimistöö jätkub selles valdkonnas kogu 2017. aasta jooksul.

Arveldusteenused kiirmaksete toetamiseks

Eurosüsteemi jaoks on makseteenuste sektoris toimuva digiteerimisega kaasnev suurim proovikivi tagada, et turu väljatöötatud uuenduslike maksetoodete ja ‑teenuste kasutuselevõtt ei tekitaks uuesti Euroopa turu killustatust.

2016. aastal pakkusid jaemaksete valdkonnas tõenäoliselt enim kõneainet kiirmaksed ehk maksed, mille korral vahendid tehakse saajale kohe kättesaadavaks. 2016. aasta novembris käivitatud kiirmaksete kava võimaldab hakata kiirmaksete lahendusi lõppkasutajatele pakkuma. 2017. aasta novembriks soovitakse saavutada olukord, kus Euroopa finantsturu taristu on valmis töötlema kiirmakseid üleeuroopalisel tasandil.

Eurosüsteem toetab jaemaksete taristute vahelisi arveldusi, pakkudes eurodes üleeuroopaliste kiirmaksete jaoks kliiringuteenuseid. Selleks tagatakse TARGET2 täiustatud funktsioonid automatiseeritud kliiringukodade jaoks ning edendatakse automaatsete kliiringukodade dialoogi ja koostalitlusvõimet.

Peale selle analüüsib eurosüsteem oma turutaristu tulevikku käsitleva töö raames võimalust töötada välja reaalajaline TARGETi kiirmaksete arveldussüsteem, mis tagaks keskpangarahas arvelduste kättesaadavuse igal ajal kogu aasta jooksul.

Eurosüsteemi tulevane turutaristu ja jaotatud tehinguregistri tehnoloogia

EKP on eurosüsteemi turutaristu tulevikku käsitlevate strateegiliste arutelude raames vaadelnud mitut jaotatud tehinguregistri tehnoloogia mudelit, mida praegu arendatakse. Rohkem teavet jaotatud tehinguregistri tehnoloogia võimaliku mõju kohta turutaristule saab EKP veebilehel avaldatud eriartiklist.

Turvaline finantsturutaristu

Eurosüsteem edendab oma järelevaatamisülesannet täites finantsturutaristute turvalisust ja tõhusust ning toetab vajaduse korral muudatusi. 2016. aasta juulis avaldas EKP eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistiku ajakohastatud versiooni, et kajastada viimaste aastate jooksul tehtud regulatiivseid ja muid muudatusi, mis on eurosüsteemi järelevaatamisfunktsiooni mõjutanud. EKP on kolme süsteemselt olulise maksesüsteemi – TARGET2, EURO1 ja STEP2 – juhtiv järelevaataja. 2016. aastal viis EKP koos euroala liikmesriikide keskpankadega süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse järelevaatamisnõuete alusel läbi nende süsteemselt oluliste maksesüsteemide põhjaliku hindamise[83]. EKP laiendas ka oma T2Siga seotud järelevaatamistegevust kooskõlas väärtpaberite keskdepositooriumide ulatuslikuma üleminekuga ühtsele arveldusplatvormile 2016. aasta jooksul.

Peale selle avaldas EKP aruande euroala finantsturu infrastruktuuride kriisikommunikatsiooniõppuse kohta, mille korraldasid eurosüsteemi järelevaatajad. Kogu turgu hõlmava õppuse eesmärk oli hinnata eurosüsteemi valmisolekut täita tõhusalt oma tegevus- ja järelevalveülesandeid kriisiolukorras ning tagada kindlustunne eri sidusrühmade kriisihaldusmenetluste tugevuse kohta piiriülese mõjuga sündmuste korral. Üldisemalt teeb EKP koostööd mitme teise keskpanga, reguleeriva asutuse ja ametiasutusega, et tugevdada terve finantssektori küberrünnakutele vastupidavuse võimet. EKP osales ka 2016. aastal avaldatud kübervastupidavusvõime rahvusvaheliste suuniste[84] väljatöötamisel.

Seoses kesksete vastaspooltega on EKP osalenud rahvusvahelises töös asjaomaste G20 standardiasutuste juhtimisel, et viia lõpule üleilmsete tuletisinstrumentide turgude reform.

EKP kui emiteeriv keskpank osales endiselt teatavate finantsturutaristutega seotud üleilmsetes ja ELi koostöökokkulepetes. Sellega seoses osales EKP Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel loodud kesksete vastaspoolte järelevalvekolleegiumide pidevas töös. Samas valdkonnas tegi EKP koos euroala liikmesriikide keskpankadega ettevalmistusi kesksete vastaspoolte tulevaseks tegevuslubade heakskiitmiseks väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel.

Teistele institutsioonidele pakutavad finantsteenused

Laenutehingute haldamine

EKP vastutab laenuvõtmis- ja -andmistegevuse haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA)[85] ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[86] raames. 2016. aastal töötles EKP MTFA raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 4,2 miljardit eurot. Samuti töötles EKP 2016. aastal mitmesuguseid EFSMi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot.

EKP vastutab ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[87] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[88] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest. 2016. aastal töötles EKP mitmesuguseid EFSFi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid. Samuti töötles EKP ESMi liikmete osamakseid ning mitmesuguseid selle mehhanismi raames antud laenude intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.[89] 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 52,9 miljardit eurot.

Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2016. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Kõiki teenuseid, mis on kättesaadavad euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, osutavad eurosüsteemi kuuluvad keskpangad (eurosüsteemi teenusepakkujad) ühtsetel tingimustel ja kooskõlas üldiste turustandarditega. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes toetab raamistiku sujuvat toimimist ja aruandlust EKP nõukogule.

Eurosüsteemiga reservihaldusteenuste puhul ärisuhtes olevate klientide arv oli 2016. aastal 286 (2015. aastal 285). Teenuste endi kohta tuleb märkida, et 2016. aasta jooksul suurenesid kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) 2015. aasta lõpuga võrreldes ligikaudu 8%.

Pangatähed ja mündid

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad euroalal europangatähtede emiteerimise ja vääringu usaldusväärsena hoidmise eest.

Europangatähtede ja -müntide ringlus

2016. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 7,0% ja väärtus 3,9%. Aasta lõpus oli ringluses 20,2 miljardit europangatähte koguväärtusega 1126 miljardit eurot (vt joonised 32 ja 33). 100- ja 200euroste pangatähtede aastane kasvumäär oli 2016. aastal kõige kõrgem ning ulatus vastavalt 13,4% ja 12,9%ni. 50euroste pangatähtede arvu kasv püsis hoogne ja kasvumäär oli 9,9%, mis on veidi madalam kui möödunud aastal.

Joonis 32

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

Allikas: EKP.

Joonis 33

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Pärast teise seeria europangatähtede nimiväärtuste struktuuri läbivaatamist otsustas EKP nõukogu lõpetada 500eurose pangatähe tootmise ja jätta see teisest seeriast välja, võttes arvesse kartusi, et see pangatäht võib aidata kaasa ebaseaduslikule tegevusele. 500eurose pangatähe emiteerimine lõpetatakse 2018. aasta lõpu paiku ehk ligikaudu samal ajal, kui kavakohaselt võetakse kasutusele teise seeria 100- ja 200eurosed pangatähed. Teised nimiväärtused 5eurosest kuni 200euroseni jäävad alles. Euroala liikmesriikide keskpangad jagavad europangatähtede tootmist ja 2016. aastal tootsid nad kokku 6,22 miljardit pangatähte.

Pidades silmas euro rahvusvahelist rolli ja suurt usaldust europangatähtede vastu, jääb 500eurone pangatäht seaduslikuks maksevahendiks ning seda saab endiselt kasutada nii maksmisel kui ka väärtuse säilitajana. 500eurose ja teiste europangatähtede väärtus on püsiv ja 500eurost pangatähte saab euroala keskpankades piiramatu aja jooksul vahetada.

Pärast otsust 500eurose pangatähe emiteerimine lõpetada vähenes 2016. aastal nende pangatähtede arv ringluses. Seda vähenemist korvas osaliselt suurem nõudlus 200-, 100- ja 50euroste pangatähtede järele.

Europangatähtede töötlemine

Hinnanguliselt hoitakse väärtuse poolest ligikaudu kolmandikku ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala. Valdavalt hoitakse neid pangatähti naaberriikides ja tegu on peamiselt suuremate nimiväärtustega. Neid kasutatakse väärtuse hoidjana ja rahvusvahelistel turgudel tehingute arveldamiseks.

2016. aastal suurenes ringluses olevate euromüntide koguarv 4,2% ja oli 2016. aasta lõpus 121,0 miljardit. 2016. aasta lõpus oli ringluses olevate müntide väärtus 26,9 miljardit eurot ehk 3,6% suurem kui 2015. aasta lõpus.

2016. aastal kontrollisid euroala liikmesriikide keskpangad umbes 32,3 miljardi pangatähe ehtsust ja ringluskõlblikkust ning kõrvaldasid ringlusest ligikaudu 5,4 miljardit pangatähte. Samuti aitas eurosüsteem endiselt rahakäitlustehnika tootjatel tagada, et nende seadmed vastaksid standarditele, mille EKP on kehtestanud europangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimiseks enne nende taasringlusse laskmist. 2016. aastal kontrollisid krediidiasutused ja muud kutselised sularahakäitlejad niisuguseid seadmeid kasutades ligikaudu 33 miljardi europangatähe ehtsust ja ringluskõlblikkust.

Uus 50eurone pangatäht

5. juulil 2016 avaldati uue 50eurose pangatähe kujundus. Pangatäht lastakse ringlusse 4. aprillil 2017. Uue pangatähe kasutuselevõtt on viimatine samm europangatähtede veelgi turvalisemaks tegemisel. Pärast 5-, 10- ja 20eurost pangatähte on uus 50eurone pangatäht teise seeria neljas kasutusele võetav nimiväärtus. Pangatähel on täiustatud turvaelemendid, sealhulgas smaragdroheline number, mis muudab pangatähte kallutades värvi ja millel on siis näha ka üles ja alla liikuv valgusefekt, ning portreeaken – uuenduslik element, mida kasutati esimest korda teise seeria 20eurosel pangatähel. Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub pangatähe hologrammi ülaosa lähedal asuvasse läbipaistvasse portreeaknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mida on näha pangatähe mõlemalt küljelt. Ka vesimärk kujutab sama portreed.

Uus 50eurone pangatäht

Uue 50eurose pangatähe kasutuselevõttu ette valmistades korraldasid EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad kampaania, et teavitada nii üldsust kui ka kutselisi sularahakäitlejaid sellest, kuidas uut pangatähte ja selle turvaelemente kontrollida. Lisaks võtsid nad mitmeid meetmeid, et aidata rahakäitlustehnika tööstusel uue pangatähe kasutuselevõtuks valmistuda.

Europangatähtede võltsingud

Võltsitud europangatähtede koguarv 2016. aastal vähenes ning ringlusest kõrvaldati ligikaudu 685 000 võltsingut. Võrreldes ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvuga on europangatähtede võltsingute arv väga väike. Joonisel 34 kujutatakse ringlusest kõrvaldatud võltsingute arvu pikaajalist arengut. Võltsitakse peamiselt 20- ja 50euroseid pangatähti, mis 2016. aastal moodustasid võltsingute koguarvust kokku ligikaudu 80%. Võltsitud 20euroste pangatähtede osakaal 2016. aastal vähenes.

Joonis 34

Ringlusest kõrvaldatud europangatähtede võltsingute arv

Allikas: EKP.

EKP soovitab üldsusel olla võimalike võltsingute suhtes endiselt tähelepanelik, pidada meeles turvaelementide kontrollimist pangatähte katsudes, vaadates ja kallutades ning alati kontrollida mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse kutselistele sularahakäitlejatele pidevalt koolitusi nii Euroopas kui ka mujal. Samuti avaldatakse ajakohaseid teabematerjale, et toetada eurosüsteemi võltsimisvastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EKP koostööd ka Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga.

Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat, mis on oluline selleks, et toetada euroala rahapoliitikat, EKP järelevalveülesandeid, EKPSi mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus.

EKPS avaldas ka 2016. aastal euroala korralist statistikat sujuvalt ja õigel ajal. Peale selle tegi EKPS suuri jõupingutusi, et rahuldada tekkinud nõudlust õigeaegsete, kvaliteetsete ja üksikasjalikumate andmete järele riigi, sektori ja instrumendi tasandil. See nõudlus on tekitanud vajaduse vaadelda statistikat põhjalikumalt kui koondtasandil – just sellele teemale pühendas EKP oma 2016. aasta juulis toimunud 8. statistikakonverentsi.[90]

Uus ja täiustatud euroala statistika

EKP hakkas 2016. aasta juulis koguma suurimatelt euroala pankadelt iga päev tehingu tasandil andmeid euroala rahaturu kohta, hõlmates peamised turusegmendid (st tagatud, tagamata, välisvaluuta vahetustehingute ja üleööintressimäära vahetustehingute segmendid). Tehinguid käsitlevate kirjete arv on päevas ligikaudu 45 000. See teave toetab paljusid poliitikafunktsioone ja võimaldab avaldada uut statistikat.

Määruse EKP/2014/50 (ja Solventsus II direktiivi) alusel on kindlustusseltside kohta kogutud 2016. aasta esimest ja teist kvartalit hõlmavaid uusi täiustatud statistilisi andmeid. Need andmed on saadud tänu EKP ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning liikmesriikide keskpankade ja riikide pädevate asutuste mitmeaastasele koostööle, millega soovitakse vähendada selle valdkonna aruandluskoormust. Andmeid hinnatakse ja need koondatakse enne nende 2017. aastasse kavandatud avaldamist.

2016. aasta aprillis hõlmas euroala rahvusvaheline investeerimispositsioon esimest korda täielikku võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse ühtlustamist ning euroala kontode kvartaliandmed hõlmasid edastajate ja vastuvõtjate andmeid ka väärtpaberite, mitte vaid hoiuste ja laenude korral.

2016. aasta septembris hakkas EKP iga kuu avaldama 15päevase viitajaga EKP ja eurosüsteemi rahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviidsuse vorme, tuues nende avaldamise kuupäeva 15 kalendripäeva varasemaks.

2016. aasta novembris hakkas EKP avaldama täiendavaid ja üksikasjalikumaid kvartaliandmeid nende oluliste pankade finantsseisundi kohta, mille üle EKP teeb otsest järelevalvet, nii et osa statistikat on kättesaadav riigi ja kategooria järgi. See aitab suurendada pankade varade kvaliteediga seotud läbipaistvust ja toetab turudistsipliini.

2016. aasta detsembris avaldas EKP leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu teise etapi tulemused. Uuring hõlmas rohkem kui 84 000 leibkonda euroalal (v.a Leedus) ning Ungaris ja Poolas (vt 2. peatüki punkt 5). Uuringu tulemuste analüüs aitab paremini mõista, kuidas mikromajanduslikud erinevused mõjutavad makromajanduslikke tulemusi.

Muu areng statistika vallas

EKPS jätkas uute või märkimisväärselt täiustatud mikroandmeplatvormide kui oma statistika peamise allika arendamist. Ehkki kildandmed tekitavad andmetöötlust ja kvaliteedi tagamist arvestades EKPSi statistikafunktsiooni jaoks suurema koormuse, võib selle eeliseks olla andmeesitajate koormuse vähendamine. Peale selle võimaldab see paindlikult ja kiiresti kasutaja vajadustega kohaneda ning parandab kogutud andmete kvaliteeti ja sisemist järjepidevust.

Väärtpaberite keskandmebaasi väljastatavaid andmeid laiendati, et hõlbustada muu hulgas tagatiste haldamist.

2016. aasta mais kiitis EKP heaks uue statistikamääruse (EKP/2016/13), millega luuakse granulaarsete andmete baas, mis hõlmab harmoneeritud andmeid eurosüsteemi krediiditegevuse ja krediidiriskide kohta. AnaCrediti andmekogum hakkab alates 2018. aasta lõpust väljastama igakuist laenu tasandil teavet krediidi kohta, mida euroala pangad ja nende välisfiliaalid on andnud äriühingutele ja teistele määruses määratletud juriidilistele isikutele (füüsilised isikud ei ole hõlmatud). Samal ajal laiendatakse EKPSi asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasi, et hõlmata vajalikku teavet mittefinantsettevõtete kohta.

2016. aasta augustis muutis EKP määrust ja suunist, mis käsitlevad väärtpaberipositsioonide statistikat, et koguda pangagruppidelt täiendavaid raamatupidamis- ja krediidiriskiandmeid. Peale selle laiendatakse aruandekohustuslike pangagruppide loetelu, et hõlmata kõik EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised grupid. Muudetud suunisega kehtestatakse väljundandmete kvaliteedi hindamiseks ja tagamiseks ka andmekvaliteedihalduse raamistik.

EKPS pöörab suurt tähelepanu oma statistika kvaliteedile, püüdes samal ajal aruandluskoormust minimeerida. Seoses sellega on oluline lõimida statistilisi ja järelevalvenõudeid, et ühtlustada pankade üldist aruandlust riiklikele ja Euroopa ametiasutustele. Kolm peamist töösuunda selles valdkonnas on seotud i) pankade ühtse aruandluse käsiraamatu („Banks’ Integrated Reporting Dictionary”) väljatöötamisega koostöös valdkonna ekspertidega, määrates kindlaks ühised eeskirjad, mida pangad peavad ametiasutustele aru andes järgima[91]; ii) ühtse andmeraamistiku määratlemisega eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi jaoks ning iii) Euroopa ühtse ühtlustatud aruandlusraamistiku kehtestamisega pankade jaoks.

2016. aasta oktoobris otsustas EKP veelgi suurendada oma uute Euroopa statistikat käsitlevate määruste alusel tehtud mõjuhinnangute läbipaistvust, korraldades lisaks eeliste ja kulude menetlusele, mida on läbi viidud alates 2000. aastast, vajaduse korral ka avaliku konsulteerimise.

2016. aasta novembris allkirjastasid Euroopa Komisjon ja EKP Eurostati ja EKP statistika peadirektoraadi vastastikuse mõistmise memorandumi, mis käsitles makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse aluseks oleva statistika kvaliteedi tagamist.

2016. aastal püüdis EKP endiselt teha oma statistikat ka ligipääsetavamaks ja kasutajale mugavamaks näiteks uue otsingufunktsiooniga statistika andmeaidas, dünaamiliste joonistega, ajakohastatud rakendusega ECBstatsApp ja uute suunaviitadega EKP veebilehel „Meie statistika”.

Majandusuuringud

Kvaliteetsed teadusuuringud aitavad luua tugeva ja vankumatu aluse EKP poliitikaanalüüsile ning toetavad seega olulisel määral poliitikaeesmärkide saavutamist. 2016. aastal võimaldasid EKPs tehtud majandusuuringud saada uut teavet mitme keeruka ja muutuva analüüsiprioriteedi kohta. Peale selle edendas kolme teadusvõrgustiku tegevus tihedat koostööd teadlaste vahel kogu EKPSis.[92]

EKP teadusuuringute prioriteedid ja klastrid

EKPs toimub teadustöö seitsmes uurimisrühmas, mis hõlmavad suurt hulka majandus- ja finantsteemasid (vt joonis 1). Need meeskonnad aitavad korraldada panga teadusuuringutega seotud tegevust kõikides ärivaldkondades. Peale selle teevad rühmad ühist huvi pakkuvatel teemadel koostööd, et kasutada parimal moel ära paljusid EKPs teadustööd tegevaid talente. 2016. aastal keskendusid EKP teadusuuringute meeskonnad neljale teadusuuringute prioriteedile (vt joonis 2), pakkudes ülevaateid rahapoliitika ülekandumise, aeglast inflatsiooni põhjustavate tegurite ning majandus- ja rahaliidu uute institutsionaalsete kokkulepete toimimise teemal. Väljaspool neid põhivaldkondi keskenduti teadusuuringutes ka euroala tagasihoidlikele kasvunäitajatele, üleilmsele majanduskeskkonnale, pangandus- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikale ning mudelite väljatöötamisele ja täiustamisele. Täiustamisega seoses on tähelepanu keskmes olnud ajakohasemate euroalaüleste ja riigipõhiste mudelite väljatöötamine, mille eesmärk on kajastada põhjalikumalt majanduse finants- ja reaalsektorite koostoimet.

Joonis 1

EKP teadusuuringute rühmad

Joonis 2

Teadusuuringute prioriteedid 2016. aastal

Eurosüsteemi ja EKPSi teadusuuringute võrgustikud

Eurosüsteemi ja EKPSi teadusuuringute võrgustikes tehti 2016. aastal märkimisväärseid edusamme ning kõik kolm võrgustikku pakkusid olulist teavet ELi ja euroala majanduse toimimise kohta.

Palgadünaamika võrgustik viis lõpule oma uuringu kolmanda etapi, mille eesmärk oli hinnata, kuidas on ELi äriühingud reageerinud erisugustele 2010.–2013. aastal toimunud šokkidele ja struktuurireformidele. Uuring hõlmab rohkem kui 25 000 äriühingut ELi 25 liikmesriigist ja selle tulemuseks on täielikult ühtlustatud andmekogum, mis võimaldab teha ranget riikidevahelist analüüsi. Võrgustik avaldas aasta jooksul riigi tasandil aruandeid peamiste järelduste kohta, samuti artikli EKP majandusülevaates, milles rõhutati ulatuslikke uusi tõendeid palkade kohandamise kohta. Selles töös toodi välja oluline teave, et palgamuutuste sagedus oli ELi riikides ajavahemikul 2010–2013 väiksem kui kriisieelsel ajal (2002–2007) ning et see tundub olevat vähemalt osaliselt seostatav äriühingute vastupidavusega madalamale põhipalgale, ehkki põhipalk oli madalam riikides, kus viidi läbi makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik koordineerib leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu korraldamist ning analüüsib saadud andmeid. Uuringu lõppeesmärk on mõista, kuidas tarbijatevahelised erinevused võivad aidata selgitada kogu majanduslikku arengut. 2016. aastal avaldas võrgustik aruande uuringu teise etapi tulemuste kohta; uuriti 20 riigi 84 000 leibkonda. Uuringu põhirõhk on leibkondade jõukusel ja selle jagunemisel leibkonniti (vt joonis 35). Mediaanleibkonna netojõukus on 104 100 eurot; protsentiilide lõikes on 75. protsentiili netojõukus 258 800 eurot, 90. protsentiili netojõukus 496 000 eurot ning 95. protsentiili netojõukus 743 900 eurot. Võrgustik tegi uuringuid mitmes laias valdkonnas ja muu hulgas hõlmasid need järgmist: tarbimist mõjutavad tegurid, leibkondade finantstundlikkuse uuring makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite hindamiseks, varahindade ja rahapoliitika ümberjaotumisega seotud mõjud[93], leibkondadevahelise jõukuse jagunemise mõõtmine ning tarbijate kulutuste reaktsioon maksupoliitikale.

Joonis 35

Euroala leibkondade jõukuse jagunemine

(y-telg: tuhandetes eurodes; x-telg: netojõukuse protsentiilid)

Allikas: eurosüsteemi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring.

2016. aasta jooksul toimis konkurentsivõime uurimisvõrgustik (CompNet) konkurentsivõime ja tootlikkuse analüüsi valdkonnas endiselt EKPSi teadlaste keskusena. Eriti viljakaid tulemusi andsid uuringud, mis puudutasid rahvusvahelist kaubandust, majandusšokkide mõju rahvusvahelist ülekandumist ja ressursside jagunemise tõhusust ELis. Üks võrgustiku oluline väljund oli 2016. aastal võrgustiku ELi äriühingute tasandi andmekogumi viienda versiooni koostamine ja avaldamine. Andmekogumisse kuuluvad laialdased tootlikkusega seotud näitajad ning see on ainulaadne riikidevahelise võrreldavuse ja ulatuse poolest. Nende uute andmetega tehtud teadusuuringud andsid ülevaate tootlikkuse kasvu ja töökohtade loomise seosest euroalal.

Konverentsid ja väljaanded

Viimastel aastatel on tipptasemel teadusuuringud ja akadeemilistes asutustes töötavate majandusteadlastega peetav dialoog muutunud aina tähtsamaks, sest EKP jaoks oluliste teemade arv ja keerukus on suurenenud. Seda silmas pidades korraldas EKP 2016. aastal mitu kõrgetasemelist teadusüritust, mis keskendusid mõnele kõige pakilisemale probleemile, millega keskpangad silmitsi seisavad. Aasta kaks tähtsündmust olid EKP keskpangandusfoorum Sintras ja EKP esimene teadusuuringute aastakonverents. Teised olulised konverentsid olid näiteks rahvusvaheline rahapoliitika teadusuuringute foorum, EKP 9. prognoosimeetodite õpikoda ning 12. konkurentsivõime uurimisvõrgustiku konverents.

Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2016. aastal kokku 115 artiklit. Peale selle avaldati retsenseeritud ajakirjades 73 artiklit, mille autorid või kaasautorid olid EKP töötajad. Kvaliteetsed teadusartiklid võimaldasid uuringutulemusi ka laiemale üldsusele paremini edastada, näiteks EKP uuringute bülletäänis.

Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

2016. aastal osales EKP mitmel Euroopa Liidu tasandi kohtumenetlusel. EKP võttis vastu ka mitu arvamust kooskõlas aluslepingust tuleneva nõudega, et EKPga tuleb konsulteerida kõikide tema pädevusvaldkonda kuuluvate kavandatavate ELi õigusaktide või riikide õigusaktide eelnõude puhul. Samuti jälgis EKP rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimist. Lisaks võttis EKP vastu mitu õigusakti ja instrumenti seoses oma järelevalveülesannetega.

EKP osalemine ELi tasandi kohtumenetlustes

2016. aasta septembris tegi Euroopa Liidu Kohus otsuse apellatsioonkaebuse kohta kahes kohtuasjade kogumis. Kohtuasjade esitajaks olid mõned nende Küprose pankade hoiustajad, kus kohaldati 2013. aasta kriisilahendusmeetmeid. Apellandid väitsid, et EKP ja Euroopa Komisjon olid asjaomaste kriisilahendusmeetmete kehtestamisel tuginenud oma osalemisele eurorühma koosolekutel ja oma rollile Küprose vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimistel ja vastuvõtmisel.

Esimeses kohtuasjade kogumis[94] taotlesid apellandid eurorühma 25. märtsi 2013. aasta avalduse tühistamist. Avaldus käsitles Küprose finantsabiprogrammi ja eelkõige riigi pangandussektori restruktureerimist. Euroopa Kohus kinnitas Üldkohtu otsust, et vaidlustatud avaldust, mille eurorühm oli teinud, ei saa käsitleda komisjoni ja EKP ühise otsusena. Euroopa Kohus märkis ka seda, et pankade restruktureerimiseks vajaliku õigusraamistiku vastuvõtmist Küprose ametiasutuste poolt ei saa pidada kohustuseks, mis on kehtestatud eurorühma avaldusena esitatud komisjoni ja EKP väidetava ühise otsusega. Seepärast lükati kohtuasjad vastuvõetamatuse tõttu tagasi.

Teises kohtuasjade kogumis[95] taotlesid apellandid hüvitist kahjude eest, mida väidetavalt kannatati seetõttu, et Küprose vastastikuse mõistmise memorandumisse lisati kahe Küprose panga kriisilahendusele viitavad punktid, ja/või nende vaidlustatud punktide tühistamist. Euroopa Kohus tühistas Üldkohtu vastuvõetamatuse määrused, tuginedes sellele, et ELi institutsioonide väidetav õigusvastane tegevus, isegi Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (edaspidi ESMi leping) õigusraamistikus, võib teoreetiliselt tekitada Euroopa Liidule vastutuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 340 lõigete 2 ja 3 alusel. Järeldus tugines Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikest 1 tulenevale Euroopa Komisjoni kohustusele edendada liidu üldisi huve ja teostada järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle ning ESMi lepingu artikli 13 lõigetest 3 ja 4 tulenevale Euroopa Komisjoni kohustusele tagada, et kõik ESMi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid oleksid kooskõlas ELi õigusega. Euroopa Kohus märkis selles asjas, et pidades silmas Euroopa Liidu taotletavat üldiste huvide eesmärki, nimelt eesmärki tagada euroala pangandussüsteemi finantsstabiilsus, ei kujuta Küprose vastastikuse mõistmise memorandumis esitatud kriisilahendusmeetmed lubamatut ja ülemäärast sekkumist apellantide omandiõigusse. Seega ei saanud asuda seisukohale, et Küprose vastastikuse mõistmise memorandumis vaidlusaluste punktide vastuvõtmist lubades aitas Euroopa Komisjon kaasa apellantide omandiõiguse rikkumisele. Seepärast jättis Euroopa Kohus kahju hüvitamise nõuded õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2016. aasta juulis tegi Euroopa Liidu Üldkohus EKP kasuks otsuse tühistamise ja kahjutasude kohtuasjas, mis käsitles teatavaid EKP nõukogu otsuseid seoses Kreeka keskpanga erakorralise likviidsusabi andmisega Kreeka pankadele. Kohtuasjas T-368/15 väitis hageja, et vaidlustatud erakorralise likviidsusabi otsused olid õigusvastased ning „tõid paratamatult kaasa” ajutise pankade sulgemise ja kapitalikontrolli, mille Kreeka ametiasutused kehtestasid 2015. aasta suvel, mis omakorda põhjustas hagejale „tõsist ja korvamatut kahju”. Tühistamisnõude puhul leidis Üldkohus, et nõue, et vaidlustatud erakorralise likviidsusabi otsused peaksid hagejat otse puudutama, ei ole ilmselgelt täidetud, ning jättis seetõttu nõude vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Üldkohus leidis eelkõige, et erakorralise likviidsusabi ülempiiri säilitades ei kehtestatud vaidlustatud otsustega mingil viisil kõnealuseid meetmeid (st kapitalikontrolli), mistõttu oli Kreeka ametiasutustel täielik vabadus võtta muid meetmeid peale kõnealuste meetmete. Üldkohus jättis ka kahjutasu nõude vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2016. aasta mais tegi Üldkohus otsuse apellatsioonkaebuse kohta, mille olid esitanud 150 EKP töötajat (kohtuasi T-129/14 P) Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale kohtuasjas F-15/10, mis käsitles EKP pensionireformi. Pärast ligikaudu kahe aasta pikkust reformiprotsessi külmutas EKP 2009. aasta mais senise pensionilemineku kava (retirement plan), mis oli segasüsteem, ning võttis vastu uue pensionikava (pension scheme), mis koosneb kahest sambast: kindlasummaliste hüvitiste kava ja kindlasummaliste sissemaksete kava. EKP pensionikava kohaselt kogunevad pensioniõigused 1. juunil 2009 alanud teenistusperioodide eest kõikidel töötajatel, sealhulgas nendel, kes on asunud tööle enne reformi jõustumist või reformi jõustumise kuupäeval. Kava kohaldamisel tehti vaid üks erand töötajate suhtes, kes olid 31. mail 2009. aastal 60–65aastased – nende jaoks jäi EKP pensionilemineku kava kehtima nii eelnevate kui ka tulevaste teenistusperioodide kohta. 150 töötaja esitatud apellatsioonkaebuses kritiseeriti kaheksas asjaolus mitut esimese astme kohtu otsuse punkti. Üldkohus kinnitas apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuses Avaliku Teenistuse Kohtu otsust, lükates kõik kaheksa asjaolu tervikuna tagasi ja taaskinnitades seega täielikult EKP pensionireformi õiguspärasust. Reformi elluviimise menetluse kohta leidis Üldkohus, et EKP ei ole rikkunud õiguspärasuse ja õiguskindluse põhimõtteid. Ta kinnitas, et pensionieeskirjade muudatused olid otsustatud pädevust ja menetlust käsitlevate eeskirjadega kooskõlas. Seoses sisuliste küsimustega ajendas see kohtuotsus tegema põhjaliku pensioniõiguste olemuse analüüsi. Üldkohus leidis, et pensioniõigused ei kuulu mõiste „palk” alla direktiivi 91/533[96] tähenduses. Seega ei moodusta need töölepingu lahutamatut osa ning EKP-l on õigus reformida pensionilemineku kava oma töötajate nõusolekuta. Seoses apellantide osutatud omandatud õigusega minna pensionile alates 60. eluaastast hüvitisi vähendamata tuletas Üldkohus meelde väljakujunenud kohtupraktikat, et ametnik saab nõuda omandatud õigust üksnes juhul, kui selle õiguse aluseks olevad asjaolud ilmnesid enne sätete muutmist. Peale selle leidis Üldkohus, et nende töötajate omandatud õigusi, kes olid reformi jõustumise ajaks saanud 60aastaseks, reform ei mõjutanud, arvestades üleminekukorda, mille EKP oli reformipaketi osana ette näinud.

EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse.[97] Kõik EKP arvamused avaldatakse EKP veebilehel. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

EKP võttis 2016. aastal vastu kaheksa arvamust tema pädevusse kuuluvate ELi õigusaktide eelnõude kohta ja 53 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

ELi tasandil on kõige olulisemad EKP vastuvõetud arvamused[98] seotud lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise Euroopa raamistikuga ja kapitalinõuete määruse muudatustega (CON/2016/11), euroala ühtse esindatusega Rahvusvahelises Valuutafondis (CON/2016/22) ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomisega (CON/2016/26).

Paljudel juhtudel konsulteerisid riikide ametiasutused EKPga pangatähtede ja müntide[99], makseskeemide järelevaatamise[100], elektrooniliste väärtpaberite süsteemi[101], kreeditkorralduste ja otsedebiteerimise kohustuslike nõuete[102] ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise[103] teemal.

EKP võttis vastu arvamusi, mis käsitlesid liikmesriikide keskpanku, sealhulgas liikmesriigi keskpanga suhtes kohaldatavaid auditinõudeid[104], liikmesriigi keskpanga aruandluskohustusi riigi parlamendi ees[105], liikmesriigi keskpanga otsuseid tegeva organi toimimist[106], liikmesriigi keskpanga vanemametnike tasu vähendamist[107], äärepoolseimates piirkondades ja ülemereterritooriumidel rahapoliitika operatsioone tegeva üksuse omandamist liikmesriigi keskpanga poolt[108], liikmesriigi keskpanga erakorralise likviidsusabi operatsioone[109], liikmesriigi keskpanga kriisilahendusülesandeid[110], liikmesriigi keskpanga rolli seoses hoiuste tagamise skeemiga[111], liikmesriigi keskpanga järelevalvet makseteenuste osutamise üle[112], kinnisvara omandiõiguse üleandmise asutusi[113] ja tarbijakrediidilepinguid[114], liikmesriigi keskpankade kesksete krediidiregistrite ja pangakontode registrite käitamist[115], finantsstatistika kogumist liikmesriigi keskpanga poolt[116], liikmesriigi keskpanga rolli konkurentsi hindamisel hüpoteeklaenude turul[117], liikmesriigi keskpanga sissemakset Rahvusvahelise Valuutafondi hallatavasse usaldusfondi[118], liikmesriigi keskpanga rolli kindlustuspreemiate maksu aruandluses[119], euroalaväliste liikmesriikide keskpankade rahapoliitika instrumente[120], tasaarvestusõiguste väljajätmist seoses EKPSi keskpankadele tagatiseks antud nõuetega[121] ning liikmesriikide keskpankade emiteeritud meenepangatähti[122].

EKP võttis vastu arvamusi, mis käsitlesid finantseerimisasutuste tegevuse eri tahke[123], sealhulgas krediidiasutuste võlausaldajate nõuete rahuldamisjärke[124], hüpoteeklaenudele muutuvate intressimäärade ülempiiride kehtestamist[125], hoiukontode tasustamist[126], hüpoteegi amortiseerimise nõudeid[127], välisvaluutaga seotud laenude teatavate kursivahede hüvitamist[128], välisvaluutas laenude restruktureerimist[129], ühistupankade reformimist[130], krediidiasutuste omandatava kinnisvara või aktsiakapitali omandamise piiranguid[131], panga järelevalvenõukogu liikmete nimetamist[132], laenumakse ja tulu ning laenu ja väärtuse suhtarvusid[133], viivislaenude väärtpaberistamise tagamise skeemi[134], teatavate finantseerimisasutuste suhtes kohaldatavat maksu[135], kesksete krediidiregistrite toimimist[136] ning riikide hoiuste tagamise skeemide toimimist[137].

EKP võttis vastu ka arvamuse riigi finantsinspektsiooni töötaja rolli kohta EKP järelevalvenõukogus[138].

Riigisiseste õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata kaheksal korral ning mõnda juhtumit loeti selgeks ja oluliseks[139].

Itaalia majandus- ja rahandusministeerium ei konsulteerinud EKPga dekreet-seaduse üle, mis käsitleb kiireloomulisi meetmeid hoiuste kaitsmiseks pangandussektoris ja mille eesmärk on kehtestada õigusraamistik avaliku sektori erakorralise finantsabi pakkumiseks Itaalia pankadele. Kreeka rahandusministeerium ei konsulteerinud EKPga seaduse üle, mis käsitleb elektroonilisi makseid.

Ungari riigimajanduse ministeerium ei konsulteerinud EKPga riiklike elamuühistute seaduse üle[140], mistõttu kerkis küsimus keskpanga sõltumatuse võimaliku rikkumise kohta.

Juhtumid, kus Itaalia, Kreeka ja Ungari jätsid EKPga konsulteerimata, loeti selgeteks, olulisteks ja korduvateks.

Ühtse järelevalvemehhanismiga seotud õiguslik areng

2016. aastal võttis EKP vastu mitu õigusakti, mis käsitlesid tema järelevalveülesannete täitmist. Need avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel. 2016. aastal vastu võetud pangandusjärelevalvealaste õigusaktide loetelu on esitatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2016. aasta aruandes.

Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade ja EKP enda poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Paralleelselt EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib samuti ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et minna mööda aluslepingu artikli 123 keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

2016. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklite 123 ja 124 ning nendega seotud nõukogu määruste sätetest peeti üldiselt kinni.

Seire käigus tehti kindlaks, et 2016. aastal ei olnud kõik ELi liikmesriikide keskpangad kehtestanud avaliku sektori hoiuste suhtes tasustamispoliitikat, mis vastaks täielikult tasustamise piirmääradele. Eelkõige peavad mõned keskpangad tagama, et avaliku sektori hoiuste tasustamise määr ei ületa piirmäära ka siis, kui piirmäär on negatiivne.

EKP leidis, et varahaldusettevõtte MARK Zrt. asutamine ja rahastamine Ungari keskpanga poolt on rahaloomekeelu rikkumine, mis tuleb kõrvaldada.

2016. aasta mais võimaldas Ungari keskpank Ungari investeeringute tagamise skeemil Karrendezesi Alap kasutada kolmekuulist ülemineku-likviidsusvahendit. EKP hinnangul võib see operatsioon olla rahaloomekeeluga vastuolus, sest investeeringute tagamise skeemi lühiajaliseks rahastamiseks leidus ka muid võimalusi, mis ei oleks kaasa toonud Ungari keskpanga rahalist osalust. Sellest juhtumist ei tohiks saada pretsedent.

EKP 2014. ja 2015. aasta aruandes väljendatud kartuste tõttu võetud järelmeetmena on EKP jälginud edasi mitut 2014. ja 2015. aastal Ungari keskpanga käivitatud programmi. Need programmid ei olnud seotud rahapoliitikaga ning võivad olla rahaloomekeeluga vastuolus, sest on võimalik lähtuda vaatenurgast, et Ungari keskpank võtab üle riigi ülesanded või võimaldab riigile muul viisil finantshüvesid. Programmid hõlmasid kinnisvarainvesteeringute oste Ungari keskpanga poolt, finantskirjaoskuse edendamise kava, mida juhiti kuuest sihtasutusest koosneva võrgustiku kaudu, ja nende sihtasutuste investeerimisstrateegiat, Ungari finantsjärelevalveasutuses varem töötanud isikute töölesuunamist Ungari keskpanka, Ungari kunsti- ja kultuuriväärtuste ostu kava ning programmi, millega motiveeriti panku ostma kõlblikke väärtpabereid ja eelkõige riigivõlakirju. Programmide rohkust, ulatust ja mahtu arvestades jälgib EKP neid operatsioone endiselt hoolikalt, et ära hoida vastuolud rahaloome ja eesõigustega seotud keeldudega. Samuti peaks Ungari keskpank tagama, et keskpanga vahendeid, mille ta on sihtasutuste võrgustikule eraldanud, ei kasutataks otse ega kaude riigi rahastamise eesmärgil. Peale selle jälgib EKP ka edaspidi Ungari keskpanga seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Ungari keskpank ostis 2015. aasta novembris Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitada rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2016. aasta jooksul, eelkõige pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu, on samm nende varade täieliku võõrandamise poole, nagu on ette nähtud. Samas leevendaks ambitsioonikam müügikava püsivaid tõsiseid rahaloomeprobleeme veelgi.

Suhted rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil

Euroopa suhted

EKP oli ka 2016. aastal tihedas dialoogis Euroopa institutsioonide ja foorumitega, eelkõige Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, ECOFINi nõukogu, eurorühma ja Euroopa Komisjoniga. Aasta jooksul astuti edasisi samme pangandusliidu lõpuleviimiseks ja euroala finantssektori jätkuvaks parandamiseks. Eurorühma ja ECOFINi nõukogu koosolekutel, millest võtsid osa EKP president ja teised EKP juhatuse liikmed, olid päevakorras ka euroala majanduslik olukord ja Kreeka makromajandusliku kohandamise programm. Euroopa majanduskasvu taastamiseks vajaliku ühtse eelarve-, finants- ja struktuuripoliitika strateegia loomine oli kõne all Euroopa Ülemkogu koosolekutel, kus osales ka EKP president.

Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

Jätkus töö majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks kooskõlas tegevuskavaga, mis oli kehtestatud 2015. aastal viie ELi juhi aruandes „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”.

Edusamme tehti pangandusliiduga, rakendades pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning hoiuste tagamise skeemi direktiivi. Kogu aasta vältel toetas EKP endiselt otsustavaid samme pangandusliidu lõpuleviimiseks, eelkõige tehniliste arutelude käigus, mille eesmärk oli luua ühtse kriisilahendusfondi ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi jaoks ühine usaldusväärne kaitsemehhanism. Pangandusliidu kõrval võib finantssüsteemi vastupidavamaks muuta ka Euroopa kapitaliturgude liit, parandades piiriülest riskijagamist ning edendades laialdasemat ja lihtsamat juurdepääsu rahastamisele.

Seoses majanduse juhtimise raamistikuga alustas tööd Euroopa Eelarvenõukogu. Edaspidi tuleb tugevdada Euroopa Eelarvenõukogu volitusi ja institutsioonilist sõltumatust, et tal oleks võimalik täita oma tähtsat ülesannet läbipaistvuse suurendamisel ja eelarve-eeskirjade järgimise parandamisel.[141] 20. septembril 2016 andis ELi Nõukogu välja soovituse, milles kutsuti euroala riike üles looma riiklikud tootlikkuse komiteed. Tootlikkuse komiteed peaksid andma uut hoogu struktuurireformide rakendamisele euroala riikides. Nende tõhusus ei sõltu mitte üksnes tehniliste eriteadmiste eeldatavast kõrgest tasemest komiteedes, vaid ka nende täielikust sõltumatusest. Tootlikkuse komiteede töö peaks tagama Euroopa mõõtme piisava arvessevõtmise sellega, et liikmesriikide vahel jagatakse häid tavasid ning liikmesriigi tasandil tootlikkuse küsimusi hinnates ja lahendades rõhutatakse euroala mõõdet.

Peale selle on EKP pidevalt rõhutanud vajadust kehtiva juhtimisraamistiku sätete järjepideva ja põhjaliku kohaldamise järele, kus progress on siiani olnud mitterahuldav. Selle näide on asjaolu, et Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi rakendatakse piiratud ulatuses (vt ka 1. peatüki punkt 1.6) ning stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta.

Eelarve-eeskirjade täielik rakendamine ja majanduspoliitika tõhusam kooskõlastamine on eeltingimused selleks, et tekitada liikmesriikide seas usaldus majandus- ja rahaliidu jätkuvaks süvendamiseks. EKP on rõhutanud ka suveräänsuse suurema jagamise tähtsust keskmises ja pikas ajaplaanis näiteks tõhusama juhtimise abil, nihutades tähelepanu keskme eeskirjadelt institutsioonidele[142].

Samal ajal on Euroopa silmitsi ka majandusvaldkonnast väljapoole jäävate raskustega, eelkõige rände ja julgeoleku vallas. Nende probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja tugevat majandust. Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine on seega oluline jõupingutus Euroopa tugevdamiseks. Eurosüsteem on valmis seda tööd toetama.

Demokraatliku aruandekohustuse täitmine

EKP on sõltumatu institutsioon, mis võib oma volituste piires oma instrumente vajaduse korral täiesti sõltumatult kasutada. Selle sõltumatusega kaasneb vältimatu aruandekohustus ning Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt vastutab EKP eelkõige Euroopa Parlamendi ehk ELi kodanike valitud esindajate kogu ees.

2016. aastal osales EKP president Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni neljal korralisel kuulamisel.[143] Kuulamistel pöörasid Euroopa Parlamendi liikmed erilist tähelepanu EKP rahapoliitikale, finantssektori poliitikasuundadele, makromajanduslikele kohandamisprogrammidele ja euroala juhtimise reformile (vt joonis 36).

Joonis 36

Majandus- ja rahanduskomisjoni korralistel kuulamistel esitatud küsimuste teemad

(protsentides)

Allikas: EKP.

2016. aastal otsustas EKP avaldada esimest korda oma tagasiside Euroopa Parlamendilt eelmise aasta aruande heakskiitmise raames saadud teabe kohta, reageerides Euroopa Parlamendi resolutsioonis antud soovitusele aruandekohustuse edasise edendamise eesmärgil.[144] Seda tagasisidet anti varem üksnes Euroopa Parlamendi liikmetele koos aastaaruandega.

Tabel 3

Euroopa Parlamendi 2016. aasta kuulamiste ülevaade

Allikas: EKP.

EKP täidab oma aruandekohustusi ka korrapärase aruandluse kaudu ja Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele vastates. Vastused küsimustele, mida EKP president 2016. aastal kirja teel sai, on avaldatud EKP veebilehel.[145] Enamik küsimusi keskendus EKP mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete rakendamisele, majandusväljavaatele ja makromajanduslikele kohandamisprogrammidele.

Nagu varemgi, andis EKP panuse Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu aruteludesse oma pädevusvaldkondadesse kuuluvate õigusaktide ettepanekute teemal. Väljaspool aruandlusraamistikku osalesid teised EKP esindajad majandus- ja rahanduskomisjoni ees avalikel koosolekutel, et pidada tehnilisi arutelusid EKP spetsialiseerumisvaldkondade ja ülesannetega seotud teemadel.

Samuti vastutab EKP oma pangandusjärelevalvetegevuse eest nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi Nõukogu ees.[146] Täpsemalt vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevast 2016. aasta aruandest.

Rahvusvahelised suhted

Keerulises rahvusvahelises keskkonnas osales EKP rahvusvaheliste foorumite aruteludel, kogus teavet ja selgitas enda poliitikat, tugevdades nõnda sidemeid peamiste rahvusvaheliste partneritega. Aastal, mil maailma rahandusasutused majanduse alanud elavnemist endiselt toetasid, oli see eriti tähtis.

G20

Ikka veel aeglast üleilmse majanduse elavnemist arvestades keskendus G20 eesistujariik Hiina üleilmse kasvu edendamisele ning oli edukas, rõhutades struktuurireformide rolli eelarve- ja rahapoliitika täiendajana selle eesmärgi saavutamisel. Peale selle laiendas G20 eesistujariik majanduskasvu edendajaid käsitlevat arutelu, lisades sinna innovatsiooni ja digiteerimise. G20 kehtestas ka uusi meetmed, et võimaldada struktuurireformide paremat vastastikust hindamist oma täiustatud struktuurireformikava alusel. Süvenevat üleilmastumisvastast meeleolu arvestades keskendus G20 rohkem ebavõrdsusele ja kaasatusele ning julgustas ka tegema edusamme õiglasema üleilmse maksukeskkonna poole, pöörates nüüd tähelepanu tegelikele tulusaajatele ja sellele, kuidas tulla toime koostööd mitte tegevate maksujurisdiktsioonidega. G20 riikide rahandusministrid ja keskpankade presidendid, kelle koosolekutel EKP president osaleb, kohustusid pidama põhjalikke arutelusid valuutaturgude üle ning hoiduma kaubandus- ja investeerimispoliitikas igasugusest protektsionismist. Samuti on viimase aja terrorirünnakuid arvestades suurendatud jõupingutusi võitlemaks terrorismi rahastamisega. Toetati finantsvaldkonda reguleeriva raamistiku põhielementide valmimist, pöörates tähelepanu finantssektori kokkulepitud reformikava õigeaegsele, täielikule ja järjepidevale rakendamisele. Hangzhou tippkohtumisel innustasid G20 riikide juhid tegema edusamme keskkonnahoidliku rahastamise edendamisel ning rahvusvahelise finantsarhitektuuri arutelude käigus Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikute (SDR) ulatuslikuma kasutamise uurimisel, Pariisi klubi liikmesuse laiendamisel ning uute ja olemasolevate mitmepoolsete arengupankade rolli toetamisel.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP edendas jätkuvalt Euroopa ühiseid seisukohti Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) peetavatel aruteludel, mis käsitlevad fondi poliitikat ja rahvusvahelist finantsarhitektuuri üldisemalt. Mis puudutab IMFi juhtimist, siis hakkas 2016. aasta alguses kehtima ulatuslik 2010. aasta kvootide ja juhtimise reform, mille IMFi liikmete nõuetekohane enamus oli ratifitseerinud. See tõi kaasa rohkem kui 6% kvoodile vastavate osaluste nihkumise dünaamilistesse tärkava turumajandusega ja arenguriikidesse, kajastades paremini nende suuremat rolli maailmamajanduses. Selle reformipaketi raames kohustusid arenenud Euroopa riigid vähendama oma ühist esindust nõukogus kahe koha võrra.

Joonis 37

IMFi kvootide jagunemine enne ja pärast 2010. aasta reformi

(miljonites SDRides)

Allikad: IMF ja EKP ekspertide arvutused.

EKP toetab tugevat, kvoodipõhist ja asjakohaselt rahastatud IMFi, mille koht on rahvusvahelise rahasüsteemi keskmes, kus ta annab olulise panuse üleilmsesse majandus- ja finantsstabiilsusse. ELi liikmesriikide toetusel kahekordistusid IMFi kvoodile vastavad koguressursid 2016. aastal 477 miljardi SDRini. IMFi liikmed, sealhulgas mitu ELi liikmesriiki, kohustusid eraldama ka ligikaudu 260 miljardit SDRi selleks, et tagada fondile jätkuv kahepoolsete laenude kättesaadavus tugevdatud juhtimisraamistiku alusel. Kvootide viieteistkümnenda üldise ülevaatamise arutelude ajakava muudeti, et viia ülevaatamine lõpule hiljemalt 2019. aasta aastakohtumiste ajaks.

Kuna on väga oluline, et IMFi laenuandmispoliitika jääks vastavusse fondi liikmete vajadustega, analüüsis IMF üleilmse finantsturvalisuse võrgu piisavust, sealhulgas selle katvust ja kättesaadavust ning kriisiennetuse ja -lahenduse instrumentide tagamise kulusid.

Pärast mõnes euroala riigis läbi elatud kriisi ning neile riikidele mõeldud ELi-IMFi laenuandmis- ja kohandamisprogramme avaldas IMFi sõltumatu hindamisasutus (IEO) põhjaliku aruande, mis käsitles fondi rolli nende kriiside ajal ning fondi osalemist Kreeka, Iirimaa ja Portugali finantsabiprogrammides. Ehkki aruanne keskendus üldjoontes IMFi otsustusprotsessile, sisaldas see ka mõningaid arutelusid majandusteemade, näiteks kriisi põhjuste ning poliitiliste tingimuste laadi ja asjakohasuse üle.

Tehniline koostöö

EKP laiendas oma tehnilist koostööd ELi-väliste riikide keskpankadega, et toetada usaldusväärseid keskpangandustavasid ning seeläbi aidata suurendada üleilmset rahapoliitilist ja finantsstabiilsust. Koostöö kajastab EKP kui olulise keskpanga rolli maailmamajanduses. EKP jätkas koostööd G20 tärkava turumajandusega riikide (nt India ja Türgi) keskpankadega, et jagada tehnilisi eriteadmisi ja häid tavasid. 2016. aastal sõlmiti uus vastastikuse mõistmise memorandum Brasiilia keskpangaga. See on alus tihedamale koostööle ning keskendub peamistele keskpanganduse teemadele nagu rahapoliitika, finantsstabiilsus ja pangandusjärelevalve. Tugevam koostöö rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega toetas EKP suhtlemist üldsusega Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.

EKP koostöö keskpankadega riikides, kellel on Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade, jätkus eelkõige piirkondliku seminarisarja kaudu. Teemaüritustel käsitleti institutsioonilisi probleeme ELiga ühinemise kontekstis, makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet ning keskpanga sõltumatust kui majanduse hea juhtimise põhielementi. Tehniline koostöö ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide keskpankadega toimub tihedates sidemetes ELi liikmesriikide keskpankadega ning täiendab EKP korrapärast seiret ning majandus- ja finantsarengu analüüsi seoses nende riikidega, samuti poliitilist dialoogi nende keskpankadega.

Infokast 9 Brexit – tagajärjed ja väljavaade

23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis rahvahääletus ELi liikmesuse üle. 51,9% suurune enamus hääletas selle poolt, et Ühendkuningriik lahkuks Euroopa Liidust. Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt alustatakse siis, kui Ühendkuningriik teatab Euroopa Ülemkogule ametlikult oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu üle. Praegu valitseb Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevase majandusliku suhte ümber suur ebakindlus.[147]

Rahvahääletusele vahetult järgnenud aega iseloomustas suurem ebakindlus, volatiilsuse lühiajaline kasv ja naelsterlingi järsk odavnemine. Euroala elas suurema ebakindluse ja volatiilsuse üle julgustava vastupidavusega tänu keskpankade ja järelevalveasutuste ettevalmistustele (sealhulgas keskpanga likviidsuse kaitse korrale ning järelevalveasutuste ja pankade koostööle likviidsuse, rahastamise ja operatsiooniriskide valdkonnas) ning tugevdatud õigusraamistikule.[148] Ehkki suurest ülemäärasest likviidsusest tingituna oli ebatõenäoline, et EKP oleks pidanud tuginema hädaolukorra lahendamise meetmetele, tagati – nagu on märgitud EKP 24. juuni 2016. aasta pressiteates – võimalus pakkuda vajaduse korral lisalikviidsust, sealhulgas Inglismaa keskpangaga sõlmitud alaliste vahetuslepingute kaudu. Peale selle oli EKP pangandusjärelevalve olnud enne rahvahääletust tihedas kontaktis kõige suuremas ohus pankadega, tagamaks, et nad jälgivad hoolikalt riske ja valmistuvad rahvahääletuse võimalikeks tulemusteks.

Edaspidi on rahvahääletuse tulemuse täpseid majanduslikke tagajärgi keeruline ette näha. Need sõltuvad eelkõige Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi eelseisvate läbirääkimiste ajakavast, edenemisest ja lõpptulemusest. Rahvahääletuse tulemuse mõju euroala majanduse väljavaatele on analüüsitud EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates ja EKP majandusülevaate infokastis, mille kohaselt on lühikese aja jooksul avaldunud euroala majandustegevusele üksnes piiratud mõju. Peale selle hõlmas EKP 2016. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaade rahvahääletuse tulemusega seotud finantsstabiilsuse tahke. Selles leiti, et enamik turusegmente, mida Ühendkuningriigi rahvahääletusele järgnenud ebastabiilsus mõjutas, taastus suuremast osast kahjudest kiiresti.

EKP president selgitas EKP hinnangut Ühendkuningriigi EList lahkumise võimalikule mõjule mitmel korral ka Euroopa Parlamendis, näiteks 26. septembril 2016 ja 28. novembril 2016. EKP rõhutas neil esinemistel ühtse turu eeliseid nii euroala kui ka Ühendkuningriigi jaoks. Olenemata sellest, milliseks kujuneb Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhe, on kindlasti vaja, et püsiks ühtse turu terviklikkus ning eeskirjade ja nende jõustamise ühetaolisus. Septembris Bratislavas toimunud mitteametlikul kohtumisel arutasid 27 ELi liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid esimest korda oma ühist tulevikku pärast Ühendkuningriigi eeldatavat lahkumist. Et reageerida kodanike praegustele kartustele, leppisid nad kokku tegevuskava, lahendamaks ühiseid probleeme seoses rände, terrorismi ning majandusliku ja sotsiaalse ebaturvalisusega. EKP rõhutas korduvalt, et neis valdkondades Euroopa suutlikkuse parandamiseks vajab Euroopa projekt kindlamat majanduslikku alust.

Avalikud suhted

EKP poliitika selgitamine Euroopa kodanikele

Avatud ja läbipaistev suhtlus toetab keskpanga poliitika tõhusust. See võimaldab pangal hoida üldsust ja finantsturge kursis oma eesmärkide ja ülesannetega, selgitada oma tegevuse tagamaid ning seega kujundada nende ootusi. EKP-l on pikaajaline avatud suhtlemise traditsioon ning 2016. aastal jätkas ta oma kommunikatsiooni edendamist eelkõige sellega, et täiustas veelgi üldsusega suhtlemist ja digikommunikatsiooni.

Üldsusega suhtlemine

2016. aastal arendas EKP edasi oma algatusi, mille mõte on suhelda üldsusega, et parandada arusaamist EKP poliitikast ja otsustest ning tekitada nõnda suurem usaldus euroala kodanike seas.

EKP võttis Frankfurdis vastu 522 külastajaterühma, s.o üle 15 000 väliskülastaja 35 riigist. Külastajatele tehti nii üld- kui ka sihtesitlusi, mis võimaldasid suhelda EKP ekspertidega. Samuti said külastajad giidi juhendamisel tutvuda EKP uue hoonega ning selle kunsti- ja euronäitustega. Alates 2016. aasta juulist on EKP rahva jaoks avatud ka iga kuu esimesel laupäeval. Aasta teisel poolel käis pangas üle 3000 külastaja.

Et selgitada oma ülesandeid euroala noorematele elanikele, korraldas EKP kuuendat korda Generation €uro õpilasauhinna konkursi. Konkurss on panga peamine kanal, mille kaudu suhelda 16–19aastaste õpilaste ja nende õpetajatega. Selle eesmärk on anda neile rohkem teadmisi rahapoliitika ja EKP kohta. Õpilased osalevad rollimängus, kus nad teevad rahapoliitilisi otsuseid, tuginedes oma hinnangule euroala majandusliku ja rahalise olukorra kohta.

EKP keskendus ka noorematele vanuserühmadele. 3. oktoobril 2016 külastas Saksamaa populaarse lastesaate „Die Sendung mit der Maus” teisel avatud uste päeval EKPd koos oma perekonnaga 230 kaheksa- kuni kümneaastast last. Kavasse kuulusid giidiga ringkäik hoones, esitlused, EKP rolli ja ülesannete ning europangatähtede ja -müntide teemalised töötoad, õppemängud ja mitu näitust.

Üldsusega suheldi ka mujal kui Frankfurdis. Näiteks osales EKP koos Iirimaa keskpangaga Iirimaa 2016. aasta künnimeistrivõistlusel, mis on Euroopa suurim välinäitus ja põllumajandusmess.

Ulatuslikum digiteerimine

EKP on hakanud tegema veelgi suuremaid jõupingutusi digisuhtluses, et kohaneda praeguse uudisetarbimisega.

Sisu poolest on EKP püüdnud olla üldsusele aina paremini kättesaadav. Pank suurendab oma otsuste arusaadavust lihtsama keelekasutuse ja digitaalsete suhtluskanalite abil, et selgitada iseenesest üsna tehnilisi mõisteid. Üks selle näide on EKP veebilehe suunaviitade rubriik, mis on kättesaadav mitmes ELi keeles. Digitaalsele keskendumisega on kaasnenud ka infograafika ulatuslikum kasutamine.

Tehnilisest seisukohast on pank oma veebilehti veelgi ajakohastanud. Nii EKP kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu veebileht on tehtud täiesti seadmetundlikuks, nii et veebilehti ja olulisi väljaandeid saab lugeja valitud seadmest olenemata optimaalselt vaadata. Peale selle on EKP rahuldanud suurema nõudluse sündmuste kvaliteetse veebiedastuse järele.

Pank on veelgi rohkem hakanud kasutama sotsiaalmeedia platvorme. EKP Twitteri kontol on praegu enam kui 360 000 jälgijat ning seda kasutatakse väljaannete ja kõnede põhisõnumite esiletoomiseks. 2016. aasta detsembris pidas EKP Twitteris oma esimese otsearutelu, mille käigus vastas Benoît Cœuré üldsuse poolt teemaviitega #askECB esitatud küsimustele, võimaldades seega reaalajas otsesuhtlust. Lisaks kasutab EKP oma YouTube’i kanalit videote ja Flickrit fotode avaldamiseks. EKP-l on ka LinkedIni konto, mille uudisvoo on tellinud ligikaudu 43 000 inimest.

Lisad

Institutsiooniline raamistik

EKP otsuseid tegevad organid ja üldjuhtimine

Eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) juhivad EKP otsuseid tegevad organid: EKP nõukogu ja EKP juhatus. Kuni on Euroopa Liidu liikmesriike, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, tegutseb kolmanda otsustusorganina EKP üldnõukogu. Otsustusorganite tegevust reguleerivad Euroopa Liidu toimimise leping, EKPSi põhikiri ja iga organi kodukord.[149] Eurosüsteemis ja EKPSis tehakse otsuseid tsentraliseeritult. Sellegipoolest tegutsevad EKP ja euroala riikide keskpangad eurosüsteemi ühiste eesmärkide saavutamiseks nii strateegilisel kui ka praktilisel tasandil üheskoos, arvestades nõuetekohaselt EKPSi põhikirjas sätestatud detsentraliseerimispõhimõtet.

EKP pangandusjärelevalvega seotud kohustuste täitmiseks võtab EKP nõukogu vastu õigusaktid, millega kehtestatakse üldraamistik järelevalveotsuste tegemiseks, ning kiidab vastuväidete mitteesitamise menetluse raames heaks järelevalvenõukogu esitatud järelevalveotsuste eelnõud.[150] Üksikasjalikumat teavet EKP järelevalveülesannete kohta leiab EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevast 2016. aasta aruandest.

EKP nõukogu

EKP nõukogu on EKP tähtsaim otsuseid tegev organ. Sinna kuuluvad kõik EKP juhatuse liikmed ja euroala riikide keskpankade presidendid. Nõukogu liikmete hääleõigus roteerub kindla kava kohaselt, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

EKP nõukogu kohtub tavaliselt iga kahe nädala tagant EKP ruumides Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal. 2016. aastal toimus kokku 23 koosolekut. Rahapoliitikat käsitlevad koosolekud toimuvad iga kuue nädala tagant. Nende koosolekute ülevaated avaldatakse üldjuhul neli nädalat pärast koosolekut. Muudel koosolekutel kui rahapoliitikat käsitlevad koosolekud arutab EKP nõukogu peamiselt EKP ja eurosüsteemi muude ülesannete ja kohustustega seotud küsimusi. Et tagada EKP rahapoliitika ja muude ülesannete eraldamine tema järelevalvekohustustest, peab EKP nõukogu järelevalveküsimustes eraldi koosolekuid.

Nõukogu võib teha otsuseid ka kirjaliku menetluse käigus. 2016. aastal viidi läbi üle 1400 kirjaliku menetluse, millest rohkem kui 1000 olid vastuväidete mitteesitamise menetlused.

EKP nõukogu

Mario Draghi EKP president

Vítor Constâncio EKP asepresident

Josef Bonnici Malta keskpanga president (kuni 30. juunini 2016)

Benoît Cœuré EKP juhatuse liige

Carlos Costa Portugali keskpanga president

Chrystalla Georghadji Küprose keskpanga president

Ardo Hansson Eesti Panga president

Boštjan Jazbec Sloveenia keskpanga president

Klaas Knot Madalmaade keskpanga president

Philip R. Lane Iirimaa keskpanga president

Sabine Lautenschläger EKP juhatuse liige

Erkki Liikanen Soome keskpanga president

Luis M. Linde Hispaania keskpanga president

Jozef Makúch Slovakkia keskpanga president

Yves Mersch EKP juhatuse liige

Ewald Nowotny Austria keskpanga president

Peter Praet EKP juhatuse liige

Gaston Reinesch Luksemburgi keskpanga president

Ilmārs Rimšēvičs Läti keskpanga president

Jan Smets Belgia keskpanga president

Yannis Stournaras Kreeka keskpanga president

Vitas Vasiliauskas Leedu keskpanga president

Mario Vella Malta keskpanga president (alates 1. juulist 2016)

François Villeroy de Galhau Prantsusmaa keskpanga president

Ignazio Visco Itaalia keskpanga president

Jens Weidmann Saksamaa keskpanga president

Esireas (vasakult): Yannis Stournaras, Carlos Costa, Ewald Nowotny, Vítor Constâncio, Mario Draghi, Sabine Lautenschläger, Benoît Cœuré, Chrystalla Georghadji, Philip R. Lane, Yves Mersch

Keskmises reas (vasakult): Ilmārs Rimšēvičs, François Villeroy de Galhau, Jens Weidmann, Erkki Liikanen, Jozef Makúch, Ignazio Visco

Tagareas (vasakult): Gaston Reinesch, Boštjan Jazbec, Ardo Hansson, Klaas Knot, Jan Smets, Peter Praet, Vitas Vasiliauskas

Märkus. Fotolt puuduvad Luis M. Linde ja Mario Vella.

EKP juhatus

EKP juhatusse kuuluvad EKP president ja asepresident ning veel neli liiget, kelle on ametisse nimetanud Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast nõupidamist Euroopa Parlamendi ja EKPga. Juhatus vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest: EKP nõukogu koosolekute ettevalmistamine, euroala rahapoliitika elluviimine kooskõlas EKP nõukogu kindlaks määratud suuniste ja vastu võetud otsustega ning EKP igapäevase tegevuse juhtimine.

EKP juhatus

Mario Draghi EKP president

Vítor Constâncio EKP asepresident

Benoît Cœuré EKP juhatuse liige

Sabine Lautenschläger EKP juhatuse liige

Yves Mersch EKP juhatuse liige

Peter Praet EKP juhatuse liige

Esireas (vasakult): Sabine Lautenschläger, Mario Draghi, Vítor Constâncio

Tagareas (vasakult): Yves Mersch, Peter Praet, Benoît Cœuré

EKP üldnõukogu

EKP üldnõukogusse kuuluvad EKP president ja asepresident ning kõigi 28 liikmesriigi keskpanga presidendid. Muu hulgas abistab EKP üldnõukogu EKPd nõuandeülesannete, statistilise teabe kogumise, liikmesriikide keskpankade tehtud operatsioone käsitleva aruandluse ja arvepidamise standardimiseks vajalike eeskirjade kehtestamise, muude kui aluslepingus sätestatud meetmete võtmise eest seoses EKP kapitali märkimiseks vajaliku aluse kehtestamisega ning EKP töötajate töötingimuste sätestamise eest.

EKP üldnõukogu

Mario Draghi EKP president

Vítor Constâncio EKP asepresident

Marek Belka Poola keskpanga president (kuni 20. juunini 2016)

Josef Bonnici Malta keskpanga president (kuni 30. juunini 2016)

Mark Carney Inglismaa keskpanga president

Carlos Costa Portugali keskpanga president

Chrystalla Georghadji Küprose keskpanga president

Adam Glapiński Poola keskpanga president (alates 21. juunist 2016)

Ardo Hansson Eesti Panga president

Stefan Ingves Rootsi keskpanga president

Mugur Constantin Isărescu Rumeenia keskpanga president

Boštjan Jazbec Sloveenia keskpanga president

Klaas Knot Madalmaade keskpanga president

Philip R. Lane Iirimaa keskpanga president

Erkki Liikanen Soome keskpanga president

Luis M. Linde Hispaania keskpanga president

Jozef Makúch Slovakkia keskpanga president

György Matolcsy Ungari keskpanga president

Ewald Nowotny Austria keskpanga president

Dimitar Radev Bulgaaria keskpanga president

Gaston Reinesch Luksemburgi keskpanga president

Ilmārs Rimšēvičs Läti keskpanga president

Lars Rohde Taani keskpanga president

Jiří Rusnok Tšehhi keskpanga president (alates 1. juulist 2016)

Miroslav Singer Tšehhi keskpanga president (kuni 30. juunini 2016)

Jan Smets Belgia keskpanga president

Yannis Stournaras Kreeka keskpanga president

Vitas Vasiliauskas Leedu keskpanga president

Mario Vella Malta keskpanga president (alates 1. juulist 2016)

François Villeroy de Galhau Prantsusmaa keskpanga president

Ignazio Visco Itaalia keskpanga president

Boris Vujčić Horvaatia keskpanga president

Jens Weidmann Saksamaa keskpanga president

Esireas (vasakult): Yannis Stournaras, Carlos Costa, Ewald Nowotny, Vítor Constâncio, Mario Draghi, Mark Carney, Chrystalla Georghadji, Philip R. Lane

Keskmises reas (vasakult): Ilmārs Rimšēvičs, François Villeroy de Galhau, Jens Weidmann, Erkki Liikanen, Ignazio Visco

Tagareas (vasakult): Gaston Reinesch, Boštjan Jazbec, Lars Rohde, Ardo Hansson, Klaas Knot, Jan Smets, Jozef Makúch, Vitas Vasiliauskas, Dimitar Radev

Märkus. Fotolt puuduvad Adam Glapiński, Stefan Ingves, Mugur Constantin Isărescu, Luis M. Linde, György Matolcsy, Jiří Rusnok, Boris Vujčić ja Mario Vella.

Üldjuhtimine

Lisaks otsustusorganitele hõlmab EKP üldjuhtimise struktuur kaht kõrgetasemelist komiteed – EKP auditikomiteed ja EKP eetikakomiteed – ning mitut muud välist ja sisemist kontrollitasandit. Seda täiendavad eetikaraamistik, EKP otsus[151], milles sätestatakse pettusevastase uurimise tingimused, ning EKP dokumentidele üldsuse juurdepääsu eeskirjad. Pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist on üldjuhtimise küsimused muutunud EKP jaoks veelgi olulisemaks.

EKP auditikomitee

EKP auditikomitee toetab EKP nõukogu, andes nõu ja väljendades arvamusi seoses i) finantsteabe õigsusega, ii) sisekontrollisüsteemide järelevaatamisega, iii) vastavusega kehtivatele õigusnormidele, eeskirjadele ja tegevusjuhistele ning iv) auditifunktsioonide toimimisega. Auditikomitee volitused on avaldatud EKP veebilehel. Auditikomitee esimees on Erkki Liikanen ja 2016. aastal kuulusid auditikomiteesse veel neli liiget: Vítor Constâncio, Josef Bonnici[152], Patrick Honohan ja Ewald Nowotny.

EKP eetikakomitee

Et tagada EKP otsustusprotsessides osalevate organite tegevusjuhiste nõuetekohane ja ühtne rakendamine, annab eetikakomitee EKP nõukogu, EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele nõu ja suuniseid eetikaküsimustes. Auditikomitee volitused on avaldatud EKP veebilehel. Eetikakomitee esimees on Jean-Claude Trichet ja eetikakomiteesse kuulub veel kaks välisliiget: Patrick Honohan[153] ja Klaus Liebscher.

Välised ja sisemised kontrollitasandid

Välised kontrollitasandid

EKPSi põhikirjas nähakse ette kaks välist kontrollitasandit. Need on välisaudiitor, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks rotatsiooni korras ja kes auditeerib EKP raamatupidamise aastaaruannet, ning Euroopa Kontrollikoda, kes kontrollib EKP juhtimise tulemuslikkust.

Sisemised kontrollitasandid

EKP on kasutusele võtnud sisekontrolli mudeli, mis koosneb kolmest tasandist: i) üldjuhtimise kontroll, ii) mitmesugused riskide järelevalve ja vastavuskontrolliga seotud funktsioonid, iii) sõltumatu audiitori hinnang.

EKP sisekontrolli struktuuri aluseks on funktsionaalne põhimõte, st organisatsiooni iga üksus (talitus, osakond, direktoraat, peadirektoraat) vastutab oma riskide juhtimise ning tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise eest eelkõige ise.

Järelevalvefunktsioonid hõlmavad finants- ja operatsiooniriskide, aga ka maine- ja käitumisriskide piisavaks ohjeldamiseks vajalikke seiremehhanisme ja tõhusaid menetlusi. Neid teise tasandi kontrolliülesandeid täidavad EKP sisefunktsioonid (eelarve- ja kontrollifunktsioon, operatsiooni- ja finantsriskide juhtimise funktsioon, pangandusjärelevalve kvaliteedi tagamise funktsioon ja vastavuskontrolli funktsioon) ja/või olenevalt vajadusest eurosüsteemi/EKPSi komiteed (nt organisatsioonilise arengu komitee, riskijuhtimise komitee või eelarvekomitee).

Lisaks sellele ning EKP sisekontrolli struktuurist ja riskide jälgimisest sõltumata teeb EKP siseauditi funktsioon EKP juhatuse otsesel vastutusel auditeid kooskõlas EKP auditieeskirjaga. EKP siseauditeerimine on kooskõlas siseaudiitorite instituudi (Institute of Internal Auditors) rahvusvaheliste siseauditi kutsestandarditega. Peale selle toetab eurosüsteemi/EKPSi ja ühtset järelevalvemehhanismi nende eesmärkide saavutamisel siseaudiitorite komitee, kuhu kuuluvad EKP, liikmesriikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste siseauditieksperdid.

EKP eetikaraamistik

EKP eetikaraamistiku moodustavad EKP nõukogu liikmete tegevusjuhis, EKP juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks, järelevalvenõukogu liikmete käitumisjuhend ja EKP ametieeskirjad. Eetikaraamistikus on sätestatud eetikaeeskirjad ja juhtpõhimõtted, mis tagavad EKP ülesannete täitmisel suurima usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse. See hõlmab muu hulgas üksikasjalikke sätteid, mis käsitlevad võimalike huvide konfliktide ärahoidmist ja juhtimist; eraõiguslike rahastamistehingutega seotud piiranguid, aruandekohustusi ja jälgimiskava; järgneva ametialase tegevusega seotud vaheperioodi eeskirju ning üksikasjalikke eeskirju välise tegevuse ja väliste isikutega suhtlemise kohta.

Pettuse- ja rahapesuvastased meetmed

Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu võtsid 1999. aastal vastu määruse,[154] milles nähakse muu hulgas ette, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib pettusekahtluse korral ELi institutsioonides, asutustes, ametites ja ametkondades läbi viia sisejuurdluse. EKP nõukogu kinnitas 2004. aastal õigusraamistiku, mis käsitleb tingimusi, mille kohaselt OLAF viib Euroopa Keskpangas läbi uurimisi pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, ning vaatas selle 2016. aastal läbi.[155] Lisaks seati 2007. aastal sisse EKP-sisesed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased tegevuskavad. Neid täiendab EKP-sisene aruandlussüsteem, et tagada kogu asjakohase teabe süsteemne kogumine ja nõuetekohane edastamine juhatusele.

Üldsuse juurdepääs EKP dokumentidele

EKP otsus üldsuse juurdepääsu kohta EKP dokumentidele[156] on kooskõlas teiste ELi institutsioonide ja asutuste eesmärkide ja standarditega, mis käsitlevad nende dokumentide üldkättesaadavust. See suurendab läbipaistvust, arvestades samal ajal EKP ja riikide keskpankade sõltumatust ning tagades teatavate EKP ülesannete täitmisega seotud eriküsimuste konfidentsiaalsuse. Tingituna EKP uutest kohustustest pangandusjärelevalve valdkonnas on märkimisväärselt suurenenud nende taotluste arv ja keerukus, milles kodanikud ja riigiasutused paluvad dokumentidele juurdepääsu.

2016. aasta veebruaris hakkas EKP oma aruandekohustuse ja läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks avaldama kolmekuise viivitusega kõigi juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu esimehe kohtumiste kalendreid.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus

Talitus annab aru otse EKP presidendile ning aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Nii üldise sidususe kui ka EKP üldjuhtimise raamistiku tõhustamise huvides pakub vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ka sekretariaadi teenust EKP auditi- ja eetikakomiteedele ning on kontaktüksuseks Euroopa ombudsmanile ja OLAFile.

Eurosüsteemi/EKPSi komiteed

Eurosüsteemi/EKPSi komiteedel on alati olnud oluline osa EKP otsuseid tegevate organite abistamisel nende ülesannete täitmisel. Nii EKP nõukogu kui ka juhatuse taotlusel on komiteed andnud oma pädevusalade piires eksperdiabi ja hõlbustanud otsuste tegemist. Komiteedesse kuuluvad üldjuhul ainult eurosüsteemi keskpankade eksperdid. Ent nende liikmesriikide keskpangad, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, osalevad komiteede koosolekutel alati, kui neil käsitletakse üldnõukogu pädevusalasse kuuluvaid küsimusi. Peale selle kohtuvad mõned komiteed ühtse järelevalvemehhanismi koosseisus (kuhu kuulub üks keskpanga esindaja ja üks riikliku pädeva asutuse esindaja igast osalevast liikmesriigist), kui nad abistavad EKPd krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud poliitilistes küsimustes. Vajaduse korral võidakse komiteede koosolekutele kutsuda ka teiste pädevate asutuste esindajaid.

Eurosüsteemi/EKPSi komiteed, eelarvekomitee, personalikonverents ja nende esimehed (1. jaanuari 2017. aasta seisuga)

Lisaks tegutseb veel kaks komiteed. EKP eelarvega seotud küsimustes abistab EKP nõukogu eelarvekomitee. Personalikonverents on foorum, kus eurosüsteemi/EKPSi keskpangad vahetavad personalijuhtimisega seotud kogemusi, teadmisi ja teavet.

Organisatsiooniline areng ja personalimuutused

EKP struktuur (1. jaanuari 2017. aasta seisuga)

EKP töötajad

2016. aasta jaanuaris nimetati ametisse tugiteenuste peakoordinaator. See uus ametikoht loodi eesmärgiga veelgi tugevdada EKP tegevusega seotud ja analüütilist pädevust, edendada organisatsioonilist tõhusust ning paremini hõlbustada koostööd ja tugiteenuste suunatust institutsiooni kui terviku vajadustele. Peale selle seadis tugiteenuste peakoordinaator, kelle kohustused hõlmavad haldus- ja infosüsteemide valdkondi, prioriteediks töötada välja terviklikum strateegilise planeerimise protsess, edendades veelgi koostööd enda tegevusvaldkondades ja kõikides teistes tegevusvaldkondades.

Kõikide rahandusega seotud küsimuste eest vastutava uue tegevusvaldkonna loomine 2016. aasta aprillis võimaldas restruktureeritud personaliosakonnal seada tähelepanu keskmesse kvaliteetsete personaliteenuste osutamise, et EKP töötajad saaksid arendada oma potentsiaali tänapäevases ja kiiresti muutuvas organisatsioonistruktuuris. Andekate töötajate ligimeelitamine ja hoidmine ning nende tulemuslikkuse juhtimine on esmatähtis. Peale selle peab EKP personalitalitus eriti oluliseks EKP töötajate tervishoiu ja heaolu tagamist.

2016. aastal loodi alus strateegilise äripartneri funktsiooni edendamisele, et tugevdada EKPs inimeste juhtimist, ja samuti sellele, et võtta personalipoliitika vajadustes arvesse tegevusega seotud nõudeid.

EKP personalivaldkonna 2016. aasta töökavas olid olulisel kohal ka panga suutlikkuse suurendamine selleks, et juhtida talente ja arendada juhioskusi ning tugevdada nii kutse-eetika kui ka organisatsiooni pikaajalise jätkusuutlikkuse head arengut. Erilist tähelepanu pöörati juhioskuste arendamise kava (Leadership Growth Programme) väljatöötamisele – seda hakatakse 2017. ja 2018. aastal sammhaaval rakendama –, nii-öelda eluterve juhtimise kava rakendamisele ning hiljuti loodud EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse toetamisele kohustusliku eetikakoolituse väljatöötamisel.

Peale selle viidi ellu mitu Euroopa pangandusjärelevalve funktsiooni tugevdamiseks tehtud personalialgatust. Nende seas olid kogu süsteemi hõlmava ühtse järelevalvemehhanismi õppekava strateegiline edasiarendamine järelevalvealaseks koolituseks (kus osales üle 1900 inimese), 28 meeskonnatöö tugevdamise ürituse korraldamine, et süvendada riikidevahelist koostööd ühistes järelevalvemeeskondades, ning Euroopa pangandusjärelevalve praktikaprogrammi valitud esimese 33 noore koolilõpetanu edukas lõimimine – programmis osalenud on edukalt läbinud sissejuhatava kava ja koolituse ning asunud tööle riikide pädevates asutustes.

2016. aastal jätkas EKP jõupingutusi soolise mitmekesisuse edendamiseks, eriti juhiametites. Juba 2016. aasta lõpus töötasid naised 27%-l juhtivatest ametikohtadest ja 18%-l kõrgema astme juhtide ametikohtadest ning nüüd püüdleb EKP oma 2017. ja 2019. aasta vahe- ja lõppeesmärkide poole (vt joonis 3). Alates sookvootide sisseseadmisest 2013. aasta juunis ning asjakohase tegevuskava kinnitamisest on soolise mitmekesisuse teema olnud EKPs olulisel kohal. Eesmärk on märgata andekaid naisi ning arendada ja edendada nende oskusi. Lisaks rakendas EKP 2016. aastal veel mõnda mitmekesisuse meedet, mille hulgas olid juhatuse liikme Benoît Cœuré ja tugiteenuste peakoordinaatori pakutav kõrgetasemeline toetus, andekatele naistele mõeldud avatud uste päev, millel keskenduti üliõpilastele, ning EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi mitmekesisusvõrgustiku loomine.

Peale soolise mitmekesisuse on EKP otsustanud edendada kõiki mitmekesisuse tahke, et luua kaasav töökultuur, mis tugineb toetajate, EKP mitmekesisuse saadikute, personalidirektoraadi, laiema juhtkonna ja olemasolevate mitmekesisusvõrgustike (nt naistevõrgustik (Female Network), alternatiivse seksuaalse sättumusega töötajate võrgustik (Rainbow Network) ning EKP rahvuste ja kultuuride rühm (ECB Ethnic and Cultural Group)) ühisele vastutusele.

Joonis 3

Soolise jagunemise tasemed ja eesmärgid EKPs (andmed 31. detsembri 2016. aasta seisuga)

Allikas: EKP.

31. detsembril 2016 oli EKPs täistööajale taandatuna 2898,5 kinnitatud ametikohta võrreldes 2650 ametikohaga 2015. aasta lõpus. EKP oli sõlminud täistööajale taandatuna 3171 lepingut (2015. aasta 31. detsembril 2871 lepingut).[157] 2016. aastal sõlmiti kokku 208 uut tähtajalist lepingut (piiratud tähtajaga või tähtajatuks lepinguks muudetavad). Peale selle sõlmiti 304 lühiajalist lepingut ja pikendati teatud hulka varem sõlmitud lepinguid vähem kui aasta eemal viibivate töötajate asendamiseks. Nagu varasematel aastatel, pakkus EKP ka kogu 2016. aasta jooksul liikmesriikide keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele lühiajalisi töölepinguid kehtivusajaga kuni 36 kuud. 31. detsembri 2016. aasta seisuga täitis EKPs mitmesuguseid tööülesandeid 250 liikmesriikide keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajat (11% rohkem kui 2015. aasta lõpus). 2016. aasta septembris ühines EKP jätkuõpingute programmiga üheteistkümnes, neljateistkümnest osalejast koosnev rühm. 31. detsembril 2016 oli EKPs 320 praktikanti (17% rohkem kui 2015. aastal). Lisaks andis EKP välja viis Wim Duisenbergi teadusstipendiumi juhtivatele majandusteadlastele ning kuus Lamfalussy stipendiumi noorteadlastele.

Ehkki organisatsioon kasvas pisut, lahkus 2016. aastal töölt või jäi pensionile 56 tähtajalise või alalise lepinguga töötajat (2015. aastal 53) ning aasta jooksul lõppes 317 lühiajalist lepingut.

Raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ar2016annualaccounts_et.pdf

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2016

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/eurosystembalancesheet2016.et.pdf

Statistikaosa

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/annrep/ar2016/EN_AR16_STATISTICAL_ANNEX.pdf

Lühendid

Riigid

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CZ

Tšehhi

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

IE

Iirimaa

GR

Kreeka

ES

Hispaania

FR

Prantsusmaa

HR

Horvaatia

IT

Itaalia

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

HU

Ungari

MT

Malta

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

US

Ameerika Ühendriigid

Vastavalt ELi praktikale on ELi riigid käesolevas aruandes loetletud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.

Muud

BIS

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank

DG ECFIN

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

EKP

Euroopa Keskpank

EMI

Euroopa Rahainstituut

EMU

majandus- ja rahaliit

ERM

vahetuskursimehhanism

ESA 95

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 1995

EKPS

Euroopa Keskpankade Süsteem

ESRN

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

EL

Euroopa Liit

EUR

euro

SKP

sisemajanduse koguprodukt

ÜTHI

ühtlustatud tarbijahinnaindeks

ILO

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

IMF

Rahvusvaheline Valuutafond

OECD

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Tabelites kasutatud märgid

„–” andmed puuduvad / andmed ei ole kohaldatavad

„.” andmed ei ole veel kättesaadavad

© Euroopa Keskpank, 2017

Postiaadress 60640 Frankfurt Maini ääres, Saksamaa

Telefon +49 69 13440

Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 10. veebruari 2017. aasta seisuga. Statistikaosas sisalduvad andmed on esitatud 15. märtsi 2017. aasta seisuga.

Fotod Andreas Böttcher

Luis Felipe Torrego

Andreas Varnhorn

ISSN 1830-2955 (html) DOI 10.2866/824411 (html)

ISSN 1830-2955 (pdf) DOI 10.2866/432508 (pdf)

ISBN 978-92-899-2670-6 (html) ELi katalooginumber QB-AA-17-001-ET-Q (html)

ISBN 978-92-899-2651-5 (pdf) ELi katalooginumber QB-AA-17-001-ET-N (pdf)

  1. Lisateabe saamiseks vt US Energy Information Administration’i veebilehte.
  2. Vt ka infokast „Economic developments in the aftermath of the UK referendum on EU membership“, EKP majandusülevaade 7/2016.
  3. Pankade laenutingimuste leevenemise kohta vt 1. peatüki punkt 1.5, kus kirjeldatakse euroala pankade laenutegevuse küsitluse tulemusi.
  4. Vt „The euro area bank lending survey“, EKP, oktoober 2016.
  5. Mittestandardsed rahapoliitilised meetmed on avaldanud pankade kasumlikkusele üksnes piiratud mõju; vt EKP 2016. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaate infokast 4.
  6. Vt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta novembri aruanne „Macroprudential policy issues arising from low interest rates and structural changes in the EU financial system“.
  7. Vt Kok, C., Mirza, H., Móré, C. ja Pancaro, C., „Adapting bank business models: financial stability implications of greater reliance on fee and commission income”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, eriteemaline artikkel C.
  8. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, 3. jagu.
  9. Vt Jappelli, T. ja Pistaferri, L., „Fiscal policy and MPC heterogeneity”, American Economic Journal: Macroeconomics, kd 6, nr 4, 2014, lk 107–136.
  10. Järeldus, et praegust majanduse elavnemist veab peamiselt tarbimine, ei sõltu viisist, kuidas tarbimise roll selles elavnemises kindlaks määratakse. Selle kindlaksmääramise üks meetod lähtub tarbimise osakaalust SKP kogukasvus, teine võrdleb tarbimise kasvumäära SKP kasvumääraga. Selles infokastis kasutatakse esimest meetodit, mistõttu investeeringute suurem tsüklilisus (st suurem kasv majanduse elavnemisel) ei moonuta analüüsi.
  11. Kui kvartaalne tööhõive kasv on tugevas positiivses autokorrelatsioonis (st püsiv), siis kvartaalse palgatõusu autokorrelatsioon on väga nõrk. Ka tööhõive aastakasv on mõnevõrra hoogsam kui aastane palgakasv.
  12. Campbell, J. ja Deaton, A., „Why is consumption so smooth?”, Review of Economic Studies, kd 56, lk 357–373, 1989.
  13. Täiendavate andmete saamiseks vt nt Japelli, T. ja Pistaferri, L., „Fiscal policy and MPC heterogeneity”, American Economic Journal: Macroeconomics, kd 6, nr 4, 2014, lk 107–136; Casado, J.M. ja Cuenca, J.A., „La recuperación del consumo en la UEM”, Boletín Económico, Banco de España, november 2015 ja Banco de España aastaaruanne 2015.
  14. Vt infokast „Naftahind ja euroala energia tarbijahinnad”, EKP majandusülevaade 2/2016.
  15. Vt infokast „Recent wage trends in the euro area”, EKP majandusülevaade 3/2016.
  16. Vt infokast „Mis on põhjustanud euroala SKP deflaatori ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) hiljutise vastassuunalise liikumise?”, EKP majandusülevaade 6/2016.
  17. Tööjõu ühikukulude aastakasv elavnes 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis võrreldes eelneva aastaga, kajastades peamiselt tööviljakuse kasvu aeglustumist. Sellegipoolest jäi tööjõu ühikukulude aastakasv pikaajalisest keskmisest tunduvalt aeglasemaks. Valitseva aeglase inflatsiooni tingimustes pärssis tööjõu ühikukulude kasvu kasumimarginaalide korrigeerimine.
  18. Mudelile lisavad veidi veenvust muu hulgas tagasiulatuva mõjuga komponentidest tuletatud inflatsiooniootused.
  19. Vt artikkel „New evidence on wage adjustment in Europe during the period 2010-13”, EKP majandusülevaade 5/2016, ning Anderton, R. ja Bonthuis, B., „Downward Wage Rigidities in the Euro Area”, Nottinghami Ülikooli globaliseerimise ja majanduspoliitika uuringute keskuse aruteludokumentide seeria, nr 2015/09.
  20. Euroala eelarvepoliitika kurssi käsitletakse artiklis „The euro area fiscal stance”, EKP majandusülevaade 4/2016. Euroala eelarvepoliitika kursi asjakohasuse hindamine ei ole lihtne. Sellisel hindamisel tuleb kaaluda mitmesuguseid eesmärke, näiteks jätkusuutlikkuse ja stabiliseerimise vajadust, ning ühtlasi arvesse võtta mõõtmisprobleeme, eelkõige seoses toodangu lõhega.
  21. Vt artikkel „Government debt reduction strategies in the euro area”, EKP majandusülevaade 3/2016.
  22. Vt „Joint report on health care and long-term care systems and fiscal sustainability”, Institutional Paper 37, Euroopa Komisjon, oktoober 2016.
  23. Vt artikkel „Public Investment in Europe”, EKP majandusülevaade 2/2016.
  24. Vt nt Attinasi, M.-G. jt, „Budget-neutral labour tax wedge reductions: a simulation-based analysis for selected euro area countries”, Saksamaa keskpanga aruteludokument 26/2016.
  25. Kreekas rakendatakse finantsabiprogrammi ning seetõttu ei tehta seal eelarvejärelevalve hindamisi seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega.
  26. Vt infokast „2016. aasta Euroopa poolaasta raames riikidele antud eelarvepoliitilised soovitused”, EKP majandusülevaade 4/2016.
  27. Vt Euroopa Komisjoni kommünikee, 16. november 2016. Komisjoni hinnangu analüüs on toodud infokastis „2017. aasta eelarvekavade ja kogu euroalaeelarveseisundi ülevaatus”, EKP majandusülevaade 8/2016.
  28. Vt eurorühma avaldus, 5. detsember 2016.
  29. Vt nt Masuch, K. jt, „Institutions, public debt and growth in Europe”, EKP teadustoimetis nr 1963, september 2016.
  30. Vt ka artikkel„Increasing resilience and long-term growth: the importance of sound institutions and economic structures for euro area countries and EMU”, EKP majandusülevaade 5/2016.
  31. Vt nt aruanne „Going for Growth Interim Report”, OECD, 2016.
  32. Vt nt infokast „Recent employment dynamics and structural reforms” artiklis „The employment-GDP relationship since the crisis”, EKP majandusülevaade 6/2016, mis näitab, et reforme teostavates riikides suurenes majanduse elavnemise ajal SKP mõju tööhõivele, või infokast „Episodes of unemployment decline in the euro area and the role of structural reforms” artiklis „Increasing resilience and long-term growth: the importance of sound institutions and economic structures for euro area countries and EMU”, EKP majandusülevaade 5/2016, mis näitab, et tööpuuduse vähenemise episoode seostatakse sageli neile eelnenud struktuurireformide perioodiga.
  33. Vt nt Fernández-Villaverde, J., Guerrón-Quintana, P. ja Rubio-Ramírez, J. F., „Supply-Side Policies and the Zero Lower Bound”, IMF Economic Review, kd 62(2), 2014, lk 248–260.
  34. Juncker, J.-C., Tusk, D., Dijsselbloem, J., Draghi, M. ja Schulz, M., „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”, Euroopa Komisjon, juuni 2015.
  35. Vt ka ELi nõukogu järeldused Euroopa investeerimiskava kolmanda samba kohta, milles tuuakse esile mitu investeerimistakistust.
  36. Näitlikustamiseks esitatakse ülevaade mõne konkreetse valdkonna näitajatest, mida käsitleti Maailmapanga aruandes „Doing Business 2017”. Sarnased järeldused saab teha ka mitmesuguste muude näitajate põhjal (nt OECD valdkondliku reguleerimise näitajad või Maailma Majandusfoorumi üleilmse konkurentsivõime näitajad).
  37. Vt ka artikkel „Structural indicators of the euro area business environment”, EKP majandusülevaade 8/2016.
  38. EKP nõukogu otsustas ka langetada põhilise refinantseerimisoperatsiooni ja laenamise püsivõimaluse intressimäärasid 5 baaspunkti võrra (vastavalt 0%ni ja 0,25%ni).
  39. Erinevalt TLTRO esimesest seeriast ei kehtestatud TLTRO-II puhul ennetähtaegse tagasimaksmise kohustust. Lisateabe saamiseks vt otsuse (EL) 2016/810 I lisa ja 10. märtsi 2016. aasta pressiteade TLTRO-II kohta.
  40. Ettevõtlussektori väärtpaberite kõlblikkus nende ostmiseks ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames määratakse kindlaks eurosüsteemi tagatisvarade raamistiku ja ettevõtete (v.a pangad) konkreetsete määratluste alusel. Lisateabe saamiseks vt otsus (EL) 2016/948.
  41. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raamistikku lisati mitu keskpankadepoolse rahastamise keeluga seotud turvameedet. Näiteks kehtestati piirang, et riigi osalusega äriühingutena liigitatavate üksuste emiteeritud võlainstrumente võib osta ainult järelturult.
  42. 2015. aasta detsembris oli EKP nõukogu teinud otsuse hakata reinvesteerima varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid väärtpaberite tähtpäevumisel. Seda tehakse niikaua, kui see on vajalik. Vt sissejuhatav kõne EKP 2015. aasta detsembri pressikonverentsil.
  43. Samal ajal muudeti tõhususe suurendamise eesmärgil väärtpaberilaenuraamistikke. Vt 8. detsembri 2016. aasta pressiteade.
  44. Madalate intressimäärade põhitegurite kohta lisateabe saamiseks vt infokast „Miks on intressimäärad nii madalad?”, EKP aastaaruanne 2015.
  45. Vt ka Mario Draghi kõne „Stability, equity and monetary policy”, 2. DIWi Euroopat käsitlev loeng, Deutsche Institut für Wirtschaftsforschung (DIW), Berliin, 25. oktoober 2016.
  46. Intressimäärade muutuste mõju avaldub eri kiirusega olenevalt vara või kohustuse tähtpäevast. Arvutused põhinevad sektori kontodelt tulenenud tegelikel intressivoogudel, mis kaudselt kajastavad sektori bilansside tähtajastruktuuri.
  47. Puhas finantstulu on kodumajapidamiste tulu finantsinvesteeringutelt (intressid ja dividendid), millest on maha arvatud nende laenumaksete kogusumma.
  48. Vt Adam, K. ja Tzamourani, P., „Distributional consequences of asset price inflation in the euro area”, European Economic Review, kd 89, 2016, lk 172–192.
  49. Simulatsioonis eeldatakse, et jõukuse eri komponentide muutumist ajavahemikus 2014. aasta keskpaigast kuni 2016. aasta keskpaigani mõjutasid riigile omased muutused eluaseme-, aktsia- ja võlakirjahindades. Seejärel tuuakse esile mõju üksikute kodumajapidamiste netojõukuse muutumisele, mis sõltub iga vara osakaalust igas kodumajapidamises.
  50. Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususe SKPga kaalutud keskmine on alates 2014. aasta keskpaigast vähenenud ligikaudu 90 baaspunkti võrra. Üldine langussuundumus katkes 2016. aasta lõpu poole, kui riigivõlakirjade tulusus asus järgima suurenenud poliitilise ebakindluse tingimustes üleilmselt järsenenud suundumust.
  51. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide esimene seeria (TLTRO-I) kuulutati välja 5. juunil 2014 ja teine seeria (TLTRO-II) 10. märtsil 2016. Lisateabe saamiseks TLTRO-I kohta vt pressiteade ja TLTRO-II kohta vt 1. peatüki punkt 2.1.
  52. 2016. aastal asendati 333 miljardi euro väärtuses TLTRO-I vahendeid TLTRO-II vahenditega. Esimesed kolm TLTRO-II operatsiooni tagasid rahastamiskulude alanemise hinnanguliselt 11 baaspunkti võrra.
  53. Kava kohaselt tuli TLTRO-II operatsioonid teha 2016. aasta juunis, septembris ja detsembris ning 2017. aasta märtsis. Viimane operatsioon tähtpäevub seega 2021. aasta märtsis.
  54. Vt „Survey on the Access to Finance of Enterprises in the euro area – April to September 2016”, EKP, november 2016.
  55. Eelkõige saadi pankadelt pidevalt kinnitust, et suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär on aidanud laenutingimusi soodsamaks muuta. Euroala pankade laenutegevuse 2016. aasta juuli küsitlus sisaldas konkreetseid küsimusi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide mõju kohta. Euroala pankade laenutegevuse 2016. aasta oktoobri küsitlus sisaldas konkreetseid küsimusi varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivse intressimäära mõju kohta laenutingimustele ja -mahtudele.
  56. Empiirilised andmed näitavad, et enamik sellest vähenemisest oli tingitud ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava käivitamisest. Vt infokast „The corporate bond market and the ECB’s corporate sector purchase programme”, EKP majandusülevaade 5/2016.
  57. Eelkõige EKP suunis varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2014/9) ja netofinantsvarade kokkulepe.
  58. Vastaspoolte reservihoiused hõlmavad arvelduskontosid ja hoiustamise püsivõimaluse saldosid riikide keskpankades ning – ajal, mil eurosüsteem tegi selliseid operatsioone – rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid tähtajalisi hoiuseid.
  59. Varaostukava raames omandatud varade teave on kättesaadav EKP veebilehel https://www.ecb.europa.eu/mopo/implement/omt/html/index.en.html.
  60. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2016, ja EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016.
  61. Vt Fell, J., Grodzicki, M., Martin, R. ja O’Brien, E., „Addressing market failures in the resolution of non-performing loans in the euro area”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, eriteemaline artikkel B.
  62. Vt EKP aruanne „Report on financial structures”, oktoober 2016.
  63. Vt Kok, C., Moré, C. ja Petrescu, M., „Recent trends in euro area banks’ business models and implications for banking sector stability”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2016, eriteemaline artikkel C.
  64. Vt Kok, C., Mirza, H., Móré, C. ja Pancaro, C., „Adapting bank business models: financial stability implications of greater reliance on fee and commission income”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, eriteemaline artikkel C.
  65. Vt Franch, F. ja Żochowski, D., „A statistical approach to classify euro area banks according to business model characteristics”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2016, eriteemaline artikkel C, infokast 2.
  66. Vt Kok, C., Mirza, H., Móré, C. ja Pancaro, C., „Adapting bank business models: financial stability implications of greater reliance on fee and commission income”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, eriteemaline artikkel C, joonis C.2.
  67. Vt 66. joonealune märkus.
  68. Vt 66. joonealune märkus.
  69. Vt EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade 1/2016.
  70. Globaalsete süsteemselt oluliste pankadena (kelle suhtes alates 2019. aastast täielikult rakendatavad puhvri nõuded on esitatud sulgudes) tehti kindlaks BNP Paribas (2,0%), BPCE Group (1,0%), Crédit Agricole Group (1,0%), Deutsche Bank (2,0%), ING Bank (1,0%), Banco Santander (1,0%), Société Générale (1,0%) ja UniCredit Group (1,0%). Nõuded määrati kindlaks Baseli pangajärelevalve komitee 2013. aasta juuli metoodikat järgides.
  71. EKP muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kapitalipuhvrite hindamise metoodikas määratakse pangad nende süsteemset olulisust näitava punktisumma põhjal ühte neljast muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste rühmast. Punktisumma arvutatakse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve suunistega (EBA/GL/2014/10) muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste hindamise kohta, milles nähakse ette asjaomased näitajad üksikute krediidiasutuste süsteemse olulisuse mõõtmiseks. Vt ka 15. detsembri 2016. aasta pressiteate lisa.
  72. Lisateabe saamiseks vt EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade 2/2016.
  73. Vt Henry, J. ja Kok, C. (toim), „A macro stress testing framework for assessing systemic risks in the banking sector”, EKP üldtoimetised nr 152, oktoober 2013, ja Constâncio, V., „The role of stress testing in supervision and macroprudential policy”, kõne London School of Economicsi stressitesti ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaseid õigusnorme käsitleval konverentsil, 29. oktoober 2015. Tegemist on ülalt-alla põhimõttel koostatud moodulipõhise analüüsiraamistikuga, mis koosneb eraldiseisvatest mudelitest ja vahenditest, mida saab makromajandusliku stressi mõju laiaulatuslikuks analüüsimiseks kombineerida.
  74. Vt ESRNi 28. novembri 2016. aasta pressiteade.
  75. Lepinguline või õiguslik kohustusi reguleeriv korraldus, mis kaitseb oma liikmeid (krediidiasutusi ja investeerimisühinguid) ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot.
  76. Vt „ECB contribution to the European Commission’s consultation on the review of the EU macroprudential policy framework”, EKP, detsember 2016.
  77. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta.
  78. Vt Balgova, M., Nies, M. ja Plekhanov, A., „The economic impact of reducing non-performing loans”, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toimetis nr 193, oktoober 2016, mille kohaselt osutab kvantifitseerimine sellele, et viivislaenude vähendamine võib positiivselt mõjutada SKP kasvu kuni kahe protsendipunkti võrra aastas. See puudutab 100 riigist koosnevat üleilmset valimit. Euroala kohta on sarnased tulemused esitatud Rahvusvahelise Valuutafondi üleilmse finantsstabiilsuse ülevaates „Global Financial Stability Report“, oktoober 2016 ja riigiaruandes „Euro area policies: selected issues – Country Report No 15/205”, juuli 2015 ning Euroopa Investeerimispanga väljaandes „Unlocking lending in Europe”, oktoober 2014, infokast 5.
  79. Vt EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, 2016.
  80. Viivislaenude struktuuritegurite üksikasjalikuma kirjelduse kohta vt Fell, J., Grodzicki, M., Martin, R. ja O’Brien, E., „Addressing market failures in the resolution of non-performing loans in the euro area”, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2016, eriteemaline artikkel B.
  81. Vt „Draft guidance to banks on non-performing loans”, EKP pangandusjärelevalve, september 2016.
  82. 2015. aasta juunis ühines platvormiga neli väärtpaberite keskdepositooriumi Kreekast, Maltalt, Rumeeniast ja Šveitsist. Itaalia väärtpaberite keskdepositoorium ühines 2015. aasta augustis. 2016. aasta märtsis ja septembris ühines veel seitse väärtpaberite keskdepositooriumi Portugalist, Belgiast (kaks), Prantsusmaalt, Madalmaadest, Luksemburgist ja Taanist.
  83. Euroopa Keskpanga 3. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28).
  84. Finantsturutaristute kübervastupidavusvõimet käsitlev suunis, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon ning makse- ja arveldussüsteemide komitee, juuni 2016.
  85. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2, EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 artikliga 9.
  86. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikliga 8.
  87. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).
  88. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).
  89. Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis sõlmiti euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel, ning vastavalt EKPSi põhikirja artiklitele 17 ja 21.2 ning EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artiklile 2.
  90. Lisateavet vt EKP veebilehelt.
  91. Lisateavet vt http://banks-integrated-reporting-dictionary.eu/.
  92. Üksikasjalikumat teavet EKP uurimistegevuse, sh teadusürituste, väljaannete ja võrgustike kohta leiab EKP veebilehelt.
  93. Vt ka 1. peatüki punktis 2.1 esitatud infokast 5.
  94. Liidetud kohtuasjad C-105/15 P kuni C-109/15 P.
  95. Liidetud kohtuasjad C-8/15 P kuni C-10/15 P.
  96. Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (91/533/EMÜ).
  97. Kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolliga (nr 15) teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta on Ühendkuningriik konsulteerimise kohustusest vabastatud.
  98. Teised arvamused on: arvamus CON/2016/10 seoses ettepanekuga määruse kohta, millega muudetakse kapitalinõuete määrust seoses kaubadiilerite suhtes kohaldatavate eranditega; arvamus CON/2016/15 seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta; arvamus CON/2016/27 seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust, millega muudetakse finantsinstrumentide turgude määrust, turukuritarvituste määrust ning väärtpaberite keskdepositooriumide määrust, ja ettepanekut, mis käsitleb direktiivi, millega muudetakse finantsinstrumentide turgude direktiivi; arvamus CON/2016/44 seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta ja määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta; ning arvamus CON/2016/49 seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis muudab direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ja muudab direktiivi 2009/101/EÜ.
  99. Vt CON/2016/2, CON/2016/4, CON/2016/25, CON/2016/36 ja CON/2016/58.
  100. Vt CON/2016/38 ja CON/2016/61.
  101. Vt CON/2016/46.
  102. Vt CON/2016/13.
  103. Vt CON/2016/23.
  104. Vt CON/2016/24, CON/2016/30, CON/2016/33 ja CON/2016/52.
  105. Vt CON/2016/33, CON/2016/35 ja CON/2016/52.
  106. Vt CON/2016/9, CON/2016/33, CON/2016/47 ja CON/2016/52.
  107. Vt CON/2016/32.
  108. Vt CON/2016/14.
  109. Vt CON/2016/55.
  110. Vt CON/2016/5 ja CON/2016/28.
  111. Vt CON/2016/3 ja CON/2016/6.
  112. Vt CON/2016/19.
  113. Vt CON/2016/16.
  114. Vt CON/2016/31 ja CON/2016/34.
  115. Vt CON/2016/42 ja CON/2016/57.
  116. Vt CON/2016/29.
  117. Vt CON/2016/54.
  118. Vt CON/2016/21.
  119. Vt CON/2016/45.
  120. Vt CON/2016/12, CON/2016/40 ja CON/2016/56.
  121. Vt CON/2016/37.
  122. Vt CON/2016/60.
  123. Vt CON/2016/17, CON/2016/41, CON/2016/50, CON/2016/1, CON/2016/18 ja CON/2016/55.
  124. Vt CON/2016/7, CON/2016/28 ja CON/2016/53.
  125. Vt CON/2016/54.
  126. Vt CON/2016/51.
  127. Vt CON/2016/18.
  128. Vt CON/2016/50.
  129. Vt CON/2016/39.
  130. Vt CON/2016/17 ja CON/2016/41.
  131. Vt CON/2016/48.
  132. Vt CON/2016/28.
  133. Vt CON/2016/8.
  134. Vt CON/2016/17.
  135. Vt CON/2016/1.
  136. Vt CON/2016/42.
  137. Vt CON/2016/3 ja CON/2016/6.
  138. Vt CON/2016/43.
  139. Nende hulgas on i) juhtumid, kus riiklik ametiasutus ei esitanud EKP-le konsulteerimiseks EKP pädevusse kuuluvaid õigusaktide eelnõusid, ja ii) juhtumid, kus riiklik ametiasutus küll konsulteeris ametlikult EKPga, kuid ei andnud EKP-le piisavalt aega eelnõuga tutvuda ja esitada oma arvamus enne õigusakti vastuvõtmist.
  140. Riiklike elamuühistute seadus, avaldatud Ungari ametlikus teatajas Magyar Kozlony, nr 49, 11. aprill 2016.
  141. Täpsemalt vt infokast „The creation of a European Fiscal Board”, EKP majandusülevaade 7/2015.
  142. Vt ka artikkel „Increasing resilience and long-term growth: the importance of sound institutions and economic structures for euro area countries and EMU”, EKP majandusülevaade 5/2016.
  143. Sissejuhatavad avaldused on kättesaadavad EKP veebilehel.
  144. Vt Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruannet käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni punkt 23; resolutsioon on avaldatud Euroopa Parlamendi veebilehel.
  145. Kõik EKP presidendi vastused Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele on avaldatud EKP veebilehe asjaomases rubriigis.
  146. EKP järelevalvenõukogu esimehe kirjalikud vastused Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel.
  147. Vt ka 1. peatüki punkt 1.1.
  148. Vt põhjalikuma analüüsi kohta 1. peatüki punkt 1.2.
  149. EKP organite kodu- ja töökorra kohta vt EKP 21. septembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1717, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2016/27) (ELT L 258, 24.9.2016, lk 17), ning otsused EKP/2015/8, EKP/2014/1 ja EKP/2009/5; 19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33); 17. juuni 2004. aasta otsus EKP/2004/12, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga üldnõukogu töökord (ELT L 230, 30.6.2004, lk 61), ja 12. oktoobri 1999. aasta otsus EKP/1999/7 EKP juhatuse töökorra kohta (EÜT L 314, 8.12.1999, lk 34). Need dokumendid on avaldatud ka EKP veebilehel.
  150. Lisateavet otsuste tegemise kohta ühtse järelevalvemehhanismi raames leiab EKP pangandusjärelevalve veebilehelt.
  151. Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/456 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt Euroopa Keskpangas seoses liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega läbiviidavate juurdluste tingimuste kohta (EKP/2016/3) (ELT L 79, 30.3.2016, lk 34).
  152. Alates 1. detsembrist 2016, asendab Hans Tietmeyerit.
  153. Alates 1. augustist 2016, asendab Hans Tietmeyerit.
  154. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).
  155. Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/456 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt EKPs seoses liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega läbiviidavate juurdluste tingimuste kohta (EKP/2016/3) (ELT L 79, 30.3.2016, lk 34).
  156. EKP 4. märtsi 2004. aasta otsus EKP/2004/3 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).
  157. See näitaja hõlmab peale täistööajale taandatud lepingute ka lühiajalisi lepinguid liikmesriikide keskpankadest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest lähetatud töötajatega ning lepinguid jätkuõpingute programmis osalejatega.