Eessõna

Aasta 2016 oli mõnes mõttes keeruline, kuid täheldada võis ka edumärke. Kuigi aasta algust varjutas majanduslik ebakindlus, saavutas majandus lõpuks stabiilseima aluse kriisist saati.

Kõrvuti majandusliku ebakindluse taandumisega kasvas siiski poliitiline ebakindlus. Toimusid mitmesugused geopoliitilised sündmused, mis kujundavad järgmistel aastatel meie poliitilist keskkonda. Käesolevas aruandes kirjeldatakse EKP tegevust nende keeruliste sündmuste keskel.

2016. aasta algust iseloomustasid maailmamajanduse jahenemise kartused, mis peegeldusid finantsturgude volatiilsuses. Inflatsiooni sihttasemele naasmine võis taas edasi lükkuda ja deflatsioonioht oli väga aeglase inflatsiooni tingimustes märkimisväärne. Sarnaselt 2015. aastaga oli EKP nõukogul kindel siht kasutada inflatsioonieesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevuses olevaid vahendeid.

Märtsis kuulutas EKP nõukogu rahapoliitiliste stiimulite tugevdamiseks välja mitmesugused uued meetmed, sealhulgas baasintressimäärade edasise alandamise, varaostukava suurendamise 60 miljardilt eurolt 80 miljardile eurole kuus, ettevõtete võlakirjade esmakordse ostmise ja uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide käivitamise.

Nagu käesolevas aruandes kirjeldatakse, aitasid need väga tõhusalt leevendada rahastamistingimusi, toetada majanduse elavnemist ja kokkuvõttes soodustada inflatsioonimäärade järkjärgulist lähenemist tasemele, mis on meie eesmärgile lähemal.

Rahapoliitika edu valguses pikendati detsembris varaostukava üheksa kuu võrra, et tagada kestvam toetus rahastamistingimustele ja inflatsiooni püsiv lähenemine tasemele, mis on alla 2%, kuid selle lähedal. Ostude maht viidi siiski tagasi esialgsele tasemele – 60 miljardit eurot kuus. See peegeldas varasematel kuudel võetud meetmete edu, mis seisnes kasvavas kindlustundes euroala majanduse suhtes ja deflatsiooniohu kadumises.

Nagu alati, on rahapoliitikal peale nende kasude siiski ka teatav kõrvalmõju. 2016. aastal oli see korduvalt tähelepanu keskpunktis. Käesolevas aruandes käsitletakse muu hulgas EKP tegevuse ettekavatsematute tagajärgedega seotud küsimusi ja probleeme.

Üks murekohti on rahapoliitika jaotav mõju, eeskätt seoses ebavõrdsusega. Aruandes näidatakse, et keskmise aja jooksul on rahapoliitikal positiivne jaotav mõju, sest see vähendab tööpuudust, mis tuleb kõige rohkem kasuks kehvemal järjel kodumajapidamistele. Lõpuks on just inimestele töö tagamine ebavõrdsuse vähendamise kõige võimsam tegur.

Probleeme on ka pankade, kindlustusandjate ja pensionifondide kasumlikkusega. Aruandes analüüsitakse madalate intressimäärade mõju finantsasutustele ja nende reageerimist kirjeldatud tingimustele. Samuti näidatakse, et pankade kohandumisvõime oleneb nende konkreetsest ärimudelist.

Aruandes käsitletakse ka muid finantssektori probleeme 2016. aastal. Eelkõige vaadeldakse viivislaenude küsimust ning arutletakse selle kõrvaldamiseks vajalike meetmete ja võimalike takistuste üle. Eraldi käsitletakse sektoris rakendatavat uut tehnoloogiat ja innovatsiooni, kuidas see võib mõjutada sektori struktuuri ja toimimist ning mida see tähendab järelevaatajate ja järelevalveasutuste seisukohalt.

2016. aasta analüüs ei oleks täielik, kui ei kaalutaks aasta jooksul toimunud märkimisväärseid poliitilisi muutusi. Neist üks on Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkumise kohta. Seetõttu hinnatakse aruandes Brexiti mõju EKP vaatenurgast lähtudes. Eelkõige rõhutatakse ühtse turu terviklikkuse säilitamise olulisust ning selle eeskirjade ja nende jõustamise ühtsuse tähtsust.

Poliitiline ebakindlus kandub tõenäoliselt ka 2017. aastasse. Siiski oleme kindlad, et EKP rahapoliitika toetusel jätkub majanduse elavnemine. EKP-l on oma tegevuses kindel mandaat: ülesanne säilitada hinnastabiilsus. Sellest juhindus EKP edukalt kogu 2016. aasta vältel ning teeb seda ka edaspidi.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2017

Mario Draghi

EKP president


Euroala majandus, EKP rahapoliitika ja Euroopa finantssektor 2016. aastal

Euroala majandus

Üleilmne makromajanduslik keskkond

Euroala majandus seisis 2016. aastal silmitsi probleemse väliskeskkonnaga. Nii arenenud kui ka arenevatel turgudel oli kasv varasemaga võrreldes tagasihoidlik, ning eelkõige pärast Ühendkuningriigi ELi liikmesuse rahvahääletust juunis ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi novembris esines kohati suuremat ebakindlust ja lühiajalist erakordselt suurt volatiilsust finantsturgudel. Üleilmne inflatsioon oli mõõdukas, sest seda mõjutasid – ehkki üha vähemal määral – naftahinna varasem langus ja jätkuvalt ulatuslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus.

Maailmamajanduse kasv jäi tagasihoidlikuks

Maailmamajanduse järkjärguline elavnemine jätkus ka 2016. aastal, ehkki arenenud riikide majanduskasvu aeglustumise tõttu eelmise aastaga võrreldes veidi aeglasemas tempos. Majandusaktiivsus hoogustus üksnes aasta teisel poolel ning eelkõige arenevatel turgudel. Üldjoontes jäi üleilmse SKP kasv kriisieelsest tasemest aeglasemaks (vt joonis 1).

Aastat 2016 iseloomustasid mõned märkimisväärsed poliitilised sündmused, mis varjutasid maailmamajanduse väljavaateid. Juunis tekitas Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemus ebakindlust seoses riigi majandusväljavaadetega, kuid otsene finants- ja majanduslik mõju osutus lühiajaliseks ja vaoshoituks. Aasta teisel poolel tõi Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemus kaasa muutused uue administratsiooni tulevase poliitikaga seotud ootustes, mis viis ebakindluse järjekordse süvenemiseni.

Joonis 1

Peamised arengusuunad valitud riikides

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed; kuised andmed)

-10% -5% 0% 5% 10% 15% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan euroala maailm, v.a euroala arenevad turud a) Toodangu kasv -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 b) Inflatsioonimäärad Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan euroala OECD riigid

Allikad: Eurostat ja riikide andmed.
Märkused. SKP näitajad on hooajaliselt kohandatud. Euroala ja Ühendkuningriigi ÜTHI; USA, Hiina ja Jaapani THI.

Arenenud riikides kasv jätkus, ehkki eelmise aastaga võrreldes aeglasemas tempos. Majandusaktiivsust soodustasid endiselt toetavad rahastamistingimused ja tööturu olukorra paranemine. Ka arenevatel turgudel oli kasv aasta jooksul tervikuna mõõdukas, kusjuures teisel poolaastal paranesid väljavaated märkimisväärselt. Mõju avaldasid eelkõige kaks tegurit: Hiina majanduse järkjärguline aeglustumine ning sügava madalseisu leevenemine peamistes tooret eksportivates riikides. Kasv jäi siiski piiratuks, kuna seda pärssisid geopoliitilised pinged, ülemäärane finantsvõimendus, haavatavus kapitalivoogude pöördumise suhtes ning tooret eksportivate riikide puhul ka aeglasem kohanemine tulude vähenemisega.

Maailmakaubanduse kasv oli 2016. aastal aeglane – maailma kaupade impordi maht kasvas vaid 1,7% võrreldes 2,1%ga eelmisel aastal. On tõendeid, et teatavad struktuursed muutused (nt transpordikulude vähenemine, kaubanduse liberaliseerimine, üleilmsete väärtusahelate laiendamine ja finantssüvenemine), mis on kaubandust varem ergutanud, ei toeta seda keskmise aja jooksul enam senisel määral. Seega ei ole väga tõenäoline, et maailmakaubandus kasvab lähitulevikus üleilmsest majandusaktiivsusest kiiremini.

Üleilmsed rahastamistingimused püsisid kogu 2016. aasta jooksul soodsad. Suuremate arenenud riikide keskpangad säilitasid rahapoliitika toetava kursi ning Inglismaa keskpank, Jaapani keskpank ja EKP jätkasid ekspansiivse rahapoliitika rakendamist. USA Föderaalreservi Süsteem jätkas oma rahapoliitika normaliseerimist, tõstes 2016. aasta detsembris baasintressimäära sihtvahemikku 25 baaspunkti võrra. Finantsturud kinnitasid oma üldist vastupanuvõimet hoolimata ebakindluse kohatisest süvenemisest poliitiliste sündmuste tulemusel. Aasta lõpu poole kerkisid USA pikaajaliste võlakirjade intressimäärad märgatavalt. Seni on ebaselge, kas see kasv kajastab suuremaid kasvu- ja inflatsiooniootusi või pigem USA pikaajaliste võlakirjade tähtajapreemiate kiiret tõusu. Enamikku arenevaid turge mõjutas soodsalt väliste rahastamistingimuste paranemine kuni novembris toimunud presidendivalimisteni Ameerika Ühendriikides. Pärast seda hakkas varem arenevatele turgudele suundunud kapitalivoogude kasv aeglustuma. Samal ajal hakkasid riigivõlakirjade tulususe erinevused suurenema, samuti kasvas surve mitme riigi vääringule.


Külluslik kasutamata tootmisvõimsus avaldas jätkuvalt mõju üleilmsele inflatsioonile

Kogu 2016. aasta jooksul mõjutasid üleilmset inflatsiooni madal naftahind ja jätkuvalt külluslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus (vt joonis 2). OECD riikides tõusis aastane koguinflatsiooni määr aasta lõpu poole sammhaaval ning jõudis aasta kokkuvõttes 1,1%ni (võrreldes 0,6%ga 2015. aastal). Aastane alusinflatsioon (v.a toiduained ja energia) kiirenes veidi, 1,8%ni (vt joonis 1).

Joonis 2

Toormehinnad

(päevased andmed)