Menu

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine: küsimused ja vastused

Mis on läbivaatamise eesmärk?

Usaldusväärne ja stabiilne vääring on iga majanduse alussammas. Euroala keskpangana on EKP põhiülesanne on säilitada hinnastabiilsus euroalal.

Rahapoliitiliste otsuste tegemisel juhindub EKP rahapoliitika strateegiast, milles on sätestatud lähenemisviisid ja tegevussuunad hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Soovime tagada, et meie strateegia oleks eesmärgikohane ning aitaks hoida hindu stabiilsena. Seepärast olemegi koostöös euroala 19 riigi keskpangaga algatanud EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Võtmeküsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse.

Keskendume järgmistele teemadele:

  • mida täpselt tähendab hinnastabiilsus ehk millise inflatsioonimäära poole peaksime püüdlema;
  • kuidas analüüsime majandusolukorda, et tuvastada aegsasti hinnastabiilsusega seotud riskid ja mõista, kuidas meie otsused mõjutavad sidusrühmi (nt tarbijad, ettevõtted, turud ja pangad);
  • milline on selliste teemade nagu tööhõive, sotsiaalne kaasatus, kliimamuutused ja finantsstabiilsus roll meie eesmärgis säilitada hinnastabiilsus;
  • milliseid rahapoliitika instrumente me kasutame (sh intressimäärad ja varaostud);
  • meie suhtlus laiema avalikkuse ja kodanikega, sest euro on meie ühine hüve ning soovime, et kõik kodanikud mõistaksid meie missiooni ja otsuseid.

Miks algatas EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise just nüüd?

Viimati 2003. aastal toimunud läbivaatamise järel on majanduses toimunud põhjapanevad muutused. Kasvu aeglustumise ja finantskriisi tagajärjel on intressimäärad madalad ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu majanduskasvu keskkonnas rahapoliitikat leevendada. Seega oleme laiendanud oma rahapoliitika instrumentide valikut. Majandusele on uuteks proovikivideks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, elanikkonna vananemine ja kliimamuutused. Soovime, et meie rahapoliitika strateegia oleks selles keerulises ja muutuvas keskkonnas võimalikult tõhus ja tulemuslik nii praegu kui ka tulevikus.

Läbivaatamine on ajendatud eelkõige järgmistest teemadest.

Rekordiliselt madalad intressimäärad. Madalad intressimäärad on tingitud mitmest tegurist: majanduskasvu tempo on üldiselt aeglustumas, tootlikkuse ja tööviljakuse kasv on enamikus arenenud riikides pidurdunud ning rahvastik vananeb. Tootlikkuse langus ja aktiivse elanikkonna vähenemine alandavad intressimäärasid. Elanikkonna vananemisega kaasneb ka suurem säästumäär, mis alandab intressimäärasid veelgi.

Piiratud võimalused alandada intressimäärasid. Tavapäraselt tõstavad keskpangad intressimäärasid siis, kui inflatsioon on ülemäära kiire. Liiga aeglase inflatsiooni keskkonnas alandatakse intressimäärasid selleks, et majandust toetada. Praegu on intressimäärad nullilähedased või isegi negatiivsed ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu kasvu ja aeglase inflatsiooni keskkonnas neid tavapärasel viisil alandada. Piiratud võimalusi silmas pidades on hinnastabiilsuse tagamiseks kasutusele võetud uued rahapoliitika instrumendid – mittestandardsed rahapoliitilised meetmed (nt varaostukavad).

Kliimamuutused, jätkuv üleilmastumine, digitehnoloogia kiire areng ning muutused finantsstruktuurides. Nendel suundumustel võib olla ettenägematu mõju maailmale tervikuna, majanduse toimimisele ja ka EKP rahapoliitikale.

Milline on läbivaatamise ajakava?

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine algatati 23. jaanuaril 2020. Koroonaviiruse pandeemia tõttu lükkub strateegia läbivaatamise tähtaeg 2020. aasta lõpust 2021. aasta teise poolde.

Kuidas saan kaasa rääkida?

Kutsume läbivaatamisprotsessis kaasa rääkima erinevaid sidusrühmi. Soovime paremini mõista inimeste ootusi ja muresid, et täita parimal viisil oma eesmärki säilitada hinnastabiilsus.

Euroala riikide kodanikel oli kuni 2020. aasta oktoobri lõpuni võimalus jagada oma seisukohti EKP arvamusportaali kaudu. Kõigi laekunud märkuste kokkuvõte avaldatakse veebis.

EKP arvamusportaal

Läbivaatamisprotsessi ajal korraldatakse erinevaid konverentse ja seminare ka euroala riikides. Soovime kuulda nii laiema avalikkuse kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamusi. Ülevaade üritustel toimunust avaldatakse veebis.

Lisateave ürituste kohta

Kuidas mõjutab läbivaatamine praegust rahapoliitikat?

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine ei mõjuta iga kuue nädala järel tehtavaid EKP rahapoliitilisi otsuseid – need on kaks eraldiseisvat tegevusvaldkonda. Läbivaatamise eesmärk on tagada EKP rahapoliitika eesmärgikohasus tulevikus. Seni jälgib EKP nõukogu jätkuvalt majanduse ja inflatsiooni arengut ning teeb vajalikud otsused.

EKP praegune rahapoliitika strateegia

Miks te väidate, et võtmeküsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse?

Meie eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. Seega hõlmab läbivaatamine EKP rahapoliitika strateegia kõiki aspekte meie praeguse mandaadi piires. Teeme hindamisi põhjalikult ja oleme avatud uutele ideedele.

ELi aluslepingud

Kas muudatusi tehakse ka pankade järelevalves?

Läbivaatamine hõlmab EKP rahapoliitika erinevaid aspekte, kuid mitte EKP rolli pangandusjärelevalves. Pankade järelevalve on rahapoliitika funktsioonist sõltumatu.

Pangandusjärelevalve

Kuidas teavitatakse üldsust läbivaatamise kulgemisest?

Läbivaatamisprotsessi kohta antakse korrapäraselt teavet EKP veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites ning iga kuue nädala tagant toimuvatel EKP pressikonverentsidel, mida saab jälgida otseülekandena veebis.

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Pressikonverentsid

EKP sotsiaalmeediakanalid

Kas jagate teavet arvamuste kuulamise käigus saadud tagasiside kohta?

Jah, laekunud märkuste kokkuvõtted avaldatakse EKP kõigis digitaalkanalites.

Arvamusüritused euroala riikides

EKP sotsiaalmeediakanalid

Millal rahapoliitika strateegia viimati läbi vaadati?

EKP algne rahapoliitika strateegia töötati välja 1998. aastal, kui EKP alustas tegevust. Strateegiat analüüsiti ja täpsustati 2003. aastal.

Kas ka teised keskpangad vaatavad oma rahapoliitika strateegiaid läbi?

Jah, seda teevad ka teised keskpangad. Näiteks USA Föderaalreservi Süsteem algatas läbivaatamise 2019. aastal ja nüüdseks on see lõpule viidud. Inglise keskpank teatas terve aasta vältavast strateegia läbivaatamisest 2020. aasta jaanuaris. Kanada keskpank vaatab oma inflatsioonieesmärgi läbi iga viie aasta järel.