EKP negatiivne intressimäär

12. juuni 2014

Euroopa Keskpanga ülesandeks on tagada hinnastabiilsus, hoides inflatsioonimäära keskpika aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Nagu keskpangad enamasti, mõjutab ka EKP inflatsiooni intressimäärade kaudu. Kui keskpank soovib ohjeldada liiga kiiret inflatsiooni, tõstab ta üldjuhul intressimäärasid, mis muudab laenuvõtmise kulukamaks ja motiveerib rohkem säästma. Kui aga inflatsioon on liiga madal, võivad keskpangad intressimäärasid alandada.
Kuna inflatsioon euroalal püsib prognoosi kohaselt pikema aja jooksul tunduvalt alla 2%, otsustas EKP nõukogu, et intressimäärasid tuleb alandada. EKP reguleerib kolme põhilist intressimäära: laenamise püsivõimalus pankade üleöölaenudeks, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär ja hoiustamise püsivõimalus. Põhiline refinantseerimismäär on intressimäär, millega pangad saavad EKP-lt regulaarseid laene; hoiustamise intressimäär on intressimäär, mida makstakse pankadele keskpangas hoitavatelt vahenditelt. EKP nõukogu alandas kõiki kolme intressimäära.
Selleks et tagada toimiv rahaturg, kus kommertspangad annavad vastastikku laene, ei tohi need intressimäärad olla üksteisele liiga lähedal. Kuna hoiustamise intressimäär oli juba 0% ja refinantseerimismäär 0,25%, tähendas refinantseerimismäära langus 0,15%ni seda, et hoiustamise intressimäära tuli piisava vahemiku säilitamiseks alandada − 0,10 %ni.
Intressimäärasid alandati osana meetmetest, mille eesmärk on tagada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning seega jätkusuutlik kasv euroalal.

Kas pangale tuleb hakata hoiuste eest teenustasu maksma? Kuidas mõjutab negatiivne intressimäär hoiuseid?

Otsene mõju hoiustele puudub. Tasu peavad maksma üksnes pangad, kes hoiavad raha EKP teatavatel kontodel. Kommertspangad võivad küll otsustada hoiuste intressimäärasid alandada, kuid samal ajal on tarbijatel ja ettevõtetel võimalik soodsamalt laenu saada ning see toetab majanduse elavnemist.
Turumajanduses kujuneb hoiustelt saadava tulu suurus pakkumise ja nõudluse tingimustes. Näiteks on pikaajalised madalad intressimäärad vähese kasvu ja kapitalilt saadava ebapiisava tulu tagajärg. Pikemas perspektiivis on intressimäärasid käsitlevad EKP otsused tegelikult hoiustajate huvides, sest need toetavad kasvu ja loovad keskkonna, kus intressimäärad saavad aegamisi tõusta.

Miks kehtestatakse hoiustajate jaoks ebasoodsad tingimused ja laenuvõtjad saavad kasu?

Keskpanga üheks põhiülesandeks on muuta säästmine ja laenuvõtmine kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks vähem või rohkem atraktiivseks ning seejuures ei soovita kehtestada kellegi jaoks eriti soodsaid või ebasoodsaid tingimusi. Intressimäärade alandamise kaudu soovib keskpank muuta laenude võtmise hoiustamisest atraktiivsemaks ning motiveerida tarbijaid rohkem kulutama ja investeerima. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, on eesmärgiks suunata põhitähelepanu pigem hoiustamisele kui kulutamisele ning see peaks aitama kõrge inflatsiooniga majandusel jahtuda. Selliseid mudeleid ei kasuta mitte ainult EKP, vaid kõik keskpangad.

Kas pankadel ei oleks võimalik hoiustamise negatiivset intressimäära vältida, näiteks hoides enda käes rohkem pangatähti?

Kui pangal on rohkem raha, kui kohustuslikus reservis ette nähtud, ning ta ei soovi seda teistele kommertspankadele laenata, on kaks võimalust: hoida raha keskpanga kontol või säilitada seda sularahas. Aga ka sularaha hoidmisega kaasnevad kulud − pangatähtede säilitamiseks on vaja turvalisi hoidlaid. Seega on ebatõenäoline, et pangad otsustavad hoida enda käes sularaha. Pigem laenatakse raha teistele pankadele või tasutakse hoiustelt negatiivset intressimäära.