Miks on hinnastabiilsus oluline?

8. mai 2017

EKP esmane eesmärk on hoida hinnad stabiilsena. See tähendab, et välditakse märkimisväärset hinnatõusu (inflatsioon), aga ka hindade püsivat langust (deflatsioon), kuna pikka aega vältav ülemäärane inflatsioon või liigne deflatsioon mõjutavad majandust negatiivselt.


Miks on kiire inflatsioon kahjulik?

Kui paljude toodete hinnad tõusevad, väheneb tarbijate ostujõud, mis tähendab, et sissetulekute ja säästude eest ei saa enam osta sama palju kui seni. See võib kaasa tuua hinnatõususpiraali. Põhjus on selles, et üldise hinnatõusu kontekstis võivad töötajad hakata nõudma palgatõusu. Tööandjad omakorda võivad sellest tulenevalt palgatõusu korvamiseks tõsta ettevõtte kehtestatud hindu. Kui see toimub korraga paljudes ettevõtetes, kallinevad paljud tooted ja hinnatõususpiraal jätkub. See omakorda raskendab säästude ja investeeringute kavandamist nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks. Kuna raha kaotab kiiresti oma väärtust, võib see inimeste silmis muutuda ebausaldusväärsemaks. Need on vaid üksikud näited kiire inflatsiooni varjukülgedest.

Mille poolest on kahjulik hindade püsiv langus?

Tarbijale võib hinnalanguse mõte olla meelepärane, ning mõne üksiku toote hinna alanemine võibki tõepoolest olla igati kasulik. Näiteks on viimaste aastakümnete jooksul soodsamaks muutunud paljude elektroonikaseadmete, nt sülearvutite ja telefonide hinnad, sest innovatsioon võimaldab kokku hoida tootmiskulusid.

Kui aga majanduses toimub püsiv ja laiaulatuslik hindade alanemine, mis ei tulene edusammudest tootmises, ei ole enam tegu positiivse nähtusega, kuna see võib põhjustada hinnalangusspiraali. Näiteks kui on kavas osta uus diivan ning tarbija teab, et mõne aja möödudes muutub selle hind soodsamaks, lükkab ta ostu tõenäoliselt veidi edasi. Kui selline muster muutub valdavaks, kannatavad ettevõtted, kuna ei suuda oma toodangut realiseerida. Võib juhtuda, et neil tuleb nõudluse kahanemise tõttu kärpida või külmutada palku või koguni töötajaid koondada, mille tagajärjel kasvab tööpuudus. Sedamööda, kuidas tarbijad ja ettevõtted oma kulutusi ja investeeringuid kärbivad, hakkab majandus jahtuma. Ka laenude, näiteks eluasemelaenu tagasimaksmine võib olla raskendatud, sest töötasude alanedes laenusummad siiski ei vähene.

Sama põhimõte toimib ka riigi rahanduses. Sissetulekute ja kulutuste vähenedes kahaneb maksutulu, kuid valitsussektori võlga tuleb siiski tagasi maksta. Sel juhul võib olla vajalik kärpida näiteks riigi kulutusi infrastruktuuri ja tervishoiu valdkonnas. Deflatsiooni negatiivseid tagajärgi tajuvad seega kõik.

Hinnastabiilsuse numbriline näitaja

Hinnastabiilsuse säilitamine on parim viis, kuidas keskpangad saavad toetada üksikisikute heaolu kasvu, seepärast on see Euroopa Liidu toimimise lepingus seatud EKP esmatähtsaks eesmärgiks. Selle sihi saavutamiseks on EKP sõnastanud hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse. Määratluse kohaselt soovitakse hoida inflatsiooni aastakasvu (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) abil) keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal.

Näitaja võimaldab hinnata EKP tegevuse tulemuslikkust ja muudab selle läbipaistvaks. Tarbijad saavad oma tulevikku paremini planeerida, teades, kui palju hinnad euroalal aja jooksul keskmiselt muutuvad.

EKP hinnastabiilsuse eesmärk hõlmab inflatsiooni euroalal tervikuna. Eesmärk on seatud keskpikaks perioodiks, st arvestatakse inflatsioonimäära arengut aja jooksul ning mitte niivõrd lühiajalisi tõuse ja mõõnasid, kuna need ühtlustuvad teatud aja möödudes ja ei ole rahapoliitika kaudu juhitavad.

Miks alla 2%, kuid selle lähedal?

Kui EKP soovib hoida hinnad stabiilsena, miks on siis seatud eesmärgiks, et inflatsioonimäär peaks keskmise aja jooksul püsima just alla 2%, kuid selle lähedal? Miks mitte 0% või 1% lähedal? Selleks on mitu põhjust.

Mõõtmispuhver
Puhver tasakaalustab potentsiaalselt liiga kõrgeid inflatsiooninäitajaid.

Turvavaru
Turvavaru on mõeldud võimalike deflatsiooniriskide katteks.

Riikidevahelised erinevused
Jäetakse ruumi inflatsioonimäära erinevustele euroala riikide lõikes.

  • Mõõtmispuhver

    EKP arvestab võimalusega, et ÜTHI abil saadud inflatsiooninäitajad võivad mõõtmismeetoditest tulenevalt olla veidi liiga kõrged. Näiteks võib see juhtuda siis, kui indeksi arvutamisel aluseks võetavasse ostukorvi kuuluva toote hind tõuseb seoses toote kvaliteedi paranemisega (nt uue auto tootmisel kasutatakse vanemate mudelitega võrreldes tõhusamat turvatehnoloogiat). Kui inflatsiooni arvutamisel ei võeta arvesse, et hinnamuutus tuleneb kvaliteedi paranemisest, ongi tulemuseks tegelikust kõrgem inflatsiooninäitaja.
  • Turvavaru

    Inflatsioonimäär, mis püsib alla 2%, kuid selle lähedal, tagab turvavaru võimalike deflatsiooniriskide katteks. Deflatsiooni korral ei piisa enam tavapärastest rahapoliitilistest instrumentidest (nt muudatustest baasintressimäärades). Ühel hetkel ei ole keskpangal enam mõttekas baasintressimäärasid oluliselt alandada. Peale selle kaldub isegi ohjatud inflatsioonimäär aja jooksul keskmise väärtuse ümber kõikuma. Seega kui keskpank lisab nulli ületavale inflatsioonieesmärgile teatava puhvri, peab ta harvemini kasutama mittestandardseid meetmeid, näiteks rahapoliitika kvantitatiivset leevendamist või pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone.
  • Erinevused euroala liikmesriikides

    EKP säilitab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna. Inflatsioonimäär, mis on alla 2%, kuid selle lähedal, jätab ruumi erinevustele euroala riikide inflatsioonimäärades, mis peaksid aja jooksul soovitavalt ühtlustuma. Nulli ületav inflatsioonieesmärk aitab mõnel riigil või piirkonnal vältida liiga madalat või koguni negatiivset inflatsioonimäära, tasakaalustamaks liiga kõrget inflatsioonimäära teistes riikides.