Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Miks on hinnastabiilsus oluline?

8. mai 2017 (ajakohastatud 30. aprill 2021)

Hinnastabiilsuse säilitamine on parim viis, kuidas keskpangad saavad toetada üksikisikute heaolu kasvu

EKP põhiülesanne on hoida hinnad stabiilsena. See on parim viis, kuidas keskpangad saavad üksikisikute heaolu kasvu toetada.

Hinnastabiilsus tähendab, et välditakse märkimisväärset hinnatõusu (inflatsioon), aga ka hindade püsivat langust (deflatsioon). Pikka aega vältav ülemäärane inflatsioon või liigne deflatsioon mõjutavad majandust negatiivselt, hinnastabiilsus aga aitab tagada majanduskasvu, kaitsta töökohti ja luua inimestes kindlustunde, et raha väärtus püsib.

Miks on kiire inflatsioon kahjulik?

Kiire inflatsioon võib kaasa tuua hinnatõususpiraali. See tähendab, et tarbijate ostujõud väheneb ja nad ei saa oma sissetulekute eest osta enam sama palju kui seni.

Kui paljude toodete hinnad tõusevad, väheneb tarbijate ostujõud, mis tähendab, et sissetulekute ja säästude eest ei saa enam osta sama palju kui seni. See võib kaasa tuua hinnatõususpiraali.

Põhjus on selles, et üldise hinnatõusu taustal võivad töötajad hakata nõudma palgatõusu. Tööandjad omakorda võivad sellest tulenevalt palgatõusu korvamiseks tõsta ettevõtte kehtestatud hindu. Kui see toimub korraga paljudes ettevõtetes, kallinevad paljud tooted ja hinnatõususpiraal jätkub.

See omakorda raskendab säästude ja investeeringute kavandamist nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks. Kuna raha kaotab kiiresti oma väärtust, võib see inimeste silmis muutuda ebausaldusväärsemaks. Need on vaid üksikud näited kiire inflatsiooni varjukülgedest.

Mille poolest on kahjulik hindade püsiv langus?

Pikaajalised deflatsiooniperioodid võivad kaasa tuua hindade langusspiraali. See võib avaldada negatiivset mõju ettevõtetele, üksikisikutele ja avaliku sektori kuludele.

Ehkki hinnalangus võib tarbijate seisukohalt olla soodne, on majanduses toimuva püsiva ja laiaulatusliku hindade alanemise näol, mis ei tulene edusammudest tootmises, siiski tegu probleemiga, kuna see võib põhjustada hindade langusspiraali.

Näiteks kui on kavas osta uus diivan ning tarbija teab, et mõne aja möödudes muutub selle hind soodsamaks, lükkab ta ostu tõenäoliselt veidi edasi. Kui selline muster muutub valdavaks, kannatavad ettevõtted, kuna ei suuda oma toodangut realiseerida. Võib juhtuda, et neil tuleb nõudluse kahanemise tõttu kärpida või külmutada palku või koguni töötajaid koondada, mille tagajärjel kasvab tööpuudus.

Deflatsiooni negatiivseid tagajärgi tajuvad seega kõik

Sedamööda, kuidas tarbijad ja ettevõtted oma kulutusi ja investeeringuid kärbivad, hakkab majandus jahtuma. Ka laenude, näiteks eluasemelaenu tagasimaksmine võib olla raskendatud, sest töötasude alanedes laenusummad siiski ei vähene.

Sama põhimõte toimib ka riigi rahanduses. Sissetulekute ja kulutuste vähenedes kahaneb maksutulu, kuid valitsussektori võlga tuleb siiski tagasi maksta. Sel juhul võib olla vajalik kärpida näiteks riigi kulutusi infrastruktuuri ja tervishoiu valdkonnas. Deflatsiooni negatiivseid tagajärgi tajuvad seega kõik.

Hinnastabiilsuse numbriline näitaja

Hinnastabiilsus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud EKP esmatähtsa eesmärgina. Selle sihi saavutamiseks on EKP sõnastanud hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse. Selle kohaselt soovitakse hoida inflatsiooni aastakasvu mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) abil keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal.

Näitaja võimaldab hinnata EKP tegevuse tulemuslikkust ja muudab selle läbipaistvaks. Tarbijad saavad oma tulevikku paremini planeerida, teades, kui palju hinnad euroalal aja jooksul keskmiselt muutuvad.

EKP hinnastabiilsuse eesmärk hõlmab inflatsiooni euroalal tervikuna. Eesmärk on seatud keskpikaks perioodiks, st arvestatakse inflatsioonimäära arengut aja jooksul ning mitte niivõrd lühiajalisi tõuse ja mõõnasid, kuna need ühtlustuvad teatud aja möödudes ja ei ole rahapoliitika kaudu juhitavad.

Miks alla 2%, kuid selle lähedal?

Miks on EKP seadnud eesmärgiks, et inflatsioonimäär peaks keskmise aja jooksul püsima just alla 2%, kuid selle lähedal? Miks mitte 0% või 1% lähedal? Selleks on mitu põhjust.

Mõõtmispuhver

Puhver tasakaalustab potentsiaalselt liiga kõrgeid inflatsiooninäitajaid.

Turvavaru

Turvavaru on mõeldud võimalike deflatsiooniriskide katteks.

Riikidevahelised erinevused

Jäetakse ruumi inflatsioonimäära erinevustele euroala riikide lõikes.

Mõõtmispuhver

ÜTHI abil saadud inflatsiooninäitajad võivad mõõtmismeetoditest tulenevalt olla veidi liiga kõrged. Näiteks võib see juhtuda siis, kui indeksi arvutamisel aluseks võetavasse ostukorvi kuuluva toote hind tõuseb seoses toote kvaliteedi paranemisega (nt uue auto tootmisel kasutatakse vanemate mudelitega võrreldes tõhusamat turvatehnoloogiat). Kui inflatsiooni arvutamisel ei võeta arvesse, et hinnamuutus tuleneb kvaliteedi paranemisest, ongi tulemuseks tegelikust kõrgem inflatsiooninäitaja.

Turvavaru

Inflatsioonimäär, mis püsib alla 2%, kuid selle lähedal, tagab turvavaru võimalike deflatsiooniriskide katteks. Deflatsiooni korral ei piisa enam tavapärastest rahapoliitilistest instrumentidest (nt muudatustest baasintressimäärades). Ühel hetkel ei ole keskpangal enam otstarbekas baasintressimäärasid oluliselt alandada. Peale selle kaldub isegi ohjatud inflatsioonimäär aja jooksul keskmise väärtuse ümber kõikuma. Seega kui keskpank lisab nulli ületavale inflatsioonieesmärgile teatava puhvri, peab ta harvemini kasutama mittestandardseid meetmeid, näiteks rahapoliitika kvantitatiivset leevendamist või pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone.

Erinevused euroala liikmesriikides

EKP säilitab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna. Inflatsioonimäär, mis on alla 2%, kuid selle lähedal, jätab ruumi erinevustele euroala riikide inflatsioonimäärades, mis peaksid aja jooksul soovitavalt ühtlustuma. Nulli ületav inflatsioonieesmärk aitab mõnel riigil või piirkonnal vältida liiga madalat või koguni negatiivset inflatsioonimäära, tasakaalustamaks liiga kõrget inflatsioonimäära teistes riikides.