Euroopa suhted

Sissejuhatus

Käesolev rubriik annab teavet EKP suhetest teiste Euroopa institutsioonide ja organitega. Lisaks selgitatakse majandus- ja rahaliidu (EMU) struktuuri ning toimimist.

Lisateavet EKP järelevalveülesannetega seotud täiendavate aruandlusnõuete kohta vt pangandusjärelevalve veebilehelt.

  • EKP täidab oma volitusi ja ülesandeid sõltumatult. Sellest tulenevalt on EKP-l põhjalik aruandekohustus avalikkuse ja Euroopa Parlamendi ees.
  • Praktikas peab EKP korrapärast dialoogi Euroopa Parlamendiga, mille raames EKP president esineb kord kvartalis parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees ning esitab EKP aastaaruande parlamendi täiskogu istungile. Majandus- ja rahanduskomisjoni ees esinevad ka teised EKP juhatuse liikmed.
  • Lisaks vastab EKP Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele, mis avaldatakse koos EKP vastustega Euroopa Liidu Teatajas ning EKP veebilehel (vt Publications).

Lisateave

  • Majandus- ja rahaliidu loomist ja euro kasutuselevõttu võib pidada Euroopa lõimumise üheks suuremaks saavutuseks. Lõimumisprotsess algas 1950. aastate alguses, mil võeti vastu Schumani deklaratsioon ning kuus Euroopa riiki asutasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (vt Euroopa lõimumise verstapostid).
  • Protsess laienes (liitusid uued riigid) ja süvenes (kaasati rohkem poliitikavaldkondi) 1957. aastal, kui kirjutati alla Rooma lepingutele, millega loodi Euroopa Majandusühendus. 1992. aastal allkirjastasid liikmesriigid Maastrichti lepingu, mis rajas tee EMU moodustamiseni kolmes etapis (vt Majandus- ja rahaliit). EMU raames teostatakse raha- ja vahetuskursipoliitikat euroala tasandil, majanduspoliitika elluviimine on aga jäänud peamiselt liikmesriikide ülesandeks kooskõlas kokkulepitud raamistikuga (vt EMU poliitikaraamistik).
  • EKP asutati 1. juunil 1998. 1. jaanuaril 1999 võttis EKP üle vastutuse ühtse rahapoliitika teostamise eest. Ehkki ELi institutsiooniline raamistik hõlmab ka EKPd, on tal Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt eristaatus. Eelkõige täidab EKP oma volitusi ja ülesandeid täiesti sõltumatult (vt Sõltumatus).
  • Lissaboni lepingu (vt Lissaboni leping) jõustumisega 1. detsembril 2009 sai EKPst ELi institutsioon. Muudatuse eesmärk oli suurendada ELi institutsioonilise raamistiku läbipaistvust, EKP või EKPSi/eurosüsteemi tegevuse seisukohalt ei ole sellel tähtsust.
  • EKP suhtleb teiste Euroopa institutsioonide ja organitega mitmetel majanduslikel, funktsionaalsetel ja õiguslikel põhjustel. Eelkõige teeb EKP koostööd Euroopa Ülemkogu, ECOFINi nõukogu ja eurorühmaga ning nende mitmete ettevalmistuskomiteedega (nagu majandus- ja rahanduskomitee ning majanduspoliitika komitee), samuti Euroopa Parlamendi, komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Kohtuga (vt Euroopa koostöö).