EKP nõukogu

EKP nõukogu on EKP tähtsaim otsuseid tegev organ. Nõukogusse kuuluvad:

kuus juhatuse liiget ja
euroala 19 liikmesriigi keskpanga presidendid.

Ülesanded

võtta vastu EKP-le ja eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid;
määratleda euroala rahapoliitika. See hõlmab otsuseid, mis on seotud rahapoliitiliste eesmärkidega, baasintressimääradega ja valuutareservi eraldamisega eurosüsteemile, ning nende otsuste rakendamiseks vajalike suuniste kehtestamist.
EKP uute järelevalveülesannetega seoses võtta vastu otsuseid üldraamistiku kohta, mille alusel tehakse järelevalveotsuseid, ning vastuväidete mitteesitamise menetluse raames võtta vastu järelevalvenõukogu esitatud lõplikud otsuste eelnõud.

Istungid ja otsused

Nõukogu istungid toimuvad tavaliselt kaks korda kuus Euroopa Keskpangas, mis asub Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal.

Nõukogu hindab majanduse ja rahanduse arengut ning võtab iga kuue nädala tagant vastu rahapoliitikat käsitleva otsuse. Teistel istungitel arutab nõukogu eelkõige EKP ja eurosüsteemi muude ülesannete ning kohustustega seotud küsimusi. Et tagada rahapoliitika ja muude ülesannete lahusus järelevalveülesannetest, arutatakse järelevalveküsimusi eraldi istungitel.

Rahapoliitilisi otsuseid selgitatakse üksikasjalikult iga kuue nädala tagant toimuval pressikonverentsil. Seda juhatab president, keda abistab asepresident.

Peale selle avaldab EKP enne iga järgmist rahapoliitikaistungit korrapäraselt ülevaateid EKP nõukogu eelmistest rahapoliitikaistungitest.

Lähemat teavet ühtse järelevalvemehhanismi otsustusmenetluste kohta vt pangandusjärelevalve veebilehelt.

Kuidas roteerub hääleõigus EKP nõukogus?

Pärast Leedu ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2015 käivitus süsteem, mille kohaselt EKP nõukogusse kuuluvad keskpankade presidendid kasutavad oma hääleõigust kordamööda.

EKP vastustes korduma kippuvatele küsimustele selgitatakse, miks süsteem on kasutusele võetud ja kuidas see toimib.

Korduma kippuvad küsimused hääleõiguse rotatsiooni kohta
Täielik ajakava