PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 19. märts 2026

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa inflatsiooniga seotud tõusuriski ja majanduskasvu ohustava langusriski. Energiahindade tõusu kaudu avaldab see inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele.

Oleme selle ebakindlusega toimetulekuks hästi valmis. Inflatsioon on püsinud meie seatud 2% sihttaseme juures, pikemaajalised inflatsiooniootused on stabiilsed ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Eeloleval perioodil laekuvad andmed aitavad meil hinnata sõjategevuse mõju inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele. Jälgime olukorda tähelepanelikult ning meie andmepõhine lähenemisviis võimaldab seada rahapoliitikas asjakohase kursi.

EKP ekspertide värske ettevaade hõlmab erandlikult andmeid kuni 11. märtsi seisuga, mis on tavapärasest hilisem kuupäev. Põhiprognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 2,0% ja 2028. aastal 2,1%. Inflatsiooniprognoosi on eriti 2026. aastaks detsembri ettevaates eeldatuga võrreldes ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on energiahindade tõus Lähis-Idas vallandunud sõja tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja olema 2026. aastal 2,3%, 2027. aastal 2,2%, ja 2028. aastal 2,1%. See ületab ka detsembri ettevaates prognoositud taset ning on peamiselt tingitud kõrgematest energiahindadest, mida asjakohase inflatsiooninäitaja arvutamisel kasutatakse. Ekspertide ootuste kohaselt peaks keskmine majanduskasv olema 2026. aastal 0,9%, 2027. aastal 1,3% ja 2028. aastal 1,4%. Eeskätt 2026. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse üleilmset mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele. Samal ajal peaksid kasvu edaspidigi toetama madal töötus, erasektori tugevad bilansid ning avaliku sektori kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda.

Kooskõlas rahapoliitika strateegia raames seatud eesmärgiga võtta otsuste tegemisel arvesse riske ja ebakindlust, hindasid eksperdid Lähis-Idas vallandunud sõja võimalikku mõju majanduskasvule ja inflatsioonile ka mõningate alternatiivsete illustreerivate stsenaariumite kohaselt. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel. Stsenaariumianalüüsi kohaselt võivad nafta- ja gaasitarnete pikemaajalised häired kaasa tuua põhiprognoosiga võrreldes kõrgema inflatsiooninäitaja ja madalama majanduskasvu näitaja. Keskpikas vaates sõltub mõju inflatsioonile kõige enam sellest, kui ulatuslikud on tugevama ja püsivama energiašoki kaudsed ja teisesed tagajärjed.

Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduskasv oli 2025. aasta neljandas kvartalis jõulise sisenõudluse toel 0,2%. Kodumajapidamiste tarbimiskulutused kasvasid, kuna nende reaalsed sissetulekud suurenesid ja töötuse määr püsis rekordiliselt madala taseme lähedal. Ehitustegevus ja eluasemete renoveerimine elavnes ning ettevõtted tegid rohkem investeeringuid eeskätt uurimis- ja arendustegevusse ning tarkvara ja andmebaaside valdkonda. Erinevalt kahest eelnenud kvartalist ei pärssinud netoeksport enam majanduskasvu. Seda toetas peamiselt teenindussektor.

Eksperdid on jätkuvalt seisukohal, et keskpikas vaates on kasvu peamiseks tõukejõuks eratarbimine. Investeeringud peaksid samuti hoogustuma, kuna valitsused teevad suuremaid kulutusi kaitse- ja taristuvaldkonda ning ettevõtted investeerivad ulatuslikumalt uutesse digitehnoloogiatesse. Väliskeskkond püsib muu hulgas volatiilse üleilmse kaubanduspoliitika tingimustes keeruline.

Sõda Lähis-Idas häirib toormeturgude toimimist ning pärsib reaalseid sissetulekuid ja kindlustunnet. Selle tõttu on ekspertide ettevaate põhiprognoosis tarbimis- ja investeeringunäitajaid allapoole korrigeeritud, eelkõige 2026. aasta kohta. Alternatiivsetes stsenaariumites oleks mõju tõsisema ja pikemaajalise energiašoki tõttu veelgi märkimisväärsem.

EKP nõukogu rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada euroala majandust, säilitades samal ajal riikide rahanduse usaldusväärsuse. Kõik energiahindade šokist tulenevad eelarvepoliitilised meetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud. Praegune energiakriis toob esile tungiva vajaduse vähendada veelgi sõltuvust fossiilkütustest. Innovatsiooni rahastamiseks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks on oluline lõplikult välja kujundada hoiuste ja investeeringute liit. Digieuro ja tokeniseeritud kujul hulgiarveldused keskpangarahas suurendavad Euroopa strateegilist autonoomiat, konkurentsivõimet ja finantslõimumist ning edendavad innovatsiooni maksevaldkonnas. Seepärast on väga oluline võtta kiiresti vastu määrus digieuro kehtestamise kohta. Eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul aitab hoogustada Euroopa ettevõtete kasvu.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli jaanuaris 1,7% ja kerkis veebruaris 1,9%ni. Energiahinnad, mis olid jaanuaris 4,0% madalamad, olid aasta varasemaga võrreldes 3,1% madalamad. Toiduainehindade inflatsioon alanes 2,5%ni. Inflatsioonimäär, mis ei hõlma energia ja toiduainete komponenti, kerkis 2,2%-lt jaanuaris 2,4%-le veebruaris. Selle näitaja tõus kajastas kaubahindade inflatsiooni hoogustumist 0,4%-lt 0,7%-le ning teenusehindade inflatsiooni näitaja kerkimist 3,2%-lt 3,4%-le.

Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel muutunud vähe ning püsivad endiselt kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Ettevõtete kasumid elavnesid 2025. aasta neljandas kvartalis veelgi, samal ajal kui tööjõu ühikukulude kasv järgis eelnenud kvartali tempot. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvunäitaja, mis oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 4,0%, langes 3,7%-le. Kollektiivlepingutega määratud palkade kasv ning ettevaatavad näitajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad tööjõukulude surve edasisele vähenemisele 2026. aasta jooksul, mis peaks toetama inflatsiooni naasmist sihttaseme juurde.

Sõjategevusest tingitud energiahinnatõusu mõjul ületab inflatsiooninäitaja lähiajal 2%. Kui kõrgemad energiahinnad püsivad, võivad selle olukorra kaudsed ja teisesed tagajärjed inflatsiooni ulatuslikumalt hoogustada ning seda tuleb tähelepanelikult jälgida. Finantsturgude inflatsiooniootused on lühemas perspektiivis märkimisväärselt suurenenud. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid, seda eelkõige lähiajal. Lähis-Idas vallandunud sõjategevus kujutab euroala majanduse jaoks langusriski, mis süvendab veelgi ebakindla üleilmse poliitikakeskkonna mõju. Kui sõda kujuneb pikemaks, võib energiahindade tõus jätkuda ja kujuneda eeldatust pikaajalisemaks ning samuti avaldab see pärssivat mõju kindlustundele. Need tegurid võivad kärpida sissetulekuid ning heidutada ettevõtteid ja kodumajapidamisi investeeringute ja tarbimiskulutuste tegemisel. Nõudlust võib veelgi pidurdada halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul. Täiendavad pinged rahvusvahelises kaubanduses võivad häirida tarneahelate toimimist, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Muud geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasv võib aga kujuneda kiiremaks, kui Lähis-Idas toimuva sõjategevuse majandusmõju on eeldatust lühiajalisem. Ka kavandatud kaitse- ja taristukulutused, tööviljakust edendava reformid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes võivad kasvu oodatust rohkem hoogustada. Samuti võivad uued kaubanduslepped ja siseturu sügavam lõimumine elavdada kasvu eeldatust ulatuslikumalt.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad eelkõige lähiajal tõusuriskid. Pikemaajalisem sõda Lähis-Idas võib kergitada energiahindu praegu eeldatust ulatuslikumalt ja püsivamalt, hoogustades euroala inflatsioon veelgi. See mõju võib süveneda ja muutuda veelgi püsivamaks juhul, kui sellest tulenevalt kerkiksid inflatsiooniootused ja kasvaksid palgad, kui energiahinna tõusu mõju kanduks energiakomponendivälisele inflatsioonile üle põhiprognoosis eeldatust suuremal määral või kui sõjategevus tekitaks ulatuslikumaid häireid üleilmsetes tarneahelates. Praegused kaubanduspinged võivad kaasa tuua ka üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Inflatsioon võib aga kujuneda aeglasemaks, kui Lähis-Idas toimuva sõjategevuse majandusmõju jääb lühiajalisemaks või kui selle kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid eeldatust piiratumad. Inflatsioon võib jääda loiumaks ka juhul, kui tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele oodatust rohkem ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Sõda Lähis-Idas avaldab üleilmsetele finantsturgudele märkimisväärset mõju. Üldised finantstingimused on pärast meie viimast istungit karmistunud. Aktsiaturgudel on toimunud langus ning euroala turuintressimäärad, eeskätt lühiajalised intressimäärad, on märkimisväärselt tõusnud.

Nii ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad kui ka turupõhise laenamise maksumus püsisid 3,6% tasemel, samal ajal kui uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär tõusis 3,4%ni. Ettevõttelaenude kasv langes võrreldes detsembri 3,0%ga ning oli jaanuaris aastases arvestuses 2,8%. Selle mõju korvas siiski ettevõtete võlakirjade emissiooni elavnemine, mille aastane kasvumäär kerkis detsembri 3,5%-lt 4,0%-le. Hüpoteeklaenude kasvunäitaja püsis detsembriga võrreldes muutumatuna 3,0% tasemel.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.