Rahapoliitilised otsused

19. märts 2026

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa inflatsiooniga seotud tõusuriski ja majanduskasvu ohustava langusriski. Energiahindade tõusu kaudu avaldab see inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele.

EKP nõukogu on selle ebakindlusega toimetulekuks hästi valmis. Inflatsioon on püsinud 2% sihttaseme juures, pikemaajalised inflatsiooniootused on stabiilsed ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Eeloleval perioodil laekuvad andmed aitavad meil hinnata sõjategevuse mõju inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele. EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning andmepõhine lähenemisviis võimaldab seada rahapoliitikas asjakohase kursi.

EKP ekspertide värske ettevaade hõlmab erandlikult andmeid kuni 11. märtsi seisuga, mis on tavapärasest hilisem kuupäev. Põhiprognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 2,0% ja 2028. aastal 2,1%. Inflatsiooniprognoosi on eriti 2026. aastaks detsembri ettevaates eeldatuga võrreldes ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on energiahindade tõus Lähis-Idas vallandunud sõja tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2026. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,3%, 2027. aastal 2,2% ja 2028. aastal 2,1%. See ületab ka detsembri ettevaates prognoositud taset ning on peamiselt tingitud kõrgematest energiahindadest, mida asjakohase inflatsiooninäitaja arvutamisel kasutatakse. Majanduskasv peaks ekspertide prognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,9%, 2027. aastal 1,3% ja 2028. aastal 1,4%. Eeskätt 2026. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse üleilmset mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele. Samal ajal peaksid kasvu edaspidigi toetama madal töötus, erasektori tugevad bilansid ning avaliku sektori kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda.

Kooskõlas EKP nõukogu rahapoliitika strateegia raames seatud eesmärgiga võtta otsuste tegemisel arvesse riske ja ebakindlust, hindasid eksperdid Lähis-Idas vallandunud sõja võimalikku mõju majanduskasvule ja inflatsioonile ka mõningate alternatiivsete illustreerivate stsenaariumite kohaselt. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel. Stsenaariumianalüüsi kohaselt võivad nafta- ja gaasitarnete pikemaajalised häired kaasa tuua põhiprognoosiga võrreldes kõrgema inflatsiooninäitaja ja madalama majanduskasvu näitaja. Keskpikas vaates sõltub mõju inflatsioonile kõige enam sellest, kui ulatuslikud on tugevama ja püsivama energiašoki kaudsed ja teisesed tagajärjed.

Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja EKP nõukogu teeb neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.