PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 30. aprill 2026

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Ehkki laekunud andmed on olnud üldjoontes kooskõlas meie varasema hinnanguga inflatsiooniväljavaate kohta, on nii inflatsiooniga seotud tõusuriskid kui ka kasvuga seotud langusriskid suurenenud. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Sõda Lähis-Idas on kaasa toonud energiahindade järsu tõusu, kiirendades inflatsiooni ja pärssides majandususaldust. Keskpikas vaates sõltub sõja mõju inflatsioonile ja majandusaktiivsusele sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Mida kauem kestab sõda ja püsivad kõrged energiahinnad, seda ulatuslikum on tõenäoline mõju inflatsioonile ja majandusele laiemalt.

Oleme praeguse ebakindlusega toimetulekuks jätkuvalt hästi valmis. Praeguse järsult kerkivate energiahindade perioodi alguses oli euroala inflatsioon meie seatud 2% sihttaseme lähedal ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Ehkki lühemaajalised inflatsiooniootused on märkimisväärselt tõusnud, püsivad pikemaajalised inflatsiooniootused stabiilsed.

Jälgime olukorda tähelepanelikult ning otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Praeguse kriisi alguses oli majanduskasv euroalal mõnevõrra hoogustunud. Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt oli SKP reaalkasv 2026. aasta esimeses kvartalis 0,1%. Euroala majanduskasvu peamiseks tõukejõuks on endiselt sisenõudlus, mida toetab vastupidav tööturg. Majanduse väljavaade on siiski väga ebakindel ja sõltub sellest, kui kaua kestab sõda Lähis-Idas ning mil määral see mõjutab energia- ja muid toormeturge ning üleilmseid tarneahelaid.

Laekuvad andmed viitavad sellele, et konflikt pärsib majandusaktiivsust. Uuringuandmed näitavad, et kasv aeglustub ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunne tuleviku suhtes on alates sõja algusest vähenenud. Pikemad tarneajad ja sisendihindade tõus viitavad surve tekkele tarneahelates.

Kõrged energiakulud peaksid ka edaspidi pärssima reaalseid sissetulekuid, vähendades kodumajapidamiste ja ettevõtete soovi tarbida ja investeerida. Ehkki töötuse määr püsis rekordiliselt madala taseme lähedal ja oli märtsis 6,2%, on nõudlus tööjõu järele jätkuvalt vähenenud. Samal ajal tuleb kodumajapidamistele endiselt kasuks nende hea finantspositsioon ning investeeringuid peaksid ka edaspidi toetama valitsuste suuremad kulutused kaitse- ja taristuvaldkonnas ja ettevõtete ulatuslikumad investeeringud uutesse digitehnoloogiatesse. See soodne stardipositsioon loob teatava puhvri sõja tagajärgedega toimetulekuks.

EKP nõukogu rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada euroala majandust, säilitades samal ajal riikide rahanduse usaldusväärsuse. Energiahindade šokist tulenevad eelarvepoliitilised meetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud. Reformid euroala kasvupotentsiaali tugevdamiseks ja fossiilkütustest sõltumist vähendava energiapöörde kiirendamiseks on praegu tähtsamad kui kunagi varem. Innovatsiooni rahastamiseks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks ja tootlikkuse parandamiseks on oluline lõplikult välja kujundada hoiuste ja investeeringute liit. Digieuro ja tokeniseeritud kujul hulgiarveldused keskpangarahas suurendavad Euroopa strateegilist autonoomiat, konkurentsivõimet ja finantslõimumist ning edendavad innovatsiooni maksevaldkonnas. Seepärast on väga oluline võtta kiiresti vastu määrus digieuro kehtestamise kohta. Eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul aitab hoogustada Euroopa ettevõtete kasvu.

Inflatsioon

Inflatsioon oli veebruaris 1,9% ja märtsis 2,6% ning kerkis aprillis 3,0%ni. Selle tõusu on põhjustanud Lähis-Ida sõja mõjul järsult kerkinud energiahinnad. Energiahindade inflatsioon kiirenes märtsi 5,1%-lt aprillis 10,9%-le. Toiduainehindade inflatsioon jõudis aprillis 2,5%ni. Inflatsioonimäär, mis ei hõlma energia ja toiduainete komponenti, aeglustus 2,3%-lt märtsis 2,2%-le aprillis, kajastades teenusehindade inflatsiooni alanemist, mis aeglustus 3,2%-lt märtsis 3,0%-le aprillis. Tööstuskaupade inflatsioon kiirenes märtsi 0,5%-lt 0,8%-le.

Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel muutunud vähe. Praegu osutavad EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud jätkuvalt tööjõukulude vähenemisele 2026. aasta jooksul. Samal ajal näitavad uuringuandmed muude kulukomponentide kasvu ja müügihinnaootuste tõusu. Inflatsiooniootused on lühemas perspektiivis märkimisväärselt tõusnud. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on ligikaudu 2% tasemel, mis toetab inflatsiooni stabiliseerumist keskpikas perspektiivis sihteesmärgi lähedal.

Energiahindade tõusu mõjul ületab inflatsiooninäitaja lähiajal tunduvalt 2% taset. Kui kõrged energiahinnad püsivad kauem, süveneb ka kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu avalduv tõenäoline mõju inflatsioonile laiemalt. Seetõttu jälgime tähelepanelikult energiahinna tõusu ulatust ja püsivust ning selle mõju hinna- ja palgakujundusele, inflatsiooniootustele ja üldisele majandusdünaamikale.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid. Lähis-Idas vallandunud sõjategevus kujutab euroala majanduse jaoks jätkuvalt langusriski, mis süvendab veelgi ebakindla üleilmse poliitikakeskkonna mõju. Pikemaajalised häired energiavarustuses võivad kergitada energiahindu praegu eeldatust veel enam ja püsivamalt. Need tegurid võivad kärpida sissetulekuid ning heidutada ettevõtteid ja kodumajapidamisi investeeringute ja tarbimiskulutuste tegemisel. Kasvu pärssiv mõju süveneks juhul, kui peamiste tarneteede sulgemine põhjustab oluliste sisendite nappust, mis sunnib euroala ettevõtteid oma tootmist kärpima. Nõudlust võib veelgi pidurdada halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul. Täiendavad pinged rahvusvahelises kaubanduses võivad süvendada häireid tarneahelates, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Muud geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasv võib aga kujuneda kiiremaks, kui majandus suudab Lähis-Ida sõjast tingitud häiretega paremini kohaneda või kui konfliktile leitakse lahendus praegu arvatust kiiremini. Ka kavandatud kaitse- ja taristukulutused, tööviljakust edendavad reformid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes võivad kasvu oodatust rohkem hoogustada. Samuti võivad uued kaubanduslepped ja siseturu sügavam lõimumine elavdada kasvu eeldatust ulatuslikumalt.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad tõusuriskid. Kui energiahinnad kerkivad praegu eeldatust ulatuslikumalt ja püsivamalt, kiireneks euroala inflatsioon veelgi. See mõju võib süveneda ja muutuda veelgi püsivamaks juhul, kui kõrgemate energiahindade mõju kanduks muudele hindadele ja palkadele üle eeldatust suuremal määral või pikemaajalised inflatsiooniootused seetõttu tõuseksid või kui häired üleilmsetes tarneahelates kujuneksid ulatuslikumaks. Praegused kaubanduspinged võivad kaasa tuua ka üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Inflatsioon võib seevastu kujuneda aeglasemaks, kui Lähis-Idas toimuva sõjategevuse majandusmõju jääb praegu arvatust lühiajalisemaks või kui selle kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid piiratumad. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Sõda Lähis-Idas on tekitanud märkimisväärset volatiilsust üleilmsetel finantsturgudel. Üldiselt on rahastamistingimused sõjaeelse ajaga võrreldes endiselt karmimad.

Turupõhise laenamise maksumus suurenes 3,5%-lt veebruaris 3,9%-le märtsis. Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad alanesid veebruaris 3,5%ni (sõjaeelse perioodi andmed) ja hüpoteeklaenude intressimäärad püsisid 3,4% tasemel.

Ettevõttelaenude aastakasv oli veebruaris 3,0% ja märtsis 3,2% ning ettevõtete võlakirjade emissiooni kasvumäär langes 4,5%-lt veebruaris 3,9%-le märtsis. Samal ajal näitavad euroala pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused, et ettevõttelaenude tingimused esimeses kvartalis karmistusid. Selle peamiseks põhjuseks oli pankade süvenev mure nende kliente ohustavate majandusriskide pärast. Ettevõtete laenunõudlus, eelkõige põhivarainvesteeringute finantseerimiseks, kahanes aasta esimeses kvartalis mõnevõrra.

Hüpoteeklaenude kasv oli rahastamistingimuste vähese karmistumise ja muutumatu nõudluse tingimustes veebruaris 3,1% ja märtsis 3,0%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.