Mida kujutab endast eelkommunikatsioon?

15. detsember 2017

Kui keskpank avaldab eelkommunikatsiooni sõnumi, annab ta selle kaudu teavet rahapoliitika edasiste suundumuste kohta, lähtudes hinnastabiilsuse väljavaate hinnangust.

EKP võttis eelkommunikatsiooni kasutusele 2013. aasta juulis, mil EKP nõukogu teatas, et intressimäärad peaksid püsima madalal tasemel pikema aja vältel. Sellest ajast on EKP oma eelkommunikatsiooni vormi mitmel korral kohandanud. Praegu selgitatakse selles lisaks EKP baasintressimäärade edasisele arengule ka EKP nõukogu kavatsusi seoses varaostukava kestusega.

Usaldusväärsuse säilitamiseks peab EKP eelkommunikatsiooni sõnumi sisu olema alati kooskõlas EKP nõukogu hinnanguga jooksva majandusolukorra ja tulevase (eelkõige inflatsiooni) väljavaate kohta.

Kuidas eelkommunikatsioon täpsemalt toimib?

Toome ühe näite.

Eelkommunikatsioon Eelkommunikatsioon

Millal on eelkommunikatsioon vajalik?

EKP tavapäraseid rahapoliitilisi vahendeid (baasintressimäärad) kasutatakse selleks, et hoida inflatsioon euroalal kooskõlas EKP eesmärgiga (inflatsiooni aastakasv keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal). Kui inflatsioon on liiga madal, saab EKP inflatsiooni kiirendamiseks alandada baasintressimäärasid. Kui aga intressimäärad on juba väga madalal tasemel, on keskpangal keeruline neid veelgi enam alandada. Seega tuleb kasutada teisi rahapoliitilisi vahendeid. Üks neist on eelkommunikatsioon.

Sellises olukorras aitab selge sõnum edasiste rahapoliitiliste kavatsuste kohta pankadel, finantsturuosalistel, ettevõtetel ja klientidel paremini mõista laenuvõtukulude tulevasi tõenäolisi suundumusi ning edendab vajalikul määral majandust.

Niisiis muudab eelkommunikatsioon EKP rahapoliitika tõhusamaks ja aitab saavutada EKP esmast eesmärki Euroopa elanike hüvanguks – hoida hinnad stabiilsena kogu euroalal.