Mis on kohustusliku reservi nõue?

11. august 2016

Euroala pangad peavad hoidma oma riigi keskpanga arvelduskontodel teatud hulka rahalisi vahendeid, mida nimetatakse miinimumreserviks. Pankade kohustusliku reservi nõue määratakse kuuenädalaseks arvestusperioodiks ja selle suurus arvutatakse panga bilansiseisu alusel enne arvestusperioodi algust.

Pangad peavad kohustusliku reservi nõuet täitma arvestusperioodi jooksul keskmises arvestuses. See tähendab, et nad ei pea hoidma kogu nõutavat summat iga päev oma keskpanga arvelduskontodel. Niisugune paindlikkus võimaldab pankadel reageerida lühiajalistele muutustele rahaturgudel: nad annavad üksteisele laene, lisades oma keskpangareservidesse vahendeid või neid sealt välja võttes. See aitab stabiliseerida pankadevahelisi lühiajalisi intressimäärasid.

Kuni 2012. aasta jaanuarini pidid pangad hoidma oma riigi keskpangas vähemalt 2% teatud kohustustest (peamiselt kliendihoiused); pärast seda alandati kohustusliku reservi määr 1%-le. Euroala pankade kohustusliku reservi nõuded kokku ulatuvad ligikaudu 113 miljardi euroni (2016. aasta alguse seisuga).

Arvestusperioodi lõpus maksab keskpank kohustuslikelt reservidelt intressi, mis vastab põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale.

Kohustusliku reservi nõue on keskpanganduses tavapärane rahapoliitiline instrument. Mõne riigi, näiteks Austraalia, Kanada ja Rootsi keskpangad aga ei kasuta seda üldse.