SISSEJUHATAV KÕNE

PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 12. märts 2020

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Jaanuari lõpus toimunud nõukogu eelmisest istungist alates on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik tekitanud ulatusliku šoki, mis on mõjutanud kogu maailma ja euroala majanduse kasvuväljavaadet ning suurendanud turgude volatiilsust. Isegi kui viirusepuhang osutub ajutiseks, mõjutab see majandustegevust märkimisväärselt. Peamiselt aeglustab koroonaviiruse levik tarneahelates tekkinud häirete tõttu tootmist ja vähendab eelkõige ohjamismeetmete võtmisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju kaudu nii sise- kui ka välisnõudlust. Ühtlasi avaldab suurem ebakindlus negatiivset mõju kulukavadele ja nende rahastamisele.

Valitsused ja muud poliitilised institutsioonid peavad võtma õigeaegseid ja suunatud meetmeid, et toime tulla tervishoiu valdkonna ees seisva ülesandega ohjeldada koroonaviiruse levikut ja leevendada selle majanduslikku mõju. Eelkõige tuleb võtta rangeid ja kooskõlastatud eelarvepoliitilisi meetmeid, et toetada ohustatud ettevõtteid ja töötajaid. EKP nõukogu toetab kindlalt euroala riikide ja Euroopa institutsioonide pühendumust võtta ühiselt ja kooskõlastatult poliitilisi meetmeid võitluseks koroonaviiruse leviku tagajärgedega. Ühtlasi avaldab nõukogu heameelt EKP järelevalvenõukogu otsuste üle, mille üksikasjad on toodud täna avaldatud pressiteates.

Praegusi majandushäireid ja suuremat ebakindlust silmas pidades on EKP nõukogu kooskõlas oma volitustega valmis toetama kodumajapidamisi ja ettevõtteid. Seetõttu tegi nõukogu otsuse ulatusliku rahapoliitiliste meetmete paketi kohta. Koos juba kasutusele võetud oluliste rahapoliitiliste stiimulitega toetavad need meetmed kodumajapidamiste, ettevõtete ja pankade likviidsus- ja rahastamistingimusi ning aitavad säilitada laenude tõrgeteta pakkumise reaalmajandusele.

Esiteks otsustas nõukogu ajutiselt teha täiendavaid pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone (LTROd), et pakkuda euroala finantssüsteemile kohest likviidsustuge. Ehkki nõukogu ei näe olulisi pingeid rahaturgudel või likviidsuspuudujääki pangandussüsteemis, on need operatsioonid vajaduse korral tõhusaks kaitsevahendiks. Operatsioone tehakse piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena ning nende intressimäär on võrdne hoiustamise püsivõimaluse keskmise intressimääraga. LTROd tagavad soodsatel tingimustel likviidsuspakkumise, et katta ajavahemikku kuni 2020. aasta juunis toimuva suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsioonini (TLTRO-III).

Teiseks kohaldatakse alates 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini kõigi sel ajal lõpetamata TLTRO-III operatsioonide puhul märkimisväärselt soodsamaid tingimusi. Need operatsioonid toetavad pankade laenuandmist koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapooltele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kogu selle ajavahemiku jooksul kohaldatakse nende TLTRO-III operatsioonide puhul eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise intressimääraga võrreldes 25 baaspunkti võrra madalamat intressimäära. Vastaspoolte suhtes, kes säilitavad laenupakkumise senise taseme, kohaldatakse nende operatsioonide puhul madalamat intressimäära, mis võib ajavahemikul kuni 2021. aasta juunini olla hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast kuni 25 baaspunkti võrra madalam. Ühtlasi on vastaspooltel TLTRO-III raames nüüdsest võimalik laenata kuni 50% kõlblike laenude osakaalust seisuga 28. veebruar 2019. Sellega seoses annab EKP nõukogu eurosüsteemi komiteedele ülesande uurida tagatisnõuete leevendamise meetmeid eesmärgiga tagada, et vastaspooled saaksid rahastamistuge jätkuvalt täiel määral kasutada.

Kolmandaks tehakse kuni 2020. aasta lõpuni ajutiselt täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses, mis tagab ulatusliku toetuse erasektori ostukavadest. Koos olemasoleva varaostukavaga toetab see reaalmajandusele soodsate rahastamistingimuste pakkumist suurema ebakindluse keskkonnas. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et netovaraoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Kokkuvõttes otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Üksikasjalikum teave uute operatsioonide kohta avaldatakse sellekohastes pressiteadetes täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Praegusi suundumusi arvestades jälgib EKP nõukogu ka edaspidi tähelepanelikult koroonaviiruse leviku mõju majandusele, keskpika aja inflatsioonile ja rahapoliitika ülekandumisele. EKP nõukogu on valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Värskeimad näitajad viitavad lähiaja majanduskasvu väljavaate märkimisväärsele halvenemisele. Tarneahelates tekkinud häired takistavad tootmiskavasid töötleva tööstuse sektoris ja koroonaviiruse edasise leviku tõkestamiseks võetud meetmed avaldavad negatiivset mõju majandusaktiivsusele. Enne koroonaviiruse puhangut aeglustus euroala SKP reaalkasv 2019. aasta kolmanda kvartali 0,3%-lt neljandas kvartalis 0,1%-le. See kajastas peamiselt euroala töötleva tööstuse sektori jätkuvat nõrkust ja investeeringute kasvu aeglustumist. Koroonaviiruse levikust tingitud häireid kõrvale jättes peaks euroala majanduskasv keskmise aja jooksul taas hoogustuma, saades tuge soodsatest rahastamistingimustest, euroala eelarvepoliitika kursist ja üleilmse aktiivsuse eeldatavast taastumisest.

EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta kajastab seda hinnangut vaid osaliselt, sest ettevaates on esitatud andmed, mis on saadud enne koroonaviiruse hiljutist kiiret levikut euroalal. Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2020. aastal 0,8%, 2021. aastal 1,3% ja 2022. aastal 1,4%. Kasv peaks olema väga tagasihoidlik eelkõige 2020. aasta esimesel poolel ja hoogustuma 2020. aasta teisel poolel. Eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2020. aastaks märkimisväärselt allapoole ja 2021. aastaks mõnevõrra allapoole, arvestades koroonaviiruse puhangu võimalikku mõju majandusele.

Euroala majanduse kasvuväljavaates on selgelt ülekaalus langusriskid. Peale eelnevalt tuvastatud riskide, mis on seotud geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega, ohustab majanduskasvu väljavaadet nüüd märkimisväärselt ka koroonaviiruse levik.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta veebruaris 1,2% võrreldes 1,4%ga jaanuaris. Nafta praeguste hindade ja futuurihindade järsu languse põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt märkimisväärselt. Inflatsiooniootuste näitajad on alanenud ja alusinflatsiooni näitajad püsivad üldiselt tagasihoidlikud. Kuigi tööjõukulude surve on tööturutingimuste pingestumise keskkonnas püsinud tugev, aeglustab loium kasvutempo selle surve avaldumist inflatsioonitasemes. Keskpika aja jooksul toetavad inflatsiooni kiirenemist EKP nõukogu võetud rahapoliitilised meetmed ja euroala kasvudünaamika taastumine.

See hinnang kajastub üksnes osaliselt EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aastal 1,1%, 2021. aastal 1,4% ja 2022. aastal 1,6%. Eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri ettevaatega võrreldes püsib ÜTHI-inflatsiooni väljavaade ettevaateperioodil üldjoontes muutumatuna. Koroonaviiruse leviku mõju inflatsioonile on väga raske hinnata, kuna väiksemast nõudlusest tuleneva langussurve võib tasakaalustada tarnehäiretest tingitud tõususurve. Naftahinna hiljutine järsk langus pärsib märkimisväärselt inflatsiooni lühiajalist väljavaadet.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv on hiljutise rekordiliselt kõrge tasemega võrreldes veidi pidurdunud ja oli 2020. aasta jaanuaris 5,2%. Rahapakkumise näitajad kajastavad püsivalt pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu võrreldes muude finantsinstrumentidega. Endiselt on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Erasektorile antud laenude mahu kasv jätkus. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv oli 2020. aasta jaanuaris 3,7% võrreldes 3,6%ga möödunud aasta detsembris. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv püsis jaanuaris muutumatuna 3,2% tasemel, mis kinnitab 2019. aasta sügisel täheldatud aeglustumist ja kajastab tõenäoliselt tavapärast hilinenud reaktsiooni majanduse varasemasele nõrgenemisele. Üldjoontes aitab EKP rahapoliitika toetav kurss koos täna võetud meetmete paketiga kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetab endiselt juurdepääsu rahastamisele koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapoolte ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Kehvemat väljavaadet silmas pidades ja langusriskide edasise realiseerumise tõkestamiseks tuleb nüüd rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Nõukogu tunneb heameelt meetmete üle, mida mitme riigi valitsused on juba võtnud piisavate ressursside tagamiseks tervishoiusektoris ning koroonaviiruse levikust mõjutatud ettevõtete ja töötajate toetuseks. Eelkõige tuleb muu hulgas võtta meetmeid laenugarantiide andmiseks, et täiendada ja tugevdada EKP nõukogu tänaseid rahapoliitilisi stiimuleid. Nõukogu toetab euroala riikide ja Euroopa institutsioonide pühendumust tegutseda kohe, jõuliselt ja üheskoos, et tulla toime koroonaviiruse edasise leviku tagajärgedega.

Enne küsimustele vastamist soovime avaldada sügavat tänu kõigile, kes pühendavad oma aega ja teevad jõupingutusi, et päästa elusid ja ohjeldada koroonaviiruse levikut.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed