EKP aruanne edusammude kohta euro kasutuselevõtul

24. juuni 2026

• Iga kahe aasta järel koostatavas aruandes hinnatakse edusamme euro kasutuselevõtul Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Rootsis.
• Vaatlusalused riigid on näidanud majanduslikku vastupanuvõimet välistele šokkidele, kuid seisavad endiselt silmitsi takistustega euro kasutuselevõtul.
• Inflatsioonisuundumused on olnud erinevad ja eelarveolukord on enamikes riikides halvenenud.
• Üheski viiest vaatlusalusest riigist ei ole õigusaktid täielikult kooskõlas euro kasutuselevõtu õiguslike nõuetega.

Täna avaldatud Euroopa Keskpanga (EKP) 2026. aasta lähenemisaruandes leitakse, et euroalavälised Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on alates 2024. aastast teinud piiratud edusamme majanduslikul lähenemisel euroalale. Majanduslikku lähenemist pärssiv peamine tegur on majanduslik mõju, mis on tingitud välisšokkidest, muu hulgas Venemaa sõjast Ukraina vastu, üleilmsetest kaubanduspingetest ja sõja puhkemisest Lähis-Idas.

Nendest välistest proovikividest hoolimata on vaatlusaluste riikide majandusaktiivsus näidanud üles vastupanuvõimet, kuid kasvutempo on olnud riigiti erinev. Edaspidi varjutavad majanduse väljavaadet süvenenud geopoliitilised pinged. Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa suurema volatiilsuse üleilmsetel energiaturgudel ja kergitanud energiakulusid, mis võimendab majanduse väljavaatega seotud ebakindlust. Need suundumused on juba avaldanud nähtavat mõju inflatsioonile ja majandususaldusele ning võivad edaspidi pärssida toodangu kasvu. Ehkki vaatlusaluste riikide otsene avatus energiašokkidele ja seonduv tundlikkus on aja jooksul vähenenud ja on praegu madalam kui 2022. aastal, sõltuvad keskpikas perspektiivis avalduvad majanduslikud tagajärjed sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb praegune energiašokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed mõjud.

Hinnastabiilsuse kriteeriumi hindamisel leiti, et viiest vaatlusalusest riigist kolmes oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär kõrgem kui hinnastabiilsuse kriteeriumi 2,7% kontrollväärtus. Kontrollväärtusest märgatavalt kõrgem oli inflatsioonimäär Rumeenias ning veidi madalam oli see Ungaris ja Poolas, ületades siiski samuti kontrollväärtust. Tšehhi Vabariigis ja Rootsis oli inflatsioonimäär kontrollväärtusest madalam (vt joonis 1). Kontrollväärtus põhineb viimase 12 kuu jooksul kõige paremaid tulemusi saavutanud kolme riigi näitajatel (Küpros (0,9%), Prantsusmaa (1,2%) ja Taani (1,6%)). Selle arvutamiseks lisati nende riikide viimase 12 kuu keskmisele inflatsioonimäärale 1½ protsendipunkti. Ühegi liikmesriigi puhul ei täheldatud võõrväärtust, mis jäetakse kontrollväärtuse arvutamisest välja.

Joonis 1

ÜTHI-inflatsioon

(keskmine aastane muutus protsentides)

Joonis 2

Valitsussektori eelarve ülejääk (+) või puudujääk (–)

(protsent SKPst)

Eelarvepuudujäägi näitaja on 2024. aasta lähenemisaruandest alates enamikes riikides halvenenud ning võla ja SKP suhtarv on mõnes riigis märgatavalt suurenenud. 2025. aastal ületasid eelarvepuudujäägi ja SKP suhtarvu 3% kontrollväärtust Ungari, Poola ja Rumeenia (vt joonis 2). Valitsussektori koguvõla suhe SKPsse oli 2025. aastal allpool või oluliselt allpool 60% kontrollväärtust kõigis vaatlusalustes riikides peale Ungari. Euroopa Komisjoni värskeima ettevaate kohaselt peaks see näitaja aga 2026. aastal tõusma kontrollväärtusest kõrgemale tasemele nii Poolas kui ka Rumeenias.

Pärast 2024. aasta lähenemisaruannet kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust lisaks Rumeeniale veel Ungaris ja Poolas. Euroopa Komisjoni värskeim ettevaade näitab, et eelarvepuudujääk ei vähene tõenäoliselt üheski neist riikidest 3% kontrollväärtusest allapoole enne 2027. aasta lõppu. Rumeenia suhtes algatati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus 2020. aastal ning selle kõrvaldamise tähtaega on pikendatud kuni 2030. aasta lõpuni. Ungari ja Poola suhtes algatati asjaomane menetlus 2024. aasta juulis, kuna nendes riikides ületas eelarvepuudujääk 3% kontrollväärtust SKP suhtes ja oli 2023. aastal vastavalt 4,7% ja 7,3%. Ungari peab eelarvepuudujäägi kõrvaldama 2026. aastaks ja Poola 2028. aastaks.

Kui vaadata vahetuskursi kriteeriumi täitmist, siis ei osale ühegi vaatlusaluse riigi vääring vahetuskursimehhanismis ERM2 ja mõne riigi vääringu vahetuskurss on viimastel aastatel euro suhtes märgatavalt kõikunud (vt joonis 3).

Pikaajaliste intressimäärade kriteeriumi hindamisel leiti, et viiest vaatlusalusest riigist kolmes oli 12 kuu keskmine pikaajaline intressimäär kõrgem kui 5,1% kontrollväärtus (vt joonis 4). Need riigid olid Poola (5,4%), Ungari (6,7%) ja Rumeenia (6,7%), kus asjaomane näitaja ületas kontrollväärtust ka juba 2024. aasta lähenemisaruande koostamise ajal. Kontrollväärtus põhineb kolme kõige madalama 12 kuu keskmise pikaajalise intressimäära näitajaga riigi tulemustel. Need riigid olid Taani (2,6%), Küpros (3,1%) ja Prantsusmaa (3,5%). Järelikult on keskmine pikaajaline intressimäär 3,1% ja kui lisada sellele 2 protsendipunkti, saadakse kontrollväärtuseks 5,1%.

Joonis 3

Liikmesriikide vääringute ja euro kahepoolsed vahetuskursid

(indeks: 2024. aasta juuni keskmine = 100; päevased andmed; 1. juuni 2024 – 17. juuni 2026)

Joonis 4

Pikaajalised intressimäärad

(Protsentides, aasta keskmised näitajad)

Institutsioonide kvaliteet on oluline tegur lähenemise jätkusuutlikkuse tagamisel. Tugevamad institutsioonid ja tõhusam juhtimine tooksid riikidele märkimisväärset kasu, seda eelkõige Ungaris ja Rumeenias. Kui Rootsi välja arvata, viitavad rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud näitajad sellele, et institutsioonide ja juhtimise kvaliteediga seoses peavad vaatlusalused riigid veel edusamme tegema.

Mis puudutab liikmesriikide õigusaktide vastavust aluslepingutele ning EKPSi ja EKP põhikirjale, siis ei ole need üheski vaatlusaluses riigis täielikult kooskõlas euro kasutuselevõtu nõuetega.

Meediakanalite küsimustele vastab Benoit Deeg (tel: +49 172 1683704).

Märkused

• Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne
• EKP lähenemisaruandes hinnatakse euroalaväliste erandiga ELi liikmesriikide majanduslikku ja õiguslikku lähenemist iga kahe aasta järel või konkreetse riigi taotlusel. Aruandes hinnatakse euroalale jätkusuutliku majandusliku lähenemise taset, riikide õigusaktide vastavust ELi õigusraamistikule ning seda, kas õigusaktidest tulenevad nõuded on asjaomaste riikide keskpankade puhul täidetud. Võttes arvesse Taani loobumisõigust, ei ole Taanit aruandes käsitletud. Seda tehakse üksnes Taani taotluse korral.
• Käesolevas lähenemisaruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 17. juuni 2026. Nii hinnastabiilsuse kriteeriumi kui ka pikaajalise intressimäära kriteeriumi puhul kestis vaatlusperiood 2025. aasta juunist 2026. aasta maini. Vahetuskursside puhul kestis vaatlusperiood 18. juunist 2024 kuni 17. juunini 2026. Eelarvepositsioonide varasemad andmed hõlmavad ajavahemikku kuni 2025. aastani. Prognoosid põhinevad Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadisel majandusprognoosil ja vaatlusaluste riikide hiljutisimatel lähenemisprogrammidel. Samuti on arvesse võetud muud teavet, mis on lähenemise jätkusuutlikkuse ettevaatava hindamise jaoks oluline.