EKP juhatuse liikme Piero Cipollone kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis
Brüssel, 3. juuni 2026
Mul on hea meel olla taas siin, et arutada digieuroga seonduvat.
Mind julgustavad majandus- ja rahanduskomisjoni edusammud ühisraha paketiga seotud läbirääkimistel ning loodan, et Euroopa Parlament võtab lähitulevikus seisukoha selle olulise algatuse kohta.
Alustuseks soovin peatuda ühel kesksel aspektil – sularahale juurdepääsu tagamisel, mida rõhutasite mõned kuud tagasi oma resolutsioonis EKP aastaaruande kohta.[1] Seejärel keskendun digieuro projektiga seotud kahele peamisele edusammule pärast meie eelmist kohtumist märtsis: Euroopa standardiorganisatsioonidega sõlmitud lepingutele ja järgmise aasta katseprojekti täiendavatele ettevalmistustele.
Kindlustame inimeste vabadust kasutada sularaha
Keskpangana on meie oluliseks ülesandeks tagada, et inimestel säiliks vabadus kasutada sularaha.
Seepärast on meil hea meel, et seadusandlikke ettepanekuid sularaha seadusliku maksevahendi staatuse ja digieuro kohta on käsitletud ühtse paketina. See kinnitab veelgi arusaama, et eurosularaha ja digieuro on sama raha, mis tugineb üksnes eri tehnoloogiale.
Toetame kindlalt ettepanekut sularaha seadusliku maksevahendi staatuse kohta, kuna see kaitseb sularaha aktsepteeritavust ja kättesaadavust ning kooskõlastab sularaha kasutamise põhimõtted kogu euroalal.[2]
Meie pühendumust sularahale kajastab ka käimasolev europangatähtede kujunduse muutmine. Uus kujundus lähtub kahest võimalikust teemast: „Euroopa kultuur” või „Jõed ja linnud”.[3] Lõplik otsus uue teema kohta on kavas teha selle aasta lõpus. Uue seeria esimesed pangatähed peaksid ringlusse jõudma 2030. aastate alguses. Uutel pangatähtedel on tõhustatud turvaelemendid ning nende tootmisel kasutatakse kestlikumaid materjale ja tootmismeetodeid.
Nagu juba ütlesin, kaitsevad sularaha ja digieuro koos rahapoliitilist suveräänsust ja vabadust makseviisi valikul.
Lepingud Euroopa standardiloojatega
Tulles tagasi digieuro juurde, soovin nüüd käsitleda meie tööd standarditega.
Standardeid võib nimetada tehnoloogia keeleks, mille abil maksekaardid, telefonid ja makseterminalid omavahel sujuvalt suhtlevad. Nii nagu ühine keel võimaldab inimestel üksteist mõista, tagavad standardid maksesüsteemi tõrgeteta, turvalise ja piiriülese toimimise.
Praegu sõltub Euroopa suuresti omandiõigusega kaitstud standarditest, mida kontrollivad rahvusvahelised kaardiskeemid.[4] See piirab skaleeritavust Euroopa lahenduste puhul, kuna need sõltuvad Euroopa-välistest standarditest. Euroopa lahenduste puhul tuleb nende välismaiste standardite kasutamise eest tasuda või veenda kaupmehi kasutama Euroopa standardeid, mille ulatus on praegu piiratud. Mõlemad variandid on kulukad ja ebatõhusad.
Kuna digieurol oleks seadusliku maksevahendi staatus, pakuks see ühtseid avatud standardeid kogu euroalal, mis tagaks, et kõik maksekaardid, telefonid ja makseterminalid räägivad sama, Euroopa keelt, mille oleme loonud meie ja mida me ka ise omame. Digieuro standardeid kasutades saavad Euroopa erasektori makselahendused edaspidi laieneda kogu euroalale, mitmekesistades kasutusvõimalusi ilma vajaduseta terminalide täiendava tehnilise uuendamise järele maksekohas. See on üks selge näide sellest, kuidas digieuro täiendab erasektori lahendusi ja toob neile kasu.
Mais allkirjastasime lepingud kolme Euroopa standardiorganisatsiooniga, pakkudes turuosalistele juba varajases etapis selguse, milliseid standardeid kavatseme digieuro puhul kasutada ning mille alusel eraettevõtjad saavad oma lahendusi juba turvaliselt arendama hakata.[5]
Me taaskasutame neid Euroopa avatud standardeid veebipõhiste digieuromaksete töötlemisel. Standardid valiti välja tihedas koostöös turuosalistega digieuro reeglistiku väljatöötamise töörühma kaudu.[6]
Selguse tagamisel varajases etapis on otsesed eelised, kuna see vähendab turu jaoks kohandamiskulusid ja hõlbustab standardite koordineeritud rakendamist. Näiteks peavad kaupmehed korrapäraselt ajakohastama oma makseterminale ja saavad seega järgmises ajakohastamistsüklis neid standardeid juba arvesse võtta. Makseteenuse pakkujad saavad oma makselahenduste arendamiskavasid vastavalt kohandada.
Tehnilisest selgusest siiski üksi ei piisa. Ainult kaasseadusandjad saavad tagada õigusselguse selle kohta, et neid standardeid hakatakse kohaldama kogu euroalal, kehtestades digieuro, millel on seadusliku maksevahendi staatus.
Seega on väga tähtis teha õigeaegselt edusamme seoses õigusraamitikuga.[7] See võimaldaks kasutada nende standardite eeliseid ja lubaks Euroopa turuosalistel laiendada oma lahendusi isegi enne digieuro kasutuselevõtmist, tugevdades seeläbi meie maksesüsteemi autonoomsust.
Digieuro katseprojektis osalejate valimine
Teeme samuti ettevalmistusi katseprojekti läbiviimiseks.
Katseprojektis kasutatakse rajamisel olevat taristut ja valideeritakse selle toimimist reaalsetes tingimustes ning kogutakse tagasisidet kõigilt osalejatelt.[8]
Viimastel kuudel oleme oma veebilehel avaldanud täiendavaid dokumente ja suhelnud aktiivselt katseprojektis osalemisest huvitatud turuosalistega.[9]
Mai keskpaigaks pidid makseteenuse pakkujad teatama oma huvist osaleda katseprojektis.[10] Saime üle 50 taotluse, mida praegu hindame. Need näitavad head tasakaalu ärimudelite lõikes, hõlmates nii väiksemaid ja suuremaid panku kui ka vastuvõtvaid ja levitavaid makseteenuse pakkujaid eri riikidest.
Teatame valituks osutunud makseteenuse pakkujatest juulis eesmärgiga alustada arendustööd selle aasta kolmandas kvartalis. Katseprojekt algab aga 2027. aasta teises pooles.
Kokkuvõte
Lubage mul lõpetuseks öelda veel järgmist.
1. jaanuaril 2027 tähistame 25 aasta möödumist europangatähtede ja -müntide käibelelaskmisest. Kui kolmepoolsed läbirääkimised oleks selleks ajaks lõpetatud ja ühisraha pakett (nii sularaha seadusliku maksevahendi staatuse kui ka digieuro kohta) vastu võetud, saadaks see tugeva sümboolse sõnumi, et sularaha ja digieuro on ühe mündi kaks külge. See näitaks, kuidas meie Euroopa ühisraha areneb, et säiliks inimeste vabadus maksta sularahas – kas füüsilisel kujul või digitaalselt.
Olen nüüd valmis vastama teie küsimustele.
Euroala ettevõtted aktsepteeriks sularaha laialdaselt kogu euroalal ka edaspidi. Ometi vähenes sularaha vastuvõtmine aastatel 2021–2024 96%-lt 88%-le. Vt uuring Use of cash by companies in the euro area EKP, 2024.
Vt EKP valib tulevaste europangatähtede motiivid, 31. jaanuar 2025.
Praegu ei ole olemas Euroopa alternatiivi, mis toimiks kogu euroalal. Näiteks Madalmaade pangakonto omanik kasutab teistes Euroopa riikides maksete tegemiseks tavaliselt Visa või Mastercardi maksekaarti. Mõnel riigil (nt Prantsusmaa ja Saksamaa) on küll oma standarditel põhinevad riigisisesed makselahendused, kuid need toimivad ainult nendes riikides.
Standardite hulka kuuluvad: i) Euroopa kaardimaksete koostöö rühma välja töötatud CPACE standardid, mis toetavad viipemakseid, kasutades lähiväljasidet maksevahendi ja makseterminali vahel; ii) nexo standardid, mille abil ühendatakse kaupmeeste süsteemid makseteenuse pakkujate ja vastuvõtjate tagasüsteemidega ning mida kasutatakse näiteks maksete aktsepteeritavuse ja sularahaautomaatides tehtavate tehingute toetamiseks; iii) rahvusvahelise andmekaitse ja side töörühma standardid, mis võimaldavad teha makseid, kasutades aliast (nt mobiiltelefoninumber), ning toetavad saldo kontrollimist, eri mobiilseadmete ühilduvust ja maksete aktsepteeritavust (näiteks nutitelefonis algatatud digieurotehingute puhul kaupmehe pakutava rakenduse kaudu). Lähemat teavet saab EKP pressiteatest ECB signs agreements with European standard setters to facilitate digital euro payments, 24. aprill 2026.
Digieuro reeglistikus on sätestatud makseskeemis osalevatele makseteenuse pakkujatele ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused digieuro põhimakseteenuste osutamiseks. Vt Update on the work of the digital euro scheme’s Rulebook Development Group, EKP, 30. oktoober 2025.
Seda on nimetatud ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskavas „Üks Euroopa, üks turg”.
Katseprojektis testitakse digieuro kavandatavaid funktsioone kontrollitud keskkonnas, keskendudes isikutevahelistele ja isikutelt ettevõtjatele tehtavatele maksetele. See hõlmab nii võrgus kui ka võrguväliselt tehtavaid tegevusi eurosüsteemi keskpankades. Sellesse kaasatakse osalevate eurosüsteemi keskpankade töötajad ja valitud kaupmehed, kes osutavad meie ruumides (näiteks kohvikutes ja restoranides) igapäevaseid makse- või e-kaubandusteenuseid. Selles etapis kasutatav digieuro on digitaalne maksevahend, millel puudub seadusliku maksevahendi staatus. Vt Cipollone, P., „Ettevalmistused digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks”, sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kohtumisel Brüsselis, 24. märts 2026.
Vt EKP veebileht; Kolmas infosessioon digieuro katseprojekti kohta; Teine infosessioon digieuro katseprojekti kohta ja Infosessioon (virtuaalne) – digieuro katseprojekt.
Vt Call for expression of interest – Participation of payment service providers in the digital euro pilot, EKP, 5. märts 2026.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid