Ettevalmistused digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks

EKP juhatuse liikme Piero Cipollone sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis

Brüssel, 24. märts 2026

Tänan teid võimaluse eest anda ülevaade digieuro projekti kulgemisest ja vastata küsimustele.

Möödunud nädalal kinnitasid euroala riikide juhid taas, et selle algatuse edendamine on äärmiselt oluline.^[1] Samuti rõhutatakse parlamendi hiljutises EKP aastaaruannet käsitlevas resolutsioonis selle projekti olulisust ELi rahalise suveräänsuse tugevdamisel, jaemaksete killustatuse vähendamisel ning ühtse turu terviklikkuse ja vastupidavuse toetamisel.^[2]

Eurosüsteem omalt poolt jätkab tehnilisi ettevalmistusi, et olla valmis pakkuma digieuro teenuseid, mida saab kasutada kogu euroalal igal makseotstarbel. Kaalume digieuro kasutuselevõttu alles siis, kui asjakohased õigusaktid on vastu võetud, ning see toimuks nende õigusaktidega täielikus kooskõlas.

Samal ajal ja sama otsustavalt tagame, et keskpangaraha säilitab ka tulevikus oma rolli hulgifinantsturgude tugisambana. Algatus „Pontes” – eurosüsteemi pakutav hajusraamatu tehnoloogia põhine lahendus – käivitatakse 2026. aasta kolmandas kvartalis, et võimaldada sellele tehnoloogiale tuginevate tehingute puhul arveldamist keskpangarahas. Märtsi alguses avaldasime ka enda algatuse „Appia” tegevuskava, mille eesmärk on luua koos era- ja avaliku sektori sidusrühmadega Euroopas digivarade lõimunud turg.^[3]

Täna soovin anda teile ülevaate digieuroga seoses tehtava töö kulgemisest neljas põhisuunas: i) jõupingutused kaasatuse ja juurdepääsetavuse tagamiseks digieuro mudelis; ii) töö innovatsiooni valdkonnas, iii) kuidas tagada digieuro sobitumine laiemasse Euroopa maksesüsteemi; ja iv) ettevalmistamisel olev digieuro katseprojekt.

Kaasamine ja juurdepääsetavus digieuro mudelis

Alustan digieuro väga olulisest elemendist, milleks on kaasavus.

Sularaha digitaalse täiendusena peab digieuro olema kättesaadav kõigile, sealhulgas puuetega inimestele. Näiteks on hinnanguliselt ligikaudu 30 miljonit eurooplast pimedad või vaegnägijad.^[4] Arvesse võetakse ka digitaalset finantsalast tõrjutust. Uuringute kohaselt ei tunne rohkem kui iga viies eurooplane end digitaalsete finantsteenuste kasutamisel mugavalt.^[5] Meie ülesanne on nende kodanike ja paljude teiste juurdepääsuvajadustega tegeleda. Seda üleskutset on järjepidevalt rõhutanud ka tarbijaühendused.^[6]

Sel eesmärgil on digitaalne finantsalane kaasatus olnud algusest peale digieuro projekti lahutamatu osa. Lähenemisviis, kus juurdepääsetavus on olulise tähtsusega element, on olnud ja jääb ka edaspidi tähtsaks teemaks kõigis digieuroga seotud tegevustes.

Seetõttu korraldasime projekti eelmises etapis euroala riikides uuringuid, mis muu hulgas hõlmasid intervjuusid ja fookusrühmi haavatavate tarbijatega.^[7] See võimaldas meil teha kindlaks makseviisidega seotud probleemid, nagu süsteemi keerukus ning kättesaadavuse ja maksete aktsepteerimisega seotud takistused, tagades, et võtame oma töös igati arvesse nende vajadusi.

Mõne nädala eest tegime veel ühe olulise sammu ning allkirjastasime koostöölepingu puuetega inimeste koostöö ja sotsiaalse kaasatuse sihtasutusega ONCE.^[8] Sihtasutus teeb meiega koostööd digieuro rakenduse kavandamisel ja katsetab selle funktsioone, kui esimesed prototüübid on kättesaadavad. See võimaldab meil võtta juurdepääsetavusega seotud kaalutlusi arvesse juba digieuro rakenduse kavandamisel ja arendamisel, selle asemel et lahendada probleeme hiljem.

Näiteks uurime kohandatavaid kasutajaliideseid, sealhulgas selliseid funktsioone nagu häälkäsklused, teksti kuvamine suurte tähemärkidega ja lihtsustatud makseprotsessid, et tagada digieuro rakenduse hõlbus kasutamine ligipääsuprobleemidega või piiratud digikirjaoskusega inimeste jaoks. Samuti uurime tarbijaid abistavaid eelarve haldamise ja muid toetavaid tööriistu, mis aitaksid neil oma igapäevaseid kulutusi ja rahalisi vahendeid tõhusalt hallata.

Meie eesmärk on pakkuda juurdepääsetavuselemente, mis mitte ainult ei vasta Euroopa ligipääsetavuse aktis^[9] sätestatud miinimumnõuetele, vaid lähevad sellest kaugemale, et täita kõigi euroala tarbijate vajadusi, nagu teevad pangatähed füüsilises maailmas.

Innovatsioon

Digieuro projekti raames ei tee me koostööd mitte üksnes tarbijaliitudega. Meil on ka partnerlussuhted erasektoriga, et digieuro algatuse innovatsioonipotentsiaali täielikult ära kasutada.

Innovatsiooni on ELis küllaldaselt, ent siiski esineb probleeme uuenduste haarde laiendamisel ja piiriülese killustatuse kõrvaldamisel. Ilma piisava mastaabita on Euroopa makseettevõtetel raske tõhusalt katta innovatsiooniga seotud püsikulusid, mis omakorda tugevdab üleilmset haaret omavate Euroopa-väliste ettevõtete valitsevat positsiooni.

Digieuro võib seda olukorda muuta, suurendades lõppkokkuvõttes tootlikkust ja vastupanuvõimet, nagu on tunnistanud ka Rahvusvaheline Valuutafond.^[10]

Digieuroga luuakse ühine maksetaristu ja ühised standardid, millele turg saab tugineda uuenduslike lisandväärtusteenuste väljatöötamiseks. Digieuro ainulaadne üleeuroopaline haare võimaldab erasektoril laiendada oma lahendusi kogu euroalal, avades ettevõtetele ja makseteenuse pakkujatele uksed uute ärimudelite katsetamiseks ja oma kliendibaasi riigiüleseks avardamiseks.

2024. aastal käivitasime turuosalistega koostööalgatuse, et uurida, kuidas digieuro saab hoogustada innovatsiooni ja avada uusi ärivõimalusi.^[11] Innovatsiooniplatvorm pälvis ligikaudu 70 turuosalise huvi, nende hulgas kaupmehed, pangad, finantstehnoloogia ettevõtted ja teadlased, kes pakkusid välja konkreetseid ideid selle kohta, kuidas digieuro võiks edendada innovatsiooni ja majanduskasvu ning lihtsustada inimeste ja ettevõtete igapäevamakseid.

Pidades silmas turu märkimisväärset huvi innovatsiooniplatvormi vastu, jätkame koostööd erasektoriga, keskendudes kahele töösuunale: katsetused ja uuringud.

Katsetuste töösuuna eesmärk on toetada turgu uuenduslike funktsioonide ja lisandväärtusteenuste arendamisel, kasutades ära digieuro tehnoloogilisi omadusi, näiteks võimalus tagada tingimuslikud maksed, ööpäevaringne kättesaadavus ja üleeuroopaline ulatus.

2026. aastal vaadatakse töösuunas läbi eelmises projektietapis esile kerkinud perspektiivikad ideed ja arutatakse, kuidas aidata vormida need konkreetseteks turuvõimalusteks. Meie eesmärk on toetada turuosalisi – makseteenuse pakkujaid, finantstehnoloogiaettevõtteid ja IT-teenuste osutajaid – selliste uuenduslike funktsioonide väljatöötamisel, mis ulatuvad eurosüsteemi pakutavatest põhifunktsioonidest kaugemale. Peamiselt keskendutakse töösuunas tingimuslikele maksetele ja muudele kasutajakogemust parandavatele teenustele, nagu e-arved, arvete jagamine ja eelarve haldamise vahendid.

Need teenused võivad tuua Euroopa elanikele olulist kasu, avades samal ajal Euroopa ettevõtjatele uusi tuluvooge. Näiteks võiksid tingimuslikud maksed võimaldada automaatseid tagasimakseid reisikatkestuste korral või tagada, et reisija maksab alati soodsaima hinna, muutes transporditeenuse lihtsamaks, odavamaks ja pingevabamaks.

Selle töösuuna raames uurime ka digieuro võrguväliste funktsioonide uuenduslikku potentsiaali. Näiteks korraldame võrguväliste maksete häkatoni ning teeme koostööd turuosalistega, et tuvastada uuenduslikke kasutusjuhtumeid ja funktsioone ning võimalusi kasutajakogemuse parandamiseks.

Uuringute töösuund vaatab kaugemale: selles analüüsitakse tehnoloogia arengut ja funktsioone, mida saaks integreerida digieuro hilisematesse versioonidesse. Uurime aktiivses koostöös ettevõtjatega mitmesuguseid makseinstrumente, mis võiksid toetada nii ettevõtjatevahelisi arveldusi kui ka mikromakseid.^[12]

Selles töösuunas vaatleme selliseid tipptehnoloogia valdkondi, nagu tehisintellekti kasutamine maksevaldkonnas ja seadmetevahelised kasutusjuhtumid. Maksevajaduste muutudes peame tegema kõik võimaliku Euroopa enda makseraamistiku väljakujundamiseks, et vältida tulevikus sõltuvust süsteemidest, mis on praegu kasutusel näiteks müügikohtades tehtavate maksete puhul.

Sobivus maksesüsteemi

Samuti oleme viimastel kuudel teinud edusamme aruteludes maksesektoriga selle üle, kuidas digieuro sobituks praegusesse maksekeskkonda, pöörates erilist tähelepanu koostoimele Euroopa makseskeemidega.

Oleme välja selgitanud kaks perspektiivikat lõimimisvõimalust: ühismärgistus riigisiseste makseskeemidega ja ühiste Euroopa standardite kehtestamine.^[13] Arutame mõlemat võimalust aktiivselt turuosalistega eurojaemaksete nõukogus ja digieuro reeglistiku väljatöötamise töörühmas.

See sünergia võib kinnitada sõnumit, mida oleme algusest peale edastanud – digieuro ei konkureeri Euroopa erasektori maksevahenditega, vaid aitab neil laieneda kogu Euroopas.

Esiteks saaks digieuro täiendada olemasolevaid riigisiseseid Euroopa makseskeeme füüsiliste kaartide ühismärgistuse kaudu. See tähendab, et riigisiseseid maksekaarte aktsepteerivate kaupmeeste juures tasumiseks on kasutajatel vaja vaid ühte maksekaarti ning tänu ühismärgistusele digieuroga saaks seda ühtlasi kasutada makseteks kogu euroalal.

Samamoodi saaks digieuro paigutada Euroopa pankade pakutavatesse digirahakottidesse paralleelselt riigisiseste maksekaartide või kontodevaheliste makseskeemidega. Kujutage ette, et näiteks Dublinis pubi külastades ei aktsepteerita teie siseriiklikku makseskeemi kuuluvat digirahakotti, mida pakub teie Hispaania pank ja mida te muul ajal kasutate igapäevaselt. Digieuro puhul sellist probleemi ei tekiks, kuna sama rahakotti kasutades võite lihtsalt valida makseviisiks digieuromakse.

See vähendab sõltuvust rahvusvahelistest kaardisüsteemidest, mis on kulukamad ning mida tavapäraselt kasutatakse ühismärgistuseks ja digirahakottide lõimimiseks. Ühtlasi tagab see, et inimesed saavad teha kõikjal euroalal makseid Euroopa maksevahendiga.^[14] Peale selle saavad digieuroga ühismärgistatud maksekaarte pakkuvad pangad jätta endale kogu vahendustasu, kui tehing arveldatakse digieuros. Viimastel kuudel oleme korraldanud makseteenuse pakkujate ja kaupmeestega ühismärgistust käsitlevaid seminare konkreetsete õiguslike, tehniliste ja kasutajakogemustega seotud aspektide kohta, kuna nende teemade suhtes on näidatud üles suurt huvi.

Teiseks määratletakse digieuroga seoses Euroopa jaemaksete standard, mis koosneb kehtivate Euroopa standardite ajakohastatud versioonidest – koostalitlusvõimelistest tugisammastest, millele toetudes erasektori teenusepakkujad saavad piiriüleselt teha uuendusi ja laieneda.

Olen mitmel korral öelnud, et seda võiks võrrelda raudteevõrguga. Taristu on avalik, kuid eraettevõtjad saavad seda raudteed kasutada vedudeks mis tahes sihtkohta Euroopas, konkureerides nii teenuste, kvaliteedi kui ka innovatsiooni valdkonnas.

Seepärast arendamegi asjaomases töörühmas digieuro reeglistikku tihedas koostöös turuosalistega. Selle koostöö käigus saame juba varajases etapis selgitada, kuidas olemasolevad lahendused saavad tugineda digieuro standarditele ja neid rakendada. Nende standardite määratlemisel teeme koostööd Euroopa turuosaliste ja standardiorganisatsioonidega, et võimaluse korral kasutada kehtivaid standardeid.

Tuginedes reeglistiku väljatöötamise töörühma asjaomases töösuunas maksesektorilt saadud teabele, teatas EKP eelmisel aastal, et uuritakse võimalust kasutada avatud standardeid.^[15] Sellest ajast alates oleme veelgi tugevdanud dialoogi standardiorganisatsioonidega.

Selle suve jooksul kavatseme avaldada, milliseid Euroopa standardeid hakkame digieuro puhul kasutama. Seejärel teeme tihedat koostööd turuosalistega, et aidata neil valmistuda nende uute standardite võimalikult kiireks lõimimiseks makseterminalidesse.

Oluline on märkida, et digieuro standardite lõplik väljakujundamine saab toimuda alles siis, kui asjakohased õigusaktid on vastu võetud. Alles siis saab turul tekkida kindlustunne, et need Euroopa standardid võetakse euroalal laialdaselt kasutusele. See kindlus aitab erasektori maksealgatustel alustada digieuro eessüsteemi taristu võimendamist enne digieuro tegelikku emiteerimist.

Näiteks kui kaupmehed uuendavad oma makseterminale, saab uued seadmed digieuro kasutuselevõtuks juba ette valmistada. See võimaldab Euroopa makseteenuse pakkujatel hakata laiendama oma haaret ja toetavate kasutusjuhtumite valikut, tugevdades seeläbi meie strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet niipea, kui õigusaktid on vastu võetud.

Seepärast on digieuro määruse kiire vastuvõtmine väga oluline, et saada kasu hüvedest, mida digieuro projekt võib Euroopa erasektori pakutavatesse makselahendustesse tuua.

Digieuro katseprojekt

Lõpetuseks annan ülevaate meie katseprojektist.

See etapp on väga tähtis, et katsetada meie rajatavat taristut ja valideerida selle toimimist reaalsetes tingimustes. Ühtlasi võimaldab see meil koguda struktureeritult tagasisidet. Katseprojektis osalevad makseteenuse pakkujad saavad vahetuid kogemusi digieuro infrastruktuuri kohta ja esitavad oma arvamuse, mis aitab meil kujundada digieuro tehnilisi funktsioone.

Katseprojektis testitakse digieuro võimalikke funktsioone kontrollitud keskkonnas, keskendudes isikutevahelistele ja isikutelt ettevõtjatele tehtavatele maksetele. See hõlmab nii võrgus kui ka võrguväliselt tehtavaid tegevusi eurosüsteemi keskpankades. Sellesse kaasatakse osalevate eurosüsteemi keskpankade töötajad ja valitud kaupmehed, kes osutavad meie ruumides igapäevaseid makseteenuseid (näiteks kohvikutes ja restoranides) või e-kaubandusteenuseid.^[16]

Märtsi alguses avaldasime kutse osalemise huvist teatamiseks, oodates tegevusluba omavaid makseteenuse pakkujaid osalema katseprojektis. Eurosüsteem hindab saadud taotlusi kehtivate kõlblikkusnõuete ja kaalutud hindamiskriteeriumite alusel.^[17]

Katseprojekt on juba tekitanud märkimisväärset huvi sidusrühmades, kellest paljud osalesid jaanuaris ja märtsis toimunud kahel tutvustaval infosessioonil.^[18] Eelolevatel nädalatel jätkame suhtlust turuosalistega kuni osalemise huvist teatamise tähtajani mais. Valituks osutamisest antakse makseteenuse pakkujatele teada juunis. Ettevalmistustega on kavas alustada juba kolmandas kvartalis eesmärgiga käivitada 12 kuud vältav katseprojekt 2027. aasta teises pooles.

Katseprojekt on konkreetne osa ettevalmistustest, mille eesmärk on tagada tehniline valmisolek digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks alates 2029. aastast, tuginedes praegusele eeldusele, et kaasseadusandjad võtavad asjakohase määruse vastu käesoleva aasta jooksul.^[19]

Eurosüsteemi valmisolek on vaid üks osa kogu protsessist. Kui võetakse vastu otsus digieuro kasutuselevõtmise kohta, peavad selleks valmis olema ka kõik makseteenuse pakkujad, kes lõpuks vastutavad digieuro levitamise eest.

Seetõttu on meie eesmärk tagada, et katseprojekti tulemustest saavad kasu kõik turuosalised olenemata sellest, kas nad osalevad katseprojektis. Selleks teeme kogu asjakohase teabe avalikult kättesaadavaks. Oleme juba käivitanud spetsiaalse veebilehe, kus on avaldatud põhjalikud tehnilised dokumendid ja vastused makseteenuse pakkujatelt saadud küsimustele.^[20] Ajakohastame seda korrapäraselt, et teavitada kõiki turuosalisi protsessi käigust.

Hoiame teid katseprojekti kulgemisega kursis meie korrapärase teabevahetuse raames.

Kokkuvõte

Lubage mul kokkuvõtteks öelda järgmist.

Digieuro on Euroopa projekt. See võib tugevdada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, suurendada kaasatust, vähendada meie makseturu killustatust ja tugevdada Euroopa vastupanuvõimet üha ebakindlamas üleilmses keskkonnas.

Nagu täna kirjeldasin, kulgeb meie tehniline töö edukalt kõigis asjakohastes valdkondades. Eurosüsteemi ülesanne selles etapis on olla valmis. Katseprojekti, turuosaliste kaasamise ja standardiloome kaudu ehitame me üles vajaliku tehnilise aluse.

Selge ja õigel ajal vastu võetud õigusraamistik võimaldaks meil ettevalmistused lõpule viia ja annaks turuosalistele, sealhulgas makseteenuse pakkujatele, kindlustunde selle kohta, mida neil on vaja teha, et olla valmis digieuro kasutuselevõtuks.

Jääme ootama majandus- ja rahanduskomisjoni seisukohta selles olulises küsimuses.

Olen nüüd valmis vastama teie küsimustele.