Ülevaade

Euroala majandus on hoolimata keerulisest üleilmsest keskkonnast osutunud vastupidavaks. SKP reaalkasv hoogustus 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,3%, mis ületas septembri ettevaate prognoosi. Sellele kasvule eelnesid esimese poolaasta volatiilsed suundumused, milles kajastus USA kõrgemate kaubandustollide ja seonduva ebakindluse tõttu tegevuste ettepoole toomise mõju. Samuti peegeldasid need suundumused järske kõikumisi Iirimaa andmetes. Euroala majanduskasvu peaks endiselt tagant tõukama peamiselt sisenõudlus, mida elavdavad reaalpalkade tõus ja tööhõive suurenemine olukorras, kus vastupanuvõimelistel tööturgudel on rekordiliselt madal töötuse määr. Sisemajandust peaksid toetama ka käesoleval aastal teatavaks tehtud valitsussektorite täiendavad kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas, eelkõige Saksamaal, ning alates 2024. aasta juunist tehtud baasintressimäärakärbetest tulenenud soodsamad rahastamistingimused. Euroalaväliselt peaks eksport järgmisel aastal hoogustuma, ehkki jätkuvalt esineb konkurentsivõime probleeme, millest mõned on struktuurilist laadi. See hoogustumine on seotud välisnõudluse elavnemisega kaubanduspoliitikast tingitud ebakindluse vähenemise keskkonnas ning toimub olenemata kõrgemate tollimaksude mõju järkjärgulisest avaldumisest. Eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2%, 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,4%. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP kasvu kogu ettevaateperioodiks ülespoole korrigeeritud, võttes arvesse oodatust paremaid näitajaid, kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse vähenemist, tugevamat välisnõudlust ja madalamaid energiatoorme hindu.^[1]

Inflatsioon peaks aeglustuma 2,1%-lt 2025. aastal 1,9%-le 2026. aastal ja 1,8%-le 2027. aastal ning hoogustuma seejärel 2028. aastal EKP keskpika aja eesmärgiks seatud 2% tasemele. Koguinflatsiooni (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) eeldatav aeglustumine 2026. aasta alguses kajastab energiahindadest tulenevat negatiivset baasefekti, samal ajal kui muude komponentide (v.a energia) inflatsioon peaks terve 2026. aasta jooksul jätkuvalt aeglustuma. Energiahindade inflatsiooni panus koguinflatsiooni peaks jääma peaaegu kuni 2027. aasta lõpuni tagasihoidlikuks ning suurenema siis 2028. aastal märkimisväärselt seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) eeldatava rakendamisega, mis peaks suurendama koguinflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra. Energia komponenti arvestamata peaks ÜTHI-inflatsioon aeglustuma 2,5%-lt 2025. aastal 2,2%-le 2026. aastal ning 2,0%-le 2027. ja 2028. aastal. Toiduainehindade inflatsioon aeglustub tõenäoliselt märkimisväärselt, sest üleilmsete toidutoormehindade varasemate tõusude ja suve jooksul valitsenud ebasoodsate ilmaolude mõju taandub, ning 2026. aasta lõpu poole peaks see stabiliseeruma veidi üle 2% tasemel. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2,4%-lt 2025. aastal 2,0%-le 2028. aastal, kuna tööjõukulude surve leevenemise keskkonnas aeglustub teenusehindade inflatsioon ja euro varasem kallinemine kandub üle hinnakujundusahelasse, pidurdades kaubahindade inflatsiooni. Palgakasv peaks 2026. aastal aeglustuma ning stabiliseeruma siis ligikaudu 3% juures. Seda toetavad vastupidav tööturg ja tootlikkuse kasv, mis jääb veidi alla 1%. Tööjõu ühikukulude kasv tõenäoliselt aeglustub, kuid selle mõju inflatsioonile peaks osaliselt tasakaalustama kasumimarginaalide järkjärguline elavnemine ettevaateperioodil. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet 2026. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See kajastab hiljutisi üllatavaid andmeid ÜTHI-inflatsiooni ja palgakasvu kohta. Viimased toovad kaasa palgakasvu prognoosi märkimisväärse ülespoole korrigeerimise. ÜTHI-inflatsiooni prognoosi on 2027. aastaks veidi allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on energiahindade inflatsiooni eeldatav väiksem mõju, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) rakendamine peaks lükkuma 2027. aastalt edasi 2028. aastale. Samal ajal peaks seda mõju siiski osaliselt tasakaalustama teenusehindade kiirem inflatsioon.