PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Boris Vujčić

Frankfurt Maini ääres, 11. juuni 2026

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Kooskõlas selle eesmärgiga otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Sõda Lähis-Idas tekitab inflatsioonisurvet ja otsus tõsta baasintressimäärasid on asjakohane, võttes arvesse erinevaid stsenaariumeid šoki võimaliku arengu kohta ja selle mõju kohta euroala keskpika aja väljavaatele.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2026. aastal keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,3% ja 2028. aastal 2,0%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja põhiprognoosi kohaselt olema 2026. ja 2007. aastal 2,5% ning 2028. aastal 2,2%. Märtsi ettevaatega võrreldes on eurosüsteemi eksperdid oma põhiprognoosi inflatsiooninäitajat 2026. ja 2027. aastaks ülespoole korrigeerinud tingituna energiahindade tõusust, mis peaks mõningal määral üle kanduma toiduaine-, kauba- ja teenusehindade inflatsioonile. Põhiprognoosi kohaselt peaks keskmine majanduskasv olema 2026. aastal 0,8%, 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,5%. 2026. ja 2027. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse ulatuslikumat mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele.

Väljavaade on endiselt ebakindel ning inflatsiooni mõjutavad tõusuriskid ja majanduskasvuga on seotud langusriskid. Keskpikas vaates sõltub sõja täieulatuslik mõju inflatsioonile ja majanduskasvule sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Seda ebakindlust väljendavad ka erinevad inflatsiooni- ja kasvunäitajad eurosüsteemi ekspertide koostatud ja ajakohastatud illustreerivates stsenaariumites. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel.

Tänane otsus näitab, et oleme jätkuvalt hästi valmis toime tulema sõjast tingitud ebakindlusega. Jälgime olukorda tähelepanelikult ning otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Võttes arvesse Iirimaaga seotud ajutisest tegurist tingitud kohandust, kasvas euroala majandus esimeses kvartalis, saades tuge sisenõudlusest ja ekspordist. Sõda Lähis-Idas pärsib siiski aktiivsust ja uuringuandmed viitavad kasvu aeglustumisele, seda eeskätt teenindussektoris. Töötleva tööstuse sektor on seni püsinud vastupidav. Osaliselt on selle põhjuseks asjaolu, et ettevõtted on täiendanud oma varusid tarneahela häiretega toimetulekuks. Samuti kajastab see suuremaid kaitsekulutusi.

Tööturg on endiselt vastupidav. Töötuse määr oli aprillis 6,3%, mis jääb rekordiliselt madala taseme lähedale. Esimeses kvartalis loodi täiendavaid töökohti, ehkki 2025. aasta viimase kvartaliga võrreldes aeglasemas tempos. Nõudlus tööjõu järele on veelgi vähenenud ning ettevõtted ja kodumajapidamised eeldavad tööturu nõrgenemist.

Märtsi ettevaatega võrreldes prognoosivad eurosüsteemi eksperdid praegu väiksemat sisenõudlust, kuna sõda vähendab kindlustunnet ja kõrgemad energiahinnad kärbivad reaalseid sissetulekuid. Samal ajal on kodumajapidamiste bilansid üldjoontes tugevad ja tarbimine peaks jääma kasvu peamiseks tõukejõuks. Suuremad energiakulud ja väiksem kindlustunne pärsivad lühiajaliselt erainvesteeringuid, kuid ettevõtete investeeringud uutesse digitehnoloogiatesse peaksid jätkuma. Valitsuste suuremad kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda peaksid edaspidigi toetama avaliku sektori investeeringuid. Need tegurid peaksid looma teatava puhvri sõja tagajärgedega toimetulekuks.

EKP nõukogu rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada euroala majandust, säilitades samal ajal riikide rahanduse usaldusväärsuse. Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on laiema majandusstabiilsuse oluline tugisammas. Energiahindade šokist tulenevad eelarvepoliitilised meetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud, nagu rõhutas Euroopa Komisjon oma 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis. Reformid euroala kasvupotentsiaali tugevdamiseks ja fossiilkütustest sõltumist vähendava energiapöörde kiirendamiseks on praegu tähtsamad kui kunagi varem. Innovatsiooni rahastamiseks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks ja tootlikkuse parandamiseks on oluline lõplikult välja kujundada hoiuste ja investeeringute liit. Digieuro ja tokeniseeritud kujul hulgiarveldused keskpangarahas suurendavad Euroopa strateegilist autonoomiat, konkurentsivõimet ja finantslõimumist ning edendavad innovatsiooni maksevaldkonnas. Seepärast on väga oluline võtta kiiresti vastu määrus digieuro kehtestamise kohta. Eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul aitab hoogustada Euroopa ettevõtete kasvu.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja tõusis aprilli 3,0%-lt mais 3,2%-le. Energiahindade inflatsioon kerkis 10,8%-lt aprillis 10,9%-le mais, toiduainehindade inflatsioon aga aeglustus 2,4%-lt 2,0%-le. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes kiirenes inflatsioon 2,2%-lt aprillis 2,5%-le mais, kuna kaubahindade inflatsioon kerkis 0,9%ni ja teenusehindade inflatsioon kiirenes 3,0%-lt 3,5%-le.

Euroalasisene kulusurve vähenes esimeses kvartalis tänu palga- ja kasumikasvu aeglustumisele. EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud osutavad samuti jätkuvalt palgakasvu aeglustumisele aasta jooksul. Muude sisendite hankimine muutub ettevõtete jaoks siiski üha kulukamaks ja seetõttu tõstavad nad eelduste kohaselt oma müügihindu. Mõned alusinflatsiooni näitajad on energiašoki mõjul juba kiirenenud. Lühemaajalised inflatsiooniootused on endiselt oluliselt kõrgemad kui enne sõja puhkemist Lähis-Idas. Samal ajal on enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid ligikaudu 2% tasemel, mis toetab inflatsiooni stabiliseerumist keskpikas perspektiivis sihteesmärgi lähedal.

Energiahindade tõus kiirendab inflatsiooni suvekuudel veelgi ja hoiab seda sihttasemest oluliselt kõrgemal kuni 2027. aasta keskpaigani. See mõjutab ka toiduaine-, kauba- ja teenusehindade inflatsiooni. Alanevate energiahindade ja muude hindade aeglasema tõusu toel peaks inflatsioon seejärel naasma sihttasemele 2027. aasta teisel poolel. Sõda Lähis-Idas on siiski jätkuvalt suur ebakindluse allikas. Mida kauem püsivad energiahinnad kõrged, seda tõenäolisemalt kiirendavad need kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu inflatsiooni laiemalt. Seetõttu jälgime tähelepanelikult energiahinna tõusu ulatust ja püsivust ning selle mõju hinna- ja palgakujundusele, inflatsiooniootustele ja üldisele majandusdünaamikale.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid tingituna eelkõige Lähis-Idas vallandunud sõjategevusest, mis süvendab veelgi ebakindla üleilmse poliitikakeskkonna mõju. Pikemaajalised häired energiavarustuses võivad kergitada energiahindu praegu eeldatust veel enam ja püsivamalt. Need tegurid võivad kärpida reaalseid sissetulekuid arvatust rohkem ning heidutada ettevõtteid ja kodumajapidamisi investeeringute ja tarbimiskulutuste tegemisel. Kasvu pärssiv mõju süveneks juhul, kui peamiste tarneteede sulgemine põhjustab oluliste sisendite teravat puudust, mis sunnib euroala ettevõtteid oma tootmist kärpima. Nõudlust võib veelgi pidurdada halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul või väiksem laenupakkumine. Täiendavad pinged rahvusvahelises kaubanduses võivad ka veelgi süvendada häireid tarneahelates, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Muud geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasv võib aga kujuneda hoogsamaks, kui majandus ja energiaturud suudavad Lähis-Ida sõjast tingitud häiretega eeldatust rutem kohaneda või kui konfliktile leitakse lahendus kiiresti ja jätkusuutlikult. Ka kavandatud kaitse- ja taristukulutused, tööviljakust edendavad reformid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes võivad kasvu oodatust rohkem hoogustada. Samuti võib siseturu sügavam lõimumine elavdada kasvu eeldatust ulatuslikumalt.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad tõusuriskid. Kui energiahinnad kerkivad praegu eeldatust ulatuslikumalt ja püsivamalt, kiireneks euroala inflatsioon veelgi. See mõju võib süveneda ja muutuda veelgi püsivamaks juhul, kui kõrgemate energiahindade mõju kanduks muudele hindadele ja palkadele üle eeldatust suuremal määral või pikemaajalised inflatsiooniootused seetõttu tõuseksid või kui häired üleilmsetes tarneahelates kujuneksid ulatuslikumaks. Praegused kaubanduspinged võivad kaasa tuua ka üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt. Inflatsioon võib seevastu kujuneda mõnevõrra aeglasemaks, kui Lähis-Idas toimuva sõjategevuse majandusmõju jääb praegu arvatust lühiajalisemaks või kui selle kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid eeldatust piiratumad. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Rahastamistingimused on alates meie möödunud istungist püsinud üldjoontes muutumatuna, kuid on sõjaeelse ajaga võrreldes endiselt karmimad. Turupõhise laenamise maksumus suurenes 3,9%-lt märtsis 4,0%-le aprillis. Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad püsisid aprillis 3,6% tasemel ja hüpoteeklaenude intressimäärad 3,4% tasemel.

Ettevõttelaenude aastakasv oli märtsis 3,2% ja aprillis 3,4% ning ettevõtete võlakirjade emissiooni kasvumäär kerkis 4,6%ni. Hüpoteeklaenude kasv elavnes aprillis taas 3,0%.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pangad on vastupanuvõimelised ning seda toetavad tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid, stabiilne varade kvaliteet ja suur kasumlikkus. Finantsstabiilsust võib siiski ohustada varahindade ootamatu järsk langus, mida potentsiaalselt võimendab pangandusväline finantssektor ja varade kvaliteedi halvenemine, seda eelkõige energia- ja kaubandustundlikes sektorites. Mida kauem praegune geopoliitiline konflikt kestab, seda suuremad on need riskid. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel. See suurendab vastupidavust ja säilitab manööverdamisruumi makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.