Rahapoliitilised otsused

11. juuni 2026

EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Kooskõlas selle eesmärgiga otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Sõda Lähis-Idas tekitab inflatsioonisurvet ja otsus tõsta baasintressimäärasid on asjakohane, võttes arvesse erinevaid stsenaariumeid šoki võimaliku arengu kohta ja selle mõju kohta euroala keskpika aja väljavaatele.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt peaks koguinflatsioon 2026. aastal olema keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,3% ja 2028. aastal 2,0%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja põhiprognoosi kohaselt olema 2026. ja 2007. aastal 2,5% ning 2028. aastal 2,2%. Märtsi ettevaatega võrreldes on eurosüsteemi eksperdid oma põhiprognoosi inflatsiooninäitajat 2026. ja 2027. aastaks ülespoole korrigeerinud tingituna energiahindade tõusust, mis peaks mõningal määral üle kanduma toiduaine-, kauba- ja teenusehindade inflatsioonile. Majanduskasv peaks põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,8%, 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,5%. 2026. ja 2027. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse ulatuslikumat mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele.

Väljavaade on endiselt ebakindel ning inflatsiooni mõjutavad tõusuriskid ja majanduskasvuga on seotud langusriskid. Keskpikas vaates sõltub sõja täieulatuslik mõju inflatsioonile ja majanduskasvule sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Seda ebakindlust väljendavad ka erinevad inflatsiooni- ja kasvunäitajad eurosüsteemi ekspertide koostatud ja ajakohastatud illustreerivates stsenaariumites. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel.

Tänane otsus näitab, et EKP nõukogu on jätkuvalt hästi valmis toime tulema sõjast tingitud ebakindlusega. EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 17. juunist 2026 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

APP ja PEPP portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.