PRESSITEADE

EKP 2015. aasta finantsaruanne

18. veebruar 2016

EMBARGO

Edastamise keeld kuni 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi, neljapäeval, 18. veebruaril 2016
  • EKP 2015. aasta puhaskasum: 1082 miljonit eurot (2014. aastal 989 miljonit eurot).
  • Väärtpaberituruprogrammist saadud puhas intressitulu: 609 miljonit eurot (2014. aastal 728 miljonit eurot).
  • Laiendatud varaostukavast saadud puhas intressitulu: 161 miljonit eurot (2014. aastal 2 miljonit eurot).
  • Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud, mis kaeti järelevalvetasudest: 277 miljonit eurot (2014. aastal 30 miljonit eurot).
  • Intressitulu pangatähtedelt: 42 miljonit eurot (2014. aastal 126 miljonit eurot).
  • EKP bilansi maht: 257 miljardit eurot (2014. aastal 185 miljardit eurot).

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu kiitis heaks EKP 31. detsembril 2015 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP 2015. aasta puhaskasum oli 1082 miljonit eurot (2014. aastal 989 miljonit eurot). Puhaskasumi kasvule aitas kaasa 2015. aastal väärtpaberimüügist saadud suurem realiseeritud kasum. Lisaks kaeti EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud järelevalvetasudest kogu 2015. aasta ulatuses (2014. aastal ainult novembri ja detsembri eest).

EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 29. jaanuaril 2016 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 812 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 270 miljoni euro suurune kasum euroala riikide keskpankade vahel 19. veebruaril 2016.

EKP tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservide ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest ning viimastel aastatel puhas intressitulu rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2015. aasta puhas intressitulu oli 1475 miljonit eurot (2014. aastal 1536 miljonit eurot). See hõlmas 42 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt (2014. aastal 126 miljonit eurot), ja 609 miljoni euro suurust (2014. aastal 728 miljonit eurot) puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt, sh 224 miljonit eurot (2014. aastal 298 miljonit eurot) EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt. Lisaks hõlmas see 120 miljoni euro suurust puhast intressitulu (2014. aastal 173 miljonit eurot) kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava raames soetatud väärtpaberitelt ja 161 miljoni euro suurust tulu (2014. aastal 2 miljonit eurot) laiendatud varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt. EKP maksis riikide keskpankadele 18 miljonit eurot (2014. aastal 57 miljonit eurot) intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 283 miljoni euroni (2014. aastal 217 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 214 miljoni euroni (2014. aastal 57 miljonit eurot).

2015. aastal moodustasid allahindlused 64 miljonit eurot (2014. aastal 8 miljonit eurot). Allahindluste märkimisväärne kasv 2015. aastal oli valdavalt tingitud USA dollarite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse üldisest langusest.

EKP halduskulud hõlmavad personali- ja muid halduskulusid. Järelevalveülesannete täitma asumine EKP poolt on kaasa toonud töötajate arvu järkjärgulise suurenemise ning ühtlasi ka personalikulude kasvu 441 miljoni euroni 2015. aastal (2014. aastal 301 miljonit eurot).

Muud halduskulud, mis hõlmavad amortisatsioonikulu ning kulusid ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning teistele kaupadele ja teenustele, ulatusid 2015. aastal 423 miljoni euroni (2014. aastal 376 miljonit eurot). Nende kulude kasv kajastab valdavalt EKP uute hoonete amortisatsiooni algust.

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud kaeti järelevalvetasudest kogu 2015. aasta ulatuses (2014. aastal ainult kahe viimase kuu eest). Selle tulemusel suurenes tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu. Ühtse järelevalvemehhanismiga seotud kulu ulatus 2015. aastal 277 miljoni euroni (2014. aasta novembris ja detsembris 30 miljonit eurot).

EKP bilansi kogumaht suurenes 2015. aastal 72 miljardi euro võrra 257 miljardi euroni (2014. aastal 185 miljardit eurot). See oli peamiselt tingitud varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest, EKP hoitavate välisvaluutareservide kallinemisest ning ringluses olevate pangatähtede mahu kasvust.

2015. aasta lõpus moodustas eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht [1] 2781 miljardit eurot võrreldes 2208 miljardi euroga 2014. aasta lõpus. Kasv oli valdavalt tingitud varaostukava raames jätkuvatest väärtpaberiostudest.

Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht suurenes 586 miljardi euro võrra 803 miljardi euroni (2014. aastal 217 miljardit eurot). Väärtpaberituruprogrammi raames hoitavate väärtpaberite maht alanes lunastamiste tõttu 21 miljardi euro võrra. Seda tasakaalustasid täielikult varaostukava raames tehtud väärtpaberiostud. 2015. aasta 31. detsembri seisuga ulatus varaostukava raames omandatud väärtpaberite maht 650 miljardi euroni (2014. aastal 31 miljardit eurot).

Meediakanalite küsimustele vastab Stefan Ruhkamp (tel +49 69 1344 5057).

Lisaselgitused

  1. EKP ja eurosüsteemi arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [2] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri valuutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele. Realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes ja konsolideeritud aastabilansis. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. 2015. aastal lisandusid kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava raames tehtavatele varaostudele ka varaostud avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames. Kaetud võlakirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava kokku moodustavad laiendatud varaostukava. Iga kuu teevad riikide keskpangad ja EKP laiendatud varaostukava raames oste keskmiselt kuni 60 miljardi euro ulatuses. Varasid kavatsetakse osta kuni 2017. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.
  3. Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) hinnatakse ümber turuhindade alusel.
  4. Kuld ning kõik ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel.
  5. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. EKP nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
  6. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.
  7. Kui EKP kannab kahjumit, võib puudujäägi katta a) EKP üldise riskieraldise ja üldreservfondi arvelt ning b) EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta kattevara kasumi arvelt. Järelejäänud netokahjum võidakse kajastada bilansis ülekantud kahjumina, mis tasaarveldatakse järgmiste aastate netokasumiga.
  8. Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud eurosüsteemi väärtpaberid: Allpool toodud tabelis esitatakse eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine emitentide vahel seisuga 31. detsember 2015.

Eurosüsteemi väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid seisuga 31. detsember 2015

Emiteeriv riik

Nominaalväärtus

(miljardites eurodes)

Bilansiline väärtus*

(miljardites eurodes)

Keskmine järelejäänud

tähtaeg

(aastates)

Iirimaa

9,7 9,4 3,3

Kreeka

14,6 13,4 3,5

Hispaania

26,4 26,2 3,1

Itaalia

63,5 61,8 3,4

Portugal

12,4 12,1 2,8

Kokku**

126,7 123,0 3,3

* Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on hinnatud amortiseeritud soetusmaksumuse alusel.

** Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.



[1]Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss on koostatud esialgsete auditeerimata andmete põhjal. Kõigi liikmesriikide keskpankade finantsaruanded finaliseeritakse 2016. aasta mai lõpuks ja seejärel avaldatakse eurosüsteemi lõplik konsolideeritud aastabilanss.

[2]EKP üksikasjalikud arvestuspõhimõtted on sätestatud 11. novembri 2010. aasta otsuses EKP/2010/21, ELT L 35, 9.2.2011, lk 1 (koos muudatustega).

Kontaktandmed