Mis on väärtuskärped?

3. november 2016

Finantsturgudel tähendab väärtuskärbe vara väärtuse vähendamist väljendatuna protsentides. Näiteks kui teatava vara – nt riigivõlakirjade – suhtes, mille väärtus on 1 miljon eurot, kohaldatakse 20% väärtuskärbet, siis tähendab see, et seda vara käsitletakse nii, nagu oleks selle väärtus ainult 0,8 miljonit eurot.

Millal väärtuskärpeid kasutatakse?

Väärtuskärpeid kasutatakse näiteks siis, kui keskpangad annavad laenu kommertspankadele. Laenu kindlustuseks nõuab keskpank tagatist (vt lähemalt tagatise kohta). Tagatise väärtuse suhtes kohaldab ta siiski väärtuskärbet, st vähendab seda. Eelmises näites toodud varast, mille õiglane turuväärtus on 1 miljon eurot, piisab pärast 20% väärtuskärpe kohaldamist ainult 0,8 miljoni euro suuruse laenu saamiseks.

Miks väärtuskärpeid kasutatakse?

Keskpangad peavad olema kindlad, et laenuks antud raha makstakse tagasi. Loomulikult on laenu tagasimaksmise peamiseks tagatiseks laenuvõtjaga sõlmitav leping. Kui aga laenuvõtja ei maksa laenu tagasi, müüb keskpank selle katteks ära tagatise. Seepärast peab ta olema kindel, et tagatist on võimalik müüa hinna eest, mis katab laenusumma. Varade väärtus võib siiski kõikuda ja keskpankadel võib kuluda varade müümisel aega. Väärtuskärbe tagab seega teatava turvapuhvri seoses väärtuse vähenemise ja tagatise müügiks kuluva ajaga.

Oletagem näiteks, et maja väärtus on praegu 1 miljon eurot. Siiski puudub kindlus, et maja müügi hetkel on selle eest tegelikult võimalik see summa saada. Hoone võib olla saanud tormis kahjustada või konkreetne piirkond võib olla kaotanud oma atraktiivsuse. Eurosüsteem, mis koosneb EKPst ja euroala riikide 19 keskpangast, ei aktsepteeri tagatisena kinnisvara, kuid kohaldab aktsepteeritavate varade (nt kõrge krediidikvaliteediga võlakirjad ja muud lühiajalised väärtpaberid) puhul samu põhimõtteid. Ka nende varade väärtus võib mitmel põhjusel väheneda. Seetõttu ei ole vara, mille praegune turuväärtus on 1 miljon eurot, piisav samas summas laenu saamiseks.

Mis määrab väärtuskärpe suuruse?

Laenuandja peab kaaluma, kui suur puhver on piisav katmaks riski, et vara ei ole võimalik müüa selle praeguses väärtuses. See sõltub eespool nimetatud teguritest, sealhulgas varade riskantsusest, st kui kõikuv on nende hind, ja nende likviidsusest, st kui lihtne neid on samas väärtuses müüa. Näiteks kohaldatakse ohtlike äikesetormide poolest tuntud piirkonnas asuva vana maja (mille järele on väike nõudlus) suhtes suuremat väärtuskärbet kui kesklinnas asuva uue kahe magamistoaga korteri suhtes. Keskpanga seisukohast kujutavad riigivõlakirjad endast üldiselt suhteliselt turvalist ja likviidset investeeringut ning nende suhtes kohaldatakse väiksemat väärtuskärbet kui pangalaenude suhtes, mida saab samuti tagatisena kasutada ja mis on üldiselt vähem likviidsed.

Milliseid väärtuskärpeid eurosüsteem kohaldab?

Eurosüsteem kaalub hoolikalt, milliseid väärtuskärpeid aktsepteeritavate tagatiste suhtes kohaldada. Ta tagab alati, et väärtuskärbe on piisav ja proportsionaalne kahjumiohu minimeerimiseks.

Eurosüsteem ei eelista tagatist aktsepteerides ühtegi konkreetset vara, eeldusel et tagatis vastab nõuetele. 1 miljoni euro suuruse laenu eest võib laenuvõtja anda tagatiseks näiteks 1,7 miljoni euro väärtuses pangalaene, mille suhtes kohaldatakse 40% väärtuskärbet, või 1,06 miljoni euro väärtuses riigivõlakirju, mille suhtes kohaldatakse 5% väärtuskärbet, sest mõlemal juhul on tagatisväärtus veidi üle 1 miljoni euro. Oluline on, et tagatise koguväärtus pärast väärtuskärbete arvestamist oleks laenusummaga võrdne (või sellest suurem). Laenuvõtja võib tagatiseks anda rohkem varasid, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väärtuskärpeid, või vähem varasid, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid väärtuskärpeid.

Eurosüsteem rakendab ranget riskiohjeprotsessi ning väärtuskärbete kasutamine on vaid üks paljudest meetmetest, mille abil välditakse liigseid riske.

EKP avaldab tagatiste suhtes kohaldatavate väärtuskärbete loetelu, mida vaadatakse korrapäraselt läbi.