Mida kujutab endast väärtpaberite laenuks andmine?

8. detsember 2016

Väärtpaberite laenuks andmisel annab aktsiate või võlakirjade omanik need ajutiselt laenuvõtja käsutusse. Laenuvõtja omakorda annab laenuandjale tagatisena üle muid aktsiaid, võlakirju või sularaha ning maksab laenutasu.

Miks annab eurosüsteem oma väärtpabereid laenuks?

Väärtpaberite laenuks andmise eesmärk on toetada finantsturgude sujuvat toimimist. Eriti oluline on see ajal, mil rakendatakse EKP laiendatud varaostukava. EKPd ja euroala 19 riigi keskpanka ühendav eurosüsteem ostab pankadelt suures koguses väärtpabereid, et ohjeldada liiga pikka aega liiga madalal tasemel püsiva inflatsiooni ohtu. Keskpankade ulatuslikud väärtpaberiostud peaksid järk-järgult vähendama turul kättesaadavate väärtpaberite hulka. Kui väärtpaberid suunatakse laenude kaudu uuesti turule, saavad teised osapooled neid jätkuvalt kasutada oma finantstehingutes.

Vt väärtpaberite laenuks andmine varaostukava raames (ainult inglise keeles)

Miks soovitakse väärtpabereid laenuks võtta ja miks ei võiks neid pigem osta?

Mõnikord on väärtpabereid vaja üksnes ajutiselt, näiteks üheks päevaks või mõneks nädalaks. Sel juhul on väärtpaberite laenuks võtmine nende ostmisest sageli soodsam, kiirem ja/või vähem riskantne. Väärtpaberite ajutisel hoidmisel on erinevad põhjused.

  • Mõnel pangal on kokkulepped teatavate väärtpaberite turustamiseks. See tähendab panga pidevat valmisolekut selliseid väärtpabereid osta ning müüa neid edasi oma vastaspooltele, näiteks pensionifondidele või varahalduritele. Kui pangalt soovitakse osta väärtpabereid, mida tema valduses parajasti ei ole, saab ta neid müügi eesmärgil lühikese etteteatamisajaga laenuks võtta.
  • Üldjuhul kantakse väärtpaberid üle kahe tööpäeva jooksul pärast müügikokkuleppe sõlmimist. Mõnel juhul on ostja jaoks väga oluline saada väärtpaberid konkreetseks kuupäevaks. Kui väärtpaberite kättesaamine mingil põhjusel hilineb, võib lühikese etteteatamisajaga laenuks võtmine pakkuda võimalust hankida puuduolevad väärtpaberid õigeks ajaks.
  • Paljud finantsturgudel kasutatavad strateegiad tuginevad väärtpaberite ajutisele laenuks võtmisele. Laenuks võtmist saab kasutada kauplemise (riskide võtmine kasumi saamiseks), arbitraaži (riskivaba kasumi saamine põhjendamatute hinnaerinevuste tulemusel) või riskide maandamise eesmärgil.

Mis rolli mängivad tagatised?

Väärtuslike varade laenuks andmisel nõutakse üldjuhul tagatist, mis annab laenuandjale teatava garantii. Väärtpaberite laenuks andmisel võib tagatiseks olla sularaha, kuid on enamasti siiski muud väärtpaberid. Tegevusriski vältimiseks kantakse nii laenuks kui ka tagatiseks antavad väärtpaberid üle samal ajal. Väärtpabereid vastastikku vahetada võib olla tehniliselt keeruline, seepärast toimub väärtpaberite laenuks andmine sageli kahes etapis. Kõigepealt antakse soovitav väärtpaber üle laenuvõtjale, kes kannab laenuandjale üle sularahatagatise. Seejärel laenatakse sularahatagatis laenuvõtjale tagasi ning viimane vahetab selle väärtpaberitagatise vastu. Lõpptulemusena sooritatakse sularahata tehing: laenuvõtja on saanud vajalikud väärtpaberid ja laenuandja käsutuses on väärtpaberitagatis.

Mis on tagatis?

Kuidas toimub väärtpaberite laenuks andmise tehing?

Allpool toodud joonisel kujutatakse tüüpilist väärtpaberite laenuks andmise tehingut. Võlakiri A antakse laenuvõtjale, kes omakorda kannab üle sularahatagatise. Seejärel laenatakse või n-ö reinvesteeritakse sularahatagatis laenuvõtjale tagasi, saades vastu väärtpaberitagatise. Võlakirja A tagastamisel laenuandjale pööratakse tagasi ka muud tehinguosad ning ühtlasi maksab laenuvõtja laenuandjale sularahas ka kokkulepitud laenutasu.

Milliseid kulusid kannavad laenuvõtjad?

Laenuvõtjad maksavad laenutasu, mille suurus oleneb laenuks saadava väärtpaberi liigist, laenuandjast ja laenusaajast, laenutähtajast jne. Samuti peavad laenuvõtjad mõnikord tasuma väärtpaberite laenuks võtmiseks vajaliku tagatise hankimise eest. See tähendab, et tavaklassi väärtpaberid võidakse ümber liigitada kõrge kvaliteediga väärtpaberiteks või tuleb juurde hankida sularaha. Kui soovitakse hakata laenu võtma uuelt laenuandjalt, peavad laenuvõtjad mõnikord kandma ka õigus- ja halduskulusid.