Mida kujutab endast hoiuste tagamise skeem?

11. aprill 2018

Pangas – näiteks säästukontol – hoitavat raha nimetatakse hoiuseks. Suur osa panku kasutab seda raha laenude andmiseks teistele klientidele ning üksnes teatav osa rahast hoitakse alles klientide sularahavajaduse katteks. Selleks et valdav osa hoiuseid oleks kaitstud ka panga maksejõuetuse korral, teevad pangad makseid spetsiaalsesse kindlustusfondi ehk hoiuste tagamise skeemi. Skeem on oluline selleks, et säilitada inimeste usaldus pangandussüsteemi vastu ja vältida olukorda, kus kõik kliendid soovivad finantspingete tekkides samal ajal oma hoiused pangast välja võtta.

Kuidas hoiusekindlustus toimib?

Praegu on Euroopa riikides sisse seatud riiklikud hoiuste tagamise skeemid, ehkki miinimumnõuded on kokku lepitud ka ELi tasandil. ELi eeskirjade kohaselt on sellistes skeemides iga kliendi hoiused tagatud 100 000 euro ulatuses. Mõnes liikmesriigis on sisse seatud mitu skeemi, mida hoiavad käigus erinevad pangagrupid (näiteks hoiupangad, ühistupangad, riigi osalusega pangad ja erapangad).

Kui olulise panga maksejõuetuse korral ei suudeta riigis toimivast hoiuste tagamise skeemist klientide hoiuseid välja maksta, võib olla vaja katta puudujääk maksuraha abil, mis omakorda võib kahjustada riigi rahandust. Finantskriis näitas selgelt, et pangandusprobleemid riigipiire ei tunne.

Mida võtavad ette Euroopa riigid?

Euroopa riigid otsustasid finantskriisiga toimetulekuks ühendada jõud, et kaitsta nii maksumaksjaid kui ka hoiustajaid. Pangandusliidus tehakse ühtsel viisil järelevalvet kõigi euroala oluliste pankade üle, kellele kuulub üle 80% terve euroala pangandussektori varadest. Järelevalve toimub ühtse järelevalvemehhanismi kaudu, mille moodustavad EKP ja riikide järelevalveasutused. Pankade maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise korral juhitakse nende kriisilahendust ühtse kriisilahenduskorra raames, järgides nõuetekohase restruktureerimise menetlust.

Euroopa riikide valitsusjuhid arutlevad selle üle, kuidas võiks jaehoiustajate tugevam ja järjekindlam kaitse toimida Euroopa tasandil. Tegu on pangandusliidu viimase komponendiga, mis seni veel puudub.

Euroopa hoiuste tagamise skeem võimaldaks kaitsta hoiustajate huve olenemata nende asukohariigist. Ressursside koondamine võib hõlbustada toimetulekut suurte šokkidega ja riikide võimekust ületavate süsteemsete finantskriisidega, ilma et oleks vaja kasutusele võtta avalikke vahendeid. Skeem nõrgendaks ka pankade seoseid asjaomaste riikidega, kuna kriisiolukorras sõltuksid nad avalikest vahenditest vähemal määral.

Euroopa hoiuste tagamise skeemi toimimine

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seada skeem sisse etappide kaupa. Ka pankadel kuluks mitu aastat, et moodustada tagatisfond, mille soovitav suurus on 0,8% kaetud hoiustest. 2011. aasta andmetele tuginedes vastaks see ligikaudu 43 miljardile eurole. Uuringud näitavad, et see reserv oleks väljamaksete tegemiseks piisav isegi tõsisemate kriiside korral kui 2007.–2009. aasta üleilmne finantskriis. Praeguste ettepanekute kohaselt sõltuks pankade poolt tagatisfondi tehtavate sissemaksete suurus nende võetavatest riskidest võrreldes teiste pangandusliitu kuuluvate pankadega (mitte niivõrd teiste samas riigis tegutsevate pankadega).