Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri
  • SISSEJUHATAV KÕNE

PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 10. detsember 2020

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Ehkki majandustegevus hoogustus kolmandas kvartalis oodatust kiiremini ja vaktsiinide kasutuselevõtu väljavaated on julgustavad, ohustab pandeemia jätkuvalt tõsiselt rahvatervist ning euroala ja kogu maailma majandust. Koroonaviirusesse nakatunute arvu tõus ja sellega seotud piiramismeetmed pärsivad märkimisväärselt euroala majandustegevust, mis on 2020. aasta neljandas kvartalis eeldatavalt veelgi pidurdunud. Töötleva tööstuse sektoris püsib aktiivsus küll päris hoogne, kuid teenindussektoris pärsivad seda ulatuslikult inflatsioonimäärade tõus ning sotsiaalse tegevuse ja liikumise uued piirangud. Vähese nõudluse ning töö- ja tooteturul valitseva märkimisväärse loiduse keskkonnas on inflatsioon endiselt väga aeglane. Kokkuvõttes näitavad saadud andmed ja meie ekspertide ettevaated, et pandeemia mõjutab lähiajal majandust tugevamini ja inflatsioon jääb aeglaseks pikema aja jooksul, kui seni eeldati.

Pidades silmas pandeemia taaspuhkemise majanduslikke tagajärgi, otsustas EKP nõukogu täna teha oma rahapoliitika instrumentides järgmised kohandused.

Esiteks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Teiseks otsustas nõukogu suurendada pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) mahtu 500 miljardi euro võrra 1850 miljardi euroni. Ühtlasi otsustasime jätkata selle varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni. Selle varaostukava raames tehakse netovaraoste igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas.

Erakorralise varaostukava raames tehakse oste selleks, et säilitada soodsad rahastamistingimused pikema aja jooksul. Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis oleks vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat vajaduse korral soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

Erakorralise varaostukava kestuse pikendamine kajastab pandeemia pikemaajalisi tagajärgi nii majandusele kui ka inflatsioonile. See võimaldab tagada jätkuva kohalolu turul ja pakkuda püsivamat toetust EKP rahapoliitilistest stiimulitest. Soodsate rahastamistingimuste säilitamine pandeemiaolukorras aitab vähendada ebakindlust ja süvendada kindlustunnet, edendades tarbijate kulutusi ja ettevõtete investeeringuid, toetades majanduse taastumist ning aidates tasakaalustada pandeemiaolukorrast tingitud langusmõju inflatsiooni arengule.

EKP nõukogu otsustas samuti reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu kohandada suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) tingimusi. Eelkõige otsustasime, et ajavahemikku, mille jooksul kehtivad märkimisväärselt soodsamad tingimused, pikendatakse 12 kuu võrra kuni 2022. aasta juunini. Samuti tehakse 2021. aasta juunist kuni detsembrini kolm täiendavat operatsiooni. Peale selle otsustas nõukogu, et vastaspooltel on TLTRO-III operatsioonide raames võimalik laenata senise 50% asemel kuni 55% kõlblike laenude osakaalust. Selleks et motiveerida panku säilitama praegust laenuandmise taset, tehakse TLTRO-III kohandatud laenutingimused kättesaadavaks ainult pankadele, kes täidavad laenuandmismahu uut eesmärki. TLTRO-III raames kehtivate pandeemiaga seotud madalate intressimäärade perioodi pikendamine, operatsioonide lisamine ja potentsiaalse laenumahu suurendamine säilitab pankade jaoks väga soodsad rahastamistingimused. See aitab tagada, et pangad saavad jätkata laenuandmist soodsatel tingimustel ning neil on küllaldaselt likviidsust laenudeks kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Neljandaks otsustati pikendada EKP nõukogu poolt 7. ja 22. aprillil 2020 vastu võetud tagatisnõuete leevendamise meetmete kestust kuni 2022. aasta juunini. Nende meetmete pikendamise toel saavad pangad jätkuvalt täiel määral kasutada eurosüsteemi pakutavaid likviidsusoperatsioone, eelkõige kohandatud TLTROsid. EKP nõukogu hindab tagatisnõuete leevendamise meetmeid uuesti enne 2022. aasta juunit, vältides negatiivset mõju eurosüsteemi vastaspoolte osalusele TLTRO-III operatsioonides.

Viiendaks otsustas nõukogu pakkuda 2021. aastal täiendavalt nelja pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO), mis toimivad edaspidigi tõhusa likviidsusmeetmena.

Kuuendaks jätkab nõukogu oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Seitsmendaks otsustati, et nii eurosüsteemi tagasiostutehingute vahendit keskpankadele (EUREP) kui ka kõiki ajutisi vahetus- ja tagasiostutehingute liine euroalaväliste keskpankadega pikendatakse kuni 2022. aasta märtsini.

Samuti otsustasime jätkata eurosüsteemi korrapäraste laenuoperatsioonide teostamist piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena praegu kehtivatel tingimustel nii kaua, kui see on vajalik.

Pressiteated üksikasjalikuma teabega EKP nõukogu võetud meetmete kohta avaldatakse täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Täna võetud rahapoliitikameetmed aitavad säilitada pandeemiaolukorras soodsaid rahastamistingimusi, toetades laenuvooge kõikidesse majandussektoritesse ning edendades majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Samal ajal püsib suur ebakindlus muu hulgas seoses pandeemia kulgemisega ja vaktsiinide kasutuselevõtu ajastusega. Ühtlasi jälgib nõukogu endiselt vahetuskursside arengut ja selle mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Seetõttu oleme jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Pärast järsku aeglustumist 2020. aasta esimesel poolel elavnes euroala SKP reaalkasv jõuliselt ja kiirenes kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 12,5%, ehkki kasvunäitaja on pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt tagasihoidlikum. Pandeemia teine laine ja sellest tingitud piiramismeetmete karmistamine alates oktoobri keskpaigast toovad neljandas kvartalis tõenäoliselt kaasa majandustegevuse uue märkimisväärse languse, mis ei kujune siiski sama ulatuslikuks kui 2020. aasta teises kvartalis.

Majandusareng on sektorite lõikes jätkuvalt ebaühtlane. Uued sotsiaalse tegevuse ja liikumise piirangud mõjutavad aktiivsust negatiivsemalt teenindussektoris ja vähemal määral tööstussektoris. Ehkki eelarvepoliitikameetmed toetavad kodumajapidamisi ja ettevõtteid, on tarbijad pandeemia olukorras siiski endiselt ettevaatlikud, pidades silmas selle järelmõju tööhõivele ja sissetulekutele. Ühtlasi pärsivad kehvem bilansiolukord ja majandusväljavaatega seotud ebakindlus ettevõtete investeeringuid.

Tulevikku vaadates lubavad vaktsiinide eelseisva kasutuselevõtu teated suurema kindlustundega eeldada, et tervishoiukriis hakkab aegamisi lahenema. Laialdase immuunsuse saavutamiseni kulub siiski veel aega ning samal ajal ei saa välistada nakatumiste arvu uut tõusu, mis tekitab rahvatervisega seotud probleeme ja ohustab majandusväljavaadet. Keskpikas perspektiivis peaksid euroala majanduse elavnemist toetama soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ning nõudluse taastumine sedamööda, kuidas loobutakse piiramismeetmetest ja ebakindlus taandub.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembris avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2020. aastal –7,3%, 2021. aastal 3,9%, 2022. aastal 4,2% ja 2023. aastal 2,1%. EKP ekspertide 2020. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on majandusaktiivsuse väljavaadet lühiajaliselt allapoole korrigeeritud, ent keskpika aja jooksul peaks see üldjoontes taastuma septembri ettevaate põhistsenaariumis prognoositud tasemel.

Üldiselt mõjutavad euroala majanduskasvu väljavaadet jätkuvalt langusriskid, kuid need on senisest vähem märgatavad. Ehkki teated vaktsiinide peatsest kasutuselevõtust on lootustandvad, püsivad endiselt langusriskid, mis on seotud pandeemia tagajärgede avaldumisega majanduses ja finantstingimustes.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt püsis euroala aastane inflatsioonimäär 2020. aasta novembris muutumatult –0,3% tasemel. Arvestades naftahinna dünaamikat ja käibemaksumäära ajutist alandamist Saksamaal, peaks koguinflatsioon jääma kuni 2021. aasta alguseni negatiivseks. Pärast Saksamaal tehtud ajutise kärpe lõppu ja tulenevalt energiahindade inflatsiooni positiivsetest baasefektidest peaks koguinflatsioon hoogustuma. Hinnasurve peaks samal ajal jääma tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on loid nõudlus (eelkõige turismi- ja reisisektoris) ning väike palgasurve ja euro vahetuskursi tõus. Kui pandeemia mõju taandub, avaldab inflatsioonile keskpikas perspektiivis tõususurvet nõudluse taastumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad madalal tasemel.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembris avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos, mille kohaselt on aastane inflatsioonimäär 2020. aastal 0,2%, 2021. aastal 1,0%, 2022. aastal 1,1% ja 2023. aastal 1,4%. EKP ekspertide 2020. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2020. ja 2022. aasta inflatsiooniprognoosi korrigeeritud allapoole.

Monetaaranalüüsiga seoses võib öelda, et laia rahapakkumise (M3) aastakasv püsis 2020. aasta oktoobris üldiselt muutumatuna 10,5% tasemel. Rahapakkumise jõulist kasvu on toetanud eurosüsteemi varaostud, millest on saanud peamine rahaloomeallikas. Arvestades likviidsuse endiselt suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris ning likviidseimate rahavormide hoidmise madalat alternatiivkulu, on kitsa rahaagregaadi M1 areng endiselt peamine laia rahapakkumise kasvu tõukejõud.

Erasektorile antavate laenude kasv on stabiliseerunud, ehkki kasvunäitajad on jätkuvalt kõrgemad kui enne COVID-19 pandeemiat. Pärast jõulist hoogustumist pandeemia esimestel kuudel aeglustus mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv 7,1%-lt septembris 6,8%-le oktoobris. Aeglustumine toimus keskkonnas, kus erakorraline likviidsusvajadus vähenes, investeeringuid tehti vähe ning ettevõtete laenutingimused karmistusid, nagu näitavad 2020. aasta kolmanda kvartali pankade laenutegevuse uuringu andmed. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis oktoobris septembriga võrreldes muutumatuna 3,1% tasemel.

Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada pangalaenutingimusi ja juurdepääsu rahastamisele ning seda eelkõige pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitilist kurssi. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid olema võimalikult konkreetselt suunatud ja ajutist laadi. Samal ajal on riikide eelarvepoliitika toetus endiselt oluline, pidades silmas ettevõtete ja kodumajapidamiste nõrka nõudlust ja suurenenud ohtu, et majanduse taastumine lükkub pandeemia teise lainega kaasnenud uute eraldusmeetmete tõttu edasi. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks.

EKP nõukogu tunnistab Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust ja rõhutab selle viivitamatu kasutuselevõtu olulisust. Nõukogu kutsub liikmesriike kasutama neid vahendeid tulemuslikeks avaliku sektori kulutusteks ning samal ajal ellu viima tööviljakust edendavat struktuuripoliitikat. See võimaldaks taasterahastul kaasa aidata kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendaks liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline pikaajaliste struktuuriliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid