Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
Frankfurt am Main, 22. jaanuar 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin kõigile head uut aastat. Samuti tervitan Leedut, kes on üheksateistkümnenda riigina võtnud kasutusele euro. Sellega seoses sai Leedu keskpanga president Vitas Vasiliauskas 1. jaanuaril 2015 EKP nõukogu liikmeks. Pärast Leedu ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2015 käivitus süsteem, mille kohaselt EKP nõukogusse kuuluvad keskpankade presidendid kasutavad oma hääleõigust kordamööda. Rotatsioonisüsteemi üksikasjad on avaldatud EKP veebilehel. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal hindasime veel kord põhjalikult hindade arengu väljavaadet ja seniseid rahapoliitilisi stiimuleid. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Esiteks otsustati käivitada laiendatud varaostukava, mis hõlmab seniseid varaga tagatud väärtpaberite ja kaetud võlakirjade ostukavasid. Laiendatud ostukava raames ostetakse igal kuul avaliku ja erasektori väärtpabereid kokku kuni 60 miljardi euro ulatuses. Varasid kavatsetakse osta vähemalt kuni 2016. aasta septembrini ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. 2015. aasta märtsis hakkab eurosüsteem järelturult ostma eurodes nomineeritud ja investeerimisjärgu reitinguga väärtpabereid, mille on emiteerinud euroala riikide valitsused ja agentuurid ning Euroopa institutsioonid. Euroala riikide valitsuste ja agentuuride emiteeritud väärtpaberite ostud põhinevad eurosüsteemi keskpankade osal EKP kapitalis. Riikide puhul, kus rakendatakse ELi ja IMFi kohandamisprogrammi, kehtivad mõned täiendavad kõlblikkuskriteeriumid.

Teiseks otsustas EKP nõukogu muuta kuue ülejäänud sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni puhul kohaldatavat intressimäära. See tähendab, et edaspidi vastab sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär samal ajal kehtivale eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale ning kõrvaldatakse 10 baaspunkti suurune erinevus, mis kehtis esimese kahe sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni puhul.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu kooskõlas oma eelkommunikatsiooni sõnumiga jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Täiendavate varaostude puhul säilitab EKP nõukogu kontrolli ostukava struktuuri üle ning EKP koordineerib oste, kaitstes seeläbi eurosüsteemi rahapoliitika ühtsust. Oma ressursse mobiliseerib eurosüsteem detsentraliseeritult. Hüpoteetilise kahju jagamise kohta otsustas EKP nõukogu, et Euroopa institutsioonide väärtpaberite (neid ostavad riikide keskpangad; ostud moodustavad 12% täiendavatest varaostudest) ostude puhul rakendatakse kahju jaotamise põhimõtet. Keskpankade muude täiendavate varaostude puhul seda ei tehta. EKP osa on 8% täiendavatest varaostudest. See tähendab, et 20% täiendavate varaostude puhul rakendatakse riskide jagamist.

Pressiteated üksikasjalikuma teabega laiendatud varaostukava kohta ja sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärade kohta avaldatakse täna pärastlõunal kell 15.30.

Tänase täiendavaid varaoste käsitleva rahapoliitilise otsuse eesmärk on seista vastu kahele ebasoodsale arengusuunale. Esiteks on inflatsioonidünaamika oodatust jätkuvalt loium. Kui koguinflatsiooni mõjutab endiselt kõige rohkem naftahinna järsk langus viimastel kuudel, on samal ajal suurenenud ka teisese mõju oht palga- ja hinnakujundusele ning see võib negatiivselt mõjutada hindade arengut keskpika aja jooksul. Seda hinnangut kinnitab inflatsiooniootuste turupõhiste näitajate edasine langus kõigi vaatlusperioodide lõikes ning samuti asjaolu, et enamik tegeliku ja oodatava inflatsiooni näitajaid on alanenud varasemaga võrreldes madalaima tasemeni või on selle lähedal. Samal ajal on euroala majandus jätkuvalt loid ning rahapakkumise ja laenude areng tagasihoidlik. Teiseks – ehkki 2014. aasta juunist septembrini võetud rahapoliitiliste meetmete tulemusel paranesid hinnad finantsturgudel märkimisväärselt, ei puudutanud see kvantitatiivseid tulemusi. Seetõttu ei olnud rahapoliitika kurss piisavalt toetav, et asjakohasel viisil ohjata liiga pikaks kujunenud aeglase inflatsiooniga kaasnevaid suurenenud riske. Arvestades et EKP baasintressimäärad on väga madalal tasemel, on täna vastu võetud täiendavad bilansimeetmed hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise seisukohalt õigustatud.

Täna vastu võetud meetmed aitavad edaspidi hoida inflatsiooniootused keskmise ja pika aja jooksul hinnastabiilsusega kindlalt kooskõlas. Meie bilansimahu tuntav suurenemine leevendab veelgi rahapoliitika kurssi. Eelkõige paranevad rahastamistingimused jätkuvalt euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks. Tänane otsus toetab ka EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsiooni ning rõhutab asjaolu, et suuremate arenenud majandusega riikide rahapoliitika tsüklites on märkimisväärsed ja üha süvenevad erinevused. Kõnealuste tegurite koostoime peaks tugevdama nõudlust, suurendama tootmisvõimsuse rakendusastet ning toetama rahapakkumise ja laenumahu kasvu, aidates suunata inflatsioonimäära taas 2% taseme lähedale.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2014. aasta kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,2%. Värskeimad andmed ja küsitlustulemused osutavad mõõduka kasvu jätkumisele 2014. aasta lõpus. Naftahinna hiljutine langus on loonud võimaluse majanduse edasiseks hoogustumiseks. Madalamad naftahinnad peaksid toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust. Sisenõudlust peaksid samuti veelgi soodustama meie rahapoliitilised meetmed, rahastamistingimuste jätkuv paranemine ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Ekspordinõudlusele peaks lisaks kasu tooma maailmamajanduse elavnemine. Samal ajal on tõenäoline, et elavnemist euroalal pärsivad edaspidigi suur tööpuudus, tootmisvõimsuse ulatuslik alakasutus ning avalikus ja erasektoris vajalik bilansside korrigeerimine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuid need peaksid olema vähenenud pärast tänaseid rahapoliitilisi otsuseid ja naftahinna langust viimastel nädalatel.

Eurostati hinnangul oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2014. aasta detsembris –0,2% (novembris 0,3%). Langus kajastab valdavalt energiahinna inflatsiooni järsku alanemist ning vähemal määral toiduainehindade aastakasvu aeglustumist. Värskete andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel väga madalal tasemel või negatiivsena. Sellised madalad inflatsioonimäärad on lühiajaliselt vältimatud, arvestades naftahinna hiljutist järsku langust ning eeldades, et järgmise paari kuu jooksul ei toimu märkimisväärset korrektsiooni. Edaspidi 2015. aasta jooksul ja 2016. aastal peaksid inflatsioonimäärad aegamisi tõusma, sest seda toetavad meie rahapoliitilised meetmed, nõudluse oodatav elavnemine ning naftahinna eeldatav järkjärguline tõus.

EKP nõukogu jätkab keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavate riskide hoolikat jälgimist. Nõukogu keskendub eelkõige mõjudele, mida võivad avaldada geopoliitilised suundumused, vahetuskursi ja energiahindade muutused ning vastu võetud rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine.

Monetaaranalüüsiga seoses võib öelda, et hiljutised andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) kasvu hoogustumisele, ehkki see jääb endiselt tagasihoidlikuks. Rahaagregaadi M3 aastakasv kiirenes 2014. aasta novembris 3,1%ni (võrreldes 2,5%ga 2014. aasta oktoobris ja 0,8%lise madalseisuga aprillis). M3 aastakasvu toetavad jätkuvalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2014. aasta novembris 6,9%.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) püsis novembris nõrgal –1,3% tasemel (võrreldes –1,6%ga oktoobris), kuid siiski jätkus järkjärguline taastumine 2014. aasta veebruaris registreeritud madalseisust (–3,2%). Võlakirjade netolunastamine on aasta tagasi registreeritud kõrge tasemega võrreldes viimastel kuudel keskmises arvestuses aeglustunud ning laenude netovood muutusid 2014. aasta novembris vähesel määral positiivseks. 2015. aasta jaanuari pankade laenutegevuse uuringu kohaselt leevenesid laenutingimused 2014. aasta neljandas kvartalis veelgi, samal ajal kui riikide lõikes erinevused vähenesid ning laenude netonõudlus suurenes kõigis laenukategooriates. Pangad ootavad selle arengu jätkumist 2015. aasta alguses. Nendele positiivsetele muutustele vaatamata püsib mittefinantsettevõtete laenukäive väiksena ning kajastab jätkuvalt viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile, laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside käimasolevale korrigeerimisele. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2014. aasta oktoobris 0,6% ja novembris 0,7%. Meie rahapoliitilised meetmed peaksid toetama laenuvoogude edasist kasvu.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et rahapoliitika kurssi tuleb täiendavalt toetada. Kõik EKP nõukogu rahapoliitilised meetmed peaksid toetama elavnemist euroalal ning suunama inflatsioonimäära 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Investeeringute, töökohtade loomise ja tööviljakuse kasvu elavdamiseks peavad siiski otsustavalt panustama ka muud poliitikavaldkonnad. Eelkõige tuleb mitmes riigis kiirendada toote- ja tööturureformide otsustavat rakendamist ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks võetavaid meetmeid. On väga tähtis rakendada tempokalt, tõhusalt ja usaldusväärselt struktuurireforme, sest see hoogustab edasist jätkusuutlikku kasvu euroalal, suurendab kõrgemate sissetulekute ootusi ning julgustab ettevõtteid juba praegu rohkem investeerima, edendades seeläbi majanduskasvu. Eelarvepoliitika peaks toetama majandustegevuse taastumist, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse kooskõlas stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga, mis on kindlustunde alustala. Kõik riigid peaksid kasutama olemasolevaid võimalusi majanduskasvu soodustava eelarvepoliitika rakendamiseks.

Kontaktandmed