PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2009 lõppenud aasta finantsaruanne

4. märts 2010

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu kiitis täna heaks EKP 31. detsembril 2009 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2009. aastal 2218 miljonit eurot, võrreldes 2661 miljoni euroga 2008. aastal. Pärast riskieraldises tehtud tehnilist kohandust ulatus EKP 2009. aasta puhaskasum 2253 miljoni euroni. [1]

Ettevaatuspõhimõttest lähtudes otsustas EKP nõukogu pärast tagatud võlakirjade ostukava loomist laiendada eraldise ulatust, et katta lisaks valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskile ka krediidiriski. Eraldise suurus vaadatakse igal aastal uuesti läbi.

Nõukogu otsuse põhjal jaotati 5. jaanuaril 2010 liikmesriikide keskpankade vahel 2009. aasta puhastulemist 787 miljonit eurot, mis sisaldas kogu tulu, mille EKP sai ringluses olevatelt euro pangatähtedelt. 4. märtsil 2010 otsustas nõukogu jaotada liikmesriikide keskpankade vahel ülejäänud 1466 miljonit eurot.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja sissemakstud kapitali investeeringutelt ning intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. 2009. aastal avaldasid intressitulule mõju USA dollarites nomineeritud varadele kehtinud keskmised intressimäärad ning eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressi piirmäär, mis olid 2008. aastaga võrreldes madalamad.

EKP puhas intressitulu kõigist allikatest oli kokku 1547 miljonit eurot, võrreldes 2381 miljoni euroga 2008. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 787 miljonit eurot välja arvata, oli puhas intressitulu 760 miljonit eurot, võrreldes 151 miljoni euroga 2008. aastal. EKP maksis liikmesriikide keskpankadele 443 miljonit eurot intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. 2008. aastaga võrreldes on seda 957 miljoni euro võrra vähem. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 2009. aastal 700 miljoni euroni, võrreldes 1036 miljoni euroga 2008. aastal.

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest kasvas 440 miljoni euro võrra 1103 miljoni euroni. Selle kasvu tingisid peamiselt a) väärtpaberimüügist saadud suurem kasum ning b) kullamüügist saadud suurem kasum, mida saadi tänu asjaolule, et 2009. aastal tõusis märkimisväärselt kullahind ning seda müüdi rohkem.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele moodustasid 380 miljonit eurot (2008. aastal 364 miljonit eurot). Põhivara amortisatsioonikulu oli 21 miljonit eurot.

31. detsembril 2009 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 19. aprillil 2010.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [2] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri välisvaluutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad pankade endi finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2009. aastal oli EKP intressikulu 443 miljonit eurot.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadava tulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et alates 2006. aastast kuulub see tulu maksmisele liikmesriikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib, kuid jaotatakse järgmise aasta teisel tööpäeval. [3] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu, võttes arvesse EKP nõukogu poolt enne majandusaasta lõppu tehtavat otsust kanda see tulu osaliselt või täielikult eraldisse valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariski katteks. 2009. aastal euro pangatähtedelt saadud kogutulu ehk 787 miljonit eurot jaotati liikmesriikide keskpankade vahel 5. jaanuaril 2010.


[1]Riskieraldise 35 miljoni euro suuruse kohandamise tingisid kõikumised liikmesriikide keskpankade osades EKP kapitalis ning asjaolu, et riskieraldise suurus ei tohi ületada EKP kapitali.

[2]10. novembri 2006. aasta otsus EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta, ELT L 348, 11.12.2006, lk 38 (koos muudatustega).

[3]17. novembri 2005. aasta otsus EKP/2002/11, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate liikmesriikide keskpankadele, ELT L 311, 26.11.2005, lk 41.

Publications

Kontaktandmed