Miks sularaha on Euroopa jaoks jätkuvalt oluline

EKP juhatuse liikme Yves Merschi artikkel rahvusvahelisele meediaorganisatsioonile Project Syndicate

Maksesüsteemid Euroopas seisavad silmitsi murranguliste muutustega. Kuna digirevolutsioon pakub tehingute arveldamiseks üha kiiremaid ja mugavamaid võimalusi, näib kohati valitsevat arvamus, et sularahal tulevikku ei ole. Siiski oleks ekslik arvata, et pangatähtedel ja müntidel pole majanduses edaspidi enam kohta.

Sularahata arveldamise võimalused on viimastel aastatel kiiresti levinud. Krediitkaardid, e-maksed ja otsekorraldused on juba tavapäraseks muutunud. Nüüd koguvad populaarsust ka nutitelefonides kasutatavad digimaksevõimalused ja mobiilimaksed. Potentsiaalselt murranguliste uuenduste, näiteks avaliku kontoraamatu tehnoloogia esilekerkimine näitab, et silmapiiril võivad terendada uued, samuti põhjapanevad muutused.

Nendest tärkavatest võimalustest sõltumatult on tehtud mitu uuringut sularaha kaotamise toetuseks. Sularahata ühiskonna idee pooldajad jagunevad üldjoontes kolmeks.

Esimene rühm, nii-öelda alkeemikud, soovivad ületada piiranguid, mille seab rahapoliitikale intressimäärade nulliga võrduv alampiir. Teised, kes peavad tähtsaimaks avaliku korra tagamist, soovivad likvideerida kõik olulised maksevõimalused, mis võivad toetada ebaseaduslikku tegevust. Ja kolmas rühm, kes esindab finantstehnoloogia sektori huve, näeb avanemas märkimisväärseid ärivõimalusi seoses suurte kulude kaotamisega, mida finantssektor kannab praegu sularaha ladustamisel, emiteerimisel ja käitlemisel.

Sularaha kaotamist toetavad argumendid ei ole siiski vettpidavad. Alustagem alkeemikutest. On tõsi, et väga madalate intressimäärade keskkonnas on rahapoliitika elluviimine raskendatud.

Kogemused näitavad siiski, et efektiivne alampiir erineb nulliga võrduvast alampiirist. Negatiivsed intressimäärad on toiminud – toomata kaasa ülemäärast tuginemist sularahale – eelkõige koosmõjus varade otseostude, pikaajaliste laenuoperatsioonide (sh fikseeritud intressimääraga ja piiramatu mahuga operatsioonid ning suunatud operatsioonid) ja eelkommunikatsiooniga. Negatiivset intressimäära kui sellist tuleks vaadelda spetsiifilise mittestandardse rahapoliitilise instrumendina, mis erineb tavapärastest madalatest intressimääradest.

Avaliku korra pooldajate argumendid ei ole lähemal vaatlusel samuti põhjendatud. Väärtuse säilitajana ja maksevahendina on sularahal tähtis sotsiaalne funktsioon paljude seaduskuulekate kodanike jaoks. Kas keegi söandaks teha ettepaneku keelustada näiteks luksusautode ja vääriskivide omamine, kuna need on eriti meelepärased kurjategijatele? Kahjustada seaduskuuleka enamuse huve, et karistada üksikuid üleastujaid, on justkui sepavasaraga pähkli purustamine, mille käigus laguneb ka laud.

Finantstehnoloogia sektori huvide eest seisjad lubavad finantstehingute tegemist uuenduslike digimaksevõimaluste abil lihtsustada. Tarbijad ei peaks enam kaasas kandma suurt kogust sularaha ega otsima lähimat sularahaautomaati. Siiski jääb lahtiseks küsimus, kas endiselt väga killustatud digimaksesektor suudab tarbijaid toetada rohkem kui makselahendusi pakkuvad ettevõtted.

Sularahata ühiskonna kasuks esitatud argumentide puhul on veel üks oluline probleem: enamik inimesi – vähemalt euroala riikides – ei soovi sularaha kasutamisest loobuda. Euroopa Keskpanga seni veel avaldamata küsitlus 65 000 euroala kodaniku seas näitas, et peaaegu 80% kõigist müügikohtades tehtavatest tehingutest tehakse sularahas ning tehingute väärtuse järgi arvestades kasutatakse sularaha enam kui pooltel juhtudel.

Nagu Euroopas sageli, on ka siin riigiti märkimisväärsed erinevused: kui Soomes on sularahatehingute osakaal 42%, siis Maltal näiteks 92%. Kokkuvõttes on aga üldsuse toetus sularahale suur ning kasvab veelgi.

Tegelikult kasvab üldine sularahanõudlus kiiremini kui nominaalne SKP. Möödunud viie aasta jooksul on europangatähtede väärtuse ja koguarvu keskmine aastane kasvumäär olnud vastavalt 4,9% ja 6,2%. See näitaja hõlmab valdavalt sularahatehinguteks (ja mitte niivõrd säästmiseks) kasutatavaid nimiväärtusi.

Tulemused kinnitavad, et EKP neutraalne hoiak eri makseviiside suhtes – jättes ruumi nii sularahata maksetele kui ka sularaha kasutamisele – on asjakohane. EKP lähtub neljast põhimõttest: tehnoloogiline ohutus, tulemuslikkus, tehnoloogiline neutraalsus ning kasutajate valikuvabadus sobivate makseviiside valimisel.

EKP ülim eesmärk on tagada hinnastabiilsus. Selle saavutamiseks pakub ta keskpangana usaldusväärset likviidsust nii keskpangas hoitavate kohustuslike reservide kui ka pangatähtede näol (mis kehtivad euroalal ainsa seadusliku maksevahendina).

Kui Euroopas peaks sularaha kasutamisest loobutama, lõikaks see läbi inimeste ainsa vahetu seose keskpangarahaga. Demokraatia tingimustes aitab selline seotus aga tõsta avalikkuse silmis keskpanga sõltumatuse usaldusväärsust, suurendades kindlustunnet ja toetust tulemusliku rahapoliitika elluviimisele.

EKP jätkab pangatähtede emiteerimist. Samuti kavatseme edaspidigi edendada jaemakselahenduste integreeritud, uuenduslikku ja konkurentsivõimelist turgu euroala riikides. Kui ühel päeval peaks sularaha asendatama elektrooniliste maksevahenditega, peab see otsus kajastama üldsuse tahet, mitte huvirühmade mõjujõudu.

Speaking engagements

Kontaktandmed