Kes on viimase instantsi laenuandja?

26. august 2019

Kes on viimase instantsi laenuandja?

Viimase instantsi laenuandja on see, kelle poole pöördutakse rahaliste vahendite kiireloomulise vajaduse korral, kui kõik muud võimalused on ammendatud. Pangad pöörduvad tavaliselt oma viimase instantsi laenuandja poole siis, kui neil ei ole võimalik saada vajalikku rahastust oma igapäevaseks äritegevuseks. See võib juhtuda finantskriisi ajal, kui pangad hoiduvad üksteisele laenu andmast ja paljudel inimestel võib tekkida ootamatult soov oma raha pangakontolt välja võtta.

Sellises olukorras tegutsevad viimase instantsi laenuandjana keskpangad. Seda rolli on tavapäraselt täitnud keskpangad, kuna just nemad on eelkõige vastutavad finantsturgude sujuva toimimise ja finantssüsteemi stabiilsuse eest. Nii aitavad nad kaitsta üksikisikuid ja ettevõtteid raskuste eest, mis võivad tekkida, kui pankadel on probleemid.

Kes on viimase instantsi laenuandja euroalal?

Viimase instantsi laenuandja ülesannet täidavad ühiselt EKP ja 19 riigi keskpangad.

Milline on riikide keskpankade roll?

Euroala riikide keskpangad on viimase instantsi turvavõrk pankadele, kellel ei ole võimalik saada vajalikku rahastamist mujalt. Seda turvavõrku nimetatakse erakorraliseks likviidsusabiks. Euroalal annab erakorralist likviidsusabi selle riigi keskpank, mille territooriumil asub raskustes olev pank. See keskpank kannab ka kõik tekkida võivad kulud ja riskid.

Milline on EKP roll?

Ehkki riikide keskpangad vastutavad erakorralise likviidsusabi andmise eest, kontrollib ja jälgib EKP nende tegevust viimase instantsi laenuandjana. EKP nõukogu võib kahe kolmandiku liikmete nõusolekul piirata erakorralise abi andmist või esitada vastuväiteid. Vastuväiteid võib esitada siiski ainult juhul, kui EKP nõukogu liikmed leiavad, et erakorraline likviidsusabi sekkuks EKP rahapoliitikasse või takistaks eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannete täitmist.

Kas see tähendab, et finantsraskustes pangad päästetakse alati ja igal juhul?

Ei, süsteem toimib teisiti. See, et pank saab oma riigi keskpangalt erakorralist likviidsusabi, ei ole garanteeritud. Abi saamiseks tuleb tegelikult järgida rangeid reegleid ja täita teatavad tingimused.

Erakorralist likviidsusabi ei anta kõigile

Erakorralist likviidsusabi antakse ainult maksevõimelistele pankadele

Erakorralise likviidsusabi saamiseks võib pangal puududa likviidsus, kuid ta peab olema maksevõimeline. Likviidsuse puudumine tähendab, et pangal võib olla hetkel raskusi kõigile oma hoiustajatele väljamaksete tegemisega. Maksevõimelisus tähendab, et pank suudab väljamaksed teha pikema aja jooksul. Pangal võib tekkida likviidsuse puudus ka siis, kui ta on maksevõimeline, sest tema rahalised vahendid võivad olla kinni klientidele antud pikaajaliste laenude all.

Erakorraline likviidsusabi on ainult ajutine lahendus

Erakorraline likviidsusabi on ainult ajutine lahendus

Nagu erakorralise likviidsusabi nimetus viitab, on see mõeldud üksnes erakorralisteks juhtudeks ja seda antakse ainult ettenägematutes olukordades. Olukorra normaliseerudes erakorralise likviidsusabi andmine lõpetatakse ja laenud tuleb tagasi maksta.

Erakorraline likviidsusabi ei ole tasuta

Erakorraline likviidsusabi ei ole tasuta

Riikide keskpangad aktsepteerivad erakorralise likviidsusabina antud laenude puhul madalama kvaliteediga tagatisi kui muu rahastamise korral. Kuna see suurendab nende riske, kohaldavad keskpangad tagatiste suhtes väärtuskärbet ja kehtestavad pankadele kõrgema intressimäära.

Keskpangad teavad, et kui pangad on kindlad, et neile tullakse võlgade tagasimaksmise probleemide korral appi, võib neil tekkida kiusatus võtta rohkem või suuremaid riske. Seda nimetatakse moraaliriskiks. Eespool kirjeldatud reeglid aitavad nende järjekindla kohaldamise korral ennetada moraaliriski tekkimist.

Miks on tähtis, et pankadel oleks viimase instantsi laenuandja?

Isegi kui pank on maksevõimeline, kuid ei ole suuteline täitma lühiajaliselt oma klientide ja võlausaldajate nõudmisi, võivad kliendid tunda muret oma raha turvalisuse pärast ja see võib põhjustada hoiuste väljavoolu. Nii võib pank pankrotti minna. Selle tagajärjed võivad olla ulatuslikud.

  • Inimesed võivad kaotada töö. Kui pank läheb pankrotti, peatub järsult laenuandmine ettevõtetele. Ettevõtted ei pruugi seetõttu olla suutelised näiteks palka maksma või toorainet ostma ning nende tegevuse jätkumine võib muutuda küsitavaks.
  • Pankrotistumise mõju võib levida kaugemale. Kuna pangad on omavahel seotud, võivad ühe panga probleemid kanduda edasi teistele. Peagi kannataksid mitte ainult mõjutatud panga kliendid, vaid paljude pankade kliendid. Ettevõtetele, töökohtadele ja säästjatele avalduvad tagajärjed võivad süveneda ning mõjutada lõpuks kogu majandust. Sellises olukorras on sageli maksumaksjad need, kes peavad tekkinud puudujäägi katma.

Lühidalt öeldes võib keskpankade tegutsemine viimase instantsi laenuandjana aidata vältida paljusid probleeme, mis võivad üksikisikutel ja ettevõtjatel tekkida.

Mis saab aga juhul, kui panga asemel on finantsraskustes valitsus? Kas keskpangad annavad ka valitsustele erakorralisi vahendeid?

Ei anna ja euroalal oleks see ebaseaduslik. Kui valitsus saaks taotleda keskpangalt rahastamist, pärsiks see keskpanga suutlikkust hoida hinnad stabiilsena ja kahjustaks tema sõltumatust. Seetõttu keelatakse Euroopa Liidu toimimise lepinguga EKP-l ja riikide keskpankadel rahastada valitsusasutusi.