European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt am Main, 3. september 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Alustuseks selgitaksin vastu võetud otsuseid.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Varaostukavade rakendamine kulgeb endiselt edukalt. Seoses mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega otsustas nõukogu pärast avaliku sektori väärtpaberite ostukava emissioonipõhise piirangu kavakohast läbivaatamist kuue kuu möödumisel ostukava algusest suurendada emissioonipõhist piirangut 25%lt 33%ni, tehes iga juhtumi puhul eraldi kindlaks, et eurosüsteemil ei teki blokeerivat vähemust. Blokeeriva vähemuse korral jääb emissioonipõhiseks piiranguks 25%.

Värskeimad andmed, EKP ekspertide uus makromajanduslik ettevaade ja hiljutiste turukõikumiste vaheanalüüs kinnitavad meie rahapoliitilist hinnangut. Kättesaadavad andmed osutavad jätkuvale, ehkki mõnevõrra nõrgemale majanduse taastumisele ja aeglasemale inflatsioonimäärade tõusule võrreldes varasemate ootustega. Majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaatega seoses on hiljuti taas tekkinud langusriskid. Tulenevalt finants- ja toormeturgude suurest kõikumisest otsustas EKP nõukogu, et on liiga vara järeldada, kas selline areng võib avaldada kestvat mõju hindade väljavaatele ja püüdlusele juhtida inflatsiooni areng püsivalt meie keskpika eesmärgi suunas, või on see valdavalt ajutine.

Seetõttu jälgib nõukogu tähelepanelikult kõiki saadud asjakohaseid andmeid. Nõukogu rõhutab oma valmidust ja suutlikkust võtta vajaduse korral meetmeid, kasutades kõiki tema pädevusse kuuluvaid instrumente, ning meenutab, et varaostukava on piisavalt paindlik, võimaldades kohandada selle mahtu, koosseisu ja kestust.

Praegu rakendatakse täielikult kuist varaostu mahtu, mis on 60 miljardit eurot. Need ostud mõjutavad soodsalt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude hinda ning kättesaadavust. Varasid kavatsetakse osta kuni 2016. aasta septembri lõpuni või kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Järgnevalt olemasolevatel andmetel põhinevast EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv hoogustus 2015. aasta teises kvartalis 0,3%, mis on eeldatust mõnevõrra aeglasem. Värskeimad küsitlusandmed viitavad üldjoontes sarnasele SKP reaalkasvu tempole 2015. aasta teisel poolel. Kokkuvõttes peaks majanduse taastumine jätkuma, ehkki eeldatust mõnevõrra aeglasemalt, kajastades eelkõige kasvu pidurdumist arenevates riikides, mis pärsib üleilmset majanduskasvu ja välisnõudlust euroala ekspordi järele. Sisenõudlust peaksid jätkuvalt soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna langus peaks toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi ka eratarbimist ja -investeeringuid. Siiski on tõenäoline, et euroala majanduskasvu pidurdavad edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2015. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2015. aastal 1,4%, 2016. aastal 1,7% ja 2017. aastal 1,8%. Eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu väljavaadet allapoole korrigeeritud, mis tuleneb peamiselt arenevate turgude aeglasemast kasvust tingitud väiksemast välisnõudlusest.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad langusriskid püsivad, peegeldades eelkõige väliskeskkonnast tingitud suurenenud ebakindlust. Praegused muutused arenevates riikides võivad avaldada üleilmsele kasvule kaubanduse ja kindlustunde kaudu veelgi ebasoodsamat mõju.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aasta augustis 0,2% ega muutunud võrreldes juuni ja juuliga. Eelmise kuuga võrreldes näitab see energiahindade inflatsiooni edasist langust, mida kompenseerib toiduainete ja tööstuskaupade hindade suurem tõus. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel jätkuvalt väga madalal tasemel. Aastane ÜTHI-inflatsioon peaks tõusma aasta lõpu poole. Muu hulgas toetavad seda baasefektid, mis on seotud naftahinna langusega 2014. aasta lõpus. Majanduse oodatava elavnemise ja euro vahetuskursi varasema nõrgenemise edasikandumise toel ning tulenevalt futuuriturgudel praegu kajastuvaga võrreldes mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär 2016. ja 2017. aastal veelgi hoogustuma. Aastase inflatsioonimäära tõus võib siiski toimuda seni oodatust aeglasemalt.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2015. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aastal 0,1%, 2016. aastal 1,1% ja 2017. aastal 1,7%. Eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni väljavaadet allapoole korrigeeritud, kajastades peamiselt energiahindade langust. Naftahindade ja vahetuskursi viimase aja arengut silmas pidades on EKP ekspertide septembri inflatsiooniettevaatega seotud langusriskid.

EKP nõukogu jälgib hoolikalt keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavaid riske. Keskendume eelkõige EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumisele ning majanduse, finantssektori, toormehindade ja vahetuskursi üleilmsele arengule.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu. Rahaagregaadi M3 aastakasv oli 2015. aasta juunis 4,9% ja juulis 5,3%. M3 aastakasvu toetavad endiselt tugevalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta juunis 11,7% ja juulis 12,1%.

Ka laenudünaamika paranes jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta juuni 0,2%lt 0,9%ni juulis, mis viitab püsivale järkjärgulisele taastumisele alates 2014. aasta algusest. Mittefinantsettevõtete laenude dünaamika püsis sellest hoolimata nõrgana. See peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile ja laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta juulis 1,9%ni võrreldes 1,7%ga juunis. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed aitavad selgelt parandada ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et tuleb kindlalt jätkata EKP nõukogu hiljutiste rahapoliitiliste otsuste rakendamist ja jälgida tähelepanelikult kõiki asjakohaseid laekuvaid andmeid ning hinnata nende mõju hinnastabiilsuse keskpikale väljavaatele.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Täiendavad toote- ja tööturureformid ning meetmed ettevõtluskeskkonna ja asjakohase avaliku infrastruktuuri parandamiseks on väga olulised, et suurendada tootlikke investeeringuid, edendada töökohtade loomist ja tõsta tööviljakust. Selliste reformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi ja kiirendatakse reformidest saadavat kasu, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga. Pakti täielik ja järjepidev rakendamine on äärmiselt tähtis eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid